31974L0148

Nõukogu direktiiv,

4. märts 1974,

keskmisest täpsemaid kaaluvihte alates 1 mg kuni 50 kg käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(74/148/EMÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

keskmisest täpsemate kaaluvihtide valmistamist ja nende kontrollimise korda reguleeritakse rangete eeskirjade abil, mis on liikmesriigiti erinevad ning seetõttu takistavad kaaluvihtidega seotud kaubandust; seetõttu on tarvis kõnealused eeskirjad ühtlustada;

nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv liikmesriikide õigusaktide mõõtevahendeid ja metroloogilise kontrolli meetodeid käsitlevate ühissätete ühtlustamise kohta [1] määratles EMÜ tüübikinnituse ja esmataatluse korra; vastavalt kõnealusele direktiivile tuleb kehtestada tehnospetsifikaadid, millele keskmisest suurema täpsusega vihid peavad vastama, et neid saaks pärast kontrollimist ja varustamist EMÜ esmataatlusmärgisega vabalt turule viia ja kasutusele võtta;

seoses kokkuleppelise massi mõistega tuleb silmas pidada Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni 1973. aasta mais antud rahvusvahelise soovituse eelnõu "Valeur conventionelle du résultat des pesées dans l’air",

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis käsitletakse keskmisest täpsemaid kaaluvihte massi nimiväärtusega 1 mg kuni 50 kg.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata meetermõõdustikuliste karaadivihtide ning muude erivihtide suhtes, mida reguleeritakse teiste direktiividega.

Artikkel 2

Lisas on loetletud kaaluvihid, mis võivad saada EMÜ märgised ja märgid. Nende puhul ei nõuta EMÜ tüübikinnitust; need ei pea läbima EMÜ esmataatlust.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei tohi takistada, keelata ega piirata artiklis 1 nimetatud ja EMÜ esmataatlusmärgist kandvate kaaluvihtide turuleviimist või kasutuselevõtmist.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. märts 1974

Nõukogu nimel

eesistuja

W. Scheel

[1] EÜT L 202, 26.7.1971, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

1. Mõisted

1.1. Kaaluviht

Massi füüsikaline mõõt, mille kuju, mõõtmed, koostisaine, viimistluse, nimiväärtuse ja lubatud piirvea määravad selle konstruktsioonilised ja metroloogilised omadused.

1.2. Vihikomplekt

Komplekt tavaliselt karpi paigutatud vihtidest kombinatsioonis, mis võimaldab kaaluda kõiki koormusi alates kõige väiksema vihi nimiväärtusest kuni komplekti kõikide vihtide nimiväärtuste summani, vahemikes, mille ühikuks on komplekti kõige väiksema nimiväärtusega viht.

Vihikomplektis on vihid järjestatud nimiväärtuse järgi järgmiselt:

(1; 1; 2; 5) × 10n kg

(1; 1; 1; 2; 5) × 10n kg

(1; 2; 2; 5) × 10n kg

(1; 1; 2; 2; 5) × 10n kg

Käesolevates avaldistes võrdub n nulliga või positiivse või negatiivse täisarvuga.

1.3. Etalonvihid

Etalonvihid on vihid, mida kasutatakse kaalude ja kaaluvihtide kontrollimiseks.

2. Kaaluvihtide nimiväärtused

Kaaluvihi nimiväärtus peab võrduma 1×10n kg või 2×10n kg või 5×10n kg; nendes avaldistes võrdub n nulliga või positiivse või negatiivse täisarvuga.

3. Kokkuleppeline mass

3.1. Vihi kokkuleppeline mass temperatuuril 20 °C on sellise etalonvihi mass, mille tihedus on 8000 kg/m³ ja mida vajatakse selle vihi tasakaalustamiseks õhutiheduse puhul 1,2 kg/m³.

