Help Print this page 

Document 02007D0756-20140101

Title and reference
Komisjoni otsus , 9. november 2007 , millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all) (2007/756/EÜ)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/756/2014-01-01
Multilingual display
Text

2007D0756 — ET — 01.01.2014 — 003.003


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

KOMISJONI OTSUS,

9. november 2007,

millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)

(2007/756/EÜ)

(ELT L 305 23.11.2007, lk 30)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI OTSUS, 10. veebruar 2011,

  L 43

33

17.2.2011

►M2

KOMISJONI OTSUS, 14. november 2012,

  L 345

1

15.12.2012

►M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013,

  L 158

74

10.6.2013


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 101, 4.4.2014, lk  15 (2012/757/EL)




▼B

KOMISJONI OTSUS,

9. november 2007,

millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 5357 all)

(2007/756/EÜ)



EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, ( 1 ) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, ( 2 ) eriti selle artikli 14 lõikeid 4 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui liikmesriigid annavad loa veeremi kasutuselevõtuks, peavad nad tagama tunnuskoodi omistamise igale sõidukile. Kõnealune kood tuleb seejärel registreerida riiklikus raudteeveeremi registris (edaspidi „RRR”). Kõnealusele registrile peab olema konsulteerimiseks juurdepääs pädevate asutuste volitatud esindajatel ja sidusrühmadel. Erinevad riiklikud registrid peavad olema ühtsed andmete sisu ja esitusviisi poolest. See nõuab registrite asutamist ühiste tegevus- ja tehniliste kirjelduste alusel.

(2)

RRRi ühised kirjeldused tuleb vastu võtta Euroopa Raudteeameti (edaspidi „amet”) koostatud kirjelduste projekti alusel. Kõnealune kirjelduste projekt peab hõlmama eelkõige järgmise määratlust: sisu, talitluslik ja tehniline arhitektuur, andmete esitusviis, kasutusviis, sh andmesisestuse ning juurdepääsu eeskirjad.

(3)

Käesolev otsus on koostatud ameti 28. juuli 2006. aasta soovituse nr ERA/REC/INT/01-2006 põhjal.

Liikmesriigi RRR peab sisaldama kõiki kõnealuses liikmesriigis lubatud sõidukeid. Kauba- ja reisivagunid tuleb kanda siiski ainult selle liikmesriigi registrisse, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.

(4)

Sõidukite registreerimiseks, registreerimise kinnitamiseks, registreerimiselementide muutmiseks ja muutmis(t)e kinnitamiseks tuleb kasutada standardvormi.

(5)

Iga liikmesriik peab asutama arvutipõhise RRRi. Kõik RRRid peaksid olema ühendatud ameti hallatava keskse virtuaalse raudteeveeremi registriga (edaspidi „VRR”), et asutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 881/2004 ( 3 ) artiklis 19 sätestatud koostalitlusvõime dokumendiregister. VRR peaks võimaldama kasutajal otsida kõikidest RRRidest ühe portaali kaudu ning vahetada andmeid riiklike raudteeveeremi registrite vahel. Tehnilistel põhjustel ei saa ühendust VRRiga siiski kohe luua. Seetõttu tuleks liikmesriikidelt nõuda oma RRRi ühendamist VRRiga alles siis, kui VRRi tõhus toimimine on tõestatud. Selleks teostab amet katseprojekti.

(6)

Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud regulatiivkomitee koosoleku protokolli nr 40 punktile 8 tuleb kõik olemasolevad sõidukid registreerida selle liikmesriigi, milles nad enne registreeritud olid, RRRis. Andmete ülekandmisel tuleb arvesse võtta asjakohast üleminekuperioodi ja andmete kättesaadavust.

(7)

Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b peab RRRi haldama ja uuendama kõigist raudtee-ettevõtjatest sõltumatu asutus. Liikmesriigid peavad teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutuse, mille nad on selle jaoks määranud, muu hulgas selleks, et hõlbustada kõnealuste asutuste vahelist teabevahetust.

(8)

Mõnel liikmesriigil on 1 520 mm-se rööpmevahega võrgustik, millel käitatakse veeremit, mis on tavaline Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) maades. Selle tulemuseks on ühine registreerimissüsteem, mis on 1 520 mm-se võrgustiku koostalitlusvõime ja ohutuse seisukohast tähtis element. Kõnealust eriolukorda tuleks arvesse võtta ning kehtestada erieeskirjad, et vältida järjekindluse puudumist ELi ja SRÜ puhul sama sõidukiga seotud kohustuste vahel.

(9)

Seoses sõidukite nummerdamissüsteemiga RRRis registreerimiseks kohaldatakse käitamise ning liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehniliste nõuete P lisas kehtestatud eeskirju. Amet töötab välja kõnealuste eeskirjade ühtlustatud kohaldamise suunised.

(10)

Käeoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:



Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõikega 5 ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikega 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised kirjeldused, nagu on sätestatud lisas.

▼M2

Artikkel 1a

Käesoleva otsuse lisa 6. liidet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

▼B

Artikkel 2

Pärast käesoleva otsuse jõustumist sõidukeid registreerides kasutavad liikmesriigid lisas sätestatud ühised kirjeldusi.

Artikkel 3

Olemasolevaid sõidukeid registreerivad liikmesriigid vastavalt lisa punktis 4 sätestatule.

Artikkel 4

1.  Vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b ja direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõike 4 punktile b määravad liikmesriigid riikliku asutuse, mis vastutab riikliku raudteeveeremi registri pidamise ja uuendamise eest. Kõnealuseks asutuseks võib olla asjaomase liikmesriigi riiklik ohutusasutus (ROA). Liikmesriigid tagavad, et kõnealused asutused teevad koostööd ning jagavad teavet, et tagada õigeaegne andmevahetus.

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele ühe aasta jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist lõike 1 kohaselt määratud asutuse.

Artikkel 5

1.  Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool Euroopa Liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii RRRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sellisel juhul võib lisas kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

2.  Veeremit, mis võetakse esmakordselt kasutusele kolmandas riigis ja mis on ette nähtud kasutamiseks Euroopa Liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, RRRis ei registreerita. Vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 14 lõikele 4 peab siiski olema võimalik saada SRÜ Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasist artikli 14 lõike 5 punktides c, d ja e loetletud andmeid.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M1




LISA

1.   ANDMED

Riikliku raudteeveeremiregistri (edaspidi „NVR”) andmete esitusviis on järgmine.

Elementide nummerdamisel järgitakse 4. liites pakutud standardse registreerimisvormi numeratsiooni.

Täiendavalt võib lisada lahtreid näiteks märkuste jaoks ja uurimisaluste sõidukite märkimiseks (vt punkt 3.4).



1.

►M2  6. liite kohaselt kindlaks määratud numbriline tunnuskood ◄

Kohustuslik

Sisu

Käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilise kirjelduse P lisas (edaspidi „OPE KTK”) määratletud numbriline tunnuskood (1)

 

Esitusviis

1.1.  Number

12 kohaline

1.2.  Eelmine number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud sõidukite puhul)

 

2.

Liikmesriik ja NSA

Kohustuslik

Sisu

Liikmesriik, kus sõiduk registreeriti ning NSA, kes andis kasutuselevõtuloa

 

Esitusviis

2.1.   ►M2  6. liite 4. osa kohane liikmesriigi arvkood ◄

Kahekohaline kood

2.2.  NSA nimi

Tekst

3.

Valmistamisaasta

Kohustuslik

Sisu

Aasta, mil sõiduk lahkus tehasest

 

Esitusviis

3.  Valmistamisaasta

AAAA

4.

