Help Print this page 

Document 02005L0036-20140117

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ, 7. september 2005 , kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/2014-01-17
Multilingual display
Text

2005L0036 — ET — 17.01.2014 — 010.004


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,

7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

(ELT L 255 30.9.2005, lk 22)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/100/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

141

20.12.2006

 M2

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1430/2007, 5. detsember 2007,

  L 320

3

6.12.2007

 M3

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 755/2008, 31. juuli 2008,

  L 205

10

1.8.2008

 M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,

  L 311

1

21.11.2008

 M5

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 279/2009, 6. aprill 2009,

  L 93

11

7.4.2009

►M6

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 213/2011, 3. märts 2011,

  L 59

4

4.3.2011

 M7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 623/2012, 11. juuli 2012,

  L 180

9

12.7.2012

►M8

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/25/EL, 13. mai 2013,

  L 158

368

10.6.2013

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/55/EL, EMPs kohaldatav tekst 20. november 2013,

  L 354

132

28.12.2013


Muudetud:

►A1

AKT Horvaatia Vabariigi ühinemistingimuste ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavate muudatuste kohta

  L 112

21

24.4.2012


Parandatud:

 C1

Parandus, ELT L 271, 16.10.2007, lk  18 (2005/36/EÜ)

►C2

Parandus, ELT L 093, 4.4.2008, lk  28 (2005/36/EÜ)

►C3

Parandus, ELT L 305, 24.10.2014, lk  115 (2005/36/EÜ)

►C4

Parandus, ELT L 177, 8.7.2015, lk  60 (2006/100/EÜ)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2005/36/EÜ,

7. september 2005,

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 40, artikli 47 lõiget 1, artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt on isikute ja teenuste vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel üks ühenduse eesmärke. Liikmesriikide kodanike jaoks tähendab see eelkõige õigust tegutseda kutsealal füüsilisest isikust ettevõtja või töötajana ka muus liikmesriigis kui see, kus nad omandasid kutsekvalifikatsiooni. Lisaks sätestab asutamislepingu artikli 47 lõige 1 direktiivide väljaandmise diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks.

(2)

Pärast 23. ja 24. märtsi 2000. aasta Lissaboni Euroopa Ülemkogu võttis komisjon vastu teatise „Siseturu strateegia teenuste osas”, mille eesmärk oli eelkõige muuta teenuste vaba osutamine ühenduses sama lihtsaks kui see on üksikutes liikmesriikides. Lisaks komisjoni teatisele pealkirjaga „Euroopa uued tööjõuturud, avatud kõigile, juurdepääsuga kõigele” tehti 23. ja 24. märtsil 2001. aasta Stockholmi Euroopa Ülemkogul komisjonile ülesandeks esitada 2002. aasta kevadisele Euroopa Ülemkogule konkreetsed ettepanekud kvalifikatsioonide tunnustamise ühtsema, läbipaistvama ja paindlikuma korra loomiseks.

(3)

Käesoleva direktiiviga liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele antud tagatis pääseda teises liikmesriigis samale kutsealale ja sellel tegutseda vastava liikmesriigi enda kodanikega samadel tingimustel ei piira võõrspetsialisti kohustust järgida selles riigis kutsealal tegutsemiseks kehtestatud mittediskrimineerivaid tingimusi eeldusel, et viimased on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalsed.

(4)

Teenuste vaba osutamise lihtsustamiseks peaks kehtestama täpsema korra eesmärgiga laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Infoühiskonna kaugteenuste suhtes tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, ( 4 ) sätteid.

(5)

Arvestades erinevaid, ühest küljest ajutise ja episoodilise iseloomuga teenuste piiriülesele osutamisele ja teisest küljest asutamisele kehtestatud süsteeme, tuleks täpsustada kriteeriumid nende kahe kontseptsiooni eristamiseks teenuse osutaja asumisel vastuvõtva liikmesriigi territooriumile.

(6)

Teenuste osutamise hõlbustamisel tuleks hoolikalt suhtuda rahva tervise ja ohutuse ning tarbijakaitse küsimustesse. Seetõttu tuleks rahva tervise ja ohutusega seotud ja piiriülest teenust kas ajutiselt või episoodiliselt osutavate reguleeritud kutsealade suhtes kehtestada erisätted.

(7)

Vastuvõtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas ühenduse õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikidevaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme.

(8)

Teenuse osutaja suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi distsiplinaarkorda, mis on otseses ja eriomases seoses kutsekvalifikatsioonidega, nagu näiteks kutseala mõiste, kutseala alla kuuluvad tegevused, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tarbijakaitse ja turvalisusega otseselt ning konkreetselt seotud tõsine kutsealane rikkumine.

(9)

Säilitades asutamisvabadust silmas pidades erinevate kehtivate tunnustamissüsteemide aluseks olevad põhimõtted ja kaitsemeetmed, tuleks nende süsteemide eeskirju saadud kogemusi arvestades täiustada. Pealegi on vastavaid direktiive mitmel korral muudetud ning nende sätted tuleks kohaldatavaid põhimõtteid standardiseerides ümber struktureerida ja ratsionaliseerida. Seetõttu on vaja asendada kutsealase koolituse tunnustamise üldsüsteemi käsitlevad nõukogu direktiivid 89/48/EMÜ ( 5 ) ja 92/51/EMÜ ( 6 ) ning samuti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üldsüsteemi käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/42/EÜ, ( 7 ) nõukogu direktiivid 77/452/EMÜ, ( 8 ) 77/453/EMÜ, ( 9 ) 78/686/EMÜ, ( 10 ) 78/687/EMÜ, ( 11 ) 78/1026/EMÜ, ( 12 ) 78/1027/EMÜ, ( 13 ) 80/154/EMÜ, ( 14 ) 80/155/EMÜ, ( 15 ) 85/384/EMÜ, ( 16 ) 85/432/EMÜ, ( 17 ) 85/433/EMÜ ( 18 ) ja 93/16/EMÜ, ( 19 ) mis käsitlevad üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, arhitekti, proviisori ja arsti kutsealasid ühendades need ühte teksti.

(10)

Käesolev direktiiv ei loo takistusi liikmesriikide võimalusele tunnustada oma korra kohaselt kolmandate riikide kodanike poolt väljaspool Euroopa Liidu territooriumi omandatud kutsekvalifikatsioone. Igasuguse tunnustamise puhul peab igal juhul järgima teatud kutsealale kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

(11)

Kvalifikatsioonide tunnustamise üldsüsteemi, edaspidi „üldsüsteemi”, kuuluvate kutsealade osas on liikmesriikidel õigus oma territooriumil pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada kvalifikatsiooni miinimumnõuded. Siiski ei tohiks liikmesriik vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 10, 39 ja 43 nõuda liikmesriigi kodanikult kvalifikatsiooni, mille tingimuseks on üldjuhul üksnes siseriikliku haridussüsteemi väljastatud diplom, kui asjaomane isik on kogu või osa sellest kvalifikatsioonist juba omandanud mõnes teises liikmesriigis. Seetõttu tuleks sätestada, et vastuvõttev liikmesriik, kus kutseala on reguleeritud, peab arvestama teises liikmesriigis omandatud kvalifikatsiooni ning hindama selle vastavust siseriiklikele nõuetele. Tunnustamise üldsüsteem ei takista siiski liikmesriigil kohaldada isikute suhtes, kes soovivad tema territooriumil kutsealaga tegeleda, kutsealaste eeskirjade rakendamisest tulenevaid ja avaliku huviga õigustatud erinõudeid. Taolised eeskirjad on seotud näiteks kutseala korralduse, kutsenormide, sealhulgas kutse-eetika alaste normide, ning järelevalve ja vastutusega. Lisaks ei ole käesolev direktiiv ette nähtud sekkumiseks liikmesriikide õigustatud huvidesse oma kodanike kutsealadega seotud siseriikliku õiguse täitmisest kõrvale hoidmise tõkestamisel.

(12)

Käesolev direktiiv käsitleb teistes liikmesriikides omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamist liikmesriikide poolt. Siiski ei käsitleta teistes liikmesriikides vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud tunnustamisotsuste tunnustamist liikmesriikide poolt. Seega isikud, kel on vastavalt käesolevale direktiivile tunnustatud kutsekvalifikatsioon, ei või kasutada seda tunnustust, et saada oma päritoluliikmesriigis õigusi, mis erinevad selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooniga antud õigustest, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad, et on omandanud vastuvõtvas liikmesriigis täiendava kutsekvalifikatsiooni.

(13)

Selleks, et määratleda üldise süsteemi alusel täpne tunnustamismehhanism, on vaja rühmitada siseriiklikud haridus- ja koolituskavad erinevate tasemete vahel. Nimetatud tasemed luuakse ainult üldise tunnustamise süsteemi tarbeks ning need ei mõjuta siseriiklikku hariduse ja koolituse korraldust ega liikmesriikide pädevust antud küsimuses.

(14)

Direktiividega 89/48/EMÜ ja 92/51/EMÜ kehtestatud tunnustamismehhanismi ei muudeta. Seetõttu tuleks liikmesriigil, kus teatud reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse edukat läbimist tõendava diplomi olemasolu, lubada nendel kutsealadel tegutsemist isikutele, kellel on vähemalt üheaastase kestusega keskharidusele järgneva koolituse edukat läbimist tõendav diplom, hoolimata tasemest, millele vastuvõtvas liikmesriigis nõutav diplom vastab. Samas juhul, kui reguleeritud kutsealal tegutsemise tingimuseks on üle nelja-aastase kestusega kõrg- või ülikoolihariduse omamine, tuleks nimetatud kutsealadel tegutsemist võimaldada isikutele, kellel on vähemalt kolmeaastase kestusega ülikooli- või kõrgharidust tõendav diplom.

(15)

Üldsüsteemi kuuluvatel kutsealadel tegutsema hakkamiseks vajalike koolituse miinimumnõuete ühtlustamise puudumise tõttu peaks vastuvõtval liikmesriigil olema võimalus kehtestada korvamismeetmed. Meetmed peavad olema proportsionaalsed ja arvestama eriti taotleja töökogemust. Kogemused näitavad, et sisserändajalt vastavalt tema valikule kas sobivustesti või kohanemisaja nõudmine annab piisava tagatise tema kvalifikatsioonitasemele, nii et selle valikuvabaduse piiramist tuleb igal üksikul juhul põhjendada kohustusliku normiga avalikust huvist lähtuvalt.

(16)

Spetsialistide vaba liikumise edendamiseks ja samaaegselt kvalifikatsiooni piisava taseme tagamiseks peaks mitmesugustel kutseühingutel ja -organisatsioonidel või liikmesriikidel olema võimalik esitada Euroopa tasandil ühisplatvorme. Käesolevas direktiivis peaks neid algatusi teatud tingimustel arvestama vastavalt liikmesriikide pädevusele otsustada oma territooriumil kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni, samuti oma haridussüsteemi ja kutsealase koolituse süsteemi sisu ja korralduse üle, ning vastavalt ühenduse õigusele ja eriti ühenduse konkurentsiõigusele edendades sellega seoses automatiseeritumat tunnustamist üldsüsteemi raames. Ühisplatvorme esitada võivad kutseühingud peaksid olema esindatud nii siseriiklikul kui Euroopa tasandil. Ühisplatvorm on kriteeriumide kogum, mis võimaldab korvata vähemalt kahes kolmandikus liikmesriikides, kaasa arvatud kõigis seda kutseala reguleerivates liikmesriikides, kindlaks tehtud suurimad sisulised erinevused koolitusnõuetes. Kriteeriumid võivad sisaldada näiteks selliseid nõudeid nagu lisakoolitus, kohanemisaeg juhendaja järelevalve all, sobivustest või minimaalselt ettenähtud kutsepraktika või eelnimetatute kombinatsioon.

(17)

Kõigi selliste olukordade arvesse võtmiseks, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud õigusnormid puuduvad, peab üldsüsteem laienema ühegi konkreetse süsteemiga katmata juhtudele, kus vastav kutseala kas ei kuulu ühegi olemasoleva süsteemi alla või kus taotleja, vaatamata kutseala kuulumisele sellise konkreetse süsteemi alla, ei vasta mingil eri või erandlikul põhjusel selle tingimustele.

(18)

Mitmete tööstus- ja äritegevuse ning käsitöö aladel tegutsema hakkamise korda tuleb liikmesriikides, kus need kutsealad on reguleeritud, lihtsustada, niivõrd kui taotleja on teises liikmesriigis vastaval alal tegutsenud mõistliku aja vältel piisavalt hiljuti, säilitades samas nendel tegevusaladel tegutsema hakkamiseks töökogemusel põhineva automaatse tunnustamise.

(19)

Arstide, üldõdede, hambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate, proviisorite ja arhitektide vaba liikumine ja nende kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikune tunnustamine tugineb koolituse kooskõlastatud miinimumnõuetel põhineval kvalifikatsiooni automaatse tunnustamise põhimõttel. Lisaks peaks arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori tegevusalal tegutsema hakkamine liikmesriigis sõltuma vastava kvalifikatsiooni omamisest, mis tagab, et asjaomane isik on läbinud miinimumnõudeid järgiva koolituse. Seda süsteemi peaks täiendama rida omandatud õigusi, mida kvalifitseeritud spetsialistid saavad teatud tingimustel kasutada.

(20)

Arstide ja hambaarstide kvalifikatsioonisüsteemi näitajate ja sellega seotud vastastikuse tunnustamise valdkonna ühenduse õigustiku arvesse võtmiseks tuleks automaatse tunnustamise põhimõtet arsti ja hambaravi erialade puhul, mis on ühised vähemalt kahes liikmesriigis, rakendada kõikidele käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeval tunnustatud erialadele. Siiski tuleks süsteemi lihtsustamiseks rakendada automaatset tunnustamist pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva ainult sellistele uutele arsti erialadele, mis on ühised vähemalt kahele viiendikule liikmesriikidest. Pealegi ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel omavahel kokku leppida neis levinud, kuid käesoleva direktiivi mõistes mitte automaatselt tunnustatud arsti ja hambaravi erialade automaatses tunnustamises neis kehtiva korra alusel.

(21)

Üldarsti kvalifikatsiooni automaatne tunnustamine ei tohiks piirata liikmesriikide pädevust otsustada, kas siduda see kvalifikatsioon teatud kutsetegevusega või mitte.

(22)

Kõik liikmesriigid peaksid tunnustama hambaarsti arstist eraldi kutsena sõltumata sellest, kas hambaarst on spetsialiseerunud erihambaarst. Liikmesriigid peaksid tagama, et hambaarstide väljaõpe annab neile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks vajalikud oskused. Hambaarsti kutsetegevust teostavad käesoleva direktiiviga sätestatud hambaarsti kvalifikatsiooni omavad isikud.

(23)

Ämmaemandate väljaõppe ühtsustamine kõikides liikmesriikides ei tundu olevat soovitav. Pigem peaks liikmesriikidel olema ämmaemandate väljaõppe korraldamisel võimalikult vabad käed.

(24)

Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks proviisori kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema „proviisori” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(25)

Proviisori kvalifikatsiooniga isikud on spetsialistid ravimite alal ja neil peaks põhimõtteliselt olema kõikides liikmesriikides juurdepääs minimaalsetele tegevustele selles valdkonnas. Miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse määratlemisel ei tohiks käesolev direktiiv piirata proviisoritele avatud tegevuste ringi liikmesriikides — eriti meditsiinibioloogilise analüüsi vallas — ega anda spetsialistidele monopoolset seisundit, kui need küsimused jäävad ainuüksi liikmesriikide otsustada. Käesoleva direktiivi sätted ei takista liikmesriikidel nõuda lisakoolitust kooskõlastamise miinimumpiiridest väljapoole jääva tegevuse alustamiseks. See tähendab, et vastuvõttev liikmesriik peaks saama kehtestada need nõuded kodanikele, kellel on automaatselt tunnustatav kvalifikatsioon käesoleva direktiivi tähenduses.

(26)

Käesolev direktiiv ei kooskõlasta kõiki farmaatsia valdkonna tegevusaladel tegutsema hakkamise ja töötamise nõudeid. Eelkõige peaks jääma liikmesriikide endi otsustada apteekide geograafilise jaotuse ja ravimite müügimonopoli küsimus. Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis keelavad ettevõtjatel tegutseda teatud proviisori tegevusaladel või kehtestavad nendel tegutsemiseks teatud tingimused.

(27)

Arhitektuurne projekteerimine, ehituste kvaliteet, nende harmooniline sulandumine ümbruskonda, austus loodus- ja linnamaastiku ning riikliku ja eraõigusliku pärandi vastu on avaliku huvi objektiks. Seetõttu peab kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine tuginema kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele kriteeriumidele, mis tagavad, et tunnustatud kvalifikatsioone omavad isikud on võimelised mõistma ja üle kandma üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, projekteerimise, struktuuride korralduse ja ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega.

(28)

Arhitektuuri ja arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja sellel tegutsemist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad on oma reguleerimisalalt väga erinevad. Enamikes liikmesriikides töötavad arhitektuurivaldkonnas de jure või de facto üksnes arhitekti kutsenimetust või lisaks muud kutsenimetust kandvad isikud, omamata kutsetegevuses monopoolset seisundit, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti. Nendel tegevusaladel või mõnedel neist võivad töötada ka muud isikud, eriti ehituse või ehituskunsti valdkonnas eriväljaõppe läbinud insenerid. Käesoleva direktiivi lihtsustamiseks peaks arhitekti kvalifikatsiooni automaatset tunnustamist käsitlevate sätete ulatuse piiritlemiseks määratlema „arhitekti” mõiste, seda tegevusala reguleerivate siseriiklike eeskirjade erisätteid piiramata.

(29)

Kui reguleeritud kutseala siseriiklik või Euroopa tasandi kutsorganisatsioon või -ühing esitab põhjendatud taotluse kvalifikatsioonide tunnustamise erisätete osas, mis põhineb koolituse miinimumnõuete kooskõlastamisele, võib komisjon hinnata käesoleva direktiivi muutmise vajalikkust.

(30)

Kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi tõhususe tagamiseks tuleks määrata kindlaks selle rakendamise ühtsed tingimused ja menetluskord, samuti kutsealal töötamise teatud üksikasjad.

(31)

Kuna liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö soodustab tõenäoliselt käesoleva direktiivi rakendamist ning sellest direktiivist tulenevate kohustuste täitmist, tuleks korraldada koostöö vahendid.

(32)

Kutseühenduste ja -organisatsioonide poolt väljaantav Euroopa tasandi kutsekaart võiks lihtsustada spetsialistide vaba liikumist, eelkõige kiirendades infovahetust vastuvõtva ja päritoluliikmesriigi vahel. See kutsekaart peaks muutma võimalikuks erinevates liikmesriikides töötava spetsialisti teenistuskäigu jälgimise.Arvestades täiel määral kõiki andmekaitse sätteid, võiks nimetatud kaart sisaldada teavet spetsialisti kvalifikatsiooni (lõpetatud ülikool või õppeasutused, omandatud kvalifikatsioon, töökogemus), juriidilise tegutsemisvormi, tema suhtes rakendatud kutsealaga seotud sanktsioonide ning vastava pädeva ametiasutuse kohta.

(33)

Liikmesriikide kodanikele teavet ja abi pakkuvate kontaktpunktide võrgustiku loomine võimaldab kindlustada tunnustamissüsteemi läbipaistvuse. Need kontaktpunktid annavad komisjonile ja soovi korral igale kodanikule kogu tunnustamiskorda puudutava teabe ja aadressid. Iga liikmesriigi poolt selle võrgustiku raames ühe kontaktpunkti nimetamine ei mõjuta pädevuse korraldamist siseriiklikul tasandil. Eelkõige ei takista see siseriiklikul tasandil mitme asutuse nimetamist, kusjuures eelmainitud võrgustiku raames nimetatud kontaktpunkt vastutab teiste asutustega töö koordineerimise ja vajaduse korral kodanikke teavitava asjaomase pädeva asutuse kohta teabe andmise eest.

(34)

Sektoridirektiivide ja üldsüsteemi põhjal loodud erinevate tunnustamissüsteemide haldamine on osutunud kohmakaks ja keeruliseks. Seetõttu on haldamist vaja lihtsustada ja käesoleva direktiivi ajakohastamisel on vaja arvestada teaduse ja tehnika arengut, eriti juhul, kui kvalifikatsioonide automaatseks tunnustamiseks kooskõlastatakse koolituse miinimumnõuded. Sel eesmärgil tuleks kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks luua üksainus komitee ning tagada kutseorganisatsioonide esindajate sobiv kaasamine, seda ka Euroopa tasandil.

(35)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 20 )

(36)

Liikmesriikide regulaarselt koostatav ja statistilisi andmeid sisaldav aruanne käesoleva direktiivi rakendamise kohta võimaldab kindlaks määrata kutsekvalifikatsioonide tunnustamissüsteemi mõju.

(37)

Kui käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisel põrgatakse liikmesriigis tugevale vastuseisule, peaks ajutiste meetmete vastuvõtmiseks olema ettenähtud vastav kord.

(38)

Käesoleva direktiivi sätted ei mõjuta liikmesriigi õigust siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi korraldamisel ja selle süsteemi raames teostatavate tegevusalade määratlemisel.

(39)

Arvestades tehnoloogiliste muudatuste ja teaduse arengu kiirust, on elukestev õpe paljudel kutsealadel eriti oluline. Liikmesriikide ülesanne on vastu võtta üksikasjalik kord, mille raames spetsialistid hoiaksid end asjakohast täienduskoolitust saades tehnika ja teaduse arenguga kursis.

(40)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korra ratsionaliseerimist, lihtsustamist ja parandamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, ning seda võib paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(41)

Käesolev direktiiv ei piira asutamislepingu artikli 39 lõike 4 rakendamist ja asutamislepingu artikli 45 rakendamist eelkõige notarite suhtes.

(42)

Asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse osas kohaldatakse käesolevat direktiivi, ilma et see piiraks teiste kutsekvalifikatsioonide tunnustamist käsitlevate eriomaste õigusaktide, nagu transpordile, kindlustusvahendajatele ja diplomeeritud audiitoritele kehtivate õigusaktide kohaldamist. Käesolev direktiiv ei mõjuta nõukogu 22. märtsi 1977. aasta direktiivi 77/249/EMÜ õigusteenuste osutamise vabaduse tulemuslikuma elluviimise kohta ( 21 ) ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon ( 22 ) toimimist. Käesoleva direktiiviga peaks reguleerima advokaatide kutsekvalifikatsioonide tunnustamist nende viivitamatuks asutamiseks vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

(43)

Niivõrd, kui need on reguleeritud, hõlmab käesolev direktiiv ka vabakutseid, mis on käesoleva direktiivi kohaselt kutsealad, millega tegeleb isik, kes omades vastavat kutsekvalifikatsiooni, osutab isiklikult, omal vastutusel ja tehniliselt sõltumatult kliendi huvides ja üldhuvides intellektuaalseid ja kontseptuaalseid teenuseid. Vastavalt asutamislepingule võidakse kutsealaga tegelemisele liikmesriikides kohaldada erilisi õiguslikke piiranguid, mis tulenevad siseriiklikest õigusaktidest ja nende raames sõltumatult vastava kutseala esindusorgani poolt kehtestatud õigusnormidest, et tagada ja arendada professionaalsust, teenuse kvaliteeti ja usaldussuhet kliendiga.

(44)

Käesolev direktiiv ei piira tervise ja tarbijakaitse kõrge taseme tagamiseks vajalike meetmete rakendamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev direktiiv kehtestab korra, mille alusel liikmesriik, kes teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest (edaspidi „vastuvõttev liikmesriik”), peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides (edaspidi „päritoluliikmesriik”) saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.

▼M9

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ka eeskirjad, milles käsitletakse osalist juurdepääsu reguleeritud kutsealale ning teises liikmesriigis toimuva õppepraktika tunnustamist.

▼B

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike, sealhulgas vabakutseliste suhtes, kes soovivad füüsilisest isikust ettevõtjana või töötajana tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis kui see, kus nad omandasid oma kutsekvalifikatsiooni.

▼M9

Käesolevat direktiivi kohaldatakse kõigi liikmesriigi kodanike suhtes, kes on läbinud õppepraktika väljaspool päritoluliikmesriiki.

▼B

2.  Iga liikmesriik võib vastavalt oma õigusaktidele lubada liikmesriigi kodanikel, kellel on mujal kui selles liikmesriigis saadud kutsekvalifikatsiooni tõend, tegutseda oma territooriumil reguleeritud kutsealal artikli 3 lõike 1 punkti a mõistes. III jaotise III peatükis reguleeritud kutsealade osas peab esmane tunnustamine arvestama nimetatud peatükis sätestatud koolituse miinimumnõudeid.

3.  Käesoleva direktiivi vastavaid sätteid ei kohaldata juhul, kui kõnealuste reguleeritud kutsealade suhtes kehtestatakse ühenduse eraldi õigusaktiga kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega otseselt seotud teistsugune täpsustatud kord.

▼M9

4.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata valitsusasutuste poolt ametisse nimetatud notarite suhtes.

▼B

Artikkel 3

Mõisted

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  reguleeritud kutseala — kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus- või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus- või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse reguleeritud kutsealana lõikes 2 nimetatud kutseala;

b)  kutsekvalifikatsioon — haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;

c)  kvalifikatsiooni tõendav dokument — diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus- või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt ühenduses omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. Kui esimene lause ei kohaldu, käsitletakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidena lõikes 3 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti;

d)  pädev asutus — mistahes asutus või organ, mis on liikmesriigi poolt eraldi volitatud väljastama või vastu võtma koolitusdiplomeid ja muid dokumente või teavet ja vastu võtma taotlusi ja tegema käesolevas direktiivis nimetatud otsuseid;

e)  reguleeritud haridus ja koolitus — antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajadusel lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast.

Asjaomase liikmesriigi õigus- või haldusnormidega määratakse kutsealase koolituse, katseaja või kutsepraktika struktuur ja tase ning neid kontrollib või kiidab heaks selleks määratud asutus;

▼M9

f)  kutsealane töökogemus — tegelik ja õiguspärane täisajaga või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga tegutsemine asjaomasel kutsealal liikmesriigis;

▼B

g)  kohanemisaeg — vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealal tegutsemine kutseala kvalifitseeritud esindaja vastutuse all, kusjuures sellise järelevalve all sooritud praktikaga võib kaasneda täienduskoolitus. Seda järelevalve all sooritatud praktikat tuleb hinnata. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kehtestab üksikasjaliku kohanemisaja ja selle hindamist, samuti sisserändaja seisundit käsitleva korra.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kehtestavad kehtiva ühenduse õiguse alusel järelevalve all praktikat sooritava isiku seisundi selles liikmesriigis, reguleerides eelkõige elamisloa, samuti kohustuste, sotsiaalsete õiguste ja soodustuste, toetuste ning tasude küsimusi;

▼M9

h)  sobivustest — vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste poolt läbi viidav või nende poolt tunnustatud test, millega kontrollitakse taotleja kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevust ning mille eesmärk on hinnata taotleja suutlikkust tegutseda reguleeritud kutsealal kõnealuses liikmesriigis.

Nimetatud testi läbiviimise võimaldamiseks koostavad pädevad asutused nimekirja teemadest, mis – kui võrrelda vastuvõtvas liikmesriigis nõutavat haridust ja koolitust ning taotleja omandatud haridust ja läbitud koolitust – ei ole taotleja kvalifikatsiooni tõendava diplomiga või muu dokumendiga kaetud.

Sobivustest peab arvestama asjaolu, et taotleja on kvalifitseeritud kutsetöötaja kas oma päritoluliikmesriigis või selles liikmesriigis, kust ta tuleb. Test hõlmab valikuliselt nimekirjas loetletud teemasid, mille valdamine on vastuvõtvas liikmesriigis asjaomasel kutsealal tegutsemiseks oluline. Test võib hõlmata ka vastuvõtvas liikmesriigis kõnealusele tegevusele kohaldatavate kutsealaste eeskirjade tundmist.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus määrab sobivustesti üksikasjaliku rakendamise korra ja kõnealuses liikmesriigis ennast sobivustestiks ette valmistada sooviva taotleja staatuse kõnealuses liikmesriigis;

▼B

i)  ettevõtte juht — isik, kes on kõnealuse tegevusala ettevõttes tegev kui:

i) ettevõtte juht või ettevõtte filiaali juht või

ii) ettevõtte omaniku või juhi asetäitja juhul, kui selle ametiga kaasneb esindatud omaniku või juhi vastutusega võrdväärne vastutus, või

iii) juhtival ametikohal töötav isik, kelle kohustused on kaubandus- ja/või tehnilise iseloomuga ja kes vastutab ettevõtte ühe või enama osakonna eest.

▼M9

j)  õppepraktika — ilma et see piiraks artikli 46 lõike 4 kohaldamist, järelevalve all läbitud kutsealase praktika periood – kui see on reguleeritud kutsealale juurdepääsu saamise eeltingimus –, mis võib toimuda kas enne või pärast diplomi saamiseks vajaliku õppe läbimist;

k)  Euroopa kutsekaart — elektrooniline tunnistus, millega tõendatakse, et kutsetöötaja vastab kõigile vajalikele tingimustele, et vastuvõtvas liikmesriigis ajutisi ja episoodilisi teenuseid osutada, või tunnustatakse tema kutsekvalifikatsiooni tegevuse alustamiseks vastuvõtvas liikmesriigis;

l)  elukestev õpe — kogu üldharidus, kutseharidus ja -koolitus, vabaharidus ja mitteametlik õpe, mida elu jooksul läbitakse ja mille tulemuseks on teadmiste, oskuste ja pädevuste, mis võib hõlmata kutse-eetikat, parendamine;

m)  ülekaalukas avalik huvi — Euroopa Liidu Kohtu praktikas sellistena tunnustatud huvid;

n)  Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem või ECTSi ainepunktid — Euroopa kõrgharidusruumis kõrghariduse jaoks kasutatav punktisüsteem.

▼B

2.  I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmete praktiseeritavaid kutsealasid käsitletakse reguleeritud kutsealadena.

Esimeses lõigus nimetatud ühingute või organisatsioonide eesmärk on esmajoones edendada ja hoida asjaomase kutseala kõrget standardit. Liikmesriik tunnustab neid selle eesmärgi teostajatena erikorras ja nad väljastavad oma liikmetele kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, tagades et nende liikmed austavad nende kehtestatud kutsealaseid eeskirju ja andes liikmetele õiguse kasutada kutsenimetust või vastavat tähekombinatsiooni või saada kasu sellise kvalifikatsiooniga kaasnevast.

▼M9

Iga kord, kui liikmesriik tunnustab esimeses lõigus osutatud ühingut või organisatsiooni, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon kontrollib, kas ühing või organisatsioon vastab teises lõigus sätestatud tingimustele. Et võtta nõuetekohaselt arvesse regulatiivseid suundumusi liikmesriikides, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte I lisa ajakohastamiseks, kui teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud.

Kui teises lõigus sätestatud tingimused ei ole täidetud, võtab komisjon vastu rakendusakti, et I lisa taotletud ajakohastamine tagasi lükata.

▼B

3.  Kolmanda riigi väljastatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente käsitletakse kvalifikatsiooni tõendava dokumendina juhul, kui selle omanikul on selle liikmesriigi territooriumil, kes tunnustab seda kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti artikli 2 lõike 2 alusel, selle liikmesriigi poolt tõendatud kolmeaastane töökogemus asjaomasel kutsealal.

Artikkel 4

Tunnustamise toime

▼M9

1.  Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikutele võimaluse hakata kõnealuses liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele nad kvalifitseerusid päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle kodanikega võrdsetel tingimustel.

▼B

2.  Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.

▼M9

3.  Erandina lõikest 1 antakse osaline juurdepääs kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis artiklis 4f sätestatud tingimustel.

Artikkel 4a

Euroopa kutsekaart

1.  Liikmesriigid väljastavad Euroopa kutsekaardi kutsekvalifikatsiooni omanikele nende taotluse alusel ja tingimusel, et komisjon on võtnud vastu lõikega 7 ette nähtud asjakohased rakendusaktid.

2.  Kui konkreetse kutseala jaoks on võetud kasutusele Euroopa kutsekaart lõike 7 alusel vastu võetud asjakohaste rakendusaktidega, võib asjaomase kutsekvalifikatsiooni omanik kas taotleda sellist kaarti või kasutada II ja III jaotises sätestatud korda.

3.  Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on kõik artiklitega 4b–4e ettenähtud õigused.

4.  Juhul kui kutsekvalifikatsiooni omanik soovib osutada II jaotise kohaseid teenuseid, mis ei ole hõlmatud artikli 7 lõikega 4, väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus Euroopa kutsekaardi kooskõlas artiklitega 4b ja 4c. Euroopa kutsekaart on artikli 7 kohane deklaratsioon, kui see on asjakohane.

5.  Juhul kui kutsekvalifikatsiooni omanik soovib III jaotise I–IIIa peatükkide kohaselt hakata tegutsema teises liikmesriigis või osutada teenuseid artikli 7 lõike 4 kohaselt, teeb päritoluliikmesriigi pädev asutus kõik ettevalmistused seoses taotleja isikliku failiga, mis on koostatud vastavalt siseturu infosüsteemile (IMI) (IMI-fail), nagu on sätestatud artiklites 4b ja 4d. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus väljastab Euroopa kutsekaardi vastavalt artiklitele 4b ja 4d.

Tegevuse alustamise osas ei anna Euroopa kutsekaart automaatselt õigust konkreetsel kutsealal tegutsemiseks, kui vastuvõtvas liikmesriigis kehtisid enne Euroopa kutsekaardi kasutuselevõttu selle kutseala jaoks registreerimisnõuded või muu kontrollikord.

6.  Liikmesriigid määravad IMI-failidega tegelevad ja Euroopa kutsekaarte väljastavad pädevad asutused. Kõnealused asutused tagavad Euroopa kutsekaardi taotluste erapooletu, objektiivse ja õigeaegse töötlemise. Artiklis 57b osutatud tugikeskused võivad samuti tegutseda pädevate asutustena. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ja tugikeskused teavitavad kodanikke, sealhulgas võimalikke taotlejaid Euroopa kutsekaardi toimimisest ja lisandväärtusest nende kutsealade jaoks, kus see on kasutusel.

