Help Print this page 

Document 31992L0043

Title and reference
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
  • In force
OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 15 Volume 011 P. 114 - 158
Special edition in Swedish: Chapter 15 Volume 011 P. 114 - 158
Special edition in Czech: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Estonian: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Latvian: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Lithuanian: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Hungarian Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Maltese: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Polish: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Slovak: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Slovene: Chapter 15 Volume 002 P. 102 - 145
Special edition in Bulgarian: Chapter 15 Volume 002 P. 109 - 152
Special edition in Romanian: Chapter 15 Volume 002 P. 109 - 152
Special edition in Croatian: Chapter 15 Volume 002 P. 14 - 57

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj
Multilingual display
Text

31992L0043



Euroopa Liidu Teataja L 206 , 22/07/1992 Lk 0007 - 0050
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 11 Lk 0114
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 11 Lk 0114


Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ,

21. mai 1992,

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130s,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust [2],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine ja parandamine, sealhulgas looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmine, on oluline üldistest huvidest lähtuv eesmärk, mida ühendus taotleb, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 130r;

Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitikas ja tegevusprogrammis (1987–1992) [4] nähakse ette looduse ja loodusvarade kaitsega seotud meetmed;

kuna käesoleva direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist;

liikmesriikide Euroopa territooriumil muutub looduslike elupaikade olukord järjest halvemaks ja üha rohkem looduslikke liike on tõsiselt ohustatud; võttes arvesse, et ohustatud elupaigad ja liigid moodustavad osa ühenduse looduspärandist ja neid ähvardavad ohud on tihti piiriülest laadi, tuleb nende säilitamiseks võtta meetmeid ühenduse tasandil;

seoses ohuga teatavatele elupaigatüüpidele ja teatavatele liikidele tuleb need määratleda esmatähtsateks elupaigatüüpidena ja liikidena, et soodustada nende säilitamisega seotud meetmete aegsat rakendamist;

tagamaks ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist tuleb määrata konkreetsed erikaitsealad, et kindlaksmääratud ajakava kohaselt luua Euroopas sidus ökoloogiline võrgustik;

kõik määratud alad, sealhulgas loodusliku linnustiku kaitset käsitleva nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ [5] alusel linnukaitsealadeks praegu liigitatud või tulevikus liigitatavad alad, liidetakse Euroopa sidusasse ökoloogilisse võrgustikku;

kui on asjakohane, tuleb igal määratud alal rakendada vajalikke meetmeid, mis on seotud looduskaitse eesmärkide täitmisega;

liikmesriigid teevad ettepanekud alade kohta, mis sobivad erikaitsealadeks, kuid sellegipoolest tuleb sätestada menetlus, mille kohaselt erandjuhul võib erikaitsealadeks määrata niisuguse ala, mille kohta liikmesriik ei ole ettepanekut teinud, kuid mida ühendus peab oluliseks esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi või esmatähtsa liigi säilimisel või ellujäämisel;

asjakohane hinnang tuleb anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud või tulevikus määratava ala kaitse-eesmärke;

on tõdetud, et meetmete vastuvõtmine ühenduse tähtsusega esmatähtsate looduslike elupaikade ja esmatähtsate liikide kaitsmise edendamiseks on kõikide liikmesriikide ühine ülesanne; see võib siiski panna teatavatele liikmesriikidele liiga suure finantskohustuse, arvestades ühelt poolt niisuguste elupaikade ja liikide ebaühtlast levikut ühenduses ja teiselt poolt asjaolu, et looduskaitsega seotud erijuhul saab põhimõtet "saastaja maksab" kohaldada ainult piiratud ulatuses;

seetõttu on kokku lepitud, et niisugusel erijuhul tuleks ette näha ühenduse rahaline toetus, mida antakse ühenduse otsuse alusel kaasrahastamise kaudu;

maakorraldus ja arengupoliitika peaksid soodustama niisuguste maastikuvormide hoidmist, mis on looduslikule loomastikule ja taimestikule esmase tähtsusega;

tuleks luua käesoleva direktiiviga reguleeritud looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteem;

direktiivi 79/409/EMÜ täiendamiseks tuleks teatavate taime- ja loomaliikide kaitsmiseks ette näha üldine kaitsesüsteem; tuleks ette näha kaitsekorraldusega seotud meetmed teatavate liikide hoidmiseks, kui nende kaitsestaatus seda nõuab, sealhulgas teatavate püüdmis- ja tapmisvahendite keelamine, samal ajal nähes teatavatel tingimustel ette võimaluse teha nendest erand;

käesoleva direktiivi rakendamise kontrollimiseks koostab komisjon korrapäraselt ühendaruande, mis põhineb muu hulgas teabel, mille liikmesriigid saadavad komisjonile käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete kohaldamise kohta;

teaduslike ja tehniliste teadmiste täiendamine on käesoleva direktiivi kohaldamiseks väga tähtis; sellest tulenevalt on asjakohane soodustada vajalikku teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd;

tehnika ja teaduse arengu tõttu peab olema võimalik lisasid sellega kohandada; tuleks kehtestada menetlus, mille kohaselt nõukogu saab lisasid muuta;

tuleks luua regulatiivkomitee, mis abistab komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja eelkõige ühenduse kaasrahastamise otsuste tegemisel;

tuleks ette näha täiendavad meetmed, mis on seotud teatavate kohalike looma- ja taimeliikide loodusesse taasasustamise ja võõrliikide võimaliku loodusse asustamisega;

käesoleva direktiivi eesmärkidega seotud kasvatustöö ja üldsuse teavitamine on selle tõhusa rakendamise seisukohast vältimatu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Mõisted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) kaitse — meetmete kogum, mis on vajalik looduslike elupaikade ja looduslike looma- ja taimeliikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks punktide e ja i määratluste kohaselt;

b) looduslikud elupaigad — maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud;

c) ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid — elupaigatüübid, mis artiklis 2 nimetatud territooriumil:

i) on kadumisohus nende looduslikul levilal;

või

ii) mille looduslik levila on väike nende hääbumise või looduslikult omase piiratud levila tõttu;

või

iii) mis on suurepärased näited ühe või enama viie järgmise biogeograafilise piirkonna omaduse tõttu: Alpide piirkond, Atlandi piirkond, mandripiirkond, Makaroneesia piirkond ja Vahemere piirkond.

Need elupaigatüübid on loetletud või neid võidakse loetleda I lisas;

d) esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid — kadumisohus looduslikud elupaigatüübid, mis esinevad artiklis 2 nimetatud territooriumil ja mille kaitsmisel on ühendusel eriline vastutus, võttes arvesse nende loodusliku levila suurust artiklis 2 nimetatud territooriumil; need esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid on I lisas tähistatud tärniga (*);

e) loodusliku elupaiga kaitsestaatus — looduslikku elupaika ja selle tüüpilisiliikemõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku levikut, struktuuri ja funktsioone ning selle tüüpiliste liikide pikaajalist säilimist artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Loodusliku elupaiga kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

- selle looduslik levila ja alad, mida see levila piires katab, on muutumatud või laienemas,

- selle pikaajaliseks säilimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid on praegu ja tõenäoliselt ka lähitulevikus olemas ja

- selle tüüpiliste liikide kaitsestaatus on soodne punkti i määratluse kohaselt;

f) liigi elupaik — eriomaste abiootiliste ja biootiliste tegurite abil määratletud keskkond, kus see liik elab igas bioloogilise tsükli etapis;

g) ühenduse tähtsusega liigid — liigid, mis artiklis 2 nimetatud territooriumil on:

i) ohustatud, välja arvatud need liigid, mille looduslik levila on sellel territooriumil marginaalne ja mis ei ole ohustatud või ohualdis lääne palearktilises piirkonnas;

ii) ohualtid, st arvatakse, et tõenäoliselt liigub see lähemal ajal ohustatud liikide kategooriasse, kui põhjuslikud tegurid toimivad edasi;

iii) harvad, st väikeste populatsioonidega, mis praegu ei ole ohustatud või ohualtid, kuid võivad sellisteks muutuda. Need liigid asuvad piiratud geograafilisel alal või on hõredalt levinud laiemal looduslikul levilal; või

iv) endeemsed ja nõuavad erilist tähelepanu nende elupaiga erilaadi ja/või nende elupaiga kasutamise võimalike tagajärgede tõttu, mis nende kasutamisel võib olla nende kaitsestaatusele.

Need liigid on loetletud või neid võib loetleda II lisas ja/või IV või V lisas;

h) esmatähtsad liigid — punkti g alapunktis i nimetatud liigid, mille kaitsmine on ühenduse eriline ülesanne seoses nende tähtsusega artiklis 2 nimetatud territooriumil; II lisas on need esmatähtsad liigid tähistatud tärniga (*);

i) liigi kaitsestaatus — asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis pikema aja jooksul võib mõjutada liigi levikut ja populatsiooni arvukust artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

- asjaomase liigi populatsiooni dünaamika andmed näitavad, et liik on oma looduslikus elupaigas elujõuline püsinud pikema aja jooksul ja

- liigi looduslik levila ei ole vähenemas ega ei vähene ka lähitulevikus ning

- selle liigi populatsiooni pikaajaliseks säilimiseks on olemas piisavalt suur elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene;

j) ala — geograafiliselt määratletud ala, mille piirid on selgelt märgitud;

k) ühenduse tähtsusega ala — ala, mis annab olulise panuse I lisa loodusliku elupaigatüübi või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilimisele või taastamisele selles biogeograafilises piirkonnas või nendes biogeograafilistes piirkondades, kuhu see alal kuulub, ning võib oluliselt kaasa aidata ka artiklis 3 nimetatud Natura 2000 sidususele ning/või aitab oluliselt kaasa asjaomase biogeograafilise piirkonna või asjaomaste biogeograafiliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Laia levilaga loomaliikide puhul peavad ühenduse tähtsusega alad vastama niisuguste liikide looduslikul levilal asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused;

l) erikaitseala — ühenduse tähtsusega ala, mille liikmesriik on määranud õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel ning kus kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide soodsat kaitsestaatust, mille jaoks ala on määratud;

m) isend — IV ja V lisas nimetatud liiki kuuluv elus või surnud loom või taim, selle osad või nendest valmistatud tooted, samuti kõik kaubad, mille puhul saatedokumendist, pakendilt, märgistuselt, etiketilt või muude asjaolude põhjal ilmneb, et nad sisaldavad nendesse liikidesse kuuluvate loomade või taimede osi või neist valmistatud tooteid;

n) komitee — artikli 20 alusel loodud komitee.

Artikkel 2

1. Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse asutamislepingut.

2. Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.

3. Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.

Looduslike elupaikade ja liikide elupaikade kaitse

Artikkel 3

1. Luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevad I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levilal.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad.

2. Iga liikmesriik annab oma panuse Natura 2000 loomisse võrdeliselt sellega, mil määral tema territooriumil leidub lõikes 1 nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Selleks määrab liikmesriik artikli 4 kohaselt erikaitsealad, võttes arvesse lõikes 1 ettenähtud eesmärke.

3. Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, püüavad nad parandada Natura 2000 ökoloogilist sidusust, säilitades ja vajaduse korral arendades artikli 10 kohaselt maastikuvorme, mis on looduslikule loomastikule ja taimestikule ülioluline.

Artikkel 4

1. Iga liikmesriik esitab III lisas (1. etapp) sätestatud kriteeriumide ja asjakohase teadusinfo alusel alade loetelu, kus märgitakse, millised kohalikke I lisas nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike alal esineb. Suure levilaga loomaliikide puhul peavad need alad vastama niisuguste liikide loodusliku levila piires asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. Laia levilaga veeskasvatatavate liikide puhul tehakse nende alade kohta ettepanekuid ainult siis, kui on olemas selgelt piiritletud ala, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. Vajaduse korral teevad liikmesriigid artiklis 11 nimetatud järelevalve tulemuste alusel ettepanekuid loetelu muutmiseks.

