Help Print this page 

Document 31989L0686

Title and reference
Nõukogu direktiiv, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
  • In force
OJ L 399, 30.12.1989, p. 18–38 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT)
Special edition in Finnish: Chapter 13 Volume 019 P. 129 - 148
Special edition in Swedish: Chapter 13 Volume 019 P. 129 - 148
Special edition in Czech: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Estonian: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Latvian: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Lithuanian: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Hungarian Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Maltese: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Polish: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Slovak: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Slovene: Chapter 13 Volume 010 P. 98 - 118
Special edition in Bulgarian: Chapter 13 Volume 009 P. 214 - 234
Special edition in Romanian: Chapter 13 Volume 009 P. 214 - 234
Special edition in Croatian: Chapter 13 Volume 043 P. 3 - 23

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1989/686/oj
Multilingual display
Text

31989L0686



Euroopa Liidu Teataja L 399 , 30/12/1989 Lk 0018 - 0038
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 19 Lk 0129
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 19 Lk 0129


Nõukogu direktiiv,

21. detsember 1989,

isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(89/686/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

koostöös Euroopa Parlamendiga, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades, et:

on vaja võtta meetmeid siseturu järkjärguliseks rajamiseks tähtaja jooksul, mis lõpeb 31. detsembril 1992; siseturg kujutab endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

mitmed liikmesriigid on viimastel aastatel vastu võtnud isikukaitsevahendeid käsitlevad sätted, selleks et tõhustada tervisekaitset, tööohutust ja tagada nende kasutaja kaitse;

silmas pidades inimeste kaitsmist vigastuste ja haiguste eest, on nende siseriiklike sätetega sageli väga üksikasjalikult ette nähtud isikukaitsevahendite konstruktsiooni, valmistamise, kvaliteedi, katsetamise ning sertifitseerimise nõuded;

tööohutust käsitlevates siseriiklikes sätetes nähakse ette eeskätt individuaalsete töökaitsevahendite kohustuslik kasutamine; paljud nõuded kohustavad tööandjat võimaldama personalil kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid, kui esmased üldkaitsevahendid puuduvad või on ebapiisavad;

isikukaitsevahendeid käsitlevad siseriiklikud sätted erinevad riigiti oluliselt; seetõttu võivad need luua takistusi kauplemisele, mis mõjutaks otseselt ühisturu loomist ja toimimist;

selleks et tagada kõnesolevate toodete vaba liikumine, on vaja erinevad siseriiklikud sätted ühtlustada, seejuures mingil viisil alandamata liikmesriikides juba kehtivat nõutava kaitstuse taset ja nähes vajadusel ette selle tõstmist;

käesoleva direktiiviga ettenähtavad isikukaitsevahendite konstrueerimise ja valmistamise sätted, mille põhiline eesmärk on eelkõige tagada ohutum töökeskkond, ei takista nende isikukaitsevahendite kasutamisega seotud sätete ja töötajate ning töökoha ohutuse alaste meetmete rakendamist;

käesolevas direktiivis määratletakse ainult isikukaitsevahenditele esitatavad põhinõuded; selleks et hõlbustada nendele põhinõuetele vastavuse kinnitamist, on oluline ühtlustatud Euroopa standardite olemasolu, eelkõige isikukaitsevahendite konstrueerimise ja valmistamise kohta, samuti isikukaitsevahendite ühtlustatud spetsifikaatide ja katsetusmeetodite olemasolu, kuna vastavus nendele loob kõnealuste toodete suhtes ka eespool mainitud põhinõuetele vastavuse presumptsiooni; märgitud ühtlustatud Euroopa standardid koostavad eraõiguslikud asutused, seetõttu peavad need tekstid ka edaspidi olema mittesiduvad; Euroopa Standardikomitee (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC) on pädevad asutused, kellele on antud õigus vastu võtta ühtlustatud standardeid kooskõlas komisjoni ja kahe mainitud asutuse vahelist koostööd käsitlevate 13. novembril 1984 kinnitatud üldsuunistega; käesoleva direktiivi tähenduses on ühtlustatud standardiks tehnospetsifikaat (Euroopa standard või ühtlustamisdokument), mille komisjoni algatusel on vastu võtnud üks või mõlemad eespool mainitud asutused kooskõlas nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiviga 83/189/EMÜ [4] (milles on sätestatud standardite ja tehniliste normide kohta käiva teabe esitamise kord; viimati muudetud direktiiviga 88/182/EMÜ [5]) eespool mainitud üldsuuniste kohaselt;

laia kohaldamisala tõttu seisab ees väga suure arvu ühtlustatud standardite vastuvõtmine, mille ettevalmistamine siseturu loomise tähtajaks nõuab palju tööd; sellepärast oleks soovitav üleminekuperioodil vastavalt asutamislepingu nõuetele säilitada käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval ühtlustatud standarditega hõlmamata isikukaitsevahendite kehtivatele siseriiklikele normidele vastavuse suhtes üleminekuajal status quo;

kuna direktiivi 83/189/EMÜ artikli 5 kohaselt moodustatud alaline komitee etendab ühenduse standardipoliitikas nii üldist kui ka horisontaalset osa, ning eeskätt sellepärast, et tal on osa standardimise taotluste ettevalmistamisel ja kehtivate standardimisalaste Euroopa lepingute toimimisel, sobib mainitud alaline komitee eriti abistama komisjoni ühtlustatud standardite ühetaolisuse kontrollimisel kogu ühenduses;

kasutaja ja kolmandate isikute piisava kaitse tagamiseks tuleb vastavust nendele tehnilistele nõuetele kontrollida; kehtiv kontrollimise kord võib liikmesriigiti märgatavalt erineda; selleks et vältida arvukaid kontrollimisi, mis võivad takistada isikukaitsevahendite vaba liikumist, tuleb ette näha liikmesriikide kontrollimiste vastastikune tunnustamine; mainitud tunnustamise hõlbustamiseks on vaja eeskätt kehtestada ühenduse asjakohane ühtlustatud kord ja ühtlustada ülevaatuse, kontrollimise ja kinnitamise eest vastutavate asutuste valiku kriteeriumid;

õigusraamistikku tuleks täiustada selliselt, et mõlemad tööturupooled annaksid standardimisse vajaliku tõhusa panuse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

KOHALDAMISALA, TURULEVIIMINE JA VABA LIIKUMINE

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse isikukaitsevahendite (edaspidi IKV) suhtes.

Selles nähakse ette nende turuleviimise ja ühenduses vaba liikumise tingimused ja ohutuse põhinõuded, millele IKVd peavad vastama, et tagada kasutajate tervise kaitse ja ohutus.

2. Käesolevas direktiivis tähendab IKV mis tahes seadet või vahendit, mis on konstrueeritud selleks, et inimene kannaks või hoiaks seda kaitseks ühe või mitme tema tervist ja ohutust ohustava mõjuri eest.

IKVde hulka kuuluvad samuti:

a) mitmest seadmest või vahendist koosnev liitvahend, mille tootja on sidusalt ühendanud inimese kaitsmiseks ühe või mitme võimaliku samaaegse ohu eest;

b) kaitseseade või -vahend, mis on püsivalt või lahtivõetavana ühendatud individuaalse vahendiga, millel ei ole kaitseotstarvet ja mida inimene kannab või hoiab teatava tegevuse sooritamiseks;

c) vahetatavad IKV osad, mis on selle normaalseks toimimiseks vajalikud ja mida kasutatakse ainult selle IKV jaoks.

3. Iga süsteemi, mis on viidud turule koos IKVga ja mida kasutatakse viimase ühendamiseks teise välise lisaseadmega, tuleb käsitleda IKV sidusosana ka siis, kui ei ole ette nähtud, et kasutaja kannab või hoiab seda süsteemi pidevalt kogu ohuga kokkupuutumise ajal.