7.  Komisjon võtab rakendusaktidega vastu vajalikud meetmed, et tagada Euroopa kutsekaarti puudutavate sätete ühetaoline kohaldamine nende kutsealade suhtes, mis vastavad käesoleva lõike teises lõigus sätestatud tingimustele, kaasa arvatud meetmed, mis puudutavad Euroopa kutsekaardi vormi, kirjalike taotluste menetlemist, taotleja esitatavaid tõlkeid, mis tuleb lisada Euroopa kutsekaardi taotlusele, üksikasju dokumentide kohta, mis on nõutavad vastavalt artikli 7 lõikele 2 või VII lisale, et esitada täielik taotlus, ning kaardi jaoks vajalike maksete tegemise ja töötlemise korda, võttes arvesse asjaomase kutseala eripära. Komisjon täpsustab rakendusaktidega samuti, kuidas, millal ja missuguste dokumentide kohta võivad pädevad asutused asjaomase kutseala puhul nõuda tõestatud koopiaid vastavalt artikli 4b lõike 3 teisele lõigule ning artikli 4d lõigetele 2 ja 3.

Euroopa kutsekaardi kasutuselevõtmiseks konkreetse kutseala jaoks esimeses lõigus osutatud asjakohaste rakendusaktide vastuvõtmisega peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a) asjaomasel kutsealal on tegemist märkimisväärse liikuvusega või seal on potentsiaali märkimisväärseks liikuvuseks;

b) asjaomased sidusrühmad on ilmutanud piisavalt huvi;

c) asjaomane kutseala või haridus ja koolitus sellel kutsealal tegutsemiseks on reguleeritud märkimisväärses arvus liikmesriikides.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.  Taotlejatele seoses Euroopa kutsekaardi väljastamise haldusmenetlustega tekkivad kulud peavad olema mõistlikud, proportsionaalsed ning vastavuses päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi kuludega ning need ei tohi olla takistuseks Euroopa kutsekaardi taotlemisel.

Artikkel 4b

Euroopa kutsekaardi taotlemine ja IMI-faili loomine

1.  Päritoluliikmesriik võimaldab kutsekvalifikatsiooni omanikul taotleda Euroopa kutsekaarti veebipõhiselt, kasutades selleks komisjoni pakutavat rakendust, mis koostab taotlejale automaatselt IMI-faili. Kui päritoluliikmesriik võimaldab ka kirjalikku taotlemist, kehtestab ta vajaliku korra IMI-faili koostamise, taotlejale saadetava teabe ja Euroopa kutsekaardi väljastamise kohta.

2.  Taotlustele lisatakse dokumendid, mida nõutakse vastavalt artikli 4a lõikele 7 vastu võetavates rakendusaktides.

3.  Ühe nädala jooksul alates taotluse kättesaamisest kinnitab päritoluliikmesriigi pädev asutus taotluse kättesaamist ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

Kui see on asjakohane, väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus käesoleva direktiivi alusel nõutavad täiendavad tunnistused. Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib, kas taotleja on päritoluliikmesriigis ametlikult asutatud ja kas kõik päritoluliikmesriigis välja antud vajalikud dokumendid on kehtivad ja autentsed. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluste korral konsulteerib päritoluliikmesriigi pädev asutus asjaomase asutusega ja võib nõuda taotlejalt dokumentide tõestatud koopiaid. Sama taotleja korduvate taotluste puhul ei või päritolu- ega vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuda IMI-failis sisalduvate dokumentide taasesitamist, kui kõnealused dokumendid on veel kehtivad.

4.  Komisjon võib võtta rakendusaktidega vastu tehnilised kirjeldused, Euroopa kutsekaardis ja IMI-failis sisalduva teabe terviklikkuse, konfidentsiaalsuse ja õigsuse tagamiseks vajalikud meetmed ning Euroopa kutsekaardi väljastamise tingimused ja menetlused, mis hõlmavad võimalust kaarti alla laadida või IMI-faili ajakohastada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4c

Euroopa kutsekaart artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib taotlust ja IMI-failis sisalduvaid täiendavaid dokumente ning väljastab kolme nädala jooksul Euroopa kutsekaardi artikli 7 lõikega 4 hõlmamata teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks. Nimetatud ajavahemikku arvestatakse alates artikli 4b lõike 3 esimeses lõigus osutatud puuduvate dokumentide kättesaamisest või, kui täiendavaid dokumente ei küsitud, siis kõnealuses lõigus osutatud ühenädalase tähtaja möödumisest. Päritoluriigi pädev asutus edastab seejärel Euroopa kutsekaardi viivitamata iga asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja teavitab vastavalt taotlejat. Vastuvõttev liikmesriik ei või artikli 7 kohaseid deklaratsioone enam järgneva 18 kuu jooksul nõuda.

2.  Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse otsuse peale või juhul, kui lõikes 1 osutatud kolme nädala jooksul ei ole otsust tehtud, saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule õigusele.

3.  Kui Euroopa kutsekaardi omanik soovib osutada teenuseid mõnes muus kui lõikes 1 osutatud taotluses algselt nimetatud liikmesriigis, võib omanik taotleda vastavat laiendamist. Kui omanik soovib jätkata teenuste osutamist lõikes 1 osutatud 18-kuulisest ajavahemikust kauem, teavitab ta sellest pädevat asutust. Mõlemal juhul annab kaardi omanik teada ka mis tahes olulistest muutustest IMI-failis tõendatud olukorras, mida päritoluliikmesriigi pädev asutus võib nõuda vastavalt artikli 4a lõike 7 kohaselt vastu võetud rakendusaktidele. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ajakohastatud Euroopa kutsekaardi asjaomastele vastuvõtvatele liikmesriikidele.

4.  Euroopa kutsekaart kehtib kõikide asjaomaste vastuvõtvate liikmesriikide kogu territooriumil seni, kuni selle omanikul on IMI-failis sisalduvate dokumentide ja teabe alusel õigus tegutseda.

Artikkel 4d

Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus kontrollib ühe kuu jooksul IMI-failis sisalduvate täiendavate dokumentide autentsust ja kehtivust, et anda välja Euroopa kutsekaart tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks. Kõnealust ajavahemikku arvestatakse alates artikli 4b lõike 3 esimeses lõigus osutatud puuduvate dokumentide kättesaamisest või, kui täiendavaid dokumente ei küsitud, siis kõnealuses lõigus osutatud ühenädalase tähtaja möödumisest. Seejärel edastab ta taotluse viivitamata vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele. Päritoluliikmesriik teavitab taotlejat taotluse staatusest samal ajal, kui ta edastab taotluse vastuvõtvale liikmesriigile.

2.  Artiklites 16, 21, 49a ja 49b osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik, kas väljastada Euroopa kutsekaart vastavalt lõikele 1 ühe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi edastatud taotluse kättesaamise kuupäevast. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet või dokumendi tõestatud koopia lisamist, ning viimane esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul alates taotluse esitamisest. Kui lõike 5 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse ühekuulist tähtaega sellisest nõudest olenemata.

3.  Artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 14 osutatud juhtudel otsustab vastuvõttev liikmesriik kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi poolt edastatud taotluse kättesaamisest, kas väljastada Euroopa kutsekaart või nõuda kutsekvalifikatsiooni omanikult korvamismeetmeid. Nõuetekohaselt põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda päritoluliikmesriigilt lisateavet või dokumendi tõestatud koopia lisamist, ning viimane esitab selle hiljemalt kahe nädala jooksul alates nõude esitamisest. Kui lõike 5 teisest lõigust ei tulene teisiti, kohaldatakse kahekuulist tähtaega sellisest nõudest olenemata.

4.  Kui vastuvõttev liikmesriik ei saa ei päritoluliikmesriigilt ega taotlejalt vajalikku teavet, mida ta võib nõuda vastavalt käesolevale direktiivile Euroopa kutsekaardi väljastamise otsustamiseks, võib ta kaardi väljastamisest keelduda. Selline keeldumine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud.

5.  Kui vastuvõttev liikmesriik ei tee otsust käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegade jooksul või ei korralda sobivustesti vastavalt artikli 7 lõikele 4, loetakse Euroopa kutsekaart väljastatuks ning saadetakse IMI kaudu automaatselt kutsekvalifikatsiooni omanikule.

Vastuvõttev liikmesriik võib lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu Euroopa kutsekaardi automaatseks väljaandmiseks kahe nädala võrra pikendada. Ta selgitab pikendamise põhjuseid ja teavitab sellest taotlejat. Sellist pikendamist võib korrata ühe korra ja üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik, eelkõige rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega seotud põhjustel.

6.  Päritoluliikmesriigi lõike 1 kohaselt võetud meetmed asendavad vastuvõtva liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel esitatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse.

7.  Päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi lõigete 1–5 kohaselt vastu võetud otsuste peale või juhul, kui päritoluliikmesriik ei ole otsust teinud, võib esitada kaebuse vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele.

Artikkel 4e

Euroopa kutsekaardiga seotud andmete töötlemine ja nendele juurdepääs

1.  Ilma et see piiraks süütuse presumptsiooni, ajakohastavad päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused õigel ajal vastavat IMI-faili teabega distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta, mis on seotud keelu või piirangutega ja millel on tagajärjed Euroopa kutsekaardi omaniku tegutsemisele käesoleva direktiivi kohastel tegevusaladel. Sealjuures järgivad nad isikuandmete kaitse eeskirju, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 23 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivis 2002/58/EÜ (milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv)) ( 24 ). Sellise ajakohastamise käigus kustutatakse ebavajalik teave. Euroopa kutsekaardi omanikku ja pädevaid asutusi, kellel on juurdepääs vastavale IMI-failile, teavitatakse viivitamata kõikidest ajakohastamistest. See kohustus ei piira liikmesriikide kohustust saata hoiatus vastavalt artiklile 56a.

2.  Lõikes 1 nimetatud teabe ajakohastamise sisu piirdub järgmisega:

a) kutsetöötaja isik;

b) asjaomane kutseala;

c) teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;

d) piirangu või keelu ulatus ning

e) ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.

3.  IMI-failis sisalduvale teabele juurdepääs on piiratud päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ. Pädevad asutused teavitavad Euroopa kutsekaardi omanikku IMI-faili sisust, kui omanik seda taotleb.

4.  Euroopa kutsekaardil sisalduv teave piirdub sellise teabega, mis on vajalik selleks, et teha kindlaks kaardiomaniku õigus tegutseda kutsealal, mille kohta on kõnealune kaart väljastatud, nimelt nime, perekonnanime, sünnikuupäeva ja -koha, kutseala, kvalifikatsioonide, samuti kohaldatava korra, asjaomase pädeva asutuse nime, kaardi numbri, turvaelementide ja viitega kehtivale isikutunnistusele. Teave Euroopa kutsekaardi omaniku omandatud töökogemuse või läbitud korvamismeetmete kohta sisaldub IMI-failis.

5.  IMi-failis sisalduvaid isikuandmeid võib töödelda juhul, kui seda on vaja tunnustamise menetluse jaoks ja tõendina tunnustamise kohta või artikli 7 kohase deklaratsiooni edastamise kohta. Liikmesriigid tagavad, et Euroopa kutsekaardi omanikul on õigus nõuda igal ajal ja ilma selle eest tasu maksmata ebaõigete või puudulike andmete parandamist või asjaomase IMI-faili kustutamist või blokeerimist. Omanikku teavitatakse sellest õigusest Euroopa kutsekaardi väljastamisel ning seda tuletatakse edaspidi meelde iga kahe aasta järel. Meeldetuletus saadetakse automaatselt IMI kaudu, kui Euroopa kutsekaardi algne avaldus oli esitatud veebis.

Kui IMI-faili kustutamise taotlus on seotud Euroopa kutsekaardiga tegevuse alustamiseks ja artikli 7 lõike 4 kohaste teenuste ajutiseks ja episoodiliseks osutamiseks, esitab asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kutsekvalifikatsiooni omanikule tõendi, mis kinnitab tema kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

6.  Seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa kutsekaardil ja kõikides IMI-failides käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi vastutavate töötlejatena direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses. Seoses käesoleva artikli lõigetest 1–4 tulenevate kohustustega ja kõnealuste lõigete kohaste isikuandmete töötlemisega käsitatakse komisjoni vastutava töötlejana Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 25 ) artikli 2 punkti d tähenduses.

7.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, sätestavad vastuvõtvad liikmesriigid, et tööandjad, tarbijad, patsiendid, ametiasutused ja muud huvitatud isikud võivad kontrollida neile kaardiomaniku poolt esitatud Euroopa kutsekaardi autentsust ja kehtivust.

Komisjon sätestab rakendusaktidega eeskirjad, mis käsitlevad IMI-failile juurdepääsu, ning tehnilised vahendid ja menetlused esimeses lõigus osutatud kontrolliks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4f

Osaline juurdepääs

1.  Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus lubab igal üksikjuhul eraldi oma territooriumil hakata osaliselt kutsealal tegutsema üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) kutsetöötaja on täielikult kvalifitseeritud tegutsema päritoluliikmesriigis kutsealal, mille jaoks taotletakse osalist juurdepääsu vastuvõtvas liikmesriigis;

b) erinevused päritoluliikmesriigis kutsealal õiguslikult tegutsemise ja vastuvõtva liikmesriigi reguleeritud kutseala vahel on nii suured, et korvamismeetmete kohaldamine nõuaks taotlejalt täieliku haridus- ja koolitusprogrammi läbimist vastuvõtvas liikmesriigis, et saada täielikku juurdepääsu reguleeritud kutsealale vastuvõtvas liikmesriigis;

c) kutsetegevust saab objektiivselt eraldada muust vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusest.

Punkti c puhul võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus arvesse seda, kas päritoluliikmesriigis saab kutsealal tegutseda sõltumatult.

2.  Osalisest juurdepääsust võib keelduda, kui see on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, on sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks ega lähe nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

3.  Taotlused, mis on seotud tegevuse alustamisega vastuvõtvas liikmesriigis, vaadatakse läbi kooskõlas III jaotise I ja IV peatükiga.

4.  Taotlused, mis on seotud teenuste ajutise ja episoodilise osutamisega vastuvõtvas liikmesriigis seoses kutsetegevusega, mis mõjutab rahvatervist või ohutust, vaadatakse läbi kooskõlas II jaotisega.

5.  Erandina artikli 7 lõike 4 kuuendast lõigust ja artikli 52 lõikest 1 võib päritoluliikmesriigi kutsenimetuse all kutsealal tegutseda niipea, kui osaline juurdepääs on antud. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda selle kutsenimetuse kasutamist vastuvõtva liikmesriigi keeles. Osalist juurdepääsu kasutavad kutsetöötajad juhivad teenuse saajate tähelepanu sõnaselgelt oma kutsetegevuse ulatusele.

6.  Käesolevat artiklit ei kohaldata kutsetöötajate suhtes, kelle kutsekvalifikatsioone tunnustatakse automaatselt vastavalt III jaotise II, III ja IIIa peatükile.

▼B



II JAOTIS

TEENUSTE VABA OSUTAMINE

Artikkel 5

Teenuste vaba osutamise põhimõte

1.  Ilma et see piiraks ühenduse õiguse erisätete ning samuti käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaldamist, ei tohi liikmesriigid kutsekvalifikatsiooniga seotud põhjusel takistada teenuste vaba osutamist teises liikmesriigis juhul, kui:

a) teenuse osutaja on liikmesriigis ametlikult asutatud (edaspidi „asutamise liikmesriik”), eesmärgiga tegutseda seal samal kutsealal ja

▼M9

b) teenuse osutaja asub teise liikmesriiki ja kui ta tegutses ühes või enamas liikmesriigis sellel kutsealal vähemalt ühe aasta teenuse osutamisele eelnenud viimase kümne aasta jooksul, kui see kutseala ei ole asutamise liikmesriigis reguleeritud. Üheaastase kutsealal tegutsemise nõuet ei kohaldata juhul, kui kutseala või kutsealal tegutsemiseks vajalik haridus või koolitus on reguleeritud.

▼B

2.  Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui teenuse osutaja asub vastuvõtva liikmesriigi territooriumile, et tegutseda ajutiselt ja episoodiliselt lõikes 1 nimetatud kutsealal.

Teenuse osutamise ajutist ja episoodilist olemust, eriti selle kestust, sagedust, regulaarsust ja pidevust hinnatakse igal juhtumil eraldi.

3.  Kui teenuse osutaja asub teise liikmesriiki, kehtivad talle kutse-, õigusliku ja haldusiseloomuga kutsealased eeskirjad, mis on otseselt seotud kutsekvalifikatsioonidega, näiteks kutseala mõiste, tiitlite ja nimetuste kasutamine ja tõsine kutsealane rikkumine, mis on otseselt ja konkreetselt seotud tarbijakaitse ning turvalisusega, samuti distsiplinaarsätted, mida vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatakse selles liikmesriigis samal kutsealal tegutsevate isikute suhtes.

Artikkel 6

Erandid

Vastavalt artikli 5 lõikele 1 peab vastuvõttev liikmesriik teises liikmesriigis asutatud teenuse osutajad vabastama nõuetest, mis ta on kehtestanud oma territooriumil registreeritud spetsialistidele, mis on seotud:

a) kutseorganisatsioonilt või -organilt tegevusloa saamist, selles registreerimist või selle organisatsiooni või organi liikmeks olemist. Oma territooriumil kehtivate distsiplinaarsätete kohaldamise lihtsustamiseks vastavalt artikli 5 lõikele 3 võivad liikmesriigid kehtestada ajutise automaatse registreerimise sellise kutseorganisatsiooni või -organi juures või pro forma liikmelisuse selles organisatsioonis või organis tingimusel, et selline registreerimine või liikmelisus ei aeglusta ega komplitseeri mingil moel teenuste osutamist ega põhjusta teenuse osutajale mingeid lisakulusid. Pädev asutus peab artikli 7 lõikes 4 nimetatud ja rahva tervise ning ohutusega seotud kutsealade, samuti III jaotise III peatüki kohaselt automaatsele registreerimisele kuuluvate kutsealade kohta saatma vastavale kutseorganisatsioonile või -organile deklaratsiooni või artikli 7 lõike 1 kohaldavuse korral selles nimetatud uuenduse koopia koos artikli 7 lõikes 2 nimetatud dokumentide koopiatega ning seda käsitletakse kui automaatset ajutist registreerimist või pro forma liikmelisust,

b) riikliku sotsiaalkindlustusasutuse juures registreerimist kindlustusandjaga tasaarveldamise eesmärgil seoses kindlustatud isikute kasuks sooritatud tegevustega.

Siiski peab teenuse osutaja punktis b nimetatud organit kas eelnevalt või kiireloomulistel juhtudel tagantjärele osutatud teenustest teavitama.

Artikkel 7

Teenuse osutaja teise liikmesriiki asumise korral eelnevalt esitatav deklaratsioon

1.  Liikmesriigid võivad nõuda, et teenuste osutamiseks ühest liikmesriigist esmakordselt teise asuv teenuse osutaja peab sellest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele eelneva kirjaliku deklaratsiooniga teatama, lisades kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjelduse. Seda deklaratsiooni tuleb kord aastas uuendada juhul, kui teenuse osutaja kavatseb selles liikmesriigis pakkuda vastaval aastal ajutisi või episoodilisi teenuseid. Teenuse osutaja võib deklaratsiooni esitamiseks kasutada erinevaid vahendeid.

2.  Teenuste esmasel osutamisel või kui olukorra oluline muutus on dokumentaalselt tõestatud, võivad liikmesriigid nõuda deklaratsioonile järgmiste dokumentide lisamist:

a) tõend teenuse osutaja kodakondsuse kohta,

b) dokument, mis tõendab, et selle omanik on liikmesriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil ja et tal ei ole tõendi väljastamise ajal ajutist ega alalist tegevuskeeldu,

c) kutsekvalifikatsiooni tõend,

▼M9

d) artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud juhtudel igasugune tõend selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt ühe aasta viimase kümne aasta jooksul;

e) turvateenuste, tervisesektori ja alaealiste haridusega (sealhulgas lastehooldus ja alusharidus) seotud kutsealade puhul tõend tegutsemise ajutise või lõpliku peatamise puudumise või kriminaalkorras karistatuse puudumise kohta, kui liikmesriik nõuab seda ka oma kodanikelt;

▼M9

f) patsientidele tagatava ohutusega seotud kutsealade puhul avaldus taotleja keeleoskuse kohta, mis on vajalik sellel kutsealal tegutsemiseks vastuvõtvas liikmesriigis;

g) artiklis 16 osutatud tegevusi hõlmavate kutsealade puhul ning nende puhul, millest liikmesriik on teatanud vastavalt artikli 59 lõikele 2, tõend tegevuse laadi ja kestuse kohta, mille on väljastanud selle liikmesriigi pädev asutus või organ, kus teenuse osutaja on asutatud.

2a.  Nõutud deklaratsiooni esitamine teenuse osutaja poolt vastavalt lõikele 1 annab teenuse osutajale õiguse saada juurdepääs teenuse osutamisele või tegeleda teenuse osutamisega kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil. Liikmesriik võib nõuda lõikes 2 loetletud lisateavet teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui:

a) kutseala reguleeritakse osal kõnealuse liikmesriigi territooriumist teistmoodi;

b) sellist reguleerimist kohaldatakse ka kõigi selle liikmesriigi kodanike suhtes;

c) erinevused reguleerimises on põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga, mis on seotud rahvatervisega või teenuse saajatele tagatava ohutusega, ning

d) liikmesriigil ei ole muud võimalust sellise teabe saamiseks.

▼B

3.  Teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse all niivõrd, kui kõnealusele kutsetegevusele on selles liikmesriigis olemas selline kutsenimetus. Sellele kutsenimetusele viidatakse asutamise liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest viisil, mis väldib segiajamist vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetusega. Kui asutamise liikmesriigis ei ole sellist kutsenimetust, viitab teenuse osutaja oma kvalifikatsioonile selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest. III jaotise III peatükis nimetatud juhtudel pakutakse teenust erandlikult vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

▼M9

4.  Teenuste esmasel osutamisel rahvatervist ja ohutust mõjutavatel reguleeritud kutsealadel, mis ei kuulu III jaotise II, III või IIIa peatüki alusel automaatsele tunnustamisele, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kontrollida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni enne teenuste esmast osutamist. Selline eelnev kontroll on võimalik üksnes juhul, kui kontrolli eesmärk on vältida teenuse osutaja kutsekvalifikatsiooni puudumisest põhjustatud tõsist kahju teenuse saaja tervisele ning ohutusele ja kui see kontroll ei ületa selle teostamiseks vajalikku.

Hiljemalt ühe kuu möödudes deklaratsiooni ning lõigetes 1 ja 2 osutatud kaasnevate dokumentide saamisest teatab pädev asutus teenuse osutajale oma otsusest:

a) mitte kontrollida isiku kutsekvalifikatsiooni;

b) olles tema kutsekvalifikatsiooni kontrollinud,

i) nõuda teenuse osutajalt sobivustesti sooritamist või

ii) lubada teenuse osutamist.

Kui teises lõigus osutatud otsuse tegemisel esineb probleeme, mis põhjustavad viivitust, teatab pädev asutus sama tähtaja jooksul teenuse osutajale viivituse põhjused. Probleem lahendatakse ühe kuu jooksul alates kõnealusest teatamisest ning lõplik otsus tehakse kahe kuu jooksul alates probleemi lahendamisest.

Kui teenuse osutaja kutsekvalifikatsioon ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus erinevad olulisel määral, nii et see erinevus võib olla ohtlik rahvatervisele või ohutusele, ning seda ei saa kompenseerida teenuse osutaja töökogemuse või elukestva õppega omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud, annab vastuvõttev liikmesriik kõnealusele teenuse osutajale teise lõigu punktis b osutatud sobivustesti kaudu võimaluse näidata, et ta on puudu olevad teadmised, oskused või pädevused omandanud. Vastuvõttev liikmesriik teeb selle alusel otsuse, kas lubada teenuse osutamist. Igal juhul peab olema võimalik pakkuda teenust ühe kuu jooksul alates teise lõigu alusel vastu võetud otsuse tegemisest.

Juhul kui teises ja kolmandas lõigus määratud tähtaegade möödumisel ei ole pädevalt asutuselt vastust saadud, võib teenust osutada.

Kui kutsekvalifikatsioon on tõendatud käesoleva lõike alusel, osutatakse teenust vastuvõtva liikmesriigi kutsenimetuse all.

▼B

Artikkel 8

Halduskoostöö

▼M9

1.  Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt põhjendatud kahtluse korral küsida teavet teenuse osutaja asutamise seaduslikkuse, hea käitumise, samuti kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kutsekvalifikatsioonide kontrollimisel võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused küsida asutamise liikmesriigi pädevatelt asutustelt teavet teenuse osutaja koolituste kohta ulatuses, mis on vajalik selleks, et hinnata olulisi erinevusi, mis võivad olla ohtlikud rahvatervisele või ohutusele. Asutamise liikmesriigi pädevad asutused annavad sellist teavet kooskõlas artikliga 56. Kui on tegemist päritoluliikmesriigis reguleerimata kutsealadega, võivad sellist teavet anda ka artiklis 57b osutatud tugikeskused.

▼B

2.  Pädevad asutused tagavad igasuguse teabe vahetuse, mis on teenuse saajale vajalik kaebuse õigeks esitamiseks teenuse osutaja vastu. Teenuse saajaid teavitatakse kaebuse tulemustest.

Artikkel 9

Teenuse saajale antav teave

Kui teenust osutatakse asutamise liikmesriigi kutsenimetuse või teenuse osutaja kvalifikatsiooni alusel, võivad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused lisaks muudele ühenduse õigusega teabe kohta kehtestatud nõuetele nõuda teenuse osutajalt osa või kogu järgneva teabe esitamist teenuse saajale:

a) äriregistri nimetus, äriregistrikood või muud selles registris olevad võrdväärsed identifitseerimisvahendid, kui teenuse osutaja on kantud äriregistrisse või sarnasesse riiklikku registrisse;

b) pädeva järelevalveasutuse nimi ja aadress, kui tegevusalal tegutsemiseks nõutakse asutamise liikmesriigi luba;

c) kutseühingu või sarnase organi andmed, kus teenuse osutaja on registreeritud;

d) kutsenimetus või selle puudumisel teenuse osutaja kvalifikatsioon ja liikmesriik, kus see kvalifikatsioon omandati;

e) nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas ( 26 ) artikli 22 lõikes 1 nimetatud käibemaksukohustuslase identifitseerimisnumber, kui teenuse osutaja tegutseb käibemaksuga maksustataval tegevusalal,

f) ametialase vastutuse katteks sõlmitud kindlustuse või muu erialase vastutuse osas isiklikku või ühist kaitset pakkuva meetme kirjeldus.



III JAOTIS

ASUTAMISVABADUS



I PEATÜKK

Haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteem

Artikkel 10

Reguleerimisala

Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide kutsealade suhtes, mida ei reguleerita käesoleva jaotise II ja III peatükiga, ja järgnevalt nimetatud juhtudel, mil taotleja eri ja erandlikel põhjustel ei vasta nendes peatükkides sätestatud tingimustele:

a) IV lisas loetletud tegevusaladele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 17, 18 ja 19 kehtestatud nõuetele;

b) üldarstidele, eriarstidele, üldõdedele, hambaarstidele, erihambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kui sisserändaja ei vasta artiklites 23, 27, 33, 37, 39, 43 ja 49 nimetatud tegeliku ja seadusliku kutsepraktika nõuetele;

c) arhitektidele, kui sisserändaja kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti ei ole loetletud V lisa punktis 5.7;

d) arstidele, õdedele, hambaarstidele, veterinaararstidele, ämmaemandatele, proviisoritele ja arhitektidele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punktide 5.1.1, 5.2.2, 5.3.2, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud ja üksnes vastava eriala tunnustamise eesmärgil sooritatud koolitust, ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 ja artiklite 23 ja 27 täitmist;

e) üldõdedele ja eriõdedele, kellel on spetsialisti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis on saadud pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuse saamiseks läbitud koolitust, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõe koolituseta eriõed;

f) üldõe koolituseta eriõdedele, kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastaval kutsealal tegutsevad üldõed, üldõe koolituseta eriõed või pärast V lisa punkti 5.2.2 all loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed;

g) sisserändajatele, kes vastavad artikli 3 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

Artikkel 11

Kvalifikatsiooni tase

▼M9

Artikli 13 ja artikli 14 lõike 6 kohaldamisel rühmitatakse kutsekvalifikatsioonid järgmiste tasemete alla:

▼B

a)  pädevuskinnitus, mille väljastab päritoluliikmesriigi pädev asutus, kes on määratud selle liikmesriigi õigus- või haldusnormide alusel, tuginedes järgnevale:

i) kas koolituskursus, mis ei ole tunnistuse või diplomi osa punktide b, c, d või e tähenduses, või eelneva koolituseta spetsiaalne eksam või täiskohaga kutsetegevus liikmesriigis kolmel järjestikusel aastal viimase kümne aasta jooksul või täistööajaga samaväärne osalise tööajaga kutsetegevus,

ii) või üldine põhi- või keskharidus, mis tunnistab, et selle omanik on omandanud üldteadmised;

b) keskkoolikursuse edukat läbimist tõendav tunnistus, mis tähendab

i) kas üldhariduslikku koolitust, mida täiendavad punktis c nimetatust erinev koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika,

ii) või tehnilist või kutsealast koolitust, mida vajaduse korral täiendavad punktis i sätestatud koolituskursus või kutsealane koolitus ja/või lisaks sellele kursusele nõutud katseaeg või kutsepraktika;

c)  diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud

i) kas punktides d ja e sätestatud koolitustest erineva, vähemalt üheaastase või samaväärse kestusega osalise õppeajaga koolituse keskharidusele järgneval tasemel, mille alustamise üks tingimus on üldiselt ülikooli sissesaamiseks või kõrgharidusele juurdepääsuks nõutava keskhariduse edukas omandamine või teise keskharidusega samaväärse hariduse omandamine või kutsealase koolituse edukas läbimine, mida võidakse nõuda lisaks sellele keskharidusele järgnevale õppele;

▼M9

ii) reguleeritud hariduse ja koolituse või reguleeritud kutsealade puhul kutseõppe, millel on eraldi ülesehitus ja mis on alapunktis i sätestatud tasemega võrdväärne ja millega antavad pädevused ületavad punktis b ettenähtud kvalifikatsioonitaset, kui selline koolitus tagab võrreldava kutsealase standardi ja valmistab koolitatavaid ette võrdväärse tasemega kohustuste ja funktsioonide jaoks, tingimusel et kõnealusele diplomile on lisatud päritoluliikmesriigi väljastatud tunnistus;

d) diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase ja mitte rohkem kui nelja-aastase või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga keskharidusele järgneva õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärse ainepunktide arvuga kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele;

e) diplom, mis tõendab, et selle omanik on edukalt läbinud vähemalt nelja-aastase keskharidusele järgneva või võrdväärse kestusega osalise õppeajaga õppekava, mida võib lisaks väljendada ECTSi ainepunktidega samaväärsete ainepunktide arvuga, kas ülikoolis või kõrgharidusasutuses või muus sama tasemega koolitust pakkuvas asutuses, ning vajaduse korral, et ta on edukalt läbinud kutsealase koolituse, mida võidakse nõuda lisaks keskharidusele järgnevale koolitusele.

▼M9 —————

▼B

Artikkel 12

Kvalifikatsioonide võrdne käsitlemine

▼M9

Liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti või dokumentide kogumit, mis tunnistab koolituse edukat läbimist liidus kas täisajaga või osalise õppeajaga, kas ametlike õppekavade raames või väljaspool seda ja mida liikmesriik tunnustab võrdväärsel tasemel olevaks ning mis annab omanikule kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks samad õigused või mis valmistab ette sellel kutsealal tegutsemiseks, käsitatakse artikliga 11 osutatud kvalifikatsiooni, kaasa arvatud kõnealust taset tõendava dokumendina.

▼B

Iga kutsekvalifikatsioon, mis annab selle omanikule nimetatud sätetest tulenevad omandatud õigused, kuigi ei vasta päritoluliikmesriigi kehtivate õigus- või haldusnormidega kehtestatud tingimustele kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks, käsitletakse samuti sellist kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esimese lõigus sätestatud tingimustel. Eelkõige kehtib see olukorras, kus päritoluliikmesriik tõstab kutsealal tegutsema asumist ja tegutsemist võimaldavat koolitustaset ja isik, kes on läbinud endise koolituse, mis ei vasta uutele kvalifikatsiooninõuetele, on kooskõlas siseriiklike õigus- või haldusnormidega omandanud õiguse vastaval kutsealal tegutseda; sellisel juhul loeb vastuvõttev liikmesriik artikli 13 kohaldamisel endise koolituse vastavaks uuele koolitustasemele.

▼M9

Artikkel 13

Tunnustamise tingimused

1.  Kui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine vastuvõtvas liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument, millele on osutatud artiklis 11.

Pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega.

2.  Lõikes 1 kirjeldatud kutsealal lubatakse tegutsema asuda ja tegutseda ka taotlejatel, kes on viimase kümne aasta jooksul kas ühe aasta täistööajaga või võrdväärse kestusega osalise tööajaga tegutsenud asjaomasel kutsealal liikmesriigis, kus kõnealust kutseala ei reguleerita, ning kellel on üks või mitu pädevuskinnitust või kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti, mille on väljastanud teine liikmesriik, kus seda kutseala ei reguleerita.

Pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument peab vastama järgmistele tingimustele:

a) selle annab välja liikmesriigi pädev asutus, kes on määratud kooskõlas kõnealuse liikmesriigi õigus- või haldusnormidega;

b) see tõendab, et selle omanik omab ettevalmistust kõnealusel kutsealal tegutsemiseks.

Esimeses lõigus sätestatud üheaastast töökogemust ei nõuta siiski juhul, kui taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab reguleeritud hariduse ja koolituse läbimist.

3.  Vastuvõttev liikmesriik aktsepteerib päritoluriigi poolt artikli 11 alusel tõendatud taset, samuti tunnistust, millega päritoluliikmesriik tõendab, et artikli 11 punkti c alapunktis ii osutatud reguleeritud haridus ja koolitus või kutseõpe, millel on eraldi ülesehitus, vastab artikli 11 punkti c alapunktis i sätestatud tasemele.

4.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 ning artiklist 14 võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus keelata artikli 11 punktis a nimetatud pädevuskinnitust omavatel isikutel kutsealal tegutsema asumise ja tegutsemise, kui tema territooriumil kõnealusel kutsealal töötamiseks vajalik riiklik kvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti e liigituse alla.

▼B

Artikkel 14

Korvamismeetmed

▼M9

1.  Artikkel 13 ei välista võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist juhul, kui:

a) taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid;

b) vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka, ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest.

