Help Print this page 

Document 02004L0039-20110104

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004 , finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/39/2011-01-04
Multilingual display
Text

2004L0039 — ET — 04.01.2011 — 004.002


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/39/EÜ,

21. aprill 2004,

finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ

(EÜT L 145, 30.4.2004, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/31/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 5. aprill 2006,

  L 114

60

27.4.2006

►M2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 5. september 2007,

  L 247

1

21.9.2007

►M3

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/10/EÜ, 11. märts 2008,

  L 76

33

19.3.2008

►M4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, EMPs kohaldatav tekst 24. november 2010,

  L 331

120

15.12.2010


Parandatud:

►C1

Parandus, EÜT L 054, 22.2.2014, lk 23  (2010/78)




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/39/EÜ,

21. aprill 2004,

finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa majandusja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, ( 3 )

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 4 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiiviga 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta ( 5 ) püüti kehtestada tingimused, mille kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingud ja pangad saaksid osutada kindlaksmääratud teenuseid või luua filiaale teistes liikmesriikides päritoluriigi tegevusloa alusel ja järelevalve all. Selleks oli kõnealuse direktiivi eesmärgiks ühtlustada investeerimisühingute esmaseid tegevuslubade ja tegutsemisn õudeid, sealhulgas äritegevuse eeskirju. Ühtlasi nägi see ette mõningate tingimuste ühtlustamist, mis käsitlesid reguleeritud turgude tegevust.

(2)

Viimastel aastatel on finantsturgudel tegutsema asunud rohkem investoreid ja neile pakutakse veelgi keerukamat ulatuslikku teenuste ja instrumentide valikut. Kõnealuseid arenguid silmas pidades peaks ühendus hõlmama kogu investoritele suunatud tegevust. Selleks on vaja näha ette ühtlustamise tase, mida on vaja investoritele kõrgetasemelise kaitse pakkumiseks ja selleks et võimaldada investeerimisühingutel osutada päritoluriigi järelevalve all teenuseid kogu ühenduses, mis on ühtne turg. Eespool nimetatut silmas pidades tuleks direktiiv 93/22/EMÜ asendada uue direktiiviga.

(3)

Seoses investorite kasvava sõltuvusega isiklikest soovitustest on asjakohane lisada investeerimisnõustamine nende investeerimisteenuste hulka, milleks on nõutav tegevusluba.

(4)

Finantsinstrumentide loetellu on asjakohane lisada teatavad kaupade tuletisinstrumendid ja muu, mis on moodustatud ja millega kaubeldakse viisil, mis tekitab traditsiooniliste finantsinstrumentidega võrreldavaid regulatiivseid küsimusi.

(5)

On vaja kehtestada terviklik regulatiivne režiim, mis reguleerib finantsinstrumentidega tehingute tegemist, olenemata nende tehingute sõlmimiseks kasutatavatest kauplemismeetoditest, et tagada investeerimistehingute tegemisel kõrge kvaliteet ja säilitada rahandussüsteemi terviklikkust ja üldist tõhusust. Tuleks ette näha ühtne ja riskitundlik raamistik Euroopa finantsturul hetkel toimiva korralduste täitmise süsteemi reguleerimiseks. On vaja tunnustada uue organiseeritud kauplemissüsteemide põlvkonna esilekerkimist kõrvuti reguleeritud turgudega, mille suhtes tuleks kehtestada kohustused eesmärgiga säilitada finantsturgude tõhusat ja korrektset toimimist. Proportsionaalse regulatiivse raamistiku kehtestamist silmas pidades tuleks ette näha uue investeerimisteenuse lisamine, mis on seotud mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevusega.

(6)

Tuleks kehtestada reguleeritud turu ja mitmepoolse kauplemissüsteemi määratlused ning need teineteisega tihedalt ühitada, kajastamaks tõsiasja, et nad väljendavad sama organiseeritud kauplemisfunktsiooni. Määratlustest tuleks välja jätta kahepoolsed süsteemid, kui investeerimisühing asub kauplema enda nimel, mitte riskivaba osapoolena ostja ja müüja vahel. Mõiste “süsteem” hõlmab kõiki neid turge, mis koosnevad reeglistikust ja kauplemisplatvormist, samuti neid, mis tegutsevad üksnes reeglistiku alusel. Reguleeritud turud ja mitmepoolsed kauplemissüsteemid ei ole kohustatud rakendama korralduste vastavusse viimiseks “tehnilist” süsteemi. Turg, mis koosneb üksnes reeglistikust, mis reguleerib liikmelisuse, kauplemisinstrumentide vastuvõtmise, liikmetevahelise kauplemise, aruandluse ja vajaduse korral läbipaistvuskohustusega seotud aspekte, on käesoleva direktiivi tähenduses reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem ja kõnealuste reeglite alusel sõlmitud tehinguid loetakse sõlmituks reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames. Mõistet ostu- ja müügihuvid tuleb mõista laias tähenduses ning see hõlmab korraldusi, hinnapakkumisi ja huviväljendusi. Nõue intresside kokkuviimiseks süsteemis süsteemi korraldaja kehtestatud mittediskretsionaarsete eeskirjade abil tähendab seda, et need viiakse kokku süsteemi eeskirjade alusel või süsteemi protokollide või sisemise töökorra kohaselt (sealhulgas arvutitarkvaraga hõlmatud protseduurid). Mõiste mittediskretsionaarsed eeskirjad tähendab, et need reeglid jätavad mitmepoolset kauplemissüsteemi, ilma diskretsioonita selle osas, kuidas intressid võivad üksteist mõjutada. Määratlused nõuavad intresside kokkuviimist viisil, mille tulemuseks on leping, st et täitmine toimub süsteemi reeglite alusel või süsteemi protokollide või sisemise töökorra alusel.

(7)

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlmata ettevõtjaid, kelle tavaline äritegevus seisneb professionaalsete investeerimisteenuste osutamises ja/või investeerimistegevuses. Seepärast ei peaks selle reguleerimisala hõlmama teistsugusel ametialal tegutsevaid isikuid.

(8)

Käesoleva direktiivi reguleerimisala ei peaks hõlmama oma vara ja ettevõtteid haldavaid isikuid, kes ei osuta investeerimisteenuseid ja/või ei tegele muu investeerimistegevusega peale oma nimel kauplemise, välja arvatud juhul, kui nad on turutegijad või kauplevad oma nimel väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi organiseeritud, sagedases ja süstemaatilises korras, pakkudes kolmandatele isikutele kättesaadavat süsteemi selleks, et nendega kaubelda.

(9)

Tekstis olevaid viiteid isikutele tuleks mõista viidetena nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.

(10)

Tuleks välja jätta kindlustusseltsid ja elukindlustusseltsid, mille tegevuse üle teostab asjakohast järelevalvet pädev usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalveasutus ja mille suhtes kohaldatakse nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiivi 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrosessiooni osas, ( 6 )24. juuli 1973. aasta esimese nõukogu direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta ( 7 ) ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta. ( 8 )

(11)

Käesolev direktiiv ei kehti isikute suhtes, kes ei osuta teenuseid kolmandatele isikutele, kuid kelle äritegevus seisneb investeerimisteenuste osutamises üksnes nende emaettevõtjatele, tütarettevõtjatele või nende emaettevõtjate teistele tütarettevõtjatele.

(12)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta ka isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes juhuslikult oma kutsetegevuse käigus, tingimusel et kõnealune tegevus on reguleeritud ja asjakohased eeskirjad ei keela investeerimisteenuste juhuslikku osutamist.

(13)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleks välja jätta isikud, kelle investeerimisteenuste osutamine seisneb ainuüksi töövõtjaosalusega süsteemide haldamises ja kes seetõttu ei osuta investeerimisteenuseid kolmandatele isikutele.

(14)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast on vaja välja jätta ka keskpangad ja muud samalaadse tegevusega asutused ning riigiasutused, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse, millega on hõlmatud ka riigivõla investeerimine, välja arvatud asutused, mis on osaliselt või täielikult riigi omandis, mis täidavad ärilist või osaluste omandamisega seotud rolli.

(15)

Käesoleva direktiivi reguleerimisalast tuleb välja jätta ühisinvesteerimisettevõtjad ja pensionifondid, olenemata sellest, kas nende tegevus on ühenduse tasandil kooskõlastatud või mitte, ja selliste ettevõtjate depoopangad ja juhid, sest nende tegevuse kohta kehtivad otseselt nende jaoks kohandatud erisätted.

(16)

Käesoleva direktiivi eranditest kasu saamiseks peaks asjaomane isik vastama jätkuvalt kõnealuste erandite kohta sätestatud tingimustele. Eelkõige, kui isik osutab investeerimisteenuseid või tegeleb investeerimisega ja on vabastatud käesoleva direktiivi täitmisest, kuna kõnealustel teenustel või tegevustel on kontserni tasandil tema põhitegevusala suhtes abistav funktsioon, ei peaks kõrvalteenustega seotud erand tema puhul enam kehtima, kui kõnealuste teenuste osutamine või tegevus lakkab täitmast tema põhitegevusala suhtes abistavat funktsiooni.

(17)

Investorite kaitseks ja rahandussüsteemi stabiilsuse säilitamiseks peaks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvaid investeerimisteenuseid osutavatel ja/või investeerimisega tegelevatel äriühingutel olema oma päritoluliikmesriigis väljaantud tegevusluba.

(18)

Krediidiasutused, kellele on antud tegevusluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivile 2000/12/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta, ( 9 ) ei peaks vajama muud tegevusluba investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks käesoleva direktiivi alusel. Kui krediidiasutus otsustab osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimisega, peaks pädevad asutused enne tegevusloa andmist kontrollima, et krediidiasutus vastab käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

(19)

Juhul kui investeerimisühing osutab ebakorrapäraselt ühte või mitut tegevusloaga hõlmamata investeerimisteenust või tegeleb ebakorrapäraselt ühe või mitme tegevusloaga hõlmamata investeerimistegevusega, ei peaks tal käesoleva direktiivi alusel olema vaja täiendavat tegevusluba.

(20)

Käesolevas direktiivis tähendab korralduste vastuvõtmine ja edastamine ka seda, et tuleks korraldada kahe või enama investori kohtumine, mis viib tehingu sõlmimisele kõnealuste investorite vahel.

(21)

Seoses Basel II kapitali adekvaatsuse raamistiku eelseisva läbivaatamisega tunnistavad liikmesriigid vajadust vaadata uuesti üle, kas investeerimisühinguid, mis täidavad klientide korraldusi mitmikkäsundite alusel, tuleb käsitleda printsipaalidena tegutsevatena ja sellest tulenevalt kohaldada nende suhtes täiendavaid regulatiivseid kapitalinõudeid.

(22)

Vastastikuse tunnustamise ja päritoluliikmesriigi järelevalve põhimõtted näevad ette, et liikmesriikide pädevad asutused ei tohi anda tegevusluba või peavad selle tühistama, kui sellised tegurid nagu tegevuskavade sisu, geograafiline paiknemine või reaalne tegevus näitavad selgelt, et investeerimisühing on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks eesmärgiga hoida kõrvale rangematest normidest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb. Juriidilisest isikust investeerimisühing peaks saama tegevusloa liikmesriigilt, kus ta on registrisse kantud. Investeerimisühing, kes ei ole juriidiline isik, peaks saama tegevusloa liikmesriigilt, kus asub tema peakontor. Lisaks peaksid liikmesriigid nõudma, et investeerimisühingu peakontor peab asuma alati tema päritoluliikmesriigis ja et ta seal ka reaalselt tegutseb.

(23)

Oma päritoluliikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühingul peaks olema õigus osutada investeerimisteenuseid või tegeleda investeerimisega kogu ühenduses, ilma et tal oleks vaja taotleda eraldi tegevusluba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus ta soovib kõnealuseid teenuseid osutada või kõnealuse tegevusega tegeleda.

(24)

Kuna teatavad investeerimisühingud on vabastatud teatavatest kohustustest, mis on kehtestatud nõukogu 15. märtsi 1993. aasta direktiiviga 93/6/EMÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta, ( 10 ) peaks neil olema kohustus omada miinimumkapitali või kutsekindlustust või nende kahe kombinatsiooni. Parandused kõnealuse kindlustuse summades peaks võtma arvesse parandusi, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta ( 11 ) raames. See konkreetne käsitlus kapitali adekvaatsuse osas ei tohiks piirata otsuseid kõnealuste ühingute asjakohase käsitlemise kohta vastavalt tulevastele muudatustele kapitali adekvaatsust reguleerivates ühenduse õigusaktides.

(25)

Kuna usaldatavusnormatiivide reguleerimisala peaks piirduma nende üksustega, mis peavad professionaalset kauplemisportfelli ja seeläbi kujutavad osapoole riskiallikat teiste turuosaliste suhtes, tuleks üksused, mis kauplevad oma nimel finantsinstrumentidega, sealhulgas käesoleva direktiiviga reguleeritud kaupade tuletisinstrumentidega, samuti nendega, mis osutavad investeerimisteenuseid kaupade tuletisinstrumentide osas oma põhitegevusala klientidele põhitegevusala kõrvalteenusena kontserni tasandil, tingimusel et kõnealuseks põhitegevusalaks ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses, jätta käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja.