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

- mõne muu direktiiviga hõlmatud IKVde suhtes, kui sellel direktiivil on samad turuleviimise, kaupade vaba liikumise ja ohutuse eesmärgid kui käesoleval direktiivil,

- I lisa nimekirjas määratletud, käesoleva direktiivi kohaldamisalast väljapoole jäävate IKV liikide suhtes, olenemata esimeses taandes mainitud väljajätmise põhjusest.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et artiklis 1 osutatud IKVd saaks turule viia ja kasutusele võtta ainult siis, kui need kaitsevad kasutaja tervist ja tagavad tema ohutuse, ilma et need õigel hooldamisel ja sihtotstarbelisel kasutamisel kahjustaksid teiste inimeste, koduloomade ja kaupade tervist või ohutust.

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigust kooskõlas asutamislepinguga kehtestada nõudeid, mida nad peavad kasutaja kaitse tagamiseks vajalikuks, kui see ei too kaasa IKVde sellist muutmist, mis põhjustaks nende mittevastavuse käesoleva direktiivi sätetele.

3. Liikmesriigid ei tohi takistada messidel, näitustel jms üritustel välja panna käesoleva direktiivi sätetele mittevastavaid IKVsid, tingimusel et vajalik teade juhib selgelt tähelepanu mittevastavusele ning keelule seda soetada ja/või kasutada mis tahes otstarbel enne, kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja on selle nõuetele vastavaks muutnud.

Artikkel 3

Artiklis 1 osutatud IKV peab vastama II lisas ettenähtud tervise ja ohutuse põhinõuetele.

Artikkel 4

1. Liikmesriik ei tohi keelata, piirata ega takistada käesoleva direktiivi nõuetele vastavate EÜ märgiga IKVde või IKV osade turuleviimist.

2. Liikmesriik ei tohi keelata, piirata ega takistada IKV osade turuleviimist, millel ei ole EÜ märki, kuid mida kavatsetakse IKVga liita, tingimusel et need osad ei ole IKV toimimise seisukohalt olulised.

Artikkel 5

1. Liikmesriigid peavad käsitlema artikli 8 lõikes 3 osutatud EÜ märgiga IKVd artiklis 3 osutatud põhinõuetele vastavana, kui tootja saab nõudmise korral selle kohta teha artiklis 12 osutatud vastavusdeklaratsiooni.

2. Liikmesriigid peavad käsitlema artikli 8 lõikes 2 osutatud EÜ märgiga IKVd artiklis 3 osutatud põhinõuetele vastavana, kui tootja saab nõudmise korral selle kohta esitada nii artiklis 12 osutatud vastavusdeklaratsiooni kui ka selle asutuse tunnistuse, kes artikli 9 kohaselt andis kinnituse selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punktide a ja b esimese taande kohase EÜ tüübihindamise tasandil vastab kõnealune IKV asjakohastele siseriiklikeks normideks ülevõetud ühtlustatud standarditele.

Kui tootja ei ole rakendanud ühtlustatud norme või on neid rakendanud osaliselt, või kui sellised normid puuduvad, tuleb selle asutuse tunnistuses, kes on andnud välja mainitud teate, teatada vastavusest põhinõuetele kooskõlas artikli 10 lõike 4 punktide a ja b teise taandega.

3. Artikli 8 lõikes 2 osutatud IKVde suhtes, mille kohta ühtlustatud standardid puuduvad, kohaldatakse üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 1992 käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval jõus olnud siseriiklikku korda tingimusel, et see on kooskõlas asutamislepingu sätetega.

4. Komisjon avaldab ühtlustatud standardite viited Euroopa Ühenduste Teatajas.

Liikmesriigid avaldavad rahvusstandardite viited, millega on kehtestatud ühtlustatud standardid.

5. Liikmesriigid tagavad vajalike meetmete võtmise 30. juuniks 1991, et mõlemal tööturupoolel oleks siseriiklikul tasandil võimalik mõjutada ühtlustatud standardite koostamist ja läbivaatamist.

Artikkel 6

1. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et artiklis 5 osutatud ühtlustatud standardid ei vasta täielikult artiklis 3 osutatud põhinõuetele, suunab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse ja põhjenduse direktiivi 83/189/EMÜ [6] kohaselt moodustatud komiteele. Komitee annab oma arvamuse viivitamata.

Komitee arvamust silmas pidades teatab komisjon liikmesriikidele, kas on vaja jätta nimetatud standardid välja artikli 5 kohastest trükistest.

2. Kõikidest küsimustest, mis tekivad seoses käesoleva direktiivi rakendamise ja kohaldamisega, võib järgnevalt kirjeldatud korra kohaselt teatada direktiivi 89/392/EMÜ [7] artikli 6 lõike 2 alusel moodustatud alalisele komiteele.

Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse, vajaduse korral hääletades.

Arvamus protokollitakse; lisaks on igal liikmesriigil õigus nõuda oma seisukoha lisamist protokolli.

Komisjon arvestab komitee arvamust nii palju kui võimalik. Ta teatab komiteele, mil viisil on tema arvamust arvesse võetud.

Artikkel 7

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ märgiga IKV võib sihtotstarbelisel kasutamisel põhjustada ohtu inimestele, koduloomadele või varale, peab ta võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et kõrvalda see IKV turult ja keelata selle turustamine või vaba liikumine.

Asjaomane liikmesriik teatab nendest meetmetest viivitamata komisjonile, põhjendades oma otsust ja märkides eeskätt, kas mittevastavus on tingitud:

a) artiklis 3 osutatud põhinõuete täitmata jätmisest,

b) artiklis 5 osutatud standardite ebarahuldavast rakendamisest,

c) artiklis 5 osutatud standardite puudulikkusest.

2. Komisjon korraldab niipea kui võimalik nõupidamise asjaomaste poolte osavõtul. Kui pärast sellist nõupidamist komisjon otsustab, et võetud meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja kõigile teistele liikmesriikidele. Kui pärast nõupidamist komisjon otsustab, et võetud meetmed ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata asjaomasele liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses asuvale volitatud esindajale. Kui lõikes 1 märgitud otsus on tingitud standardite puudulikkusest ja asjaomane liikmesriik kavatseb jääda oma otsuse juurde, suunab komisjon küsimuse artikli 6 lõikes 1 osutatud komiteele ning algatab artikli 6 lõikes 2 osutatud menetluse.

3. Kui IKV-l, mis ei vasta nõuetele, on EÜ märk, võtab asjaomane liikmesriik vajalikke meetmeid nende suhtes, kes vastutavad selle märgi pealekandmise eest, ja teatab sellest komisjonile ning teistele liikmesriikidele.

4. Komisjon tagab, et liikmesriigid oleksid käesoleva artikli kohaste menetluste edenemisest ja tulemustest informeeritud.

II PEATÜKK

SERTIFITSEERIMISMENETLUS

Artikkel 8

1. Enne teatava IKV mudeli turuleviimist koostab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja III lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni, mille ta võib vajaduse korral esitada pädevale asutusele.

2. Enne teatava lõikes 3 märkimata IKV seeriatootmise alustamist esitab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja artiklis 10 osutatud tüübihindamiseks näidise.

3. Lihtsa konstruktsiooniga IKVde puhul, kui konstrueerija eeldab, et kasutaja võib ise hinnata, kas see kaitseb väikeste ohtude eest, mille järkjärgulist mõju kasutaja võib ohutult ja õigel ajal märgata, EÜ tüübihindamist ei nõuta.

Sellesse liiki kuuluvad ainult need IKVd, mis kaitsevad kandjat:

- mehaanilise toime eest keha pinnale (aiatöökindad, sõrmkübarad jms),

- nõrga toimega puhastusvahendite eest, mille mõju möödub kergesti (kaitsekindad tööks lahjendatud pindaktiivsete ainete lahustega jms),

- ohtude eest, mis on seotud kuumade osade käsitsemisega, mille temperatuur ei ületa 50 °C ega tekita ohtlikke lööke (töökindad, kaitsepõlled jms),

- harilike ja mitte eriti ohtlike ilmastikutingimuste eest (peakatted, hooajariietus, jalatsid jms)

- nõrkade löökide ja vibratsiooni eest, mis ei mõju elutähtsatele kehaosadele ega tekita ravimatuid vigastusi (kerged peakatted juuste kaitsena, kindad, kerged jalatsid jms),

- päikesevalguse eest (päikeseprillid).

