31976L0756

Nõukogu direktiiv,

27. juuli 1976,

mootorsõidukitele ja nende haagistele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(76/756/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

tehnilised nõuded, millele mootorsõidukid peavad siseriiklike õigusaktide kohaselt vastama, kehtivad muu hulgas ka valgustus- ja valgussignaalseadmete kohta;

kõnealused nõuded on liikmesriigiti erinevad; seetõttu on vaja, et kõik liikmesriigid võtaksid lisaks olemasolevatele eeskirjadele või nende asemel vastu ühesugused nõuded, et eelkõige oleks võimalik iga sõidukiliigi suhtes rakendada nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivis 70/156/EMÜ (mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) [3] ettenähtud EMÜ tüübikinnitusmenetlust;

valgustus- ja valgussignaalseadmete ehitusega seotud ühiseid nõudeid käsitletakse edaspidi eridirektiivides;

mootorsõidukeid käsitlevate siseriiklike õigusaktide ühtlustamine eeldab liikmesriikide poolt ühiste nõuete kohaselt tehtud kontrollimiste vastastikust tunnustamist; süsteemi nõuetekohaseks funktsioneerimiseks tuleb kõnealuseid nõudeid kohaldada samast kuupäevast alates,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis tähendab "sõiduk" teedel kasutamiseks mõeldud, kerega või kereta, vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja selle haagiseid, välja arvatud rööbastel liikuvad sõidukid, põllutöötraktorid ja -masinad ning muud töösõidukid:

Artikkel 2

Ükski liikmesriik ei tohi keelduda sõidukile EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest I lisa punktides 1.5.7–1.5.20 loetletud kohustuslike või ei ole kohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel, kui kõnealused seadmed on paigaldatud I lisas ettenähtud nõuete kohaselt.

Artikkel 3

Ükski liikmesriik ei tohi ühegi sõiduki müügist, registreerimisest, kasutuselevõtmisest või kasutamisest keelduda või seda keelata I lisa punktides 1.5.7–1.5.20 loetletud, kohustuslike või ei ole kohustuslike valgustus- või valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud põhjustel kui kõnealused seadmed on paigaldatud I lisas ettenähtud nõuete kohaselt.

Artikkel 4

EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et teda informeeritakse igast I lisa punktis 1.1 nimetatud osade või omadustega seotud muudatusest. Kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused otsustavad, kas muudatustega sõidukitüübile on vaja teha lisakatsetusi ning koostada uus aruanne. Kui katsetuste tulemusena selgub, et käesolevas direktiivis esitatud nõuded on täitmata, siis muudatust ei kinnitata.

Artikkel 5

Muudatused, mis on vajalikud lisades esitatud nõuete kohandamiseks tehnika arenguga, võetakse vastu direktiivi 70/156/EMÜ artiklis 13 ettenähtud korras.

Artikkel 6

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid enne 1. juulit 1977 ning teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid õigusnorme hiljemalt alates 1. oktoobrist 1977. Liikmesriigid ei tohi 1. oktoobrini 1979 siiski keelduda EMÜ või siseriikliku tüübikinnituse andmisest valgustus- ja valgussignaalseadme paigaldamisega seotud põhjustel, kui täitmata on ainult I lisa punktis 4.2.6 esitatud nõuded. Kui punktis 4.2.6 mainitud seadmed on siiski paigaldatud, siis peavad need vastama kõnealuses jaos esitatud nõuetele.

2. Pärast käesoleva direktiivi teatavakstegemist tagavad liikmesriigid komisjoni piisavalt varase informeerimise kõigist käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas liikmesriigi poolt vastu võetud või vastu võtta kavatsetavate õigusaktide eelnõudest, et komisjon jõuaks esitada oma seisukohad.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 27. juuli 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

M. van der Stoel

[1] EÜT C 55, 13.5.1974, lk 14.

[2] EÜT C 109, 19.9.1974, lk 22.

[3] EÜT L 42, 23.2.1970, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE PAIGALDAMINE

1. MÕISTED

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1. Sõidukitüüp vastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele

Sõidukitüüpvastavalt valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisele – sõidukid, mis sarnanevad üksteisega järgmiste oluliste näitajate poolest:

1.1.1. seadmete mõõtmed ja väliskuju;

1.1.2. seadmete arv ja asetus;

"muud tüüpi sõidukite" hulka ei loeta ka järgmisi sõidukeid: sõidukid, mis erinevad punktide 1.1.1 ja 1.1.2 tähenduses, ilma et see eeldaks kõnealusele sõidukitüübile ettenähtud laternate tüübi, arvu, asendi ja geomeetrilise nähtavuse muutmist, ning lisalaternatega või lisa laternateta sõidukid.