(26)

Selleks et kaitsta investorite omandiõigust ja teisi samasuguseid väärtpaberitega seotud õigusi ning investori õigusi, mis on seotud investeerimisühingu hoolde usaldatud varaga, tuleks kõnealuseid õigusi hoida lahus investeerimisühingu õigustest. Kõnealune põhimõte ei tohiks takistada investeerimisühingul tegutseda oma nimel, kuid investori huvides, kui tehingu laad seda nõuab ja investor annab oma nõusoleku, näiteks aktsiate või osade laenuks andmise puhul.

(27)

Kui klient kooskõlas ühenduse õigusaktidega ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiiviga 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta, ( 12 ) annab finantsinstrumentide või vahendite täieliku omandiõiguse üle investeerimisühingule praeguste või tulevaste, tegelike, tingimuslike või võimalike kohustuste tagamiseks või muul viisil katmiseks, ei tuleks kõnealuseid finantsinstrumente või vahendeid samuti enam lugeda kliendile kuuluvaks.

(28)

Kolmandates riikides tegevusloa saanud investeerimisühingute filiaalidele ühenduses tegevusloa andmise kord peaks nimetatud investeerimisühingute suhtes kehtima ka edaspidi. Kõnealustele filiaalidele ei tohiks laieneda asutamislepingu artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja neil on asutamisõigus ainult selles liikmesriigis, kus nad on asutatud. Silmas pidades juhte, kui ühendus ei ole seotud ühegi kahepoolse ega mitmepoolse kohustusega, on asjakohane näha ette kord, mille eesmärgiks on tagada ühenduse investeerimisühingute võrdväärne vastastikune kohtlemine asjassepuutuvates kolmandates riikides.

(29)

Laienev tegevusalade ring, millega paljud investeerimisühingud samaaegselt tegelevad, on suurendanud võimalust huvide konfliktide tekkeks kõnealuste erinevate tegevusalade ja klientide huvide vahel. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad tagamaks, et sellised konfliktid ei kahjusta nende klientide huve.

(30)

Teenust tuleks lugeda osutatuks kliendi algatusel, kui klient ei nõua seda vastusena ühingu poolt või ühingu nimel konkreetsele kliendile suunatud individualiseeritud teabele, mis sisaldab kutset või on ette nähtud kliendi mõjutamiseks seoses konkreetse finantsinstrumendi või konkreetse tehinguga. Teenust võib lugeda osutatuks kliendi algatusel olenemata sellest, et klient nõuab seda teabe alusel, mis sisaldab finantsinstrumentide soodustust või pakkumist, mis on tehtud vahenditega, mis on oma olemuselt üldised ja suunatud avalikkusele või suuremale klientide või võimalike klientide rühmale või kategooriale.

(31)

Üks käesoleva direktiivi eesmärke on kaitsta investoreid. Investorite kaitse meetmeid tuleb kohandada iga investorite kategooria (mittekutselised, kutselised investorid ja osapooled) eripära arvestades.

(32)

Erandina filiaalide tegevuse suhtes kehtiva päritoluriigi tegevusloa, järelevalve ja kohustuste jõustamise põhimõttest on asjakohane, et vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kohustub vastutama teatavate käesolevas direktiivis määratletud kohustuste jõustamise eest seoses filiaali kaudu toimuva äritegevusega filiaali asukohaterritooriumi piires, kuna kõnealune asutus on filiaalile kõige lähemal ning sellel on filiaali tegevust reguleerivate eeskirjade rikkumiste avastamise ja sekkumise seisukohast parem asukoht.

(33)

On vaja kehtestada tõhus “parimal viisil täitmise” kohustus tagamaks, et investeerimisühingud täidavad klientide korraldusi kliendile kõige soodsamatel tingimustel. Kõnealune kohustus peaks kehtima fondi suhtes, kellel on kliendi ees lepingulised või esinduskohustused.

(34)

Aus konkurents nõuab, et turuosalised ja investorid saaksid võrrelda hindu, mille avaldamist kauplemiskohtadelt (st reguleeritud turud, mitmepoolsed kauplemissüsteemid ja vahendajad) nõutakse. Selleks on soovitatav, et liikmesriigid kõrvaldavad tõkked, mis võivad takistada asjakohase teabe konsolideerimist Euroopa tasandil ja selle avaldamist.

(35)

Ärisideme loomisel kliendiga võib investeerimisühing paluda, et klient või potentsiaalne klient nõustuks samaaegselt täitmispoliitikaga ja võimalusega, et tema korraldusi võidakse täita väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi.

(36)

Isikud, kes osutavad investeerimisteenuseid rohkem kui ühe investeerimisühingu nimel, ei tohiks lugeda seotud vahendajateks, vaid investeerimisühinguteks, kui nad jäävad käesolevas direktiivis ettenähtud määratluse piiridesse, välja arvatud teatavad isikud, kellele võib teha erandi.

(37)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata seotud vahendajate õigust tegeleda teiste direktiividega reguleeritud tegevusaladega ja seonduvate tegevustega finantsteenuste osas või käesoleva direktiiviga reguleerimata toodetega, sealhulgas sama finantskontserni osade nimel.

(38)

Väljaspool investeerimisühingu ruume toimuva tegevuse (lävemüük) tingimused ei peaks olema käesoleva direktiiviga reguleeritud.

(39)

Liikmesriikide pädevad asutused ei tohiks registreerida või peavad registreerimise tühistama, kui reaalne tegevus näitab selgelt, et seotud vahendaja on teinud valiku ühe liikmesriigi õigussüsteemi kasuks eesmärgiga hoida kõrvale rangematest normidest, mis kehtivad teises liikmesriigis, mille territooriumil ta peamiselt kavatseb tegutseda või tegutseb.

(40)

Kõlblikke osapooli tuleks käesoleva direktiivi tähenduses käsitleda klientidena tegutsevatena.

(41)

Äritegevuse eeskirjade (sealhulgas parimal viisil täitmise ja klientide korralduste käsitlemise eeskirjad) jõustamise tagamiseks seoses kõnealust kaitset kõige rohkem vajavate investoritega ning kogu ühenduses hästijuurdunud turutava kajastamiseks on asjakohane selgitada, et äritegevuse eeskirjadest võib kõrvale kalduda tehingute puhul, mis sõlmitakse või algatatakse kõlblike osapoolte vahel.

(42)

Seoses kõlblike osapoolte vahel tehtud tehingutega tuleks kohustust klientide piirangukäskude avaldamiseks kohaldada üksnes juhul, kui tehingu teine pool saadab investeerimisühingule täitmiseks piirangukäsu.

(43)

Liikmesriigid kaitsevad füüsiliste isikute õigust privaatsusele seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ( 13 ).

(44)

Investorite kaitse ja väärtpaberiturgude tõrgeteta toimimise huvides on vaja tagada tehingute läbipaistvus ning sellel eesmärgil sätestatud eeskirjade kehtimine turul tegutsevate investeerimisühingute suhtes. Et investorid või turuosalised saaksid alati hinnata kavandatava aktsiatehingu tingimusi ning hiljem kontrollida selle täitmist, tuleks kehtestada ühised eeskirjad täidetud aktsiatehingute üksikasjade avaldamiseks ja aktsiatega kauplemise kehtivate võimaluste üksikasjade avalikustamiseks. Kõnealuseid eeskirju on vaja liikmesriikide aktsiaturgude tõhusaks integreerimiseks, üldise aktsiatega seotud instrumentide hinnakujundusprotsessi tõhususe edendamiseks ja “parimal viisil täitmise” kohustuse tõhusaks toimimiseks. Need kaalutlused nõuavad üleüldist läbipaistvuse režiimi, mis on kohaldatav kõigi aktsiatehingute suhtes olenemata nende kahepoolsest täitmisest investeerimisühingu poolt või reguleeritud turgude või mitmepoolsete kauplemissüsteemide kaudu. Käesolevast direktiivist tulenevad investeerimisühingute kohustused noteerida ostu- ja müügihinda ning täita korraldus noteeritud hinnaga ei vabasta investeerimisühinguid kohustusest suunata korraldus teise täitmiskohta, kui kliendi korralduste ühingusisene täitmine (internalisation) võiks häirida ühingu “parimal viisil täitmise” kohustuse järgimist.

(45)

Liikmesriigid peaksid olema võimelised kohaldama direktiivi tehinguaruandluse kohustuse kohta finantsinstrumentide suhtes, mis ei ole reguleeritud turul kauplemiseks lubatud.

(46)

Liikmesriik võib otsustada kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuet muude finantsinstrumentide kui aktsiate suhtes. Sellisel juhul tuleks kõnealused nõudeid kohaldada kõigi investeerimisühingute suhtes, mille puhul kõnealune liikmesriik on päritoluliikmesriik, nende tegevuse suhtes selle liikmesriigi territooriumil ja teenuste osutamise vabaduse alusel toimuva piiriülese tegevuse suhtes. Neid tuleks kohaldada ka kõnealuse liikmesriigi territooriumil toimuvate tehingute suhtes teises liikmesriigis volitatud investeerimisühingute filiaalide poolt, mis on asutatud selle liikmesriigi territooriumil.

(47)

Kõigil investeerimisühingutel peaksid kogu ühenduses olema samad võimalused reguleeritud turgudega liitumiseks või neile juurdepääsuks. Sõltumata tehingute praegusest korraldusviisist liikmesriikides, on oluline kõrvaldada tehnilised ja juriidilised piirangud reguleeritud turgudele juurdepääsult.

(48)

Piiriüleste tehingute lõpuleviimise soodustamiseks on asjakohane näha investeerimisfirmadele ette juurdepääs börsitehingute arveldussüsteemidele kogu ühenduses olenemata sellest, kas tehingud on sõlmitud reguleeritud turgude kaudu asjaomastes liikmesriikides. Investeerimisühingud, mis soovivad osaleda vahetult teise liikmesriigi arveldussüsteemides, peaksid vastama liikmelisuse suhtes kehtestatud asjakohastele tegevus- ja ärinõuetele ning usaldatavusmeetmetele finantsturgude sujuva ja korrektse toimimise säilitamiseks.

(49)

Tegevusluba reguleeritud turu pidamiseks peaks laienema kõigile tegevustele, mis on otseselt seotud korralduste väljapaneku, töötlemise, täitmise, kinnitamise ja raporteerimisega alates kõnealuste korralduste vastuvõtmisest reguleeritud turule kuni nende edastamiseni lõpuleviimiseks, ning finantsinstrumentide kauplemisele lubamisega seotud tegevustele. See peaks hõlmama ka tehinguid, mis sõlmitakse reguleeritud turu määratud turutegijate vahendusel, mis sooritatakse selle süsteemide alusel ja kooskõlas kõnealuseid süsteemi reguleerivate eeskirjadega. Mitte kõiki reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete või osaliste sõlmitud tehinguid ei tuleks lugeda reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi raames sõlmituks. Liikmete või osanike sõlmitud kahepoolsed tehinguid, mis ei ole kooskõlas kõigi käesoleva direktiivi alusel reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi jaoks kehtestatud kohustustega, tuleks kliendi korralduste ühingusisese täitja (systematic internaliser) määratluse alusel lugeda väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi sõlmitud tehinguteks. Sellisel juhul peaks kehtima investeerimisühingute kohustus avaldada ühingu siduvaid hinnapakkumisi, kui on täidetud käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimused.

(50)

Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad võivad otsustada võimaldada oma hinnapakkumistele juurdepääsu üksnes mittekutselistele klientidele, üksnes kutselistele klientidele või mõlemale. Neil ei tohiks olla lubatud diskrimineerida kõnealuste kategooriate kliente.

(51)

Artikkel 27 ei kohusta kliendi korralduste ühingusiseseid täitjaid avaldama siduvaid hinnapakkumisi standardset turumahtu ületavate tehingutega seoses.

(52)

Kui investeerimisühing on kliendi korralduste ühingusisene täitja nii aktsiate kui muude finantsinstrumentide puhul, tuleks pakkumise esitamise kohustust kohaldada üksnes seoses aktsiatega, ilma et see piiraks põhjenduse 46 kohaldamist.

(53)

Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole nõuda kauplemiseelse läbipaistvuse reeglite kohaldamist börsiväliste tehingute suhtes, mille tunnusjooneks on nende ühekordsus ja ebakorrapärasus ning mida sooritatakse professionaalsete osapooltega ja mis moodustavad osa ärisidemetest, mida omakorda iseloomustavad turu standardmahust suuremad tehingud, ja kui tehinguid sõlmitakse väljaspool asjaomase ühingu poolt tavaliselt oma äritegevuseks kliendi korralduste ühingusisese täitjana kasutatavat süsteemi.

(54)

Mis tahes aktsiaklassi standardne turumaht ei tohiks olla muude sellesse klassi kuuluvate aktsiate suhtes oluliselt ebaproportsionaalne.