EÜ viide

Kohustuslik (kui on olemas)

Sisu

Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljaandnud asutusele (taotleja)

 

Esitusviis

4.1.  Deklaratsiooni kuupäev

Kuupäev

4.2.  EÜ viide

Tekst

4.3.  Väljaandnud asutuse nimi (tellija)

Tekst

4.4.  Ettevõtlusregistri kood

Tekst

4.5.  Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

4.6.  Linn

Tekst

4.7.  Riigikood

ISO (vt 2. liide)

4.8.  Postiindeks

Tähtnumbriline kood

5.

Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile

Kohustuslik (2)

Sisu

Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist (3) oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide. Kui tüüp on lubatud sõidukitüüpide Euroopa registris määratletud, on viide kohustuslik.

 

Esitusviis

5.  Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrist oluliste tehniliste andmete kättesaamist võimaldav viide

Tähtnumbriline kood

5a.

Seeria

Vabatahtlik

Sisu

Seeria, kui sõiduk kuulub seeriasse

 

5a.  Seeria

Tekst

6.

Piirangud

Kohustuslik

Sisu

Mis tahes piirangud sõiduki kasutamisele

 

Esitusviis

6.1.  Kodeeritud piirangud

(vt 1. liide)

Kood

6.2.  Kodeerimata piirangud

Tekst

7.

Omanik

Kohustuslik

Sisu

Märge sõiduki omaniku kohta

 

Esitusviis

7.1.  Organisatsiooni nimi

Tekst

7.2.  Ettevõtlusregistri kood

Tekst

7.3.  Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

7.4.  Linn

Tekst

7.5.  Riigikood

(vt 2. liide)

7.6.  Postiindeks

Tähtnumbriline kood

8.

Valdaja

Kohustuslik

Sisu

Märge sõiduki valdaja kohta

 

Esitusviis

8.1.  Organisatsiooni nimi

Tekst

8.2.  Ettevõtlusregistri kood

Tekst

8.3.  Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

8.4.  Linn

Tekst

8.5.  Riigikood

(vt 2. liide)

8.6.  Postiindeks

Tähtnumbriline kood

8.7.  VKM (kui on olemas)

Tähtnumbriline kood

9.

Hoolduse eest vastutav üksus

Kohustuslik

Sisu

Viide hoolduse eest vastutavale üksusele

 

Esitusviis

9.1.  Hoolduse eest vastutav üksus

Tekst

9.2.  Ettevõtlusregistri kood

Tekst

9.3.  Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber

Tekst

9.4.  Linn

Tekst

9.5.  Riigikood

ISO

9.6.  Postiindeks

Tähtnumbriline kood

9.7.  E-posti aadress

E-post

10.

Tühistamine

Kohustuslik, kui kohaldatakse

Sisu

Ametliku lammutamise ja/või muud liiki kõrvaldamise korralduse kuupäev ning tühistamisviisi kood

 

Esitusviis

10.1.  Kõrvaldamisviis

(vt 3. liide)

Kahekohaline kood

10.2.  Tühistamiskuupäev

Kuupäev

11.

Liikmesriigid, kus sõidukile on luba antud

Kohustuslik

Sisu

Nende liikmesriikide loetelu, kus sõidukile on luba antud

 

Esitusviis

11.   ►M2  6. liite 4. osa kohane liikmesriigi arvkood ◄

Loetelu

12.

Loanumber

Kohustuslik

Sisu

NSA loodud ühtlustatud kasutuselevõtuloa number

 

Esitusviis

12.  Loanumber

Olemasolevate veeremite puhul: tekst

Uute veeremite puhul: EIN-l põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.

13.

Kasutuselevõtuluba

Kohustuslik

Sisu

Sõiduki kasutuselevõtuloa (4) kuupäev ja kehtivus

 

Esitusviis

13.1.  Loa andmise kuupäev

Kuupäev (AAAAKKPP)

13.2.  Luba kehtib kuni (kui märgitud)

Kuupäev (AAAAKKPP)

13.3.  Loa peatamine

Jah/Ei

(1)   Kasutamata.

(2)   Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 26 lubatud sõidukitüüpide puhul.

(3)   Direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 34 ette nähtud register.

(4)   Direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki alusel väljaantud luba või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra alusel väljaantud luba.

2.   ARHITEKTUUR

2.1.    Ühendused teiste registritega

ELi uue reguleeriva korra tõttu luuakse mitu registrit. Järgmises tabelis tehakse kokkuvõte sellest, millistel registritel ja andmebaasidel võiks pärast nende rakendamist olla ühendused NVRiga.



Register või andmebaas

Vastutav üksus

Teised juurdepääsuga üksused

NVR

(Koostalitlusvõime direktiiv)

Registreerimisüksus (RE) (1)/NSA

Mõni muu NSA/RE/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIF

Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register

(Koostalitlusvõime direktiiv)

ERA

Riigiasutus

RSRD

(TAF KTK ja SEDP)

Valdaja

RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad

WIMO

(TAF KTK ja SEDP)

Ei ole veel otsustatud

RU/IM/NSA/ERA/Valdaja/Töökojad/Kasutaja

Raudteeveeremi register (2) (Kaplinna konventsioon)

Registripidaja

Riigiasutus

OTIFi register

(COTIF 99 — ATMF)

OTIF

Pädevad asutused/RU/IM/IB/RB/Valdaja/Omanik/ERA/OTIFi sekretariaat.

(1)   Registreerimisüksus (edaspidi „RE”) on vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 1 punktile b igas liikmesriigis määratud NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus.

(2)   Nagu on ette nähtud liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni Luksemburgi protokolliga raudteeveeremile eriomaste küsimuste kohta, alla kirjutatud Luxembourgis 23. veebruaril 2007.

Enne NVRi rakendamist ei ole võimalik oodata, kuni kõik registrid on valmis. Seetõttu peab NVRi kirjeldus võimaldama hilisemat ühendamist teiste registritega. Seoses sellega:

 lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (ERATV): sellele viidatakse NVRis, viidates sõidukitüübile. Registrite ühendamise võti on element nr 5;

 RSRD: see hõlmab mõningaid NVRi halduslikke elemente. TAF KTK Euroopa strateegilise arenduskava (SEDP) kirjelduse raames. SEDPi puhul võetakse arvesse NVRi kirjeldust;

 WIMO: see hõlmab RSRD andmeid ja hooldusandmeid. Ühendus NVRiga ei ole ette nähtud;

▼M2

 VKMR: seda haldavad koostöös ERA ja OTIF (ERA ELi nimel ja OTIF kõigi ELi mittekuuluvate OTIFi liikmesriikide nimel). Valdaja registreeritakse NVRis. 6. liites täpsustatakse teised ülemaailmsed keskregistrid (nt veeremiüksuste tüübikoodid, koostalitlusvõime koodid, riigikoodid jne), mida haldab ERA ja OTIFi koostöös „keskne asutus”;

▼M1

 raudteeveeremiregister (Kaplinna konventsioon / Luksemburgi protokoll): see on liikuvate töövahenditega seotud finantsteabe register. Seda ei ole veel loodud. On olemas võimalik ühendus, kuna UNIDROITi register vajab teavet sõiduki numbri ja omaniku kohta. Registrite ühendamise võti on sõidukile määratud esimene EVN;

 OTIFi registrid: OTIFI registrid luuakse ELi sõidukiregistritega arvestades.

Kogu süsteemi arhitektuur ning NVRi ja muude registrite vahelised ühendused määratakse kindlaks viisil, mis võimaldab taotletud teavet vajaduse korral kätte saada.