Loetelu koos ala käsitleva teabega saadetakse komisjonile kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. Teave peab sisaldama ala kaarti, nime, asukohta, suurust ja III lisas (1. etapp) ettenähtud kriteeriumide kohaldamisest tulenevaid andmeid, mis esitatakse komisjoni kehtestatud vormis artiklis 21 sätestatud korras.

2. Komisjon kehtestab kokkuleppel kõikide liikmesriikidega III lisas (2. etapp) sätestatud kriteeriumide alusel ja artikli 1 punkti c alapunktis iii nimetatud kõigi viie biogeograafilise piirkonna ja artikli 2 lõikes 1 nimetatud kogu territooriumi kohta liikmesriikide esitatud loeteludel põhineva ühenduse jaoks oluliste alade esialgse loetelu, märkides alad, kust on üks või mitu esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

Liikmesriigid, kus ühe või mitme esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi ja esmatähtsate liikide levilad moodustavad üle 5 % riigi territooriumist, võivad oma territooriumil ühenduse jaoks oluliste alade valimisel kokkuleppel komisjoniga taotleda III lisas (2. etapp) nimetatud kriteeriumide paindlikumat kohaldamist.

Ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu kinnitab komisjon artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

3. Lõikes 2 nimetatud loetelu kehtestatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest.

4. Kui ala on lõikes 2 sätestatud korras kinnitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks, määravad asjaomased liikmesriigid ala erikaitsealaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul, kehtestades prioriteedid lähtuvalt sellest, kui tähtis ala on I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise ja Natura 2000 sidususe seisukohast, ning pidades silmas ala ähvardavat kahjustamist või hävitamist.

5. Niipea kui ala on kantud lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 5

1. Kui komisjon erandjuhtudel leiab, et artikli 4 lõikes 1 nimetatud siseriiklikus loetelus puudub märge ala kohta, kus esineb esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik, mida komisjon peab asjakohase ja usaldusväärse teadusinfo alusel selle esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi säilitamise või selle esmatähtsa liigi ellujäämise seisukohast väga tähtsaks, algatatakse selle liikmesriigi ja komisjoni vahel kahepoolne konsulteerimismenetlus, et võrrelda nende kasutatud teaduslikke andmeid.

2. Kui kuni kuuekuulise konsultatsiooniperioodi möödumisel vaidlust ei lahendata, saadab komisjon nõukogule ettepaneku ala valimise kohta ühenduse tähtsusega alaks.

3. Nõukogu teeb ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul alates ettepaneku saamise kuupäevast.

4. Konsultatsiooniperioodi ajal ja kuni nõukogu otsuseni kohaldatakse asjaomase ala suhtes artikli 6 lõiget 2.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.

3. Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4. Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

Artikkel 7

Käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused asendavad kõik direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala direktiivi 79/409/EMÜ kohasest klassifitseerimisest või tunnustamisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem.

Artikkel 8

1. Koos ettepanekutega, mida liikmesriigid esitavad komisjonile alade kohta, mis sobivad erikaitsealadeks, kus esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, saadavad nad vajaduse korral komisjonile oma hinnangu ühenduse kaasrahastamise kohta, mida nad peavad vajalikuks artikli 6 lõike 1 kohaste kohustuste täitmisel.

2. Alade osas, millele taotletakse ühenduse kaasrahastamist, määrab komisjon kokkuleppel iga asjaomase liikmesriigiga meetmed, mis on vajalikud esmatähtsate looduslike elupaigatüüpide ja esmatähtsate liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks asjaomasel alal, ning nende meetmete üldmaksumuse.

3. Komisjon annab kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega hinnangu lõikes 2 nimetatud meetmete toimimiseks vajalikule rahastamisele, sealhulgas kaasrahastamisele, võttes muu hulgas arvesse esmatähtsate looduslike elupaigatüüpide ja/või esmatähtsate liikide esinemistihedust liikmesriigi territooriumil ning vajalike meetmetega seotud suhtelist finantskoormust.

4. Komisjon võtab lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu alusel ja ühenduse rahastamisvahendite kohaseid rahastamisallikaid arvestades artiklis 21 sätestatud korras vastu tähtsuse järjekorda pandud tegevuskava, mille hulka kuuluvad meetmed, mida tuleb rakendada, kui ala on määratud artikli 4 lõike 4 kohaselt.

5. Piisavate ressursside puudumise tõttu tegevuskavast välja arvatud meetmed ja eespool nimetatud tegevuskavasse arvatud meetmed, mida ei ole kaasrahastatud või mida on rahastatud ainult osaliselt, vaadatakse artiklis 21 sätestatud korras uuesti läbi iga kahe aasta tagant seoses tegevuskava läbivaatamisega ning liikmesriigid võivad kuni selle läbivaatamiseni meetmete rakendamise edasi lükata. Läbivaatamisel võetakse vajaduse korral arvesse kõnealuse ala uut olukorda.

6. Aladel, kus kaasrahastamisest sõltuvate meetmete rakendamine on edasi lükatud, hoiduvad liikmesriigid kõikide uute meetmete rakendamisest, mille tagajärjel nende alade seisund tõenäoliselt halveneb.

Artikkel 9

Komisjon vaatab artiklis 21 sätestatud korras korrapäraselt läbi Natura 2000 võrgustiku panuse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Sellega seoses võib kaaluda mõne erikaitseala loetelust väljaarvamist, kui looduslik areng, mis on artiklis 11 sätestatud järelevalve tulemus, seda võimaldab.

Artikkel 10

Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, püüavad nad maakorralduses ja arengupoliitikas ning eelkõige seoses Natura 2000 võrgustiku ökoloogilise sidususe parandamisega soodustada looduslikule loomastikule ja taimestikule ülioluliste maastikuvormide kaitsekorraldust.

Need on vormid, mis nende pikisuunalise ja katkematu struktuuri tõttu (näiteks jõed koos kallastega või tavapärased põllupiiride märkimise süsteemid) või puhkepaikadena (näiteks tiigid või metsasalud), on looduslike liikide rändele, levikule ja geenivahetusele väga olulised.

Artikkel 11

Liikmesriigid teostavad artiklis 2 nimetatud looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele.

Liikide kaitse

Artikkel 12

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:

a) kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid;

b) nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal;

c) munade tahtliku hävitamise või loodusest võtmise;

d) paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

2. Liikmesriigid keelavad nende liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

3. Lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende loomade eluetappide suhtes, kelle suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.

4. Liikmesriigid kehtestavad süsteemi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide juhusliku püüdmise ja tapmise jälgimiseks. Kogutud teabe alusel teevad liikmesriigid täiendavat uurimistööd ja võtavad täiendavaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et juhuslik püüdmine või tapmine ei avaldaks asjaomasele liigile olulist negatiivset mõju.

Artikkel 13

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis b loetletud taimeliikide range kaitse süsteem, keelates:

a) niisuguste taimede tahtliku korjamise, kogumise, lõikamise, juurimise või hävitamise looduses nende looduslikul levilal;

b) selliste liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

2. Lõike 1 punktides a ja b nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende taimede bioloogilise elutsükli etappide suhtes, mille suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.

Artikkel 14

1. Kui liikmesriigid peavad seoses artiklis 11 ettenähtud järelevalvega vajalikuks, võtavad nad meetmeid, millega tagatakse V lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite loodusest võtmine ja kasutamine kooskõlas nende soodsa kaitsestaatuse säilitamisega.

2. Kui neid meetmeid peetakse vajalikuks, peab nende hulka kuuluma artiklis 11 ettenähtud järelevalve jätkamine. Nende meetmete hulka võivad kuuluda eelkõige:

- teatavale omandile juurdepääsu käsitlevad eeskirjad,

- isendite loodusest võtmise ja teatavate populatsioonide kasutamise ajutine või kohalik keeld,

- isendite loodusest võtmise ajavahemike ja/või meetodite sätestamine,

- jahi- ja kalapüügieeskirjade kohaldamine isendite võtmisel, võttes arvesse niisuguste populatsioonide kaitset,

- isendite võtmist käsitleva loasüsteemi või kvootide kehtestamine,

- isendite ostmise, müügi, müügiks pakkumise, müügiks hoidmise või müügiks transportimise sätestamine,

- loomaliikide kasvatamine vangistuses ja taimeliikide kunstlik paljundamine range järelevalve tingimustes, et vähendada isendite loodusest võtmist,

- vastuvõetud meetmete mõju hindamine.

Artikkel 15

V lisa punktis a loetletud looduslike loomaliikide püüdmisel või tapmisel ja kui artikli 16 alusel kohaldatakse IV lisa punktis a loetletud liikide võtmisel, püüdmisel või tapmisel erandeid, keelavad liikmesriigid kõikide keelatud vahendite kasutamise, mis võivad põhjustada nende liikide populatsioonide kohalikku kadumist või tekitada neile tõsiseid häireid, eelkõige:

a) VI lisa punktis a loetletud püüdmis- või tapmisvahendite kasutamise;

b) iga liiki püüdmise ja tapmise VI lisa punktis b nimetatud transpordivahenditelt.

Artikkel 16

1. Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi:

a) loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks;

b) eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks;

c) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

d) kasvatustööks ja nende liikide teaduslikuks uurimiseks, taastamiseks ja taasasustamiseks ning selle jaoks vajalikuks paljundamiseks, sealhulgas taimede kunstlikuks paljundamiseks;

e) range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses IV lisas loetletud liikide teatavate isendite võtmise või pidamise lubamiseks pädevate siseriiklike asutuste määratletud kogustes.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga kahe aasta tagant lõike 1 alusel kohaldatud erandite kohta komitee kehtestatud vormi kohase aruande. Komisjon esitab oma arvamuse nende erandite kohta hiljemalt 12 kuu jooksul aruande saamisest ning teatab sellest komiteele.

3. Aruannetes esitatakse:

a) liigid, mille suhtes erandeid kohaldatakse, ja erandi tegemise põhjus, sealhulgas ohu laad ning vajaduse korral tagasilükatud alternatiivsed võimalused ja kasutatud teadusandmed;

b) loomaliikide püüdmiseks või tapmiseks lubatud viisid, vahendid ja meetodid ning nende kasutamise põhjused;

c) asjaolud, millal ja miks need erandid on lubatud;

d) asutus, mis on volitatud nõutud tingimused teatavaks tegema ja kontrollima, kas need on täidetud, samuti otsustama, milliseid viise, vahendeid ja meetodeid millistes piirides ja milliste asutuste poolt võib kasutada, ning millised isikud vastutavad ülesande täitmise eest;

e) järelevalvemeetmed ja saadud tulemused.

Teave

Artikkel 17

1. Liikmesriigid koostavad alates artiklis 23 ettenähtud ajavahemiku lõppemisest iga kuue aasta tagant käesoleva direktiivi rakendamise aruande. See aruanne peab sisaldama eelkõige teavet artikli 6 lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmete kohta, hinnangut nende meetmete mõju kohta I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitsestaatusele ning artiklis 11 nimetatud seirekontrolli tulemusi. Komitee kehtestatud vormi kohaselt koostatud aruanne edastatakse komisjonile ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2. Komisjon koostab lõikes 1 nimetatud aruannete põhjal ühendaruande. Selles aruandes esitatakse tehtud edusammude asjakohane hinnang ja eelkõige Natura 2000 osa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Aruande osa, mis hõlmab liikmesriikide esitatud teavet, saadetakse kõnealusele liikmesriigile kinnitamiseks. Komisjon avaldab lõpparuande komiteele esitamise järel hiljemalt kahe aasta jooksul pärast lõikes 1 nimetatud aruannete saamist ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

3. Liikmesriigid võivad tähistada käesoleva direktiivi kohaselt määratud alad komitee kavandatud tähistustahvlitega, mida ühenduses kasutatakse.

Teadusuuringud

Artikkel 18

1. Liikmesriigid ja komisjon soodustavad artiklis 2 ettenähtud eesmärkide ja artiklis 11 nimetatud kohustuse täitmiseks vajalikku teadustööd. Nad vahetavad teavet, et liikmesriigi ja ühenduse tasandil tehtavat teadustööd nõuetekohaselt kooskõlastada.