(55)

Direktiivi 93/6/EMÜ ülevaatamisega tuleks kehtestada miinimumkapitali nõuded, mida reguleeritud turud peaksid tegevusloa saamiseks täitma, ja seda tehes võtma arvesse kõnealuste turgudega seotud riske.

(56)

Reguleeritud turu korraldajad peaksid olema suutelised juhtima ka mitmepoolset kauplemissüsteemi kooskõlas käesoleva direktiivi asjakohaste sätetega.

(57)

Käesoleva direktiivi sätted, mis käsitlevad instrumentide kauplemisele lubamist reguleeritud turu kehtestatud eeskirjade alusel, ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiivi 2001/34/EÜ (mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet) kohaldamist ( 14 ). Reguleeritud turule ei tohiks teha takistusi käesoleva direktiivi alusel rakendatud nõuetega võrreldes rangemate nõuete kohaldamiseks seoses selliste väärtpaberite või instrumentide emiteerijatega, mille kauplemisele lubamist ta kaalub.

(58)

Liikmesriigid peaksid saama määrata erinevaid pädevaid asutusi käesolevas direktiivis sätestatud ulatuslike kohustuste jõustamiseks. Tegemist peaks olema riigiasutustega, et tagada nende sõltumatus ettevõtjatest ja vältida huvide konflikte. Liikmesriigid peavad kooskõlas siseriikliku õigusega tagama pädeva asutuse asjakohase rahastamise. Riigiasutuste määramine ei peaks välistama delegeerimist pädeva asutuste vastutusel.

(59)

Ühe liikmesriigi kontaktpunkti poolt teise liikmesriigi kontaktpunkti kaudu vastuvõetud konfidentsiaalset informatsiooni ei tohiks käsitleda üksnes siseriiklikuna.

(60)

On vaja suurendada pädevate asutuste volituste lähenemist, et rajada teed jõustamise samaväärsele tasemele kogu ühtsel finantsturul. Ühine volituste miinimumkogum koos piisavate vahenditega peaks tagama järelevalve tõhususe.

(61)

Klientide kaitset silmas pidades ja ilma et see piiraks klientide õigust kohtuasja algatamiseks, on asjakohane, et liikmesriigid soodustavad vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks asutatud riiklike või eraõiguslike asutuste koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel, võttes arvesse komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitust 98/257/EÜ tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta ( 15 ). Kaebusi lahendamist ja õiguskaitsemenetlust reguleerivate sätete rakendamisel tuleks liikmesriike julgustada kasutama olemasolevaid piiriülese koostöö mehhanisme, eelkõige finantsteenustega seotud kaebuste võrgustikku (FIN-Net).

(62)

Mis tahes teabevahetus või -edastus pädevate asutuste, muude asutuste, organite või isikute vahel peaks toimuma kooskõlas isikuandmete kolmandatele riikidele üleandmise eeskirjadega vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

(63)

On vaja tugevdada siseriiklike pädevate asutuste vahelist teabevahetust reguleerivaid sätteid ja tugevdada nende vastastikust abi osutamise ja koostöökohustust. Kasvava piiriülese tegevuse tõttu peaks pädevad asutused varustama üksteist nende ülesannete täitmiseks asjakohase teabega, et tagada käesoleva direktiivi tõhus jõustamine, sealhulgas olukordades, kus rikkumised või oletatavad rikkumised võivad puudutada kahe või enama liikmesriigi ametiasutusi. Teabevahetuses on vajalik range ametisaladuse nõue, et tagada kõnealuse teabe sujuv üleandmine ja eriõiguste kaitse.

(64)

17. juulil 2000 asutas nõukogu Euroopa väärtpaberiturgude reguleerimiseks tarkade komitee. Tarkade komitee tegi oma lõpparuandes ettepaneku võtta kasutusele uus seadusandlik menetlus, mis põhineb raampõhimõtteid, rakendusmeetmeid, koostööd ja jõustamist hõlmaval neljatasandilisel lähenemisviisil. Kui esimene tasand ehk direktiiv peaks piirduma üldiste raampõhimõtetega, siis teine tasand peaks sisaldama tehnilisi rakendusmeetmeid, mis komisjon võtab vastu komitee abiga.

(65)

23. märtsil 2001. aastal Stockholmis kohtunud Euroopa Ülemkogu kinnitas oma resolutsiooniga tarkade komitee aruande ning kavandatud neljatasandilise lähenemisviisi, mille eesmärk on muuta väärtpabereid käsitlevate ühenduse õigusaktide väljatöötamine veelgi tõhusamaks ja läbipaistvamaks.

(66)

Stockholmis kohtunud Euroopa Ülemkogu arvamuse kohaselt tuleks teise tasandi rakendusmeetmeid kasutada sagedamini, et tagada tehniliste sätete ajakohastamine turu ja järelevalve arenguga, ning peale selle tuleb ette näha kõigi teise tasandi tööetappide tähtajad.

(67)

Tarkade komitee aruande on kinnitanud ka Euroopa Parlament oma 5. veebruari 2002. aasta resolutsioonis finantsteenuseid käsitlevate õigusnormide rakendamise kohta, lähtudes komisjoni tehtud pidulikust teadaandest samal päeval Euroopa Parlamendi ees ning parlamendi majandus- ja rahaküsimuste komitee eesistujale adresseeritud siseturu voliniku 2. oktoobri 2001. aasta kirjast, mis käsitleb Euroopa Parlamendi rolli kindlustamist kõnealuses protsessis.

(68)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. ( 16 )

▼M1

(69)

Euroopa Parlamendile tuleks jätta kolmekuuline periood alates muudatusettepanekute ja rakendusmeetmete eelnõu esmakordsest edastamisest, et võimaldada tal need läbi vaadata ja esitada oma arvamus. Kiireloomulistel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks olema võimalik seda perioodi lühendada. Kui selle aja jooksul võtab Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, peaks komisjon muudatusettepanekute või meetmete eelnõu uuesti läbi vaatama.

▼B

(70)

Edasiste arengute arvessevõtmist silmas pidades peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded sätete kohaldamise kohta, mis reguleerivad kutsekindlustust, läbipaistvuseeskirjade reguleerimisala ja kaupade tuletisinstrumentidele spetsialiseerunud vahendajatele võimaliku tegevusloa andmist tegutsemiseks investeerimisühingutena.

(71)

Eesmärk luua ühtne finantsturg, kus kaitstakse tõhusalt investoreid ja tagatakse turu üldine tõhusus ja terviklikkus, nõuab ühiste regulatiivsete nõuete kehtestamist seoses ühenduses tegevusloa saanud investeerimisühingutega, mis käsitlevad reguleeritud turgude ja muude kauplemissüsteemide toimimist, et vältida Euroopa rahandussüsteemi kui terviku toimimise õõnestamist ühe turu läbipaistmatuse ja häirete tõttu. Kuna seda eesmärki saab paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I

JAOTIS

MÕISTED JA REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse investeerimisühingute ja reguleeritud turgude suhtes.

2.  Järgmisi sätteid kohaldatakse ka direktiivi 2000/12/EÜ alusel tegevusloa saanud krediidiasutuste suhtes, kui nad osutavad ühte või mitut investeerimisteenust ja/või teostavad investeerimistegevusi:

 Artikli 2 lõige 2, artiklid 11, 13 ja 14,

 II jaotise II peatükk, välja arvatud artikli 23 lõike 2 teine lõik,

 II jaotise III peatükk, välja arvatud artikli 31 lõiked 2–4 ja artikli 32 lõiked 2–6, artikli 32 lõiked 8 ja 9,

 Artiklid 48–53, 57, 61 ja 62 ja

 Artikli 71 lõige 1.

Artikkel 2

Erandid

1.  Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a) direktiivi 73/239/EMÜ artiklis 1 määratletud kindlustusseltside suhtes või direktiivi 2002/83/EÜ artiklis 1 määratletud elukindlustusseltside suhtes või ettevõtjate suhtes, kes tegelevad direktiivis 64/225/EMÜ käsitletud edasikindlustuse või retrosessiooniga;

b) isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes oma emaettevõtjatele, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;

c) isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenust juhuti muu kutsetegevuse hulgas, kui seda tegevust reguleerivad õigus- või haldusnormid ja selle ameti eetikakoodeks ei välista kõnealuse teenuse osutamist;

d) isikute suhtes, kes ei osuta investeerimisteenuseid või ei tegele muuga kui oma nimel kauplemisega, välja arvatud juhul, kui nad on turutegijad või kauplevad oma nimel väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemisteenust organiseeritud, sagedases ja süstemaatilises korras, pakkudes kolmandatele pooltele kättesaadavat süsteemi selleks, et nendega kaubelda;

e) isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises;

f) isikute suhtes, kes osutavad investeerimisteenuseid, mis seisnevad üksnes töövõtjaosalusega süsteemide haldamises ja investeerimisteenuste osutamises üksnes oma emaettevõtjatele, oma tütarettevõtjatele või oma emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele;

g) Euroopa Keskpankade süsteemi liikmete suhtes ja teiste samu ülesandeid täitvate riigiasutuste suhtes, samuti teiste riigiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse;

h) ühisinvesteerimisettevõtjate ja pensionifondide suhtes, olenemata sellest, kas nad on ühenduse tasemel ühtlustatud või mitte, ning selliste ettevõtjate depoopankade ja juhtide suhtes;

i) isikute suhtes, kes kauplevad oma nimel finantsinstrumentidega või osutavad investeerimisteenuseid kaupade tuletisinstrumentidega või tuletislepingutega, mis on hõlmatud I lisa C 10 jaos, oma põhitegevusala klientidele, tingimusel et see on nende põhitegevusala kõrvaltegevus kontserni tasandil ja põhitegevusalaks ei ole investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi mõistes või pangandusteenuste osutamine direktiivi 2000/12/EÜ alusel;

j) isikute suhtes, kes pakuvad investeerimisnõustamist muu erialase tegevuse käigus, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiiviga, tingimusel et kõnealust nõustamist ei tasustata eraldi;

k) isikute suhtes, kelle peamine äritegevus seisneb oma nimel kaupade ja/või kaupade tuletisinstrumentidega kauplemises. Seda erandit ei kohaldata, kui oma nimel kaupade ja/või kaupade tuletisinstrumentidega kauplevad isikud moodustavad osa kontsernist, mille põhitegevusala on muude investeerimisteenuste osutamine käesoleva direktiivi tähenduses või pangandusteenuste osutamine direktiivi 2000/12/EÜ alusel;

l) ühingute suhtes, mis osutavad investeerimisteenuseid ja/või tegelevad investeerimistegevusega, mis seisneb üksnes turgudel oma nimel finantsfutuuridega või optsioonidega või muude tuletisväärtpaberitega kauplemises ning rahaturgudel üksnes positsioonide kindlustamiseks tuletisväärtpaberiturgudel, või mis teevad tehinguid teiste kõnealuste turgude liikmete nimel või kujundavad neile hindu ja mis on tagatud samade turgude arveldavate liikmetega, kui vastutust selliste ühingute poolt sõlmitud lepingute täitmise tagamise eest kannavad samade turgude arveldavad liikmed;

m) ühingute suhtes, mille asutajad on Taani ja Soome pensionifondid ja mille ainus eesmärk on kõnealuste ühingute liikmeks olevate pensionifondide vara valitsemine;

n) agenti di cambio suhtes, kelle ülesandeid ja tegevust reguleerib 24. veebruari 1998. aasta Itaalia õigusakti (decreto legislativo) nr 58 artikkel 201.

2.  Käesoleva direktiiviga antud õigused ei laiene teenuste osutamisele osapoolena tehingutes, mida teostavad riigiasutused, mis tegelevad riigivõlaga, või Euroopa Keskpankade süsteemi liikmete poolt, kes täidavad oma ülesandeid, nagu on ette nähtud asutamislepinguga ning Euroopa Keskpankade süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, või kes täidavad samaväärseid funktsioone siseriiklike õigusnormide alusel.

3.  Finantsturgudel toimuvate arengute arvesse võtmiseks ja käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks võib komisjon, ►M3  ————— ◄ seoses eranditega c, i ja k määratleda kriteeriumid otsustamaks, kas teatavat tegevust loetakse põhitegevusala kõrvaltegevuseks kontserni tasandil, ning otsustamaks, millal toimub tegevus juhuslikult. ►M3  Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄

Artikkel 3

Valikulised erandid

1.  Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat direktiivi isikute suhtes, kelle jaoks nad on päritoluliikmesriigiks ja kes:

 ei tohi hallata klientide vara või väärtpabereid ja kellel seetõttu ei saa kunagi oma klientide ees tekkida võlgu ja

 ei tohi osutada mis tahes muud investeerimisteenust peale siirdväärtpaberitega ja ühisinvesteerimisettevõtjate osakutega seotud korralduste vastuvõtmise ja edastamise ning investeerimisnõustamise seoses kõnealuste finantsinstrumentidega ja

 kes selle teenuse osutamise käigus võivad korraldusi edastada üksnes:

 

i) investeerimisühingutele, kellele on käesoleva direktiivi alusel välja antud tegevusluba;

ii) krediidiasutustele, kellele on direktiivi 2000/12/EÜ alusel välja antud tegevusluba;

iii) investeerimisühingute või krediidiasutuste filiaalidele, kellele on välja antud tegevusluba kolmandas riigis ja mis peavad vastama nende suhtes kehtivatele usaldatavusnormatiividele, mida pädevad asutused peavad vähemalt niisama rangeks kui käesolevas direktiivis või direktiivides 2000/12/EÜ ja 93/6/EMÜ sätestatuid;

iv) ühisinvesteerimisettevõtjatele, kellele liikmesriigi seaduste alusel on antud tegevusluba oma osakuid avalikult müüa, ja selliste ettevõtjate juhtidele;

v) fikseeritud kapitaliga investeerimisühingutele vastavalt nõukogu 13. detsembri 1976. aasta teise direktiivi 77/91/EMÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid nõuavad nii aktsionäride kui ka kolmandate isikute huvide kaitseks aktsiaseltside asutamisel EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutena ning nende kapitali säilitamisel ja muutmisel, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) ( 17 ) artikli 15 lõikele 4, mille väärtpaberid on noteeritud või kauplemisel liikmesriigi reguleeritud turul;

 tingimusel et kõnealuste isikute tegevus on siseriiklikult reguleeritud.