2.2.    Kogu ELi hõlmav NVR-arhitektuur

Riiklikke raudteeveeremiregistreid (NVRid) rakendatakse detsentraliseeritud lahenduse teel. Eesmärk on rakendada jaotatavate andmete otsingumootorit, kasutades ühist tarkvararakendust, mis võimaldab kasutajatel kõigist liikmesriikide kohalikest registritest (Local Registers – LR) andmeid saada.

NVRide andmeid säilitatakse riigi tasandil ning need on (oma veebiaadressiga) veebipõhise rakenduse abil juurdepääsetavad.

Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralised Virtual Vehicle Register – EC VVR) koosneb kahest allsüsteemist:

 virtuaalne raudteeveeremiregister (VVR), mis on ERA keskne otsingumootor;

 riiklik raudteeveeremiregister (riiklikud raudteeveeremiregistrid) (NVR), mis on liikmesriikide kohalikud registrid. Liikmesriigid võivad kasutada Euroopa Raudteeagentuuri loodud standardset NVRi (sNVR) või luua oma rakendused kooskõlas käesolevate nõuetega. Viimasel juhul kasutavad liikmesriigid NVRi ja VVRi vaheliseks teabevahetuseks Euroopa Raudteeagentuuri loodud tõlkemootorit (Translation Engine – TE).

Joonis 1

EC VVRi arhitektuur

image

Kõnealuse arhitektuuri aluseks on kaks teineteist täiendavat allsüsteemi, mis võimaldavad otsida liikmesriikide tasandil säilitatavaid andmeid. Sellega:

 luuakse elektroonilised registrid liikmesriigi tasandil ja avatakse need ristkonsulteerimiseks;

 asendatakse paberregistrid elektrooniliste kirjetega, et liikmesriigid saaksid teavet hallata ja seda teiste liikmesriikidega jagada;

 võimaldab NVRide ja VVRi vahelisi ühendusi, kasutades ühiseid standardeid ja mõisteid.

Kõnealuse arhitektuuri aluspõhimõtted on järgmised:

 kõik NVRid saavad arvutipõhise võrgustiksüsteemi osaks;

 kõik liikmesriigid näevad süsteemi sisenedes ühiseid andmeid;

 VVRi asutamisega hoitakse ära andmete topeltregistreerimine ja sellega seonduvad vead;

 ajakohased andmed.

Euroopa Raudteeagentuur teeb sNVRi ja tõlkemootori paigaldamisel ning nende keskse VVRiga ühendamisel kasutamiseks REdele kättesaadavaks järgmised installeerimisfailid ja dokumendid.

 Installeerimisfailid:

 

 sNVR_Installation_Files;

 TE_Installation_Files;

 Dokumendid:

 

 Administrator_Guide_sNVR;

 CSV_export;

 CSV_import;

 sNVR_Deployment_Guide;

 User_Guide_sNVR;

 NVR-TE_Deployment_Guide;

 NVR-TE_Integration_Guide;

 User_Guide_VVR.

3.   KASUTUSVIIS

3.1.    NVRi kasutamine

NVRi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

 loa registreerimine;

 sõidukitele eraldatud EVNide registreerimine;

 Euroopat hõlmava lühiteabe otsimine seoses konkreetse sõidukiga;

 õiguslike aspektide, näiteks kohustuste ja juriidilise teabe jälgimine;

 peamiselt ohutuse ja hooldusega seotud kontrolli jaoks teabe saamine;

 kontakti võimaldamine omaniku ja valdajaga;

 mõnede ohutusnõuete ristkontroll enne ohutustunnistuse väljaandmist;

 konkreetse sõiduki jälgimine.

3.2.    Taotlusvormid

3.2.1.    Registreerimistaotlus

Kasutatav vorm on esitatud 4. liites.

Sõiduki registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreerimine”. Seejärel täidab ta vormi esimese osa kogu vajaliku teabega lahtrites 2–9 ja lahtris 11 ning edastab selle:

 selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse;

 esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit sõidukit käitada.

3.2.2.    Sõiduki registreerimine ja Euroopa raudteeveereminumbri väljaandmine

Esmakordse registreerimise korral annab asjaomane registreerimisüksus välja Euroopa raudteeveereminumbri.

On võimalik esitada eraldi registreerimisvorm iga sõiduki jaoks või üks vorm kogu komplekti sama seeria või tellimuse sõidukite jaoks, millele on lisatud sõidukite numbrite loend.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et tagada nende andmete täpsus, mille ta NVRi sisestab. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev isik ei ole asutatud asjaomases liikmesriigis.

3.2.3.    Registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmine

Oma sõiduki registreerimisteabe ühe või mitme elemendi muutmist taotlev isik:

 teeb märke kasti „muutmine”;

 märgib Euroopa praeguse raudteeveereminumbri (element nr 0);

 teeb märked muudetava(te) elemendi (elementide) kasti(desse);

 märgib muudetava(te) elemendi (elementide) uue sisu ning edastab vormi selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud.

Teatavatel juhtudel ei pruugi standardvormi kasutamine olla piisav. Seetõttu võib asjaomane registreerimisüksus esitada vajaduse korral täiendavaid paber- või elektroonilisi dokumente.

Kui registreerimisdokumentides ei ole teisiti märgitud, peetakse sõiduki valdajat „registripidajaks” direktiivi 2008/57/EÜ artikli 33 lõike 3 tähenduses.

Kui valdaja vahetub, on seni registreeritud valdaja ülesanne teatada sellest registreerimisüksusele ning registreerimisüksus peab teatama uuele valdajale registreerimisandmete muutmisest. Eelmine valdaja kõrvaldatakse NVRist ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse sõiduki registreerimine.

Kui tehnilistel põhjustel ning kooskõlas OPE KTKga tuleb sõidukile anda uus EVN, annab registripidaja teada nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus sõiduk on registreeritud. Nimetatud registreerimisüksus määrab sõidukile uue EVNi.

3.2.4.    Registreerimise tühistamine

Registreerimise tühistamist taotlev isik teeb märke kasti „tühistamine”. Seejärel täidab ta lahtri 10 ja edastab selle kõigi nende liikmesriikide registreerimisüksustele, kus sõiduk on registreeritud.

Registreerimisüksus registreerib tühistamise, märkides tühistamise kuupäeva ning teatades tühistamisest kõnealusele isikule.

3.2.5.    Luba mitmes liikmesriigis

1. Kui juhikabiiniga varustatud sõidukile, mis on juba lubatud kasutusele võtta ja registreeritud ühes liikmesriigis, antakse luba teises liikmesriigis, tuleb see registreerida viimase liikmesriigi NVRis. Sel juhul registreeritakse ainult elementidega 1, 2, 6, 11, 12 ja 13 seotud andmed ning, kui see on asjakohane, viimase liikmesriigi poolt NVRi lisatud väljadega seotud andmed, kuna vaid need on viimase liikmesriigi jaoks olulised.

See säte kehtib seni, kuni VVR ise ja ühendus kõigi NVRidega ei toimi täielikult ning selle perioodi jooksul peavad asjaomased registreerimisüksused vahetama teavet selle tagamiseks, et sama sõidukiga seotud andmed oleksid kooskõlas.

2. Ilma juhikabiinita sõidukid, näiteks kaubavagunid, reisivagunid ja mõned erisõidukid, registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus nad esmakordselt kasutusele võetakse.

3. Mis tahes sõiduki korral sisaldab NVR, milles see esmakordselt registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele sõidukile on antud kasutuselevõtmise luba.

3.3.    Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX” NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis, milles juurdepääsukoodide määratlused on järgmised:



Juurdepääsukood

Juurdepääsuliik

0.

Juurdepääsu ei ole

1.

Piiratud konsulteerimine (tingimused veerus „lugemisõigused”)

2.

Piiramatu konsulteerimine

3.

Piiratud konsulteerimine ja uuendamine

4.