1.2. Püsttasapind

Püsttasapind – sõiduki keskmise pikitasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

1.3. Tühimassiga sõiduk

Tühimassiga sõiduk – töökorras sõiduk direktiivi 70/156/EMÜ I lisa punktis 2.6 esitatud teatise näidise kohaselt.

1.4. Täismassiga sõiduk

Täismassiga sõiduk – sõiduk, mille last vastab tootja poolt kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab liites 1 kirjeldatud meetodil kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

1.5. Latern

Latern – tee valgustamiseks (esilatern) või valgussignaali kiirgamiseks ettenähtud seade. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid.

1.5.1. Ekvivalentsed laternad

Ekvivalentsed laternad – ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on tüübikinnituse saanud riigis, kus sõiduk on registreeritud; selliste laternate karakteristikud võivad erineda sõidukile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate karakteristikutest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas lisas esitatud nõuetele.

1.5.2. Sõltumatud laternad

Sõltumatud laternad – laternad, millel on eraldi klaasid, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused.

1.5.3. Grupeeritud laternad

Grupeeritud laternad – eraldi klaaside ja eraldi valgusallikatega, kuid ühise korpusega seadmed.

1.5.4. Kombineeritud laternad

Kombineeritud laternad – eraldi klaaside, kuid ühise valgusallika ja korpusega seadmed.

1.5.5. Vastastikku ühendatud laternad

Vastastikku ühendatud laternad – seadmed, millel on eraldi valgusallikad (või erinevatel tingimustel töötav üks valgusallikas), täielikult või osaliselt ühised klaasid ja ühine korpus.

1.5.6. Peitlatern

Peitlatern – esilatern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, esilaterna ümberpaigutamise teel või mis tahes muul sobival viisil. Mõistet "sissetõmmatav" kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab ümberpaigutamise teel korpuse sisse lükata.

1.5.7. Kaugtulelatern

Kaugtulelatern – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks sõiduki ees.

1.5.8. Lähitulelatern

Lähitulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi.

1.5.9. Eesmine udutulelatern

Eesmine udutulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks udus, lumesajus, vihmasajus või tolmupilvedes.

1.5.10. Tagurdustulelatern

Tagurdustulelatern – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ja teiste liiklejate hoiatamiseks, et kõnealune sõiduk tagurdab või hakkab tagurdama.

1.5.11. Suunatulelatern

Suunatulelatern – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

1.5.12. Ohutuli

Ohutuli – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu.

1.5.13. Piduritulelatern

Piduritulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki taga olevate teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest kasutada sõidupidurit.

1.5.14. Numbritulelatern

Numbritulelatern – seade, mida kasutatakse tagumise registreerimismärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda eri optilistest osadest.

1.5.15. Eesmine ääretulelatern

Eesmine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna.

1.5.16. Tagumine ääretulelatern

Tagumine ääretulelatern – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna.

1.5.17. Tagumine udutulelatern

Tagumine udutulelatern – latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks.

1.5.18. Seisutulelatern

Seisutulelatern – latern, mida kasutatakse tähelepanu juhtimiseks pargitud sõidukile asulas. Sellisel juhul asendab see eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid.

1.5.19. Küljeääretulelaternad

Küljeääretulelaternad – laternad, mis on paigaldatud külgserva äärmisse punkti nii kõrgele kui võimalik ning mõeldud sõiduki kogulaiuse selgeks märgistamiseks. See signaal on teatavate sõidukite ja haagiste puhul mõeldud sõiduki eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate täiendamiseks ning tähelepanu juhtimiseks eelkõige sõiduki suurusele.

1.5.20. Helkur

Helkur – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.

Käesolevas direktiivis ei loeta helkuriteks:

- valgust tagasipeegeldavaid registreerimismärke/numbrimärke,

- ADRis mainitud valgust tagasipeegeldavaid märke,

- muid märke ja valgust tagasipeegeldavaid märke, mida liikmesriigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatavat liiki sõidukite või nendega seotud toimingute puhul.

1.6. Laterna valgusava

1.6.1. Valgustusseadme valgusava (1.5.7–1.5.10) – peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui ainult laternaklaasi (või laternaklaaside) osa ulatub üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava valguse ja varju piirjoone ääres valguse ja varju piirjoone projektsiooniga klaasidel. Reguleeritava peegeldi ja klaaside puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.

1.6.2. Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava

Muu märgutulelaterna kui helkuri valgusava (1.5.11–1.5.19) – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane.

1.6.3. Helkuri valgusava

Helkuri valgusava (1.5.20) – helkuri valgusava, mis asetseb nullteljega risti ning mida ümbritsevad helkuri valgust peegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvad ja nullteljega paralleelsed pinnad. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

1.6.4. Väline valgust kiirgav pind

Väline valgust kiirgav pind – väline valgust kiirgav pind teatavas vaatlussuunas on valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon vaatlussuunaga ristloodsele tasapinnale (vt liite 2 joonist).