4. IKVde tootmisel peab tootja:

a) valima ühe artiklis 11 osutatud kahest menetlemise korrast, kui on tegemist keerulise IKVga, mis on kavandatud kasutamiseks eluohtlikes tingimustes või olukorras, kui tervis võib saada tõsiselt ja pöördumatult kahjustada, kusjuures IKV konstrueerimisel on eeldatud, et kasutaja ei märka ohtu õigeaegselt. Selliste IKVde hulka kuuluvad üksnes:

- filtreerivad hingamiselundite kaitsevahendid, mis kaitsevad tahkete ja vedelate aerosoolide või ärritavate, ohtlike, mürgiste või radiotoksiliste gaaside eest,

- hingamiselundite kaitsevahendid, mis tagavad täieliku isoleerituse atmosfäärist, sealhulgas need, mida kasutatakse sukeldumisel,

- IKVd, mis tagavad ainult osalise kaitse kemikaalide ja ioniseeriva kiirguse eest,

- vahendid kasutamiseks hädaolukorras niisuguse temperatuuri puhul, mille toime on võrreldav temperatuuri 100 °C või sellest kuumema õhu toimega ja kus on või ei ole infrapunast kiirgust, leeke ja pritsivat sulamaterjali,

- vahendid kasutamiseks hädaolukorras madala temperatuuri puhul, mille toime on võrreldav temperatuuri –50 °C või sellest külmema õhu toimega,

- IKVd kaitseks kõrgelt kukkumise ohu puhul,

- IKVd kaitseks elektrivoolust ja -pingest lähtuva ohu puhul või IKVd, mida kasutatakse isolaatorina kõrgepingetöödel,

- motokiivrid ja visiirid;

b) tegema artiklis 12 osutatud EÜ vastavusdeklaratsiooni kõikide IKVde puhul.

Artikkel 9

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele volitatud asutused, kes vastutavad artiklis 8 osutatud sertifitseerimismenetluse tegemise eest. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas informatsiooniks mainitud volitatud asutuste ja neile antud tunnusnumbrite nimekirja ja ajakohastab seda.

2. Volitatud asutuste sobivuse hindamisel, kellest komisjonile teatatakse, rakendavad liikmesriigid V lisas ettenähtud kriteeriume. Nendele kriteeriumidele vastavaks loetakse asutused, mis vastavad asjakohastes ühtlustatud standardites ettenähtud hindamiskriteeriumidele.

3. Kui liikmesriik leiab, et volitatud asutus ei vasta enam V lisas osutatud kriteeriumidele, tühistab ta asutusele antud volitused. Ta teatab võetud meetmest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

EÜ TÜÜBIHINDAMINE

Artikkel 10

1. EÜ tüübihindamine on menetlus, mille puhul volitatud kontrollasutus teeb kindlaks ja tõendab, et hinnatav IKV tüüp vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

2. Tootja või tema volitatud esindaja esitab EÜ tüübihindamise taotluse teatava tüübi kohta ühele volitatud kontrollasutusele. Volitatud esindaja peab asuma ühenduses.

3. Taotlusse märgitakse:

- tootja või tema volitatud esindaja ning IKVd tootva ettevõtte nimi ja aadress,

- II lisas osutatud tootja tehniline dokumentatsioon.

Taotlusse lisatakse veel tüübihindamiseks vajalike näidiseksemplaride arv.

4. Kontrollasutus viib läbi EÜ tüübihindamise järgmise menetluse kohaselt:

a) Tootja tehnilise dokumentatsiooni kontroll

- Kontrollasutus selgitab, kas tootja tehniline dokumentatsioon on kooskõlas artiklis 5 osutatud ühtlustatud standarditega.

- Kui tootja ei ole rakendanud ühtlustatud norme või on neid rakendanud osaliselt või kui sellised normid puuduvad, peab kontrollasutus selgitama, kas tootja kasutatud tehnospetsifikaat vastab põhinõuetele, ning seejärel kindlaks tegema, kas tootja tehniline dokumentatsioon on kooskõlas tehnospetsifikaadiga.

b) Näidise kontroll

- kontrollib, kas näidis on valmistatud kooskõlas tootja tehnilise dokumentatsiooniga ja kas see on sihipärasel kasutamisel ohutu.

- Kontrollasutus teeb vajalike kontrollimiste ja katsete abil kindlaks, kas tüübinäidis vastab ühtlustatud standarditele.

- Kui tootja ei ole rakendanud ühtlustatud norme või on neid rakendanud osaliselt või kui sellised normid puuduvad, peab kontrollasutus vajalike kontrollimiste ja katsete abil välja selgitama, kas tüübinäidis vastab tootja kasutatud põhinõuete kohasele tehnospetsifikaadile.

5. Kui tüübinäidis vastab asjakohastele sätetele, koostab kontrollasutus EÜ tüübihindamistõendi ja teatab sellest taotluse esitajale. Selles tõendis esitatakse kontrollimise tulemused, tõendi väljaandmise tingimused ning kinnitatud tüübinäidise identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.

Komisjon, teised volitatud kontrollasutused ja teised liikmesriigid võivad saada kõnesoleva tõendi koopia ning põhjendatud taotluse esitamisel ka tootja tehnilise dokumentatsiooni ja kontrollimiste ning katsete protokollide koopiad.

Tehnilist dokumentatsiooni säilitatakse pädevate asutuste jaoks kümme aastat pärast IKV turuleviimist.

6. Kui kontrollasutus keeldub välja andmast EÜ tüübihindamistõendit, teatab ta sellest teistele volitatud kontrollasutustele. Kui kontrollasutus tühistab EÜ tüübihindamistõendi, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud liikmesriigile. Mainitud liikmesriik teatab sellest omakorda teistele liikmesriikidele ja komisjonile, esitades ka otsuse põhjenduse.

TOODETUD ISIKUKAITSEVAHENDITE KONTROLLIMINE

Artikkel 11

A. Valmistoote EÜ kvaliteedikontrollisüsteem

1. Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsessis (sealhulgas IKVde lõppkontroll ja katsed) tagataks toodangu ühtlikkus ja IKVde vastavus tüübikinnitustunnistuses kirjeldatud tüübile ning käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

2. Tootja valitud kontrollasutus teeb vajalikud kontrollimised. Kontrollitakse juhuslikult, tavaliselt vähemalt kord üle aasta.

3. Selleks et kontrollida IKVde nõuetele vastavust, moodustab kontrollasutus nõuetekohase valimi, kontrollib seda ja teeb ühtlustatud standardites määratletud või käesoleva direktiivi põhinõuetele vastavuse kinnitamiseks vajalikud katsed.

4. Kui valmistoodet ei kontrolli asjakohase tüübikinnitustunnistuse andnud kontrollasutus, vaid teine kontrollasutus, võtab viimane esimesega ühendust, kui esineb raskusi tootenäidiste nõuetele vastavuse hindamisel.

5. Kontrollasutus annab tootjale katsete protokolli. Kui katsete protokollis on tehtud järeldus, et toodang ei ole ühtlik või kontrollitud IKVd ei vasta EÜ tüübikinnitustunnistuses kirjeldatud tüübile või asjakohastele põhinõuetele, võtab kontrollasutus registreeritud vigadele vastavaid meetmeid ja teatab sellest temale volitused andnud liikmesriigile.

6. Tootja peab saama nõudmise korral esitada kontrollasutuse protokolli.

B. Järelevalvel põhinev toodangu EÜ kvaliteeditagamissüsteem

1. Järelevalvesüsteem

a) Käesoleva menetluse kohaselt esitab tootja tema valitud kontrollasutusele tema kvaliteedikontrollisüsteemi kinnitamise taotluse.

Taotlusse märgitakse:

- kogu teave asjaomase IKV liigi kohta, vajaduse korral kaasa arvatud kinnitatud tüübi dokumentatsioon,

- kvaliteedikontrollisüsteemi dokumentatsioon,

- lubadus kinni pidada kvaliteedikontrollisüsteemist tulenevatest kohustustest ning alal hoida selle nõuetele vastavust ja tõhusust.

b) Kvaliteedikontrollisüsteemi kohaselt kontrollitakse iga IKVd ja tehakse A jao lõikes 3 osutatud vajalikud katsed, selleks et kontrollida selle vastavust käesoleva direktiivi põhinõuetele.