▼B

2.  Kui vastuvõttev liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimalust kasutada, peab ta võimaldama taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel.

Kui liikmesriik on arvamusel, et antud kutseala suhtes on vajalik teha erand eelmises lõigus sätestatud tingimusest võimaldada taotlejal valida kohanemisaja ja sobivustesti vahel, teatab ta sellest eelnevalt teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning põhjendab seda erandit.

▼M9

Kui komisjon leiab, et teises lõigus osutatud erand on asjakohatu või ei vasta liidu õigusele, võtab ta kolme kuu jooksul pärast kogu vajaliku teabe saamist vastu rakendusakti, et nõuda liikmesriigil kavandatud meetmete võtmisest hoidumist. Erandit võib kohaldada juhul, kui komisjoni vastust ei ole kõnealuseks tähtajaks saabunud.

▼B

3.  Lõikes 2 sätestatud erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, võib liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa.

Seda kohaldatakse ka artikli 10 punktides b ja c märgitud juhtudel, artikli 10 punktis d märgitud juhtudel arstidele ning hambaarstidele ja artikli 10 punktis f märgitud juhul kui sisserändaja taotleb tunnustamist teises liikmesriigis, kus vastavate kutsetegevustega tegelevad üldõed või pärast V lisa punktis 5.2.2 loetletud kutsenimetuste saamiseks läbitud koolitust saadud spetsialisti kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omavad eriõed, ja artikli 10 punktis g märgitud juhul.

Kui sisserändaja soovib kutsealal tegutseda kas füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, mis eeldab kehtivate asjaomaste siseriiklike õigusaktide tundmist ja järgimist, võib liikmesriik artikli 10 punktis a märgitud juhtudel nõuda kas kohanemisaega või sobivustesti juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused nõuavad omaenda kodanikelt sellise tegevusealustamiseks nimetatud õigusaktide tundmist ja järgimist.

▼M9

Erandina taotleja valikuvabaduse õiguse põhimõttest, mis on sätestatud lõikes 2, võib vastuvõttev liikmesriik määrata kohanemisperioodi või sobivustesti järgmistel juhtudel:

a) artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti c liigituse alla või

b) artikli 11 punktis b osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punktide d või e liigituse alla.

Kui artikli 11 punktis a osutatud kutsekvalifikatsiooni omanik taotleb oma kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, kuid nõutav riiklik kutsekvalifikatsioon kuulub artikli 11 punkti d liigituse alla, võib vastuvõttev liikmesriik nõuda nii kohanemisperioodi kui ka sobivustesti.

▼M9

4.  Lõigete 1 ja 5 kohaldamisel tähendavad „oluliselt erinevad teemad” teemasid, mida käsitlevad omandatud teadmised, oskused ja pädevused on kutsealal tegutsemiseks olulised ja mille puhul sisserändaja läbitud koolitus erineb sisult märkimisväärselt vastuvõtvas liikmesriigis nõutavast koolitusest.

5.  Lõike 1 kohaldamisel järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet. Eriti juhul, kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb taotlejalt nõuda kas kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist, peab ta kõigepealt kindlaks tegema, kas taotleja poolt mis tahes liikmesriigis või kolmandas riigis saadud töökogemuse või elukestva õppe kaudu omandatud teadmised, oskused ja pädevused, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud, katavad osaliselt või täielikult lõikes 4 osutatud oluliselt erinevaid teemasid.

▼M9

6.  Otsus nõuda kohanemisaja läbimist või sobivustesti tegemist peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Eelkõige antakse taotlejale järgmine teave:

a) vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja omandatud kutsekvalifikatsiooni tase vastavalt artiklis 11 sätestatud liigitusele ning

b) lõikes 4 osutatud olulised erinevused ning põhjused, miks kõnealuseid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või elukestva õppe kaudu omandatud teadmiste, oskuste ja pädevustega, mida asjaomane asutus on ametlikult kinnitanud.

7.  Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on võimalik teha lõikes 1 osutatud sobivustest hiljemalt kuue kuu jooksul alates otsusest nõuda asjaomaselt taotlejalt sobivustesti.

▼M9 —————

▼B



II PEATÜKK

Töökogemuse tunnustamine

Artikkel 16

Töökogemust puudutavad nõuded

Kui mõnes liikmesriigis sõltub mõne IV lisas loetletud tegevusalal tegutsema hakkamine või tegutsemine üldistest, ärilistest või kutsealastest teadmistest ja sobivusest, tunnustab see liikmesriik varasemat tegutsemist sellel tegevusalal teises liikmesriigis piisava tõendusena selliste teadmiste ja oskuste olemasolust. Tegevusalal tegutsemine peab olema kooskõlas artiklitega 17, 18 ja 19.

Artikkel 17

IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalad

1.  IV lisa I loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a) kuus järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, või

b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c) neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

d) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

e) viis järjestikust aastat juhtival ametikohal, millest vähemalt kolmel aastal tegeles ta tehniliste küsimustega ja vastutas vähemalt ühe ettevõtte osakonna eest, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.  Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

3.  Lõike 1 punkti e ei kohaldata ISIC nomenklatuuri juuksurisalonge käsitleva grupi ex 855 tegevusaladele.

Artikkel 18

IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalad

1.  IV lisa II loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a) viis järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

b) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c) neli järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

d) kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt viis aastat kõnealusel tegevusalal töötanud, või

e) viis järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kolmeaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

f) kuus järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt vähemalt kaheaastase koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.  Punktides a ja d märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui 10 aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 19

IV lisa III nimekirjas loetletud tegevusalad

1.  IV lisa III nimekirjas loetelus nimetatud tegevusalade osas nõutakse varasemat tegutsemist:

a) kas kolm järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina või

b) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan, või

c) kaks järjestikust aastat füüsilisest isikust ettevõtjana või ettevõtte juhina, kui soodustatud isik tõendab, et ta on vähemalt kolm aastat kõnealusel tegevusalal töötajana töötanud, või

d) töötanud kolm järjestikust aastat, kui soodustatud isik tõendab, et ta on kõnealusel tegevusalal tegutsemiseks läbinud eelnevalt koolituse, mida tõendab liikmesriigi poolt tunnustatud tunnistus või mille täieliku kehtivuse üle otsustab pädev kutseorgan.

2.  Punktides a ja c märgitud juhtudel ei tohi tegevus olla lõpetatud rohkem kui kümme aastat enne artiklis 56 nimetatud pädevale asutusele asjaomase isiku poolt täieliku taotluse esitamise kuupäeva.

▼M9

Artikkel 20

IV lisa tegevusalade nimekirjade kohandamine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte IV lisas toodud ja artikli 16 kohaselt töökogemuse tunnustamise esemeks olevate tegevusalade nimekirjade kohandamiseks, et ajakohastada või selgitada IV lisas loetletud tegevusi, eelkõige selleks, et nende ulatust veelgi täpsustada ning võtta nõuetekohaselt arvesse viimaseid muudatusi tegevuspõhistes nomenklatuurides, tingimusel et see ei hõlma üksikute kategooriatega seotud tegevusalade ulatuse kitsendamist ning et IV lisa I, II ja III nimekirjas esitatud tegevusalad jäävad paika.

▼B



III PEATÜKK

Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel



1. osa

Üldsätted

Artikkel 21

Automaatse tunnustamise põhimõte

1.  Iga liikmesriik tunnustab kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad asuda tegutsema V lisas vastavalt punktis 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 loetletud üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis vastavad artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 44 ja 46 vastavalt sätestatud koolituse miinimumnõuetele, ning võrdsustab kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Neid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente annavad välja liikmesriigi pädevad organid ja nendega kaasnevad vajaduse korral V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.6.2 ja 5.7.1 vastavalt loetletud tunnistused.

Esimese ja teise lõigu sätted ei mõjuta artiklite 23, 27, 33, 37, 39 ja 49 alusel omandatud õigusi.

2.  Iga liikmesriik tunnustab perearstipraksisega tegelemiseks oma siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis teised liikmesriigid on liikmesriikide kodanikele välja andnud vastavalt artiklis 28 määratud koolituse miinimumnõuetele.

Eelmise lõigu sätted ei mõjuta artikli 30 alusel omandatud õigusi.

3.  Iga liikmesriik tunnustab teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud V lisa punktis 5.5.2 nimetatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis vastavad artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele ja artiklis 41 sätestatud kriteeriumidele, ja võrdsustab sellel kutsealadel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks sellised dokumendid oma territooriumil omaenda väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega. See säte ei mõjuta artiklite 23 ja 43 alusel omandatud õigusi.

▼M9

4.  Kui apteegi tegevusele ei ole kehtestatud territoriaalseid piiranguid, võib liikmesriik otsustada erandina mitte kohaldada V lisa punktis 5.6.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente uute üldapteekide asutamise suhtes. Käesoleva lõike mõistes loetakse uuteks apteekideks vähem kui kolm aastat tegutsenud apteeke.

Kõnealust erandit ei tohi kohaldada proviisorite suhtes, kelle kutsekvalifikatsiooni on vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused muu eesmärgiga juba tunnustanud ning kes on asjaomases liikmesriigis vähemalt kolm järjestikust aastat proviisori kutsealal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud.

▼B

5.  V lisa punktis 5.7.1 sätestatud arhitekti kvalifikatsiooni tõendav dokument, mida lõike 1 alusel automaatselt tunnustatakse, tõendab mitte varem kui selles lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud õppe läbimist.

▼M9

6.  Kõik liikmesriigid lubavad asuda tegutsema või tegutseda arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, kui taotlejal on vastavalt V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis tunnistab, et asjakohane kutsetöötaja on oma koolituse käigus ja vajaduse korral omandanud artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 31 lõikes 7, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3 ja artikli 44 lõikes 3 sätestatud teadmised, oskused ja pädevused.

Võtmaks arvesse üldtunnustatud teaduslikku ja tehnilist arengut, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada artikli 24 lõikes 3, artikli 31 lõikes 6, artikli 34 lõikes 3, artikli 38 lõikes 3, artikli 40 lõikes 3, artikli 44 lõikes 3 ja artikli 46 lõikes 4 osutatud teadmisi ja oskusi, et kajastada liidu õiguse arengut, mis mõjutab otseselt asjaomaseid kutsetöötajaid.

Selline ajakohastamine ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Ajakohastamisel austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 165 lõikes 1.

▼M9 —————

▼M9

Artikkel 21a

Teavitamiskord

1.  Iga liikmesriik teavitab komisjoni õigus- ja haldusnormidest, mida ta võtab vastu käesoleva peatükiga reguleeritud kutsealade kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmise reguleerimiseks.

8. osas osutatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tuleb esimese lõigu kohane teavitus saata ka teistele liikmesriikidele.

2.  Lõikes 1 osutatud teavitus sisaldab teavet koolitusprogrammide kestuse ja sisu kohta.

3.  Lõikes 1 osutatud teavitus edastatakse IMI kaudu.

4.  Võtmaks nõuetekohaselt arvesse õiguslikke ja haldusalaseid suundumusi liikmesriikides ning tingimusel, et käesoleva artikli lõike 1 alusel teatatud õigus- ja haldusnormid on kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud tingimustega, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et muuta V lisa punkte 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 ja 5.7.1 seoses teabega, mis puudutab liikmesriikide vastuvõetud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetuste ajakohastamist ning vajaduse korral kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente väljastavaid organeid, kaasnevaid tunnistusi ja asjakohaseid kutsenimetusi.

5.  Kui lõike 1 alusel teatatud õiguslikud, regulatiivsed ja haldusalased sätted ei ole käesolevas peatükis sätestatud tingimustega kooskõlas, võtab komisjon vastu rakendusakti, et lükata tagasi V lisa punktide 5.1.1–5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 või 5.7.1 taotletud muudatused.

▼B

Artikkel 22

Koolituse üldsätted

Artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 nimetatud koolituse osas:

a) võivad liikmesriigid pädevate ametiasutuste kehtestatud tingimustel lubada osalise ajaga koolitust; need asutused tagavad, et sellise koolituse kogukestus, tase ja kvaliteet ei ole pideva täisajaga koolituse omast madalamad;

▼M9

b) tagab liikmesriik kooskõlas riigisiseselt kehtiva korraga pidevat kutsealast arengut julgustades, et käesoleva jaotise III peatükiga hõlmatud kutsekvalifikatsioonide omanikud saavad ajakohastada oma teadmisi, oskusi ja pädevusi, et tagada jätkuvalt turvaline ja tegelik ametialane tegevus ning olla kursis kutseala arenguga.

▼M9

Liikmesriigid teavitavad komisjoni esimese lõigu punkti b kohaselt võetud meetmetest hiljemalt 18. jaanuariks 2016.

▼B

Artikkel 23

Omandatud õigused

1.  Ilma et see piiraks asjaomasele kutsealale eriomaseid omandatud õigusi, tunnistavad kõik liikmesriigid juhul, kui liikmesriikide kodanikel olevad kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel, ei vasta kõigile artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 sätestatud koolitusnõuetele, piisavaks nende liikmesriikide väljastatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid niivõrd, kui need dokumendid kinnitavad V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud võrdluskuupäevast varem alustatud õpingute edukat läbimist ja nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et selle omanik on kõnealusel tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2.  Samu sätteid kohaldatakse kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealadel ja mis on saadud endise Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil ning mis ei vasta artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, kui selline dokument tõendab õpingute edukat läbimist, mida alustati enne:

a) 3. oktoobrit 1990 üldarstide, üldõdede, põhikoolitusega hambaarstide, erihambaarstide, veterinaararstide, ämmaemandate ja proviisorite puhul ja

b) 3. aprilli 1992 eriarstide puhul.

Esimeses lõigus sätestatud kvalifikatsiooni tõendav dokument annab selle omanikule õiguse tegeleda kutsetegevusega kogu Saksamaa territooriumil V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 nimetatud pädevate Saksa ametiasutuste väljastatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel.

3.  Ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 sätete kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul enne 1. jaanuari 1993, kui eelpool nimetatud kahest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega ja arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

4.  Kõik liikmesriigid tunnustavad üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid:

a) Eesti puhul enne 20. augustit 1991,

b) Läti puhul enne 21. augustit 1991,

c) Leedu puhul enne 11. märtsi 1990,

kui eelpool nimetatud kolmest liikmesriigist ühe ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide korral, mis on antud välja endises Nõukogude Liidus või mille omanikud on alustanud Eesti puhul oma õpinguid enne 20. augustit 1991, peab nimetatud kinnitusega olema kaasas Eesti ametiasutuste väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

▼A1

5.  Ilma et see piiraks artikli 43b kohaldamist, tunnustavad kõik liikmesriigid üldarsti, eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kutsealal artikli 45 lõikes 2 nimetatud tegevusaladel ja arhitekti kutsealal artiklis 48 nimetatud tegevusaladel tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks neid liikmesriikide kodanikel olevaid kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis võimaldavad hakata tegutsema üldarsti ja eriarsti, üldõe, hambaarsti, erihambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda, proviisori ja arhitekti kutsealadel ja mis on välja antud endises Jugoslaavias või mille omanikud on alustanud oma õpinguid

a) Sloveenia puhul enne 25. juunit 1991 ja

b) Horvaatia puhul enne 8. oktoobrit 1991,

kui eelpool nimetatud liikmesriikide ametiasutused kinnitavad, et need tõendavad dokumendid on nende territooriumil juriidiliselt samaväärsed nende endi poolt välja antavate tõendavate dokumentidega ning arhitektide puhul selliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis on nende liikmesriikide jaoks täpsustatud VI lisa punktis 6.

Selle kinnitusega peab olema kaasas samade ametiasutuste poolt väljaantud tunnistus, mis näitab, et kõnealused isikud on nende territooriumil nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

▼B

6.  Kui liikmesriigi kodanikel olevate arsti, üldõe, hambaarsti, veterinaararsti, ämmaemanda ja proviisori kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide nimetus ei vasta sellele liikmesriigile V lisa punktides 5.1.1, 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2 antud nimetusele, tunnistavad kõik liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide välja antud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, millega on kaasas pädevate asutuste või organite välja antud tunnistus.

Esimeses lõigus nimetatud tunnistus näitab, et kvalifikatsiooni tõendav dokument tunnistab õpingute edukat läbimist kooskõlas artiklitega 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40 ja 44 vastavalt ning selle välja andnud liikmesriik käsitleb seda samaväärselt kvalifikatsioonidega, mille nimetused on loetletud V lisa punktides 5.1.1., 5.1.2, 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2 ja 5.6.2.

▼M1

Artikkel 23a

Erilised asjaolud

1.  Erandina praegusest direktiivist võib Bulgaaria фелдшер (velsker) kvalifikatsiooni omanikel, kellele kõnealune kvalifikatsioon omistati Bulgaarias enne 31. detsembrit 1999 ja kes tegutsesid Bulgaaria siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames kõnealuses ametis 1. jaanuaril 2000, võimaldada jätkata kõnealuses ametis, isegi kui osa nende tegevusest kuulub käesoleva arste ja üldõdesid käsitleva direktiivi rakendusalasse.

2.  Lõikes 1 nimetatud Bulgaaria фелдшер (velsker) kvalifikatsiooni omanikel ei ole õigust taotleda arsti või üldõena tesites liikmesriikides ametialast tunnustamist kõnealuse direktiivi alusel.

▼B



2. osa

Arstid

Artikkel 24

Üldarsti õpe

1.  Üldarsti õppesse pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab kõnealusel erialal astuda ülikooli.

▼M9

2.  Üldarstiõpe hõlmab kokku vähemalt viieaastast õpet, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTSi ainepunktidega, ja sisaldab vähemalt 5 500 -tunnist teoreetilist ja praktilist koolitust, mida korraldatakse kas ülikooli poolt või viimase järelevalve all.

Kutsetöötajate puhul, kes alustasid oma õpinguid enne 1. jaanuari 1972, võib esimeses lõigus nimetatud õppekava hõlmata kuut kuud täisajaga praktilist koolitust ülikooli tasemel, mille üle teostab järelevalvet pädev asutus.

▼B

3.  Üldarsti õpe annab kindluse, et kõnealused isikud on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) piisavad teadmised arstiteaduse aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b) terve ja haige inimese ehituse, funktsioonide ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine;

c) piisavad teadmised kliiniliste distsipliinide ja praktika kohta, mis annavad talle selge pildi vaimsetest ja füüsilistest haigustest ning arstiteadusest seoses profülaktika, diagnoosi ja teraapiaga ning inimeste taastootmisega;

d) nõuetekohane kliiniline kogemus haiglates asjakohase järelevalve all.

Artikkel 25

Eriarsti õpe

▼M9

1.  Vastuvõtt eriarstiõppesse sõltub artikli 24 lõikes 2 osutatud sellise üldarsti-õppekava läbimisest ja kinnitamisest, mille käigus koolitatav on omandanud asjakohased üldarstiteadmised.

▼B

2.  Eriarsti õpe hõlmab teoreetilist ja praktilist koolitust kas ülikoolis või arstiõpet andvas haiglas või vajadusel pädevate ametiasutuste või organite heaks kiidetud meditsiinilise abi asutuses.

Liikmesriigid tagavad, et V lisa punktis 5.1.3 nimetatud eriarsti õppe minimaalne kestus ei ole selles punktis sätestatud kestusest lühem. Koolitus peab toimuma pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab sisaldama eriarstiks koolitatava isiklikku osalemist kõnealuste teenustega kaasnevates tegevustes ja kohustustes.

3.  Koolitus toimub täisajaga spetsiaalses pädevate ametiasutuste poolt tunnustatud asutuses. Sellega kaasneb osalemine kõigis koolitust korraldava osakonna arstlikes toimingutes, kaasa arvatud valvetes, nii et eriarstiks koolitatav pühendub kogu oma kutsealase tegevusega terve töönädala ja aasta jooksul praktilisele ja teoreetilisele koolitusele vastavalt pädevate ametiasutuste kehtestatud korrale. Seepärast käib sellise ametikohaga kaasas asjakohane tasustamine.

▼M9

3a.  Liikmesriigid võivad siseriiklikes õigusaktides sätestada osalise vabastuse V lisa punktis 5.1.3 loetletud eriarstikursuste teatavate osade läbimisest, käsitledes iga üksikjuhtumit eraldi, kui koolituse kõnealune osa on juba läbitud muu erialase õppekava raames, mis on loetletud V lisa punktis 5.1.3, ning tingimusel, et kutsetöötaja on kutsekvalifikatsiooni mõnes liikmesriigis juba varem omandanud. Liikmesriigid tagavad, et antud vabastus ei ületa poolt kõnealuse eriarstiõppe minimaalsest kestusest.

Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike asjaomastest siseriiklikest õigusaktidest seoses kõikide selliste osaliste vabastustega.

▼B

4.  Liikmesriigid muudavad eriarsti õppe läbimise tõendamise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

▼M9

5.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses V lisa punktis 5.1.3 osutatud koolituse minimaalse kestuse kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga.

▼B

Artikkel 26

Eriarsti õppe liigid

Artiklis 21 nimetatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument on dokument, mille V lisa punktis 5.1.2 nimetatud pädev asutus või organ kinnitab kõnealuse õppe osas erinevates liikmesriikides kasutusel olevatele ja V lisa punktis 5.1.3 nimetatud kutsenimetustele.

▼M9

Et võtta käesoleva direktiivi ajakohastamisel nõuetekohaselt arvesse siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatusi, on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute arstierialade lisamisega V lisa punkti 5.1.3, mis on levinud vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides.

▼B

Artikkel 27

Eriarstidele eriomased omandatud õigused

1.  Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et eriarstid, kelle osalise ajaga eriarsti õppe tingimusi reguleeriti alates 20. juunist 1975 kehtinud õigus- või haldusnormidega ja kelle eriarsti koolitus algas hiljemalt 31. detsembril 1983, peavad koos kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga esitama tunnistuse, mis näitab, et selle omanik on vastaval tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

2.  Kõik liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsiooni, mille Hispaania on andnud arstidele, kes on lõpetanud eriarsti koolituse enne 1. jaanuari 1995, isegi kui see koolitus ei vasta artiklis 25 sätestatud koolituse miinimumnõuetele niivõrd, kui selle kvalifikatsiooniga kaasneb Hispaania pädeva ametiasutuse väljastatud tunnistus, mis näitab, et asjaomane isik on sooritanud erialaeksami, mida korraldatakse kuningliku dekreediga 1497/99 kehtestatud tunnustamisega seotud erakorraliste meetmete kontekstis eesmärgiga kinnitada, et asjaomase isiku teadmised ja oskused on tasemel, mis on võrreldavad V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 Hispaania jaoks määratud eriarsti kvalifikatsiooni omavate arstide tasemega.

▼M9

2a.  Liikmesriigid tunnustavad eriarsti kvalifikatsioone, mis on antud Itaalias ja loetletud V lisa punktides 5.1.2 ning 5.1.3, nende arstide puhul, kes alustasid oma erialal õpinguid pärast 31. detsembrit 1983 ja enne 1. jaanuarit 1991, ehkki asjaomane õpe ei vasta kõikidele artiklis 25 sätestatud koolitusnõuetele, juhul kui kvalifikatsioonile on lisatud Itaalia pädevate asutuste poolt välja antud tunnistus selle kohta, et asjaomane arst on Itaalias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud samal arstierialal vähemalt seitse järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud kümne aasta jooksul.

▼B

3.  Iga liikmesriik, kes on tühistanud V lisa punktides 5.1.2 ja 5.1.3 sätestatud eriarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide väljaandmist käsitlevad õigus- või haldusnormid ja kes on kehtestanud tema enda kodanikke soodustavate omandatud õigustega seotud meetmed, annab teiste liikmesriikide kodanikele õiguse saada kasu nendest meetmetest niivõrd, kui need kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid anti välja enne seda kuupäeva, millal vastuvõttev liikmesriik lõpetas kõnealuse eriala osas sellise dokumendi väljastamise.

Nende aktide tühistamise kuupäevad on loetletud V lisa punktis 5.1.3.

Artikkel 28

Perearsti erialakoolitus

▼M9

1.  Vastuvõtt perearsti erialakoolitusele sõltub sellise artikli 24 lõikes 2 osutatud üldarsti-õppekava läbimisest ja kinnitamisest, mille käigus koolitatav on omandanud asjakohased üldarstiteadmised.

▼B

2.  Perearsti erialakoolitus, mille läbimisel saadakse enne 1. jaanuari 2006 välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument, peab täisajaga kestma vähemalt kaks aastat. Pärast nimetatud kuupäeva välja antud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi korral peab koolitus kestma täisajaga vähemalt kolm aastat.

Kui artiklis 24 nimetatud õppekava sisaldab praktilist koolitust, mida korraldab asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omav selleks volitatud haigla või perearstikeskus, mille arstid osutavad üldarstiabi, võib selle praktilise koolituse kestuse maksimaalselt ühe aasta ulatuses lugeda esimeses lõigus 1. jaanuaril 2006 või pärast seda väljaantud koolitustunnistustele sätestatud kestuse hulka.

Teises lõigus nimetatud võimalust saavad kasutada ainult liikmesriigid, kus peremeditsiini alal kestis kaks aastat alates 1. jaanuarist 2001.

3.  Perearsti erialakoolitust korraldatakse täisaja põhimõttel pädevate ametiasutuste või organite järelevalve all. See peab olema pigem praktiline kui teoreetiline.

Praktiline koolitus peab esiteks kestma vähemalt kuus kuud asjakohast meditsiinitehnikat ja -teenuseid omavas selleks volitatud haiglas ja teiseks vähemalt kuus kuud osana selleks volitatud perearstipraksisest või volitatud keskusest, mille arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Praktiline koolitus toimub koostöös teiste üldarstiabiga seotud raviasutuste või -struktuuridega. Ilma et see piiraks teises lõigus kehtestatud miinimumperioodi nõude täitmist, ei tohi praktiline koolitus teistes üldarstiabiga seotud volitatud asutuses või ravistruktuurides siiski ületada kuut kuud.

Koolitusel tuleb koolitatavalt nõudma isiklikku osalemist nende isikute kutsetegevuses ja kohustustes, kelle juures ta töötab.

4.  Liikmesriigid muudavad perearsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.1.1 nimetatud üldarsti õppe läbimise tõendatusest.

5.  Liikmesriigid võivad V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente välja anda arstidele, kes ei ole läbinud käesoleva artikliga sätestatud koolitust, kuid kes on läbinud liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kinnitatud erineva, täiendava koolituse. Siiski ei tohi nad kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti välja anda, kui see ei tõenda, et teadmiste tase vastab oma kvaliteedilt käesoleva artikliga sätestatud koolitusest saadud teadmistele.

Liikmesriigid otsustavad muuhulgas selle, mis ulatuses taotleja juba läbitud täienduskoolitused ja töökogemus asendavad käesoleva artikliga sätestatud koolitust.

Liikmesriigid tohivad välja anda V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente üksnes juhul, kui taotlejal on vähemalt kuuekuune peremeditsiinialane töökogemus lõikes 3 määratletud perearstipraksises või keskuses, kus arstid tegelevad üldarstiabi osutamisega.

Artikkel 29

Perearsti kutsealal tegutsemine

Iga liikmesriik võib omandatud õigusi reguleerivaid sätteid arvestades muuta perearsti kutsealal tegutsemise siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames sõltuvaks V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust.

Liikmesriigid võivad nimetatud tingimusest vabastada isikud, kes käesoleval hetkel osalevad peremeditsiini alasel erikoolitusel.

Artikkel 30

Perearstide omandatud eriõigused

1.  Iga liikmesriik määratleb omandatud õigused. Igal juhul loetakse omandatud õiguseks kõikide arstide õigust, kellel on selles punktis nimetatud kuupäevast see õigus arstikutsele kohaldatavate ja perearstina tegutsema hakkamist võimaldavate sätete tõttu ning kes on sellest kuupäevast liikmesriigi territooriumil asutatud, olles kasu saanud artikli 21 või artikli 23 sätetest, tegutseda üldarstina siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita.

Arstidele, kes on vastavalt esimesele lõigule omandanud nimetatud õigused, peavad liikmesriigi pädevad asutused vastaval nõudmisel ja ilma V lisa punktis 5.1.4 nimetatud kvalifikatsiooni tõendava dokumendita välja andma tunnistuse, mis kinnitab omaniku õigust tegutseda perearstina liikmesriigi siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames.

2.  Kõik liikmesriigid tunnustavad teiste liikmesriikide poolt liikmesriikide kodanikele välja antud lõike 1 teises lõigus nimetatud tunnistusi ja tunnistavad need samaväärseks oma territooriumil väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, mis lubavad tema siseriikliku sotsiaalkindlustussüsteemi raames tegutseda perearstina.



3. osa

Üldõed

Artikkel 31

Üldõdede koolitus

▼M9

1.  Üldõdede koolitusele vastuvõtmine sõltub kas:

a) 12-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda ülikooli või sellega võrdväärseks tunnistatud kõrgharidusasutusse, või

b) vähemalt 10-aastase üldhariduse omandamisest, mida tõendab diplom, tunnistus või muu liikmesriigi pädevate asutuste või organite välja antud dokument või võrdväärsel tasemel eksami edukat sooritamist tõendav tunnistus, mis võimaldab astuda kutsekooli või asuda õppima õendust kutseõppena.

▼B

2.  Üldõdede koolitus peab toimuma täisajaga ja see peab hõlmama vähemalt V lisa punktis 5.2.1 kirjeldatud programmi.

▼M9

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatustega V lisa punktis 5.2.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

▼B

3.   ►M9  Üldõdede koolitus hõlmab kokku vähemalt kolmeaastast õpet, mida võib lisaks väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja kliinilist koolitust, kusjuures teoreetilise koolituse kestus moodustab vähemalt ühe kolmandiku ja kliinilise koolituse kestus vähemalt poole koolituse miinimumajast. Liikmesriigid võivad anda osalise vabastuse kutsetöötajatele, kes on läbinud osa koolitusest vähemalt võrdväärsel tasemel kursustel. ◄

Liikmesriigid tagavad, et õdede koolitust korraldavad institutsioonid on kogu õppeprogrammi vältel vastutavad teoreetilise ja kliinilise koolituse koordineerimise eest.

▼M9

4.  Teoreetiline haridus on õdede koolituse see osa, kus õendusõpilased omandavad lõigetes 6 ja 7 nõutud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja pädevusi. Koolitust viivad läbi õenduseriala õppejõud ning teised pädevad isikud ülikoolides, samaväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolides ja kutsekoolides või õenduse kutseõppekavade kaudu.

5.  Kliiniline koolitus on õdede koolituse see osa, kus õendusõpilased õpivad osana meeskonnast ja otseses kontaktis tervete või haigete üksikisikute ja/või kogukondadega korraldama, andma ja hindama nõutavat igakülgset õendusabi, tuginedes omandatud teadmistele, oskustele ja pädevustele. Õendusõpilased peavad õppima mitte üksnes töötama meeskonnas, vaid ka juhtima meeskonda ja korraldama üleüldist õendusabi, kaasa arvatud üksikisikute ja väikeste rühmade terviseõpetust, kas raviasutuses või kogukonnas.

▼B

See koolitus toimub haiglates, teistes raviasutustes ja kogukondades ning seda viivad läbi õenduseriala õppejõud, kellega teevad koostööd ja keda aitavad teised kvalifitseeritud õed. Õppeprotsessis võib osaleda ka muu kvalifitseeritud personal.

Õeõpilased osalevad kõnealuse osakonna tegevustes niivõrd, kui need tegevused on nende koolituseks asjakohased ja võimaldavad neil õppida täitma õendusabiga kaasnevaid kohustusi.

▼M9

6.  Üldõe koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) igakülgsed teadmised üldõenduse aluseks olevate teadusalade kohta, sealhulgas piisav arusaam terve ja haige inimese ehitusest, füsioloogilistest funktsioonidest ja käitumisest, samuti inimese terviseseisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelisest seosest;

b) kutseala olemuse ja eetika, samuti tervishoiu ja õenduse üldpõhimõtete tundmine;

c) piisav kliiniline töökogemus; selline vastavalt tema koolitusväärtusele valitud kogemus peaks olema omandatud kvalifitseeritud õendusala töötajate järelevalve all ja kohtades, kus kvalifitseeritud personali ja varustuse hulk on patsientidele õendusabi osutamiseks piisav;

d) võime osaleda tervishoiupersonali praktilistel koolitustel ja sellise personaliga töötamise kogemus;

e) tervisesektori muude kutsealade esindajatega koos töötamise kogemus.

▼M9

7.  Üldõe kvalifikatsioon tõendab, et kõnealune kutsetöötaja on võimeline rakendama vähemalt järgmisi pädevusi sõltumata sellest, kas koolitus toimus ülikoolis, samaväärseks tunnistatud tasemel kõrgkoolis, kutsekoolis või õenduse kutseõppekavade raames:

a) pädevus iseseisvalt diagnoosida nõutavat õendusabi, kasutades nüüdisaegseid teoreetilisi ja kliinilisi teadmisi, ning kavandada, korraldada ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele a, b ja c, et täiustada kutsealast tegevust;

b) pädevus teha tulemuslikult koostööd tervisesektori muude osalistega, sealhulgas osalemine tervishoiupersonali praktilistel koolitustel, tuginedes teadmistele ja oskustele, mis on omandatud vastavalt lõike 6 punktidele d ja e;

c) pädevus suunata lõike 6 punktide a ja b kohaselt omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes üksikisikuid, perekondi ja rühmi omaks võtma tervislikke eluviise ja enda eest hoolitsemist;

d) pädevus iseseisvalt alustada koheste elupäästvate meetmetega ning võtta meetmeid kriisi- ja hädaolukordades;

e) pädevus iseseisvalt nõustada, juhendada ja toetada hooldust vajavaid isikuid ja nende lähikondseid;

f) pädevus iseseisvalt tagada kvaliteetne õendusabi ja hinnata õendusabi kvaliteeti;

g) pädevus igakülgselt suhelda kutsetöös ja teha koostööd tervisesektori muude kutsealade esindajatega;

h) pädevus analüüsida abi kvaliteeti, et parendada oma kutsetegevust üldõena.

▼B

Artikkel 32

Üldõe kutsetegevus

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab üldõe kutsetegevus V lisa punktis 5.2.2 nimetatud tegevusi, millega tegeletakse kutsealaselt.

Artikkel 33

Üldõdede omandatud eriõigused

1.  Kui üldõdedele kohaldatakse omandatud õiguste üldist korda, peavad artiklis 23 nimetatud tegevused hõlmama täieliku vastutuse võtmist patsientidele osutatava õendusabi kavandamise, korraldamise ja läbiviimise eest.