Piiramatu konsulteerimine ja uuendamine



Üksus

Määratlus

Lugemisõigused

Uuendamisõigused

Element nr 7

Kõik muud elemendid

Registreerimisüksus (RE)/NSA

Liikmesriigi „XX” RE/NSA

Kõik andmed

Kõik andmed

4

4

Mõni muu NSA/RE

Mõni muu NSA ja/või RE

Kõik andmed

Määratlemata

2

2

ERA

Euroopa Raudteeagentuur

Kõik andmed

Määratlemata

2

2

Valdajad

Sõiduki valdaja

Kõikide nende sõidukite andmed, mille valdaja ta on

Määratlemata

1

1

Veeremi haldajad

Valdajate määratud sõidukite haldajad

Sõidukid, mille haldajaks valdaja ta määranud on

Määratlemata

1

1

Omanikud

Sõiduki omanik

Kõikide nende sõidukite andmed, mille omanik ta on

Määratlemata

1

1

RUd

Rongioperaator

Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile

Määratlemata

0

1

IMd

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja

Kõik andmed vastavalt sõidukinumbrile

Määratlemata

0

1

IBd ja RBd

Liikmesriikide teatatud kontrolli- ja auditeerimisasutused

Kõik kontrollitavate või auditeeritavate sõidukite andmed

Määratlemata

2

2

Muud õiguspärased kasutajad

Kõik NSA või ERA tunnustatud juhukasutajad

Määratleda konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud

Määratlemata

0

1

3.4.    Varasemad registriandmed

Kõiki NVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast sõiduki registreerimise tühistamist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmeid säilitada elektrooniliselt, paberkandjal või mõnes muus arhiveerimissüsteemis. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümne aasta jooksul algatatakse sõidukit või sõidukeid hõlmav uurimine, tuleb kõnealuste sõidukitega seotud andmeid säilitada vastava nõudmise korral üle kümne aasta.

Pärast sõiduki registreerimise tühistamist ei tohi sõidukile määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele sõidukile 100 aasta jooksul alates sõiduki registreerimise tühistamisest.

Kõik NVRi tehtavad muudatused tuleb registreerida. Ajalooliste muudatuste haldamise võib lahendada infotehnoloogiliste funktsioonide abil.

4.   OLEMASOLEVAD SÕIDUKID

4.1.    Andmete sisu

Allpool loetletakse 13 säilitatavat andmeelementi ning märgitakse ära, millised neist on kohustuslikud ja millised mitte.

4.1.1.    Element nr 1 – Euroopa raudteeveereminumber (kohustuslik)

a)   Sõidukid, millel on juba 12kohaline number

Riigid, millel on ainulaadne riigikood

Nendele sõidukitele peaks jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta.

Riigid, millel on nii peamine riigikood kui ka varem eraldatud erikood:

 Saksamaa, mille peamine riigikood on 80 ja AAE (Ahaus Alstätter Eisenbahn) erikood on 68;

 Šveits, mille on peamine riigikood on 85 ja BLSi (Bern–Lötschberg–Simplon Eisenbahn) erikood on 63;

 Itaalia, mille on peamine riigikood on 83 ja FNME (Ferrovie Nord Milano Esercizio) erikood on 64;

 Ungari, mille on peamine riigikood on 55 ja GySEV/ROeEE (Győr–Sopron–Ebenfurti Vasút Részvénytársaság / Raab–Ödenburg–Ebenfurter Eisenbahn) erikood on 43. Sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid.

Nendele sõidukitele peaksid jääma olemasolevad numbrid. Nende 12kohalised numbrid tuleks registreerida ilma muudatusteta ( 4 ).

IT-süsteem peab käsitama mõlemat koodi (peamine riigikood ja erikood) sama riigiga seonduvana.

b)   Sõidukid, millel ei ole 12kohalist numbrit

Kohaldada tuleb kaheastmelist menetlust.

 NVRis eraldatakse 12kohaline number (vastavalt OPE KTKle), mis määratakse sõiduki omaduste alusel. IT-süsteem peaks siduma kõnealuse registreeritud numbri sõiduki kehtiva numbriga.

 Rahvusvahelises liikluses kasutatavate sõidukite korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukid: kuue aasta jooksul pärast NVRis numbri eraldamist kantakse 12kohaline number füüsiliselt sõidukile. Riigisiseses liikluses kasutatavate sõidukite ja ajalooliseks kasutuseks määratud sõidukite korral: 12kohalise numbri füüsiliselt sõidukile kandmine on vabatahtlik.

4.1.2.    Element nr 2 – Liikmesriik ja NSA (kohustuslik)

Element „liikmesriik” peab alati viitama liikmesriigile, mille NVRi sõiduk on registreeritud. Kolmandatest riikidest pärinevate sõidukite korral viitab see element esimesele liikmesriigile, kus anti luba sõiduki kasutuselevõtmiseks Euroopa Liidu raudteevõrgus. Element „NSA” viitab üksusele, mis on andnud loa sõiduki kasutuselevõtmiseks.

4.1.3.    Element nr 3 – Valmistamisaasta

Kui täpne valmistamisaasta ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.1.4.    Element nr 4 – EÜ viide

Olemasolevate sõidukite (v.a väike hulk kiirraudteesõidukeid) puhul sellist viidet üldjuhul ei ole. Registreerida juhul, kui see on olemas.

4.1.5.    Element nr 5 – Viide lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile (ERATV)

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

Kuni lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri loomiseni võib viidata veeremiregistrile (nõukogu määruse 96/48/EÜ ( 5 ) artikkel 22a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/16/EÜ artikkel 24 ( 6 )).

4.1.6.    Element nr 6 – Piirangud

Märgitakse juhul, kui see on olemas.

4.1.7.    Element nr 7 – Omanik (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada.

4.1.8.    Element nr 8 – Valdaja (kohustuslik)

Kohustuslik ja üldjuhul teada. VKM (VKMi registrisse sisestatud ainulaadne kood) tuleb sisestada juhul, kui see valdajal on.

4.1.9.    Element nr 9 – Hoolduse eest vastutav üksus (kohustuslik)

See element on kohustuslik.

4.1.10.    Element nr 10 – Tühistamine

Kohaldatakse vajaduse korral.

4.1.11.    Element nr 11 – Liikmesriigid, kus sõiduk on lubatud

Üldjuhul on kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel vastastikku kasutatavad kaubavagunid ja reisivagunid sellistena registreeritud. Kui kõnealune teave on teada, tuleks see vastavalt märkida.

4.1.12.    Element nr 12 – Loanumber

Märgitakse juhul, kui see on olemas

4.1.13.    Element nr 13 – Kasutuselevõtmine (kohustuslik)

Kui kasutuselevõtmise täpne kuupäev ei ole teada, tuleks sisestada umbkaudne aasta.

4.2.    Menetlus

Varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa NSAle või registreerimisüksusele.

Olemasolevad kauba- ja reisivagunid tuleb registreerida ainult selle liikmesriigi NVRis, kus asus endine registreerimisüksus.

Kui olemasolevale sõidukile on antud luba mitmes liikmesriigis, edastab sõidukit registreeriv üksus asjakohase teabe teiste asjaomaste liikmesriikide registreerimisüksustele.

NSA või registreerimisüksus sisestab teabe oma NVRi.

NSA või registreerimisüksus teavitab teabe ülekandmise lõpulejõudmisel kõiki seotud osalisi. Teavitada tuleb vähemalt järgmisi isikuid:

 varem sõiduki registreerimise eest vastutanud üksus;

 valdaja;

 ERA.