1.7. Nulltelg

Nulltelg – valgussignaalile iseloomulik telg, mille määrab kindlaks tootja ning mida kasutatakse võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) fotomeetrilistel mõõtmistel ning laterna kinnitamisel sõidukile.

1.8. Nullkese

Nullkese – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.

1.9. Geomeetrilise nähtavuse nurgad

Geomeetrilise nähtavuse nurgad – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna väline valgust kiirgav pind peab nähtav olema. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele. Geomeetrilise nähtavuse nurkade sees ei tohi olla ühtegi takistust laterna välise valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule. See ei kehti takistuste kohta, mis on olemas laterna tüübikinnituse ajal, kui tüübikinnitus on vajalik.

1.10. Külgserva äärmine punkt

Külgserva äärmine punkt – tasapind sõiduki kummalgi küljel, mis on paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

1.10.1. rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvi rõhumanomeetrite ühendused;

1.10.2. ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid;

1.10.3. tahavaatepeeglid;

1.10.4. külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad;

1.10.5. sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid.

1.11. Kogulaius

Kogulaius – kahe punktis 1.10 määratletud vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

1.12. Üksiklatern

Üksiklatern – mis tahes kombinatsioon kahest või mitmest identsest või mitteidentsest sama funktsiooniga ja sama värvi valgust andvast laternast, kui see moodustab seadme, mille kõigi valgust kiirgavate pindade projektsioon teataval püsttasapinnal moodustab vähemalt 60 % laternate valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast tingimusel, et sellisele kombinatsioonile antakse vajaduse korral tüübikinnitus üksiklaternana. Sellist kombinatsiooni ei kasutata kaugtulelaternate, lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul.

1.13. Kaks laternat või paarisarv laternaid

Kaks laternat või paarisarv laternaid – üks ribakujuline valgust kiirgav pind, kui see asetseb sümmeetriliselt sõiduki keskmise pikitasapinnaga, ulatub mõlemal küljel vähemalt 400 mm kaugusele sõiduki külgserva äärmisest punktist ning on vähemalt 800 mm pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et mitme üksiku valgust kiirgava pinna projektsioonid samal püsttasapinnal hõlmavad vähemalt 60 % nende üksikute valgust kiirgavate pindade projektsioone ümbritseva väikseima ristküliku pindalast.

1.14. Laternatevaheline kaugus

Laternatevaheline kaugus – kahe samasuunalise laterna puhul kaugus punkti 1.6 kohaselt määratletud kahe valgusava piirjoonte ortogonaalprojektsioonide vahel nullteljega risti asetseval tasapinnal.

1.15. Lisalatern

Lisalatern – latern, mille olemasolu on jäetud tootja otsustada.

1.16. Töökorras oleku märgulamp

Töökorras oleku märgulamp – valgus- või heliseade, mille abil kontrollitakse sisselülitatud seadme töökorras olekut.

1.17. Sisselülitatuse märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp – tuli, mis näitab seadme sisselülitatust, kuid mitte selle töökorras olekut.

2. EMÜ TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

2.1. Sõidukitüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega seotud EMÜ tüübikinnitustaotluse esitab sõiduki tootja või tootja volitatud esindaja.

2.2. Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

2.2.1. sõidukitüübi kirjeldus vastavalt punktile 1.1 ning koormuspiirangud, eelkõige pakiruumi suurim lubatud koormus;

2.2.2. tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada mitut tüüpi seadmeid iga toimingu jaoks. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (näiteks osa tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne). Loetelu võib sisaldada ka iga toiminguga seotud järgmisi lisa andmeid: "või võrdväärsed seadmed";

2.2.3. valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri laternate asend sõidukil;

2.2.4. iga üksiklaterna põhijoonis (põhijoonised), millel on kujutatud punktis 1.6 määratletud valgusavad.

2.3. Tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüpi esindav tühimassiga sõiduk, millele on punkti 2.2.2 kohaselt paigaldatud valgustus- ja valgussignaalseadmed, tuleb esitada tüübikinnituskatsetuste eest vastutavale tehnilisele talitusele.

2.4. II lisas ettenähtud dokument lisatakse tüübikinnitusdokumendile.

3. ÜLDISED NÕUDED

3.1. Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas lisas ettenähtud karakteristikud sellisel määral, et sõiduk vastaks käesolevas lisas ettenähtud nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

3.2. Punktides 1.5.7, 1.5.8 ja 1.5.9 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et nende reguleerimine oleks kerge.

3.3. Kõigi, kaasa arvatud sõiduki külgedele paigaldatud valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; peale selle peab nulltelg külgmiste helkurite puhul olema risti sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Igas suunas on lubatud hälve ± 3°. Peale selle tuleb täita kõik tootja poolt seoses paigaldamisega antud erinõuded.