▼M9 —————

▼M9

3.  Liikmesriigid tunnustavad õe kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:

a) mis on Poolas välja antud õdedele, kes on läbinud artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning

b) mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:

i) 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või

ii) 15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 52.3 punktis 2 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),

eesmärgiga tõendada, et asjaomase õe teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.2.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate õdedega.

▼M1

Artikkel 33a

▼M9

Rumeenia üldõdede kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid.

Liikmesriikide kodanike puhul, kes on õppinud üldõeks Rumeenias ja kelle koolitus ei vasta artiklis 31 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid piisavaks järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nende dokumentidega on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomased liikmesriikide kodanikud on üldõena Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud, sealhulgas kandnud täit vastutust patsientide õendusabi kavandamise, korraldamise ja teostamise eest, vähemalt kolm järjestikust aastat tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul:

a)  Certificat de competențe profesionale de asistent medical generalist, keskhariduse järgselt, saadud õppeasutusest școală postliceală, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. jaanuari 2007;

b)  Diplomă de absolvire de asistent medical generalist, lühiajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003;

c)  Diplomă de licență de asistent medical generalist, pikaajaliste õpingutega kõrgharidusasutuses, tunnistus õppe kohta, mis algas enne 1. oktoobrit 2003.

▼B



4. osa

Hambaarstid

Artikkel 34

Hambaarsti põhiõpe

1.  Hambaarsti põhiõppesse lubamine eeldab diplomi või tunnistuse olemasolu, mis võimaldab alustada liikmesriigis kõnealuseid õpinguid ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

▼M9

2.  Hambaarsti põhiõpe hõlmab kokku vähemalt viit aastat, mida võib lisaks väljendada samaväärsete ECTS-ainepunktiga ja mis hõlmab vähemalt 5 000 tundi täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd ja sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.3.1 kirjeldatud õppekava ja mis toimub ülikoolis, sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.3.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

▼B

3.  Hambaarsti põhiõpe annab kindluse, et kõnealune isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) piisavad teadmised hambaarstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja teaduslike meetodite, sealhulgas bioloogiliste funktsioonide hindamispõhimõtete, teaduslikult tõestatud faktide hindamise ja andmete analüüsi hea mõistmine;

b) terve ja haige inimese ehituse, füsioloogia ja käitumise, samuti inimese tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse keskkonna vahelise seose piisav mõistmine, niivõrd kui need faktorid mõjutavad hambaarstitööd;

c) nii tervete kui haigete hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede struktuuri ja funktsiooni, samuti nende ja patsiendi tervisliku seisundi ja füüsilise ning sotsiaalse heaolu vahelise seose piisav tundmine;

d) hambaarstile hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliatest, kahjustustest ja haigustest, samuti ennetavast, diagnostilisest ja terapeutilisest hambaarstitööst täielikku pilti andvate kliiniliste distsipliinide ja meetodite piisav tundmine;

e) nõuetekohane kliinilise töö kogemus asjakohase järelevalve all.

See koolitus peab talle andma hammaste, suu, lõualuude ja kaasnevate kudede anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ning ravimise läbiviimiseks vajalikud oskused.

Artikkel 35

Hambaarsti eriõpe

▼M9

1.  Vastuvõtt erihambaarstiõppesse eeldab artiklis 34 osutatud hambaarsti põhiõppe läbimist ja sellekohast kinnitust või artiklites 23 ja 37 osutatud dokumentide omamist.

▼B

2.  Hambaarsti eriõpe hõlmab teoreetilist ja praktilist väljaõpet kas ülikoolikeskuses, ravivõtete õpetus- ja uurimiskeskuses või vajaduse korral pädevate ametiasutuste või organite poolt selleks nõusoleku saanud raviasutuses.

▼M9

Täisajaga erihambaarstiõpe peab kestma vähemalt kolm aastat ja toimuma pädevate asutuste või organite järelevalve all. Sellega peab kaasnema erihambaarstiks koolitatava hambaarsti isiklik osalemine asjaomase asutuse tegevuses ja kohustustes.

▼M9 —————

▼B

3.  Liikmesriigid muudavad hambaarsti eriõpet tõendava dokumendi väljaandmise sõltuvaks V lisa punktis 5.3.2 nimetatud hambaarsti põhiõpet tõendava dokumendi omamisest.

▼M9

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses lõikes 2 osutatud koolituse minimaalse kestuse kohandamisega teaduse ja tehnika arenguga.

5.  Et võtta käesoleva direktiivi ajakohastamisel nõuetekohaselt arvesse siseriiklikes õigusaktides tehtud muudatusi, on komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses selliste uute hambaarsti erialade lisamisega V lisa punkti 5.3.3, mis on levinud vähemalt kahes viiendikus liikmesriikides.

▼B

Artikkel 36

Hambaarsti kutsetegevus

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitletakse hambaarsti kutsetegevusena lõikes 3 määratletud tegevusi, millega tegeletakse V lisa punktis 5.3.2 loetletud kutsekvalifikatsiooni raames.

2.  Hambaarsti kutse tugineb artiklis 34 nimetatud hambaarsti koolitusel ja see on muudest meditsiinilistest üld- ja erikutsetest eristuv eriomane kutseala. Hambaarstina tegutsemiseks on vaja V lisa punktis 5.3.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti. Sellise kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omanikku käsitletakse samaväärselt isikutega, kellele kohaldatakse artiklite 23 ja 37 sätteid.

3.  Liikmesriigid tagavad, et hambaarstid oleksid üldiselt võimelised hakkama tegutsema ja tegutsema hambaid, suud, lõualuid ja kaasnevaid kudesid mõjutavate anomaaliate ja haiguste ennetamise, diagnoosimise ja raviga, arvestades piisaval määral V lisa punktis 5.3.2 sätestatud võrdluskuupäevadel kehtivaid kutse-eetikat käsitlevaid normatiivakte ja korda.

Artikkel 37

Hambaarstide omandatud eriõigused

1.  V lisa punktis 5.3.2 loetletud kvalifikatsioonide raames hambaarsti kutsealadega tegelemise tähenduses tunnustab liikmesriik arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on ►M1   antud Itaalias, Hispaanias, Austrias, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Rumeenias ◄ isikutele, kes alustasid arstiõpinguid selles artiklis asjaomase liikmesriigi jaoks määratud võrdluskuupäeval või enne seda, millega on kaasas selle liikmesriigi pädeva asutuse poolt välja antud tunnistus.

Tunnistus peab näitama järgmiste tingimuste täitmist:

a) kõnealused isikud on selles liikmesriigis artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

b) nendel isikutel on luba tegeleda nimetatud tegevustega V lisa punktis 5.3.2 selle liikmesriigi jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a sätestatud kolmeaasta pikkusest praktilise töökogemuse nõudest.

Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia osas tunnustatakse endises Tšehhoslovakkias saadud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid samaväärseks Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega samadel tingimustel, mis on sätestatud eelmises lõigus.

2.  Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Itaalias välja antud isikutele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 28. jaanuari 1980 ja hiljemalt 31. detsembril 1984 ning millega on kaasas Itaalia pädeva asutuse välja antud tunnistus.

Tunnistus näitab järgneva kolme tingimuse täitmist:

a) kõnealused isikud on läbinud Itaalia pädevate ametiasutuste korraldatud asjakohase sobivustesti, mille eesmärk on kindlaks teha, kas neil on V lisa punktis 5.3.2 Itaalia osas loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavate isikutega samaväärsed teadmised ja oskused,

b) nad on Itaalias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul,

c) neil on luba tegutseda või nad tegutsevad tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Itaalia jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

Isikud, kes on edukalt läbinud vähemalt kolmeaastase õppe, mida pädevad asutused tunnistavad võrdväärseks artiklis 34 nimetatud koolitusega, vabastatakse teise lõigu punktis a nimetatud sobivustestist.

Isikuid, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 31. detsembrit 1984, tuleb kohelda eelpool nimetatutega võrdväärselt juhul, kui see eelnimetatud kolmeaastane õpe algas enne 31. detsembrit 1994.

▼M9

3.  Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tunnustavad liikmesriigid neid dokumente vastavalt artiklile 21 juhul, kui taotleja alustas oma õpinguid 18. jaanuaril 2016 või hiljem.

4.  Liikmesriigid tunnustavad arsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on Hispaanias välja antud kutsetöötajatele, kes alustasid ülikoolis arstiõpet pärast 1. jaanuarit 1986 ja enne 31. detsembrit 1997, ning millega on kaasas Hispaania pädeva asutuse välja antud tunnistus.

Tunnistus kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:

a) asjaomane kutsetöötaja on edukalt lõpetanud vähemalt kolmeaastased õpingud, mis on Hispaania pädeva asutuse poolt tunnistatud võrdväärseks artiklis 34 osutatud koolitusega;

b) asjaomane kutsetöötaja on Hispaanias artiklis 36 nimetatud tegevusalal tegelikult, seaduslikult ja peamiselt tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul;

c) asjaomasel kutsetöötajal on luba tegutseda või ta tegutseb tegelikult, seaduslikult ja peamiselt artiklis 36 nimetatud tegevusalal V lisa punktis 5.3.2 Hispaania jaoks loetletud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikega samadel tingimustel.

▼B



5. osa

Veterinaararstid

Artikkel 38

Veterinaararstide koolitus

▼M9

1.  Veterinaararstide koolitus hõlmab kokku vähemalt viieaastast täisajaga teoreetilist ja praktilist õppetööd, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis toimub kas ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all, ja see koolitus peab sisaldama vähemalt V lisa punktis 5.4.1 osutatud õppekava.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.4.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamiseks. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

▼B

2.  Veterinaararstide koolitusele pääs sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab selle omanikul alustada kõnealuseid õpinguid ülikoolis või asjakohaste õpingute seisukohalt nendega võrdväärsel tasemel olevas ja liikmesriigi poolt tunnustatud kõrgharidust pakkuvas asutuses.

▼M9

3.  Veterinaararstide koolitus annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) piisavad teadmised veterinaararstitöö aluseks olevate teadusalade kohta ja sellega seonduvate liidu õigusaktide kohta;

b) piisavad teadmised loomade ehituse, funktsioonide, käitumise ja füsioloogiliste vajaduste kohta, samuti oskused ja pädevused nende kasvatamiseks, toitmiseks, heaoluks, paljunemiseks ja hügieeniks üldiselt;

c) kliinilised, epidemioloogilised ja analüütilised oskused ja pädevused, mida on vaja loomade haiguste ärahoidmiseks, diagnoosimiseks ja raviks, sealhulgas anesteesiaks, aseptiliseks kirurgiaks ja valutuks surmaks, nii üksikute loomade kui ka loomakoosluste puhul, kaasa arvatud eriteadmised inimestele edasi kanduvate haiguste kohta;

d) piisavad teadmised, oskused ja pädevused ennetava meditsiini osas, kaasa arvatud päringute ja tõendamisega seotud pädevused;

e) piisavad teadmised sööda ja inimtarbeks mõeldud loomsete toitude tootmise, töötlemise ja ringlusse laskmisega seotud hügieeni ja tehnoloogiate kohta, kaasa arvatud oskused ja pädevused, mida on vaja selle valdkonna hea tava mõistmiseks ja selgitamiseks;

f) teadmised, oskused ja pädevused, mida on vaja, et vastutustundlikult ja mõistlikult kasutada veterinaarravimeid, et loomi ravida ja tagada toiduahela ohutus ning keskkonnakaitse.

▼B

Artikkel 39

Veterinaararstidele eriomased omandatud õigused

Ilma et see piiraks artikli 23 lõike 4 kohaldamist tunnustavad liikmesriigid liikmesriikide kodanikel olevaid veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente, mis on välja antud Eestis enne 1. maid 2004 või mille omanikud on alustanud seal oma õpingud enne nimetatud kuupäeva, kui sellega on kaasas tunnistus, mis näitab, et kõnealune isik on Eestis nimetatud alal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.



6. osa

Ämmaemandad

Artikkel 40

Ämmaemandaõpe

1.  Ämmaemandaõpe hõlmab vähemalt:

a) täisajaga ämmaemanda erikoolitust, mis sisaldab vähemalt kolmeaastast teoreetilist ja praktilist õppetööd (I liin) ja vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud programmi, või

b) 18 kuu pikkust täisajaga ämmaemanda erikoolitust (II liin), mis sisaldab vähemalt V lisa punktis 5.5.1 kirjeldatud õppeprogrammi ja mida ei käsitletud võrdväärses üldõdede koolituses.

Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandaõpet pakkuvad asutused oleksid kogu õppetöö vältel vastutavad teooria ja praktika koordineerimise eest.

▼M9

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.5.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Kolmandas lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

2.  Vastuvõtt ämmaemandaõppesse sõltub ühest järgnevalt nimetatud tingimustest:

a) I liini puhul vähemalt 12aastane üldharidus või ämmaemandate kooli sisseastumiseksamitega võrdväärsel tasemel eksamite edukat sooritamist tõendav tunnistus;

b) II liini puhul V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu.

3.  Ämmaemandaõpe annab kindluse, et kõnealune kutsetöötaja on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) üksikasjalikud teadmised ämmaemandatöö aluseks olevate teadusalade, eriti ämmaemanduse, sünnitusabi ja günekoloogia kohta;

b) piisavad teadmised kutseala eetika ja kutsealal tegutsemist reguleerivate õigusaktide kohta;

c) piisavad üldmeditsiinilised teadmised (bioloogilised funktsioonid, anatoomia ja füsioloogia) ning teadmised farmakoloogia kohta sünnitusabi ja vastsündinutega seoses, samuti inimese terviseseisundi ja tema füüsilise ning sotsiaalse keskkonna ning käitumise vahelise seose tundmine;

d) piisav kliinilise töö kogemus, mis on saadud heakskiidetud asutuses, kus ämmaemand on saanud iseseisvalt ja omal vastutusel, piisavas ulatuses, välja arvatud patoloogilised olukorrad, korraldada sünnieelset hooldust, võtta heakskiidetud asutuses vastu sünnitusi ja tegeleda sünnituse tagajärgedega, jälgida sünnitustegevust ja sündi, juhendada sünnijärgset hooldust ja vastsündinu elustamist enne arsti saabumist;

e) tervishoiupersonali koolituse piisav mõistmine ja nendega koos töötamise kogemus.

▼B

Artikkel 41

Ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide tunnustamise kord

▼M9

1.  V lisa punktis 5.5.2 osutatud ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument kuulub automaatsele tunnustamisele artikli 21 alusel niivõrd, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) vähemalt kolmeaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 4 600 tundi teoreetilist ja praktilist õppetööd, millest vähemalt kolmandiku moodustab kliinikus läbitud praktika;

b) vähemalt kaheaastane täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega, mis sisaldab vähemalt 3 600 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust;

c) vähemalt 18 kuu pikkune täisajaga ämmaemandaõpe, mida võib täiendavalt väljendada samaväärsete ECTSi ainepunktidega ja mis sisaldab vähemalt 3 000 tundi koolitust, mis sõltub V lisa punktis 5.2.2 osutatud üldõe kvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolust, ja millele järgneb ühe aasta pikkune kutsepraktika, mille kohta on vastavalt lõikele 2 välja antud tunnistus.

▼B

2.  Lõikes 1 nimetatud tunnistuse annab välja liikmesriigi pädev asutus. See tõendab, et selle omanik on pärast ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendava dokumendi omandamist tegutsenud rahuldaval tasemel ämmaemandana asjaomast tegevusluba omavas haiglas või raviteenuseid osutavas asutuses nõutava perioodi vältel.

Artikkel 42

Ämmaemanda kutsetegevus

1.  Käesoleva osa sätteid kohaldatakse ämmaemanda kutsetegevuse suhtes nagu see on liikmesriikides määratletud, ning millega tegeletakse V lisa punktis 5.5.2 kehtestatud kutsenimetuste all, piiramata sellega lõike 2 kohaldamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et ämmaemandad on suutelised tegelema ja hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega:

a) teabe andmine ja nõustamine pereplaneerimise valdkonnas;

b) raseduste diagnoosimine ja normaalsete raseduste jälgimine; normaalsete raseduste jälgimiseks vajalike uuringute tegemine;

c) riskifaktoriga raseduste võimalikult varaseks diagnoosimiseks vajalike uuringute määramine ja selles valdkonnas nõustamine;

d) lapsevanemaks saamise ettevalmistusprogrammide läbiviimine ja lapse sünniks täielik ettevalmistamine, kaasa arvatud nõustamine hügieeni- ja toitmisküsimustes;

e) sünnitava ema eest hoolitsemine, tema abistamine ja asjakohaste kliiniliste ning tehniliste vahenditega emakasisese loote seisundi jälgimine;

f) iseeneslike sünnituste ja vajaduse korral episiotoomia ning kiireloomulistel juhtudel tuharseisus sünnituste juhtimine;

g) ema või lapse anomaaliale viitavate hoiatusmärkide äratundmine, mis põhjustab vajaduse pöörduda arsti poole ja abistada teda vajaduse korral; arsti puudumisel vajalike hädaabinõude rakendamine, eriti platsenta manuaalne eemaldamine, millele võib järgneda emaka manuaalne kontroll;

h) vastsündinu kontroll ja tema eest hoolitsemine; vajaduse korral initsiatiivi haaramine ja vajalike koheste elustamisvõtete teostamine;

i) ema eest hoolitsemine ja tema seisundi jälgimine sünnitusjärgsel perioodil ning ema nõustamine lapsehoolduse teemadel, et võimaldada emal veenduda vastsündinu optimaalses arengus;

j) arsti määratud ravi teostamine;

k) vajalike kirjalike aruannete koostamine.

Artikkel 43

Ämmaemandate omandatud eriõigused

1.  Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument on vastavuses artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetega, kuid mida artikli 41 alusel ei tunnustata ilma artikli 41 punktis 2 nimetatud kutsepraktikat tõendava tunnistuseta, tunnistavad liikmesriigid piisavaks nende liikmesriikide poolt enne V lisa punktis 5.5.2 nimetatud võrdluskuupäeva väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, kui nendega on kaasas tunnistus, mis näitab, et need kodanikud on nimetatud tegevusalal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kahel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

▼M9

1a.  Ämmaemandate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide puhul tunnustavad liikmesriigid automaatselt neid kvalifikatsioone, mille puhul taotleja alustas koolitust enne 18. jaanuari 2016 ning kõnealuse koolituse vastuvõtutingimuseks oli I liini puhul kümneaastane üldharidus või võrdväärne tase, või II liini puhul lõpetas enne ämmaemandaõppe alustamist üldõdede koolituse, mida kinnitab kvalifikatsiooni tõendav dokument vastavalt V lisa punktile 5.2.2.

▼B

2.  Lõikes 1 sätestatud tingimusi kohaldatakse liikmesriikide kodanike suhtes, kellel on ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendav dokument, mis kinnitab Saksa Demokraatliku Vabariigi territooriumil koolituse läbimist niivõrd, kui see tõendab enne 3. oktoobrit 1990 alustatud õpingute läbimist, kui see vastab artiklis 40 sätestatud koolituse miinimumnõuetele, kuid seda ei tunnustata kvalifikatsiooni tõendava dokumendina artikli 41 alusel ilma artikli 41 lõikes 2 nimetatud töökogemust tõendava tunnistuseta.

▼M9 —————

▼M9

4.  Liikmesriigid tunnustavad ämmaemanda kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente:

a) mis on Poolas välja antud ämmaemandatele, kes on läbinud artiklis 40 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele mittevastava koolituse enne 1. maid 2004, ning

b) mida tõendab bakalaureusediplom, mis on saadud spetsiaalse kvalifikatsioonitõstmisprogrammi raames, mis on sätestatud:

i) 20. aprilli 2004. aasta õe ja ämmaemanda kutseala seaduse ja mõningate teiste seaduste muutmise seaduse artiklis 11 (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 92, art 885, ja 2007. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 176, art 1237) ja 11. mai 2004. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate koolituse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinilütseumi ja meditsiinikutsekooli (2004. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 110, art 1170, ja 2010. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 65, art 420), või

ii) 15. juuli 2011. aasta õe ja ämmaemanda kutseala käsitleva seaduse artikli 53.3 punktiga 3 (2011. aasta Poola Vabariigi Teataja nr 174, art 1039) ja 14. juuni 2012. aasta tervishoiuministri määruses nende õdede ja ämmaemandate kõrghariduse üksikasjalike tingimuste kohta, kellel on keskkooli lõputunnistus (lõpueksam – matura) ja kes on lõpetanud õe ja ämmaemanda kutseala õpetava meditsiinikeskkooli või meditsiinikõrgkooli (2012. aasta Poola Vabariigi Teataja, art 770),

eesmärgiga tõendada, et asjaomase ämmaemanda teadmised ja pädevus on samaväärsed V lisa punktis 5.5.2 Poola puhul loetletud kvalifikatsioone omavate ämmaemandatega.

▼M1

Artikkel 43a

Rumeenia ämmaemandate kvalifikatsiooni suhtes kohaldatakse ainult järgmisi omandatud õigusi käsitlevaid sätteid:

Liikmesriikide kodanike puhul, kelle ämmaemanda (asistent medical obstetrică-ginecologie) kvalifikatsiooni tõendav dokument on Rumeenias välja antud enne ühinemise kuupäeva ja ei vasta artiklis 40 ette nähtud koolituse miinimumnõuetele, tunnistavad liikmesriigid ämmaemandana tegutsemiseks piisavaks kõnealust kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, kui selle dokumendiga on kaasas tunnistus selle kohta, et asjaomane liikmesriigi kodanik on ämmaemandana Rumeenias tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt viiel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul.

▼A1

Artikkel 43b

Ämmaemanda kutsekvalifikatsiooni omandatud õigusi ei kohaldata järgmiste kvalifikatsioonide suhtes, mis omandati Horvaatias enne 1. juulit 2013: viša medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi vanemõde), medicinska sestra ginekološko-opstetričkog smjera (günekoloogia ja sünnitusabi õde), viša medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga vanemõde), medicinska sestra primaljskog smjera (ämmaemanda diplomiga õde), ginekološko-opstetrička primalja (günekoloogia ja sünnitusabi ämmaemand) ja primalja (ämmaemand).

▼B



7. osa

Proviisor

Artikkel 44

Proviisoriõpe

1.  Proviisoriõppesse lubamine sõltub diplomi või tunnistuse olemasolust, mis võimaldab liikmesriigis alustada kõnealust õppetööd ülikoolis või sellega tunnustatult võrdväärsel tasemel kõrgharidust andvas asutuses.

▼M9

2.  Proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument kinnitab vähemalt viie aasta pikkuse koolituse läbimist, mida võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega, mis hõlmab vähemalt järgmist:

a) nelja aasta pikkune täisajaga teoreetiline ja praktiline õppetöö ülikoolis või sellega võrdväärseks tunnistatud tasemel kõrgharidust andvas asutuses või ülikooli järelevalve all;

b) teoreetilise ja praktilise õppetöö kestel või järel kuue kuu pikkune praktika üldapteegis või haiglaapteegis kõnealuse haigla farmaatsiaosakonna järelevalve all.

Käesolevas lõikes osutatud koolitustsükkel hõlmab vähemalt V lisa punktis 5.6.1 kirjeldatud õppekava. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte seoses muudatuste tegemisega V lisa punktis 5.6.1 sätestatud loetelus, eesmärgiga kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga, kaasa arvatud farmakoloogia valdkonnas.

Teises lõigus osutatud muudatused ei too kaasa kehtivate oluliste õiguspõhimõtete muutmist liikmesriigis küsimustes, mis puudutavad kutsealade struktuuri koolituse osas ja füüsiliste isikute juurdepääsu osas tegevuse alustamisele. Selliseid muudatusi tehes austatakse liikmesriikide õigust korraldada oma haridussüsteemi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõikes 1.

▼B

3.  Proviisoriõpe peab andma kindluse, et asjaomane isik on omandanud järgmised teadmised ja oskused:

a) piisavad teadmised ravimite ja ravimitootmises kasutatavate ainete kohta;

b) piisavad teadmised farmaatsia tehnoloogia, samuti ravimite füüsikalise, keemilise, bioloogilise ja mikrobioloogilise kontrollimise kohta;

c) piisavad teadmised metabolismi ja ravimite mõju ning mürgiste ainete toime, samuti ravimite kasutamise kohta;

d) piisavad teadmised ravimeid puudutavate statistiliste andmete hindamiseks, et olla suuteline oma teadmiste põhjal andma asjakohast teavet;

e) proviisorina tegutsemiseks vajalike juriidiliste ja teiste nõuete piisav tundmine.

Artikkel 45

Proviisori kutsetegevus

1.  Käesolev direktiivi tähenduses on proviisori tegevus see, millega tegelema hakkamine ja tegelemine sõltub kas ühes või mitmes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni olemasolust ja millega saavad tegelema hakata V lisa punktis 5.6.2 loetletud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud.

▼M9

2.  Liikmesriigid tagavad, et artikli 44 nõuetele vastavaid ja ülikooli või sellega võrdväärsel tasemel proviisori kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente omavad isikud on suutelised tegelema või hakkama tegelema vähemalt järgmiste tegevustega, kusjuures vajaduse korral on nõutav täiendav töökogemus:

a) ravimvormide valmistamine;

b) ravimite tootmine ja testimine;

c) ravimite testimine ravimite testimislaboratooriumis;

d) ravimite ladustamine, säilitamine ja jaotamine hulgimüügi staadiumis;

e) ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite tarnimine, valmistamine, testimine, ladustamine, turustamine ning väljastamine üldapteekides;

f) ohutute ja tõhusate, nõutud kvaliteediga ravimite valmistamine, kontroll, säilitamine ja väljastamine haiglates;

g) teabe jagamine ning nõustamine ravimite valdkonnas, kaasa arvatud nende asjakohase kasutamise kohta;

h) ravimite kõrvaltoimetest pädevatele asutustele aru andmine;

i) patsiendi individuaalne nõustamine iseravimise korral;

j) osalemine rahvatervise alastes kohalikes või riiklikes kampaaniates.

▼B

3.  Kui liikmesriik muudab proviisorina tegutsema hakkamise või tegutsemise sõltuvaks lisaks V lisa punktis 5.6.2 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavale dokumendile ka täiendava töökogemuse olemasolust, peab see liikmesriik piisava tõendina selles küsimuses tunnustama päritoluliikmesriigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusst, mis kinnitab, et isik on päritoluliikmesriigis kutsealal tegutsenud sarnase ajaperioodi vältel.

4.  Lõikes 3 nimetatud tunnustamist ei kohaldata kaheaastase töökogemuse suhtes, mida Luksemburgi Suurhertsogiriik nõuab riikliku farmaatsiakontsessiooni andmiseks.

5.  Kui liikmesriigis on 16. septembri 1985. aasta seisuga korraldatud konkurentsil põhinevat eksamit, mille eesmärk on lõikes 2 nimetatud dokumendi omanike hulgast välja selekteerida need, kellele anda luba saada riikliku geograafilise jaotuse süsteemi alusel loodavate uute apteekide omanikeks, võib see liikmesriik erandina lõike 1 sätetest seda eksamit ka edaspidi korraldada ja nõuda selle eksami sooritamist liikmesriikide kodanikelt, kellel on V lisa punktis 5.6.2 nimetatud proviisori kvalifikatsiooni tõendav dokument või kelle suhtes kohaldatakse artikli 23 sätteid.



8. osa

Arhitekt

▼M9

Artikkel 46

Arhitektide koolitus

1.  Arhitektide koolitus hõlmab

a) kokku vähemalt viie aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, mis lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, või

b) vähemalt nelja aasta pikkust täisajaga õppetööd ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses, kus koolitus lõpeb ülikoolitasemel eksami eduka sooritamisega, lisaks on nõutav tunnistus, millega tõendatakse kahe aasta pikkuse õppepraktika läbimist vastavalt lõikele 4.

2.  Arhitektuur peab olema lõikes 1 osutatud õppetöö peamine komponent. Õppetöö peab säilitama tasakaalu arhitektuurialase koolituse teoreetiliste ja praktiliste aspektide vahel ning tagama vähemalt järgmiste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamise:

a) oskus luua nii esteetilistele kui ka tehnilistele nõuetele vastavaid arhitektuuriprojekte;

b) piisavad teadmised arhitektuuri ja sellega seotud kunstide, tehnoloogiate ja inimteaduste ajaloo ja teooriate kohta;

c) kunsti kui arhitektuuriprojektide kvaliteedi mõjutaja tundmine;

d) piisavad teadmised linnaarhitektuurist ja -planeerimisest ning planeerimisprotsessiga seotud oskused;

e) arusaam inimeste ja ehitiste ning hoonete ja nende keskkonna vahelistest suhetest ja vajadusest suhestada hooned ja nendevaheline ruum inimeste vajaduste ja mastaapidega;

f) arhitekti kutseala ja arhitekti ühiskondliku rolli mõistmine, eelkõige oskus võtta projektide koostamisel arvesse sotsiaalseid tegureid;

g) ehitusprojekti kavandi koostamisel vajalike uurimis- ja ettevalmistusmeetodite tundmine;

h) ehitusprojekteerimisega seotud ehitusliku kavandamise, ehitus- ja inseneritöö probleemide tundmine;

i) piisavad teadmised füüsikalistest probleemidest ja tehnoloogiatest ning hoonete funktsioonist, et hoonete sisetingimused oleksid mugavad ja kaitstud kliimamõjutuste eest, säästva arengu raames;

j) vajalikud projekteerimisoskused, et kulufaktoritest ja ehitusmäärustest tulenevate piirangute raames oleksid täidetud hoone kasutajate esitatud nõuded;

k) piisavad teadmised tööstusest, korraldusest, määrustest ja menetlustest, mis on seotud projekteerimiskontseptsioonide rakendamise ja kavandite üldise planeerimise ühitamisega.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud akadeemilisi õpinguid võib lisaks väljendada ka samaväärsete ECTS-ainepunktidega.

4.  Lõike 1 punktis b osutatud õppepraktika toimub ainult pärast õpingute esimese kolme aasta läbimist. Vähemalt üks õppepraktika aasta põhineb teadmistel, oskustel ja pädevustel, mis on omandatud lõikes 2 osutatud õpingute käigus. Selleks toimub õppepraktika sellise isiku või asutuse järelevalve all, kes on volitatud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Niisugune juhendatav praktika võib toimuda mis tahes riigis. Õppepraktikat hindab päritoluliikmesriigi pädev asutus.

Artikkel 47

Erand arhitektide koolitustingimustest

Erandina artikli 46 sätetest peetakse artikli 21 tingimusi täidetuks ka järgmisel juhul: koolitus on osa sotsiaalsest arenduskavast või osalise ajaga ülikooliõppest ja vastab artikli 46 lõikes 2 sätestatud tingimustele, mida tõendab arhitektuurialane eksam, kusjuures eksami sooritanud kutsetöötaja on arhitektuuri valdkonnas mõne arhitekti või arhitektuuribüroo järelevalve all töötanud seitse aastat või kauem. Eksam peab olema ülikooli tasemel ning võrdväärne artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud lõpueksamiga.

▼B

Artikkel 48

Arhitekti kutsetegevus

1.  Käesoleva direktiivi tähenduses on arhitekti kutsetegevus „arhitekti” kutsenimetuse all tavaliselt sooritatav tegevus.

2.  Liikmesriikide kodanikke, kellel on luba seda kutsenimetust kasutada vastavalt seadusele, mis annab liikmesriigi pädevale ametiasutusele õiguse anda see kutsenimetus arhitektuuri valdkonnas oma töö kvaliteediga eriti silma paistvatele liikmesriikide kodanikele, loetakse vastavaks „arhitekti” kutsenimetuse all arhitektina tegutsemise tingimustele. Asjassepuutuva isiku arhitektuurilise olemusega tegevusi peab tõendama tema päritoluliikmesriigi antud tunnistus.

Artikkel 49

Arhitektide omandatud eriõigused

►C2  1.  Liikmesriik tunnistab VI lisas loetletud arhitekti kvalifikatsiooni ◄ tõendavaid dokumente, mis on välja antud teistes liikmesriikides ja mis tõendavad hiljemalt eelnimetatud lisas märgitud akadeemilisel võrdlusaastal alanud koolituse läbimist, isegi kui nad ei vasta artiklis 46 kehtestatud koolituse miinimumnõuetele, ja võrdsustab arhitektina tegutsema hakkamiseks ja tegutsemiseks oma territooriumil need dokumendid omaenda väljaantud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega.

Sellisel juhul tunnistatakse Saksamaa Liitvabariigi pädevate ametiasutuste välja antud tunnistusi, mis tõendavad, et Saksa Demokraatliku Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt 8. mail 1945 või pärast seda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid on nimetatud lisas loetletud dokumentidega võrdväärsed.

▼M9

1a.  Lõiget 1 kohaldatakse ka V lisas loetletud arhitekti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide suhtes, mille puhul algas koolitus enne 18. jaanuari 2016.

▼B

2.  Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tunnustab liikmesriik järgmisi kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente arhitekti kutsealal tegutsemisel ja tegutsema hakkamisel ning võrdsustab need oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega: liikmesriikide kodanikele nende liikmesriikide poolt välja antud tunnistused, kus kehtivad allpool nimetatud kuupäevast alates jõustatud arhitekti kutsealal tegutsema hakkamist ja tegutsemist reguleerivad eeskirjad:

a) 1. jaanuar 1995 Austria, Soome ja Rootsi jaoks,

b) 1. mai 2004 Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia jaoks,

▼M8

ba) 1. juuli 2013 Horvaatia jaoks,

▼B

c) 5. august 1987 teiste liikmesriikide jaoks.

►C2  Esimeses lõigus nimetatud tunnistus tõendab, ◄ et selle omanikul on hiljemalt vastaval kuupäeval väljaantud luba kasutada arhitekti kutsenimetust ja et ta on nende eeskirjade kontekstis kõnealusel tegevusalal tegelikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

▼M9

3.  Liikmesriik võrdsustab järgmised kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega arhitekti kutsealal tegutsemiseks ja tegutsema hakkamiseks: tunnistus pärast 5. augustit 1985 läbitud koolituse kohta, mida alustati hiljemalt 17. jaanuaril 2014, mida Saksamaa Liitvabariigis pakuvad „Fachhochschule” nimega õppeasutused kolme aasta jooksul ja mis vastab artikli 46 lõikes 2 sätestatud nõuetele ning annab loa hakata selles liikmesriigis „arhitekti” kutsenimetuse all tegutsema artiklis 48 nimetatud aladel, niivõrd kui sellele koolitusele järgnes nelja aasta pikkune töökogemus Saksamaa Liitvabariigis, mida tõendab selle pädeva asutuse väljaantud tunnistus, mille registrisse käesoleva direktiivi sätteid kasutada sooviv arhitekt on kantud.