1. liide

PIIRANGUTE KODEERIMINE

1.   PÕHIMÕTTED

Piiranguid (tehnilised omadused), mis on juba kantud teistesse NSAdele kättesaadavatesse registritesse, ei pea NVRis kordama.

Piiriülese liikluse heakskiitmise aluseks on:

 raudteeveereminumbrisse kodeeritud teave;

 tähtkood;

 veeremitähis.

Seetõttu ei pea kõnealust teavet NVRis kordama.

2.   STRUKTUUR

Koodid on kolmetasandilised:

 1. tasand: piirangu kategooria

 2. tasand: piirangu liik

 3. tasand: väärtus või kirjeldus



Piirangute kodeerimine

Kategooria

Liik

Väärtus

Nimi

1

 

 

Ehitusega seotud tehniline piirang

 

1

Numbriline (3)

Minimaalne pöörderaadius meetrites

 

2

Teestruktuuriga seotud piirangud

 

3

Numbriline (3)

Kiirusepiirangud väljendatuna km/h (märgitud vagunitele, kuid mitte veduritele)

2

 

 

Geograafiline piirang

 

1

Tähtnumbriline (3)

Kinemaatiline gabariit (kodeerimine WAG KTK C lisas)

 

2

Kodeeritud loend

Rattapaari gabariit

 

 

1

Muudetav gabariit 1435/1520

 

 

2

Muudetav gabariit 1435/1668

 

3

Pardal ei ole CCSi

 

4

Pardal ERTMS A

 

5

Numbriline (3)

Pardal B-süsteem (1)

3

 

 

Keskkonnapiirangud

 

1

Kodeeritud loend

Kliimavööde EN50125/1999

 

 

1

T1

 

 

2

T2

 

 

3

T3

4

 

 

Loatunnistuses sisalduvad kasutuspiirangud

 

1

Ajaline

 

2

Tingimustepõhine (läbitav vahemaa, kulumine jne)

(1)   Kui sõidukil on rohkem kui üks B-süsteem, märgitakse iga süsteemi individuaalne kood. — 1xx kasutatakse signaalimissüsteemiga varustatud sõidukite puhul; — 2xx kasutatakse raadioga varustatud sõidukite puhul.




2. liide

EUROOPA TUNNUSNUMBRI (EIN) ÜLESEHITUS JA SISU

Ühtlustatud nummerdamissüsteemi kood, mida nimetatakse Euroopa tunnusnumbriks (EIN), ohutustunnistuste ja muude dokumentide jaoks

Näide:



I

T

5

1

2

0

0

6

0

0

0

5

Riigikood

(kaks tähte)

Dokumendi liik

(kaks numbrit)

Väljaandmise aasta

(neli numbrit)

Järjenumber

(neli numbrit)

Lahter 1

Lahter 2

Lahter 3

Lahter 4

LAHTER 1 –   RIIGIKOOD (KAKS TÄHTE)

▼M3

Koodid on Euroopa veebilehel institutsioonidevahelises stiilijuhendis ametlikult avaldatud ja ajakohastatud koodid (http://publications.eu.int/code/en/en-5000600.htm)



RIIK

KOOD

Austria

AT

Belgia

BE

Bulgaaria

BG

Horvaatia

HR

Küpros

CY

Tšehhi Vabariik

CZ

Taani

DK

Eesti

EE

Soome

FI

Prantsusmaa

FR

Saksamaa

DE

Kreeka

EL

Ungari

HU

Island

IS

Iirimaa

IE

Itaalia

IT

Läti

LV

Liechtenstein

LI

Leedu

LT

Luksemburg

LU

Norra

NO

Malta

MT

Madalmaad

NL

Poola

PL

Portugal

PT

Rumeenia

RO

Slovaki Vabariik

SK

Sloveenia

SI

Hispaania

ES

Rootsi

SE

Šveits

CH

Ühendkuningriik

UK

Rahvusvaheliste ohutusasutuste koodid tuleks koostada samamoodi. Praegu on ainult üks selline asutus: La Manche’i tunneli ohutusasutus. Sellele pakutakse kasutamiseks järgmist koodi:



RAHVUSVAHELINE OHUTUSASUTUS

KOOD

La Manche’i tunneli ohutusasutus

CT

▼M1

LAHTER 2 –   DOKUMENDI LIIK (KAHEKOHALINE NUMBER)

Dokumendi liigi võimaldavad kindlaks määrata kaks numbrit:

 esimese numbriga määratakse kindlaks dokumendi üldine kategooria;

 teise numbriga määratakse dokumendi alaliik.

Seda nummerdamissüsteemi võib laiendada, kui tekib vajadus lisakoodide järele. Järgnevalt on esitatud soovitatav kahekohaliste numbrite teadaolevate võimalike kombinatsioonide loetelu ning sõidukite kasutuselevõtulubade kombinatsioonid:



Numbrikombinatsioon lahtri 2 jaoks

Dokumendi liik

Dokumendi alaliik

[0 1]

Litsentsid

Raudteeveo-ettevõtjate litsentsid

[0 x]

Litsentsid

muud

[1 1]

Ohutustunnistus

A osa

[1 2]

Ohutustunnistus

B osa

[1 x]

Reserveeritud

Reserveeritud

[2 1]

Ohutusluba

 

[2 2]

Reserveeritud

Reserveeritud

[2 x]

Reserveeritud

Reserveeritud

[3 x]

Reserveeritud, näiteks veeremi, infrastruktuuri hoolduse või muu jaoks

 

[4 x]

Reserveeritud teavitatud asutuste jaoks

Näiteks erinevat tüüpi teavitatud asutused

[5 1] ja [5 5] (1)

Kasutuselevõtuluba

Mootorveeremid

[5 2] ja [5 6] (1)

Kasutuselevõtuluba

Reisivagunid

[5 3] ja [5 7] (1)

Kasutuselevõtuluba

Kaubavagunid

[5 4] ja [5 8] (1)

Kasutuselevõtuluba

Erisõidukid

[5 9] (2)

Sõidukitüübiluba

 

[6 0]

Kasutuselevõtuluba

Infrastruktuuri, energiavarustuse ning raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem

[6 1]

Kasutuselevõtuluba

Infrastruktuuri allsüsteem

[6 2]

Kasutuselevõtuluba

Energiavarustuse allsüsteem

[6 3]

Kasutuselevõtuluba

Raudteeäärse juhtseadmete koostu allsüsteem

[7 1]

Vedurijuhiluba

Järjenumbrid kuni 9 999 ni (kaasa arvatud)

[7 2]

Vedurijuhiluba

Järjenumbrid 10 000 –19 000 (kaasa arvatud)

[7 3]

Vedurijuhiluba

Järjenumbrid 20 000 –29 000 (kaasa arvatud)

[8 x] … [9 x]

Reserveeritud (kaks dokumendiliiki)

Reserveeritud (iga kohta kümme alaliiki)

(1)   Kui järjenumbri lahtri jaoks reserveeritud neli kohta kasutatakse aasta jooksul täielikult ära, muutuvad lahtri 2 numbrid järgmiselt: — mootorveeremite puhul tuleb [5 1] asemele [5 5]; — veetavate reisivagunite puhul tuleb [5 2] asemele [5 6]; — kaubavagunite puhul tuleb [5 3] asemele [5 7]; — erisõidukite puhul tuleb [5 4] asemele [5 8].

(2)   Lahtri 4 numbrid määratakse järgmiselt: — 1 000 –1 999 vedukitele, — 2 000 –2 999 reisivagunitele, — 3 000 –3 999 kaubavagunitele, — 4 000 –4 999 eriveeremitele.

LAHTER 3 –   VÄLJAANDMISE AASTA (NELJAKOHALINE NUMBER)

Selle lahtri numbrid tähistavad loa väljaandmise aastat (ette nähtud aaaa-vormis ehk neljakohalisena).