3.4. Erinõuete puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga sõidukil.

3.5. Erinõuete puudumise korral peab paarislatern olema:

3.5.1. sõidukile paigaldatud sümmeetriliselt keskmise pikitasapinnaga;

3.5.2. üksteise ja keskmise pikitasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

3.5.3. ühesuguste kolorimeetriliste karakteristikutega;

3.5.4. põhiliselt ühesuguste fotomeetriliste karakteristikutega.

3.6. Ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukite puhul peavad eespool nimetatud nõuded olema täidetud võimalikult suures ulatuses.

3.7. Eri funktsioonidega laternad võivad olla sõltumatud või grupeeritud, kombineeritud või ühes seadmes vastastikku ühendatud tingimusel, et iga selline latern vastab sellele laternale ettenähtud nõuetele.

3.8. Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse valgusava kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust valgusava kõige madalamast punktist.

3.9. Erinõuete puudumisel tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad ja ohutuled.

3.10. Punane tuli ei tohi olla nähtav sõiduki eest ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav ühegi muu kui tagurdustulelaterna valge tuli.

See nõue loetakse täidetuks:

3.10.1. punase tule nähtavus eest: punane tuli ei ole eest otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis risttasapinnas 25 m kaugusel sõiduki ees (vt 3. liide, joonis 1);

3.10.2. valge tule nähtavus tagant: valge tuli ei ole tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis risttasapinnas 25 m kaugusel sõiduki taga (vt 3. liide, joonis 2).

3.10.3. 1. ja 2. vöönd on vastavates tasapindades vaatleja poolt nähtuna piiratud järgmiselt:

3.10.3.1. kõrgus: kahe vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel maapinnast asuva horisontaaltasapinnaga;

3.10.3.2. laius: kahe vertikaaltasapinnaga, mis moodustavad vastavalt sõiduki eesmise ja tagumise tasapinnaga 15kraadise nurga ning läbivad keskmise tasapinna suhtes sõidukist väljaspool vertikaaltasapindade lõikumispunkti(d) ja on sõiduki keskmise pikitasapinnaga paralleelsed ja piiritlevad sõiduki kogulaiuse.

Mitme lõikumispunkti puhul vastab eesmine kõige kaugem punkt sõiduki eesmisele tasapinnale ning tagumine kõige kaugem punkt sõiduki tagumisele tasapinnale.

3.11. Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid, küljeääretulelaternaid (kui need on olemas) ning numbritulelaternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt.

3.12. Elektriühendused peavad olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternaid ning eesmisi ja tagumisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 3.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaalide või lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

3.13. Laternate või helkurite kiiratava valguse värvus:

—kaugtulelatern: | valge või valikkollane, |

—lähitulelatern: | valge või valikkollane, |

—eesmine udutulelatern: | valge või kollane, |

—tagurdustulelatern: | valge, |

—suunatulelatern: | merevaigukollane, |

—ohutuli: | merevaigukollane, |

—piduritulelatern: | punane, |

—tagumine numbritulelatern: | valge, |

—eesmine ääretulelatern: | valge; valikkollane on lubatud juhul, kui eesmine ääretulelatern on ühendatud valikkollase esilaternaga, |

—tagumine ääretulelatern: | punane, |

—tagumine udutulelatern: | punane, |

—seisutulelatern: | ees valge, taga punane, merevaigukollane juhul, kui seisutulelatern on ühendatud külgmiste suunatulelaternatega, |

—küljeääretulelatern: | ees valge, taga punane, |

—tagumine helkur, v.a kolmnurkne: | punane, |

—tagumine helkur, kolmnurkne: | punane, |

—eesmine helkur, v.a kolmnurkne: | sama, mis pealelangeval valgusel, |

—külgmine helkur, v.a kolmnurkne: | Merevaigukollane |

A: | kaks eesmist suunatulelaternat (1. kategooria), |

kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria), |

kaks külgmist suunatulelaternat (5. kategooria). |

B: | kaks tagumist suunatulelaternat (2. kategooria). |

4.5.4. Asend

4.5.4.1. Laius:

Sõiduki keskpikitasapinnast kaugeim valgusava punkt ei tohi olla sõiduki äärmisest külgserva punktist kaugemal kui 400 mm.

Kahe valgusava siseservade vaheline kaugus ei tohi olla alla 600 mm.

Kui tagumise suunatulelaterna ja vastava tagumise ääretulelaterna vaheline vertikaalkaugus ei ole üle 300 mm, siis võib sõiduki külgserva äärmise punkti ja tagumise suunatulelaterna välisserva vaheline kaugus ületada sõiduki välisserva äärmise punkti ja vastava tagumise ääretulelaterna välisserva vahelise kauguse kõige rohkem 50 mm võrra.

Eesmiste suunatulelaternate valgusava peab olema vähemalt 40 mm kaugusel kaugtulelaterna või udutulelaternate (kui need on olemas) valgusavast. Väiksem kaugus on lubatud juhul, kui valgustugevus suunatulelaterna nullteljel on vähemalt 400 cd.