IIIA PEATÜKK

Automaatne tunnustamine ühiste koolituspõhimõtete alusel

Artikkel 49a

Ühine koolitusraamistik

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitusraamistik” konkreetsel kutsealal tegutsema hakkamiseks vajalike miinimumteadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogumit. Ühine koolitusraamistik ei asenda riiklikke koolitusprogramme, kui liikmesriik ei otsusta siseriikliku õiguse alusel teisiti. Seoses kõnealusel kutsealal tegutsemise ja tegutsema hakkamisega liikmesriigis, kus see kutseala on reguleeritud, võrdsustab liikmesriik kõnealuse raamistiku alusel omandatud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid oma territooriumil omaenda väljaantud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega, tingimusel et kõnealuse raamistiku puhul on täidetud lõikes 2 sätestatud tingimused.

2.  Ühine koolitusraamistik vastab järgmistele tingimustele:

a) ühine koolitusraamistik võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;

b) asjaomast kutseala, millel ühist koolitusraamistikku kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud juba vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;

c) teadmiste, oskuste ja pädevuste üldkogum ühendab sellistes haridus- ja koolitussüsteemides nõutud teadmisi, oskusi ja pädevusi, mida kohaldatakse vähemalt kolmandikus liikmesriikidest; seejuures ei ole oluline, kas need teadmised, oskused ja pädevused omandatakse ülikooli või kõrgharidusasutuse üldõppekava raames või kutsehariduse raames;

d) ühine koolitusraamistik tugineb Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tasemetele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse (Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas) ( 27 ) II lisas;

e) asjaomane kutseala ei ole hõlmatud muu ühise koolitusraamistikuga ning seda ei tunnustata automaatselt III jaotise III peatüki alusel;

f) ühine koolitusraamistik loodi läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;

g) ühine koolitusraamistik võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel omandada kutsekvalifikatsiooni kõnealuse raamistiku alusel, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.

3.  Kutseala esindusorganisatsioonid liidu tasandil, samuti riiklikud kutseorganisatsioonid või pädevad asutused vähemalt kolmandikust liikmesriikidest võivad esitada komisjonile soovitusi ühiste koolitusraamistike kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et luua konkreetse kutseala jaoks ühine koolitusraamistik, tuginedes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele.

5.  Liikmesriik vabastatakse kohustusest võtta oma territooriumil kasutusele lõikes 4 osutatud ühine koolitusraamistik ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsekvalifikatsioone, mis on omandatud selle ühise koolitusraamistiku alusel, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) liikmesriigi territooriumil ei ole haridus- või koolitusasutust, mis pakuks sellist koolitust asjaomase kutse osas;

b) ühise koolitusraamistiku kasutuselevõtt mõjutaks negatiivselt riigi haridussüsteemi ja kutsealase koolituse korraldust;

c) ühise koolitusraamistiku ja riigi territooriumil nõutava koolituse vahel on olulised erinevused, mis ohustavad tõsiselt avalikku korda, avalikku julgeolekut, rahvatervist, teenusesaajatele tagatavat ohutust või keskkonnakaitset.

6.  Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:

a) riiklikest kutsekvalifikatsioonidest või, kui see on asjakohane, riiklikest kutsenimetustest, mis on kooskõlas ühise koolitusraamistikuga, või

b) lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda lisaselgitusi, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri riiklikest kutsekvalifikatsioonidest ja riiklikest kutsenimetustest, mille suhtes kohaldatakse automaatset tunnustamist ühise koolitusraamistiku alusel, mis on võetud vastu kooskõlas lõikega 4.

7.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ka kutseala erialade suhtes, kui need erialad on seotud kutsetegevusega, millele juurdepääs ja millel tegutsemine on liikmesriikides reguleeritud, juhul kui antud kutseala juba tunnustatakse automaatselt vastavalt III jaotise III peatükile, kuid asjaomast eriala mitte.

Artikkel 49b

Ühised koolitustestid

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ühine koolitustest” ühtlustatud sobivustesti, mis on kasutusel kõikides osalevates liikmesriikides ja mida võivad sooritada teatud kutsekvalifikatsiooni omanikud. Sellise testi sooritamine liikmesriigis võimaldab konkreetse kutsekvalifikatsiooni omanikul tegutseda asjaomasel kutsealal igas asjaomases vastuvõtvas liikmesriigis samadel tingimustel kõnealuses liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanutega.

2.  Ühine koolitustest vastab järgmistele tingimustele:

a) ühine koolitustest võimaldab enamatel kutsetöötajatel liikuda ühest liikmesriigist teise;

b) kutseala, millel ühist koolitustesti kasutatakse, või haridust ja koolitust asjaomase kutseala omandamiseks on reguleeritud vähemalt kolmandikus liikmesriikidest;

c) ühine koolitustest on koostatud läbipaistva ja nõuetekohase menetluse käigus, milles osalesid asjaomased sidusrühmad liikmesriikidest, kus kutseala ei ole reguleeritud;

d) ühine koolitustest võimaldab mis tahes liikmesriigi kodanikel osaleda liikmesriikides sellisel testil ja selliste testide praktilises korralduses, ilma et neil oleks kohustus olla eelnevalt mõne kutseorganisatsiooni liige või olla sellises organisatsioonis registreeritud.

3.  Kutseala esindusorganisatsioonid liidu tasandil, samuti riiklikud kutseorganisatsioonid või pädevad asutused vähemalt kolmandikust liikmesriikidest võivad esitada komisjonile soovitusi ühiste koolitustestide kohta, mis vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 57c vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada ühise koolitustesti sisu ning testi tegemiseks ja sooritamiseks nõutavad tingimused.

5.  Liikmesriik vabastatakse kohustusest korraldada oma territooriumil lõikes 4 osutatud ühist koolitustesti ja kohustusest tunnustada automaatselt kutsetöötajaid, kes on ühise koolitustesti sooritanud, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) asjaomast kutseala liikmesriigi territooriumil ei reguleerita;

b) ühise koolitustesti sisu ei aita piisavalt vähendada tõsist ohtu rahvatervisele või teenusesaajatele tagatavale ohutusele, mis on liikmesriigi territooriumil asjakohane;

c) ühise koolitustesti sisu muudaks juurdepääsu asjaomasele kutsealale oluliselt vähem atraktiivseks, võrreldes riiklike nõuetega.

6.  Kuue kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti jõustumisest teavitavad liikmesriigid komisjoni ja teisi liikmesriike:

a) olemasolevast võimekusest selliseid teste korraldada või

b) lõikes 5 osutatud eranditest, esitades ka põhjenduse, milline nimetatud lõikes sätestatud tingimus oli täidetud. Komisjon võib kolme kuu jooksul taotleda täiendavate selgituste esitamist, kui ta leiab, et liikmesriik ei ole esitanud põhjendust, kas üks nimetatud tingimustest on täidetud, või ei ole esitatud põhjendus piisav. Liikmesriik vastab sellisele taotlusele kolme kuu jooksul.

Komisjon võib võtta vastu rakendusakti, et teha nimekiri liikmesriikidest, kus korraldatakse ühiseid koolitusteste kooskõlas lõikega 4, testide sagedusest kalendriaastas ja muudest korralduslikest üksikasjadest ühiste koolitustestide korraldamiseks liikmesriikides.

▼B



IV PEATÜKK

Asutamise üldsätted

Artikkel 50

Dokumendid ja formaalsused

1.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad ametiasutused otsustavad kõnealuse reguleeritud kutsealal tegutsemise lubamiseks kohaldada käesolevat jaotist, võivad need asutused nõuda VII lisas loetletud dokumentide ja tunnistuste esitamist.

VII lisa punkti 1 alapunktides d, e ja f nimetatud dokumendid ei tohi olla rohkem kui kolm kuud vanad nende väljaandmise kuupäevast arvates.

Liikmesriigid, organid ja teised juriidilised isikud tagavad saadud teabe konfidentsiaalsuse.

2.  Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt kinnitust selles teises liikmesriigis välja antud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsuse kohta ja vajadusel samuti kinnitust, et käesoleva jaotise III peatükis nimetatud kutsealade osas täidab soodustatud isik artiklites 24, 25, 28, 31, 34, 35, 38, 40, 44 ja 46 vastavalt kehtestatud koolituse miinimumnõudeid.

3.  Juhul kui artikli 3 lõike 1 punktis c määratletud kvalifikatsiooni tõendav dokument on välja antud liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt ning hõlmab kas täielikult või osaliselt teise liikmesriigi territooriumil juriidiliselt asutatud asutuses saadus koolitust, on vastuvõtval liikmesriigil põhjendatud kahtluse korral õigus dokumendi väljastanud liikmesriigi pädevalt organilt kontrollida:

a) kas koolituse korraldanud asutuse koolituskursus on ametlikult atesteeritud dokumendi välja andnud liikmesriigis asuva õppeasutuse poolt;

b) kas välja antud kvalifikatsiooni tõendav dokument on sama, mis oleks välja antud juhul, kui koolituskursus oleks tervenisti läbitud dokumendi välja andnud liikmesriigis ja

c) kas kvalifikatsiooni tõendav dokument annab dokumendi väljastanud liikmesriigi territooriumil samad kutsealased õigused.

▼M9

3a.  Põhjendatud kahtluse korral võib vastuvõttev liikmesriik nõuda liikmesriigi pädevatelt asutustelt kinnitust, et taotleja tegutsemine kutsealal ei ole peatatud või keelustatud kutsealaste käitumisreeglite tõsise rikkumise või kutsealase tegevusega seotud kuriteos süüdimõistmise tõttu.

3b.  Käesoleva artikli kohane teabevahetus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel toimub IMI kaudu.

▼B

4.  Kui vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamiseks oma kodanikelt vandetõotuse andmist või vandega kinnitatud deklaratsiooni esitamist ja kui selle vandetõotuse või deklaratsiooni teksti ei saa teiste liikmesriikide kodanikud kasutada, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomased isikud saavad kasutada sobivat võrdväärset sõnastust.

Artikkel 51

Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise kord

1.  Vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus kinnitab taotluse kättesaamist ühe kuu jooksul taotluse saamisest ja teavitab taotlejat puuduvatest dokumentidest.

2.  Reguleeritud kutsealal tegutseda lubamise taotlus vaadatakse läbi võimalikult kiiresti ja igal juhul peab vastuvõtva liikmesriigi pädev ametiasutus tegema oma põhjendatud otsuse hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotleja täielike dokumentide saamist. Siiski võib käesoleva jaotise I ja II peatükiga reguleeritud juhtudel seda tähtaega pikendada.

3.  Tehtud otsuse või tähtajaks otsuse mittetegemise kohta saab esitada kaebuse vastavalt siseriiklikule seadusele.

Artikkel 52

Kutsenimetuste kasutamine

1.  Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritakse kõnealuse kutseala mõne tegevusalaga seotud kutsenimetuse kasutamist, peavad III jaotise alusel kõnealusel reguleeritud kutsealal tegutsemiseks loa saanud teiste liikmesriikide kodanikud kasutama vastuvõtvas liikmesriigis sellele kutsealale vastavat kutsenimetust ja sellele vastavaid tähekombinatsioone.

2.  Kui vastuvõtvas liikmesriigis reguleerib teatud kutseala ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ei tohi liikmesriikide kodanikele anda luba kasutada selle ühingu või organisatsiooni kinnitatud kutsenimetusi ega nende lühendeid, kui nad ei tõenda, et nad on selle ühingu või organisatsiooni liikmed.

Kui ühing või organisatsioon muudab liikmelisuse sõltuvaks teatud kvalifikatsiooni omamisest, võib ta seda teha teiste liikmesriikide kutsekvalifikatsiooni omavate kodanike suhtes, üksnes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel.

▼M9

3.  Liikmesriik ei tohi võimaldada kutsenimetuse kasutamist üksnes kutsekvalifikatsiooni omavatele isikutele, kui ta ei ole teavitanud ühingust või organisatsioonist komisjoni ja teisi liikmesriike vastavalt artikli 3 lõikele 2.

▼B



IV JAOTIS

KUTSEALAL TEGUTSEMISE ÜKSIKASJALIK KORD

▼M9

Artikkel 53

Keeleoskus

1.  Kutsetöötajad, kes saavad kasu kutsekvalifikatsioonide tunnustamisest, peavad oskama vastuvõtvas liikmesriigis kutsealal tegutsemiseks vajalikke keeli.

2.  Liikmesriik tagab, et kontrollid, mida viiakse läbi pädeva asutuse poolt või selle järelevalve all, et kontrollida lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmist, piirduvad vastuvõtva liikmesriigi ühe ametliku või halduskeele oskusega, tingimusel et asjaomane halduskeel on ka liidu ametlik keel.

3.  Lõike 2 alusel läbiviidavat kontrolli võib rakendada juhul, kui asjaomane kutseala on seotud patsientidele tagatava ohutusega. Teiste kutsealade osas võib rakendada kontrolli, kui on tõsiseid ja konkreetseid kahtlusi kutsetöötaja keeleoskuse piisavuse kohta tegutsemiseks kutsetöötaja plaanitud kutsetegevuses.

Kontrolli võib läbi viia ainult pärast Euroopa kutsekaardi väljastamist kooskõlas artikliga 4d või pärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

4.  Keeleoskuse kontroll on proportsionaalne kutseala suhtes, kus soovitakse tegutseda. Asjaomasel kutsetöötajal on õigus vaidlustada sellised kontrollid vastavalt liikmesriigi õigusele.

▼B

Artikkel 54

Akadeemiliste tiitlite kasutamine

Ilma et see piiraks artiklite 7 ja 52 kohaldamist, tagab vastuvõttev liikmesriik, et asjaomastele isikutele antakse õigus kasutada päritolu liikmesriigi keeles neile päritoluliikmesriigis antud akadeemilisi tiitleid ning võimalik et nende lühendeid. Vastuvõttev liikmesriik võib nõuda, et selle nimetuse kasutamisel lisatakse selle andnud ametiasutuse või eksamikomisjoni nimi ja aadress. Kui päritoluliikmesriigis antud akadeemilist tiitlit võidakse vastuvõtvas liikmesriigis segamini ajada tiitliga, mis nõuab viimati nimetatud liikmesriigis täienduskoolitust, mida soodustatud isik läbinud ei ole, võib vastuvõttev liikmesriik soodustatud isikult nõuda päritoluliikmesriigi akadeemilise tiitli kasutamist vastuvõtva liikmesriigi poolt kehtestatud sobival kujul.

Artikkel 55

Haigekassapoolne tunnustamine

Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 esimese lõigu punkti b kohaldamist, loobuvad liikmesriigid, kes haigekassa kinnituse saamiseks nõuavad nende territooriumil kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutelt ettevalmistavat ametialast täiendõpet ja/või töökogemust, sellest kohustusest teises liikmesriigis arsti ja hambaarsti kutsekvalifikatsiooni omandanud isikute suhtes.

▼M9

Artikkel 55a

Õppepraktika tunnustamine

1.  Kui juurdepääs reguleeritud kutsealale päritoluliikmesriigis sõltub õppepraktika läbimisest, tunnustab päritoluliikmesriigi pädev asutus menetledes taotlust tegutseda reguleeritud kutsealal teises liikmesriigis läbitud õppepraktikat juhul, kui see toimus kooskõlas lõikes 2 osutatud avaldatud suunistega, ning võtab arvesse kolmandas riigis läbitud õppepraktikat. Liikmesriigid võivad siiski siseriiklikus õiguses sätestada mõistliku piirangu õppepraktika selle osa kestuse kohta, mida võib läbida välismaal.

2.  Õppepraktika tunnustamine ei asenda kehtivaid nõudeid sooritada eksam, et saada juurdepääs asjaomasele kutsealale. Pädevad asutused avaldavad suunised teises liikmesriigis või kolmandas riigis läbitud õppepraktika korraldamise ja tunnustamise kohta, eeskätt õppepraktika juhendaja rolli kohta.



▼M9

V JAOTIS

HALDUSKOOSTÖÖ JA RAKENDAMISEGA SEONDUV VASTUTUS KODANIKE EES

▼B

Artikkel 56

Pädevad ametiasutused

1.  Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks teevad vastuvõtva liikmesriigi ja päritoluliikmesriigi pädevad ametiasutused tihedat koostööd ja abistavad teineteist vastastikku. Nad tagavad vahetatava teabe konfidentsiaalsuse.

2.   ►M9  Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused vahetavad teavet rakendatud distsiplinaar- või kriminaalkaristuste kohta või iga muu tõsise ja erilise olukorra kohta, millel on tõenäoliselt tagajärjed käesoleva direktiivi alusel tegevusaladel tegutsemisele. Teavet vahetades järgivad nad direktiivides 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ sätestatud isikuandmete kaitse eeskirju. ◄

Päritoluliikmesriik kontrollib olukorra tõepärasust ja tema ametiasutused otsustavad vajaliku uurimismenetluse olemuse ning ulatuse ning teavitavad vastuvõtvat liikmesriiki oma olemasoleva teabe alusel vastuvõetud otsusest.

▼M9

2a.  Lõigete 1 ja 2 eesmärkidel kasutavad pädevad asutused IMI-t.

▼B

3.  Iga liikmesriik määrab hiljemalt 20. oktoobriks 2007 ametiasutused ja organid, kes on pädevad välja andma ja vastu võtma kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ja muid dokumente või teavet, samuti need, kes on pädevad vastu võtma käesolevas direktiivis nimetatud taotlusi ning otsuseid, ja teatab neist koheselt teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

▼M9

4.  Liikmesriik määrab lõikes 1 osutatud pädevate asutuste tegevuse kooskõlastamiseks koordinaatori ja teatab sellest teistele liikmesriikidele ning komisjonile.

Koordinaatori ülesanded on:

a) edendada käesoleva direktiivi ühetaolist kohaldamist;

b) koguda teavet, mis on asjakohane käesoleva direktiivi kohaldamiseks, nagu näiteks liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsema hakkamise tingimusi;

c) uurida soovitusi seoses ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestidega;

d) vahetada teavet ja parimaid tavasid, et optimeerida jätkuvat kutsealast arengut liikmesriikides;

e) vahetada teavet ja parimaid tavasid artiklis 14 osutatud korvamismeetmete kohaldamise kohta.

Käesoleva lõike punktis b sätestatud ülesannete täitmisel võivad koordinaatorid taotleda artiklis 57b osutatud tugikeskuste abi.

▼M9

Artikkel 56a

Hoiatusmehhanism

1.  Liikmesriigi pädevad asutused teavitavad kõigi teiste liikmesriikide pädevaid asutusi sellistest kutsetöötajatest, kellel riiklikud asutused või kohtud on kõnealuse liikmesriigi territooriumil kas või ajutiselt piiranud või keelanud, kas täielikult või osaliselt, tegutsemise järgmistel kutsealadel:

a) V lisa punktides 5.1.1 ja 5.1.4 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav arst ja perearst;

b) V lisa punktis 5.1.3 osutatud kutsenimetust kasutav eriarst;

c) V lisa punktis 5.2.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav üldõde;

d) V lisa punktis 5.3.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav hambaarst;

e) V lisa punktis 5.3.3 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav erihambaarst;

f) V lisa punktis 5.4.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav veterinaararst;

g) V lisa punktis 5.5.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav ämmaemand;

h) V lisa punktis 5.6.2 osutatud kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti omav proviisor;

i) VII lisa punktis 2 nimetatud sertifikaatide omanikud; kõnealused sertifikaadid tõendavad, et omanik läbis koolituse, mis vastab vastavalt artiklites 24, 25, 31, 34, 35, 38, 40, või 44 loetletud miinimumnõuetele, kuid mis algas varem kui V lisa punktides 5.1.3, 5.1.4, 5.2.2, 5.3.2, 5.3.3, 5.4.2, 5.5.2, 5.6.2 loetletud kvalifikatsioonide võrdluskuupäevad;

j) artiklites 23, 27, 29, 33, 33a, 37, 43 ja 43a osutatud omandatud õigusi tõendavate tunnistuste omanikud;

k) muud kutsetöötajad, kelle tegevus mõjutab patsientidele tagatavat ohutust, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud;

l) kutsetöötajad, kelle tegevus on seotud alaealiste haridusega, kaasa arvatud lastehooldus ja alusharidus, kui kutsetöötaja kutseala on liikmesriigis reguleeritud.

2.  Pädevad asutused saadavad hoiatusmehhanismi raames IMI kaudu lõikes 1 osutatud teabe hiljemalt kolme päeva jooksul alates sellise otsuse vastuvõtmise kuupäevast, millega piiratakse või keelatakse asjaomasel kutsetöötajal kutsealal täielik või osaline tegutsemine. Kõnealune teave piirdub järgmisega:

a) kutsetöötaja isik;

b) asjaomane kutseala;

c) teave riikliku asutuse või kohtu kohta, kes on võtnud vastu piirangu või keelu kehtestava otsuse;

d) piirangu või keelu ulatus ning

e) ajavahemik, mil piirang või keeld kehtib.

3.  Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused teavitavad hiljemalt kolme päeva jooksul alates kohtu otsuse langetamise kuupäevast kõikide teiste liikmesriikide pädevaid asutusi hoiatusmehhanismi raames IMI kaudu kutsetöötajatest, kes on taotlenud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesoleva direktiivi alusel ja kelle osas on kohus leidnud, et nad kasutasid selleks võltsitud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

4.  Isikuandmete töötlemine lõigetes 1 ja 3 osutatud teabevahetuse eesmärgil toimub vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ. Komisjon töötleb isikuandmeid vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

5.  Kõikide liikmesriikide pädevaid asutusi teavitatakse viivitamata, kui lõikes 1 osutatud keeld või piirang on kehtivuse kaotanud. Selleks teatab lõike 1 kohast teavet esitava liikmesriigi pädev asutus ka kehtivuse lõppkuupäeva, samuti hilisemad muudatused nimetatud kuupäevas.

6.  Liikmesriigid näevad ette, et kutsetöötajaid, kelle kohta saadetakse teistele liikmesriikidele hoiatus, teavitatakse hoiatusega samal ajal kirjalikult hoiatusotsustest; kutsetöötajad võivad otsuse vaidlustada liikmesriigi õiguse alusel või esitada kohtule taotluse kõnealuse otsuse parandamiseks ning kutsetöötajatele tagatakse juurdepääs õiguskaitsevahenditele seoses võimaliku kahjuga, mille põhjustasid teistele liikmesriikidele saadetud valehäired; sellisel puhul on otsusesse hoiatuse kohta lisatud teave, et kutsetöötaja võib otsuse vaidlustada.

7.  Hoiatusi puudutavaid andmeid võib töödelda IMIs üksnes seni, kui need kehtivad. Hoiatused kustutatakse kolme päeva jooksul alates tühistamisotsuse vastuvõtmise kuupäevast või lõikes 1 osutatud keelu või piirangu kehtivuse kaotamisest.

8.  Komisjon võtab hoiatusmehhanismi kohaldamiseks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid hõlmavad sätteid pädevate asutuste kohta, kellel on õigus hoiatusi saata ja/või vastu võtta, ning hoiatuste tagasivõtmise ja tühistamise kohta ning meetmeid töötlemise turvalisuse tagamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 58 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M9

Artikkel 57

Keskne veebipõhine juurdepääs teabele

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgmine teave on veebipõhiselt kättesaadav Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) ( 28 ) artiklis 6 osutatud ühtsete kontaktpunktide kaudu, ning seda ajakohastatakse korrapäraselt:

a) loetelu liikmesriigi kõigist reguleeritud kutsealadest, sealhulgas iga reguleeritud kutsealaga seonduva pädeva asutuse ning artiklis 57b osutatud tugikeskuste kontaktandmed;

b) loetelu kutsealadest, mille puhul on kättesaadav Euroopa kutsekaart, selle toimimine, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kutsetöötajad peavad maksma, ning kõnealust kaarti väljastavad pädevad asutused;

c) loetelu kõigist kutsealadest, mille suhtes kohaldab liikmesriik siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaselt artikli 7 lõiget 4;

d) loetelu, mis hõlmab reguleeritud haridust ja koolitust ning eraldi ülesehitusega koolitust, millele on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii;

e) artiklites 7, 50, 51 ja 53 osutatud nõuded ja menetlused seoses liikmesriigis reguleeritavate kutsealadega, sealhulgas kõik seotud tasud, mida kodanikud peavad maksma, ning dokumendid, mida kodanikud peavad pädevatele asutustele esitama;

f) üksikasjad selle kohta, kuidas vaidlustada siseriiklike õigus- ja haldusnormide alusel pädevate asutuste otsuseid, mis on võetud vastu vastavalt käesolevale direktiivile.

2.  Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud teavet antakse kasutajatele selgel ja kõikehõlmaval viisil, ning et selline teave on hõlpsasti eemalt ja elektrooniliste vahendite abil kättesaadav ning et seda ajakohastatakse.

3.  Liikmesriigid tagavad, et ühtsele kontaktpunktile esitatud teabenõudele vastatakse võimalikult kiiresti.

4.  Liikmesriigid ja komisjon võtavad kaasnevaid meetmeid, et julgustada ühtseid kontaktpunkte tegema lõikes 1 sätestatud teabe kättesaadavaks teistes liidu ametlikes keeltes. See ei mõjuta liikmesriikide õigusakte seoses keelte kasutamisega nende territooriumil.

5.  Liikmesriigid teevad lõigete 1, 2 ja 4 rakendamiseks koostööd üksteise ja komisjoniga.

▼M9

Artikkel 57a

Elektroonilised menetlused

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõiki käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustega seonduvaid nõudeid, menetlusi ja formaalsusi saab hõlpsasti, eemalt ning elektrooniliste vahendite abil täita asjaomase ühtse kontaktpunkti või asjaomaste pädevate asutuste kaudu. See ei takista liikmesriikide pädevatel asutustel nõuda tõestatud koopiaid hilisemas etapis, kui tekivad põhjendatud kahtlused ja kui see on rangelt vajalik.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata kohanemisaja või sobivustesti sooritamise suhtes.

3.  Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud menetluste täitmiseks on liikmesriikidel põhjendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 1999. aasta direktiivi 1999/93/EÜ (elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta) ( 29 ) artikli 2 punkti 2 tähenduses täiustatud elektrooniliste allkirjade küsimine, aktsepteerivad liikmesriigid komisjoni 16. oktoobri 2009. aasta otsusele 2009/767/EÜ (millega kehtestatakse meetmed elektrooniliste haldustoimingute kasutamise lihtsustamiseks ühtsete kontaktpunktide kaudu, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul) ( 30 ) vastavaid elektroonilisi allkirju ning näevad ette tehnilised meetmed komisjoni 25. veebruari 2011. aasta otsuses 2011/130/EL (millega kehtestatakse pädevate asutuste poolt elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide piiriülese töötlemise miinimumnõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul) ( 31 ) määratletud täiustatud elektroonilise allkirja vormingute töötlemiseks.

4.  Kõik menetlused viiakse läbi kooskõlas direktiivi 2006/123/EÜ artikli 8 ühtseid kontaktpunkte käsitlevate sätetega. Käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 4 ja artiklis 51 sätestatud menetluse tähtaja alguseks on hetk, mil kodanik esitab ühtsele kontaktpunktile või otse asjaomasele pädevale asutusele taotluse või puudu oleva dokumendi. Taotlust esitada tõestatud koopiaid vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ei käsitata taotlusena esitada puudu olevaid dokumente.

Artikkel 57b

Tugikeskused

1.  Iga liikmesriik määrab hiljemalt 18. jaanuaril 2016 tugikeskuse, mille ülesanne on abistada kodanikke, samuti teiste liikmesriikide tugikeskusi käesolevas direktiivis sätestatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise vallas ning anda lisaks teavet kutseala reguleerivate ja kutsealal tegutsemist reguleerivate siseriiklike õigusaktide, kaasa arvatud sotsiaalõigusaktide ja vajaduse korral eetikareeglite kohta.

2.  Vastuvõtva liikmesriigi tugikeskused aitavad kodanikel, vajaduse korral koostöös päritoluliikmesriigi tugikeskuse ning vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ja ühtsete kontaktpunktidega, kasutada käesoleva direktiiviga neile antud õigusi.

3.  Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused peavad tegema vastuvõtva liikmesriigi ja vajaduse korral päritoluliikmesriigi tugikeskusega igakülgset koostööd ning esitama vastuvõtva liikmesriigi tugikeskustele taotluse korral asjakohast teavet üksikjuhtumite kohta, järgides andmekaitse eeskirju vastavalt direktiividele 95/46/EÜ ja 2002/58/EÜ.

4.  Komisjoni taotlusel teavitavad tugikeskused komisjoni nende päringute tulemustest, millega nad tegelevad, kahe kuu jooksul pärast sellise taotluse saamist.

Artikkel 57c

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõikes 5, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. jaanuarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 3 lõike 2 kolmandas lõigus, artiklis 20, artikli 21 lõike 6 teises lõigus, artikli 21a lõikes 4, artikli 25 lõikes 5, artikli 26 teises lõigus, artikli 31 lõike 2 teises lõigus, artikli 34 lõike 2 teises lõigus, artikli 35 lõigetes 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teises lõigus, artikli 40 lõike 1 kolmandas lõigus, artikli 44 lõike 2 teises lõigus, artikli 49a lõikes 4 ja artikli 49b lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 3 lõike 2 kolmanda lõigu, artikli 20, artikli 21 lõike 6 teise lõigu, artikli 21a lõike 4, artikli 25 lõike 5, artikli 26 teise lõigu, artikli 31 lõike 2 teise lõigu, artikli 34 lõike 2 teise lõigu, artikli 35 lõigete 4 ja 5, artikli 38 lõike 1 teise lõigu, artikli 40 lõike 1 kolmanda lõigu, artikli 44 lõike 2 teise lõigu, artikli 49a lõike 4 ja artikli 49b lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼M9

Artikkel 58

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab kutsekvalifikatsioonide tunnustamise komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 59

Läbipaistvus

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2016 nende territooriumil olemasolevate reguleeritud kutsealade loetelu, milles täpsustakse iga kutseala alla kuuluvaid tegevusi, samuti reguleeritud hariduse ja koolituste ning eraldi ülesehitusega koolituste loetelu, nagu on osutatud artikli 11 punkti c alapunktis ii. Kõikidest muudatustest kõnealustes loeteludes teavitatakse viivitamata ka komisjoni. Komisjon loob reguleeritud kutsealade avaliku andmebaasi, mis sisaldab ka iga kutsealaga hõlmatud tegevuste üldist kirjeldust, ning haldab seda.

2.  Liikmesriigid teatavad hiljemalt 18. jaanuariks 2016 komisjonile selliste kutsealade loetelu, mille puhul on vastavalt artikli 7 lõikele 4 vaja kutsekvalifikatsioone eelnevalt kontrollida. Liikmesriigid põhjendavad komisjonile iga kutseala lisamist nimetatud loetellu.

3.  Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemi kohased nõuded, millega juurdepääs kutsealale ja sellel kutsealal tegutsemine, sealhulgas kutsenimetuste kasutamine ning kõnealuse nimetusega lubatud kutsetegevus, piirdub eriomase kutsekvalifikatsiooni omanikega, – millele käesolevas artiklis osutatakse kui nõuetele –, on kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a) nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse ega elukoha alusel;

b) nõuded peavad olema põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga;

c) nõuded peavad olema sobivad taotletava eesmärgi saavutamise tagamiseks ega või olla nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust rangemad.

4.  Lõiget 1 kohaldatakse ka kutsealade suhtes, mida liikmesriigis reguleerib ühing või organisatsioon artikli 3 lõike 2 tähenduses, ning nende ühingute või organisatsioonide liikmelisuse nõuete suhtes.

5.  Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 18. jaanuariks 2016 teabe nõuete kohta, mida nad kavatsevad säilitada, ja põhjenduse selle kohta, miks need nõuded nende arvates vastavad lõikele 3. Kuue kuu jooksul pärast meetme vastuvõtmist esitavad liikmesriigid teabe nõuete kohta, mis nad kehtestasid hiljem, ning põhjenduse selle kohta, miks kõnealused nõuded nende arvates vastavad lõikele 3.

6.  Hiljemalt 18. jaanuariks 2016 ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad liikmesriigid komisjonile aruande nõuete kohta, mis on kaotatud või muudetud vähem rangeks.

7.  Komisjon edastab lõikes 6 osutatud aruanded teistele liikmesriikidele, kes esitavad oma tähelepanekud kuue kuu jooksul. Komisjon peab sama kuue kuu jooksul nõu huvitatud isikutega, sealhulgas asjaomaste kutsealade esindajatega.

8.  Komisjon esitab liikmesriikide esitatud teabel põhineva kokkuvõtva aruande komisjoni 19. märtsi 2007. aasta otsuse 2007/172/EÜ (millega moodustatakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamise koordinaatorite rühm) ( 32 ) alusel loodud koordinaatorite rühmale, mis võib esitada tähelepanekuid.

9.  Lõigetes 7 ja 8 ettenähtud tähelepanekuid arvestades esitab komisjon hiljemalt 18. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule kokkuvõtva aruande, millele on vajaduse korral lisatud ettepanekud täiendavate algatuste kohta.

▼B



VI JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 60

Aruandlus

1.  Alates 20. oktoobrist 2007 saadavad liikmesriigid kord kahe aasta järel komisjonile aruande süsteemi rakendamise kohta. Lisaks üldistele tähelepanekutele peab aruanne sisaldama vastuvõetud otsuste statistilist kokkuvõtet ja selle direktiivi rakendamisest tulenevate peamiste probleemide kirjeldust.

▼M9

Alates 18. jaanuarist 2016 sisaldab esimeses lõigus osutatud vastuvõetud otsuste statistiline kokkuvõte üksikasjalikku teavet käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsuste arvu ja liigi kohta, sh pädevate asutuste otsused osalise juurdepääsu kohta vastavalt artiklile 4f, samuti käesoleva direktiivi kohaldamisest tulenevate peamiste probleemide kohta.

▼M9

2.  Hiljemalt 18. jaanuariks 2019 ja edaspidi iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Esimeses aruandes keskendutakse eelkõige käesoleva direktiivi uutele elementidele ja pööratakse tähelepanu eeskätt järgmisele:

a) Euroopa kutsekaardi toimimine;

b) teadmiste, oskuste ja pädevuste nüüdisajastamine III jaotise III peatükiga hõlmatud kutsealade puhul, sh artikli 31 lõikes 7 osutatud pädevuste loetelu;

c) ühiste koolitusraamistike ja ühiste koolitustestide toimimine;

d) tulemused, mida on andnud Rumeenia õigus- ja haldusnormidega kehtestatud spetsiaalne kvalifikatsioonitõstmisprogramm või artiklis 33a osutatud eeskirjad kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, samuti keskharidusele järgneva õppe kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide omanikele, et hinnata, kas on vaja vaadata läbi kehtivad sätted Rumeenias kohaldatava omandatud õiguste korra suhtes, mis puudutab üldõdede kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente.