2. Erilist tähelepanu pööratakse artiklite 4 ja 10 rakendamiseks vajalikule teadustööle ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piiriülest teaduskoostööd.

Lisade muutmise kord

Artikkel 19

Muudatused, mis on vajalikud I, II, III, V ja VI lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab nõukogu vastu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Muudatused, mis on vajalikud IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab nõukogu vastu komisjoni ettepanekul ühehäälselt.

Komitee

Artikkel 20

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Artikkel 21

1. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuses artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

2. Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukoguteeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates nõukogu poole pöördumisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Täiendavad sätted

Artikkel 22

Käesoleva direktiivi sätete rakendamiseks liikmesriigid:

a) uurivad IV lisa liikide, mis on nende territooriumil kohalikud liigid, taasasustamise võimalust, kui uuring, milles on arvesse võetud muudes liikmesriikides või mujal saadud kogemusi, tõestab, et niisugune taasasustamine aitab tõhusalt kaasa nende liikide soodsa kaitsestaatuse taastamisele ja kui seda tehakse pärast asjaomase üldsusega põhjalikku konsulteerimist;

b) tagavad, et kõikide liikide tahtlik asustamine nende territooriumile, kus need liigid on võõrliigid, oleks reguleeritud, nii et see ei kahjustaks looduslikke elupaiku nende looduslikul levilal ega kohalikku looduslikku loomastikku ja taimestikku, ja keelavad niisuguse taasasustamise, kui nad peavad seda vajalikuks. Hindamistulemused edastatakse komiteele teadmiseks;

c) soodustavad kasvatustööd ja üldsuse teavitamist, mis selgitab vajadust kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda ja looduslikke elupaiku.

Lõppsätted

Artikkel 23

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

2. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendele meetmetele või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. mai 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

Arlindo Marques Cunha

[1] EÜT C 247, 21.9.1988, lk 3 jaEÜT C 195, 3.8.1990, lk 1.

[2] EÜT C 75, 20.3.1991, lk 12.

[3] EÜT C 31, 6.2.1991, lk 25.

[4] EÜT C 328, 7.12.1987, lk 1.

[5] EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/244/EMÜ (EÜT L 115, 8.5.1991, lk 41).

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOODUSLIKUD ELUPAIGATÜÜBID, MILLE SÄILITAMINE NÕUAB ERIKAITSEALADE MÄÄRAMIST

Tõlgendamine

Kood: | Käesolevas lisas kasutatakse Corine'i programmis (Corine'i biotoopide projekt) esitatud elupaikade hierarhilist klassifikaatorit. Enamikule nimetatud elupaikadest on lisatud nendele vastavad Corine'i koodid, mis on loetletud raamatus "Technical Handbook", 1. köide, lk 73–109, Corine/Biotope/89/2.2, 19. mai 1988, mis on osaliselt ajakohastatud 14. veebruaril 1989. |

Märk "×" koodide vahel märgib üksteisega seotud elupaigatüüpe, nt 35.2 × 64.1 — hõberohu (Corynephorus) ja kasteheina (Agrostis) liikidega avatud rohumaa (35.2) koos sisemaa luidetega (64.1).

Märk "*" tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe.

RANNIKU- JA HALOFÜÜTSED ELUPAIGAD

Avamere- ja loodete alad

11.25 | Mereveega alaliselt üleujutatud liivamadalad |

11.34 | *Posidonia "põhjad" (Posidonian oceanicae kooslused) |

13.2 | Jõgede lehtersuudmed |

14 | Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud |

21 | *Lõukad |

– | Laiad madalad abajad ja lahed |

– | Karid |

– | Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid ("sambad") |

Rannikupangad ja kliburannad

17.2 | Üheaastase taimestikuga esmased rannavallid |

17.3 | Püsirohttaimestikuga kivirannad |

18.21 | Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad |

18.22 | Taimkattega pankrannad Vahemere rannikul (koos endeemsete kermeki Limonium spp. liikidega) |

18.23 | Endeemse taimestikuga pangad Makaroneesia rannikuil |

Atlantilised ja sisemaa sooldunud lodud ja sooldunud niidud

15.11 | Soolarohu Salicornia jt üheaastaste taimedega mudased ja liivased rannikud |

15.12 | Spartinion maritimae kooslustega alad |

15.13 | Atlantilised sooldunud rannaniidud Glauco-Pucinellietalia kooslustega |

15.14 | *Sisemaa sooldunud niidud Pucinellietalia distantis'e kooslustega |

Vahemerelised ja termoatlantilised sooldunud lodud ja sooldunud niidud

15.15 | Vahemerelised sooldunud niidud Juncetalia maritimi kooslustega |

15.16 | Vahemerelised ja termo-atlantilised soolalembesed võserikud Arthrocnemetalia fructicosae kooslustega |

15.17 | Ibeeria (Püreneede) soola- ja lämmastikulembesed võserikud Pegano-Salsoletea kooslustega |

Sisemaa sooldunud stepid ja kipsistepid

15.18 | *Sooldunud stepid Limonietalia kooslustega |

15.19 | *Kipsistepid Gypsophiletalia kooslustega |

RANNIKU- JA SISEMAALUITED

Atlandi ookeani ja Läänemere mereluited

16.211 | Kujunevad liikuvad rannikuluited |

16.212 | Liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga Ammophila arenaria |

16.221-16.227 | *Rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited): 16.221Galio-Koelerion albescentis'e kooslused16.222Euphorbio-Helichrysion'i kooslused16.223Crucianellion maritimae kooslused16.224Euphorbia terracina kooslused16.225Mesobromion'i kooslused16.226Trifolio-Gerantietea sanguinei, Galio maritimi-Geranion sanguinei kooslused16.227Thero-Airion'i, Botrychio-Polygaletum'i ja Tuberarion guttatae kooslused |

16.23 | *Leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) |

16.24 | Leostunud kinnistunud atlantilised luited Calluno-Ulicetea kooslustega |

16.25 | Astelpajuga (Hyppophae rhamnoides) luited |

16.26 | Hanepajuga luited (Salix arenaria kooslused) |

16.29 | Atlandi ookeani ranniku metsastunud luited |

16.31-16.35 | Luidetevahelised niisked nõod |

1. A | Matšeerid (*matšeerides Iirimaal) |

Vahemere ranniku mereluited

16.223 | Crucianellion maritimae kooslustega kinnistunud luiterannad |

16.224 | Luited, millel kasvab piimalill Euphorbia terracina |

16.228 | Malcolmietalia kooslustega luiterohumaad |

16.229 | Brachypodietalia kooslustega ning üheaastaste taimedega luiterohumaad |

16.27 | *Luitekadastikud (Juniperus spp.) |

16.28 | Cisto-Lavenduletalia kooslustega jäiklehised luitevõserikud |

16.29 × 42.8 | *Piinia (Pinus pinea)ja/või merimänniga (Pinus pinaster) luitemännikud |

Sisemaaluited, vanad ja leostunud

64.1 × 31.223 | Kanarbiku (Calluna) ja leetpõõsastega(Genista)kuivad liivanõmmed |

64.1 × 31.227 | Kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed |

64.1 × 35.2 | Hõberohu (Corynephorus) ja kasteheina (Agrostis) liikidega avatud luiterohumaad sisemaal |

MAGEVEE ELUPAIGAD

Seisev vesi

22.11 × 22.31 | Atlantiliste liivatasandike mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud veetaimestikuga (Lobelia, Littorella ja Isoetes) |

22.11 × 22.34 | Lahnarohu Isoetes liikidega mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud Vahemere lääneosa liivatasandikel |

22.12 × (22.31 ja 22.32) | Kesk-Euroopa ja eelalpiinsed vähetoitelised veekogud püsiveetaimestikuga — järvika Littorella ja lahnarohu Isoetes kooslused, või üheaastase taimestikuga Nanocyperetalia kooslused avatud madalikel |

22.12 × 22.44 | Bentiliste mändvetikakooslustega kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised veekogud |

22.13 | Penikeele- ja kilbukakooslustega (Magnopotamion või Hydrocharition) looduslikud rohketoitelised järved |

22.14 | Huumustoitelised järved |

22.34 | *Vahemerelised ajutised väikeveekogud |

– | *Turlokid (Iirimaal) |

Jooksev vesi

Vabalt või osaliselt vabalt voolavate vooluveekogude osad (väikesed, keskmised ja suured voolusängid), kus vee kvaliteet ei ole märgatavalt halvenenud.

24.221 ja 24.222 | Mägijõed ja nende kaldarohustu |

24.223 | Euroopa mürikaariaga (Myricaria germanica) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu |

24.224 | Halli pajuga (Salix elaegnos) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu |

24.225 | Püsivooluga vahemerelised jõed, kus kasvab kollane sarvmagun (Glaucium flavum) |

24.4 | Tasandike ja eelmäestike jõgede särjesilmadega (Ranunculus) ujutaimestu |

24.52 | Eelmäestikujõed Chenopodietum rubri kooslustega |

24.53 | Püsivoolulised vahemerelised jõed Paspalo-Argostidion'i kooslustega ning pajudest (Salix) ja paplitest (Populus alba)nn rippkardinad |

– | Ajutise vooluga vahemerelised jõed |

PARASVÖÖTME NÕMMED JA VÕSERIKUD

31.11 | Soo-eerikaga (Erica tetralix) põhjaantlantilised märjad nõmmed |

31.12 | *Ripsmelise (Erica ciliaris) ja soo-eerikaga (Erica tetralix) lõunaantlantilised märjad nõmmed |

31.2 | *Kuivad nõmmed (kõik alatüübid) |

31.234 | *Laiuva eerikaga (Erica vagans) ja astelhernega (Ulex maritimus) kuivad rannikunõmmed |

31.3 | *Makroneesia endeemsed kuivad nõmmed |

31.4 | Alpiinsed ja lähisalpiinsed nõmmed |

31.5 | *Mägimänni (Pinus mugo) ja karedakarvase rododendroniga (Rhododendron hirsutum) võserikud (Mugo-Rhododendretum hirsuti kooslused) |

31.622 | Lähisarktilised pajustikud |

31.7 | Astelhernega mägivahemerelised endeemsed nõmmed |

JÄIKLEHISED VÕSERIKUD (MATORRAL)

Lähisvahemerelised ja parasvöötmelised

31.82 | Hariliku pukspuuga (Buxus sempervirens) püsikooslused lubjarikastel kaljunõlvadel (Berberidion'i kooslused ) |

31.842 | Lõhnava luudpõõsa (Genista purgans) kooslused mägedes |

31.88 | Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused lubjarikka mullaga nõmmedel ja rohumaadel |

31.89 | *Tsistusega (Cistus palhinhae) märjad rannikunõmmed (Junipero-Cistetum palhinhae kooslused) |

Vahemereline puismatorral

32.131–32.135 | Kadakatega matorralid |

32.17 | *Kreektürniga (Zyziphus) matorralid |

32.18 | *Loorberipuuga (Laurus nobilis) matorralid |

Termo-vahemerelised ja pre-steppe põõsastikud

32.216 | Loorberitihnikud |

32.217 | Rannakaljude lähedased madalad piimalillekooslused (Euphorbia) |

32.22–32.26 | Kõik liigid |

Früüganad

33.1 | Astragalo-Plantaginetum subulatae kooslustega früüganad |

33.3 | Früüganad, kus kasvab Sarcopoterium spinosum |

33.4 | Euphorbietu-Verbascion'i kooslused Kreetal |

LOODUSLIKUD JA POOLLOODUSLIKUD ROHUMAAD

Looduslikud rohumaad

34.11 | *Alysso-Sedion albi kooslustega karstunud rohumaad lubjarikkal mullal |

34.12 | *Kuivad liivased rohumaad vesihalja haguheinaga kooslustega (Koelerion glaucae) lubjarikkal mullal |

34.2 | Raskmetalliderikka mullaga rohumaad |

36.314 | Siil-aruheinaga (Festuca eskia) rohumaad Pürenee poolsaarel ränirikkal mullal |