3.2. Punktis 4 nimetatud lubatud piirviga on kokkuleppelise massi lubatud piirviga.

4. EMÜ esmataatlusel lubatud piirviga

4.1. Järgmises tabelis esitatakse iga kaaluvihi kohta suurim lubatud positiivne või negatiivne piirviga milligrammides:

Nimiväärtus | Klass E1 | Klass E2 | Klass F1 | Klass F2 | Klass M1 |

50 kg | 25 | 75 | 250 | 750 | 2500 |

20 kg | 10 | 30 | 100 | 300 | 1000 |

10 kg | 5 | 15 | 50 | 150 | 500 |

5 kg | 2,5 | 7,5 | 25 | 75 | 250 |

2 kg | 1,0 | 3,0 | 10 | 30 | 100 |

1 kg | 0,50 | 1,5 | 5 | 15 | 50 |

500 g | 0,25 | 0,75 | 2,5 | 7,5 | 25 |

200 g | 0,10 | 0,30 | 1,0 | 3,0 | 10 |

100 g | 0,05 | 0,15 | 0,5 | 1,5 | 5 |

50 g | 0,030 | 0,10 | 0,30 | 1,0 | 3,0 |

20 g | 0,025 | 0,080 | 0,25 | 0,8 | 2,5 |

10 g | 0,020 | 0,060 | 0,20 | 0,6 | 2,0 |

5 g | 0,015 | 0,050 | 0,15 | 0,5 | 1,5 |

2 g | 0,012 | 0,040 | 0,12 | 0,4 | 1,2 |

1 g | 0,010 | 0,030 | 0,10 | 0,3 | 1,0 |

500 mg | 0,008 | 0,025 | 0,08 | 0,25 | 0,8 |

200 mg | 0,006 | 0,020 | 0,06 | 0,20 | 0,6 |

100 mg | 0,005 | 0,015 | 0,05 | 0,15 | 0,5 |

50 mg | 0,004 | 0,012 | 0,04 | 0,12 | 0,4 |

20 mg | 0,003 | 0,010 | 0,03 | 0,10 | 0,3 |

10 mg | 0,002 | 0,008 | 0,025 | 0,08 | 0,25 |

5 mg | 0,002 | 0,006 | 0,020 | 0,06 | 0,20 |

2 mg | 0,002 | 0,006 | 0,020 | 0,06 | 0,20 |

1 mg | 0,002 | 0,006 | 0,020 | 0,06 | 0,20 |

5. Kaaluvihtide kuju

Ühegrammise kaaluvihi kuju võib olla samasugune kui ühest grammist suurematel või väiksematel vihtidel.

5.1. Ühegrammised ja suuremad kaaluvihid.

5.1.1. Klassi M1 kaaluvihid peavad olema samasuguse kujuga nagu keskmise täpsusklassi vihid.

5.1.2. Muude täpsusklasside vihtide välismõõtmed võivad olla samad kui keskmise täpsusklassi vihtidel, vihid vahemikus 10 kg kuni 1 g võivad olla ka silindrilised või pisut koonilise silindri kujulised ja varustatud ülaosas oleva nupuga.

5.1.2.1. Vihi korpuse kõrgus peab ligikaudselt võrduma korpuse keskmise läbimõõduga, lubatud erinevus keskmise läbimõõdu ja kõrguse vahel võib olla 3/4–5/4 kõnealusest läbimõõdust.

5.1.2.2. Kõikide vihtide nupu kõrgus peab jääma korpuse keskmise läbimõõdu ja poole läbimõõdu vahele.

5.1.3. Klassi E1, E2 ja F1 kaaluvihid võivad olla ilma nuputa; nad võivad olla üksnes silindrikujulised.

5.1.4. Klassi E1 ja E2 kaaluvihid peavad olema ühes tükis valatud; teiste klasside kaaluvihtidel võib olla justeerimisõõnsus, mis on suletav nupu abil või muul asjakohasel viisil. Justeerimisõõnsuse maht võib moodustada kuni 1/5 vihi kogumahust.

5.2. Ühegrammised ja väiksemad vihid. Ühegrammised ja väiksemad vihid on hulknurksed lehed või traadid, mille kuju võimaldab neid kergesti käsitseda.

Kaaluvihtide kuju järgi peab saama ära tunda nende nimiväärtuse.

Hulknurksete lehtvihtide kuju ja mass:

kolmnurk 1, 10, 100, 1000 mg vihtidele,

nelinurk 2, 20, 200 mg vihtidele,

viisnurk 5, 50, 500 mg vihtidele.

Hulknurgaks keeratud traadilõigud ja nende mass:

1 lõik 1, 10, 100, 1000 mg vihtidele,

2 lõiku 2, 20, 200 mg vihtidele,

5 lõiku 5, 50, 500 mg vihtidele.

Kui komplektis on kaks või kolm identset lehtvihti, siis eristatakse neid ühe või kahe tärni või punkti abil. Kui komplektis on kaks või kolm identset traatvihti, siis eristatakse neid ühe või kahe haagi abil.

5.3. 20 g ja 50 g kaaluvihtidel, välja arvatud klassi M1 vihid, võib olla nende käsitsemise seisukohast otstarbekas kuju.

6. Kaaluvihtide koostis

6.1. Kaaluvihid valmistatakse metallist või metallisulamist. Metall või metallisulam peab olema niisuguse kvaliteediga, et tavapäraste kasutustingimuste puhul on kaaluvihtide kulumine märkamatu, võrreldes vihtide täpsusklassi lubatud piirveaga.