Liikmesriigid esitavad kogu vajaliku teabe selle aruande koostamiseks.

▼B

Artikkel 61

Erandid

Kui liikmesriigil on käesoleva direktiivi mõne sätte rakendamisega suuri probleeme eriomases valdkonnas, tutvub komisjon koostöös asjaomase liikmesriigiga nende probleemidega.

▼M9

Vajaduse korral võtab komisjon vastu rakendusakti, et lubada kõnealusel liikmesriigil teha piiratud ajavahemiku jooksul kõnealusest sättest erandeid.

▼B

Artikkel 62

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 77/452/EMÜ, 77/453/EMÜ, 78/686/EMÜ, 78/687/EMÜ, 78/1026/EMÜ, 78/1027/EMÜ, 80/154/EMÜ, 80/155/EMÜ, 85/384/EMÜ, 85/432/EMÜ, 85/433/EMÜ, 89/48/EMÜ, 92/51/EMÜ, 93/16/EMÜ ja 1999/42/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 20. oktoobrist 2007. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile ja nende direktiivide alusel vastuvõetud õigusakte see kehtetuks tunnistamine ei mõjuta.

Artikkel 63

Ülevõtmine

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. oktoobriks 2007. Nad teavitava komisjoni sellest viivitamata.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad neile või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise korra määravad kindlaks liikmesriigid.

Artikkel 64

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 65

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

Nimekiri kutseühingutest või -organisatsioonidest, kes täidavad artikli 3 lõike 2 tingimusi

IIRIMAA ( 33 )

1. The Institute of Chartered Accountants in Ireland ( 34 )

2. The Institute of Certified Public Accountants in Ireland (34) 

3. The Association of Certified Accountants (34) 

4. Institution of Engineers of Ireland

5. Irish Planning Institute

ÜHENDKUNINGRIIK

1. Institute of Chartered Accountants in England and Wales

2. Institute of Chartered Accountants of Scotland

3. Institute of Chartered Accountants in Ireland

4. Chartered Association of Certified Accountants

5. Chartered Institute of Loss Adjusters

6. Chartered Institute of Management Accountants

7. Institute of Chartered Secretaries and Administrators

8. Chartered Insurance Institute

9. Institute of Actuaries

10. Faculty of Actuaries

11. Chartered Institute of Bankers

12. Institute of Bankers in Scotland

13. Royal Institution of Chartered Surveyors

14. Royal Town Planning Institute

15. Chartered Society of Physiotherapy

16. Royal Society of Chemistry

17. British Psychological Society

18. Library Association

19. Institute of Chartered Foresters

20. Chartered Institute of Building

21. Engineering Council

22. Institute of Energy

23. Institution of Structural Engineers

24. Institution of Civil Engineers

25. Institution of Mining Engineers

26. Institution of Mining and Metallurgy

27. Institution of Electrical Engineers

28. Institution of Gas Engineers

29. Institution of Mechanical Engineers

30. Institution of Chemical Engineers

31. Institution of Production Engineers

32. Institution of Marine Engineers

33. Royal Institution of Naval Architects

34. Royal Aeronautical Society

35. Institute of Metals

36. Chartered Institution of Building Services Engineers

37. Institute of Measurement and Control

38. British Computer Society

▼M9 —————

▼B




IV LISA

Artiklites 17, 18 ja 19 nimetatud töökogemuse kategooriatega seotud kutsealad

Nimekiri I

Põhigrupid, mis on hõlmatud direktiiviga 64/427/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 69/77/EMÜ ning direktiividega 68/366/EMÜ ja 82/489/EMÜ

1   Direktiiv 64/427/EMÜ



Põhigrupp

23

Tekstiili tootmine

232

Villase riide masinkudumine ja töötlemine

233

Puuvillase riide masinkudumine ja töötlemine

234

Siidriide masinkudumine ja töötlemine

235

Linase ja kanepiriide masinkudumine ja töötlemine

236

Muu tekstiilitööstus (džuut, kõvad kiud jne), nööri tootmine

237

Silmkoeliste ja heegeldatud toodete tootmine

238

Tekstiili viimistlus

239

Muude tekstiiltoodete tootmine

Põhigrupp

24

Jalatsite, rõivaste ja vooditarvete tootmine

241

Jalatsite masintootmine (välja arvatud kummi- või puujalatsid)

242

Jalatsite käsitsitootmine ja parandamine

243

Rõivatootmine (välja arvatud karusnahatooted)

244

Madratsite ja vooditarvete tootmine

245

Naha- ja karusnahatoodete tootmine

Põhigrupp

25

Puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel

251

Puidu saagimine ja selle töötlemine

252

Puidust pooltoodete tootmine

253

Puidust ehitusdetailide, kaasa arvatud põrandamaterjali seeriatootmine

254

Puittaara tootmine

255

Muude puittoodete tootmine, välja arvatud mööbel

259

Õlg-, kork-, punumismaterjalist, vitstest ja rotangpalmist toodete ning harjade tootmine

Põhigrupp

26

260 Puitmööbli tootmine

Põhigrupp

27

Paberi ja pabertoodete tootmine

271

Paberimassi, paberi- ja papitootmine

272

Paberi ja papi töötlemine ning paberimassist toodete tootmine

Põhigrupp

28

280 Trükindus, kirjastamine ja nendega seotud tööstusharud

Põhigrupp

29

Nahatööstus

291

Naha parkimine ja töötlemine

292

Nahktoodete tootmine

ex põhigrupp

30

Kummi- ja plasttoodete, keemilistest kiududest toodete ja tärklisetoodete tootmine

301

Kummi ja asbesti töötlemine

302

Plastmaterjali töötlemine

303

Keemiliste kiudude tootmine

ex põhigrupp

31

Keemiatööstus

311

Põhikemikaalide tootmine ja töötlemine

312

Keemiatoodete tootmine eelkõige tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks otstarbeks (kaasa arvatud ISIC nomenklatuuri gruppi 312 kuuluv taimsete või loomsete rasvade ja õlide tootmine tööstuslikuks kasutamiseks)

313

Keemiatoodete tootmine kodus ja kontoris kasutamiseks (välja arvatud ISIC ex gruppi 319 kuuluv meditsiini- ja farmaatsiatoodete tootmine)

Põhigrupp

32

320 Naftatööstus

Põhigrupp

33

Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

331

Ehituskeraamika tootmine

332

Klaasi ja klaastoodete tootmine

333

Keraamiliste, kaasa arvatud tulekindlate toodete tootmine

334

Tsemendi-, lubja- ja kipsitootmine

335

Betoonist, tsemendist ja kipsist konstruktsioonimaterjalide tootmine

339

Kivitöötlus ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

Põhigrupp

34

Mustmetallide ja värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

341

Raua- ja terasetööstus (ESTÜ asutamislepingu tähenduses, sealhulgas terasetehaste juurde kuuluvad koksitehased)

342

Terastorude tootmine

343

Traadi tõmbamine, külmtõmbamine, ribametalli külmvaltsimine, külmvormimine

344

Värviliste metallide tootmine ja esmane töötlemine

345

Mustmetallide ja värviliste metallide valutööstus

Põhigrupp

35

Metallitoodete tootmine, välja arvatud masinad ja transpordivahendid

351

Sepistamine, kuumvormstantsimine ja kuumpressimine

352

Teisene töötlemine ja pinnatöötlus

353

Metallkonstruktsioonid

354

Katelde ja tööstuslike mahutite tootmine

355

Metallist tööriistade, seadmestike ja valmis metalltoodete tootmine (välja arvatud elektriseadmed)

359

Masinaehituse abitegevusalad

Põhigrupp

36

Masinate tootmine, välja arvatud elektriseadmed

361

Põllutöömasinate ja traktorite tootmine

362

Kontorimasinate tootmine

363

Metallitöötlusseadmete ja tööpinkide tootmine ning nende ja muude mootoriga masinate seadmete ja detailide tootmine

364

Tekstiilimasinate ja tarvikute tootmine, õmblusmasinate tootmine

365

Masinate ja seadmete tootmine toiduaine- ja joogitööstuse ning keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tarvis

366

Kaevanduste, raua- ja terasetehaste ning ehitustööstuse seadmete ja rajatiste tootmine; mehaaniliste teisaldusseadmete tootmine

367

Jõuülekandeseadmete tootmine

368

Muude tööstuslike erimasinate tootmine

369

Muude mitteelektriliste masinate ja seadmete tootmine

Põhigrupp

37

Elektrotehnika

371

Elektrijuhtmete ja -kaabli tootmine

372

Mootorite, generaatorite, trafode, jaotusseadmete ja muude elektrienergiaga varustamiseks mõeldud seadmete tootmine

373

Elektriseadmete tootmine otsestel kaubanduslikel eesmärkidel

374

Telekommunikatsiooniseadmete, arvestite, muude mõõteseadmete ja elektromeditsiiniseadmete tootmine

375

Elektronseadmete, raadiovastuvõtjate ja telerite ning heliseadmete tootmine

376

Elektriliste kodumasinate tootmine

377

Lampide ja valgustite ja tootmine

378

Patareide ja akude tootmine

379

Elektriseadmete parandus, montaaž ja paigaldamine

ex põhigrupp

38

Transpordivahendite tootmine

383

Mootorsõidukite ja nende osade tootmine

384

Mootorsõidukite, mootorrataste ja jalgrataste parandus

385

Mootorrataste, jalgrataste ja nende osade tootmine

389

Mujal liigitamata transpordivahendite tootmine

Põhigrupp

39

Muud tootmisharud

391

Mõõteriistade, täppis- ja kontrollinstrumentide tootmine

392

Meditsiini- ja kirurgiainstrumentide ja -seadmete ning ortopeediliste abivahendite tootmine (välja arvatud ortopeedilised jalatsid)

393

Fotograafia- ja optikaseadmete tootmine

394

Kellade tootmine ja parandus

395

Juveel- ja väärismetalltoodete tootmine

396

Muusikariistade tootmine ja parandus

397

Mängude, mänguasjade ja spordivarustuse tootmine

399

Muud tootmisharud

Põhigrupp

40

Ehitus

400

Üldehitus; lammutustööd

401

Elamute ja muude hoonete ehitus

402

Tsiviilehitus; tee-ehitus, silla-, raudtee- jmt ehitus

403

Paigaldustööd

404

Viimistlus

2   Direktiiv 68/366/EMÜ



Põhigrupp

20A

200 Loomsete ja taimsete rasvade ja õlide tootmine

20B

Toiduainetööstus (välja arvatud joogitööstus)

201

Tapmine, liha töötlemine ja säilitamine

202

Piima ja piimatoodete tootmine

203

Puu- ja köögivilja konserveerimine ja säilitamine

204

Kala ja muude mereandide konserveerimine ja säilitamine

205

Jahu ja tangainete tootmine

206

Pagaritoodete, kaasa arvatud kuivikute ja küpsiste tootmine

207

Suhkrutootmine

208

Kakao, šokolaadi ja suhkrukondiitritoodete tootmine

209

Muude toiduainete tootmine

Põhigrupp

21

Joogitööstus

211

Etüülalkoholi tootmine kääritamise teel, pärmi ja kangete alkohoolsete jookide tootmine

212

Veini ja muude linnasteta kääritatud jookide tootmine

213

Õlle- ja linnasetootmine

214

Karastusjookide ja gaseeritud vee tootmine

ex 30

Kummitoodete, plastmaterjalide, tehis- ja sünteeskiudude ja tärklisetoodete tootmine

304

Tärklisetoodete tootmine

3   Direktiiv 82/489/EMÜ



ex 855

Juuksuriteenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

Nimekiri II

Direktiivide 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ ja 82/470/EMÜ põhigrupid

1   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikli 5 lõikes 1 loetletud tegevusalad)



ex 04

Kalapüük

043

Kalapüük sisevetel

ex 38

Transpordivahendite tootmine

381

Laevaehitus ja -remont

382

Raudteeseadmete tootmine

386

Õhusõidukite (kaasa arvatud kosmosetehnika) tootmine

ex 71

Transpordiga seotud tegevusalad ja muud tegevusalad kui transport, mis kuuluvad järgmiste gruppide alla:

ex 711

Magamis- ja restoranvaguniteenused; raudteeveeremi hooldus remondidepoos; vagunite puhastus

ex 712

Linna- ja linnalähiliinide ning kaugliinide reisijateveo veeremi hooldus

ex 713

Muu reisijate maismaaveo transpordivahendite (nagu näiteks autod, bussid ja taksod) hooldus

ex 714

Maanteetranspordi abirajatiste (nagu näiteks teed, tunnelid ja sillad, kaubahoidlad, autoparklad ning bussi- ja trammidepood) käigushoidmine ja hooldus

ex 716

Siseveetranspordiga seotud tegevusalad (nagu näiteks veeteede, sadamate ja muude siseveetranspordirajatiste käigushoidmine ja hooldus; puksiiri- ja lootsiteenused sadamates, poide paigaldamine, laevade lastimine ja lossimine ja muud samalaadsed tegevusalad nagu päästetööd, pukseerimine ja paadikuuride käigushoidmine)

73

Side: postiteenused ja telekommunikatsioon

ex 85

Isikuteenused

854

Pesumajad ja pesumajateenused, keemiline puhastus ja värvimine

ex 856

Fotostuudiod: portree- ja reklaamfoto, välja arvatud fotoreporterid

ex 859

Mujal liigitamata isikuteenused (hoonete või üksnes eluruumide hooldus ja koristamine)

2   Direktiiv 75/369/EMÜ (Artikkel 6, kui tegevusala käsitatakse tööstusliku või käsitöönduslikuna)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a) kaupade ostmine ja müümine:

 millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)

 kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b) selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

3   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõiked 1 ja 3)

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

 igasuguse eesmärgiga reisiteenuste (transport, toitlustamine, majutus, ekskursioonid jne) korraldamine, müügiks pakkumine või müümine otse või vahendaja kaudu, üksikult või paketina (artikli 2 lõike B punkt a)

 tegutsemine vahendajana eri transpordiliikide töövõtjate ja kauba lähetajate või vastuvõtjate vahel ning tegutsemine sellega seotud tegevusaladel:

 

aa) tööandja nimel transpordi töövõtjatega lepingute sõlmimine;

bb) tööandjale kõige kasulikuma transpordiliigi, -ettevõtte ja marsruudi valimine;

cc) transpordi tehniliste aspektide korraldamine (nt transportimiseks nõutav pakkimine); mitmesugused transpordiga seotud toimingud (nt jää varumine külmutusvagunite jaoks);

dd) transpordiga seotud formaalsused (nagu saatekirjade koostamine); saadetiste kokku panemine ja jagamine;

ee) transpordi eri etappide koordineerimine, korraldades transiiti, ümbersuunamist, ümberlaadimist ja muid toiminguid kaubajaamas;

ff) kauba lähetajatele ja vastuvõtjatele lasti ja vedajate ning transpordivahendite tagamine:

 transpordikulude hindamine ja aruannete kontrollimine

 teatavate ajutiste või alaliste meetmete võtmine reederi või meretranspordiettevõtte nimel (koos sadamavaldajatega, laevavarustajatega jne).

[Artikli 2 lõike A punktides a, b ja d loetletud tegevusalad].

Nimekiri III

Direktiivid 64/222/EMÜ, 68/364/EMÜ, 68/368/EMÜ, 75/368/EMÜ, 75/369/EMÜ, 70/523/EMÜ ja 82/470/EMÜ

1   Direktiiv 64/222/EMÜ

1. Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana hulgimüügi valdkonnas, v.a meditsiini- ja farmaatsiatoodete, toksiliste toodete ja patogeenide ning kivisöe hulgimüük (ex grupp 611).

2. Kutseline tegutsemine vahendajana, kellele üks või mitu isikut on andnud volitused ja juhised läbirääkimiste pidamiseks või äritehingute sõlmimiseks nende isikute nimel.

3. Kutseline tegutsemine vahendajana, kellel alaliselt selline kohustus puudub, kuid kes viib kokku inimesi, kes soovivad omavahel otselepinguid sõlmida, või kes korraldab nendevahelisi äritehinguid või abistab neid äritehingute sõlmimisel.

4. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes sõlmib äritehinguid enda nimel teise isiku eest.

5. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes korraldab teise isiku eest hulgimüüki enampakkumise teel.

6. Kutseline tegutsemine vahendajana, kes kogub tellimusi väljaspool äriruume (lävemüük).

7. Vahendajana kutseliste teenuste osutamine ühe või mitme kaubandus-, tööstus- või käsitööndusettevõtte teenistuses olles.

2   Direktiiv 68/364/EMÜ

ex ISIC grupp 612: Jaemüük

Välistatud tegevusalad:



012

Põllutöömasinate rendileandmine

640

Kinnisvara, kinnisvara rendileandmine

713

Sõiduautode, sõidukite ja hobuste rendileandmine

718

Raudteevagunite rendileandmine

839

Masinate rendileandmine äriühingutele

841

Kinopiletite broneerimine ja filmide laenutamine

842

Teatripiletite broneerimine ja teatrivarustuse laenutamine

843

Paatide, jalgrataste ja õnne- või osavusmängude mänguautomaatide rendileandmine

853

Möbleeritud tubade rendileandmine

854

Majapidamispesu laenutamine

859

Rõivaste laenutamine

3   Direktiiv 68/368/EMÜ

ISIC ex põhigrupp 85



1.

Restoranid, kohvikud, baarid ning muud söögi- ja joogikohad (ISIC grupp 852).

2.

Hotellid, külalistemajad, kämpingud ja muud majutuskohad (ISIC grupp 853).

4   Direktiiv 75/368/EMÜ (artikkel 7)



ex 62

Pangad ja muud finantsasutused

ex 620

Patendi- ja litsentsiettevõtted

ex 71

Transport

ex 713

Reisijate maanteevedu, välja arvatud reisijatevedu mootorsõidukitega

ex 719

Vedelate süsivesinike ja muude vedelate keemiatoodete transportimine torujuhtme kaudu

ex 82

Sotsiaal- ja kultuuriteenused

827

Raamatukogud, muuseumid, botaanika- ja loomaaiad

ex 84

Puhketeenused

843

Mujal liigitamata puhketeenused:

— sport (spordiväljakud, spordivõistluste korraldamine jne), välja arvatud spordiinstruktorite tegevus

— mängud (võidusõiduhobuste tallid, mänguväljakud, võidusõidurajad jne)

— muud puhketeenused (tsirkused, lõbustuspargid ja muu meelelahutus)

ex 85

Isikuteenused

ex 851

Koduteenused

ex 855

Ilusalongid ja maniküürijate teenused, välja arvatud kiropoodide ning iluravi- ja juuksurikoolide teenused

ex 859

Mujal liigitamata isikuteenused (välja arvatud spordi- ja ravimassöörid ning mägigiidid) jagatuna järgmistesse rühmadesse:

— desinfitseerimine ja kahjuritõrje

— rõivaste ja hoiuruumide laenutamine

— tutvumisteenistus ja samalaadsed teenused

— astroloogia, ennustamine ja samalaadsed teenused

— sanitaarteenused ja nendega seotud tegevus

— matuseteenused ja kalmistute hooldus

— kullerid ja tõlk-giidid

5   Direktiiv 75/369/EMÜ (artikkel 5)

Järgmine reisimisega seotud tegevus:

a) kaupade ostmine ja müümine:

 millega tegelevad tänava- ja kandekauplejad (ex ISIC grupp 612)

 kinnistel turgudel, mis ei ole püsirajatised, ja avaturgudel;

b) selliste vastuvõetud üleminekumeetmetega hõlmatud tegevusalad, milles selgesõnaliselt välistatakse või ei mainita nendel tegevusaladel tegutsemist reisides.

6   Direktiiv 70/523/EMÜ

Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana kivisöe hulgimüügi valdkonnas ja vahendajana kivisöekaubanduses (ex grupp 6112, ISIC nomenklatuur)

7   Direktiiv 82/470/EMÜ (artikli 6 lõige 2)

[Artikli 2 lõike A punktides c ja e, lõike B punktis b ning lõigetes C ja D loetletud tegevusalad]

Tegevusalade hulka kuuluvad eelkõige:

 raudteevagunite rendileandmine reisijate- või kaubaveoks

 tegutsemine vahendajana laevade müümisel, ostmisel või rentimisel

 emigrantide transpordi korraldamine, sellega seoses läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine

 ladudes, mööbliladudes, külmhoidlates, silohoidlates jne kas tollikontrolli all või mitte ladustatud esemete või kaupade vastuvõtmine ladustaja nimel

 ladustatud eseme või kaupade kohta ladustajale kättesaamistõendi andmine

 müüki ootavate või turule viidavate või turult toodavatele loomadele tarandike, söödajahu ja müügimärgistuse tagamine

 mootorsõidukite ülevaatuse või tehnilise kontrolli teostamine

 kaupade mõõtmine, kaalumine ja kalibreerimine.




V LISA

Tunnustamine koolituse miinimumnõuete kooskõlastamise alusel

V.1.   ARST

5.1.1.   Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/ Belgien

Diploma van arts/Diplôme de docteur en médecine

— Les universités/De universiteiten

— Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française/De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap

 

20. detsember 1976

▼M1

България

Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен “магистър” по „Медицина” и професионална квалификация „Магистър-лекар”

Медицински факултет във Висше медицинско училище (Медицински университет, Висш медицински институт в Република България)

 

1. jaanuar 2007

▼B

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu všeobecné lékařství (doktor medicíny, MUDr.)

Lékářská fakulta univerzity v České republice

— Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce

1. mai 2004

Danmark

Bevis for bestået lægevidenskabelig embedseksamen

Medicinsk universitetsfakultet

— Autorisation som læge, udstedt af Sundhedsstyrelsen og

— Tilladelse til selvstændigt virke som læge (dokumentation for gennemført praktisk uddannelse), udstedt af Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

— Zeugnis über die Ärztliche Prüfung

— Zeugnis über die Ärztliche Staatsprüfung und Zeugnis über die Vorbereitungszeit als Medizinalassistent, soweit diese nach den deutschen Rechtsvorschriften noch für den Abschluss der ärztlichen Ausbildung vorgesehen war

Zuständige Behörden

 

20. detsember 1976

Eesti

Diplom arstiteaduse õppekava läbimise kohta

Tartu Ülikool

 

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Iατρικής

— Iατρική Σχoλή Παvεπιστημίoυ,

— Σχoλή Επιστημώv Υγείας, Τμήμα Iατρικής Παvεπιστημίoυ

 

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Medicina y Cirugía

— Ministerio de Educación y Cultura

— El rector de una Universidad

 

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'Etat de docteur en médecine

Universités

 

20. detsember 1976

▼M8

Hrvatska

Diploma „doktor medicine/doktorica medicine”

Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

 

1. juuli 2013

▼B

Ireland

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

Italia

Diploma di laurea in medicina e chirurgia

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio della medicina e chirurgia

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Ιατρού

Ιατρικό Συμβούλιο

 

1. mai 2004

Latvija

ārsta diploms

Universitātes tipa augstskola

 

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo kvalifikaciją

Universitetas

Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą medicinos gydytojo profesinę kvalifikaciją

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'Etat de docteur en médecine, chirurgie et accouchements,

Jury d'examen d'Etat

Certificat de stage

20. detsember 1976

Magyarország

Általános orvos oklevél (doctor medicinae univer- sae, röv.: dr. med. univ.)

Egyetem

 

1. mai 2004

Malta

Lawrja ta' Tabib tal-Medi- ċina u l-Kirurġija

Universita’ ta' Malta

Ċertifikat ta' reġistrazzjoni maħruġ mill-Kunsill Mediku

1. mai 2004

Nederland

Getuigschrift van met goed gevolg afgelegd artsexamen

Faculteit Geneeskunde

 

20 .detsember 1976

Österreich

1.  Urkunde über die Verleihung des akademischen Grades Doktor der gesamten Heilkunde (bzw. Doctor medicinae universae, Dr.med.univ.)

1.  Medizinische Fakultät einer Universität

 

1. jaanuar 1994

2.  Diplom über die spezifische Ausbildung zum Arzt für Allgemeinmedizin bzw. Facharztdiplom

2.  Österreichische Ärztekammer

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku lekarskim z tytułem „lekarza”

1.  Akademia Medyczna

2.  Uniwersytet Medyczny

3.  Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Lekarski Egzamin Państwowy

1. mai 2004

Portugal

Carta de Curso de licenciatura em medicina

Universidades

Diploma comprovativo da conclusão do internato geral emitido pelo Ministério da Saúde

1. jaanuar 1986

▼M1

România

Diplomă de licență de doctor medic

Universități

 

1. jaanuar 2007

▼B

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor medicine/doktorica medicine”

Univerza

 

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „doktor medicíny” („MUDr.”)

Vysoká škola

 

1. mai 2004

Suomi/ Finland

Lääketieteen lisensiaatin tutkinto/Medicine licentiatexamen

— Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

— Kuopion yliopisto

— Oulun yliopisto

— Tampereen yliopisto

— Turun yliopisto

Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta/Examenbevis om tilläggsutbildning för läkare inom primärvården

1. jaanuar 1994

Sverige

Läkarexamen

Universitet

Bevis om praktisk utbildning som utfärdas av Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Primary qualification

Competent examining body

Certificate of experience

20. detsember 1976

5.1.2.   Eriarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/ Belgien

Bijzondere beroepstitel van geneesheer-specialist/Titre professionnel particulier de médecin spécialiste

Minister bevoegd voor Volksgezondheid/Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

▼M1

България

Свидетелство за призната специалност

Медицински университет, Висш медицински институт или

Военномедицин-ска академия

1. jaanuar 2007

▼B

Česká republika

Diplom o specializaci

Ministerstvo zdravotnictví

1. mai 2004

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som speciallæge

Sundhedsstyrelsen

20. detsember 1976

Deutschland

Fachärztliche Anerkennung

Landesärztekammer

20. detsember 1976

Eesti

Residentuuri lõputunnistus eriarstiabi erialal

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Τίτλoς Iατρικής Ειδικότητας

1.  Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

1. jaanuar 1981

2.  Νoμαρχία

España

Título de Especialista

Ministerio de Educación y Cultura

1. jaanuar 1986

France

1.  Certificat d'études spéciales de médecine

1.  Universités

20. detsember 1976

2.  Attestation de médecin spécialiste qualifié

2.  Conseil de l'Ordre des médecins

3.  Certificat d'études spéciales de médecine

3.  Universités

4.  Diplôme d'études spécialisées ou spécialisation complémentaire qualifiante de médecine

4.  Universités

▼M8

Hrvatska

Diploma o specijalističkom usavršavanju

Ministarstvo nadležno za zdravstvo

1. juuli 2013

▼B

Ireland

Certificate of Specialist doctor

Competent authority

20. detsember 1976

Italia

Diploma di medico specialista

Università

20. detsember 1976

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης Ειδικότητας

Ιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

„Sertifikāts”—kompetentu iestāžu izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu specialitātē

Latvijas Ārstu biedrība

Latvijas Ārstniecības personu profesionālo organizāciju savienība

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo specialisto profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Luxembourg

Certificat de médecin spécialiste

Ministre de la Santé publique

20. detsember 1976

Magyarország

Szakorvosi bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' Speċjalista Mediku

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving in een Specialistenregister

— Medisch Specialisten Registratie Commissie (MSRC) van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

— Sociaal-Geneeskundigen Registratie Commissie van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot Bevordering der Geneeskunst

20. detsember 1976

Österreich

Facharztdiplom

Österreichische Ärztekammer

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Portugal

1.  Grau de assistente

1.  Ministério da Saúde

1. jaanuar 1986

2.  Titulo de especialista

2.  Ordem dos Médicos

▼M1

România

Certificat de medic specialist

Ministerul Sănătății Publici

1. jaanuar 2007

▼B

Slovenija

Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu

1.  Ministrstvo za zdravje

1. mai 2004

2.  Zdravniška zbornica Slovenije

Slovensko

Diplom o špecializácii

Slovenská zdravotnícka univerzita

1. mai 2004

Suomi/ Finland

Erikoislääkärin tutkinto/Specialläkarexamen

1.  Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

1. jaanuar 1994

2.  Kuopion yliopisto

3.  Oulun yliopisto

4.  Tampereen yliopisto

5.  Turun yliopisto

Sverige

Bevis om specialkompetens som läkare, utfärdat av Socialstyrelsen

Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Certificate of Completion of specialist training

Competent authority

20. detsember 1976

▼M1

5.1.3.   Eriarstikursuste nimed



Riik

Anestesioloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Üldkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Anesthésie-réanimation/Anesthesie reanimatie

Chirurgie/Heelkunde

България

Анестезиология и интензивно лечение

Хирургия

Česká republika

Anesteziologie a resuscitace

Chirurgie

Danmark

Anæstesiologi

Kirurgi eller kirurgiske sygdomme

Deutschland

Anästhesiologie

(Allgemeine) Chirurgie

Eesti

Anestesioloogia

Üldkirurgia

Ελλάς

Αvαισθησιoλoγία

Χειρoυργική

España

Anestesiología y Reanimación

Cirugía general y del aparato digestivo

France

Anesthésiologie-Réanimation chirurgicale

Chirurgie générale

▼M8

Hrvatska

Anesteziologija, reanimatologija i intenzivna medicina

Opća kirurgija

▼M1

Ireland

Anaesthesia

Cirugía general

Italia

Anestesia e rianimazione

Chirurgia generale

Κύπρος

Αναισθησιολογία

Γενική Χειρουργική

Latvija

Anestezioloģija un reanimatoloģija

Ķirurģija

Lietuva

Anesteziologija reanimatologija

Chirurgija

Luxembourg

Anesthésie-réanimation

Chirurgie générale

Magyarország

Aneszteziológia és intenzív terápia

Sebészet

Malta

Anesteżija u Kura Intensiva

Kirurġija Ġenerali

Nederland

Anesthesiologie

Heelkunde

Österreich

Anästhesiologie und Intensivmedizin

Chirurgie

Polska

Anestezjologia i intensywna terapia

Chirurgia ogólna

Portugal

Anestesiologia

Cirurgia geral

România

Anestezie și terapie intensivă

Chirurgie generală

Slovenija

Anesteziologija, reanimatologija in perioperativna intenzivna medicina

Splošna kirurgija

Slovensko

Anestéziológia a intenzívna medicína

Chirurgia

Suomi/Finland

Anestesiologia ja tehohoito/Anestesiologi och intensivvård

Yleiskirurgia/Allmän kirurgi

Sverige

Anestesi och intensivvård

Kirurgi

United Kingdom

Anaesthetics

General surgery



Riik

Neurokirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Sünnitusabi ja günekoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Neurochirurgie

Gynécologie — obstétrique/Gynaecologie en verloskunde

България

Неврохирургия

Акушерство, гинекология и репродуктивна медицина

Česká republika

Neurochirurgie

Gynekologie a porodnictví

Danmark

Neurokirurgi eller kirurgiske nervesygdomme

Gynækologi og obstetrik eller kvindesygdomme og fødselshjælp

Deutschland

Neurochirurgie

Frauenheilkunde und Geburtshilfe

Eesti

Neurokirurgia

Sünnitusabi ja günekoloogia

Ελλάς

Νευρoχειρoυργική

Μαιευτική-Γυvαικoλoγία

España

Neurocirugía

Obstetricia y ginecología

France

Neurochirurgie

Gynécologie — obstétrique

▼M8

Hrvatska

Neurokirurgija

Ginekologija i opstetricija

▼M1

Ireland

Neurosurgery

Obstetrics and gynaecology

Italia

Neurochirurgia

Ginecologia e ostetricia

Κύπρος

Νευροχειρουργική

Μαιευτική — Γυναικολογία

Latvija

Neiroķirurģija

Ginekoloģija un dzemdniecība

Lietuva

Neurochirurgija

Akušerija ginekologija

Luxembourg

Neurochirurgie

Gynécologie — obstétrique

Magyarország

Idegsebészet

Szülészet-nőgyógyászat

Malta

Newrokirurġija

Ostetriċja u Ġinekoloġija

Nederland

Neurochirurgie

Verloskunde en gynaecologie

Österreich

Neurochirurgie

Frauenheilkunde und Geburtshilfe

Polska

Neurochirurgia

Położnictwo i ginekologia

Portugal

Neurocirurgia

Ginecologia e obstetricia

România

Neurochirurgie

Obstetrică-ginecologie

Slovenija

Nevrokirurgija

Ginekologija in porodništvo

Slovensko

Neurochirurgia

Gynekológia a pôrodníctvo

Suomi/Finland

Neurokirurgia/Neurokirurgi

Naistentaudit ja synnytykset/Kvinnosjukdomar och förlossningar

Sverige

Neurokirurgi

Obstetrik och gynekologi

United Kingdom

Neurosurgery

Obstetrics and gynaecology



Riik

Sisehaigused

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Oftalmoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Médecine interne/Inwendige geneeskunde

Ophtalmologie/Oftalmologie

България

Вътрешни болести

Очни болести

Česká republika

Vnitřní lékařství

Oftalmologie

Danmark

Intern medicin

Oftalmologi eller øjensygdomme

Deutschland

Innere Medizin

Augenheilkunde

Eesti

Sisehaigused

Oftalmoloogia

Ελλάς

Παθoλoγία

Οφθαλμoλoγία

España

Medicina interna

Oftalmología

France

Médecine interne

Ophtalmologie

▼M8

Hrvatska

Opća interna medicina

Oftalmologija i optometrija

▼M1

Ireland

General medicine

Ophthalmic surgery

Italia

Medicina interna

Oftalmologia

Κύπρος

Παθoλoγία

Οφθαλμολογία

Latvija

Internā medicīna

Oftalmoloģija

Lietuva

Vidaus ligos

Oftalmologija

Luxembourg

Médecine interne

Ophtalmologie

Magyarország

Belgyógyászat

Szemészet

Malta

Mediċina Interna

Oftalmoloġija

Nederland

Interne geneeskunde

Oogheelkunde

Österreich

Innere Medizin

Augenheilkunde und Optometrie

Polska

Choroby wewnętrzne

Okulistyka

Portugal

Medicina interna

Oftalmologia

România

Medicină internă

Oftalmologie

Slovenija

Interna medicina

Oftalmologija

Slovensko

Vnútorné lekárstvo

Oftalmológia

Suomi/Finland

Sisätaudit/Inre medicin

Silmätaudit/Ögonsjukdomar

Sverige

Internmedicine

Ögonsjukdomar (oftalmologi)