4.5.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: | vähemalt 500 mm 5. kategooria suunatulelaternate puhul; vähemalt 350 mm 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul; kuni 1500 mm kõigi kategooriate puhul. Kui sõiduki ehitus ei võimalda nimetatud maksimumväärtust kasutada, siis võib valgusava kõrgeim punkt olla 2300 mm kõrgusel maapinnast 5. kategooria suunatulelaternate puhul ning 2100 mm kõrgusel 1. ja 2. kategooria suunatulelaternate puhul. |

4.5.4.3. Pikkus:

Kaugus külgmise suunatulelaterna (järjestus A) valgusava nullkeskme ja sõiduki kogupikkuse eesmist piirjoont tähistava püsttasapinna vahel ei tohi olla üle 1800 mm. Kui sõiduki ehituse tõttu ei ole võimalik täita minimaalse nähtavusnurgaga seotud nõuet, siis võib kõnealust kaugust suurendada 2500 millimeetrini juhul, kui sõiduki varustatus vastab järjestusele A.

4.5.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurgad: | vt 4. liide. |

Vertikaalnurgad: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada 5 kraadini järjestusele A vastavate külgmiste suunatulelaternate puhul, kui nende kõrgus maapinnast ei ole üle 750 mm. |

4.5.6. Reguleeritus

Kui tootja on ette näinud paigaldamisega seotud erinõuded, siis tuleb neid täita.

4.5.7. Võib olla "grupeeritud"

ühe või mitme laternaga.

4.5.8. Ei tohi olla "kombineeritud"

teise laternaga.

4.5.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

ainult seisutulelaternaga.

4.5.10. Elektriühendused

Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad lülitatakse sisse ja välja ühe lülitusseadise abil ning peavad vilkuma ühe ja sama intervalliga.

4.5.11. Töökorras oleku märgulamp

Kohustuslik kõigi suunatulelaternate puhul, mis ei ole otseselt sõidukijuhi vaateväljas. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad.

Optiline märgutulelamp on vilkuv tuli, mis kõigi muude suunatulelaternate kui korduvate külgmiste suunatulelaternate talitlushäire puhul lülitub välja või on sisse lülitatud, kuid ei vilgu, või mille vilkumissagedus muutub märgatavalt suunatulelaternate talitlushäire puhul. Kui see on ainult helisignaal, siis peab see olema hästi kuuldav, ning selle sagedus peab märgatavalt muutuma mis tahes talitlushäire puhul.

Kui mootorsõiduk on varustatud haagisega, siis peab haagisel olema eri optiline töökorrasoleku märgulamp haagise suunatulelaternate jaoks juhul, kui haagist vedava sõiduki märgulamp ei võimalda näha sõiduki suunatulelaternate kombinatsiooni ükskõik millise laterna tõrget.

4.5.12. Muud nõuded

Tuli peab olema vilkuv ning vilkuma sagedusega 90 ± 30 korda minutis. Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

Kui mootorsõidukil on haagise vedamise luba, siis kasutatakse haagist vedava sõiduki suunatulelaternate lülitusseadist ka haagise suunatulelaternate puhul.

Ühe suunatulelaterna tõrke puhul, v.a lühis, peavad teised edasi vilkuma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

4.6. Ohutuli

4.6.1. | Olemasolu Kohustuslik. | |

4.6.2. | Arv | Punkti 4.5 vastavate alapunktide kohaselt |

4.6.3. | Järjestus |

4.6.4. | Asend |

4.6.4.1. | Laius |

4.6.4.2. | Kõrgus |

4.6.4.3. | Pikkus |

4.6.5. | Geomeetriline nähtavus |

4.6.6. | Reguleeritus |

4.6.7. | Võib/ei tohi olla "grupeeritud" |

4.6.8. | Võib/ei tohi olla "kombineeritud" |

4.6.9. | Võib/ei tohi olla "vastastikku ühendatud" |

4.6.10. | Elektriühendused Signaal lülitatakse sisse ja välja eraldi seisva lülitusseadise abil, millega pannakse kõik suunatulelaternad sama intervalliga vilkuma. |

4.6.11. | Sisselülitatuse märgulamp Kohustuslik. Vilkuv ohutuli, mis võib toimida koos punktis 4.5.11 nimetatud märgulambiga/märgulampidega. |

4.6.12. Muud nõuded

Vastavalt punktile 4.5.12. Kui mootorsõiduki varustuses on haagis, siis peab ohutule lülitusseadise abil saama sisse lülitada ka haagise suunatulelaternaid. Ohutuli peab toimima ka juhul, kui mootorit käivitav või seiskav seade on asendis, mis ei võimalda mootorit käivitada.

4.7. Piduritulelaternad

4.7.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.7.2. Arv

Kaks.