LAHTER 4 –   JÄRJENUMBER

Järjenumber on kasvav arv, mida suurendatakse ühe ühiku võrra iga dokumendi väljaandmisel, olenemata sellest, kas tegemist on uue, uuendatud või ajakohastatud/muudetud loaga. Isegi juhul, kui tunnistus tühistatakse või luba peatatakse, ei tohi selle numbrit uuesti kasutada.

Igal aastal algab järjenumbrite andmine nullist.




3. liide

TÜHISTAMISE KOODID



Tähis

Tühistamisviis

Kauba kirjeldus

00

Puudub

Sõiduki registreerimine kehtib.

10

Registreerimine peatatud

Põhjus täpsustamata

Sõiduki registreerimine on omaniku või valdaja taotlusel või NSA või registreerimisüksuse otsusega peatatud.

11

Registreerimine peatatud

Sõiduk on määratud töökorras ladustamisele mitteaktiivse või strateegilise reservina.

20

Registreerimine üle kantud

Sõiduk on teadaolevalt uue numbriga või teises NVRis uuesti registreeritud jätkuvaks kasutuseks Euroopa raudteevõrgustikus (või selle osas).

30

Tühistamine

Põhjus täpsustamata

Sõiduki registreerimine Euroopa raudteevõrgustikus kasutamiseks on lõppenud ilma teadaoleva uuesti registreerimiseta.

31

Tühistamine

Sõiduk on määratud jätkuvaks kasutamiseks raudteesõidukina väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.

32

Tühistamine

Sõiduk on määratud peamiste koostalitlusvõimeliste komponentide/moodulite/varuosade taastamiseks või oluliseks ümberehituseks.

33

Tühistamine

Sõiduk on määratud lammutamisele ja materjalide (sh oluliste varuosade) kõrvaldamisele ringlussevõtuks.

34

Tühistamine

Sõiduk on määratud „säilitatavaks ajalooliseks veeremiks” kasutamiseks selleks eraldatud võrgustikus või seisvana näitamiseks, väljaspool Euroopa raudteevõrgustikku.

Koodide kasutamine

 Kui tühistamise põhjust ei ole täpsustatud, kasutatakse registreerimisstaatuse muutmise märkimiseks koode 10, 20 ja 30.

 Kui tühistamise põhjus on teada: NVRi andmebaasis saadaolevad valikud on koodid 11, 31, 32, 33 ja 34. Kõnealuste koodide aluseks on üksnes teave, mille valdaja või omanik on registreerimisüksusele andnud.

Registreerimisega seotud probleemid

 Sõidukit, mille registreerimine on peatatud või tühistatud, ei tohi Euroopa raudteevõrgustikus asjaomase registreerimisnumbri all käitada.

 Registreerimise taasaktiveerimiseks pärast selle peatamist peab registreerimisüksus tegema kindlaks peatamise põhjustanud asjaolud.

 Komisjoni otsuse 2006/920/EÜ ( 7 ) artiklis 1b ja komisjoni otsuse 2008/231/EÜ ( 8 ) (muudetud otsusega 2010/640/EL ( 9 )) artiklis 1b sätestatud tingimustele vastav registreerimise ülekandmine tähendab seda, et sõiduk registreeritakse uuesti ja sellest tulenevalt vana registreerimine tühistatakse.




4. liide

REGISTREERIMISE STANDARDVORM

image

image

image




5. liide



SÕNASTIK

Lühend

Määratlus

CCS

Juhtkäsud ja signaalimine (Contol Command System)

SRÜ

Sõltumatute Riikide Ühendus

COTIF

Rahvusvaheliste raudteevedude konventsioon (Convention concerning International Carriage by Rail)

CR

Tavaraudteevõrgustik (Conventional Rail (System))

DB

Andmebaas

EC

Euroopa Komisjon

EC VVR

Euroopa keskne virtuaalne raudteeveeremi register (European Centralized Virtual Vehicle Register)

EIN

Euroopa tunnusnumber (European Identification Number)

EN

Euroopa standard (Euronorm)

EVN

Euroopa raudteeveereminumber

ERA

Euroopa Raudteeagentuur, ka „agentuur” (European Railway Agency)

ERATV

Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register

ERTMS

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (European Rail Traffic Management System)

EU

Euroopa Liit

HS

Kiirraudteevõrgustik (High speed (System))

IB

Uurimisasutus (Investigating Body)

ISO

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

IM

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja

INF

Infrastruktuur

IT

Infotehnoloogia

LR

Kohalik register (Local Register)

NoBo

Teavitatud asutus

NSA

Riiklik ohutusasutus (National Safety Authority)

NVR

Riiklik raudteeveeremi register (National Vehicle Register)

OPE (TSI)

Käitamine ja liikluskorraldus (KTK) (Traffic Operation and management (TSI))

OTIF

Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevaheline Organisatsioon (Intergovernmental Organisation for International Carriage by Rail)

RE

Registreerimisüksus (Registration Entity), näiteks NVRi pidamise ja uuendamise eest vastutav asutus

RB

Reguleeriv asutus

RIC

Vagunite ja pidurdusvagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations governing the reciprocal use of carriages and brake vans in international traffic)

RIV

Vagunite vastastikuse rahvusvahelises liikluses kasutamise kord (Regulations concerning the reciprocal use of wagons in international traffic)

RV või RST

Raudteeveerem (Rolling Stock)

RSRD (TAF)

Raudteeveeremi viiteandmebaas (TAF) (Rolling Stock Reference Database (TAF))

RU

Raudteeveo-ettevõtja (Railway Undertaking)

SEDP (TAF)

Euroopa strateegiline arenduskava (TAF) (Strategic European Deployment Plan (TAF))

TAF (TSI)

Kaubaveo telemaatikarakendused (KTK) (Telematic Application for Freight (TSI))

TSI

Koostalitluse tehniline kirjeldus – KTK (Technical Specification for Interoperability TSI)

VKM

Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking)

VKMR

Veeremi valdaja tähiste register (Vehicle Keeper Marking Register)

VVR

Virtuaalne raudteeveeremi register (Virtual Vehicle Register)

WAG (TSI)

Kaubavagun (KTK) (Wagon (TSI))

WIMO (TAF)

Vagunite ja ühendveoüksuste kasutamise andmebaas (TAF) (Wagon and Intermodal Operational Database (TAF))

▼M2




6. liide

„0”-OSA.    VEEREMIÜKSUSE IDENTIFITSEERIMISTUNNUS

Üldmärkused

Käesolevas liites kirjeldatakse Euroopa raudteeveeremi numbrit (EVN) ja seonduvat märgistust, mis paigutatakse hästi nähtavalt ja püsivalt veeremiüksuse külge, et võimaldada seda käitamise ajal eksimatult identifitseerida. Selles ei kirjeldata muid numbreid ega tähiseid, mis graveeritakse või kinnitatakse tootmise ajal püsivalt veeremiüksuse šassiile või põhikomponentidele.