2.  Lõike 1 kohaselt käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud isikud ei või saada kasu teenuste osutamise ja/või tegutsemise või filiaalide asutamise vabadusest, nagu on ette nähtud vastavalt artiklis 31 ja 32.

Artikkel 4

Mõisted

1.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)  Investeerimisühing – juriidiline isik, kelle tavaliseks tegevuseks või äritegevuseks on ühe või mitme investeerimisteenuse osutamine kolmandatele isikutele ja/või ühe või mitme investeerimistegevuse teostamine kutsetegevusena;

Liikmesriigid võivad investeerimisühingute hulka arvata ka ettevõtjad, kes ei ole juriidilised isikud, tingimusel et:

a) nende õiguslik seisund kindlustab kolmandate isikute huvide kaitse tasemel, mis on võrdväärne juriidiliste isikute poolt pakutava kaitsega ja

b) nad alluvad oma juriidilise vormi kohasele usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvele.

Kui füüsiline isik siiski osutab teenuseid, mis hõlmavad kolmandate isikute vara või siirdväärtpaberite haldamist, võib teda, ilma teiste käesolevas direktiivis ja direktiivis 93/6/EMÜ kehtestatud nõuetega vastuollu minemata, pidada käesoleva direktiivi kohaldamisel investeerimisühinguks üksnes juhul, kui ta tegevus vastab järgmistele tingimustele:

a) kolmandate isikute omandiõigus finantsinstrumentidele ja varale peab olema kaitstud, eriti äriühingu või selle omanike maksevõimetuse korral, äriühingu vara arestimise, vastastikuse tasaarvestuse või selle äriühingu võlausaldajate või omanike mis tahes muu tegevuse korral;

b) ühingu ja selle omanike maksevõimelisust jälgitakse vastavalt selleks koostatud eeskirjadele;

c) ühingu raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud ühe või mitme isiku poolt, kes on vastavalt siseriiklikule õigusele volitatud raamatupidamisaruandeid auditeerima;

d) kui ühingul on ainult üks omanik, peab ta ette nägema investorite kaitse selleks juhuks, kui äritegevus tema surma või teovõimetuse tagajärjel või mõnel muul põhjusel lõpeb;

2)  Investeerimisteenused ja -tegevus – I lisa A jaos loetletud teenused ja tegevused, mis on seotud I lisa C jaos loetletud instrumentidega;

Komisjon näeb ►M3  ————— ◄ ette:

 I lisa jaos C 7 nimetatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused, võttes muu hulgas arvesse, kas neid tasaarveldatakse tunnustatud arvelduskodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue,

 I lisa jaos C 10 nimetatud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused, võttes muu hulgas arvesse, kas nendega kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kas neid tasaarveldatakse tunnustatud arvelduskodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue;

3)  Kõrvalteenus – mis tahes I lisa B osas loetletud teenus;

4)  Investeerimisnõustamine – isiklike soovituste andmine kliendile kliendi taotluse korral või investeerimisühingu algatusel seoses ühe või mitme finantsinstrumentidega seotud tehinguga;

5)  Korralduste täitmine klientide nimel – tegutsemine lepingute sõlmimiseks, et osta või müüa ühte või mitut finantsinstrumenti klientide nimel;

6)  Kauplemine omal kulul – kauplemine endale kuuluva kapitali arvel, mille tulemuseks on tehingute sõlmimine ühe või mitme finantsinstrumendiga;

7)  Kliendi korralduste ühingusisene täitja – investeerimisühing, mis teeb organiseeritud, sagedases ja süstemaatilises korras omal kulul tehinguid, täites klientide korraldusi väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi;

8)  Turutegija – isik, kes esineb pidevalt finantsturgudel, olles valmis tegema tehinguid omal kulul, ostes ja müües finantsinstrumente oma kapitali eest tema poolt määratud hindadega;

9)  Portfellihaldus – investeeringuportfellide haldamine klientide antud volituste alusel, kliendikeskselt ja diskretsionaarselt, kui sellised investeeringuportfellid sisaldavad ühte või mitut finantsinstrumenti;

10)  Klient – füüsiline või juriidiline isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimis- ja/või kõrvalteenuseid;

11)  Kutseline klient – klient, kes vastab II lisas sätestatud tingimustele;

12)  Mittekutseline klient – klient, kes ei ole kutseline klient;

13)  Turu korraldaja – isik või isikud, kes juhivad ja/või korraldavad reguleeritud turu tegevust. Turu korraldajaks võib olla reguleeritud turg ise;

14)  Reguleeritud turg – mitmepoolne süsteem, mida korraldab ja/või juhib turu korraldaja, kes viib kokku või hõlbustab mitmete kolmandate poolte finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvide kokkuviimist süsteemis ja kooskõlas selle mittediskretsionaarsete eeskirjadega, viisil, mille tulemuseks on leping, seoses selle reeglite ja/või süsteemide alusel kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega, ja kellele on antud tegevusluba ning kes tegutseb korrapäraselt ja kooskõlas III jaotise sätetega;

15)  Mitmepoolne kauplemissüsteem – investeerimisühingu või turu korraldaja poolt juhitav mitmepoolne süsteem, mis viib süsteemis ja kooskõlas mittediskretsionaarsete eeskirjadega kokku mitmed kolmandate poolte finantsinstrumentide ostu- ja müügihuvid viisil, mille tulemuseks on leping vastavalt II jaotise sätetele;

16)  Piirangukäsk – korraldus osta või müüa finantsinstrumenti selle kindlaksmääratud piirhinnaga või sellest parema hinnaga ja kindlaksmääratud mahus;

17)  Finantsinstrument – I lisa C jaos määratletud instrumendid;

18)  Siirdväärtpaberid – need väärtpaberite klassid, mis on kapitaliturul kaubeldavad, välja arvatud maksevahendid, näiteks:

a) äriühingute aktsiad ja muud väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute, usaldusühingute või muude üksuste aktsiatega, ning aktsiate hoidmistunnistused;

b) võlakirjad või võlakirjadega võrdväärsete väärtpaberite muud vormid, sealhulgas selliste väärtpaberite hoidmistunnistused;

c) muud väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada või müüa selliseid siirdväärtpabereid või mille puhul võidakse arveldada rahas siirdväärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootlikkuse, kaupade või muude indeksite või mõõtühikute alusel;

19)  Rahaturuinstrumendid – need finantsinstrumentide liigid, millega rahaturul tavaliselt kaubeldakse, nagu riigi võlakirjad, hoiusesertifikaadid ja kommertspaberid, välja arvatud maksevahendid;

20)  Päritoluliikmesriik:

a) investeerimisühingute puhul:

i) kui investeerimisühing on füüsiline isik, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

ii) kui investeerimisühing on juriidiline isik, siis liikmesriik, kus on tema registrisse kantud asukoht;

iii) juhul kui investeerimisühingul ei ole siseriikliku õiguse kohaselt registrisse kantud asukohta, siis liikmesriik, kus asub tema peakontor;

b) reguleeritud turu puhul liikmesriik, kus on reguleeritud turu registrisse kantud asukoht, või kui tal liikmesriigi seaduste kohaselt ei ole registrisse kantud asukohta, siis liikmesriik, kus asub reguleeritud turu peakontor;

21)  Vastuvõttev liikmesriik – muu liikmesriik kui päritoluliikmesriik, kus investeerimisühingul on filiaal või kus ta osutab teenuseid ja/või tegutseb, või liikmesriik, kus reguleeritud turg võimaldab asjakohast korda soodustamaks kaugliikmete või samas liikmesriigis asutatud osalejate juurdepääsu selle süsteemis kauplemiseks;

22)  Pädev asutus – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 48 määratud asutus, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti;

23)  Krediidiasutused – krediidiasutused vastavalt direktiivi 2000/12/EÜ määratlusele;

24)  Avatud investeerimisfondi fondivalitseja – fondivalitseja vastavalt nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivile 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate seaduste, määruste ja haldusaktide kooskõlastamise kohta ( 18 ).

25)  Seotud vahendaja – füüsiline või juriidiline isik, kes edendab üksnes ühe investeerimisühingu, kelle nimel ta tegutseb, täielikul ja tingimusteta vastutusel investeerimis- ja/või kõrvalteenuseid klientidele või võimalikele klientidele, saab kliendilt ja edastab investeerimisteenustega või finantsinstrumentidega seotud juhiseid või korraldusi, vahendab finantsinstrumente ja/või nõustab kliente või võimalikke kliente kõnealuste finantsinstrumentide või teenuste osas;

26)  Filiaal – muu äritegevuse koht kui peakontor, mis on investeerimisühingu osa, mis ei ole juriidiline isik ja mis osutab investeerimisteenuseid ja/või tegeleb investeerimistegevusega ning mis võib ka osutada kõrvalteenuseid, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba; kõiki äritegevuse kohti, mis teises liikmesriigis paikneva peakontoriga investeerimisühing on ühes liikmesriigis asutanud, käsitatakse ühe filiaalina;

▼M2

27)  Oluline osalus – otsene või kaudne osalus investeerimisühingus, kui osalus kapitalist või hääleõigusest on 10 % või rohkem, nagu on sätestatud direktiivi 2004/109/EÜ ( 19 ) artiklites 9 ja 10, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud osaluste summeerimise tingimusi, või osalus, mis võimaldab märkimisväärselt mõjutada investeerimisühingu juhtimist, milles osalust omatakse;

▼B

28)  Emaettevõtja – emaettevõtja, nagu on määratletud nõukogu 13. juuni 1983. aasta seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ (konsolideeritud aastaaruannete kohta) ( 20 ) artiklites 1 ja 2;

29)  Tütarettevõtja – tütarettevõtja, nagu on määratletud direktiivi 83/349/EMÜ artiklites 1 ja 2, sealhulgas põhiemaettevõtja tütarettevõtja tütarettevõtjad;

30)  Kontroll – direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 1 määratletud kontroll.

31)  Märkimisväärne seos – olukord, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on seotud:

a) osaluse kaudu, mis tähendab otseselt või kontrollsuhte kaudu vähemalt 20 % omamist ettevõtja hääleõigusest või kapitalist,

b) kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet kõikidel direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel, või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel, kõiki tütarettevõtjate tütarettevõtjaid loetakse samuti kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjateks.

Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on valitseva mõju kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.

2.  Finantsturgude arengu arvessevõtmiseks ja käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise tagamiseks võib komisjon ►M3  ————— ◄ selgitada käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud mõisteid.

▼M3

Käesolevas artiklis osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B



II

JAOTIS

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGEVUSLOAD JA TEGUTSEMISTINGIMUSED



I

PEATÜKK

TEGEVUSLOA ANDMISE TINGIMUSED JA KORD

Artikkel 5

Tegevusloa andmise nõuded

1.  Iga liikmesriik nõuab, et professionaalseks investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks tavalise tegevuse või äritegevusena on vaja eelnevat tegevusluba vastavalt käesoleva peatüki sätetele. Sellise tegevusloa annab päritoluliikmesriigi pädev asutus, mis on määratud kooskõlas artikliga 48.

2.  Erandina lõikest 1 lubavad liikmesriigid igal turu korraldajal juhtida mitmepoolset kauplemissüsteemi, kui eelnevalt on tõendatud nende vastavus käesoleva peatüki sätetele, välja arvatud artiklid 11 ja 15.

▼M4

3.  Liikmesriigid registreerivad kõik investeerimisühingud. Kõnealune register on avalikkusele kättesaadav ja sisaldab teavet teenuste või tegevuse kohta, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba. Seda ajakohastatakse korrapäraselt. Igast väljaantud tegevusloast teavitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010 ( 21 ) asutatud Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet).

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) koostab kõigi liidu investeerimisühingute loendi. Kõnealune loend sisaldab teavet teenuste või tegevuste kohta, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõnealuse loendi ja ajakohastab seda oma veebisaidil.