Kvaliteedikontrollisüsteemi dokumentatsiooni tuleb nõuetekohaselt märkida eeskätt vastav kirjeldus:

- kvaliteedialased eesmärgid, organisatsiooni skeem, juhtkonna vastutus ja pädevus toote kvaliteedi tagamisel,

- kontrollimised ja katsed, mis tuleb teha pärast toote valmimist,

- kvaliteedikontrollisüsteemi tõhususe järelevalve meetmed.

c) Kontrollasutus hindab kvaliteedikontrollisüsteemi, selleks et teha kindlaks, kas see vastab lõike 1 punkti b sätetele. Kui kvaliteedikontrollisüsteemis on rakendatud asjakohaseid ühtlustatud standardeid, käsitleb kontrollasutus seda süsteemi mainitud nõuetele vastavana.

Kontrollasutus teeb erapooletult kõik kvaliteedikontrollisüsteemi komponentide eesmärgikohased hindamised ja kontrollib eeskätt, kas süsteem tagab toodetud IKV vastavuse kinnitatud tüübile.

Kontrollasutuse otsus edastatakse tootjale. Selles peavad olema kontrollimise tulemused ja põhjendatud hindamisotsus.

d) Kui tootja kavatseb kvaliteedikontrollisüsteemi muuta, peab ta sellest teatama süsteemi kinnitanud kontrollasutusele.

Kontrollasutus kontrollib kavandatud muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedikontrollisüsteem vastab asjakohastele sätetele. Ta teatab tootjale oma otsusest. Teatesse märgitakse kontrollimise tulemused ja põhjendatud hindamisotsus.

2. Järelevalve

a) Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja nõuetekohaselt täidaks kinnitatud kvaliteedikontrollisüsteemist tulenevaid kohustusi.

b) Tootja võimaldab kontrollasutusele kontrollimiseks juurdepääsu IKVde kontrollimise, katsetamise ja ladustamise kohtadele ning annab talle kogu vajaliku informatsiooni, eeskätt:

- kvaliteedikontrollisüsteemi dokumentatsiooni,

- tehnilise dokumentatsiooni,

- kvaliteedikontrollikäsiraamatud.

c) Selleks et tagada tootja kinnipidamine kinnitatud kvaliteedikontrollisüsteemist ja selle rakendamine, teeb kontrollasutus perioodilisi kontrollimisi, jättes iga kord tootjale kontrolliprotokolli koopia.

d) Lisaks võib kontrollasutus käia tootja juures ka ette teatamata. Sel juhul annab kontrollasutus tootjale kontrollkülastuse aruande ja vajaduse korral ka kontrolliprotokolli.

e) Tootjal peab olema registreeritud kontrollasutuse protokoll, mille ta saab nõudmise korral esitada.

TOODANGU EÜ VASTAVUSAVALDAMINE

Artikkel 12

EÜ vastavusavaldamine on menetlus, mille puhul tootja:

1. koostab pädevale asutusele esitamiseks VI lisas ettenähtud vormi kohase deklaratsiooni, milles ta tõendab, et turule viidud IKVd vastavad käesoleva direktiivi sätetele;

2. kinnitab igale IKV-le artikli 13 kohase EÜ vastavusmärgi.

III PEATÜKK

EÜ MÄRK

Artikkel 13

1. EÜ märk koosneb tähtedest "CE" ja neile järgnevast märgi IKV-le kinnitamise aasta kahest viimasest numbrist ning juhul, kui registreeritud kontrollasutus on läbi viinud artiklis 10 osutatud EÜ tüübihindamise, lisatakse ka selle kontrollasutuse tunnusnumber.

Kasutatava märgi näidis on esitatud IV lisas.

2. EÜ märk kinnitatakse igale IKV-le ja selle pakendile nii, et see oleks nähtav ja kergesti loetav ning püsiv IKV ettenähtud kasutusaja jooksul.

3. IKV-le ei või kinnitada selliseid märke või pealdisi, mida võib segamini ajada EÜ märgiga.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Igale käesoleva direktiivi rakendamiseks tehtud otsusele, millega piiratakse IKVde turustamist, tuleb lisada üksikasjaline selgitus, millisel alusel see otsus on tehtud. Otsusest tuleb viivitamata teatada huvitatud poolele ja informeerida teda asjaomase liikmesriigi seaduste kohastest edasikaebamise võimalustest ja tähtaegadest.

Artikkel 15

Komisjon võtab vajalikke meetmeid selleks, et tagada kõigi asjakohaste käesoleva direktiivi elluviimisega seotud otsuste kättesaadavus.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 31. detsembriks 1991. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid sätteid alates 1. juulist 1992.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile siseriiklike sätete tekstid, mis nad on vastu võtnud käesoleva direktiivi reguleerimisalas.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. detsember 1989

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Cresson

[1] EÜT C 141, 30.5.1988, lk 14.

[2] EÜT C 12, 16.1.1989, lk 109,EÜT C 304, 4.12.1989, lk 29.

[3] EÜT C 337, 31.12.1988, lk 37.

[4] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

[5] EÜT L 81, 26.3.1988, lk 75.

[6] EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8.

[7] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 9.

--------------------------------------------------

I LISA

KÄESOLEVA DIREKTIIVI KOHALDAMISALAST VÄLJAPOOLE JÄÄVATE IKV LIIKIDE TÄIELIK NIMEKIRI

1. IKVd, mis on konstrueeritud ja toodetud kasutamiseks üksnes kaitseväes või korrakaitsel (kiivrid, kilbid jms).

2. Enesekaitsevahendid (aerosooliballoonid, hirmutuskäsirelvad jms).

3. IKVd, mis on konstrueeritud ja toodetud individuaalseks kasutamiseks:

- halbades ilmastikutingimustes (peakatted, hooajariietus, jalatsid, vihmavarjud jms),

- kaitseks niiskuse ja vee eest (nõudepesukindad jms),

- kaitseks kuumuse eest (kindad jms).

4. IKVd, mis on mõeldud inimeste kaitsmiseks või päästmiseks laevadel või lennukitel ning mida ei kanta pidevalt.

--------------------------------------------------

II LISA

TERVISEKAITSE JA OHUTUSE PÕHINÕUDED

1. KÕIGI ISIKUKAITSEVAHENDITE PUHUL RAKENDATAVAD ÜLDNÕUDED

IKV peab tagama tõhusa kaitse kõigi ohtude eest.

1.1. Konstrueerimise põhimõtted

1.1.1. Ergonoomika

IKV tuleb konstrueerida ja toota nii, et ettenähtud kasutamistingimuste puhul saab kasutaja ohuga seotud toiminguid sooritada tavapäraselt ja suurimal võimalikul kaitsetasemel.

1.1.2. Kaitsetasemed ja -liigid.

1.1.2.1. Suurim võimalik kaitsetase

Konstrueerimisel arvestatav optimaalne kaitsetase on selline, et IKV kasutamisest tekkivad piirangud ei takista IKV tõhusat kasutamist ohu või toimingute tavapärase sooritamise ajal.

1.1.2.2. Erinevatele ohuastmetele vastavad kaitseliigid.

Kui erinevate kasutustingimuste puhul esinevad erinevad ohuastmed, tuleb asjakohaste IKVde konstrueerimisel arvesse võtta vastavaid kaitseliike.

1.2. IKVde ohutus

1.2.1. Ohtude ja häirivate omaduste puudumine

IKV tuleb konstrueerida ja toota nii, et ettenähtud kasutustingimustes ei põhjusta see ohtu ega häiriks.

1.2.1.1. Sobivad algmaterjalid

IKV algmaterjalid ja osad (kaasa arvatud nende laguproduktid) ei tohi halvendada kasutaja hügieenitingimusi või tervist.