4.7.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.7.4. Asend

4.7.4.1. Laius:

Laternatevaheline kaugus vähemalt 600 mm. Kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1300 mm.

4.7.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda rakendada piirväärtust 1500 mm.

4.7.4.3. Pikkus:

Sõiduki taga.

4.7.5. Geomeetriline nähtavus.

Horisontaalnurk: | 45° väljapoole ja sissepoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° allapoole ja ülespoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.7.6. Reguleeritus

Sõiduki taha.

4.7.7. Võib olla "grupeeritud"

ühe või mitme muu tagalaternaga.

4.7.8. Ei tohi olla "kombineeritud"

muu laternaga.

4.7.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.7.10. Elektriühendused

Peavad süttima sõidupiduri sisselülitamisel.

4.7.11. Töökorras oleku märgulamp

Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peab see olema mittevilkuv ohutuli, mis süttib piduritulelaternate talitlushäire puhul.

4.7.12. Muud nõuded

Piduritulelaternate valgustugevus peab olema märkimisväärselt suurem tagumiste ääretulelaternate valgustugevusest.

4.8. Numbritulelatern

4.8.1. | Olemasolu Kohustuslik. |

4.8.2. | Arv | Seade peab võimaldama registreerimismärgile ettenähtud ruumi valgustamist. |

4.8.3. | Järjestus |

4.8.4. | Asend |

4.8.4.1. | Laius |

4.8.4.2. | Kõrgus |

4.8.4.3. | Pikkus |

4.8.5. | Geomeetriline nähtavus |

4.8.6. | Reguleeritus |

4.8.7. | Võib olla "grupeeritud" ühe või mitme tagalaternaga. |

4.8.8. | Võib olla "kombineeritud" tagumiste ääretulelaternatega. |

4.8.9. | Ei tohi olla "vastastikku ühendatud" ühegi muu laternaga. |

4.8.10. | Elektriühendused Seade lülitub sisse ainult samaaegselt tagumiste ääretulelaternatega. |

4.8.11. | Sisselülitatuse märgulamp Ei ole kohustuslik. Olemasolu korral peaks selle ülesannet täitma eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulamp. |

4.9. Eesmised ääretulelaternad

4.9.1. Olemasolu

Kohustuslik kõigil mootorsõidukitel.

Kohustuslik haagistel laiusega üle 1600 mm.

Ei ole kohustuslik haagistel laiusega kuni 1600 mm.

4.9.2. Arv

Kaks.

4.9.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.9.4. Asend

4.9.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm.

Lubatud väikseim kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm.

4.9.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda ette näha piirväärtust 1500 mm.

4.9.4.3. Pikkus:

Sõiduki ees.

4.9.5. Geomeetriline nähtavus.

Horisontaalnurk kahe eesmise ääretulelaterna puhul:

45° sissepoole ja 80° väljapoole

või 80° sissepoole ja 45° väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° allapoole ja ülespoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus on alla 750 mm maapinnast.

4.9.6. Reguleeritus

Ettepoole.

4.9.7. Võib olla "grupeeritud"

mis tahes muu laternaga.

4.9.8. Ei tohi olla "kombineeritud"

ühegi muu laternaga.

4.9.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

mis tahes muu laternaga.

4.9.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.9.11. Märgulamp

Kohustuslik. Kõnealune märgulamp ei ole vilkuv ning selle olemasolu ei ole vajalik juhul, kui armatuurlaua valgustuse saab sisse lülitada ainult samaaegselt eesmiste ääretulelaternatega.

4.10. Tagumised ääretulelaternad

4.10.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.10.2. Arv

Kaks.

4.10.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.10.4. Asend

4.10.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus kahe valgusava siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1300 mm.

4.10.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 350 mm, kuni 1500 mm või kuni 2100 mm, kui kere kuju ei võimalda piirväärtust 1500 mm.

4.10.4.3. Pikkus:

Sõiduki taga.

4.10.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk kahe tagumise ääretulelaterna puhul:

45° sissepoole ja 80° väljapoole

või 80° sissepoole ja 45° väljapoole.

Vertikaalnurk:

horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm.

4.10.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.10.7. Võib olla "grupeeritud"

mis tahes muu tagalaternaga.

4.10.8. Võib olla "kombineeritud"

numbritulelaternaga.

4.10.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

piduritulelaternaga või tagumise udutulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.10.10. Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

4.10.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik.

Peab olema kombineeritud eesmiste ääretulelaternatega.

4.11. Tagumine udutulelatern

4.11.1. Olemasolu

Kohustuslik.

4.11.2. Arv

Üks, teine ei ole kohustuslik.

4.11.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.11.4. Asend

4.11.4.1. Laius:

Kui on ainult üks udutulelatern, siis peab see asuma sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes sellel sõiduki küljel, mis on vastassuunaline sõiduki registreerimisriigis ettenähtud liiklussuunale.