Kui pädev asutus on tühistanud tegevusloa kooskõlas artikli 8 punktidega b–d, avaldatakse teave tühistamise kohta loendis viieks aastaks.

▼B

4.  Kõik liikmesriigid nõuavad, et:

 juriidilisest isikust investeerimisühingul on peakontor samas liikmesriigis, kus on tema registrisse kantud asukoht,

 investeerimisühingul, mis ei ole juriidiline isik, või juriidilisest isikust investeerimisühingul, mis ei oma siseriikliku õiguse alusel registrisse kantud asukohta, on peakontor samas liikmesriigis, kus ta tegelikult oma äritegevust teostab.

5.  Investeerimisühingute puhul, mis pakuvad üksnes investeerimisnõustamist või korralduste vastuvõtmise ja edastamise teenust vastavalt artiklis 3 kehtestatud tingimustele, võivad liikmesriigid vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud tingimustele lubada pädeval asutusel delegeerida haldus-, ettevalmistus- või abiülesandeid, mis on seotud tegevuslubade andmisega.

Artikkel 6

Tegevusloa kohaldamisala

1.  Päritoluliikmesriik tagab, et tegevusluba määratleb investeerimisteenused või tegevused, mille jaoks investeerimisühingul on tegevusluba. Tegevusluba võib hõlmata ühte või mitut I lisa B jaos nimetatud kõrvalteenust. Tegevusluba ei anta mingil juhul üksnes kõrvalteenuste osutamiseks.

2.  Investeerimisühing, mis taotleb tegevusluba oma äritegevuse laiendamiseks täiendavatele investeerimisteenustele või tegevustele või kõrvalteenustele, mis ei olnud ette nähtud algse tegevusloa väljaandmise ajal, esitavad taotluse tegevusloa laiendamiseks.

3.  Tegevusluba kehtib kogu ühenduses ja lubab investeerimisühingul osutada kogu ühenduses teenuseid või tegutseda alal, mis on tegevusloaga reguleeritud, kas filiaali asutamise või teenuste vaba osutamise teel.

Artikkel 7

Tegevuslubade andmise ja taotluste tagasilükkamise kord

1.  Pädev asutus ei anna tegevusluba enne, kui ta on täielikult veendunud, et taotleja vastab kõigile käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud sätetest tulenevatele nõuetele.

2.  Investeerimisühing esitab kogu teabe, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas kirjas kavandatud äritegevuse liigid ja organisatsiooniline struktuur, mis on vajalik võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et investeerimisühing on esmase tegevusloa andmise ajal kehtestanud kogu vajaliku korra oma käesoleva peatüki sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

3.  Taotlejale teatatakse kuue kuu jooksul pärast nõuetekohase taotluse esitamist, kas tegevusluba antakse või mitte.

▼M4

4.  Selleks et tagada käesoleva artikli, artikli 9 lõigete 2–4, artikli 10 lõigete 1 ja 2 ning artikli 12 järjekindel ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks:

a) teave, mis tuleb pädevatele asutustele artikli 7 lõike 2 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b) artikli 9 lõike 4 kohased investeerimisühingute juhtimise alased nõuded ja artikli 9 lõikes 2 ette nähtud teavitamiseks vajalik teave;

c) olulist osalust omavate aktsionäride ja liikmete suhtes kehtivad nõuded, samuti asjaolud, mis võivad takistada pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet artikli 10 lõigete 1 ja 2 alusel.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr1095/2010 artiklitele 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada artikli 7 lõike 2 ja artikli 9 lõike 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks nimetatud artiklites ette nähtud teavitamise või teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 8

Tegevuslubade tühistamine

Pädevad asutused võivad investeerimisühingule välja antud tegevusloa vastavalt käesolevale direktiivile tühistada, kui selline investeerimisühing:

a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud investeerimisteenuseid ega tegelenud investeerimisega eelnenud kuue kuu jooksul, juhul kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b) on saanud tegevusloa valeandmete esitamise alusel või mõnel muul ebaausal teel;

c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud, näiteks vastavus direktiivis 93/6/EMÜ sätestatud tingimustele;

d) on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid, mis käsitlevad investeerimisühingute tegutsemistingimusi;

e) vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb väljaspool käesoleva direktiivi reguleerimisala olevates küsimustes ette tegevusloa tühistamise.

▼M4

Igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest teavitatakse Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

▼B

Artikkel 9

Äritegevust tegelikult juhtivad isikud

1.  Liikmesriigid nõuavad, et isikud, kes tegelikult juhivad investeerimisühingu äritegevust, on piisavalt hea mainega ja piisavalt kogenud, et tagada investeerimisühingu kindel ja usaldusväärne juhtimine.

Kui mitmepoolse kauplemissüsteemi rakendamiseks tegevusluba taotlev turu korraldaja ja mitmepoolse kauplemissüsteemi tegevust tegelikult juhtivad isikud on samad, kes juhivad reguleeritud turu tegevust, loetakse neid isikuid vastavaks esimeses lõigus sätestatud nõuetele.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühing teatab pädevale asutusele muutustest selle juhtkonnas koos kogu teabega, mis on vajalik hindamaks, kas ühingu juhtimiseks määratud uutel töötajatel on piisavalt hea maine ja piisavalt kogemusi.

3.  Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et investeerimisühingu äritegevust tegelikult juhtivad isikutel on piisavalt hea maine või piisavad kogemused, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et kavandatud muudatused ühingu juhtkonnas seavad ohtu selle kindla ja usaldusväärse juhtimise.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingute juhtimist teostavad vähemalt kaks isikut, kes vastavad lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid anda tegevusloa füüsilistest isikutest investeerimisühingutele või investeerimisühingutele, mida juhib üks füüsiline isik, kooskõlas nende põhikirjade ja liikmesriikide siseriiklike õigusaktidega. Liikmesriigid nõuavad siiski alternatiivse korra olemasolu, mis tagab kõnealuste investeerimisühingute kindla ja usaldusväärse juhtimise.

Artikkel 10

Olulise osalusega aktsionärid ja liikmed

1.  Pädevad asutused ei anna investeerimisühingutele investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimistegevuseks tegevusluba välja enne, kui neile pole teatatud olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete isikud, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne, kas nad on füüsilised või juriidilised isikud ning kui suur on kõnealune osalus.

Pädevad asutused keelduvad tegevusloa väljaandmisest, kui nad, silmas pidades vajadust tagada investeerimisühingu kindel ja usaldusväärne juhtimine, ei ole veendunud eespool mainitud aktsionäride või liikmete sobivuses.

Kui investeerimisühingu ja muu füüsilise või juriidilise isiku vahel on märkimisväärne seos, annab pädev asutus tegevusloa üksnes juhul, kui nimetatud seos ei takista pädeva asutuse poolset tõhusat järelevalvet.

2.  Pädev asutus keeldub tegevusloa andmisest ka sel juhul, kui kolmanda riigi õigusnormid, mis hõlmavad ettevõtjaga märkimisväärses seoses olevat üht või mitut füüsilist või juriidilist isikut, või nende jõustamisega seotud raskused takistavad tal teostada tõhusat järelevalvet.

▼M2

3.  Liikmesriigid nõuavad, et üksinda või kooskõlastatult tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi „kavandavad omandajad”), kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt omandada või seda osalust otseselt või kaudselt suurendada nii, et tekkiv osa häälte arvust või kapitalist oleks 20 %, 30 % või 50 % või ületaks neid määrasid, või nii, et kõnealune investeerimisühing muutuks tema või nende tütarettevõtjaks (edaspidi „kavandatav omandamine”), teataksid kõigepealt pädevatele asutustele investeerimisühingu, milles nad soovivad omandada või suurendada olulist osalust, kavandatava osaluse suuruse ja asjakohase teabe vastavalt artikli 10b lõikele 4.

Liikmesriigid kohustavad iga füüsilist või juriidilist isikut, kes on otsustanud olulise osaluse investeerimisühingus kas otseselt või kaudselt võõrandada, teatama kõigepealt kirjalikult pädevatele asutustele oma kavandatava osaluse suuruse. Samuti teavitab selline isik pädevat asutust, kui ta on otsustanud vähendada oma olulist osalust sel määral, et tema osa hääleõigusest või kapitalist on alla 20 %, 30 % või 50 % või investeerimisühing lakkab olemast tema tütarettevõtja.

Liikmesriigid ei pea kohaldama 30 % piirmäära, kui nad kohaldavad vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis a sätestatule piirmäära ulatusega üks kolmandik.

Et määrata kindlaks, kas käesolevas artiklis nimetatud olulise osaluse kriteeriumid on täidetud, ei võta liikmesriigid arvesse hääleõigust ega väärtpabereid, mida investeerimisühingud või krediidiasutused võivad omada finantsinstrumentide garanteerimise tulemusel ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamisel kindla kohustuse alusel, mis on loetletud käesoleva direktiivi I lisa A jao punktis 6, tingimusel, et neid õiguseid ei rakendata ega kasutata muul viisil, et sekkuda emitendi juhtimisse ning kui need võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.

4.  Artikli 10b lõikes 1 sätestatud hindamist (edaspidi „hindamine”) teostades konsulteerivad asjaomased pädevad asutused omavahel, kui kavandav omandaja on üks järgmistest:

a) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing (edaspidi „avatud investeerimisfondi valitseja”);

b) teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutuse, elukindlustusseltsi, kahjukindlustusseltsi, edasikindlustusseltsi, investeerimisühingu või avatud investeerimisfondi valitseja emaettevõtja või

c) füüsiline või juriidiline isik, kelle kontrolli all on teises liikmesriigis või omandatava üksuse sektorist erinevas sektoris tegevusloa saanud krediidiasutus, elukindlustusselts, kahjukindlustusselts, edasikindlustusselts, investeerimisühing või avatud investeerimisfondi valitseja.

Pädevad asutused edastavad üksteisele põhjendamatult viivitamata hindamiseks vajaliku olulise või asjakohase teabe. Seoses sellega edastavad pädevad asutused üksteisele taotluse korral kogu asjakohase teabe ning edastavad kogu hädavajaliku teabe omal algatusel. Omandatavale investeerimisühingule tegevusloa andnud pädeva asutuse otsuses tuleb ära näidata kõik seisukohad ja reservatsioonid, mida on väljendanud kavandava omandaja eest vastutav pädev asutus.

▼B

5.  Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühingule saab teatavaks selle kapitaliosaluse omandamine või võõrandamine, mille tõttu osalused ületavad või langevad allapoole lõike 3 esimeses lõigus nimetatud künnist, peab kõnealune investeerimisühing teatama sellest viivitamata pädevale asutusele.

Vähemalt üks kord aastas teatavad investeerimisühingud pädevale asutusele ka olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimed ning vastava osaluse suuruse, tehes seda näiteks sellisel kujul, nagu esitatakse seesama teave aktsionäride ja liikmete aastakoosolekutel või nagu tuleneb eeskirjadest, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, mille siirdväärtpaberid on lubatud kauplemisele reguleeritud turul.

6.  Kui lõike 1 esimeses lõigus märgitud isikud tõenäoliselt avaldavad kahjustavat mõju investeerimisühingu mõistlikule ja usaldusväärsele juhtimisele, nõuavad liikmesriigid, et pädev asutus võtab meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks.

Sellisteks meetmeteks võivad olla kohtumääruste taotlused ja/või sanktsioonide kehtestamine juhtkonna liikmete ja juhtimise eest vastutavate isikute suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või liikmete aktsiatest tuleneva hääleõiguse peatamine.

Samasuguseid meetmeid võetakse isikute suhtes, kes ei täida kohustust anda eelnevat teavet olulise osaluse omandamise või suurendamise kohta. Kui osalus on omandatud pädevate asutuste vastuväidetest hoolimata, näevad liikmesriigid ette, olenemata mis tahes muudest võimalikest sanktsioonidest, võimaluse peatada osalusega kaasneva hääleõiguse kasutamine, tunnistada hääletamisel antud hääled kehtetuks või need tühistada.

▼M2

Artikkel 10a

Hindamisaeg

1.  Artikli 10 lõike 3 esimese lõigu kohaselt nõutava teate kättesaamise korral ja ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe võimaliku hilisema kättesaamise korral edastavad pädevad asutused kavandavale omandajale viivitamata ja igal juhul kahe tööpäeva jooksul kirjaliku kinnituse selle teate kättesaamise kohta.

Pädevatel asutustel on alates teate ja kõikide dokumentide, mille lisamist liikmesriik artikli 10b lõikes 4 osutatud nimekirja alusel nõuab, kättesaamist tõendava kirjaliku kinnituse kuupäevast kuni 60 tööpäeva (edaspidi „hindamisaeg”) aega hindamise teostamiseks.

Teate kättesaamisel teatavad pädevad asutused kavandavale omandajale hindamisaja lõppkuupäeva.

2.  Vajaduse korral võivad pädevad asutused hindamisaja jooksul ning mitte pärast hindamisaja viiekümnendat tööpäeva nõuda lisateavet, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks. Taotlus esitatakse kirjalikult ning selles täpsustatakse, millist täiendavat teavet on vaja.