1.2.1.2. Kasutajaga kokkupuutuvate IKV osade pinna hea seisukord

Ükski IKV osa, mis kandmisel puutuvad või võivad puutuda kokku kasutajaga, ei tohi olla ebatasane, teravate servadega, väljaulatuvaid teravusi või muul viisil nahka ärritavad või vigastusi tekitavad.

1.2.1.3. Kasutaja liikumisvabaduse võimalikult vähene takistamine

IKV peab nii vähe kui võimalik takistama liigutusi, kehaasendeid ja taju; see ei tohi põhjustada liigutusi, mis ohustavad kasutajat või teisi inimesi.

1.3. Mugavus ja tõhusus

1.3.1. Sobivus kasutaja kehaehitusega

IKV tuleb konstrueerida ja toota nii, et kasutajal oleks võimalikult kerge seda õigesti selga panna ja et see püsiks eeldatava kasutusaja kestel omal kohal, arvestades väliseid tegureid, liigutusi ja kehaasendeid. Selleks tuleb optimeerida IKVde sobitamine kasutaja kehaehitusega kõigi võimalike vahendite abil, nagu sobivad reguleerimis- ja kinnitusvahendid ning suurusnumbrid.

1.3.2. Kergus ja konstruktsiooni tugevus

IKV peab olema nii kerge kui võimalik, kahjustamata seejuures konstruktsiooni tugevust ja tõhusust.

Peale eriliste lisatingimuste, mida IKV peab täitma tõhusa kaitse tagamiseks nimetatud ohu eest, (vt punkt 3) peab IKV vastu pidama ettenähtud kasutustingimustes esinevatele väliste tegurite mõjule.

1.3.3. Samaaegseks kasutamiseks kavandatud eri liiki või tüüpi IKVde ühtesobivus

Kui sama tootja turustab eri liiki või tüüpi IKVsid kõrvuti kehaosade samaaegseks kaitseks, peavad need ühte sobima.

1.4. Tootja kasutusjuhend

IKV turuleviimisel peab tootja koostama ja esitama kasutusjuhendi, mis lisaks tootja ja/või tema ühenduses asuva volitatud esindaja nimele ja aadressile sisaldab kogu asjassepuutuva informatsiooni:

a) ladustamine, kasutamine, puhastamine, hooldamine, korrastamine ja desinfitseerimine. Tootja soovitatud puhastus-, hooldus- ja desinfektsioonivahendid ei tohi instruktsioonikohasel kasutamisel kahjustada IKVdega kasutajat;

b) IKV kaitsetaseme või -liigi määramiseks tehtud tehnilistes katsetes saavutatud kaitseomadused;

c) IKVga kasutatavad lisaseadmed ja sobivate varuosade tunnused;

d) erinevatele ohuastmetele vastavad kaitseliigid ja kasutuspiirid;

e) IKV või selle teatavate osade kasutusaja lõpptähtaeg või kasutusaeg;

f) veoks sobiv pakend;

g) tähiste tähendus (vt 2.12).

Teave peab olema täpne ja arusaadav ja esitatud vähemalt sihtliikmesriigi (riikide) keeles (keeltes).

2. PALJUSID ISIKUKAITSEVAHENDITE LIIKE VÕI TÜÜPE PUUDUTAVAD ÜHISED LISANÕUDED

2.1. Reguleeritavad IKVd

Kui IKV-l on reguleerimisseadis, peab see olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et neid ei või ettenähtud kasutustingimustes kasutaja teadmata valesti reguleerida.

2.2. Kaitstavaid kehaosi katvad IKVd

Selleks et vältida higistamist, peavad kaitstavaid kehaosi katvad IKVd nii palju kui võimalik õhku läbi laskma. Kui see ei ole võimalik, peavad IKVd olema varustatud higi absorbeerivate vahenditega.

2.3. Näo, silmade ja hingamisteede IKVd

Näo, silmade ja hingamisteede IKVd peavad nähtavust ja kasutaja vaatevälja piirama nii vähe kui võimalik.

Silmakaitsete klaasid peavad olema optiliselt piisavalt neutraalsed, et neid võiks kasutada täpsust nõudvate ja pikaajaliste tööde puhul.

Vajaduse korral tuleb neid töödelda või varustada vahenditega, et vältida niiskuse kogunemist.

IKV, mis on mõeldud kasutajale, kelle nägemine vajab korrigeerimist, peavad sobima kokku prillide või kontaktläätsedega.

2.4. Piiratud kasutusajaga IKVd

Kui on teada, et uue IKV kaitseomadused aja jooksul märkimisväärselt halvenevad, tuleb igale turuleviidavale IKV-le või selle vahetatavale osale kanda loetavalt valmistamiskuupäev ja/või vajaduse korral kasutusaja lõpptähtaeg selliselt, et valestimõistmine oleks välistatud; sama informatsioon peab olema loetavalt ka pakendil.

Kui tootja ei saa määratleda IKV tegelikku kasutusaega, peab ta kasutusjuhendis esitama kogu informatsiooni, mis on ostjale või kasutajale vajalik keskmise kasutusaja lõpptähtaja määramisel, silmas pidades mudeli kvaliteeditaset ning tegelikke hoidmis-, kasutamis-, puhastamis-, korrastamis- ja hooldamistingimusi.

Kui IKV kaitseomadused märgatavalt ja kiiresti halvenevad tõenäoliselt tootja soovitatud puhastusviisi tõttu, peab tootja võimaluse korral igale turuleviidavale IKV-le kandma tähise, mis näitab suurimat puhastuskordade arvu, mille täitumisel tuleb IKVd kontrollida või see kasutusest kõrvaldada; selle puudumise korral peab tootja esitama selle informatsiooni kasutusjuhendis.

2.5. IKVd, mis võivad kasutamisel kinni jääda

Kui IKV eeldatavate kasutustingimuste puhul on oht, et IKV võib liikuva objekti külge kinni jääda ja kasutaja sellega ohtu seada, peab IKV-l olema sobiv tõmbetugevus, mille ületamisel teatav IKV detail murdub ja oht möödub.

2.6. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad IKVd

Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks kavandatud IKVd tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et see ei saaks põhjustada elektri, elektrostaatilise laengu või löögi tõttu tekkivat kaarlahendust või sädet, mis võiks plahvatusohtliku segu süüdata.

2.7. Hädaolukorras kasutatavad või kiiresti kinnitatavad ja/või äravõetavad IKVd.

Need IKVde liigid tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et nende kinnitamise ja/või äravõtmise aeg oleks võimalikult lühike.

Iga kinnitus- või äravõtmissüsteem, mis võimaldab kaitset õigesti kinnitada või ära võtta, peab olema kiiresti ja hõlpsasti käsitsetav.

2.8. Eriti ohtlikus olukorras kasutatavad IKVd

Kasutusjuhendis, mille tootja lisab artikli 8 lõike 4 punktis a osutatud eriti ohtlikus olukorras kasutamiseks kavandatud IKV-le, tuleb esitada eeskätt andmed, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes pädevatele eriväljaõppega isikutele, kes oskavad neid tõlgendada ja tagavad, et IKV kasutaja neid andmeid rakendab.

Kasutusjuhendis tuleb kirjeldada menetlust, mida kasutaja võib kasutamise ajal kontrollida, et IKV on õigesti kinnitatud ja töökorras.

Kui IKV on varustatud hädasignaalseadmega, mis aktiveerub ettenähtud kaitsetaseme puudumisel, tuleb see seade konstrueerida ja asetada nii, et kasutaja märkaks signaali tingimustes, mille jaoks IKVd turustatakse.

2.9. Reguleeritavate või vahetatavate osadega IKVd

Kui kasutaja saab teatavat IKV osa ise reguleerida või uue vastu vahetamiseks ära võtta, tuleb see osa konstrueerida ja valmistada nii, et osa võib ilma tööriistadeta kergesti reguleerida, kinnitada ja ära võtta.

2.10. Välise lisaseadmega ühendatavad IKVd

Kui IKV on varustatud ühendussüsteemiga, mis võimaldab seda ühendada välise lisaseadmega, tuleb ühendusmehhanism konstrueerida ja valmistada nii, et seda saaks paigaldada ainult selleks ettenähtud IKV-le.