36.32 | Alpiinsed ja boreaalsed rohumaad ränirikkal mullal |

36.36 | Pürenee poolsaare Festuca indigestaga rohumaad ränirikkal mullal |

36.41–36.45 | Alpiinsed rohumaad lubjarikkal mullal |

36.5 | Makaroneesia mägised rohumaad |

Poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud

34.31-34.34 | Karbonaatsel mullal (Festuco Brometalia) (*tähtsad orhideede alad) |

34.5 | *Thero-Brachypodietea kooslustega kõrreliste ja üheaastaste rohunditega ebastepid |

35.1 | *Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad ränirikkal mullal (Mandri-Euroopas eelmäestikes) |

Kõvalehised karjatatavad metsad (deesad)

32.11 | Korgitamme (Quercus suber) ja/või iilekstamme (Quercus ilex) kooslusega |

Poollooduslikud pikataimelised niisked niidud

37.31 | Sinihelmikaniidud (Eu-Molinion'i kooslused) kriidil ja savil |

37.4 | Vahemerelised kõrgrohustud ja kõrkjastikud (Molinio-Holoschoenion'i kooslused) |

37.7 ja 37.8 | Eutroofsed kõrgrohustud |

– | Niit-kõrveköömne kooslustega (Cnidion venosae) lamminiidud |

Parasniisked rohumaad

38.2 | Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud |

38.3 | Mäginiidud (Briti tüübid mets-kurerehaga Geranium sylvaticum) |

KÕRGRABAD, RABAD JA MADALSOOD

Sfagnumi turba sood

51.1 | *Looduslikus seisundis rabad |

51.2 | Inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad |

52.1 ja 52.2 | Looduslikus seisundis* vaipsood |

54.5 | Siirdesood ja õõtsiksood |

54.6 | Turvastunud või märjad lohud nokkheinakooslustega (Rhynchosporion) |

Lubjarikkad madalsood

53.3 | *Lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna (Carex davalliana) kooslustega lubjarikkad madalsood |

54.12 | *Nõrglubjalasundit moodustavad allikad nöörsamblakooslustega (Cratoneurion) |

54.2 | Aluselised madalsood |

54.3 | *Alpiinsed Caricion bicoloris-atrofuscae esikkooslused |

PALJANDID JA KOOPAD

Rusukalded

61.1 | Silikaatsel mullal |

61.2 | Eutrilised rusukalded |

61.3 | Vahemeremaade lääneosa ja alpiinsed soojalembesed rusukalded |

61.4 | Balkani rusukalded |

61.5 | Kesk-Euroopa karbonaatsete kivimite rusukalded |

61.6 | *Kesk-Euroopa karbonaatsete kivimite rusukalded |

Kivirinnakute kasmofüütiline taimestu

62.1 ja 62.1A | Karbonaatsed alatüübid |

62.2 | Ränirikkad alatüübid |

62.3 | Paljandite esikkooslused |

62.4 | *Paljanduvad paeplaadid |

Muud paljandid

65 | Avalikkusele suletud koopad |

– | Laavaväljad ja looduslikud õõnestised |

– | Mere poolt üleujutatud või osaliselt üleujutatud koopad |

– | Püsiliustikud |

METSAD

Looduslikus seisundis metsad, mille moodustavad kohalikud suured puud koos tüüpilise alustaimestuga ning mis on haruldased või jäänukkooslused ja/või milles kasvab ühendust huvitavaid liike

Euroopa parasvöötme metsad

41.11 | Luzulo-Fagetum'i kooslustega pöögimetsad |

41.12 | Ilici-Fagion'ikooslustega epifüütiderikkad pöögimetsad iileksite (Ilex) ja jugapuudega (Taxus) |

41.13 | Asperulo-Fagetum'i kooslustega pöögimetsad |

41.15 | Vahtrate (Acer) ja oblikaga (Rumex arifolius) lähisalpiinsed pöögimetsad |

41.16 | Cephalanthero-Fagion'i kooslustega pöögimetsad lubjarikkal mullal |

41.24 | Stellario-Carpinetum'i kooslustega tamme-valgepöögimetsad |

41.26 | Galio-Carpinetum'i kooslustega tamme-valgepöögimetsad |

41.4 | *Tilio-Acerion'i kooslustega jäärakumetsad |

41.51 | Vanad happelembesed hariliku tamme (Quercus robur) metsad liivatasandikel |

41.53 | Iileksi (Ilex) ja roodjala (Blechnum) liikidega vanad Briti saarte tammikud |

41.86 | Ahtalehise saare (Fraxinus angustifolia) metsad |

42.51 | *Kaledoonia mägimetsad (Šotimaal) |

44. A1–44. A4 | *Siirdesoo- ja rabametsad |

44.3 | *Lammimetsade (Alnion glutinoso-incanae koosluste) jäänukid |

44.4 | Suurte jõgede äärsed tamme-saare-jalaka segametsad |

Vahemere salumetsad

41.181 | *Jugapuude (Taxus) ja iileksitega (Ilex) pöögimetsad Apenniini mäestikus |

41.184 | *Euroopa nuluga (Abies alba) pöögimetsad Apenniini mäestikus ja pöögimetsad, milles kasvab Abies nebrodensis |

41.6 | Hariliku tamme (Quercus robur) ja pürenee tamme (Quercus pyrenaica) metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal |

41.77 | Quercus faginea metsad Pürenee poolsaarel |

41.85 | Trooja tamme (Quercus trojana) metsad Itaalias ja Kreekas |

41.9 | Kastanimetsad |

41.1A × 42.17 | Kreeka pöögimetsad, milles kasvab Abies borisii–regis |

41.1B | Ungari tamme (Quercus frainetto) metsad |

42. A1 | Acero-Cupression'i kooslustega küpressimetsad |

44.17 | Hõberemmelga (Salix alba) ja hõbepapli (Populus alba) galeriimetsad |

44.52 | Pontose rododendroni (Rhododendron ponticum), pajude (Salix) ja muude liikidega ajutiste vooluveekogude kaldakooslused Vahemeremaades |

44.7 | Platanion orientalis'e kooslustega tasandikemetsad Kreekas ja Itaalias |

44.8 | Termo-vahemerelised kaldaäärsed Nerio-Tamariceteae – kooslustega galeriimetsad ja Pürenee poolsaare edelaosa Securinegion tinctoriae kooslustega kaldaäärsed galeriimetsad |

Vahemerelised jäiklehised metsad

41.7C | Quercus brachyphylla metsad Kreetal |

45.1 | Õlipuu (Olea) ja jaanileivapuu (Ceratonia) metsad |

45.2 | Korgitamme (Quercus suber) metsad |

45.3 | Kivitamme (Quercus ilex) metsad |

45.5 | Soomustamme (Quercus macrolepis) metsad |

45.61–45.63 | *Loorberimetsad Makaroneesias |

45.7 | *Datlipalmi (Phoenix) salud |

45.8 | Teravalehise iileksi (Ilex aquifolium) metsad |

Alpiinsed ja lähisalpiinsed okaspuumetsad

42.21–42.23 | Vaccinio-Piceetea kooslustega metsad happelisel mullal |

42.31 ja 42.32 | Mägimetsad lehise ja alpi seedermänniga (Pinus cembra) |

42.4 | Konksmänni (Pinus uncinata) metsad (*kipsil või lubjakivil) |

Mägivahemerelised okaspuumetsad

42.14 | *Euroopa nulu (Abies alba) ja hariliku kuuse (Picea excelsa) metsad Apenniini poolsaarel |

42.19 | Hispaania nulu (Abies pinsapo) metsad |

42.61-42.66 | Lähisvahemerelised männikud endeemse musta männiga |

42.8 | Vahemerelised männikud endeemse merimänniga (Pinus pinaster), mägimänniga (Pinus mugo) ja valgekoorelise männiga (Pinus leucodermis) |

42.9 | Makaroneesia endeemsed männikud |

42. A2–42. A5 ja 42. A8 | *Vahemerelised endeemsed metsad kadakatega (Juniperus spp.) |

42. A6 | *Sandrakipuu (Tetraclinis articulata) metsad Andaluusias |

42. A71–42. A73 | *Hariliku jugapuu (Taxus baccata) metsad |

--------------------------------------------------

II LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOODUSLIKUD ELUPAIGATÜÜBID, MILLE SÄILITAMINE NÕUAB ERIKAITSEALADE MÄÄRAMIST

Tõlgendamine

a) II lisa täiendab I lisa ühtse erikaitsealade võrgustiku loomiseks.

b) Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

- liigi või alamliigi nimega või

- kõigi kõrgemasse taksonisse kuuluvate liikide või selle teatava osa kohaselt.

Lühend "spp." sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

c) Sümbolid

Tärn (*) liigi nime ees näitab, et see on esmatähtis liik.

Enamik käesolevas lisas loetletud liike on loetletud ka IV lisas.

Kui käesolevas lisas esinev liik ei esine IV või V lisas, järgneb selle nimele sümbol (o); kui käesolevas lisas esinev liik esineb samuti V lisas, aga ei esine IV lisas, järgneb selle nimele sümbol (V).

a) LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

INSECTIVORA

Talpidae

Galemys pyrenaicus

CHIROPTERA (KÄSITIIVALISED)

Rhinolophidae

Rhinolophus blasii

Rhinolophus euryale

Rhinolophus ferrumequinum

Rhinolophus hipposideros

Rhinolophus mehelyi

Vespertilionidae

Barbastella barbastellus

Miniopterus schreibersi

Myotis bechsteini

Myotis blythi

Myotis capaccinii

Myotis dasycneme

Myotis emarginatus

Myotis myotis

RODENTIA

Sciuridae

Spermophilus citellus

Castoridae

Castor fiber

Microtidae

Microtus cabrerae

*Microtus oeconomus arenicola

CARNIVORA

Canidae

*Canis lupus (Hispaania populatsioonid: ainult Duerost lõunas esinevad populatsioonid; Kreeka populatsioonid: ainult 39. laiuskraadist lõuna pool esinevad populatsioonid)

Ursidae

*Ursus arctos

Mustelidae

Lutra lutra

Mustela lutreola

Felidae

Lynx lynx

*Lynx pardina

Phocidae

Halichoerus grypus (V)

*Monachus monachus

Phoca vitulina (V)

ARTIODACTYLA

Cervidae

*Cervus elaphus corsicanus

Bovidae

Capra aegagrus (looduslikud populatsioonid)

*Capra pyrenaica pyrenaica

Ovis ammon musimon (looduslikud populatsioonid — Korsika ja Sardiinia)

Rupicapra rupicapra balcanica

*Rupicapra ornata

CETACEA

Tursiops truncatus

Phocoena phocoena

ROOMAJAD

TESTUDINATA

Testudinidae

Testudo hermanni

Testudo graeca

Testudo marginata

Cheloniidae

*Caretta caretta

Emydidae

Emys orbicularis

Mauremys caspica

Mauremys leprosa

SAURIA

Lacertidae

Lacerta monticola

Lacerta schreiberi

Gallotia galloti insulanagae

*Gallotia simonyi

Podarcis lilfordi

Podarcis pityusensis

Scincidae

Chalcides occidentalis

Gekkonidae

Phyllodactylus europaeus

OPHIDIA

Colubridae

Elaphe quatuorlineata

Elaphe situla

Viperidae

*Vipera schweizeri

Vipera ursinii

KAHEPAIKSED

CAUDATA

Salamandridae

Chioglossa lusitanica

Mertensiella luschani

*Salamandra salamandra aurorae

Salamandrina terdigitata

Triturus cristatus

Proteidae

Proteus anguinus

Plethodontidae

Speleomantes ambrosii

Speleomantes flavus

Speleomantes genei

Speleomantes imperialis

Speleomantes supramontes

ANURA

Discoglossidae

Bombina bombina

Bombina variegata

Discoglossus jeanneae

Discoglossus montalentii

Discoglossus sardus

*Alytes muletensis

Ranidae

Rana latastei

Pelobatidae

*Pelobates fuscus insubricus

KALAD

PETROMYZONIFORMES

Petromyzonidae (o)

Eudontomyzon spp.