Pädevate asutuste poolt esitatud teabepäringu ja sellele kavandavalt omandajalt vastuse saamise vaheliseks perioodiks hindamisaeg peatub. See peatumine ei tohi kesta kauem kui kakskümmend tööpäeva. Pädevate asutuste edaspidised täiendavat või selgitavat teavet nõudvad teabepäringud on pädevate asutuste kasutada nende äranägemisel, kuid nende tulemusel ei tohi hindamisaeg peatuda.

3.  Pädevad asutused võivad lõike 2 teises lõigus osutatud hindamisaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani, kui kavandav omandaja:

a) asub väljaspool ühendust või tema üle teostatakse järelevalvet väljaspool ühendust või

b) on füüsiline või juriidiline isik ja tema suhtes ei teostata järelevalvet käesoleva direktiivi või direktiivide 85/611/EMÜ, 92/49/EMÜ ( 22 ), 2002/83/EÜ, 2005/68/EÜ ( 23 ) või 2006/48/EÜ ( 24 ) alusel.

4.  Kui pädevad asutused otsustavad esitada valminud hinnangus kavandatava omandamise suhtes vastuväite, teatavad nad sellest kavandavale omandajale tähtaega ületamata kahe tööpäeva jooksul kirjalikult ning esitavad oma otsuse põhjendused. Kavandava omandaja taotlusel võib otsuse tegemise asjakohased põhjused teha siseriikliku õiguse kohaselt üldsusele kättesaadavaks. See ei takista liikmesriikidel lubada pädevatel asutustel nimetatud teavet avaldada ilma kavandava omandaja taotluseta.

5.  Kui pädevad asutused ei esita hindamisaja jooksul kirjalikku vastuväidet kavandatavale omandamisele, loetaks kavandatav omandamine heakskiidetuks.

6.  Pädevad asutused võivad kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette näha maksimumperioodi ning seda vajadusel pikendada.

7.  Liikmesriigid ei tohi kehtestada käesolevas direktiivis sätestatust rangemaid nõudeid pädevate asutuste teavitamisele ja heakskiitmisele seoses hääleõiguste või kapitali otsese või kaudse omandamisega.

▼C1

8.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjekindel ühtlustamine, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et koostada artikli 10b lõikes 4 osutatud teabeelementide, mida kavandavad omandajad peavad teatises esitama, täielik loetelu, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

▼M4

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada artiklite 10, 10a ja 10b ühtsed kohaldamistingimused, töötab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks artikli 10 lõike 4 kohase pädevate asutuste vahelise konsulteerimise läbiviimise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu neljandas lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 15.

▼M2

Artikkel 10b

Hindamine

1.  Investeerimisühingu kavandava omandaja tõenäolist mõju arvestades ning selleks, et tagada omandatava investeerimisühingu arukas ja usaldusväärne juhtimine, hindavad pädevad asutused artikli 10 lõikega 3 ette nähtud teate ja artikli 10a lõikes 2 osutatud teabe hindamisel kavandava omandaja sobivust ning kavandatava omandamise majanduslikku usaldatavust kõikide järgmiste kriteeriumide põhjal:

a) kavandava omandaja maine;

b) kavandatava omandamise tulemusel investeerimisühingu äritegevust juhtima asuva iga isiku maine ja kogemused;

c) kavandava omandaja majanduslik usaldatavus, eriti seoses omandatava investeerimisühingu olemasoleva ja kavandatava äritegevuse laadiga;

d) kas investeerimisühing suudab järgida käesoleval direktiivil põhinevaid ja vajaduse korral ka teistel direktiividel, nimelt direktiividel 2002/87/EÜ ( 25 ) ja 2006/49/EÜ ( 26 ) põhinevaid usaldatavusnõudeid ning nende järgimist jätkata; eelkõige see, kas kontsernil, mille osaks ta saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada tõhusalt teavet pädevate asutuste vahel ning määrata kindlaks ülesannete jaotus pädevate asutuste vahel;

e) kas on mõistlikku alust kahtlustada, et seoses kavandatava omandamisega toimub või on toimunud või üritatakse või on püütud üritada rahapesu või terrorismi rahastamist direktiivi 2005/60/EÜ ( 27 ) artikli 1 tähenduses, või kas kavandatav omandamisne võiks suurendada sellise tegevuse ohtu.

Selleks et võtta arvesse tulevast arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, võib komisjon võtta vastavalt artikli 64 lõikes 2 viidatud korrale vastu rakendusmeetmeid, millega kohandatakse käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud kriteeriume.

2.  Pädevad asutused võivad esitada kavandatavale omandamisele vastuväite üksnes siis, kui neil on mõistlik alus seda teha lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel või kui kavandava omandaja esitatud teave ei ole täielik.

3.  Liikmesriigid ei kehtesta eeltingimusi omandamisele kuuluva osaluse määra suhtes ega luba oma pädevatel asutustel võtta kavandatava omandamise kontrollimisel aluseks turu majanduslikke vajadusi.

4.  Liikmesriigid avalikustavad loetelu teabe kohta, mida on vaja hinnangu andmiseks ja mis tuleb edastada pädevatele asutustele artikli 10 lõikes 3 osutatud teate esitamisel. Nõutav teave peab olema proportsionaalne ning kohandatud vastavalt kavandava omandaja ja kavandatava omandamise laadile. Liikmesriigid ei nõua teavet, mis ei ole asjakohane usaldusväärsuse hindamiseks.

5.  Kui pädevale asutusele on esitatud kaks või enam ettepanekut osaluse omandamise või suurendamise kohta ühes ja samas investeerimisühingus, tagab pädev asutus, olenemata artikli 10a lõigetest 1, 2 ja 3, et kõiki kavandavaid omandajaid koheldakse mittediskrimineerival viisil.

▼B

Artikkel 11

Lubatud investeeringute tagamise skeemide liikmelisus

Pädev asutus kontrollib, et iga investeerimisühinguna tegevusluba taotlev üksus täidab tegevusloa andmise ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. märtsi 1997. aasta direktiivist (investeeringute tagamise skeemide kohta) ( 28 ) tulenevaid kohustusi.

Artikkel 12

Algkapital

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei annaks lube, kui investeerimisühingul ei ole piisavat algkapitali vastavalt direktiivi 93/6/EMÜ nõuetele, pidades silmas kõnealuse investeerimisteenuse või -tegevuse laadi,

Kuni direktiivi 93/6/EMÜ ülevaatamiseni kehtivad artiklis 67 nimetatud investeerimisühingute suhtes kõnealuses artiklis sätestatud kapitalinõuded.

Artikkel 13

Organisatsioonilised nõuded

1.  Päritoluliikmesriik nõuab, et investeerimisühingud täidavad lõigetes 2–8 sätestatud organisatsioonilisi nõudeid.

2.  Investeerimisühing kehtestab asjakohased poliitikad ja menetlused, mis on piisavad, et tagada ühingu, sealhulgas selle juhtide, töötajate ja seotud vahendajate, käesoleva direktiivi sätetest tulenevate kohustuste täitmine ning asjakohased eeskirjad, mis reguleerivad kõnealuste isikute isiklikke tehinguid.

3.  Investeerimisühing kehtestab ja rakendab kõigi mõistlike meetmete võtmist silmas pidades tõhusat organisatsioonilist ja halduskorda, et vältida artiklis 18 määratletud huvide konfliktide kahjulikku mõju klientide huvidele.

4.  Investeerimisühing võtab mõistlikke meetmeid, et tagada investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse järjepidevus ja korrapärasus. Selleks rakendab investeerimisühing asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja menetlusi.

5.  Kui investeerimisühing usaldab kolmandale isikule tööülesannete täitmise, mis on otsustava tähtsusega klientidele jätkuva ja rahuldava teenuse osutamiseks ning investeerimistegevuse teostamiseks jätkuval ja rahuldaval viisil, tagab ta, et see võtab mõistlikke meetmeid tarbetute lisariskide vältimiseks. Oluliste tööülesannete sisseostmine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt selle sisekontrolli kvaliteeti ja järelevalvaja võimet jälgida kõigi kohustuste täitmist investeerimisühingu poolt.

Investeerimisühingul on mõistlik haldus- ja raamatupidamiskord, sisekontrollimehhanismid, tõhusad riskihindamismenetlused ning tõhusad kontrolli- ja kaitsemeetmed infotöötlussüsteemide jaoks.

6.  Investeerimisühing korraldab kõigi oma teenuste ja tehingute andmete säilitamise, mis on piisavad, et võimaldada pädeval asutusel jälgida käesoleva direktiivi nõuete täitmist, ning eelkõige veenduda, et investeerimisühing on täitnud kõik klientidega või potentsiaalsete klientidega seotud kohustused.

7.  Investeerimisühing võtab piisavaid meetmeid, kui tema valduses on klientidele kuuluvaid finantsinstrumente, et kaitsta klientide omandiõigust, eriti investeerimisühingu maksejõuetuse korral, ja takistada investeerimisühingul kliendi finantsinstrumentide kasutamist oma huvides, välja arvatud juhul, kui klient on selleks andnud oma otsese nõusoleku.

8.  Investeerimisühing võtab piisavaid meetmeid, kui tema valduses on klientidele kuuluvat vara, et kaitsta klientide õigusi ja, välja arvatud krediidiasutuste puhul, takistada investeerimisühingut kasutamast klientide vara oma huvides.

9.  Investeerimisühingute filiaalide puhul jõustab filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus lõikes 6 sätestatud kohustuse seoses filiaali tehtud tehingutega, ilma et see piiraks investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võimalust otseseks juurdepääsuks kõnealustele andmetele.

10.  Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja tagada ühenduses lõigete 2–9 ühtne kohaldamine, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis määratlevad konkreetsed organisatsioonilised nõuded, mida tuleb rakendada investeerimisühingute suhtes, mis tegelevad erinevate investeerimisteenustega ja/või tegevustega ning kõrvalteenustega või nende kombinatsioonidega. ►M3  Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄

Artikkel 14

Kauplemisprotsess ja tehingute lõpuleviimine mitmepoolses kauplemissüsteemis

1.  Liikmesriigid tagavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad lisaks artiklis 13 sätestatud nõuete täitmisele läbipaistvad ja mittediskretsionaarsed eeskirjad ja korra õiglaseks ja korrektseks kauplemiseks ning objektiivsed kriteeriumid korralduste tõhusaks täitmiseks.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad läbipaistvad eeskirjad seoses kriteeriumidega nende finantsinstrumentide kindlaksmääramiseks, millega võib tema süsteemides kaubelda.

Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad esitavad vajaduse korral piisava avalikkusele kättesaadava teabe, et võimaldada selle kasutajatel kujundada investeerimisalaseid seisukohti, võttes arvesse nii kasutajate laadi kui kaubeldavate instrumentide liiki, või on veendunud juurdepääsu olemasolus sellisele teabele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et artikleid 19, 21 ja 22 ei kohaldata tehingute suhtes, mis sõlmitakse mitmepoolset kauplemissüsteemi reguleerivate eeskirjade alusel selle liikmete või osaliste vahel või mitmepoolse kauplemissüsteemi ja selle liikmete või osaliste vahel seoses mitmepoolse kauplemissüsteemi kasutamisega. Mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmed või osalised täidavad artiklites 19, 21 ja 22 ettenähtud kohustusi seoses oma klientidega, kui nad klientide nimel tegutsedes täidavad klientide korraldusi mitmepoolse kauplemissüsteemi vahendusel.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad kehtestavad ja säilitaksid objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvaid eeskirju, mis reguleerivad juurdepääsu süsteemile. Kõnealused eeskirjad on kooskõlas artikli 42 lõikes 3 kehtestatud tingimustega.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad teavitavad selgesti selle kasutajaid nende vastavatest kohustustest kõnealuses süsteemis sooritatud tehingute arveldamisel. Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad on kehtestanud korra, mis on vajalik mitmepoolses kauplemissüsteemis tehtud tehingute tõhusa arveldamise soodustamiseks.

6.  Kui reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud siirdväärtpaberiga kaubeldakse ilma emitendi loata ka mitmepoolses kauplemissüsteemis, ei kehti emitendi suhtes mingid kohustused seoses esmase, jätkuva või ühekordse finantsavalikustamisega kõnealuse mitmepoolse kauplemissüsteemi osas.

7.  Liikmesriigid nõuavad, et iga mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendav investeerimisühing või turu korraldaja täidab viivitamata liikmesriigi pädeva asutuse juhiseid artikli 50 lõike 1 alusel finantsinstrumendiga kauplemise peatamiseks või lõpetamiseks.

Artikkel 15

Suhted kolmandate riikidega

▼M4

1.  Liikmesriigid informeerivad komisjoni ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kõigist esinevatest üldist laadi raskustest, mida nende investeerimisühingud mis tahes kolmandas riigis seoses asutamise või investeerimisteenuste osutamise ja/või investeerimistegevusega kogevad.