2.11. Vedelikuringesüsteemiga IKVd

Kui IKV on varustatud vedelikuringesüsteemiga, tuleb see süsteem valida või konstrueerida ja paigaldada nii, et eeldatavates kasutustingimustes voolaks vedelik kaitstava kehaosa läheduses kogu ulatuses takistusteta, olenemata kasutaja asendist või liigutustest.

2.12. IKVd, millel on üks või mitu tervisekaitse ja ohutusega otseselt või kaudselt seotud tunnusmärki või nõuetele vastavuse märki

Sellele IKV tüübile või liigile kinnitatud tervisekaitse ja ohutusega otseselt või kaudselt seotud tunnusmärgid või nõuetele vastavuse märgid peaksid olema eelistatult ühtlustatud piltkujutised või ideogrammid ja püsima täiesti loetavana kogu IKV ettenähtud kasutusaja kestel. Vääritimõistmise vältimiseks peavad need märgid olema täielikud, täpsed ja arusaadavad; kui need märgid sisaldavad sõnu või lauseid, peavad need olema selle liikmesriigi keel(t)es, kus IKVd kavatsetakse kasutada.

Kui IKV (või selle osa) on vajaliku märgi või selle osa pealekandmiseks liiga väike, tuleb asjakohane teave märkida pakendile ja tootja kasutusjuhendisse.

2.13. IKVdena kasutatavad riietusesemed, mis teevad kasutaja paremini nähtavaks

IKVdena kasutatavatel riietusesemetel, mis ettenähtud kasutustingimustes teevad kasutaja paremini ja üksikult nähtavaks, peab olema üks või mitu otstarbekohaselt asetatud vahendit või seadist, mis peegeldavad sobiva intensiivsuse ja värvusega otsest või peegeldunud nähtavat valgust.

2.14. Mitme samaaegse ohu puhul kasutatavad IKVd

Kõik IKVd, mis on kavandatud inimese kaitsmiseks mitme samaaegse ohu eest, tuleb konstrueerida ja valmistada nii, et need vastaksid eeskätt iga üksiku ohu puhul esitatavatele põhinõuetele (vt punkt 3).

3. ERI OHTUDE PUHUL ESITATAVAD LISANÕUDED

3.1. Kaitse mehaaniliste löökide eest

3.1.1. Löök kukkuvalt või lendavalt esemelt ja kehaosa löömine vastu takistust

Kaitsva osa purunemisest või läbilöögist tingitud vigastuste vältimiseks peab niisuguse ohu puhul kasutatav IKV püsima ettenähtud kasutusaja kestel küllaldaselt löögikindlana, vähemalt sellise löögienergia tasemeni, millest kõrgemal lööki taluva kaitsevahendi suured mõõtmed või mass hakkaksid takistama IKV tõhusat kasutamist.

3.1.2. Kukkumine

3.1.2.1. Libisemisest tingitud kukkumise vältimine

Libisemise vältimiseks mõeldud jalatsite tallad peavad olema konstrueeritud, valmistatud või varustatud lisadetailidega nii, et oleks tagatud talla piisav haardumine ja hõõre, arvestades pinna liiki ja seisundit.

3.1.2.2. Allakukkumise vältimine

Allakukkumise või selle tagajärgede vältimiseks kavandatud IKV-l peavad olema julgestusrihmad selle kinnitamiseks keha külge ja vahendid kinnitamiseks kindla kinnituspunkti külge. IKV tuleb konstrueerida selliselt, et ettenähtud kasutustingimustes tagada lühim võimalik vertikaalkukkumise vahemaa, mis aitab ennetada takistuste vastu põrkamist ja ära hoida pidurdusjõu kasvamist läviväärtuseni, millest kõrgemal võib inimene saada vigastusi või kukkuda edasi mõne IKV osa katkemise tõttu.

IKV peab samuti tagama, et pärast kukkumise peatamist jääb inimene sobivasse asendisse, milles ta võib vajaduse korral abi oodata.

Tootja kasutusjuhendis peab olema täpselt ja täielikult esitatud eeskätt järgmine informatsioon:

- kindlale kinnituspunktile esitatavad nõuded ja kasutajast allpool oleva vaba kukkumisruumi väikseim lubatud pikkus,

- julgestusrihmade õige kinnitamine ümber keha ja IKV kinnitamine kinnituspunkti külge.

3.1.3. Mehaaniline vibratsioon

Mehaanilise vibratsiooni mõju vältimiseks kavandatud IKV peab tagama ohustatud kehaosale mõjuva kahjuliku vibratsioonikomponendi küllaldase nõrgenemise.

Kasutajani kanduva vibratsioonikiirenduse efektiivväärtus ei tohi mingil tingimusel ületada läviväärtust, mis on ette nähtud lähtudes ohustatud kehaosani jõudva vibratsiooni suurimast lubatud päevamäärast.

3.2. Kehaosade kaitse (staatilise) surve eest

IKVd, mis on kavandatud teatavate kehaosade kaitseks (staatilise) surve eest, peavad küllaldase tõhususega leevendama surve mõju, et vältida tõsiseid vigastusi ja kroonilisi haigusi.

3.3. Kaitse väliste kehavigastuste eest (marrastused, läbivad haavad ning lõike- ja torkehaavad)

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks masinate tekitatud väliste vigastuste eest, nagu marrastused, läbivad haavad ning lõike- ja torkehaavad, kavandatud IKV materjalid ja muud osad valitakse, konstrueeritakse või ühendatakse nii, et tagada ettenähtud kasutustingimustes küllaldane vastupidavus hõõrdumisele, läbilöögile ja lõikamisele (vt ka 3.1).

3.4. Uppumisohu vältimine (päästevestid, käevööd, päästeülikonnad)

Uppumisohu vältimiseks kavandatud IKV peab kasutaja võimalikult kiiresti tervist ohustamata pinnale tõstma; kuna inimene võib pärast uppumisohtu sattumist olla jõuetu või teadvuseta, peab IKV abi saabumiseni teda pinnal hoidma asendis, mis võimaldab hingata.

IKV võib olla tervenisti või osaliselt ujuvast materjalist või gaasiga käsitsi või automaatselt täidetav või täispuhutav.

Eeldatavates kasutustingimustes:

- peab IKV nõuetekohast kasutamist takistamata pidama vastu vedeliku ja keskkonna mõjudele,

- peab täispuhutav IKV täituma õhu või gaasiga kiiresti ja täielikult.

Kui teatavates kasutustingimustes nii ette nähakse, peab mõnda tüüpi IKV vastama ka ühele või mitmele järgmistest lisatingimustest:

- sellel peavad olema teises lõigus osutatud täispuhumisseadmed ja/või valgus- või helisignaalseade,

- sellel peab olema haaramis- ja kinnitamisseade, mille abil võidakse kasutaja vedelikust välja tõsta,

- see peab sobima pikaajaliseks kasutamiseks kogu selle aja jooksul, mil arvatavasti riietatud kasutaja on vedelikku kukkumise ohus või mille puhul tuleb ta sinna kasta.

3.4.1. Ujumise abivahendid

Ettenähtud kasutustingimustes tõhusa ujuvuse tagavad riietusesemed, mis on kandmisel ohutud ja hoiavad inimest veepinnal. Need IKVd ei tohi ettenähtud kasutustingimustes piirata inimese liikumisvabadust ja peavad eeskätt võimaldama tal ujuda või tegutseda või põgeneda ohu korral või päästa teisi inimesi.

3.5. Mürakaitse

Kaitseks müra kahjustava toime eest kavandatud IKV peab sellisel määral nõrgendama kasutajale mõjuvat müra, et samalaadse müra kogumäär mingil tingimusel ei ületaks nõukogu 12. mai 1986. aasta määruses 86/188/EMÜ töötajate kaitsmise kohta töökohas esineva müraga seotud ohtude eest [1] ettenähtud ööpäevast piirväärtust.

Igal IKV-l peab olema märgis, mis näitab, millisel määral see müra nõrgendab, ja millel on märgitud ka IKV kasutamise mugavusindeksi väärtus. Kui see ei ole võimalik, kinnitatakse märgis pakendile.