Lampetra fluviatilis (V)

Lampetra planeri (o)

Lethenteron zanandrai (V)

Petromyzon marinus (o)

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

*Acipenser naccarii

*Acipenser sturio

ATHERINIFORMES

Cyprinodontidae

Aphanius iberus (o)

*Aphanius fasciatus (o)

*Valencia hispanica

SALMONIFORMES

Salmonidae

Hucho hucho (looduslikud populatsioonid) (V)

Salmo salar (ainult magevees) (V)

Salmo marmoradus (o)

Salmo macrostigma (o)

Coregonidae

*Coregonus oxyrhynchus (anadroomsed populatsioonid Põhjamere teatavates piirkondades)

CYPRINIFORMES

Cyprinidae

Alburnus vulturius (o)

Alburnus albidus (o)

Anaecypris hispanica

Aspius aspius (o)

Barbus plebejus (V)

Barbus meridionalis (V)

Barbus capito (V)

Barbus comiza (V)

Chalcalburnus chalcoides (o)

Chondrostoma soetta (o)

Chondrostoma polylepis (o)

Chondrostoma genei (o)

Chondrostoma lusitanicum (o)

Chondrostoma toxostoma (o)

Gobio albipinnatus (o)

Gobio uranoscopus (o)

Iberocypris palaciosi (o)

*Ladigesocypris ghigii (o)

Leuciscus lucomonis (o)

Leuciscus souffia (o)

Phoxinellus spp. (o)

Rutilus pigus (o)

Rutilus rubilio (o)

Rutilus arcasii (o)

Rutilus macrolepidotus (o)

Rutilus lemmingii (o)

Rutilus friesii meidingeri (o)

Rutilus alburnoides (o)

Rhodeus sericeus amarus (o)

Scardinius graecus (o)

Cobitidae

Cobitis conspersa (o)

Cobitis larvata (o)

Cobitis trichonica (o)

Cobitis taenia (o)

Misgurnis fossilis (o)

Sabanejewia aurata (o)

PERCIFORMES

Percidae

Gymnocephalus schraetzer (V)

Zingel spp. [(o) välja arvatud Zingel asper ja Zingel zingel (V)]

Gobiidae

Pomatoschistus canestrini (o)

Padogobius panizzai (o)

Padogobius nigricans (o)

CLUPEIFORMES

Clupeidae

Alosa spp. (V)

SCORPAENIFORMES

Cottidae

Cottus ferruginosus (o)

Cottus petiti (o)

Cottus gobio (o)

SILURIFORMES

Siluridae

Silurus aristotelis (V)

SELGROOTUD

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

CRUSTACEA

Decapoda

Austropotamobius pallipes (V)

INSECTA

Coleoptera

Buprestis splendens

*Carabus olympiae

Cerambyx cerdo

Cucujus cinnaberinus

Dytiscus latissimus

Graphoderus bilineatus

Limoniscus violaceus (o)

Lucanus cervus (o)

Morimus funereus (o)

*Osmoderma eremita

*Rosalia alpina

Lepidoptera

Callimorpha quadripunctata (o)

Coenonympha oedippus

Erebia calcaria

Erebia christi

Eriogaster catax

Euphydryas aurinia (o)

Graellsia isabellae (V)

Hypodryas maturna

Lycaena dispar

Maculinea nausithous

Maculinea teleius

Melanagria arge

Papilio hospiton

Plebicula golgus

Mantodea

Apteromantis aptera

Odonata

Coenagrion hylas (o)

Coenagrion mercuriale (o)

Cordulegaster trinacriae

Gomphus graslinii

Leucorrhina pectoralis

Lindenia tetraphylla

Macromia splendens

Ophiogomphus cecilia

Oxygastra curtisii

Orthoptera

Baetica ustulata

MOLLUSKID

GASTROPODA

Caseolus calculus

Caseolus commixta

Caseolus sphaerula

Discula leacockiana

Discula tabellata

Discus defloratus

Discus guerinianus

Elona quimperiana

Geomalacus maculosus

Geomitra moniziana

Helix subplicata

Leiostyla abbreviata

Leiostyla cassida

Leiostyla corneocostata

Leiostyla gibba

Leiostyla lamellosa

Vertigo angustior (o)

Vertigo genesii (o)

Vertigo geyeri (o)

Vertigo moulinsiana (o)

BIVALVIA

Unionoida

Margaritifera margaritifera (V)

Unio crassus

b) TAIMED

PTERIDOPHYTA

ASPLENIACEAE

Asplenium jahandiezii (Litard.) Rouy

BLECHNACEAE

Woodwardia radicans (L.) Sm.

DICKSONIACEAE

Culcita macrocarpa C. Presl

DRYOPTERIDACEAE

*Dryopteris corleyi Fraser-Jenk.

HYMENOPHYLLACEAE

Trichomanes speciosum Willd.

ISOETACEAE

Isoetes boryana Durieu

Isoetes malinverniana Ces. & De Not.

MARSILEACEAE

Marsilea batardae Launert

Marsilea quadrifolia L.

Marsilea strigosa Willd.

OPHIOGLOSSACEAE

Botrychium simplex Hitchc.

Ophioglossum polyphyllum A. Braun

GYMNOSPERMAE

PINACEAE

*Abies nebrodensis (Lojac.) Mattei

ANGIOSPERMAE

ALISMATACEAE

Caldesia parnassifolia (L.) Parl.

Luronium natans (L.) Raf.

AMARYLLIDACEAE

Leucojum nicaeense Ard.

Narcissus asturiensis (Jordan) Pugsley

Narcissus calcicola Mendonça

Narcissus cyclamineus DC.

Narcissus fernandesii G. Pedro

Narcissus humilis (Cav.) Traub

*Narcissus nevadensis Pugsley

Narcissus pseudonarcissus L.

subsp. nobilis (Haw.) A. Fernandes

Narcissus scaberulus Henriq.

Narcissus triandrus (Salisb.) D. A. Webb

subsp. capax (Salisb.) D. A. Webb.

Narcissus viridiflorus Schousboe

BORAGINACEAE

*Anchusa crispa Viv.

*Lithodora nitida (H. Ern) R. Fernandes

Myosotis lusitanica Schuster

Myosotis rehsteineri Wartm.

Myosotis retusifolia R. Afonso

Omphalodes kuzinskyana Willk.

*Omphalodes littoralis Lehm.

Solenanthus albanicus (Degen & al.) Degen & Baldacci

*Symphytum cycladense Pawl.

CAMPANULACEAE

Asyneuma giganteum (Boiss.) Bornm.

*Campanula sabatia De Not.

Jasione crispa (Pourret) Samp.

subsp. serpentinica Pinto da Silva

Jasione lusitanica A. DC.

CARYOPHYLLACEAE

*Arenaria nevadensis Boiss. & Reuter

Arenaria provincialis Chater & Halliday

Dianthus cintranus Boiss. & Reuter

subsp. cintranus Boiss. & Reuter

*Dianthus marizii (Samp.) Samp.

Dianthus rupicola Biv.

*Gypsophila papillosa P. Porta

Herniaria algarvica Chaudri

Herniaria berlengiana (Chaudhri) Franco

*Herniaria latifolia Lapeyr.

subsp. litardierei gamis

Herniaria maritima Link

Moehringia tommasinii Marches.

Petrocoptis grandiflora Rothm.

Petrocoptis montsicciana O. Bolos & Rivas Mart.

Petrocoptis pseudoviscosa Fernandez Casas

Silene cintrana Rothm.

*Silene hicesiae Brullo & Signorello

Silene hifacensis Rouy ex Willk.

*Silene holzmanii Heldr. ex Boiss.

Silene longicilia (Brot.) Otth.

Silene mariana Pau

*Silene orphanidis Boiss.

*Silene rothmaleri Pinto da Silva

*Silene velutina Pourret ex Loisel.

CHENOPODIACEAE

*Bassia saxicola (Guss.) A. J. Scott

*Kochia saxicola Guss.

*Salicornia veneta Pignatti & Lausi

CISTACEAE

Cistus palhinhae Ingram

Halimium verticillatum (Brot.) Sennen

Helianthemum alypoides Losa & Rivas Goday

Helianthemum caput-felis Boiss.

*Tuberaria major (Willk.) Pinto da Silva & Roseira

COMPOSITAE

*Anthemis glaberrima (Rech. f.) Greuter

*Artemisia granatensis Boiss.

*Aster pyrenaeus Desf. ex DC.

*Aster sorrentinii (Tod) Lojac.

*Carduus myriacanthus Salzm. ex DC.

*Centaurea alba L.

subsp. heldreichii (Halacsy) Dostal

*Centaurea alba L.

subsp. princeps (Boiss. & Heldr.) Gugler

*Centaurea attica Nyman

subsp. megarensis (Halacsy & Hayek) Dostal

*Centaurea balearica J. D. Rodriguez

*Centaurea borjae Valdes-Berm. & Rivas Goday

*Centaurea citricolor Font Quer

Centaurea corymbosa Pourret

Centaurea gadorensis G. Bianca

*Centaurea horrida Badaro

*Centaurea kalambakensis Freyn & Sint.

Centaurea kartschiana Scop.

*Centaurea lactiflora Halacsy

Centaurea micrantha Hoffmanns. & Link

subsp. herminii (Rouy) Dostál

*Centaurea niederi Heldr.

*Centaurea peucedanifolia Boiss. & Orph.

*Centaurea pinnata Pau

Centaurea pulvinata (G. Bianca) G. Bianca

Centaurea rothmalerana (Arènes) Dostál

Centaurea vicentina Mariz

*Crepis crocifolia Boiss. & Heldr.

Crepis granatensis (Willk.) B. Bianca & M. Cueto

Erigeron frigidus Boiss. ex DC.

Hymenostemma pseudanthemis (Kunze) Willd.

*Jurinea cyanoides (L.) Reichenb.

*Jurinea fontqueri Cuatrec.

*Lamyropsis microcephala (Moris) Dittrich & Greuter

Leontodon microcephalus (Boiss. ex DC.) Boiss.

Leontodon boryi Boiss.

*Leontodon siculus (Guss.) Finch & Sell

Leuzea longifolia Hoffmanns. & Link

Ligularia sibirica (L.) Cass.

Santolina impressa Hoffmanns. & Link

Santolina semidentata Hoffmanns. & Link

*Senecio elodes Boiss. ex DC.

Senecio nevadensis Boiss. & Reuter

CONVOLVULACEAE

*Convolvulus argyrothamnus Greuter

*Convolvulus Fernandes Pinto da Silva & Teles

CRUCIFERAE

Alyssum pyrenaicum Lapeyr.

Arabis sadina (Samp.) P. Cout.

*Biscutella neustriaca Bonnet

Biscutella vincentina (Samp.) Rothm.

Boleum asperum (Pers.) Desvaux

Brassica glabrescens Poldini

Brassica insularis Moris

*Brassica macrocarpa Guss.

Coincya cintrana (P. Cout.) Pinto da Silva

*Coincya rupestris Rouy

*Coronopus navasii Pau

Diplotaxis ibicensis (Pau) Gomez-Campo

*Diplotaxis siettiana Maire

Diplotaxis vicentina (P. Cout.) Rothm.

Erucastrum palustre (Pirona) Vis.

*Iberis arbuscula Runemark

Iberis procumbens Lange

subsp. microcarpa Franco & Pinto da Silva

*Ionopsidium acaule (Desf.) Reichenb.

Ionopsidium savianum (Caruel) Ball ex Arcang.

Sisymbrium cavanillesianum Valdes & Castroviejo

Sisymbrium supinum L.

CYPERACEAE

*Carex panormitana Guss.

Eleocharis carniolica Koch

DIOSCOREACEAE

*Borderea chouardii (Gaussen) Heslot

DROSERACEAE

Aldrovanda vesiculosa L.

EUPHORBIACEAE

*Euphorbia margalidiana Kuhbier & Lewejohann

Euphorbia transtagana Boiss.