Kõikidel juhtudel peab kaugus tagumise udutulelaterna ja piduritulelaterna vahel olema üle 100 mm.

4.11.4.2. Kõrgus:

Vahemikus 250–1000 mm maapinnast.

4.11.4.3. Pikkus:

Sõiduki taga.

4.11.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 25° sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja allapoole. |

4.11.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.11.7. Võib olla "grupeeritud"

mis tahes muude tagalaternatega.

4.11.8. Ei tohi olla "kombineeritud"

muude laternatega.

4.11.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

tagumise ääretulelaternaga või seisutulelaternaga.

4.11.10. Elektriühendused

Peavad olema sellised, et tagumist udutulelaternat saab sisse lülitada ainult juhul, kui lähitulelaternad või eesmised udutulelaternad on sisse lülitatud.

Kui on olemas eesmised udutulelaternad, siis peab olema võimalik tagumine udutulelatern välja lülitada eesmistest udutulelaternatest sõltumata.

4.11.11. Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Sõltumatu, konstantse valgustugevusega ohutuli.

4.12. Seisutulelatern

4.12.1. Olemasolu

mootorsõidukitel pikkusega mitte üle kuue meetri ning laiusega mitte üle kahe meetri: ei ole kohustuslik;

kõigi muude sõidukite puhul: keelatud.

4.12.2. Arv

Oleneb järjestusest.

4.12.3. Järjestus

- kaks eesmist laternat ja kaks tagumist laternat või

- üks latern kummalgi küljel.

4.12.4. Asend

4.12.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Peale selle tuleb ühe laternapaari puhul asetada laternad sõiduki külgedele.

4.12.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: | vähemalt 350 mm; kuni 1500 mm või 2100 mm juhul, kui sõiduki kere kuju ei võimalda piirväärtust 1500 mm. |

4.12.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.12.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45° väljapoole, ettepoole ja tahapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini laternate puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.12.6. Reguleeritus

Laternad peavad vastama erinõuetele seoses nähtavusega eest ja tagant.

4.12.7. Võib olla "grupeeritud"

mis tahes muu laternaga.

4.12.8. Ei tohi olla "kombineeritud"

muude laternatega.

4.12.9. Võib olla "vastastikku ühendatud"

—ees: | eesmise ääretulelaternaga, lähitulelaternaga, kaugtulelaternaga ja udutulelaternaga, |

—taga: | tagumise ääretulelaternaga, piduritulelaternaga ja udutulelaternaga, |

—5. kategooria suunatulelaternaga. |

4.12.10. Elektriühendused

Elektriühendused peavad võimaldama sõiduki samal küljel asuva(te) seisutulelaterna(te) sisselülitamist sõltumata ühestki muust laternast.

4.12.11. Märgulamp

Ei ole kohustuslik. Ühe märgulambi olemasolu korral ei tohi tekkida selle segamini ajamise võimalust eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate märgulambiga.

4.12.12. Muud nõuded

Seisutulelaterna saab sisse lülitada ka sõiduki samal küljel olevate eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate samaaegse sisselülitamise abil.

4.13. Küljeääretulelatern

4.13.1. Olemasolu

Kohustuslik sõidukite puhul laiusega üle 2,10 m.

4.13.2. Arv

Kaks eest nähtavat ja kaks tagant nähtavat laternat.

4.13.3. | Järjestus Erinõuded puuduvad. |

4.13.4. | Asend |

4.13.4.1. | Laius: Võimalikult lähedal sõiduki külgserva äärmisele punktile. |

4.13.4.2. | Kõrgus: Suurimale laternate asendi ja sümmeetrilisusega seotud nõuete kohasele kõrgusele. |

4.13.4.3. | Pikkus: Erinõuded puuduvad. |

Horisontaalnurk: | 80° väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 5° ülespoole ja 20° allapoole. |

|

4.13.6. | Reguleeritus Laternad peavad vastama nähtavusega eest ja tagant seotud erinõuetele. |

4.13.7. | Ei tohi olla grupeeritud | muude laternatega. |

4.13.8. | Ei tohi olla "kombineeritud" |

4.13.9. | Ei tohi olla "vastastikku ühendatud" |

4.13.10. | Elektriühendused Erinõuded puuduvad. |

4.13.11. | Märgulamp Ei ole kohustuslik. |

4.13.12. | Muud nõuded Kui kõik muud tingimused on täidetud, siis võib tagant nähtava laterna ja eest nähtava laterna, mis asuvad sõiduki ühel ja samal küljel, kombineerida üheks seadmeks. Küljeääretulelaterna asend vastava ääretulelaterna suhtes peab olema selline, et kaugus mõlema kõnealuse kahe laterna valgusavade üksteisele kõige lähemal asuvate punktide projektsioonide vahel püsttasapinnal ei ole üle 200 mm. |

4.14. Tagumine mittekolmnurkne helkur

4.14.1. Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel.