3.6. Kuumuse- ja tulekaitse

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks kuumuse ja/või tule eest kavandatud IKV soojusisolatsioonivõime ja mehaaniline vastupidavus peab vastama ettenähtud kasutustingimustele.

3.6.1. IKV materjalid ja muud osad

Kiirguse ja konvektsioonisoojuse eest kaitsvad sobivad kaitsematerjalid ja muud osad peavad olema sobiva juhusliku soojusvoo transmissioonikoefitsiendiga ja need peavad olema piisavalt raskesti süttivad, et välistada juhusliku süttimise ohtu ettenähtud kasutustingimustes.

Kui on ette nähtud, et nende materjalide ja muude osade välispind on peegeldav, peab peegeldusvõime vastama infrapunakiirgusest tingitud soojusvoo intensiivsusele.

Kõrges temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks mõeldud materjalid või muud osad ja IKVd, millele võib langeda kuumi pritsmeid (nt suur kogus sulanud ainet), peavad olema küllaldase soojusmahtuvusega, et need koguksid suurema osa soojust, kuni kasutaja on ohupiirkonnast lahkunud ja IKV ära võtnud.

Kaitsematerjalid ja muud osad, millele võib langeda suur kogus kuuma ainet, peavad ka küllaldaselt summutama mehaanilisi lööke (vt 3.1).

Kaitsematerjalidel ja muudel osadel, mis võivad juhuslikult kokku puutuda leegiga, samuti tuletõrjevarustuse valmistamiseks kasutatavatel materjalidel ja muudel osadel peab olema ettenähtud kasutustingimuste ohuastmele vastav tulekindlus. Nad ei tohi leekide mõjul sulada ega soodustada tule levikut.

3.6.2. Kasutusvalmis komplektne IKV

Ettenähtud kasutustingimustes:

1. peab IKV kaudu kasutajale ülekantav soojushulk olema nii madal, et IKV kandmise kestel kaitstavasse kehaossa kogunenud soojushulk mingil tingimusel ei tekitaks valu ega kahjustaks tervist;

2. vajaduse korral ei tohi IKV läbi lasta vedelikku või auru ega tekitada põletusi, kui kasutaja puutub kokku seda kaitsva kihiga.

Kui IKV on varustatud jahutusseadmega, mis neelab juhuslikku soojusvoogu vedeliku aurustumise või tahke aine sublimeerumise abil, tuleb IKV konstrueerida nii, et vabanevad lenduvad ained ei eralduks mitte välisest kaitsekihist kasutaja poole, vaid väljapoole.

Kui IKV on varustatud hingamisseadmega, peab see seade ettenähtud kasutustingimustes adekvaatselt täitma oma kaitsefunktsiooni.

Kõrges temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks kavandatud IKV-le lisatud tootja kasutusjuhendis tuleb esitada eeskätt kõik asjakohased andmed, mille alusel võib kindlaks teha, kui kaua kasutaja on IKV kaudu ülekandunud kuumusega kokku puutunud, kui vahendit on kasutatud otstarbekohaselt.

3.7. Külmakaitse

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks külma eest kavandatud IKV soojusisolatsioonivõime ja mehaaniline vastupidavus peavad vastama ettenähtud kasutustingimustele, milles jaoks seda IKVd turustatakse.

3.7.1. Kaitsematerjalid ja muud osad

Kaitseks sobivad materjalid ja muud osad peavad ettenähtud kasutustingimustes sobima kaitseks külma eest ja neil peab olema küllaldaselt madal juhusliku soojusvoo transmissioonikoefitsient. Painduvad materjalid ja muud osad, mis on mõeldud kasutamiseks madalas temperatuuris, peavad säilitama sellise painduvusastme, mis on nõutav vajalikeks liigutusteks ja kehaasenditeks.

Kaitsematerjalid ja muud osad, millele võib langeda suur kogus külma ainet, peavad ka küllaldaselt summutama mehaanilisi lööke (vt 3.1).

3.7.2. Kasutusvalmis komplektne IKV

Ettenähtud kasutustingimustes:

1. peab IKV kaudu kasutajale ülekantav külmavoog olema nii nõrk, et IKV kandmise kestel kaitstavasse kehaossa (kaasa arvatud sõrme- ja varbaotstesse) kogunenud külm mingil tingimusel ei tekitaks valu ega kahjustaks tervist;

2. IKV peab olema võimalikult vihma- ja veekindel ega tohi tekitada kahjustusi, kui kasutaja puutub kokku seda külma eest kaitsva kihiga.

Kui IKV on varustatud hingamisseadmega, peab see seade ettenähtud kasutustingimustes adekvaatselt täitma oma kaitsefunktsiooni.

Madalas temperatuuris lühiajaliseks kasutamiseks kavandatud IKV-le lisatud tootja kasutusjuhendis tuleb esitada kõik asjakohased andmed, mille alusel võib kindlaks teha, kui kaua kasutaja on IKV kaudu ülekandunud külmaga kokku puutunud, kui vahendit on kasutatud otstarbekohaselt.

3.8. Kaitse elektrilöögi eest

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks elektrivoolu toime eest kavandatud IKV peab olema küllaldaselt isoleeritud pingete eest, millega inimene võib kõige ebasoodsamates ettenähtud kasutustingimustes kokku puutuda.

Sellepärast tuleb nende IKV liikide kaitsematerjal ja muud osad valida või konstrueerida ja ühendada nii, et tagada kaitsekihti läbiva lekkevoolu minimeerimine katsetingimustes, mille puhul pinged on lähedased tegelikult esinevatele pingetele, nii et selle tugevus jääks igal juhul allapoole kokkuleppelist suurimat lubatud taset, mis on korrelatsioonis tolerantsi ülemise piiriga.

Sellist tüüpi IKVd, mis on kavandatud kasutamiseks üksnes tööks pinge all olevate või pinge alla sattuda võivate elektriinstallatsioonidega, samuti nende pakendid tuleb varustada märgisega, millele on kantud eeskätt nende kaitseliik ja/või vastav tööpinge, toote seerianumber ja valmistuskuupäev; kaitsva kattekihi välisküljele tuleb jätta ruumi ka selleks, et hiljem lisada kasutuselevõtmise kuupäev ja perioodiliste katsetamiste või kontrollimiste kuupäevad.

Tootja kasutusjuhendisse tuleb märkida eeskätt IKV ainukasutus kasutusaja kestel tehtavate isolatsioonikatsete olemus.

3.9. Kaitse kiirguse eest

3.9.1. Mitteioniseeriv kiirgus

Mitteioniseeriva kiirguse allikast põhjustatud ajutiste või krooniliste silmakahjustuste vältimiseks kavandatud IKV peab neelama või tagasi peegeldama suurema osa kahjuliku lainepikkusega kiirgusenergiast, seejuures liigselt takistamata kahjutu nähtava spektriosa läbitulekut, kontrastide tajumist ja värvide eristamist, kui see on ettenähtud kasutustingimustes nõutav.

Selleks tuleb kaitseprillid konstrueerida ja valmistada nii, et nende spektraalne transmissioonitegur tagaks läbi filtri kasutaja silma jõudva kiirgusenergia valgustustiheduse minimeerimise igas kahjustavas lainealas, ja et see mingil tingimusel ei ületaks suurimat lubatud väärtust.

Kaitseprillide omadused ei tohi ettenähtud kasutustingimustes kiirguse toimel halveneda ega muutuda; igale turustatavale eksemplarile peab olema märgitud selle transmissiooniteguri spektraalse jaotuskõvera kohane kaitsefaktor.

Samatüübiliste kiirgusallikate puhul sobivad kaitseprillid liigitatakse kaitsefaktori suurenemise järjekorras; tootja kasutusjuhendis tuleb kindlasti esitada transmissioonikõverad, mis aitavad valida kõige sobivama IKV, arvestades selliseid tegelikke kasutustingimusi nagu kiirgusallika kaugus ja kiirgusenergia spektraaljaotus sellel kaugusel.