GENTIANACEAE

*Centaurium rigualii Esteve Chueca

*Centaurium somedanum Lainz

Gentiana ligustica R. de Vilm. & Chopinet

Gentianella anglica (Pugsley) E. F. Warburg

GERANIACEAE

*Erodium astragaloides Boiss. & Reuter

Erodium paularense Fernandez-Gonzalez & Izco

*Erodium rupicola Boiss.

GRAMINEAE

Avenula hackelii (Henriq.) Holub

Bromus grossus Desf. ex DC.

Coleanthus subtilis (Tratt.) Seidl

Festuca brigantina (Markgr.-Dannenb.) Markgr.-Dannenb.

Festuca duriotagana Franco & R. Afonso

Festuca elegans Boiss.

Festuca henriquesii Hack.

Festuca sumilusitanica Franco & R. Afonso

Gaudinia hispanica Stace & Tutin

Holcus setiglumis Boiss. & Reuter

subsp. duriensis Pinto da Silva

Micropyropsis tuberosa Romero — Zarco & Cabezudo

Pseudarrhenatherum pallens (Link) J. Holub

Puccinellia pungens (Pau) Paunero

*Stipa austroitalica Martinovsky

*Stipa bavarica Martinovsky & H. Scholz

*Stipa veneta Moraldo

GROSSULARIACEAE

*Ribes sardum Martelli

HYPERICACEAE

*Hypericum aciferum (Greuter) N. K. B. Robson

JUNCACEAE

Juncus valvatus Link

LABIATAE

Dracocephalum austriacum L.

*Micromeria taygetea P. H. Davis

Nepeta dirphya (Boiss.) Heldr. ex Halacsy

*Nepeta sphaciotica P. H. Davis

Origanum dictamnus L.

Sideritis incana

subsp. glauca (Cav.) Malagarriga

Sideritis javalambrensis Pau

Sideritis serrata Cav. ex Lag.

Teucrium lepicephalum Pau

Teucrium turredanum Losa & Rivas Goday

*Thymus camphoratus Hoffmanns. & Link

Thymus carnosus Boiss.

*Thymus cephalotos L.

LEGUMINOSAE

Anthyllis hystrix Cardona, Contandr. & E. Sierra

*Astragalus algarbiensis Coss. ex Bunge

*Astragalus aquilanus Anzalone

Astragalus centralpinus Braun-Blanquet

*Astragalus maritimus Moris

Astragalus tremolsianus Pau

*Astragalus verrucosus Moris

*Cytisus aeolicus Guss. ex Lindl.

Genista dorycnifolia Font Quer

Genista holopetala (Fleischm. ex Koch) Baldacci

Melilotus segetalis (Brot.) Ser.

subsp. fallax Franco

*Ononis hackelii Lange

Trifolium saxatile All.

*Vicia bifoliolata J. D. Rodriguez

LENTIBULARIACEAE

Pinguicula nevadensis (Lindb.) Casper

LILIACEAE

Allium grosii Font Quer

*Androcymbium rechingeri Greuter

*Asphodelus bento-rainhae P. Silva

Hyacinthoides vicentina (Hoffmanns. & Link) Rothm.

*Muscari gussonei (Parl.) Tod.

LINACEAE

*Linum muelleri Moris

LYTHRACEAE

*Lythrum flexuosum Lag.

MALVACEAE

Kosteletzkya pentacarpos (L.) Ledeb.

NAJADACEAE

Najas flexilis (Willd.) Rostk. & W. L. Schmidt

ORCHIDACEAE

*Cephalanthera cucullata Boiss. & Heldr.

Cypripedium calceolus L.

Liparis loeselii (L.) Rich.

*Ophrys lunulata Parl.

PAEONIACEAE

Paeonia cambessedesii (Willk.) Willk.

Paeonia parnassica Tzanoudakis

Paeonia clusii F. C. Stern

subsp. rhodia (Stearn) Tzanoudakis

PALMAE

Phoenix theophrasti Greuter

PLANTAGINACEAE

Plantago algarbiensis Samp.

Plantago almogravensis Franco

PLUMBAGINACEAE

Armeria berlengensis Daveau

*Armeria helodes Martini & Pold

Armeria negleta Girard

Armeria pseudarmeria (Murray) Mansfeld

*Armeria rouyana Daveau

Armeria soleirolii (Duby) Godron

Armeria velutina Welv. ex Boiss. & Reuter

Limonium dodartii (Girard) O. Kuntze

subsp. lusitanicum (Daveau) Franco

*Limonium insulare (Beg. & Landi) Arrig. & Diana

Limonium lanceolatum (Hoffmanns. & Link) Franco

Limonium multiflorum Erben

*Limonium pseudolaetum Arrig. & Diana

*Limonium strictissimum (Salzmann) Arrig.

POLYGONACEAE

Polygonum praelongum Coode & Cullen

Rumex rupestris Le Gall

PRIMULACEAE

Androsace mathildae Levier

Androsace pyrenaica Lam.

*Primula apennina Widmer

Primula palinuri Petagna

Soldanella villosa Darracq.

RANUNCULACEAE

*Aconitum corsicum Gayer

Adonis distorta Ten.

Aquilegia bertolonii Schott

Aquilegia kitaibelii Schott

*Aquilegia pyrenaica D. C.

subsp. cazorlensis (Heywood) Galiano

*Consolida samia P. H. Davis

Pulsatilla patens (L.) Miller

*Ranunculus weyleri Mares

RESEDACEAE

*Reseda decursiva Forssk.

ROSACEAE

Potentilla delphinensis Gren. & Godron

RUBIACEAE

*Galium litorale Guss.

*Galium viridiflorum Boiss. & Reuter

SALICACEAE

*Salix salvifolia Brot.

subsp. australis Franco

SANTALACEAE

Thesium ebracteatum Hayne

SAXIFRAGACEAE

Saxifraga berica (Beguinot) D. A. Webb

Saxifraga florulenta Moretti

Saxifraga hirculus L.

Saxifraga tombeanensis Boiss. ex Engl.

SCROPHULARIACEAE

Antirrhinum charidemi Lange

Chaenorrhinum serpyllifolium (Lange) Lange

subsp. lusitanicum R. Fernandes

*Euphrasia genargentea (Feoli) Diana

Euphrasia marchesettii Wettst. ex Marches.

Linaria algarviana Chav.

Linaria coutinhoi Valdés

*Linaria ficalhoana Rouy

Linaria flava (Poiret) Desf.

*Linaria hellenica Turrill

*Linaria ricardoi Cout.

*Linaria tursica B. Valdes & Cabezudo

Linaria tonzigii Lona

Odontites granatensis Boiss.

Verbascum litigiosum Samp.

Veronica micrantha Hoffmanns.

*Veronica oetaea L.-A. Gustavson

SELAGINACEAE

*Globularia stygia Orph. ex Boiss.

SOLANACEAE

*Atropa baetica Willk.

THYMELAEACEAE

Daphne petraea Leybold

*Daphne rodriguezii Texidor

ULMACEAE

Zelkova abelicea (Lam.) Boiss.

UMBELLIFERAE

*Angelica heterocarpa Lloyd

Angelica palustris (Besser) Hoffm.

*Apium bermejoi Llorens

Apium repens (Jacq.) Lag.

Athamanta cortiana Ferrarini

*Bupleurum capillare Boiss. & Heldr.

*Bupleurum kakiskalae Greuter

Eryngium alpinum L.

*Eryngium viviparum Gay

*Laserpitium longiradium Boiss.

*Naufraga balearica Constans & Cannon

*Oenanthe conioides Lange

Petagnia saniculifolia Guss.

Rouya polygama (Desf.) Coincy

*Seseli intricatum Boiss.

Thorella verticillatinundata (Thore) Brig.

VALERIANACEAE

Centranthus trinervis (Viv.) Beguinot

VIOLACEAE

*Viola hispida Lam.

Viola jaubertiana Mares & Vigineix

Alamad taimed

BRYOPHYTA

Bruchia vogesiaca Schwaegr. (o)

*Bryoerythrophyllum machadoanum (Sergio) M. Hill (o)

Buxbaumia viridis (Moug. ex Lam. & DC.) Brid. ex Moug. & Nestl. (o)

Dichelyma capillaceum (With.) Myr. (o)

Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb. (o)

Distichophyllum carinatum Dix. & Nich. (o)

Drepanocladus vernicosus (Mitt.) Warnst. (o)

Jungermannia handelii (Schiffn.) Amak. (o)

Mannia triandra (Scop.) Grolle (o)

*Marsupella profunda Lindb.

Meesia longiseta Hedw.

Nothothylas orbicularis (Schwein.) Sull. (o)

Orthotrichum rogeri Brid. (o)

Petalophyllum ralfsii Nees & Goot. ex Lehm. (o)

Riccia breidleri Jur. ex Steph. (o)

Riella helicophylla (Mont.) Hook. (o)

Scapania massolongi (K. Muell.) K. Muell. (o)

Sphagnum pylaisii Brid. (o)

Tayloria rudolphiana (Gasrov) B. & G. (o)

MAKARONEESIA LIIGID

PTERIDOPHYTA

HYMENOPHYLLACEAE

Hymenophyllum maderensis Gibby & Lovis

DRYOPTERIDACEAE

*Polystichum drepanum (Sw.) C. Presl.

ISOETACEAE

Isoetes azorica Durieu & Paiva

MARSILIACEAE

*Marsilea azorica Launert & Paiva

ANGIOSPERMAE

ASCLEPIADACEAE

Caralluma burchardii N. E. Brown

*Ceropegia chrysantha Svent.

BORAGINACEAE

Echium candicans L. fil.

*Echium gentianoides Webb & Coincy

Myosotis azorica H. C. Watson

Myosotis maritima Hochst. in Seub.

CAMPANULACEAE

*Azorina vidalii (H. C. Watson) Feer

Musschia aurea (L. f.) DC.

*Musschia wollastonii Lowe

CAPRIFOLIACEAE

*Sambucus palmensis Link

CARYOPHYLLACEAE

Spergularia azorica (Kindb.) Lebel

CELASTRACEAE

Maytenus umbellata (R. Br.) Mabb.

CHENOPODIACEAE

Beta patula Ait.

CISTACEAE

Cistus chinamadensis Banares & Romero

*Helianthemum bystropogophyllum Svent.

COMPOSITAE

Andryala crithmifolia Ait.

*Argyranthemum lidii Humphries

Argyranthemum thalassophylum (Svent.) Hump.

Argyranthemum winterii (Svent.) Humphries

*Atractylis arbuscula Svent. & Michaelis

Atractylis preauxiana Schultz.

Calendula maderensis DC.

Cheirolophus duranii (Burchard) Holub

Cheirolophus ghomerytus (Svent.) Holub

Cheirolophus junonianus (Svent.) Holub

Cheirolophus massonianus (Lowe) Hansen

Cirsium latifolium Lowe

Helichrysum gossypinum Webb

Helichrysum oligocephala (Svent. & Bzamw.)

*Lactuca watsoniana Trel.

*Onopordum nogalesii Svent.

*Onopordum carduelinum Bolle

*Pericallis hadrosoma Svent.

Phagnalon benettii Lowe

Stemmacantha cynaroides (Chr. Son. in Buch) Ditt

Sventenia bupleuroides Font Quer

*Tanacetum ptarmiciflorum Webb & Berth

CONVOLVULACEAE

*Convolvulus caput-medusae Lowe

*Convolvulus lopez-socasii Svent.

*Convolvulus massonii A. Dietr.

CRASSULACEAE

Aeonium gomeraense Praeger

Aeonium saundersii Bolle

Aichryson dumosum (Lowe) Praeg.

Monanthes wildpretii Banares & Scholz

Sedum brissemoretii Raymond-Hamet

CRUCIFERAE

*Crambe arborea Webb ex Christ

Crambe laevigata DC. ex Christ

*Crambe sventenii R. Petters ex Bramwell & Sund.

*Parolinia schizogynoides Svent.

Sinapidendron rupestre (Ait.) Lowe

CYPERACEAE

Carex malato-belizii Raymond

DIPSACACEAE

Scabiosa nitens Roemer & J. A. Schultes

ERICACEAE

Erica scoparia L.

subsp. azorica (Hochst.) D. A. Webb

EUPHORBIACEAE

*Euphorbia handiensis Burchard

Euphorbia lambii Svent.