Keelatud haagistel.

4.14.2. Arv

Kaks.

4.14.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.14.4. Asend

4.14.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Nimetatud kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1300 mm.

4.14.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, aga mitte rohkem kui 900 mm.

4.14.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.14.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30° sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.14.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.14.7. Võib olla "grupeeritud"

mis tahes muu laternaga.

4.14.8. Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi mis tahes muu tagalaterna valgusavaga.

4.15. Tagumine kolmnurkne helkur

4.15.1. Olemasolu

Kohustuslik haagistel.

Keelatud mootorsõidukitel.

4.15.2. Arv

Kaks.

4.15.3. Järjestus

Kolmnurga tipp on suunatud ülespoole.

4.15.4. Asend

4.15.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini, kui sõiduki kogulaius on alla 1300 mm.

4.15.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, aga mitte rohkem kui 900 mm.

4.15.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.15.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30° sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.15.6. Reguleeritus

Tahapoole.

4.15.7. Ei tohi olla "grupeeritud"

ühegi muu laternaga.

4.15.8. Muud nõuded

Kolmnurga sisse ei tohi asetada laternat.

4.16. Eesmine mittekolmnurkne helkur

4.16.1. Olemasolu

Kohustuslik haagistel.

4.16.2. Arv

Kaks.

4.16.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.16.4. Asend

4.16.4.1. Laius:

Sõiduki keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt ei tohi olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 400 mm.

Haagise puhul ei tohi keskmisest pikitasapinnast kõige kaugemal asuv valgusava punkt olla sõiduki külgserva äärmisest punktist kaugemal kui 150 mm.

Kaugus helkurite siseservade vahel peab olema vähemalt 600 mm. Seda kaugust võib vähendada 400 millimeetrini sõiduki puhul, mille kogulaius on alla 1300 mm.

4.16.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: vähemalt 350 mm ning kuni 900 mm või 1500 mm, kui sõiduki ehitus ei võimalda jääda 900 mm piiridesse.

4.16.4.3. Pikkus:

Erinõuded puuduvad.

4.16.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 30° sissepoole ja väljapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.16.6. Reguleeritus

Ette.

4.16.7. Võib olla "grupeeritud"

eesmise ääretulelaternaga.

4.16.8. Muud nõuded

Helkuri valgusaval võib olla ühiseid osi eesmise ääretulelaterna valgusavaga.

4.17. Külgmine mittekolmnurkne helkur

4.17.1. Olemasolu

Kohustuslik:

- kõigil mootorsõidukitel pikkusega üle kuue meetri, välja arvatud M1-kategooria mootorsõidukid,

- kõigil haagistel.

Ei ole kohustuslik:

- M1-kategooria mootorsõidukitel,

- muudel kui M1-kategooria mootorsõidukitel pikkusega kuni kuus meetrit.

4.17.2. Väikseim arv ühel küljel

Peab vastama pikisuunalise asetuse reeglitele.

4.17.3. Järjestus

Erinõuded puuduvad.

4.17.4. Asend

4.17.4.1. Laius:

Erinõuded puuduvad.

4.17.4.2. Kõrgus:

Maapinnast: mitte vähem kui 350 mm, kuid mitte rohkem kui 900 mm. Kui sõiduki ehitus ei võimalda maksimumkõrgust kasutada, siis võib piirväärtust suurendada 1500 millimeetrini.

4.17.4.3. Pikkus:

Vähemalt üks helkur peab olema kinnitatud sõiduki keskmisele kolmandikule nii, et kõige eesmise helkuri kaugus sõiduki esiosast ei ole üle kolme meetri, kaasa arvatud haakeseadis haagiste puhul.

Kaugus kahe järjestikuse helkuri vahel ei tohi olla üle kolme meetri.

Kaugus kõige tagapoolsema helkuri ja sõiduki tagaosa vahel ei tohi olla üle ühe meetri.

4.17.5. Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk: | 45° ettepoole ja tahapoole. |

Vertikaalnurk: | horisontaaltasapinnast 15° ülespoole ja allapoole. Vertikaalnurka horisontaaltasapinnast allpool võib vähendada viie kraadini helkuri puhul, mille kõrgus maapinnast on alla 750 mm. |

4.17.6. Reguleeritus

Helkuri nulltelg peab olema horisontaalne ja rõhtne sõiduki keskmise pikitasapinna suhtes ning väljapoole suunatud.

4.17.7. Võib olla "grupeeritud"

muude laternatega.

5. TOODANGU VASTAVUS KINNITATUD TÜÜBILE

5.1. Iga seeriatoodanguna valmistatud sõiduk peab vastama valgustus- ja valgussignaalseadmete ja nende omadustega seotud tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile.

--------------------------------------------------

II LISA

NÄIDIS

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------