2.  Kui komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal kindlaks, et mõni kolmas riik ei võimalda liidu investeerimisühingutele samasugust juurdepääsu turule, nagu liit võimaldab kõnealuse kolmanda riigi investeerimisühingutele, taotleb komisjon Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) esitatud suuniseid arvesse võttes nõukogult vajalikke volitusi läbirääkimisteks, et luua samasugused konkureerimisvõimalused liidu investeerimisühingutele. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 217 teavitatakse Euroopa Parlamenti viivitamata ja täielikult kõigil menetluse etappidel.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni käesoleva artikli kohaldamisel.

▼B

3.  Kui komisjon teeb lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal kindlaks, et kolmandas riigis asuvatele ühenduse investeerimisühingutele ei võimaldata kolmandas riigis riiklikku kohtlemist, mis tagaks nendele samasugused konkureerimisvõimalused, kui on selle riigi investeerimisühingutel, ja et puuduvad turulepääsu tingimused, võib komisjon olukorra parandamiseks algatada läbirääkimisi.

Esimeses lõigus nimetatud olukorras võib komisjon ükskõik millal lisaks läbirääkimiste algatamisele ►M3  artikli 64 lõikes 2 nimetatud korra kohaselt ◄ otsustada, et liikmesriikide pädevad asutused peavad piirama otsuste tegemist või peatama otsuste tegemise, mis on seotud juba esitatud või edaspidi esitatavate taotlustega tegevusloa saamiseks ja osaluse omandamiseks otsest või kaudset kontrolli omavate kõnealuse kolmanda riigi õiguse alusel tegutsevate emaettevõtjate poolt. Selliseid piiranguid või peatamist ei kohaldada ühenduses nõuetekohaselt tegevusloa saanud investeerimisühingute või nende tütarettevõtjate suhtes, kui nad asutavad tütarettevõtja või omandavad osaluse investeerimisühingus. Selliseid meetmeid ei tohi rakendada rohkem kui kolm kuud.

Enne teises lõigus osutatud kolmekuulise tähtaja lõppu ja läbirääkimiste tulemusi silmas pidades võib komisjon otsustada ►M3  artikli 64 lõikes 3 osutatud regulatiivmenetluse kohaselt kõnealuseid ◄ meetmeid laiendada.

4.  Kui komisjon tuvastab lõigetes 2 ja 3 märgitud olukorra, teatab liikmesriik komisjonile viimase nõudmisel:

a) igast tegevusloa taotlusest, mida esitab kõnealuse kolmanda riigi seaduste alusel tegutseva emaettevõtja iga otsene või kaudne tütarettevõtja;

b) igast artikli 10 lõike 3 kohaselt liikmesriigile teatatud juhtumist, kui selline emaettevõtja soovib ühenduse investeerimisühingus omandada osalust, mille tagajärjel ühenduse investeerimisühing muutuks kõnealuse emaettevõtja tütarettevõtjaks.

Kõnealust teatamiskohustust pole vaja enam täita, kui asjaomase kolmanda riigiga saavutatakse kokkulepe või kui lõike 3 teises ja kolmandas lõigus märgitud meetmed kaotavad kehtivuse.

5.  Käesoleva artikli alusel võetud meetmed peavad olema kooskõlas ühenduse kohustustega, mis tulenevad investeerimisühingute asutamist ja tegevust käsitlevatest, nii kahe- kui mitmepoolsetest rahvusvahelistest lepingutest.



II

PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE TEGUTSEMISTINGIMUSED



1.

jagu

Üldsätted

Artikkel 16

Esmaste tegevuslubade andmise tingimuste korrapärane läbivaatamine

1.  Päritoluliikmesriigi pädevad asutused nõuavad, et investeerimisühing, kellele nad on andnud tegevusloa, täidab alati artikli 3 lõikes 3 ettenähtud tingimusi.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused kehtestavad asjakohased meetodid kontrollimaks, et investeerimisühingud täidavad oma kohustusi lõike 1 alusel. Nad nõuavad, et investeerimisühingud teatavad pädevatele asutustele olulistest muutustest esmaste tegevuslubade aluseks olevates tingimustes.

▼M4

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib töötada välja suunised käesolevas lõikes nimetatud kontrollimeetodite kohta.

▼B

3.  Investeerimisühingute puhul, mis pakuvad üksnes investeerimisnõustamist, võivad liikmesriigid vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud tingimustele lubada pädeval asutusel delegeerida haldus-, ettevalmistus- või abiülesandeid, mis on seotud esmaste tegevuslubade andmise tingimuste läbivaatamisega.

Artikkel 17

Üldkohustus seoses pideva järelevalvega

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teostavad järelevalvet investeerimisühingute tegevuse üle, et hinnata vastavust käesolevas direktiivis ettenähtud tegutsemistingimustele. Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel saada teavet, mida on vaja, et hinnata kõnealuste kohustuste täitmist investeerimisühingute poolt.

2.  Investeerimisühingute puhul, mis pakuvad üksnes investeerimisnõustamist, võivad liikmesriigid vastavalt artikli 48 lõikes 2 sätestatud tingimustele lubada pädeval asutusel delegeerida haldus-, ettevalmistus- või abiülesandeid, mis on seotud tegutsemisnõuete korrapärase järelevalvega.

Artikkel 18

Huvide konflikt

1.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtavad kõik mõistlikud meetmed, et avastada nendevahelisi huvide konflikte, sealhulgas juhtide, töötajate ja seotud vahendajatega või nendega juhtimise osas otseselt või kaudselt seotud isikutega ning nende klientidega, või klientide vahelisi huvide konflikte, mis ilmnevad investeerimis- või kõrvalteenuste või nende kombinatsioonide osutamise käigus.

2.  Kui investeerimisühingu poolt kooskõlas artikli 13 lõikega 3 võetud organisatsioonilised või haldusmeetmed huvide konfliktidega toimetulekuks ei ole piisavad, et tagada küllaldase kindlusega kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, avalikustab investeerimisühing kliendile enne tema nimel äritegevusse astumist selgel kujul huvide konfliktide üldise laadi ja/või allika.

3.  Selleks et võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut ja tagada ühenduses lõigete 1 ja 2 ühtne kohaldamine, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mille eesmärk on:

a) määratleda meetmed, mille võtmist võib investeerimisühingutelt mõistlikult eeldada, identifitseerimaks, vältimaks, käsitlemaks ja/või avalikustamaks huvide konflikte mitmesuguste investeerimis- ja kõrvalteenuste ning nende kombinatsioonide osutamisel;

b) kehtestada asjakohased kriteeriumid selliste huvide konfliktide liikide kindlakstegemiseks, mille olemasolu võib kahjustada investeerimisühingu klientide või potentsiaalsete klientide huve.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B



2.

jagu

Sätted investorite kaitse tagamiseks

Artikkel 19

Äritegevuse kohustused klientidele investeerimisteenuste osutamisel

1.  Liikmesriigid nõuavad, et klientidele investeerimisteenuste ja/või vajaduse korral kõrvalteenuste osutamisel tegutseb investeerimisühing ausalt, õiglaselt ja professionaalselt kooskõlas oma klientide parimate huvidega ja järgib eelkõige lõigetes 2–8 sätestatud põhimõtteid.

2.  Kogu investeerimisühingu poolt klientidele või potentsiaalsetele klientidele suunatud teave, sealhulgas reklaamteated, on õiglased, selged ja mitte eksitavad. Reklaamteated on selgesti sellistena identifitseeritavad.

3.  Klientidele või võimalikele klientidele esitatakse asjakohane teave järgmise kohta:

 investeerimisühing ja selle teenused,

 finantsinstrumendid ja kavandatud investeerimisstrateegiad; see peaks hõlmama asjakohaseid juhiseid ja hoiatusi seoses riskidega, mis on seotud investeeringutega kõnealustesse instrumentidesse või seoses konkreetsete investeerimisstrateegiatega,

 täitmiskohad ja

 kulud ja nendega seotud tasud,

nii et nad on võimelised mõistma pakutava investeerimisteenuse ja konkreetse finantsinstrumendi liigi olemust ja riske ning sellest tulenevalt tegema informeeritud investeerimisotsuseid. Kõnealust teavet võib esitada standardiseeritud kujul.

4.  Investeerimisnõustamise või portfellihaldusega tegelemisel omandab investeerimisühing vajaliku teabe kliendi või potentsiaalse kliendi teadmiste ja kogemuste kohta seoses konkreetse toote või teenuse liigiga, tema rahalise olukorra ja investeerimiseesmärkide kohta, et võimaldada investeerimisühingul soovitada kliendile või võimalikule kliendile tema jaoks sobivaid investeerimisteenuseid ja finantsinstrumente.

5.  Liikmesriigid tagavad, et muude kui lõikes 4 nimetatud investeerimisteenuste osutamisel paluksid investeerimisühingud kliendil või potentsiaalsel kliendil esitada andmed oma teadmiste ja kogemuste kohta investeerimisvaldkonnas, mis on seotud pakutava või nõutava konkreetse toote või teenuse liigiga, et võimaldada investeerimisühingul hinnata, kas kavandatud investeerimisteenus või toode on kliendile sobiv.

Kui investeerimisühing leiab eelmise lõigu kohaselt saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi või potentsiaalse kliendi jaoks sobiv, hoiatab investeerimisühing klienti või potentsiaalset klienti. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul.

Juhul kui klient või potentsiaalne klient otsustab mitte esitada esimeses lõigus märgitud teavet või kui ta esitab oma teadmiste ja kogemuste kohta ebapiisavad andmed, hoiatab investeerimisühing klienti, et selline otsus ei võimalda investeerimisühingul kindlaks teha, kas kavandatud teenus või toode on tema jaoks sobiv. Kõnealuse hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul.

6.  Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel üksnes klientide korralduste täitmises ja/või vastuvõtmises ja edastamises seisnevate investeerimisteenuste osutamisel koos kõrvalteenustega või ilma nendeta osutada kõnealuseid investeerimisteenuseid oma klientidele ilma vajaduseta hankida teavet või teha tuvastamist, mis on ette nähtud lõikega 5, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

▼M4

 sissejuhatavas osas nimetatud teenused on seotud aktsiatega, mis on võetud kauplemiseks reguleeritud turul või samaväärsel kolmanda riigi turul, rahaturuinstrumentidega, võlakirjadega või muude võlakirjadega võrdväärsete väärtpaberitega (välja arvatud need võlakirjad või võlakirjadega võrdväärsed väärtpaberid, mis hõlmavad tuletisinstrumenti), avatud investeerimisfondide ja muude lihtfinantsinstrumentidega. Kolmanda riigi turgu loetakse reguleeritud turuga samaväärseks, kui see vastab III jaotises kehtestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele. Komisjon ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldavad oma veebisaitidel loetelu nendest turgudest, mida tuleb lugeda samaväärseks. Seda loetelu ajakohastatakse korrapäraselt. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) abistab komisjoni kolmandate riikide turgude hindamisel,

▼B

 teenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel,

 klienti või võimalikku klienti on selgelt teavitatud, et kõnealuse teenuse osutamisel ei nõuta investeerimisühingult pakutava instrumendi või teenuse sobivuse hindamist ning et seepärast ei saa talle osaks asjakohaste äritegevuseeskirjadega kaasneva kaitse eelised; kõnealuse hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul,

 investeerimisühing täidab oma artiklist 18 tulenevaid kohuseid.

7.  Investeerimisühing seab sisse andmiku, mis sisaldab ühingu ja kliendi vahel sõlmitud dokumenti või dokumente, mis sätestavad poolte õigused ja kohustused, ning muid tingimusi, mille alusel investeerimisühing kliendile teenuseid osutab. Osapoolte õigused ja kohustused võib lisada viidetena teistele dokumentidele või õigusaktidele.

8.  Klient peab saama investeerimisühingult piisavad aruanded selle klientidele osutatud teenuste kohta. Need aruanded sisaldavad vajaduse korral kliendi nimel tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.

9.  Juhul kui investeerimisteenuseid pakutakse osana finantstootest, mille suhtes juba kehtivad muud ühenduse õigusaktide sätted või ühised Euroopa standardid krediidiasutuste ja tarbijakrediidi kohta seoses klientide riskihindamise ja/või teabenõuetega, ei kohaldata kõnealuse teenuse suhtes täiendavalt käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.

10.  Investorite vajaliku kaitse ja lõigete 1–8 ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed tagamaks, et investeerimisühingud järgivad oma klientidele investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisel selles sätestatud põhimõtteid. Need rakendusmeetmed võtavad arvesse järgmist:

a) kliendile või potentsiaalsele kliendile pakutavate või osutatavate teenuste laad, võttes arvesse tehingute liiki, objekti, mahtu ja sagedust;

b) pakutud või kaalumisel olevate finantsinstrumentide laad;

c) kliendi või potentsiaalse kliendi mittekutselise või kutselise kliendi staatus.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 20

Teenuste osutamine teise investeerimisühingu vahendusel

Liikmesriigid lubavad investeerimisühingutel, mis saavad juhised investeerimis- või kõrvalteenuste osutamiseks kliendi nimel teise investeerimisühingu vahendusel, tugineda nimetatud investeerimisühingu poolt edastatud klienditeabele. Juhiseid vahendav investeerimisühing jääb vastutavaks edastatud teabe terviklikkuse ja täpsuse eest.