6.1.1. Kaaluvihtide tihedus peab olema selline, et õhutiheduse muutumine 10 % võrra kindlaksmääratud väärtusest (1,2 kg/m³) ei põhjusta suuremat viga kui ¼ lubatud piirveast.

6.1.2. Klassi E1, E2 ja F1 kuuluvate kaaluvihtide valmistamiseks kasutatav metall või metallisulam peab olema praktiliselt mittemagneetuv.

6.2. Rööptahukakujuliste 5–50 kilogrammiste M1 klassi kaaluvihtide koostisse kuuluva metalli või metallisulami korrosiooni- ja kulumiskindlus ei tohi olla väiksem kui hallmalmil.

6.3. Silindrilised M1 klassi kaaluvihid nimiväärtusega kuni 10 kg valmistatakse messingist või ainest, mille kvaliteet on vähemalt võrdne messingi kvaliteediga.

6.4. Punktides 6.2 ja 6.3 ettenähtud omadusi võimaldab saavutada asjakohane pinnatöötlus.

7. Pinnaomadused

7.1. Kaaluvihtide välispind, kaasa arvatud põhi ja servad, peab olema täiesti sile. Klassi E1, E2, F1 ja F2 kaaluvihid ei tohi olla palja silmaga vaadates poorsed ja neid tuleb hoolikalt lihvida.

Klassi M1 silindrilised kaaluvihid nimiväärtusega 10 kg kuni 1 kg peavad olema poleeritud ning nad ei tohi palja silmaga vaadates olla poorsed. Klassi M1 50, 20, 10 ja 5 kilogrammiste rööptahukakujuliste kaaluvihtide pind peab olema võrreldav peenest liivast valuvormi hoolikalt valatud hallmalmi pinnaga.

7.2. Klassi E1, E2, F1 ja F2 ühegrammiste ja suuremate vihtide pinda võib kaitsta metallist pindkattega.

7.3. Klassi M1 ühegrammiste ja suuremate vihtide pinda võib kaitsta sobiva pindkattega.

8. Justeerimisaine

Täpsusklassi F1 ja F2 justeerimisõõnsusega kaaluvihte justeeritakse kas nende koostisaine, puhta tina või molübdeeniga.

Klassi M1 kaaluvihte võib justeerida pliiga.

9. Sildid

9.1. Leht- või traatvihtidele nimiväärtusega kuni 1 gramm nimiväärtust ei märgita.

9.2. Kaaluvihtidele nimiväärtusega 1 gramm ja üle selle:

- klassist E1 ja E2 nimiväärtust ei märgita;

- klassist F1 märgitakse ainult nimiväärtus vastavalt punktile 9.2.1; kõnealune nimiväärtus lihvitakse või graveeritakse;

- klassist F2 kinnitatakse F1 klassi sildid, millele on lisatud F-täht;

- klassist M1 kantakse kaaluvihi korpuse ülemise osa või nupu sisse pressitud või kohrutatud nimiväärtus numbrites ja selle järel asjakohase ühiku tähis;

Silindrilised kaaluvihid tähistatakse kas sisse pressitud või kohrutatud tähega M; rööptahukakujulised kaaluvihid tähistatakse tähega M, mis ei tarvitse olla sisse pressitud ega kohrutatud.

9.2.1. Kaaluvihtide nimiväärtused märgitakse:

- kilogrammides 1 kg ja suuremate vihtide puhul,

- grammides 1 g–500 g vihtide puhul.

9.2.2. Vihikomplektis kahes või kolmes eksemplaris olevaid identseid vihte eristatakse ühe või kahe tärni või ühe või kahe punkti abil.

10. EMÜ täieliku taatluse märgis

Klassi E1, E2 ja F1 vihtide karp ja kõik ühegrammiste ja väiksemate vihtide karbid pitseeritakse EMÜ täieliku taatluse märgisega.

Klassi F2 vihtide EMÜ täieliku taatluse märgis kinnitatakse justeerimisõõnsuse kattele või kaaluvihi põhjale, kui justeerimisõõnsus puudub. Klassi M1 1 g–50 kg vihtide puhul pannakse EMÜ täieliku taatluse märgis justeerimisõõnsuse ava tinaplommi peale või kaaluvihi põhjale, kui justeerimisõõnsus puudub.

11. Hoidmine

11.1. Klassi E1, E2, F1 ja F2 üksikvihte ja vihikomplekte hoitakse karpides.

11.2. Klassi M1

- üksikvihte või vihikomplekte nimiväärtusega kuni 500 g hoitakse karpides,

- kaaluvihte nimiväärtusega üle 500 g võib hoida karpides või alusel või ka eraldi ilma ümbriseta.

11.3. Vihikarbi kaanele märgitakse karbis olevate kaaluvihtide klass: E1; E2; F1; F2 või M1.

--------------------------------------------------