Euphorbia stygiana H. C. Watson

GERANIACEAE

*Geranium maderense P. F. Yeo

GRAMINEAE

Deschampsia maderensis (Haeck. & Born.)

Phalaris maderensis (Menezes) Menezes

LABIATAE

*Sideritis cystosiphon Svent.

*Sideritis discolor (Webb ex de Noe) Bolle

Sideritis infernalis Bolle

Sideritis marmorea Bolle

Teucrium abutiloides L'Hér

Teucrium betonicum L'Hér

LEGUMINOSAE

*Anagyris latifolia Brouss. ex Willd.

Anthyllis lemanniana Lowe

*Dorycnium spectabile Webb & Berthel

*Lotus azoricus P. W. Ball

Lotus callis-viridis D. Bramwell & D. H. Davis

*Lotus kunkelii (E. Chueca) D. Bramwell & al.

*Teline rosmarinifolia Webb & Berthel.

*Teline salsoloides Arco & Acebes.

Vicia dennesiana H. C. Watson

LILIACEAE

*Androcymbium psammophilum Svent.

Scilla maderensis Menezes

Semele maderensis Costa

LORANTHACEAE

Arceuthobium azoricum Wiens & Hawksw

MYRICACEAE

*Myrica rivas-martinezii Santos.

OLEACEAE

Jasminum azoricum L.

Picconia azorica (Tutin) Knobl.

ORCHIDACEAE

Goodyera macrophylla Lowe

PITTOSPORACEAE

*Pittosporum coriaceum Dryand. ex Ait.

PLANTAGINACEAE

Plantago malato-belizii Lawalree

PLUMBAGINACEAE

*Limonium arborescens (Brouss.) Kuntze

Limonium dendroides Svent.

*Limonium spectabile (Svent.) Kunkel & Sunding

*Limonium sventenii Santos & Fernandez Galvan

POLYGONACEAE

Rumex azoricus Rech. fil.

RHAMNACEAE

Frangula azorica Tutin

ROSACEAE

*Bencomia brachystachya Svent.

Bencomia sphaerocarpa Svent.

*Chamaemeles coriacea Lindl.

Dendriopterium pulidoi Svent.

Marcetella maderensis (Born.) Svent.

Prunus lusitanica L.

subsp. azorica (Mouillef.) Franco

Sorbus maderensis (Lowe) Docle

SANTALACEAE

Kunkeliella subsucculenta Kammer

SCROPHULARIACEAE

*Euphrasia azorica Wats

Euphrasia grandiflora Hochst. ex Seub.

*Isoplexis chalcantha Svent. & O'Shanahan

Isoplexis isabelliana (Webb & Berthel.) Masferrer

Odontites holliana (Lowe) Benth.

Sibthorpia peregrina L.

SELAGINACEAE

*Globularia ascanii D. Bramwell & Kunkel

*Globularia sarcophylla Svent.

SOLANACEAE

*Solanum lidii Sunding

UMBELLIFERAE

Ammi trifoliatum (H. C. Watson) Trelease

Bupleurum handiense (Bolle) Kunkel

Chaerophyllum azoricum Trelease

Ferula latipinna Santos

Melanoselinum decipiens (Schrader & Wendl.) Hoffm.

Monizia edulis Lowe

Oenanthe divaricata (R. Br.) Mabb.

Sanicula azorica Guthnick ex Seub.

VIOLACEAE

Viola paradoxa Lowe

Alamad taimed

BRYOPHYTA

*Echinodium spinosum (Mitt.) Jur. (o)

*Thamnobryum fernandesii Sergio (o)

--------------------------------------------------

III LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA ALADEKS SOBIVATE ALADE VALIKU KRITEERIUMID NING NENDE MÄÄRAMINE ERIKAITSEALADEKS

1. ETAPP: Alade suhtelise tähenduse siseriiklik hindamine iga I lisa loodusliku elupaigatüübi ja II lisa liigi osas (sealhulgas esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja esmatähtsad liigid)

A. Ala hindamiskriteeriumid I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide osas

a) Elupaigatüübi esindavuse aste sellel alal.

b) Loodusliku elupaigatüübi pindala konkreetsel alal võrreldes kõnealuse loodusliku elupaigatüübi üldpindalaga riigi territooriumil.

c) Kõnealuse loodusliku elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide säilimise aste ning taastamisvõimalused.

d) Ala väärtuslikkuse üldhinnang loodusliku elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt.

B. Ala hindamiskriteeriumid II lisas nimetatud liikide osas

a) Alal esinevate liikide populatsiooni suurus ja tihedus võrreldes kogu riigi territooriumil esinevate populatsioonidega.

b) Kõnealuse liigi seisukohast tähtsate elupaigatunnuste kaitse aste ja taastamisvõimalused.

c) Alal esinevate liikide populatsiooni isolatsiooniaste võrreldes liigi loodusliku levilaga.

d) Ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitse seisukohast.

C. Liikmesriigid klassifitseerivad nende kriteeriumide alusel alad, mis nad esitavad kandmiseks siseriiklikku loetelusse, et määrata need ühenduse tähtsusega alaks kooskõlas nende suhtelise tähtsusega iga I lisas nimetatud loodusliku elupaiga ja II lisas nimetatud liigi kaitsele.

D. Sellesse loetelusse kantakse alad, kus on liikmesriigi eespool esitatud kriteeriumide A ja B alusel valitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja esmatähtsad liigid.

2. ETAPP: Siseriiklikesse nimekirjadesse kantud alade hindamine ühenduse tähtsuse seisukohast

1. Kõik alad, mis liikmesriigid on 1. etapis määratlenud aladeks, kus on esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja/või liigid, loetakse ühenduse tähtsusega aladeks.

2. Muude liikmesriikide nimekirjadesse kantud alade hindamisel ühenduse tähtsuse seisukohast, st nende panust I lisa loodusliku elupaiga või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilitamisse või taastamisse ja/või Natura 2000 võrgustiku sidususse, võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a) ala suhteline tähtsus siseriiklikul tasandil;

b) ala geograafiline asend seoses II lisas nimetatud rändeteedega ja kas ala kuulub mõlemalt poolt üht või mitut ühenduse piiri ületavasse ühtsesse ökosüsteemi;

c) ala üldpindala;

d) I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide arv alal;

e) ala üldine ökoloogiline väärtus kõnealusetele biogeograafilistele piirkondadele ja/või tervele artiklis 2 nimetatud territooriumile, seoses selle tunnuste või kordumatute aspektidega ning viisiga, kuidas need on omavahel seotud.

--------------------------------------------------

IV LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOOMA- JA TAIMELIIGID, MIS VAJAVAD RANGET KAITSET

Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

- liigi või alamliigi nimega või

- kõigi kõrgemasse taksonisse kuuluvate liikide või selle teatava osa kohaselt.

Lühend "spp." sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

a) LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

INSECTIVORA

Erinaceidae

Erinaceus algirus

Soricidae

Crocidura canariensis

Talpidae

Galemys pyrenaicus

MICROCHIROPTERA

Kõik liigid

RODENTIA

Gliridae

Kõik liigid, välja arvatud Glis glis ja Eliomys quercinus

Sciuridae

Citellus citellus

Sciurus anomalus

Castoridae

Castor fiber

Cricetidae

Cricetus cricetus

Microtidae

Microtus cabrerae

Microtus oeconomus arenicola

Zapodidae

Sicista betulina

Hystricidae

Hystrix cristata

CARNIVORA

Canidae

Canis lupus (välja arvatud Hispaanias Duerost põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid)

Ursidae

Ursus arctos

Mustelidae

Lutra lutra

Mustela lutreola

Felidae

Felis silvestris

Lynx lynx

Lynx pardina

Phocidae

Monachus monachus

ARTIODACTYLA (SÕRALISED)

Cervidae (hirvlased)

Cervus elaphus corsicanus

Bovidae (veislased)

Capra aegagrus (looduslikud populatsioonid)

Capra pyrenaica pyrenaica

Ovis ammon musimon (looduslikud populatsioonid — Korsika ja Sardiinia)

Rupicapra rupicapra balcanica

Rupicapra ornata

CETACEA

Kõik liigid

ROOMAJAD

TESTUDINATA

Testudinidae

Testudo hermanni

Testudo graeca

Testudo marginata

Cheloniidae

Caretta caretta

Chelonia mydas

Lepidochelys kempii

Eretmochelys imbricata

Dermochelyidae

Dermochelys coriacea

Emydidae

Emys orbicularis

Mauremys caspica

Mauremys leprosa

SAURIA

Lacertidae

Algyroides fitzingeri

Algyroides marchi

Algyroides moreoticus

Algyroides nigropunctatus

Lacerta agilis

Lacerta bedriagae

Lacerta danfordi

Lacerta dugesi

Lacerta graeca

Lacerta horvathi

Lacerta monticola

Lacerta schreiberi

Lacerta trilineata

Lacerta viridis

Gallotia atlantica

Gallotia galloti

Gallotia galloti insulanagae

Gallotia simonyi

Gallotia stehlini

Ophisops elegans

Podarcis erhardii

Podarcis filfolensis

Podarcis hispanica atrata

Podarcis lilfordi

Podarcis melisellensis

Podarcis milensis

Podarcis muralis

Podarcis peloponnesiaca

Podarcis pityusensis

Podarcis sicula

Podarcis taurica

Podarcis tiliguerta

Podarcis wagleriana

Scincidae

Ablepharus kitaibelli

Chalcides bedriagai

Chalcides occidentalis

Chalcides ocellatus

Chalcides sexlineatus

Chalcides viridianus

Ophiomorus punctatissimus

Gekkonidae

Cyrtopodion kotschyi

Phyllodactylus europaeus

Tarentola angustimentalis

Tarentola boettgeri

Tarentola delalandii

Tarentola gomerensis

Agamidae

Stellio stellio

Chamaeleontidae

Chamaeleo chamaeleon

Anguidae

Ophisaurus apodus

OPHIDIA

Colubridae

Coluber caspius

Coluber hippocrepis

Coluber jugularis

Coluber laurenti

Coluber najadum

Coluber nummifer

Coluber viridiflavus

Coronella austriaca

Eirenis modesta

Elaphe longissima

Elaphe quatuorlineata

Elaphe situla

Natrix natrix cetti

Natrix natrix corsa

Natrix tessellata

Telescopus falax

Viperidae

Vipera ammodytes

Vipera schweizeri

Vipera seoanni (välja arvatud Hispaania populatsioonid)

Vipera ursinii

Vipera xanthina

Boidae

Eryx jaculus

KAHEPAIKSED

CAUDATA

Salamandridae

Chioglossa lusitanica

Euproctus asper

Euproctus montanus

Euproctus platycephalus

Salamandra atra

Salamandra aurorae

Salamandra lanzai

Salamandra luschani

Salamandrina terdigitata

Triturus carnifex

Triturus cristatus

Triturus italicus

Triturus karelinii

Triturus marmoratus

Proteidae

Proteus anguinus

Plethodontidae

Speleomantes ambrosii

Speleomantes flavus

Speleomantes genei

Speleomantes imperialis

Speleomantes italicus

Speleomantes supramontes

ANURA

Discoglossidae

Bombina bombina

Bombina variegata

Discoglossus galganoi

Discoglossus jeanneae

Discoglossus montalentii

Discoglossus pictus

Discoglossus sardus

Alytes cisternasii

Alytes muletensis

Alytes obstetricans

Ranidae

Rana arvalis

Rana dalmatina

Rana graeca

Rana iberica

Rana italica

Rana latastei

Rana lessonae

Pelobatidae

Pelobates cultripes

Pelobates fuscus

Pelobates syriacus

Bufonidae

Bufo calamita

Bufo viridis

Hylidae

Hyla arborea

Hyla meridionalis

Hyla sarda

KALAD

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

Acipenser naccarii

Acipenser sturio

ATHERINIFORMES

Cyprinodontidae

Valencia hispanica

CYPRINIFORMES

Cyprinidae

Anaecypris hispanica

PERCIFORMES

Percidae

Zingel asper

SALMONIFORMES

Coregonidae

Coregonus oxyrhynchus (anadroomsed populatsioonid teatavates Põhjamere piirkondades)