United Kingdom

General (internal) medicine

Ophthalmology



Riik

Otorinolarüngoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Pediaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Oto-rhino-laryngologie/Otorhinolaryngologie

Pédiatrie/Pediatrie

България

Ушно-носно-гърлени болести

Детски болести

Česká republika

Otorinolaryngologie

Dětské lékařství

Danmark

Oto-rhino-laryngologi eller øre-næse-halssygdomme

Pædiatri eller sygdomme hos børn

Deutschland

Hals-Nasen-Ohrenheilkunde

Kinder — und Jugendheilkunde

Eesti

Otorinolarüngoloogia

Pediaatria

Ελλάς

Ωτoριvoλαρυγγoλoγία

Παιδιατρική

España

Otorrinolaringología

PediatrÍa y sus áreas especÍfIcas

France

Oto-rhino-laryngologie

Pédiatrie

▼M8

Hrvatska

Otorinolaringologija

Pedijatrija

▼M1

Ireland

Otolaryngology

Paediatrics

Italia

Otorinolaringoiatria

Pédiatria

Κύπρος

Ωτορινολαρυγγολογία

Παιδιατρική

Latvija

Otolaringoloģija

Pediatrija

Lietuva

Otorinolaringologija

Vaikų ligos

Luxembourg

Oto-rhino-laryngologie

Pédiatrie

Magyarország

Fül-orr-gégegyógyászat

Csecsemő- és gyermekgyógyászat

Malta

Otorinolaringoloġija

Pedjatrija

Nederland

Keel-, neus- en oorheelkunde

Kindergeneeskunde

Österreich

Hals-, Nasen-und Ohrenkrankheiten

Kinder — und Jugendheilkunde

Polska

Otorynolaryngologia

Pediatria

Portugal

Otorrinolaringologia

Pediatria

România

Otorinolaringologie

Pediatrie

Slovenija

Otorinolaringológija

Pediatrija

Slovensko

Otorinolaryngológia

Pediatria

Suomi/Finland

Korva-, nenä- ja kurkkutaudit/Öron-, näs- och halssjukdomar

Lastentaudit/Barnsjukdomar

Sverige

Öron-, näs- och halssjukdomar (oto-rhino-laryngologi)

Barn- och ungdomsmedicin

United Kingdom

Otolaryngology

Paediatrics



Riik

Pulmonoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Uroloogia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Pneumologie

Urologie

България

Пневмология и фтизиатрия

Урология

Česká republika

Tuberkulóza a respirační nemoci

Urologie

Danmark

Medicinske lungesygdomme

Urologi eller urinvejenes kirurgiske sygdomme

Deutschland

Pneumologie

Urologie

Eesti

Pulmonoloogia

Uroloogia

Ελλάς

Φυματιoλoγία- Πvευμovoλoγία

Ουρoλoγία

España

Neumología

Urología

France

Pneumologie

Urologie

▼M8

Hrvatska

Pulmologija

Urologija

▼M1

Ireland

Respiratory medicine

Urology

Italia

Malattie dell'apparato respiratorio

Urologia

Κύπρος

Πνευμονολογία — Φυματιολογία

Ουρολογία

Latvija

Ftiziopneimonoloģija

Uroloģija

Lietuva

Pulmonologija

Urologija

Luxembourg

Pneumologie

Urologie

Magyarország

Tüdőgyógyászat

Urológia

Malta

Mediċina Respiratorja

Uroloġija

Nederland

Longziekten en tuberculose

Urologie

Österreich

Lungenkrankheiten

Urologie

Polska

Choroby płuc

Urologia

Portugal

Pneumologia

Urologia

România

Pneumologie

Urologie

Slovenija

Pnevmologija

Urologija

Slovensko

Pneumológia a ftizeológia

Urológia

Suomi/Finland

Keuhkosairaudet ja allergologia/Lungsjukdomar och allergologi

Urologia/Urologi

Sverige

Lungsjukdomar (pneumologi)

Urologi

United Kingdom

Respiratory medicine

Urology



Riik

Ortopeedia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Patoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Chirurgie orthopédique/Orthopedische heelkunde

Anatomie pathologique/Pathologische anatomie

България

Ортопедия и травматология

Обща и клинична патология

Česká republika

Ortopedie

Patologická anatomie

Danmark

Ortopædisk kirurgi

Patologisk anatomi eller vævs- og celleundersøgelser

Deutschland

Orthopädie (und Unfallchirurgie)

Pathologie

Eesti

Ortopeedia

Patoloogia

Ελλάς

Ορθoπεδική

Παθoλoγική Αvατoμική

España

Cirugía ortopédica y traumatología

Anatomía patológica

France

Chirurgie orthopédique et traumatologie

Anatomie et cytologie pathologiques

▼M8

Hrvatska

Ortopedija i traumatologija

Patologija

▼M1

Ireland

Trauma and orthopaedic surgery

Morbid anatomy and histopathology

Italia

Ortopedia e traumatologia

Anatomia patologica

Κύπρος

Ορθοπεδική

Παθολογοανατομία — Ιστολογία

Latvija

Traumatoloģija un ortopēdija

Patoloģija

Lietuva

Ortopedija traumatologija

Patologija

Luxembourg

Orthopédie

Anatomie pathologique

Magyarország

Ortopédia

Patológia

Malta

Kirurġija Ortopedika

Istopatoloġija

Nederland

Orthopedie

Pathologie

Österreich

Orthopädie und Orthopädische Chirurgie

Pathologie

Polska

Ortopedia i traumatologia narządu ruchu

Patomorfologia

Portugal

Ortopedia

Anatomia patologica

România

Ortopedie și traumatologie

Anatomie patologică

Slovenija

Ortopedska kirurgija

Anatomska patologija in citopatologija

Slovensko

Ortopédia

Patologická anatómia

Suomi/Finland

Ortopedia ja traumatologia/Ortopedi och traumatologi

Patologia/Patologi

Sverige

Ortopedi

Klinisk patologi

United Kingdom

Trauma and orthopaedic surgery

Histopathology



Riik

Neuroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Psühhiaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Neurologie

Psychiatrie de l'adulte/Volwassen psychiatrie

България

Нервни болести

Психиатрия

Česká republika

Neurologie

Psychiatrie

Danmark

Neurologi eller medicinske nervesygdomme

Psykiatri

Deutschland

Neurologie

Psychiatrie und Psychotherapie

Eesti

Neuroloogia

Psühhiaatria

Ελλάς

Νευρoλoγία

Ψυχιατρική

España

Neurología

Psiquiatría

France

Neurologie

Psychiatrie

▼M8

Hrvatska

Neurologija

Psihijatrija

▼M1

Ireland

Neurology

Psychiatry

Italia

Neurologia

Psichiatria

Κύπρος

Νευρολογία

Ψυχιατρική

Latvija

Neiroloģija

Psihiatrija

Lietuva

Neurologija

Psichiatrija

Luxembourg

Neurologie

Psychiatrie

Magyarország

Neurológia

Pszichiátria

Malta

Newroloġija

Psikjatrija

Nederland

Neurologie

Psychiatrie

Österreich

Neurologie

Psychiatrie

Polska

Neurologia

Psychiatria

Portugal

Neurologia

Psiquiatria

România

Neurologie

Psihiatrie

Slovenija

Nevrologija

Psihiatrija

Slovensko

Neurológia

Psychiatria

Suomi/Finland

Neurologia/Neurologi

Psykiatria/Psykiatri

Sverige

Neurologi

Psykiatri

United Kingdom

Neurology

General psychiatry



Riik

Radioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Onkoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Radiodiagnostic/Röntgendiagnose

Radiothérapie-oncologie/Radiotherapie-oncologie

България

Образна диагностика

Лъчелечение

Česká republika

Radiologie a zobrazovací metody

Radiační onkologie

Danmark

Diagnostik radiologi eller røntgenundersøgelse

Onkologi

Deutschland

(Diagnostische) Radiologie

Strahlentherapie

Eesti

Radioloogia

Onkoloogia

Ελλάς

Ακτιvoδιαγvωστική

Ακτιvoθεραπευτική — Ογκολογία

España

Radiodiagnóstico

Oncología radioterápica

France

Radiodiagnostic et imagerie médicale

Oncologie radiothérapique

▼M8

Hrvatska

Klinička radiologija

Onkologija i radioterapija

▼M1

Ireland

Diagnostic radiology

Radiation oncology

Italia

Radiodiagnostica

Radioterapia

Κύπρος

Ακτινολογία

Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία

Latvija

Diagnostiskā radioloģija

Terapeitiskā radioloģija

Lietuva

Radiologija

Onkologija radioterapija

Luxembourg

Radiodiagnostic

Radiothérapie

Magyarország

Radiológia

Sugárterápia

Malta

Radjoloġija

Onkoloġija u Radjoterapija

Nederland

Radiologie

Radiotherapie

Österreich

Medizinische Radiologie-Diagnostik

Strahlentherapie — Radioonkologie

Polska

Radiologia i diagnostyka obrazowa

Radioterapia onkologiczna

Portugal

Radiodiagnóstico

Radioterapia

România

Radiologie-imagistică medicală

Radioterapie

Slovenija

Radiologija

Radioterapija in onkologija

Slovensko

Rádiológia

Radiačná onkológia

Suomi/Finland

Radiologia/Radiologi

Syöpätaudit/Cancersjukdomar

Sverige

Medicinsk radiologi

Tumörsjukdomar (allmän onkologi)

United Kingdom

Clinical radiology

Clinical oncology



Riik

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Laborimeditsiin

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique/Plastische, reconstructieve en esthetische heelkunde

Biologie clinique/Klinische biologie

България

Пластично-възстановителна хирургия

Клинична лаборатория

Česká republika

Plastická chirurgie

 

Danmark

Plastikkirurgi

 

Deutschland

Plastische (und Ästhetische) Chirurgie

 

Eesti

Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia

Laborimeditsiin

Ελλάς

Πλαστική Χειρoυργική

Χειρουργική Θώρακος

España

Cirugía plástica, estética y reparadora

Análisis clínicos

France

Chirurgie plastique, reconstructrice et esthétique

Biologie médicale

▼M8

Hrvatska

Plastična, rekonstrukcijska i estetska kirurgija

 

▼M1

Ireland

Plastic, reconstructive and aesthetic surgery

 

Italia

Chirurgia plastica e ricostruttiva

Patologia clinica

Κύπρος

Πλαστική Χειρουργική

 

Latvija

Plastiskā ķirurģija

 

Lietuva

Plastinė ir rekonstrukcinė chirurgija

Laboratorinė medicina

Luxembourg

Chirurgie plastique

Biologie clinique

Magyarország

Plasztikai (égési) sebészet

Orvosi laboratóriumi diagnosztika

Malta

Kirurġija Plastika

 

Nederland

Plastische chirurgie

 

Österreich

Plastische Chirurgie

Medizinische Biologie

Polska

Chirurgia plastyczna

Diagnostyka laboratoryjna

Portugal

Cirurgia plástica e reconstrutiva

Patologia clínica

România

Chirurgie plastică — microchirurgie reconstructivă

Medicină de laborator

Slovenija

Plastična, rekonstrukcijska in estetska kirurgija

 

Slovensko

Plastická chirurgia

Laboratórna medicína

Suomi/Finland

Plastiikkakirurgia/Plastikkirurgi

 

Sverige

Plastikkirurgi

 

►C4  United Kingdom ◄

►C4  Plastic surgery ◄

 



Riik

Mikrobioloogia-bakterioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Biokeemia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

 

България

Микробиология

Биохимия

Česká republika

Lékařská mikrobiologie

Klinická biochemie

Danmark

Klinisk mikrobiologi

Klinisk biokemi

Deutschland

Mikrobiologie (Virologie) und Infektionsepidemiologie

Laboratoriumsmedizin

Eesti

 

 

Ελλάς

1.  Iατρική Βιoπαθoλoγία

2.  Μικρoβιoλoγία

 

España

Microbiología y parasitología

Bioquímica clínica

France

 

 

▼M8

Hrvatska

Klinička mikrobiologija

 

▼M1

Ireland

Microbiology

Chemical pathology

Italia

Microbiologia e virologia

Biochimica clinica

Κύπρος

Μικροβιολογία

 

Latvija

Mikrobioloģija

 

Lietuva

 

 

Luxembourg

Microbiologie

Chimie biologique

Magyarország

Orvosi mikrobiológia

 

Malta

Mikrobijoloġija

Patoloġija Kimika

Nederland

Medische microbiologie

Klinische chemie

Österreich

Hygiene und Mikrobiologie

Medizinische und Chemische Labordiagnostik

Polska

Mikrobiologia lekarska

 

Portugal

 

 

România

 

 

Slovenija

Klinična mikrobiologija

Medicinska biokemija

Slovensko

Klinická mikrobiológia

Klinická biochémia

Suomi/Finland

Kliininen mikrobiologia/Klinisk mikrobiologi

Kliininen kemia/Klinisk kemi

Sverige

Klinisk bakteriologi

Klinisk kemi

United Kingdom

Medical microbiology and virology

Chemical pathology



Riik

Immunoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Torakaalkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Chirurgie thoracique/Heelkunde op de thorax (1)

България

Клинична имунология Имунология

Гръдна хирургия Кардиохирургия

Česká republika

Alergologie a klinická imunologie

Kardiochirurgie

Danmark

Klinisk immunologi

Thoraxkirurgi eller brysthulens kirurgiske sygdomme

Deutschland

 

Thoraxchirurgie

Eesti

 

Torakaalkirurgia

Ελλάς

 

Χειρουργική Θώρακος

España

Inmunología

Cirugía torácica

France

 

Chirurgie thoracique et cardiovasculaire

▼M8

Hrvatska

Alergologija i klinička imunologija

 

▼M1

Ireland

Immunology (clinical and laboratory)

Thoracic surgery

Italia

 

Chirurgia toracica; Cardiochirurgia

Κύπρος

Ανοσολογία

Χειρουργική Θώρακος

Latvija

Imunoloģija

Torakālā ķirurģija

Lietuva

 

Krūtinės chirurgija

Luxembourg

Immunologie

Chirurgie thoracique

Magyarország

Allergológia és klinikai immunológia

Mellkassebészet

Malta

Immunoloġija

Kirurġija Kardjo-Toraċika

Nederland

 

Cardio-thoracale chirurgie

Österreich

Immunologie

 

Polska

Immunologia kliniczna

Chirurgia klatki piersiowej

Portugal

 

Cirurgia cardiotorácica

România

 

Chirurgie toracică

Slovenija

 

Torakalna kirurgija

Slovensko

Klinická imunológia a alergológia

Hrudníková chirurgia

Suomi/Finland

 

Sydän-ja rintaelinkirurgia/Hjärt- och thoraxkirurgi

Sverige

Klinisk immunologi

Thoraxkirurgi

United Kingdom

Immunology

Cardo-thoracic surgery

(1)   1. jaanuar 1983

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Lastekirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Kardiovaskulaarkirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Chirurgie des vaisseaux/Bloedvatenheelkunde (1)

България

Детска хирургия

Съдова хирургия

Česká republika

Dětská chirurgie

Cévní chirurgie

Danmark

 

Karkirurgi eller kirurgiske blodkarsygdomme

Deutschland

Kinderchirurgie

Gefäßchirurgie

Eesti

Lastekirurgia

Kardiovaskulaarkirurgia

Ελλάς

Χειρoυργική Παίδωv

Αγγειoχειρoυργική

España

Cirugía pediátrica

Angiología y cirugía vascular

France

Chirurgie infantile

Chirurgie vasculaire

▼M8

Hrvatska

Dječja kirurgija

Vaskularna kirurgija

▼M1

Ireland

Paediatric surgery

 

Italia

Chirurgia pediatrica

Chirurgia vascolare

Κύπρος

Χειρουργική Παίδων

Χειρουργική Αγγείων

Latvija

Bērnu ķirurģija

Asinsvadu ķirurģija

Lietuva

Vaikų chirurgija

Kraujagyslių chirurgija

Luxembourg

Chirurgie pédiatrique

Chirurgie vasculaire

Magyarország

Gyermeksebészet

Érsebészet

Malta

Kirurgija Pedjatrika

Kirurġija Vaskolari

Nederland

 

 

Österreich

Kinderchirurgie

 

Polska

Chirurgia dziecięca

Chirurgia naczyniowa

Portugal

Cirurgia pediátrica

Cirurgia vascular

România

Chirurgie pediatrică

Chirurgie vasculară

Slovenija

 

Kardiovaskularna kirurgija

Slovensko

Detská chirurgia

Cievna chirurgia

Suomi/Finland

Lastenkirurgia/Barnkirurgi

Verisuonikirurgia/Kärlkirurgi

Sverige

Barn- och ungdomskirurgi

 

United Kingdom

Paediatric surgery

 

(1)   1. jaanuar 1983

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Kardioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Gastroenteroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Cardiologie

Gastro-entérologie/Gastroenterologie

България

Кардиология

Гастроентерология

Česká republika

Kardiologie

Gastroenterologie

Danmark

Kardiologi

Medicinsk gastroenterologi eller medicinske mavetarmsygdomme

Deutschland

Innere Medizin und Schwerpunkt Kardiologie

Innere Medizin und Schwerpunkt Gastroenterologie

Eesti

Kardioloogia

Gastroenteroloogia

Ελλάς

Καρδιoλoγία

Γαστρεvτερoλoγία

España

Cardiología

Aparato digestivo

France

Pathologie cardio-vasculaire

Gastro-entérologie et hépatologie

▼M8

Hrvatska

Kardiologija

Gastroenterologija

▼M1

Ireland

Cardiology

Gastro-enterology

Italia

Cardiologia

Gastroenterologia

Κύπρος

Καρδιολογία

Γαστρεντερολογία

Latvija

Kardioloģija

Gastroenteroloģija

Lietuva

Kardiologija

Gastroenterologija

Luxembourg

Cardiologie et angiologie

Gastro-enterologie

Magyarország

Kardiológia

Gasztroenterológia

Malta

Kardjoloġija

Gastroenteroloġija

Nederland

Cardiologie

Leer van maag-darm-leverziekten

Österreich

 

 

Polska

Kardiologia

Gastrenterologia

Portugal

Cardiologia

Gastrenterologia

România

Cardiologie

Gastroenterologie

Slovenija

 

Gastroenterologija

Slovensko

Kardiológia

Gastroenterológia

Suomi/Finland

Kardiologia/Kardiologi

Gastroenterologia/Gastroenterologi

Sverige

Kardiologi

Medicinsk gastroenterologi och hepatologi

United Kingdom

Cardiology

Gastro-enterology



Riik

Reumatoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Hematoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Rhumathologie/reumatologie

 

България

Ревматология

Трансфузионна хематология

Česká republika

Revmatologie

Hematologie a transfúzní lékařství

Danmark

Reumatologi

Hæmatologi eller blodsygdomme

Deutschland

Innere Medizin und Schwerpunkt Rheumatologie

Innere Medizin und Schwerpunkt Hämatologie und Onkologie

Eesti

Reumatoloogia

Hematoloogia

Ελλάς

Ρευματoλoγία

Αιματoλoγία

España

Reumatología

Hematología y hemoterapia

France

Rhumatologie

 

▼M8

Hrvatska

Reumatologija

Hematologija

▼M1

Ireland

Rheumatology

Haematology (clinical and laboratory)

Italia

Reumatologia

Ematologia

Κύπρος

Ρευματολογία

Αιματολογία

Latvija

Reimatoloģija

Hematoloģija

Lietuva

Reumatologija

Hematologija

Luxembourg

Rhumatologie

Hématologie

Magyarország

Reumatológia

Haematológia

Malta

Rewmatoloġija

Ematoloġija

Nederland

Reumatologie

 

Österreich

 

 

Polska

Reumatologia

Hematologia

Portugal

Reumatologia

Imuno-hemoterapia

România

Reumatologie

Hematologie

Slovenija

 

 

Slovensko

Reumatológia

Hematológia a transfúziológia

Suomi/Finland

Reumatologia/Reumatologi

Kliininen hematologia/Klinisk hematologi

Sverige

Reumatologi

Hematologi

United Kingdom

Rheumatology

Haematology



Riik

Endokrinoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Taastusravi ja füsiaatria

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Médecine physique et réadaptation/Fysische geneeskunde en revalidatie

България

Ендокринология и болести на обмяната

Физикална и рехабилитационна медицина

Česká republika

Endokrinologie

Rehabilitační a fyzikální medicína

Danmark

Medicinsk endokrinologi eller medicinske hormonsygdomme

 

Deutschland

Innere Medizin und Schwerpunkt Endokrinologie und Diabetologie

Physikalische und Rehabilitative Medizin

Eesti

Endokrinoloogia

Taastusravi ja füsiaatria

Ελλάς

Εvδoκριvoλoγία

Φυσική Iατρική και Απoκατάσταση

España

Endocrinología y nutrición

Medicina física y rehabilitación

France

Endocrinologie, maladies métaboliques

Rééducation et réadaptation fonctionnelles

▼M8

Hrvatska

Endokrinologija i dijabetologija

Fizikalna medicina i rehabilitacija

▼M1

Ireland

Endocrinology and diabetes mellitus

 

Italia

Endocrinologia e malattie del ricambio

Medicina fisica e riabilitazione

Κύπρος

Ενδοκρινολογία

Φυσική Ιατρική και Αποκατάσταση

Latvija

Endokrinoloģija

Rehabilitoloģija Fiziskā rehabilitācija

Fizikālā medicīna

Lietuva

Endokrinologija

Fizinė medicina ir reabilitacija

Luxembourg

Endocrinologie, maladies du métabolisme et de la nutrition

Rééducation et réadaptation fonctionnelles

Magyarország

Endokrinológia

Fizioterápia

Malta

Endokrinoloġija u Dijabete

 

Nederland

 

Revalidatiegeneeskunde

Österreich

 

Physikalische Medizin

Polska

Endokrynologia

Rehabilitacja medyczna

Portugal

Endocrinologia

Fisiatria ou Medicina física e de reabilitação

România

Endocrinologie

Recuperare, medicină fizică și balneologie

Slovenija

 

Fizikalna in rehabilitacijska medicina

Slovensko

Endokrinológia

Fyziatria, balneológia a liečebná rehabilitácia

Suomi/Finland

Endokrinologia/Endokrinologi

Fysiatria/Fysiatri

Sverige

Endokrina sjukdomar

Rehabiliteringsmedicin

United Kingdom

Endocrinology and diabetes mellitus

 



Riik

Neuropsühhiaatria

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Dermatoveneroloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Neuropsychiatrie (1)

Dermato-vénéréologie/Dermato-venerologie

България

 

Кожни и венерически болести

Česká republika

 

Dermatovenerologie

Danmark

 

Dermato-venerologi eller hud- og kønssygdomme

Deutschland

Nervenheilkunde (Neurologie und Psychiatrie)

Haut — und Geschlechtskrankheiten

Eesti

 

Dermatoveneroloogia

Ελλάς

Νευρoλoγία — Ψυχιατρική

Δερματoλoγία — Αφρoδισιoλoγία

España

 

Dermatología médico-quirúrgica y venereología

France

Neuropsychiatrie (2)

Dermatologie et vénéréologie

▼M8

Hrvatska

 

Dermatologija i venerologija

▼M1

Ireland

 

 

Italia

Neuropsichiatria (3)

Dermatologia e venerologia

Κύπρος

Νευρολογία — Ψυχιατρική

Δερματολογία — Αφροδισιολογία

Latvija

 

Dermatoloģija un veneroloģija

Lietuva

 

Dermatovenerologija

Luxembourg

Neuropsychiatrie (4)

Dermato-vénéréologie

Magyarország

 

Bőrgyógyászat

Malta

 

Dermato-venerejoloġija

Nederland

Zenuw — en zielsziekten (5)

Dermatologie en venerologie

Österreich

Neurologie und Psychiatrie

Haut- und Geschlechtskrankheiten

Polska

 

Dermatologia i wenerologia

Portugal

 

Dermatovenereologia

România

 

Dermatovenerologie

Slovenija

 

Dermatovenerologija

Slovensko

Neuropsychiatria

Dermatovenerológia

Suomi/Finland

 

Ihotaudit ja allergologia/Hudsjukdomar och allergologi

Sverige

 

Hud- och könssjukdomar

United Kingdom

 

 

(1)   1. august 1987, välja arvatud isikud, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva

(2)   31. detsember 1971

(3)   31. oktoober 1999

(4)   Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam tunnistust

(5)   9. juuli 1984

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Radioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Lapsepsühhiaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Psychiatrie infanto-juvénile/Kinder- en jeugdpsychiatrie

България

Радиобиология

Детска психиатрия

Česká republika

 

Dětská a dorostová psychiatrie

Danmark

 

Børne- og ungdomspsykiatri

Deutschland

Radiologie

Kinder- und Jugendpsychiatrie und -psychotherapie

Eesti

 

 

Ελλάς

Ακτιvoλoγία — Ραδιoλoγία

Παιδoψυχιατρική

España

Electroradiología

 

France

Electro-radiologie (1)

Pédo-psychiatrie

▼M8

Hrvatska

Klinička radiologija

Dječja i adolescentna psihijatrija

▼M1

Ireland

Radiology

Child and adolescent psychiatry

Italia

Radiologia (2)

Neuropsichiatria infantile

Κύπρος

 

Παιδοψυχιατρική

Latvija

 

Bērnu psihiatrija

Lietuva

 

Vaikų ir paauglių psichiatrija

Luxembourg

Électroradiologie (3)

Psychiatrie infantile

Magyarország

Radiológia

Gyermek-és ifjúságpszichiátria

Malta

 

 

Nederland

Radiologie (4)

 

Österreich

Radiologie

 

Polska

 

Psychiatria dzieci i młodzieży

Portugal

Radiologia

Pedopsiquiatria

România

 

Psihiatrie pediatrică

Slovenija

 

Otroška in mladostniška psihiatrija

Slovensko

 

Detská psychiatria

Suomi/Finland

 

Lastenpsykiatria/Barnpsykiatri

Sverige

 

Barn- och ungdomspsykiatri

United Kingdom

 

Child and adolescent psychiatry

(1)   3. detsember 1971

(2)   31. oktoober 1993

(3)   Pärast 5. märtsi 1982 alustatud õpingute läbimise kohta ei väljastata enam tunnistust

(4)   8. juuli 1984

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Geriaatria

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Nefroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

 

България

Гериатрична медицина

Нефрология

Česká republika

Geriatrie

Nefrologie

Danmark

Geriatri eller alderdommens sygdomme

Nefrologi eller medicinske nyresygdomme

Deutschland

 

Innere Medizin und Schwerpunkt Nephrologie

Eesti

 

Nefroloogia

Ελλάς

 

Νεφρoλoγία

España

Geriatría

Nefrología

France

 

Néphrologie

▼M8

Hrvatska

 

Nefrologija

▼M1

Ireland

Geriatric medicine

Nephrology

Italia

Geriatria

Nefrologia

Κύπρος

Γηριατρική

Νεφρολογία

Latvija

 

Nefroloģija

Lietuva

Geriatrija

Nefrologija

Luxembourg

Gériatrie

Néphrologie

Magyarország

Geriátria

Nefrológia

Malta

Ġerjatrija

Nefroloġija

Nederland

Klinische geriatrie

 

Österreich

 

 

Polska

Geriatria

Nefrologia

Portugal

 

Nefrologia

România

Geriatrie și gerontologie

Nefrologie

Slovenija

 

Nefrologija

Slovensko

Geriatria

Nefrológia

Suomi/Finland

Geriatria/Geriatri

Nefrologia/Nefrologi

Sverige

Geriatrik

Medicinska njursjukdomar (nefrologi)

United Kingdom

Geriatrics

Renal medicine



Riik

Infektsioonhaigused

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Rahvatervis

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

 

България

Инфекциозни болести

Социална медицина и здравен мениджмънт

комунална хигиена

Česká republika

Infekční lékařství

Hygiena a epidemiologie

Danmark

Infektionsmedicin

Samfundsmedicin

Deutschland

 

Öffentliches Gesundheitswesen

Eesti

Infektsioonhaigused

 

Ελλάς

 

Κοινωνική Ιατρική

España

 

Medicina preventiva y salud pública

France

 

Santé publique et médecine sociale

▼M8

Hrvatska

Infektologija

Javnozdravstvena medicina

▼M1

Ireland

Infectious diseases

Public health medicine

Italia

Malattie infettive

Igiene e medicina preventiva

Κύπρος

Λοιμώδη Νοσήματα

Υγειονολογία/Κοινοτική Ιατρική

Latvija

Infektoloģija

 

Lietuva

Infektologija

 

Luxembourg

Maladies contagieuses

Santé publique

Magyarország

Infektológia

Megelőző orvostan és népegészségtan

Malta

Mard Infettiv

Saħħa Pubblika

Nederland

 

Maatschappij en gezondheid

Österreich

 

Sozialmedizin

Polska

Choroby zakaźne

Zdrowie publiczne, epidemiologia

Portugal

Infecciologia

Saúde pública

România

Boli infecțioase

Sănătate publică și management

Slovenija

Infektologija

Javno zdravje

Slovensko

Infektológia

Verejné zdravotníctvo

Suomi/Finland

Infektiosairaudet/Infektionssjukdomar

Terveydenhuolto/Hälsovård

Sverige

Infektionssjukdomar

Socialmedicin

United Kingdom

Infectious diseases

Public health medicine



Riik

Farmakoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Töötervishoid

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Médecine du travail/Arbeidsgeneeskunde

България

Клинична фармакология и терапия

Фармакология

Трудова медицина

Česká republika

Klinická farmakologie

Pracovní lékařství

Danmark

Klinisk farmakologi

Arbejdsmedicin

Deutschland

Pharmakologie und Toxikologie

Arbeitsmedizin

Eesti

 

 

Ελλάς

 

Iατρική thς Εργασίας

España

Farmacología clínica

Medicina del trabajo

France

 

Médecine du travail

▼M8

Hrvatska

Klinička farmakologija s toksikologijom

Medicina rada i športa

▼M1

Ireland

Clinical pharmacology and therapeutics

Occupational medicine

Italia

Farmacologia

Medicina del lavoro

Κύπρος

 

Ιατρική της Εργασίας

Latvija

 

Arodslimības

Lietuva

 

Darbo medicina

Luxembourg

 

Médecine du travail

Magyarország

Klinikai farmakológia

Foglalkozás-orvostan (üzemorvostan)

Malta

Farmakoloġija Klinika u t-Terapewtika

Mediċina Okkupazzjonali

Nederland

 

Arbeid en gezondheid, bedrijfsgeneeskunde

Arbeid en gezondheid, verzekeringsgeneeskunde

Österreich

Pharmakologie und Toxikologie

Arbeits- und Betriebsmedizin

Polska

Farmakologia kliniczna

Medycyna pracy

Portugal

 

Medicina do trabalho

România

Farmacologie clinică

Medicina muncii

Slovenija

 

Medicina dela, prometa in športa

Slovensko

Klinická farmakológia

Pracovné lekárstvo

Suomi/Finland

Kliininen farmakologia ja lääkehoito/Klinisk farmakologi och läkemedelsbehandling

Työterveyshuolto/Företagshälsovård

Sverige

Klinisk farmakologi

Yrkes- och miljömedicin

United Kingdom

Clinical pharmacology and therapeutics

Occupational medicine



Riik

Allergoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Nukleaarmeditsiin

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Médecine nucléaire/Nucleaire geneeskunde

България

Клинична алергология

Нуклеарна медицина

Česká republika

Alergologie a klinická imunologie

Nukleární medicína

Danmark

Medicinsk allergologi eller medicinske overfølsomhedssygdomme

Klinisk fysiologi og nuklearmedicin

Deutschland

 

Nuklearmedizin

Eesti

 

 

Ελλάς

Αλλεργιoλoγία

Πυρηvική Iατρική

España

Alergología

Medicina nuclear

France

 

Médecine nucléaire

▼M8

Hrvatska

Alergologija i klinička imunologija

Nuklearna medicina

▼M1

Ireland

 

 

Italia

Allergologia ed immunologia clinica

Medicina nucleare

Κύπρος

Αλλεργιολογία

Πυρηνική Ιατρική

Latvija

Alergoloģija

 

Lietuva

Alergologija ir klinikinė imunologija

 

Luxembourg

 

Médecine nucléaire

Magyarország

Allergológia és klinikai immunológia

Nukleáris medicina (izotóp diagnosztika)

Malta

 

Mediċina Nukleari

Nederland

Allergologie en inwendige geneeskunde

Nucleaire geneeskunde

Österreich

 

Nuklearmedizin

Polska

Alergologia

Medycyna nuklearna

Portugal

Imuno-alergologia

Medicina nuclear

România

Alergologie și imunologie clinică

Medicină nucleară

Slovenija

 

Nuklearna medicina

Slovensko

Klinická imunológia a alergológia

Nukleárna medicína

Suomi/Finland

 

Kliininen fysiologia ja isotooppilääketiede/Klinisk fysiologi och nukleärmedicin

Sverige

Allergisjukdomar

Nukleärmedicin

United Kingdom

 

Nuclear medicine



Riik

Näo-lõualuukirurgia (arsti põhiõpe)

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

България

Лицево-челюстна хирургия

Česká republika

Maxilofaciální chirurgie

Danmark

 

Deutschland

 

Eesti

 

Ελλάς

 

España

Cirugía oral y maxilofacial

France

Chirurgie maxillo-faciale et stomatologie

▼M8

Hrvatska

Maksilofacijalna kirurgija

▼M1

Ireland

 

Italia

Chirurgia maxillo-facciale

Κύπρος

 

Latvija

Mutes, sejas un žokļu ķirurģija

Lietuva

Veido ir žandikaulių chirurgija

Luxembourg

Chirurgie maxillo-faciale

Magyarország

Szájsebészet

Malta

 

Nederland

 

Österreich

Mund- Kiefer- und Gesichtschirurgie

Polska

Chirurgia szczekowo-twarzowa

Portugal

Cirurgia maxilo-facial

România

 

Slovenija

Maxilofacialna kirurgija

Slovensko

Maxilofaciálna chirurgia

Suomi/Finland

 

Sverige

 

United Kingdom

 



Riik

Bioloogiline hematoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

България

Клинична хематология

Česká republika

 

Danmark

Klinisk blodtypeserologi (1)

Deutschland

 

Eesti

 

Ελλάς

 

España

 

France

Hématologie

▼M8

Hrvatska

 

▼M1

Ireland

 

Italia

 

Κύπρος

 

Latvija

 