Euroopa raudteeveeremi number ja seonduvad lühendid

Igale veeremiüksusele antakse 12-kohaline number (Euroopa raudteeveeremi number), mille struktuur on järgmine:



Veeremi liik

Koostalitlusvõime ja veeremiüksuse liik

[2 numbrit]

Riik, kus veeremiüksus on registreeritud

[2 numbrit]

Tehnilised omadused

[4 numbrit]

Seerianumber

[3 numbrit]

Kontrollnumber

[üks number]

Vagunid

00 kuni 09

10 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

80 kuni 89

[täpsed andmed 6. osas]

01 kuni 99

[täpsed andmed 4. osas]

0000 kuni 9999

[täpsed andmed 9. osas]

000 kuni 999

0 kuni 9

[täpsed andmed 3. osas]

Reisivagunid

50 kuni 59

60 kuni 69

70 kuni 79

[täpsed andmed 7. osas]

0000 kuni 9999

[täpsed andmed 10. osas]

000 kuni 999

Vedav raudteeveerem ja püsivalt või eelnevalt koostatud rongikoosseis

90 kuni 99

[täpsed andmed 8. osas]

0000000 kuni 8999999

[nende numbrite tähenduse määravad liikmesriigid hiljem kindlaks kahe- või mitmepoolsete lepingutega]

Eriveerem

9000 kuni 9999

[täpsed andmed 11. osas]

000 kuni 999

Konkreetses riigis piisab veeremiüksuse eksimatuks identifitseerimiseks reisivagunite ja eriveeremi seas tehniliste omaduste ja seerianumbri 7 numbrist ( 10 ).

Numbrile lisandub tähestikuline märgistus:

a) selle riigi lühend, kus veeremiüksus on registreeritud (täpsed andmed 4. osas);

b) veeremiüksuse valdaja tähis (täpsed andmed 1. osas);

c) tehniliste omaduste lühendid (täpsed andmed vagunite kohta 12. osas, reisivagunite kohta 13. osas).

Euroopa raudteeveeremi number muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt käesolevale liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtmist vastavalt direktiivi 2008/57/EÜ artiklitele 20–25.

1. OSA.   VEEREMIÜKSUSE VALDAJA TÄHIS

1.    Veeremiüksuse valdaja tähise mõiste

Veeremi valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5-kohaline tähtkood ( 11 ). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremi valdajat, kes on registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris.

VKM on kordumatu igas käesoleva KTKga hõlmatud riigis, kes sõlmib kokkuleppe käesolevas KTKs sätestatud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamiseks.

2.    Veeremiüksuse valdaja tähise vorm

VKM tähistab veeremiüksuse valdaja täisnime või lühendit, võimaluse korral äratuntaval kujul. Kasutada võib ladina tähestiku kõiki 26 tähte. VKMi tähed kirjutatakse suurtähtedena. Tähed, mis ei ole valdaja nimes sisalduvate sõnade esitähed, võib kirjutada väiketähtedena. Kordumatuse kontrollimisel loetakse väiketähti suurtähtedeks.

Tähed võivad sisaldada diakriitilisi märke ( 12 ). Kordumatuse kontrollimisel tähtedes kasutatud diakriitilisi märke arvesse ei võeta.

Veeremile, mille valdajate asukohariigis ei kasutata ladina tähestikku, võib VKMi järele kaldkriipsuga („/”) eraldatult kanda VKMi vaste nende oma tähestikus. Andmete töötlemisel kõnealust VKMi vastet arvesse ei võeta.

3.    Sätted veeremiüksuse valdaja tähise määramise kohta

Veeremiüksuse valdajale võib anda rohkem kui ühe VKMi, kui

 veeremiüksusel valdajal on ametlik nimi rohkem kui ühes keeles;

 veeremiüksuse valdajal on mõistlik põhjus eri veeremiparkide eristamiseks oma organisatsiooni sees.

Kontsernile võib anda ühe VKMi, kui

 kontsern kuulub ühele korporatiivsele struktuurile (nt valdusühing);

 kontsern kuulub ühele korporatiivsele struktuurile, mis on määranud ja volitanud oma struktuuris ühe organisatsiooni kõikide teiste nimel tegutsema;

 kontsern on volitanud enda nimel tegutsema ühe iseseisva juriidilise isiku ja valdajaks on see juriidiline isik.

4.    Veeremiüksuse valdaja tähiste register ja määramise kord

VKMide register on avalik ja seda uuendatakse reaalajas.

VKMi saamise taotlus esitatakse taotleja pädevale riigiasutusele, kes edastab selle ERA-le. VKMi võib kasutada pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

VKMi omanik peab pädevat riigiasutust teavitama VKMi kasutamise lõpetamisest ning pädev riigiasutus edastab vastavad andmed ERA-le. VKM tunnistatakse kehtetuks, kui valdaja on tõendanud, et kogu asjaomase veeremiüksuse märgistust on muudetud. Järgmise kümne aasta jooksul sama VKMi uuesti välja ei anta, välja arvatud algsele omanikule või tema taotlusel mõnele teisele omanikule.

VKMi võib üle anda teisele omanikule, kes on algse omaniku õigusjärglane. VKM kehtib seni, kui VKMi omanik muudab oma nime selliselt, et nimi ei sarnane VKMiga.

Valdaja muutmise korral, millega kaasneb ka VKMi muutmine, tuleb asjaomased veeremiüksused märgistada uue VKMiga kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil valdaja muudatus kantakse riiklikusse raudteeveeremi registrisse. Kui veeremiüksusele märgitud VKM ja riiklikus raudteeveeremi registris (NVR) märgitud andmed ei ole omavahel kooskõlas, on NVRi tehtud kanne ülimuslik.

2.   OSA

Kasutamata

3. OSA.   KONTROLLNUMBRI KINDLAKSMÄÄRAMISE KORD (12. NUMBER)

Kontrollnumber määratakse kindlaks järgmiselt:

 põhinumbris paariskohtadel olevad numbrid võetakse (paremalt vasakule) nende arvulises väärtuses;

 põhinumbris paaritutel kohtadel olevad numbrid (paremalt vasakule) korrutatakse kahega;

 seejärel leitakse paariskohtadel olevate numbrite ja paaritutel kohtadel saadud korrutisi märkivate numbrite summa;

 võetakse selle summa üheliste arv;

 kontrollnumber on arv, mis on vajalik üheliste arvu viimiseks kümneni; kui üheliste arv on null, on ka kontrollnumber null.

Näited

1 –

 



Oletagem, et põhinumber on

3

3

8

4

4

7

9

6

1

0

0

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

3

16

4

8

7

18

6

2

0

0

Summa: 6 + 3 + 1 + 6 + 4 + 8 + 7 + 1 + 8 + 6 + 2 + 0 + 0 = 52

Selle summa üheliste arv on 2.

Kontrollnumber on seega 8 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 33 84 4796 100 – 8.

2 –

 



Oletagem, et põhinumber on

3

1

5

1

3

3

2

0

1

9

8

Kordaja

2

1

2

1

2

1

2

1

2

1

2

 

6

1

10

1

6

3

4

0

2

9

16

Summa: 6 + 1 + 1 + 0 + 1 + 6 + 3 + 4 + 0 + 2 + 9 + 1 + 6 = 40

Selle summa üheliste arv on 0.

Kontrollnumber on seega 0 ning põhinumbrist saab registreerimisnumber 31 51 3320 198 – 0.

4. OSA.   VEEREMI REGISTREERIMISRIIKIDE KOODID (3.–4. NUMBER NING LÜHEND)

Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed.