SELGROOTUD

ARTHROPODA (LÜLIJALGSED)

INSECTA

Coleoptera

Buprestis splendens

Carabus olympiae

Cerambyx cerdo

Cucujus cinnaberinus

Dytiscus latissimus

Graphoderus bilineatus

Osmoderma eremita

Rosalia alpina

Lepidoptera

Apatura metis

Coenonympha hero

Coenonympha oedippus

Erebia calcaria

Erebia christi

Erebia sudetica

Eriogaster catax

Fabriciana elisa

Hypodryas maturna

Hyles hippophaes

Lopinga achine

Lycaena dispar

Maculinea arion

Maculinea nausithous

Maculinea teleius

Melanagria arge

Papilio alexanor

Papilio hospiton

Parnassius apollo

Parnassius mnemosyne

Plebicula golgus

Proserpinus proserpina

Zerynthia polyxena

Mantodea

Apteromantis aptera

Odonata

Aeshna viridis

Cordulegaster trinacriae

Gomphus graslinii

Leucorrhina albifrons

Leucorrhina caudalis

Leucorrhina pectoralis

Lindenia tetraphylla

Macromia splendens

Ophiogomphus cecilia

Oxygastra curtisii

Stylurus flavipes

Sympecma braueri

Orthoptera

Baetica ustulata

Saga pedo

ARACHNIDA

Araneae

Macrothele calpeiana

MOLLUSKID

GASTROPODA

Prosobranchia

Patella feruginea

Stylommatophora

Caseolus calculus

Caseolus commixta

Caseolus sphaerula

Discula leacockiana

Discula tabellata

Discula testudinalis

Discula turricula

Discus defloratus

Discus guerinianus

Elona quimperiana

Geomalacus maculosus

Geomitra moniziana

Helix subplicata

Leiostyla abbreviata

Leiostyla cassida

Leiostyla corneocostata

Leiostyla gibba

Leiostyla lamellosa

BIVALVIA

Anisomyaria

Lithophaga lithophaga

Pinna nobilis

Unionoida

Margaritifera auricularia

Unio crassus

ECHINODERMATA

Echinoidea

Centrostephanus longispinus

b) TAIMED

IV lisa punkt b sisaldab kõiki taimeliike, mis on loetletud II lisa punktis b, [1] ning allpool loetletud taimeliike

PTERIDOPHYTA

ASPLENIACEAE

Asplenium hemionitis L.

ANGIOSPERMAE

AGAVACEAE

Dracaena draco (L.) L.

AMARYLLIDACEAE

Narcissus longispathus Pugsley

Narcissus triandrus L.

BERBERIDACEAE

Berberis maderensis Lowe

CAMPANULACEAE

Campanula morettiana Reichenb.

Physoplexis comosa (L.) Schur.

CARYOPHYLLACEAE

Moehringia fontqueri Pau

COMPOSITAE

Argyranthemum pinnatifidum (L.f.) Lowe

subsp. succulentum (Lowe) C. J. Humphries

Helichrysum sibthorpii Rouy

Picris willkommii (Schultz Bip.) Nyman

Santolina elegans Boiss. ex DC.

Senecio caespitosus Brot.

Senecio lagascanus DC.

subsp. lusitanicus (P. Cout.) Pinto da Silva

Wagenitzia lancifolia (Sieber ex Sprengel) Dostal

CRUCIFERAE

Murbeckiella sousae Rothm.

EUPHORBIACEAE

Euphorbia nevadensis Boiss. & Reuter

GESNERIACEAE

Jankaea heldreichii (Boiss.) Boiss.

Ramonda serbica Pancic

IRIDACEAE

Crocus etruscus Parl.

Iris boissieri Henriq.

Iris marisca Ricci & Colasante

LABIATAE

Rosmarinus tomentosus Huber-Morath & Maire

Teucrium charidemi Sandwith

Thymus capitellatus Hoffmanns. & Link

Thymus villosus L.

subsp. villosus L.

LILIACEAE

Androcymbium europeum (Lange) K. Richter

Bellevalia hackelli Freyn

Colchicum corsicum Baker

Colchicum cousturieri Greuter

Fritillaria conica Rix

Fritillaria drenovskii Dogen & Stoy.

Fritillaria gussichiae (Degen & Doerfler) Rix

Fritillaria obliqua Ker-Gawl.

Fritillaria rhodocanakis Orph. ex Baker

Ornithogalum reverchonii Degen & Herv.-Bass.

Scilla beirana Samp.

Scilla odorata Link

ORCHIDACEAE

Ophrys argolica Fleischm.

Orchis scopulorum Simsmerh.

Spiranthes aestivalis (Poiret) L. C. M. Richard

PRIMULACEAE

Androsace cylindrica DC.

Primula glaucescens Moretti

Primula spectabilis Tratt.

RANUNCULACEAE

Aquilegia alpina L.

SAPOTACEAE

Sideroxylon marmulano Banks ex Lowe

SAXIFRAGACEAE

Saxifraga cintrana Kuzinsky ex Willk.

Saxifraga portosanctana Boiss.

Saxifraga presolanensis Engl.

Saxifraga valdensis DC.

Saxifraga vayredana Luizet

SCROPHULARIACEAE

Antirrhinum lopesianum Rothm.

Lindernia procumbens (Krocker) Philcox

SOLANACEAE

Mandragora officinarum L.

THYMELAEACEAE

Thymelaea broterana P. Cout.

UMBELLIFERAE

Bunium brevifolium Lowe

VIOLACEAE

Viola athois W. Becker

Viola cazorlensis Gandoger

Viola delphinantha Boiss.

[1] Välja arvatud II lisa punktis b nimetatud brüofüüdid.

--------------------------------------------------

V LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOOMA- JA TAIMELIIGID, MILLE LOODUSEST VÕTMISE JA KASUTAMISE SUHTES VÕIB KEHTESTADA KAITSEKORRALDUSMEETMEID

Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

- liigi või alamliigi nimega või

- kõigi kõrgemasse taksonisse kuuluvate liikide või selle teatava osa kohaselt.

Lühend "spp." sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

a) LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

CARNIVORA

Canidae

Canis aureus

Canis lupus (Hispaanias Duerost põhja pool esinevad populatsioonid ja Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid)

Mustelidae

Martes martes

Mustela putorius

Phocidae

Kõik IV lisas nimetamata liigid

Viverridae

Genetta genetta

Herpestes ichneumon

DUPLICIDENTATA

Leporidae

Lepus timidus

ARTIODACTYLA

Bovidae

Capra ibex

Capra pyrenaica (välja arvatud Capra pyrenaica pyrenaica)

Rupicapra rupicapra (välja arvatud Rupicapra rupicapra balcanica ja rupicapra ornata)

KAHEPAIKSED

ANURA

Ranidae

Rana esculenta

Rana perezi

Rana ridibunda

Rana temporaria

KALAD

PETROMYZONIFORMES

Petromyzonidae

Lampetra fluviatilis

Lethenteron zanandrai

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

Kõik IV lisas nimetamata liigid

SALMONIFORMES

Salmonidae

Thymallus thymallus

Coregonus spp. (välja arvatud Coregonus oxyrhynchus — anadroomsed populatsioonid teatavates Põhjamere piirkondades)

Hucho hucho

Salmo salar (ainult magevees)

Cyprinidae

Barbus spp.

PERCIFORMES

Percidae

Gymnocephalus schraetzer

Zingel zingel

CLUPEIFORMES

Clupeidae

Alosa spp.

SILURIFORMES

Siluridae

Silurus aristotelis

SELGROOTUD

COELENTERATA

CNIDARIA

Corallium rubrum

MOLLUSCA

GASTROPODA — STYLOMMATOPHORA

Helicidae

Helix pomatia

BIVALVIA — UNIONOIDA

Margaritiferidae

Margaritifera margaritifera

Unionidae

Microcondylaea compressa

Unio elongatulus

ANNELIDA

HIRUDINOIDEA — ARHYNCHOBDELLAE

Hirudinidae

Hirudo medicinalis

ARTHROPODA

CRUSTACEA — DECAPODA

Astacidae

Astacus astacus

Austropotamobius pallipes

Austropotamobius torrentium

Scyllaridae

Scyllarides latus

INSECTA — LEPIDOPTERA

Saturniidae

Graellsia isabellae

b) TAIMED

ALGAE

RHODOPHYTA

CORALLINACEAE

Lithothamnium coralloides Crouan frat.

Phymatholithon calcareum (Poll.) Adey & McKibbin

LICHENES

CLADONIACEAE

Cladonia L. subgenus Cladina (Nyl.) Vain.

BRYOPHYTA

MUSCI

LEUCOBRYACEAE

Leucobryum glaucum (Hedw.) Ångstr.

SPHAGNACEAE

Sphagnum L. spp. (välja arvatud Sphagnum pylasii Brid.)

PTERIDOPHYTA

Lycopodium spp.

ANGIOSPERMAE

AMARYLLIDACEAE

Galanthus nivalis L.

Narcissus bulbocodium L.

Narcissus juncifolius Lagasca

COMPOSITAE

Arnica montana L.

Artemisia eriantha Ten

Artemisia genipi Weber

Doronicum plantagineum L.

subsp. tournefortii (Rouy) P. Cout.

CRUCIFERAE

Alyssum pintadasilvae Dudley.

Malcolmia lacera (L.) DC.

subsp. graccilima (Samp.) Franco

Murbeckiella pinnatifida (Lam.) Rothm.

subsp. herminii (Rivas-Martinez) Greuter & Burdet

GENTIANACEAE

Gentiana lutea L.

IRIDACEAE

Iris lusitanica Ker-Gawler

LABIATAE

Teucrium salviastrum Schreber

subsp. salviastrum Schreber

LEGUMINOSAE

Anthyllis lusitanica Cullen & Pinto da Silva

Dorycnium pentaphyllum Scop.

subsp. transmontana Franco

Ulex densus Welw. ex Webb.

LILIACEAE

Lilium rubrum Lmk

Ruscus aculeatus L.

PLUMBAGINACEAE

Armeria sampaio (Bernis) Nieto Feliner

ROSACEAE

Rubus genevieri Boreau

subsp. herminii (Samp.) P. Cout.

SCROPHULARIACEAE

Anarrhinum longipedicelatum R. Fernandes

Euphrasia mendonçae Samp.

Scrophularia grandiflora DC.

subsp. grandiflora DC.

Scrophularia berminii Hoffmanns & Link

Scrophularia sublyrata Brot.

COMPOSITAE

Leuzea rhaponticoides Graells

--------------------------------------------------

VI LISA

KEELATUD MEETODID, PÜÜDMIS- JA TAPMISVAHENDID NING TRANSPORDIVAHENDID

a) Keelatud vahendid

IMETAJAD

- Pimedate või vigastatud loomade kasutamine elavate peibutistena

- Kassettmakid

- Elektrilised ja elektroonilised tapmis- või uimastusvahendid

- Kunstlikud valgusallikad

- Peeglid ja muud pimestamisvahendid

- Sihtmärke valgustavad vahendid

- Pimedas sihtimiseks ettenähtud seade, millel on elektrooniline võimendus või kujutise muundur

- Lõhkeained

- Võrgud, mille kasutamine tööpõhimõtte või kasutamistingimuste tõttu on keelatud

- Püünised, mille kasutamine tööpõhimõtte või kasutamistingimuste tõttu on keelatud

- Ammud

- Mürgid ja mürk- või tuimastusvahendiga sööt

- Väljagaasitamine või -suitsutamine

- Poolautomaat- või automaatrelvad, mille padrunisalve mahub üle kahe padruni

KALAD

- Mürgid

- Lõhkeained

b) Transpordiliigid

- Õhusõidukid

- Liikuvad mootorsõidukid

--------------------------------------------------

Top