Lietuva

 

Luxembourg

Hématologie biologique

Magyarország

 

Malta

 

Nederland

 

Österreich

 

Polska

 

Portugal

Hematologia clinica

România

 

Slovenija

 

Slovensko

 

Suomi/Finland

 

Sverige

 

United Kingdom

 

(1)   1. jaanuar 1983, välja arvatud isikute puhul, kes alustasid õpinguid enne nimetatud kuupäeva ja lõpetasid õpingud 1988. aasta lõpuks

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Stomatoloogia

Kursuse miinimumkestus: 3 aastat

Dermatoloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

 

България

 

 

Česká republika

 

 

Danmark

 

 

Deutschland

 

 

Eesti

 

 

Ελλάς

 

 

España

Estomatología

 

France

Stomatologie

 

▼M8

Hrvatska

 

 

▼M1

Ireland

 

Dermatology

Italia

Odontostomatologia (1)

 

Κύπρος

 

 

Latvija

 

 

Lietuva

 

 

Luxembourg

Stomatologie

 

Magyarország

 

 

Malta

 

Dermatoloġija

Nederland

 

 

Österreich

 

 

Polska

 

 

Portugal

Estomatologia

 

România

 

 

Slovenija

 

 

Slovensko

 

 

Suomi/Finland

 

 

Sverige

 

 

United Kingdom

 

Dermatology

(1)   31. detsember 1994

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Veneroloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Troopikameditsiin

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

 

България

 

 

Česká republika

 

 

Danmark

 

 

Deutschland

 

 

Eesti

 

 

Ελλάς

 

 

España

 

 

France

 

 

▼M8

Hrvatska

 

 

▼M1

Ireland

Genito-urinary medicine

Tropical medicine

Italia

 

Medicina tropicale

Κύπρος

 

 

Latvija

 

 

Lietuva

 

 

Luxembourg

 

 

Magyarország

 

Trópusi betegségek

Malta

Mediċina Uro-ġenetali

 

Nederland

 

 

Österreich

 

Spezifische Prophylaxe und Tropenhygiene

Polska

 

Medycyna transportu

Portugal

 

Medicina tropical

România

 

 

Slovenija

 

 

Slovensko

 

Tropická medicína

Suomi/Finland

 

 

Sverige

 

 

United Kingdom

Genito-urinary medicine

Tropical medicine



Riik

Gastroenteroloogiline kirurgia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Erakorraline meditsiin

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Chirurgie abdominale/Heelkunde op het abdomen (1)

 

България

 

Спешна медицина

Česká republika

 

Traumatologie

Urgentní medicína

Danmark

Kirurgisk gastroenterologi eller kirurgiske mave-tarmsygdomme

 

Deutschland

Visceralchirurgie

 

Eesti

 

 

Ελλάς

 

 

España

Cirugía del aparato digestivo

 

France

Chirurgie viscérale et digestive

 

▼M8

Hrvatska

Abdominalna kirurgija

Hitna medicina

▼M1

Ireland

 

Emergency medicine

Italia

Chirurgia dell'apparato digerente

 

Κύπρος

 

 

Latvija

 

 

Lietuva

Abdominalinė chirurgija

 

Luxembourg

Chirurgie gastro-entérologique

 

Magyarország

 

Traumatológia

Malta

 

Mediċina tal-Aċċidenti u l-Emerġenza

Nederland

 

 

Österreich

 

 

Polska

 

Medycyna ratunkowa

Portugal

 

 

România

 

Medicină de urgență

Slovenija

Abdominalna kirurgija

 

Slovensko

Gastroenterologická chirurgia

Úrazová chirurgia

Urgentná medicína

Suomi/Finland

Gastroenterologinen kirurgia/Gastroenterologisk kirurgi

 

Sverige

 

 

United Kingdom

 

Accident and emergency medicine

(1)   1. jaanuar 1983

Tühistamise kuupäev artikli 27 lõike 3 tähenduses:



Riik

Kliiniline neurofüsioloogia

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgia (arsti ja hambaarsti põhiõpe) (1)

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

 

Stomatologie et chirurgie orale et maxillo-faciale/Stomatologie en mond-, kaak- en aangezichtschirurgie

България

 

 

Česká republika

 

 

Danmark

Klinisk neurofysiologi

 

Deutschland

 

Mund-, Kiefer- und Gesichtschirurgie

Eesti

 

 

Ελλάς

 

 

España

Neurofisiologia clínica

 

France

 

 

▼M8

Hrvatska

 

 

▼M1

Ireland

Clinical neurophysiology

Oral and maxillo-facial surgery

Italia

 

 

Κύπρος

 

Στοματο-Γναθο-Προσωποχειρουργική

Latvija

 

 

Lietuva

 

 

Luxembourg

 

Chirurgie dentaire, orale et maxillo-faciale

Magyarország

 

Arc-állcsont-szájsebészet

Malta

Newrofiżjoloġija Klinika

Kirurġija tal-għadam tal-wiċċ

Nederland

 

 

Österreich

 

 

Polska

 

 

Portugal

 

 

România

 

 

Slovenija

 

 

Slovensko

 

 

Suomi/Finland

Kliininen neurofysiologia/Klinisk neurofysiologi

Suu- ja leukakirurgia/Oral och maxillofacial kirurgi

Sverige

Klinisk neurofysiologi

 

United Kingdom

Clinical neurophysiology

Oral and maxillo-facial surgery

(1)   Hamba-, suu- ja näo-lõualuu kirurgi kvalifikatsiooni andva õppe eelduseks on arsti põhiõppe (artikkel 24) ja hambaarsti põhiõppe (artikkel 34) edukas läbimine.

▼M6



Riik

Meditsiiniline onkoloogia

Kursuse miinimumkestus: 5 aastat

Meditsiinigeneetika

Kursuse miinimumkestus: 4 aastat

Eriala nimetus

Eriala nimetus

Belgique/België/Belgien

Oncologie médicale / Medische oncologie

 

България

Медицинска онкология

Медицинска генетика

Česká republika

Klinická onkologie

Lékařská genetika

Danmark

 

Klinisk genetik

Deutschland

 

Humangenetik

Eesti

 

Meditsiinigeneetika

Ελλάς

Παθολογική Ογκολογία

 

España

 

 

France

Oncologie

Génétique médicale

▼M8

Hrvatska

 

 

▼M6

Ireland

Medical oncology

Clinical genetics

Italia

Oncologia medica

Genetica medica

Κύπρος

Ακτινοθεραπευτική Ογκολογία

 

Latvija

Onkoloģija ķīmijterapija

Medicīnas ģenētika

Lietuva

Chemoterapinė onkologija

Genetika

Luxembourg

Oncologie médicale

Médecine génétique

Magyarország

Klinikai onkológia

Klinikai genetika

Malta

 

 

Nederland

 

Klinische genetica

Österreich

 

Medizinische Genetik

Polska

Onkologia kliniczna

Genetyka kliniczna

Portugal

Oncologia médica

Genética médica

România

Oncologie medicala

Genetica medicala

Slovenija

Internistična onkologija

Klinična genetika

Slovensko

Klinická onkológia

Lekárska genetica

Suomi/Finland

 

Perinnöllisyyslääketiede / Medicinsk genetik

Sverige

 

 

United Kingdom

Medical oncology

Clinical genetics

▼B

5.1.4.   Üldarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Ministerieel erkenningsbesluit van huisarts/Arrêté ministériel d'agrément de médecin généraliste

Huisarts/Médecin généraliste

31. detsember 1994

▼M1

България

Свидетелство за призната специалност по Обща медицина

Лекар-специалист по Обща медицина

1. jaanuar 2007

▼B

Česká republika

Diplom o specializaci „všeobecné lékařství”

Všeobecný lékař

1. mai 2004

Danmark

Tilladelse til at anvende betegnelsen alment praktiserende læge/Speciallægel i almen medicin

Almen praktiserende læge/Speciallæge i almen medicin

31. detsember 1994

Deutschland

Zeugnis über die spezifische Ausbildung in der Allgemeinmedizin

Facharzt/Fachärztin für Allgemeinmedizin

31. detsember 1994

Eesti

Diplom peremeditsiini erialal

Perearst

1. mai 2004

Ελλάς

Tίτλος ιατρικής ειδικότητας γενικής ιατρικής

Iατρός με ειδικότητα γενικής ιατρικής

31. detsember 1994

España

Título de especialista en medicina familiar y comunitaria

Especialista en medicina familiar y comunitaria

31. detsember 1994

France

Diplôme d'Etat de docteur en médecine (avec document annexé attestant la formation spécifique en médecine générale)

Médecin qualifié en médecine générale

31. detsember 1994

▼M8

Hrvatska

Diploma o specijalističkom usavršavanju

specijalist obiteljske medicine

1. juuli 2013

▼B

Ireland

Certificate of specific qualifications in general medical practice

General medical practitioner

31. detsember 1994

Italia

Attestato di formazione specifica in medicina generale

Medico di medicina generale

31. detsember 1994

Κύπρος

Τίτλος Ειδικότητας Γενικής Ιατρικής

Ιατρός Γενικής Ιατρικής

1. mai 2004

Latvija

Ģimenes ārsta sertifikāts

Ģimenes (vispārējās prakses) ārsts

1. mai 2004

Lietuva

Šeimos gydytojo rezidentūros pažymėjimas

Šeimos medicinos gydytojas

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme de formation spécifique en medicine générale

Médecin généraliste

31. detsember 1994

Magyarország

Háziorvostan szakorvosa bizonyítvány

Háziorvostan szakorvosa

1. mai 2004

Malta

Tabib tal-familja

Mediċina tal-familja

1. mai 2004

Nederland

Certificaat van inschrijving in het register van erkende huisartsen van de Koninklijke Nederlandsche Maatschappij tot bevordering der geneeskunst

Huisarts

31. detsember 1994

Österreich

Arzt für Allgemeinmedizin

Arzt für Allgemeinmedizin

31. detsember 1994

Polska

Diplôme: Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie medycyny rodzinnej

Specjalista w dziedzinie medycyny rodzinnej

1. mai 2004

Portugal

Diploma do internato complementar de clínica geral

Assistente de clínica geral

31. detsember 1994

▼M1

România

Certificat de medic specialist medicină de familie

Medic specialist medicină de familie

1. jaanuar 2007

▼B

Slovenija

Potrdilo o opravljeni specializaciji iz družinske medicine

Specialist družinske medicine/Specialistka družinske medicine

1. mai 2004

Slovensko

Diplom o špecializácii v odbore „všeobecné lekárstvo”

Všeobecný lekár

1. mai 2004

Suomi/ Finland

Todistus lääkärin perusterveydenhuollon lisäkoulutuksesta/Bevis om tilläggsutbildning av läkare i primärvård

Yleislääkäri/Allmänläkare

31. detsember 1994

Sverige

Bevis om kompetens som allmänpraktiserande läkare (Europaläkare) utfärdat av Socialstyrelsen

Allmänpraktiserande läkare (Europaläkare)

31. detsember 1994

United Kingdom

Certificate of prescribed/equivalent experience

General medical practitioner

31. detsember 1994

V.2.   ÜLDÕDE

5.2.1.   Üldõe õppekava

Üldõe kvalifikatsiooni õppekava koosneb järgmisest kahest osast.

A. Teoreetiline õpe

a. Õendus:

 Ülevaade õendusest ja selle kutse-eetikast

 Terviseõpetuse ja õenduse üldised põhimõtted

 Õenduse põhimõtted järgmistes valdkondades:

 

 Üld- ja eriarstiabi

 Üld- ja erikirurgia

 Lastehooldus ja pediaatria

 Sünnitajate ja imikute hooldus

 Vaimne tervis ja psühhiaatria

 Vanurite hooldus ja geriaatria

b. Põhiteadmised:

 Anatoomia ja füsioloogia

 Patoloogia

 Bakterioloogia, viroloogia ja parasitoloogia

 Biofüüsika, biokeemia ja radioloogia

 Toitumisõpetus

 Hügieen:

 

 ennetav meditsiin

 tervisekasvatus

 Farmakoloogia

c. Sotsiaalteadused:

 Sotsioloogia

 Psühholoogia

 Halduse alused

 Pedagoogika alused

 Sotsiaal- ja tervishoiualased õigusnormid

 Õenduse õiguslikud aspektid

B. Kliinilis-praktiline õpe

 Õendus järgmistes valdkondades:

 

 Üld- ja eriarstiabi

 Üld- ja erikirurgia

 Lastehooldus ja pediaatria

 Sünnitajate ja imikute hooldus

 Vaimne tervis ja psühhiaatria

 Vanurite hooldus ja geriaatria

 Haigete põetamine kodus

Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

Teoreetiline õpe peab olema kliinilis-praktilise õppega tasakaalustatud ja kooskõlastatud nii, et käesolevas lisas nimetatud teadmisi ja oskusi oleks võimalik omandada asjakohasel viisil.

5.2.2.   Üldõe kvalifikatsiooni tõendav dokument



Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

— Diploma gegradueerde verpleger/verpleegster/Diplôme d'infirmier(ère) gradué(e)/Diplom eines (einer) graduierten Krankenpflegers (-pflegerin)

— Diploma in de ziekenhuisverpleegkunde/Brevet d'infirmier(ère) hospitalier(ère)/Brevet eines (einer) Krankenpflegers (-pflegerin)

— Brevet van verpleegassistent(e)/Brevet d'hospitalier(ère)/Brevet einer Pflegeassistentin

— De erkende opleidingsinstituten/Les établissements d'enseignement reconnus/Die anerkannten Ausbildungsanstalten

— De bevoegde Examencommissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française/Der zuständige Prüfungsausschüß der Deutschsprachigen Gemeinschaft

— Hospitalier(ère)/Verpleegassistent(e)

— Infirmier(ère) hospitalier(ère)/Ziekenhuisverpleger(-verpleegster)

29. juuni 1979

▼M1

България

Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Бакалавър” с професионална квалификация „Медицинска сестра”

Университет

Медицинска сестра

1. jaanuar 2007

▼B

Česká republika

1.  Diplom o ukončení studia ve studijním programu ošetřovatelství ve studijním oboru všeobecná sestra (bakalář, Bc.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o státní závěrečné zkoušce

1.  Vysoká škola zřízená nebo uznaná státem

1.  Všeobecná sestra

1. mai 2004

2.  Diplom o ukončení studia ve studijním oboru diplomovaná všeobecná sestra (diplomovaný specialista, DiS.), accompanied by the following certificate: Vysvědčení o absolutoriu

2.  Vyšší odborná škola zřízená nebo uznaná státem

2.  Všeobecný ošetřovatel

Danmark

Eksamensbevis efter gennemført sygeplejerskeuddannelse

Sygeplejeskole godkendt af Undervisningsministeriet

Sygeplejerske

29. juuni 1979

Deutschland

Zeugnis über die staatliche Prüfung in der Krankenpflege

Staatlicher Prüfungsausschuss

Gesundheits- und Krankenpflegerin/Gesundheits- und Krankenpfleger

29. juuni 1979

Eesti

Diplom õe erialal

1.  Tallinna Meditsiinikool

2.  Tartu Meditsiinikool

3.  Kohtla-Järve Meditsiinikool

õde

1. mai 2004

Ελλάς

1.  Πτυχίο Νοσηλευτικής Παν/μίου Αθηνών

1.  Πανεπιστήμιο Αθηνών

Διπλωματούχος ή πτυχιούχος νοσοκόμος, νοσηλευτής ή νοσηλεύτρια

1. jaanuar 1981

2.  Πτυχίο Νοσηλευτικής Τεχνολογικών Εκπαιδευτικών Ιδρυμάτων (Τ.Ε.Ι.)

2.  Τεχνολογικά Εκπαιδευτικά Ιδρύματα Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

3.  Πτυχίο Αξιωματικών Νοσηλευτικής

3.  Υπουργείο Εθνικής 'Αμυνας

4.  Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

4.  Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

5.  Πτυχίο Αδελφών Νοσοκόμων και Επισκεπτριών πρώην Ανωτέρων Σχολών Υπουργείου Υγείας και Πρόνοιας

5.  Υπουργείο Υγείας και Πρόνοιας

6.  Πτυχίο Τμήματος Νοσηλευτικής

6.  ΚΑΤΕΕ Υπουργείου Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων

España

Título de Diplomado universitario en Enfermería

— Ministerio de Educación y Cultura

— El rector de una universidad

Enfermero/a diplomado/a

1. jaanuar 1986

France

— Diplôme d'Etat d'infirmier(ère)

— Diplôme d'Etat d'infirmier(ère) délivré en vertu du décret no 99-1147 du 29 décembre 1999

Le ministère de la santé

Infirmer(ère)

29. juuni 1979

▼M8

Hrvatska

1.  Svjedodžba „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege”

2.  Svjedodžba

„prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva”

1.  Srednje strukovne škole koje izvode program za stjecanje kvalifikacije „medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege”

2.  Medicinski fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

Sveučilišta u Republici Hrvatskoj

Veleučilišta u Republici Hrvatskoj

1.  medicinska sestra opće njege/medicinski tehničar opće njege

2.  prvostupnik (baccalaureus) sestrinstva/prvostupnica (baccalaurea) sestrinstva

1. juuli 2013

▼B

Ireland

Certificate of Registered General Nurse

An Bord Altranais (The Nursing Board)

Registered General Nurse

29. juuni 1979

Italia

Diploma di infermiere professionale

Scuole riconosciute dallo Stato

Infermiere professionale

29. juuni 1979

Κύπρος

Δίπλωμα Γενικής Νοσηλευτικής

Νοσηλευτική Σχολή

Εγγεγραμμένος Νοσηλευτής

1. mai 2004

Latvija

1.  Diploms par māsas kvalifikācijas iegūšanu

1.  Māsu skolas

Māsa

1. mai 2004

2.  Māsas diploms

2.  Universitātes tipa augstskola pamatojoties uz Valsts eksāmenu komisijas lēmumu

Lietuva

1.  Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesinę kvalifikaciją

1.  Universitetas

Bendrosios praktikos slaugytojas

1. mai 2004

2.  Aukštojo mokslo diplomas (neuniversitetinės studijos), nurodantis suteiktą bendrosios praktikos slaugytojo profesine kvalifikaciją

2.  Kolegija

Luxembourg

— Diplôme d'Etat d'infirmier

— Diplôme d'Etat d'infirmier hospitalier gradué

Ministère de l'éducation nationale, de la formation professionnelle et des sports

Infirmier

29. juuni 1979

Magyarország

1.  Ápoló bizonyítvány

1.  Iskola

Ápoló

1. mai 2004

2.  Diplomás ápoló oklevél

2.  Egyetem/főiskola

3.  Egyetemi okleveles ápoló oklevél

3.  Egyetem

Malta

Lawrja jew diploma fl-istudji tal-infermerija

Universita’ ta' Malta

Infermier Registrat tal-Ewwel Livell

1. mai 2004

Nederland

1.  Diploma's verpleger A, verpleegster A, verpleegkundige A

1.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

Verpleegkundige

29. juuni 1979

2.  Diploma verpleegkundige MBOV (Middelbare Beroepsopleiding Verpleegkundige)

2.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

3.  Diploma verpleegkundige HBOV (Hogere Beroepsopleiding Verpleegkundige)

3.  Door een van overheidswege benoemde examencommissie

4.  Diploma beroepsonderwijs verpleegkundige — Kwalificatieniveau 4

4.  Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

5.  Diploma hogere beroepsopleiding verpleegkundige — Kwalificatieniveau 5

5.  Door een van overheidswege aangewezen opleidingsinstelling

Österreich

1.  Diplom als „Diplomierte Gesundheits- und Krankenschwester, Diplomierter Gesundheits- und Krankenpfleger”

1.  Schule für allgemeine Gesundheits- und Krankenpflege

— Diplomierte Krankenschwester

— Diplomierter Krankenpfleger

1. jaanuar 1994

2.  Diplom als „Diplomierte Krankenschwester, Diplomierter Krankenpfleger”

2.  Allgemeine Krankenpflegeschule

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych na kierunku pielęgniarstwo z tytułem „magister pielęgniarstwa”

Instytucja prowadząca kształcenie na poziomie wyższym uznana przez właściwe władze

(pädevate asutuste tunnustatud kõrgharidusasutus)

Pielegniarka

1. mai 2004

Portugal

1.  Diploma do curso de enfermagem geral

1.  Escolas de Enfermagem

Enfermeiro

1. jaanuar 1986

2.  Diploma/carta de curso de bacharelato em enfermagem

2.  Escolas Superiores de Enfermagem

3.  Carta de curso de licenciatura em enfermagem

3.  Escolas Superiores de Enfermagem; Escolas Superiores de Saúde

▼M1

România

1.  Diplomă de absolvire de asistent medical generalist cu studii superioare de scurtă durată

1.  Universități

asistent medical generalist

1. jaanuar 2007

2.  Diplomă de licență de asistent medical generalist cu studii superioare de lungă durată

2.  Universități

▼B

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „diplomirana medicinska sestra/diplomirani zdravstvenik”

1.  Univerza

2.  Visoka strokovna šola

Diplomirana medicinska sestra/Diplomirani zdravstvenik

1. mai 2004

Slovensko

1.  Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „magister z ošetrovateľstva” („Mgr.”)

1.  Vysoká škola

Sestra

1. mai 2004

2.  Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „bakalár z ošetrovateľstva” („Bc.”)

2.  Vysoká škola

3.  Absolventský diplom v študijnom odbore diplomovaná všeobecná sestra

3.  Stredná zdravotnícka škola

Suomi/ Finland

1.  Sairaanhoitajan tutkinto/Sjukskötarexamen

1.  Terveydenhuolto-oppilaitokset/ Hälsovårdsläroanstalter

Sairaanhoitaja/Sjukskötare

1. jaanuar 1994

2.  Sosiaali- ja terveysalan ammattikorkeakoulututkinto, sairaanhoitaja (AMK)/Yrkeshögskoleexamen inom hälsovård och det sociala området, sjukskötare (YH)

2.  Ammattikorkeakoulut/ Yrkeshögskolor

Sverige

Sjuksköterskeexamen

Universitet eller högskola

Sjuksköterska

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Statement of Registration as a Registered General Nurse in part 1 or part 12 of the register kept by the United Kingdom Central Council for Nursing, Midwifery and Health Visiting

Various

— State Registered Nurse

— Registered General Nurse

29. juuni 1979

V.3.   HAMBAARST

5.3.1.   Hambaarsti õppekava

Hambaarsti kvalifikatsiooni õppekava peab sisaldama vähemalt alltoodud õppeaineid. Ühte või mitut nimetatud õppeainet võib õpetada teiste õppeainete raames või koos nendega.

A. Põhiained

 Keemia

 Füüsika

 Bioloogia

B. Meditsiinilis-bioloogilised ja üldmeditsiinilised õppeained

 Anatoomia

 Embrüoloogia

 Histoloogia, sealhulgas tsütoloogia

 Füsioloogia

 Biokeemia (või füsioloogiline keemia)

 Patoloogiline anatoomia

 Üldine patoloogia

 Farmakoloogia

 Mikrobioloogia

 Hügieen

 Ennetav meditsiin ja epidemioloogia

 Radioloogia

 Füsioteraapia

 Üldkirurgia

 Sisehaigused, sealhulgas pediaatria

 Otorinolarüngoloogia

 Dermatoloogia ja veneroloogia

 Üldine psühholoogia — psühhopatoloogia — neuropatoloogia

 Anestesioloogia

C. Otseselt hambaraviga seotud õppeained

 Hambaproteetika

 Hambaravimaterjalid ja -varustus

 Konservatiivne hambaravi

 Ennetav hambaravi

 Valuvaigistid ja rahustid

 ◄

 Erikirurgia

 Eripatoloogia

 Kliiniline praktika

 Pedodontia

 Ortodontia

 Periodontia

 Hambaravialane radioloogia

 Hambumus ja lõualuude funktsioonid

 Kutseala korraldus, kutse-eetika ja kutsealased õigusnormid,

 Hambaravi sotsiaalsed aspektid

5.3.2.   Hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument (hambaarsti põhiõpe)



Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Kvalifikatsioonitunnistusele lisatav tunnistus

Kutsenimetus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Diploma van tandarts/Diplôme licencié en science dentaire

— De universiteiten/Les universités

— De bevoegde Examen- commissie van de Vlaamse Gemeenschap/Le Jury compétent d'enseignement de la Communauté française

 

Licentiaat in de tandheelkunde/Licencié en science dentaire

28. jaanuar 1980

▼M1

България

Диплома за висше образование на образователно-квалификационна степен „Магистър” по „Дентална медицина” с професионална квалификация „Магистър-лекар по дентална медицина”

Факултет по дентална медицина към Медицински университет

 

Лекар по дентална медицина

1. jaanuar 2007

▼B

Česká republika

Diplom o ukončení studia ve studijním programu zubní lékařství ►C2  (doktor zubního lékařství, MDDr.) ◄

Lékařská fakulta univerzity v České republice

Vysvědčení o státní rigorózní zkoušce

Zubní lékař

1.mai 2004

Danmark

Bevis for tandlægeeksamen (odontologisk kandidateksamen)

Tandlægehøjskolerne, Sundhedsvidenskabeligt universitetsfakultet

Autorisation som tandlæge, udstedt af Sundhedsstyrelsen

Tandlæge

28. jaanuar 1980

Deutschland

Zeugnis über die Zahnärztliche Prüfung

Zuständige Behörden

 

Zahnarzt

28. jaanuar 1980

Eesti

Diplom hambaarstiteaduse õppekava läbimise kohta

Tartu Ülikool

 

Hambaarst

1. mai 2004

Ελλάς

Πτυχίo Οδovτιατρικής

Παvεπιστήμιo

 

Οδοντίατρος ή χειρούργος οδοντίατρος

1. jaanuar 1981

España

Título de Licenciado en Odontología

El rector de una universidad

 

Licenciado en odontología

1. jaanuar 1986

France

Diplôme d'Etat de docteur en chirurgie dentaire

Universités

 

Chirurgien-dentiste

28. jaanuar 1980

▼M8

Hrvatska

Diploma „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine”

Fakulteti sveučilišta u Republici Hrvatskoj

 

doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine

1. juuli 2013

▼B

Ireland

— Bachelor in Dental Science (B.Dent.Sc.)

— Bachelor of Dental Surgery (BDS)

— Licentiate in Dental Surgery (LDS)

— Universities

— Royal College of Surgeons in Ireland

 

— Dentist

— Dental practitioner

— Dental surgeon

28. jaanuar 1980

Italia

Diploma di laurea in Odontoiatria e Protesi Dentaria

Università

Diploma di abilitazione all'esercizio della professione di odontoiatra

Odontoiatra

28. jaanuar 1980

Κύπρος

Πιστοποιητικό Εγγραφής Οδοντιάτρου

Οδοντιατρικό Συμβούλιο

 

Οδοντίατρος

1. mai 2004

Latvija

Zobārsta diploms

Universitātes tipa augstskola

Rezidenta diploms par zobārsta pēcdiploma izglītības programmas pabeigšanu, ko izsniedz universitātes tipa augstskola un „Sertifikāts” — kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu zobārstniecībā

Zobārsts

1. mai 2004

Lietuva

Aukštojo mokslo diplomas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo kvalifikaciją

Universitetas

Internatūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo odontologo profesinę kvalifikaciją

Gydytojas odontologas

1. mai 2004

Luxembourg

Diplôme d'Etat de docteur en médecine dentaire

Jury d'examen d'Etat

 

Médecin-dentiste

28. jaanuar 1980

Magyarország

Fogorvos oklevél (doctor medicinae dentariae, röv.: dr. med. dent.)

Egyetem

 

Fogorvos

1. mai 2004

Malta

Lawrja fil- Kirurġija Dentali

Universita’ ta Malta

 

Kirurgu Dentali

1. mai 2004

Nederland

Universitair getuigschrift van een met goed gevolg afgelegd tandartsexamen

Faculteit Tandheelkunde

 

Tandarts

28. jaanuar 1980

Österreich

Bescheid über die Verleihung des akademischen Grades „Doktor der Zahnheilkunde”

Medizinische Fakultät der Universität

 

Zahnarzt

1. jaanuar 1994

Polska

Dyplom ukończenia studiów wyższych z tytułem „lekarz dentysta”

1.  Akademia Medyczna,

2.  Uniwersytet Medyczny,

3.  Collegium Medicum Uniwersytetu Jagiellońskiego

Lekarsko — Dentystyczny Egzamin Państwowy

Lekarz dentysta

1. mai 2004

Portugal

Carta de curso de licenciatura em medicina dentária

— Faculdades

— Institutos Superiores

 

Médico dentista

1. jaanuar 1986

▼M1

România

Diplomă de licență de medic dentist

Universități

 

medic dentist

1. oktoober 2003

▼B

Slovenija

Diploma, s katero se podeljuje strokovni naslov „doktor dentalne medicine/doktorica dentalne medicine”

— Univerza

Potrdilo o opravljenem strokovnem izpitu za poklic zobozdravnik/zobozdravnica

Doktor dentalne medicine/Doktorica dentalne medicine

1. mai 2004

Slovensko

Vysokoškolský diplom o udelení akademického titulu „doktor zubného lekárstva” („MDDr.”)

— Vysoká škola

 

Zubný lekár

1. mai 2004

Suomi/ Finland

Hammaslääketieteen lisensiaatin tutkinto/Odontologie licentiatexamen

— Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

— Oulun yliopisto

— Turun yliopisto

Terveydenhuollon oikeusturvakeskuksen päätös käytännön palvelun hyväksymisestä/Beslut av Rättskyddscentralen för hälsovården om godkännande av praktisk tjänstgöring

Hammaslääkäri/Tandläkare

1. jaanuar 1994

Sverige

Tandläkarexamen

— Universitetet i Umeå

— Universitetet i Göteborg

— Karolinska Institutet

— Malmö Högskola

Endast för examensbevis som erhållits före den 1 juli 1995, ett utbildningsbevis som utfärdats av Socialstyrelsen

Tandläkare

1. jaanuar 1994

United Kingdom

— Bachelor of Dental Surgery (BDS or B.Ch.D.)

— Licentiate in Dental Surgery

— Universities

— Royal Colleges

 

— Dentist

— Dental practitioner

— Dental surgeon

28. jaanuar 1980

5.3.3.   Spetsialiseerunud hambaarsti kvalifikatsiooni tõendav dokument



Ortodontia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

België/Belgique/Belgien

Titre professionnel particulier de dentiste spécialiste en orthodontie/Bijzondere beroepstitel van tandarts specialist in de orthodontie

Ministre de la Santé publique/Minister bevoegd voor Volksgezondheid

27. jaanuar 2005

▼M1

България

Свидетелство за призната специалност по „Ортодонтия”

Факултет по дентална медицина към Медицински университет

1. jaanuar 2007

▼B

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i ortodonti

Sundhedsstyrelsen

28. jaanuar 1980

Deutschland

Fachzahnärztliche Anerkennung für Kieferorthopädie;

Landeszahnärztekammer

28. jaanuar 1980

Eesti

Residentuuri lõputunnistus ortodontia erialal

Tartu Ülikool

1. mai 2004

Ελλάς

Τίτλoς Οδovτιατρικής ειδικότητας της Ορθoδovτικής

— Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

— Νoμαρχία

1. jaanuar 1981

France

Titre de spécialiste en orthodontie

Conseil National de l'Ordre des chirurgiens dentistes

28. jaanuar 1980

Ireland

Certificate of specialist dentist in orthodontics

Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

28. jaanuar 1980

Italia

Diploma di specialista in Ortognatodonzia

Università

21. mai 2005

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Ορθοδοντική

Οδοντιατρικό Συμβούλιο

1. mai 2004

Latvija

„Sertifikāts”— kompetentas iestādes izsniegts dokuments, kas apliecina, ka persona ir nokārtojusi sertifikācijas eksāmenu ortodontijā

Latvijas Ārstu biedrība

1. mai 2004

Lietuva

Rezidentūros pažymėjimas, nurodantis suteiktą gydytojo ortodonto profesinę kvalifikaciją

Universitetas

1. mai 2004

Magyarország

Fogszabályozás szakorvosa bizonyítvány

Az Egészségügyi, Szociális és Családügyi Minisztérium illetékes testülete

1. mai 2004

Malta

Ċertifikat ta' speċjalista dentali fl-Ortodonzja

Kumitat ta' Approvazzjoni dwar Speċjalisti

1. mai 2004

Nederland

Bewijs van inschrijving als orthodontist in het Specialistenregister

Specialisten Registratie Commissie (SRC) van de Nederlandse Maatschappij tot bevordering der Tandheelkunde

28. jaanuar 1980

Polska

Dyplom uzyskania tytułu specjalisty w dziedzinie ortodoncji

Centrum Egzaminów Medycznych

1. mai 2004

Slovenija

Potrdilo o opravljenem specialističnem izpitu iz čeljustne in zobne ortopedije

1.  Ministrstvo za zdravje

2.  Zdravniška zbornica Slovenije

1. mai 2004

Suomi/Finland

Erikoishammaslääkärin tutkinto, hampaiston oikomishoito/Specialtand-läkarexamen, tandreglering

— Helsingin yliopisto/Helsingfors universitet

— Oulun yliopisto

— Turun yliopisto

1. jaanuar 1994

Sverige

Bevis om specialistkompetens i tandreglering

Socialstyrelsen

1. jaanuar 1994

United Kingdom

Certificate of Completion of specialist training in orthodontics

Competent authority recognised for this purpose

28. jaanuar 1980



Suukirurgia

Riik

Kvalifikatsiooni tõendav dokument

Väljaandev asutus

Võrdluskuupäev

▼M1

България

Свидетелство за призната специалност по „Орална хирургия”

Факултет по дентална медицина към Медицински университет

1. jaanuar 2007

▼B

Danmark

Bevis for tilladelse til at betegne sig som specialtandlæge i hospitalsodontologi

Sundhedsstyrelsen

28. jaanuar 1980

Deutschland

Fachzahnärztliche

Anerkennung für Oralchirurgie/Mundchirurgie

Landeszahnärztekammer

28. jaanuar 1980

Ελλάς

Τίτλoς Οδovτιατρικής ειδικότητας της Γvαθoχειρoυργικής (up to 31 December 2002)

— Νoμαρχιακή Αυτoδιoίκηση

— Νoμαρχία

1. jaanuar 2003

Ireland

Certificate of specialist dentist in oral surgery

Competent authority recognised for this purpose by the competent minister

28. jaanuar 1980

Italia

Diploma di specialista in Chirurgia Orale

Università

21. mai 2005

Κύπρος

Πιστοποιητικό Αναγνώρισης του Ειδικού Οδοντιάτρου στην Στοματική Χειρουργική