Riigid

Riigi tähtkood (1)

Riigi numberkood

Albaania

AL

41

Alžeeria

DZ

92

Armeenia

AM

58

Austria

A

81

Aserbaidžaan

AZ

57

Valgevene

BY

21

Belgia

B

88

Bosnia ja Hertsegoviina

BIH

49

Bulgaaria

BG

52

Hiina

RC

33

Horvaatia

HR

78

Kuuba

CU (1)

40

Küpros

CY

 

Tšehhi Vabariik

CZ

54

Taani

DK

86

Egiptus

ET

90

Eesti

EST

26

Soome

FIN

10

Prantsusmaa

F

87

Gruusia

GE

28

Saksamaa

D

80

Kreeka

GR

73

Ungari

H

55

Iraan

IR

96

Iraak

IRQ (1)

99

Iirimaa

IRL

60

Iisrael

IL

95

Itaalia

I

83

Jaapan

J

42

Kasahstan

KZ

27

Kõrgõzstan

KS

59

Läti

LV

25

Liibanon

RL

98

Liechtenstein

FL

 

Leedu

LT

24

Luksemburg

L

82

Makedoonia

MK

65

Malta

M

 

Moldova

MD (1)

23

Monaco

MC

 

Mongoolia

MGL

31

Montenegro

MNE

62

Maroko

MA

93

Madalmaad

NL

84

Põhja-Korea

PRK (1)

30

Norra

N

76

Poola

PL

51

Portugal

P

94

Rumeenia

RO

53

Venemaa

RUS

20

Serbia

SRB

72

Slovakkia

SK

56

Sloveenia

SLO

79

Lõuna-Korea

ROK

61

Hispaania

E

71

▼C1

Rootsi

S

74

▼M2

Šveits

CH

85

Süüria

SYR

97

Tadžikistan

TJ

66

Tuneesia

TN

91

Türgi

TR

75

Turkmenistan

TM

67

Ukraina

UA

22

Ühendkuningriik

GB

70

Usbekistan

UZ

29

Vietnam

VN (1)

32

(1)   Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile.

5.   OSA

Kasutamata

6. OSA.   VAGUNITE PUHUL KASUTATAVAD KOOSTALITLUSVÕIME KOODID (1.–2. NUMBER)



 

2. number1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2. number1. number

 

 

Rööpmelaius

fikseeritud või muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud

muudetav

fikseeritud või muudetav

Rööpmelaius

 

Vagunite KTK-le, () sh jaotisele 7.1.2 ja liites C sätestatud tingimustele vastavad vagunid

0

telgedega

ei kasutata

vagunid

ei kasutata ()

PPV/PPW vagunid

(muudetav rööpmelaius)

telgedega

0

1

pöördvankritega

pöördvankritega

1

2

telgedega

vagunid

PPV/PPW vagunid

(fikseeritud rööpmelaius)

telgedega

2

3

pöördvankritega

pöördvankritega

3

Muud vagunid

4

Telgedega ()

hooldusvagunid

muud vagunid

Tehniliste omaduste erinummerdusega vagunid, mida ei võeta kasutusele ELis

telgedega ()

4

8

Pöördvankritega ()

pöördvankritega ()

8

 

 

 

 

 

 

 

2. number1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

2. number1. number

(1)   Komisjoni määrus [vagunite KTK, mis võetakse vastu pärast läbivaatamist].

(2)   Fikseeritud või muudetav rööpmelaius.

(3)   Ei kohaldata I kategooria vagunite suhtes (reguleeritava temperatuuriga vagunid); ei kasutata uute kasutusloa saanud veeremiüksuste suhtes.

7. OSA.   REISIVAGUNITE RAHVUSVAHELISES LIIKLUSES KASUTATAVUSE KOODID (1.–2. NUMBER)



 

Riigisisene liiklus

TEN () ja/või COTIF () ja/või PPV/PPW

Riigisisene liiklus või rahvusvaheline liiklus erikokkuleppel

TEN () ja/või COTIF ()

PPV/PPW

2. number1. number

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

5

Riigisiseses liikluses kasutatavad veeremiüksused

Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmeta vagunid (sh autovagunid)

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmeta vagunid

Ei kasutata

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmeta vagunid

Ajaloolised veeremiüksused

Ei kasutata ()

Fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

Pöördvankri vahetamisega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

Telgedega, muudetava rööpmelaiusega (1435/1520) veeremiüksused

6

Hooldusveerem

Fikseeritud rööpmelaiusega, kliimaseadmega veeremiüksused

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1520), kliimaseadmega veeremiüksused

Hooldusveerem

Muudetava rööpmelaiusega (1435/1668), kliimaseadmega veeremiüksused

Autovagunid

Ei kasutata ()

7

Kliimaseadmega ja õhukindlad veeremiüksused

Ei kasutata

Ei kasutata

Kliimaseadmega ja õhukindlad fikseeritud rööpmelaiusega veeremiüksused

Ei kasutata

Muud veeremiüksused

Ei kasutata

Ei kasutata

Ei kasutata

Ei kasutata

(1)   Vastavus kohaldatavale KTK-le, vt liite P 5. osa.

(2)   Sealhulgas veeremiüksused, mis kehtivate normide kohaselt kannavad käesolevas tabelis kindlaksmääratud numbreid. COTIF: veeremiüksus, mis kasutuselvõtu ajal vastab rahvusvahelise raudteevedude konventsiooni (COTIF) eeskirjadele.

(3)   Ei kohaldata juba kasutuses olevate fikseeritud rööpmelaiusega vagunite suhtes (56) ega muudetava rööpmelaiusega vagunite suhtes (66); ei kasutata uute veeremiüksuste puhul.

8. OSA.   JÕUALLIKAGA VEEREMI LIIGID NING PÜSIVALT VÕI EELNEVALT KOOSTATUD RONGIKOOSSEIS (1.–2. NUMBER)

Esimene number on „9”.

Kui teine number tähistab jõuallikaga veeremi liiki, on kohustuslikud järgmised koodid:



Kood

Veeremiüksuse põhitüüp

0

Mitmesugused

1

Elektrivedur

2

Diiselvedur

3

Elektriline mootorrong (kiirrong) [veduk või haagis]

4

Elektriline mootorrong (v.a kiirrong) [veduk või haagis]

5

Diisel-mootorrong [veduk või haagis]

6

Eriotstarbeline haagis

7

Elektriline manöövervedur

8

Diisel-manöövervedur

9

Eriveerem

9. OSA.   VAGUNITE STANDARDNE NUMBERMÄRGISTUS (5.–8. NUMBER)

9. osas sätestatakse vaguni tehniliste põhiomadustega seotud numbriline märgistus ja see avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

10. OSA.   REISIVAGUNITE TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (5.–6. NUMBER)

10. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

11. OSA.   ERIVEEREMI TEHNILISTE OMADUSTE KOODID (6.–8. NUMBER)

11. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

12. OSA.   VAGUNITE, V.A LIIGEND- JA MOOTORRONGIVAGUNID, TÄHTMÄRGISTUS

12. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.

13. OSA.   REISIVAGUNITE TÄHTMÄRGISTUS

13. osa avaldatakse ERA veebilehel (www.era.europa.eu).

Uue koodi taotlus esitatakse registreerimisüksusele (vastavalt otsusele 2007/756/EÜ) ja saadetakse ERA-le. Uut koodi võib kasutada alles pärast seda, kui ERA on selle avaldanud.



( 1 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/32/EÜ (ELT L 141, 2.6.2007, lk 63).

( 2 ) EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/32/EÜ.

( 3 ) ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

( 4 ) AAE, BLS, FNME ja GySEV/ROeEE puhul kasutuselevõetud uutele sõidukitele tuleks siiski anda standardne riigikood.

( 5 ) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6.

( 6 ) ELT L 110, 20.4.2001, lk 1.

( 7 ) ELT L 359, 18.12.2006, lk 1.

( 8 ) ELT L 84, 26.3.2008, lk 1.

( 9 ) ELT L 280, 26.10.2010, lk 29.

( 10 ) Eriveeremi number peab olema konkreetses riigis kordumatu esimese numbri ning viie viimase tehniliste omaduste numbri ja seerianumbri osas.

( 11 ) NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.

( 12 ) Diakriitilised märgid on tähtedel À, Ç, Ö, Č, Ž, Å jne olevad rõhumärgid. Eritähed, näiteks Ø ja Æ, esitatakse ühe tähena; kordumatuse kontrollimisel loetakse, et Ø on O ja Æ on A.

Top