Asjakohase kaitsefaktori märgib igale filtriga kaitseprillide eksemplarile tootja.

3.9.2. Ioniseeriv kiirgus

3.9.2.1. Kaitse välise radioaktiivse saaste eest

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks radioaktiivse tolmu, gaaside, vedelike või nende segude eest kavandatud IKV kaitsematerjalid ja muud osad tuleb valida või konstrueerida ja ühendada nii, et ettenähtud kasutustingimustes tagada IKV tõhusus saasteainete läbitungimise vältimisel.

Olenevalt saasteainete olemusest või olekust võib vajaliku läbimatuse saavutamiseks ette näha mitteläbitava kaitsekihi ja/või muud vajalikud vahendid nagu saasteainete korduva sissetungimise vältimiseks mõeldud ventilatsiooni- ja rõhuseadmed.

Selle liigi IKVsid võib ettenähtud kasutusaja kestel pärast puhastamist uuesti kasutada.

3.9.2.2. Osaline kaitse välise kiirguse eest

Inimese täielikuks kaitseks välise kiirguse eest või, kui see ei ole võimalik, kiirguse küllaldaseks nõrgendamiseks kavandatud IKV tuleb konstrueerida ainult kaitseks nõrga elektron- (nt beeta-) või footon- (nt röntgen- ja gamma-) kiirguse eest.

Nende IKV liikide kaitsematerjal ja muud osad tuleb valida või konstrueerida ja ühendada nii, et tagada ettenähtud kasutustingimustes nõutav kasutaja kaitstuse aste, ilma et see põhjustaks kiirgusega kokkupuute aja pikenemist liigutuste, asendi või liikumise takistamise tõttu (vt 1.3.2).

IKV-l peab olema märgis, millele on märgitud ettenähtud kasutustingimustes sobiva(te) materjali(de) tüüp ja paksus.

3.10. Kaitse ohtlike ainete ja nakkuse eest

3.10.1. Hingamisteede kaitse

Hingamisteede kaitseks kavandatud IKV peab võimaldama inimesel kasutada hingamiskõlblikku õhku, kui atmosfäär on saastatud ja/või hapniku kontsentratsioon selles ei ole küllaldane.

Hingamiskõlblik õhk, mida kasutaja saab IKV kaudu, saadakse sobival viisil, näiteks saastatud õhu filtreerimise abil läbi kaitsevahendi või -seadme või saastamata allikast torujuhtme kaudu.

Selliste IKV liikide kaitsematerjalid ja muud osad tuleb valida või konstrueerida ja ühendada nii, et tagada ettenähtud kasutustingimustes kasutusaja vältel inimesele võimalus hingata ja hingamishügieen.

Näokatte õhukindlus, rõhulang sissehingamisel ja puhastusvõime (filtreeriva seadme puhul) peavad olema sellised, et saastatud atmosfäärist pärinevate saasteainete läbitungimise määr oleks küllaldaselt väike ega kahjustaks tervist ega halvendaks hingamishügieeni.

IKV-le peab olema kantud tootja tunnusmärk ja ajakohase IKV liigi üksikasjaline kirjeldus või eriomadused, mis koos kasutusjuhendiga võimaldavad väljaõppinud kvalifitseeritud kasutajal seda õigesti käsitseda.

Filtreeriva seadme puhul tuleb tootja kasutusjuhendisse märkida ka uute, originaalpakendis filtrite säilimistähtaeg.

3.10.2. Naha ja silmade kaitse

Kogu keha või mõne kehaosa kaitseks ohtlike ainete ja nakkuse eest kavandatud IKV kaitsekiht peab ettenähtud kasutustingimustes, milleks IKV on turule viidud, takistama nende ainete läbitungimist ja levikut.

Selleks tuleb kõnesoleva IKV liikide materjalid ja muud osad valida või konstrueerida ja ühendada selliselt, et nii paljudel juhtudel kui võimalik tagada täielik läbitungimatus, mis võimaldab vajaduse korral igapäevast kasutusaega pikendada, või kui see ei ole võimalik, tuleb tagada piiratud läbitungimatus, mille tõttu kasutusaega peab lühendama.

Kui on tegemist IKV kaitsva toime kestust piiravate teatavate suure läbitungivõimega ohtlike ainete või nakkusega, tuleb IKVde liigitamiseks kaitsetõhususe järgi teha nendega standardkatsed. IKV-le, mida peetakse katsenõuetele vastavaks, tuleb kanda märgis, millele märgitakse eeskätt katsetel kasutatud ainete nimetused või koodid ja vastav kaitseaeg. Tootja kasutusjuhendis tuleb esitada eeskätt ainekoodide selgitus (vajaduse korral), standardkatsete üksikasjalik kirjeldus ja kogu vajalik teave, et määrata pikim lubatud kandmisaeg erinevates ettenähtud kasutustingimustes.

3.11. Sukeldumisvarustuse ohutusvahendid

1. Hingamisaparaat

Hingamisaparaat peab ettenähtud kasutustingimustes võimaldama varustada kasutajat hingamiskõlbliku gaasiseguga, võttes eelkõige arvesse suurimat sukeldumissügavust.

2. Kui ettenähtud kasutustingimused seda nõuavad, peab aparaadi juurde kuuluma:

a) ülikond, mis kaitseb kasutajat rõhu (vt 3.2) ja/või külma (vt 3.7) eest sukeldumissügavusel;

b) alarmiseade, mis on ette nähtud kasutaja õigeaegseks hoiatamiseks hingamiskõlbliku gaasisegu juurdevoolu lõppemisest (vt 2.8);

c) päästevest, mis võimaldab kasutajal pinnale tõusta (vt 3.4.1).

[1] EÜT L 137, 24.5.1986, lk 28.

--------------------------------------------------

III LISA

TOOTJA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON

Artikli 8 lõikes 1 osutatud dokumentatsioon peab sisaldama kõiki asjassepuutuvaid andmeid abinõude kohta, mida tootja on kasutanud selle tagamiseks, et IKV vastaks talle esitatavatele põhinõuetele.

Artikli 8 lõikes 2 osutatud IKV näidiste puhul peab esitatav dokumentatsioon sisaldama eeskätt järgmist:

1. tootja tehniline dokumentatsioon, mis koosneb:

a) IKV üld- ja detailprojektist, millele on lisatud arvutused ja tüübinäidiste katsetamise tulemused, juhul kui neid on vaja põhinõuetele vastavuse kinnitamiseks;

b) näidise konstrueerimisel arvesse võetud artiklites 3 ja 5 osutatud ohutuse põhinõuete ja ühtlustatud standardite või muude tehnospetsifikaatide täielik nimekiri;

2. kirjeldus tootja ettevõttes kasutatavate kontroll- ja katsevahendite kohta, mille abil kontrollitakse IKV toodangu vastavust ühtlustatud standarditele või muudele tehnospetsifikaatidele ning et kvaliteeditase säilib;

3. II lisa punktis 1.4 osutatud kasutusjuhend.

--------------------------------------------------

IV LISA

EÜ VASTAVUSMÄRK

EÜ vastavusmärk koosneb järgmisest sümbolist:

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

V LISA

VOLITATUD ASUTUSTELE ESITATAVAD NÕUDED

(Artikli 9 lõige 2)

Liikmesriikide volitatud asutused peavad vastama järgmistele miinimumnõuetele:

1. on olemas personal, vajalikud vahendid ja varustus;

2. personal on tehniliselt pädev ning erialaselt usaldusväärne;

3. tehniline ja muu personal on sõltumatu kõigist IKVdest otseselt või kaudselt huvitatud ringkondadest, rühmitustest või isikutest, tehes käesolevas direktiivis ettenähtud katseid, koostades aruandeid, andes välja tunnistusi ja teostades järelevalvet;

4. personal hoiab ametisaladust;

5. kui riik ei kanna siseriiklike seaduste kohaselt asutuse eest tsiviilvastutust, peab asutus sõlmima kindlustuslepingu tsiviilvastutuseta.

Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad regulaarselt punktide 1 ja 2 nõuete täitmist.

--------------------------------------------------

VI LISA

EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOONI VORM

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top