Investeerimisühing, mis saab juhised sel viisil teenuste osutamiseks kliendi nimel, saab ka tugineda teenuse või tehinguga seotud soovitustele, mille klient on saanud teiselt investeerimisühingult. Juhiseid vahendav investeerimisühing jääb vastutavaks antud soovituste või nõuannete kliendile sobivuse eest.

Teise investeerimisühingu vahendusel kliendile määratud juhiseid või korraldusi saav investeerimisühing jääb vastutavaks teenuse või tehingu lõpuleviimise eest kõnealuse teabe või soovituste alusel kooskõlas käesoleva jaotise asjaomaste sätetega.

Artikkel 21

Kohustus täita korraldused kliendile kõige soodsamatel tingimustel

1.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud võtavad korralduste täitmisel kõik mõistlikud meetmed klientide jaoks parima võimaliku tulemuse saamiseks, võttes arvesse hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, määra, laadi või muid korralduse täitmisega seotud kaalutlusi. Kui klient on andnud konkreetse juhise, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel seda juhist.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad tõhusat korda lõike 1 täitmiseks. Eelkõige nõuavad liikmesriigid, et investeerimisühingud kehtestavad ja rakendavad korralduste täitmise poliitikat, mis võimaldab neil saada oma klientide korralduste täitmisel parima võimaliku tulemuse kooskõlas lõikega 1.

3.  Korralduste täitmise poliitika hõlmab seoses iga instrumentide klassiga teavet erinevate kohtade kohta, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja tegurite kohta, mis mõjutavad täitmiskoha valikut. See hõlmab vähemalt kohti, mis võimaldavad investeerimisühingul saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud annavad klientidele asjakohast teavet oma korralduste täitmise poliitika kohta. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangivad täitmispoliitika kohta klientide eelneva nõusoleku.

Liikmesriigid nõuavad, et kui korralduste täitmise poliitika näeb ette võimaluse klientide korralduste täitmiseks väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, teatab investeerimisühing sellest võimalusest eelkõige oma klientidele. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hangivad oma klientide eelneva otsese nõusoleku enne korralduste täitmisele asumist väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi. Investeerimisühingud võivad saada selle nõusoleku üldise kokkuleppe kujul või üksiktehingute kohta.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud kontrollivad oma korralduste täitmise korra ja täitmispoliitika tõhusust, et avastada ja vajaduse korral kõrvaldada puudujäägid. Eelkõige hindavad nad korrapäraselt, kas täitmispoliitikasse kaasatud täitmiskohad näevad ette kliendi jaoks parima võimaliku tulemuse või kas neil on vaja oma täitmiskorras muudatusi teha. Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teatavad klientidele olulistest muutustest oma korralduste täitmise korras või täitmispoliitikas.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud suudavad oma klientidele nende taotluse korral näidata, et nad on täitnud klientide korraldused kooskõlas ühingu täitmispoliitikaga.

6.  Investoritele vajaliku kaitse, turgude õiglase ja korrektse toimimise ning lõigete 1, 3 ja 4 ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) kriteeriumid, et määrata kindlaks erinevate tegurite suhteline tähtsus, millega võib vastavalt lõikele 1 arvestada parima võimaliku tulemuse kindlaksmääramisel, võttes arvesse korralduse suurust ja liiki ning seda, kas tegu on mittekutselise või kutselise kliendiga;

b) tegurid, mida investeerimisühing võib arvesse võtta oma täitmiskorra läbivaatamisel, ja asjaolud, mille korral võib olla põhjendatud muudatuste tegemine kõnealuses korras. Eelkõige tegurid tegemaks kindlaks, millised kohad võimaldavad investeerimisühingutel saada püsivalt parima võimaliku tulemuse klientide korralduste täitmiseks;

c) vastavalt lõikele 3 klientidele oma täitmispoliitika kohta esitatava teabe laad ja ulatus.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 22

Klientide korralduste käsitlemise eeskirjad

1.  Liikmesriigid nõuavad, et klientide nimel korralduste täitmiseks tegevusluba omavad investeerimisühingud rakendavad menetlust ja korda, mis näeb ette klientide korralduste kiire, õiglase ja kiire täitmise võrreldes teiste klientide korralduste või investeerimisühingu enda kauplemishuvidega.

Kõnealune menetlus või kord võimaldab klientide muidu võrreldavate korralduste täitmist vastavalt nende vastuvõtmise ajale investeerimisfirma poolt.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et klientide piirangukäsu puhul seoses reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud aktsiatega, mida ei täideta viivitamata turul valitsevate tingimuste juures, peavad investeerimisühingud, kui klient ei anna teistsuguseid juhiseid, võtma meetmeid, soodustamaks kõnealuse korralduse võimalikult varast täitmist, avalikustades selle kliendi piirangukäsu viivitamata teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil. Liikmesriigid võivad otsustada, et investeerimisühingud täidavad seda kohustust, edastades kliendi piirangukäsu reguleeritud turule ja/või mitmepoolsele kauplemissüsteemile. Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused võivad loobuda kohustusest avalikustada piirangukäsk, mis on artikli 44 lõike 2 määratluse kohaselt suuremahuline turu jaoks tavalisega võrreldes.

3.  Tagamaks, et investorite kaitse meetmed ning turgude õiglane ja korrektne toimimine võtavad arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ning tagamaks lõigete 1 ja 2 ühtse kohaldamise, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis määratlevad järgmise:

a) tingimused ning menetluse ja korra laad, mille tulemuseks on klientide korralduste kiire, õiglane ja kiire täitmine, ja olukorrad või tehingute liigid, mille puhul investeerimisühingud võivad mõistlikul määral kalduda kõrvale kiirest täitmisest, et saada kliendi jaoks soodsamaid tingimusi;

b) erinevad meetodid, mille puhul investeerimisühingut saab lugeda täitnuks oma kohustuse avalikustada turule klientide viivitamata täitmisele mittekuuluvad piirangukäsud.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 23

Investeerimisühingute kohustused seotud vahendajate määramisel

1.  Liikmesriigid võivad otsustada lubada investeerimisühingul määrata seotud vahendajaid investeerimisühingu teenuste edendamiseks, müügiedendustegevuseks või korralduste vastuvõtmiseks klientidelt või potentsiaalsetelt klientidelt ja nende edastamiseks, finantsinstrumentide müümiseks ning nende finantsinstrumentidega ja kõnealuse investeerimisühingu pakutavate teenustega seotud nõustamiseks.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et kui investeerimisühing otsustab määrata seotud vahendaja, jääb ta täielikult ja tingimusteta vastutavaks seotud vahendaja tegevuse või tegematajätmise eest ühingu nimel tegutsedes. Liikmesriigid nõuavad, et seotud vahendaja avalikustab kliendiga või võimaliku kliendiga kontakti võtmisel või enne tehingute tegemist oma ametivolitused ja ühingu, mida ta esindab.

Liikmesriigid võivad lubada kooskõlas artikli 13 lõigetega 6, 7 ja 8 oma territooriumil registreeritud seotud vahendajatel käidelda klientide raha ja/või finantsinstrumente sellise investeerimisühingu nimel ja täielikul vastutusel, mille heaks nad antud territooriumil tegutsevad, või piiriülese tegevuse korral sellise liikmesriigi territooriumil, mis lubab seotud vahendajal käidelda klientide raha.

Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud teostavad järelevalvet oma seotud vahendajate üle, tagamaks seotud vahendajate kaudu tegutsemisel käesoleva direktiivi nendepoolse jätkuva täitmise.

▼M4

3.  Liikmesriigid, kes otsustavad lubada investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid, seavad sisse riikliku registri. Seotud vahendajad kantakse riiklikku registrisse selles liikmesriigis, kus nad on asutatud. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab oma veebisaidil viited või hüperlingid käesoleva artikli kohaselt sisse seatud riiklikele registritele liikmesriikides, kes otsustavad lubada investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid.

▼B

Kui liikmesriik, milles seotud vahendaja on asutatud, otsustab kooskõlas lõikega 1 mitte lubada oma pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud investeerimisühingutel määrata seotud vahendajaid, registreeritakse kõnealused seotud vahendajad selle investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevas asutuses, mille nimel nad tegutsevad.

Liikmesriigid tagavad, et seotud vahendajad kantakse riiklikku registrisse üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et neil on piisavalt hea maine ja asjakohased üldised, ärialased ja erialased teadmised, mis võimaldavad neil edastada kliendile või võimalikule kliendile adekvaatselt kogu pakutud teenusega seotud asjakohast teavet.

Liikmesriigid võivad otsustada, et investeerimisühingud saavad kontrollida, kas nende poolt määratud seotud vahendajatel on piisavalt hea maine ja kogemused, nagu on märgitud kolmandas lõigus.

Seda registrit ajakohastatakse regulaarselt. Selles olevad andmed on avalikkusele kättesaadavad.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et seotud vahendajaid määravad investeerimisühingud võtavad piisavaid meetmeid, et vältida seotud vahendajate käesoleva direktiivi reguleerimisalaga hõlmamata tegevuse võimalikku negatiivset mõju tegevusele, mida seotud vahendaja sooritab investeerimisühingu nimel.

Liikmesriigid võivad lubada pädevatel asutustel teha koostööd investeerimisühingutega, nende liitudega ja teiste üksustega seoses seotud vahendajate registreerimise ja järelevalve teostamisega lõike 3 nõuete täitmise üle seotud vahendajate poolt. Eelkõige võib seotud vahendajaid pädeva asutuse järelevalve all registreerida investeerimisühing, krediidiasutus või nende liidud ja muude üksused.

5.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud määravad üksnes seotud vahendajaid, kes on kantud lõikes 3 märgitud riiklikesse registritesse.

6.  Liikmesriigid võivad tugevdada käesolevas artiklis sätestatud nõudeid või lisada uusi nõudeid, millele nende jurisdiktsiooni piires registreeritud seotud vahendajad peavad vastama.

Artikkel 24

Kõlblike osapooltega sooritatud tehingud

1.  Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühingud, kellel on luba klientide nimel korraldusi täita ja/või teha omal kulul tehinguid ja/või võtta vastu ja edastada korraldusi, võivad algatada või sõlmida tehinguid kõlblike osapooltega, ilma et nad oleksid kohustatud täitma artiklitest 19, 21 ja artikli 22 lõikest 1 tulenevaid kohustusi seoses kõnealuste tehingutega seotud kõrvalteenustega.

2.  Liikmesriigid tunnustavad kõlblike osapooltena käesoleva artikli tähenduses investeerimisühinguid, krediidiasutusi, kindlustusseltse, avatud investeerimisfonde ja nende fondivalitsejaid, pensionifonde ja nende fondivalitsejaid, muid ühenduse õigusaktide või liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel lubatud või reguleeritud finantseerimisasutusi, artikli 2 lõike 1 punktide k ja l alusel käesoleva direktiivi kohaldamisest vabastatud ettevõtjaid, riikide valitsusi ja neile vastavaid ametkondi, sealhulgas riigivõlaga tegelevaid riigiasutusi, keskpankasid ja rahvusüleseid organisatsioone.

Liigitamine kõlblikuks osapooleks esimese lõigu alusel ei piira selliste üksuste õigust taotleda üldises vormis või tehingupõhiselt kohtlemist klientidena, kelle ärisidemed investeerimisühinguga on reguleeritud artiklitega 19, 21 ja 22.

3.  Liikmesriigid võivad kõlblike osapooltena tunnustada ka teisi ettevõtjaid, kes vastavad varem kindlaksmääratud proportsionaalsetele nõuetele, sealhulgas kvantitatiivsetele künnistele. Tehingu puhul, mille võimalikud osapooled asuvad eri jurisdiktsioonides, arvestab investeerimisühing teise ettevõtja seisundit vastavalt selle liikmesriigi õigusele või meetmetele, milles kõnealune ettevõtja on asutatud.

Liikmesriigid tagavad, et investeerimisühing hangib kõnealuste ettevõtjatega tehingute sõlmimisel kooskõlas lõikega 1 võimalikult osapoolelt otsese kinnituse, et viimane on nõus tema käsitamisega kõlbliku osapoolena. Liikmesriigid lubavad investeerimisühingul saada selle kinnituse üldise kokkuleppe kujul või iga üksiku tehingu kohta eraldi.

4.  Liikmesriigid võivad kõlblike osapooltena tunnustada kolmandate riikide üksuseid, mis on samaväärsed lõikes 2 nimetatud üksuste kategooriatega.

Liikmesriigid võivad kõlblike osapooltena tunnustada ka kolmandate riikide ettevõtjaid, nagu on nimetatud lõikes 3, samadel tingimustel ja samade nõuete kohaselt, nagu on sätestatud lõikes 3.

5.  Lõigete 2, 3 ja 4 ühtse kohaldamise tagamiseks muutuvat turupraktikat silmas pidades ja ühtse turu tõhusa toimimise soodustamiseks võib komisjon võtta ►M3  ————— ◄ rakendusmeetmeid, mis määratlevad järgmise:

a) klientidena kohtlemise taotlemise kord vastavalt lõikele 2;

b) võimalikelt osapooltelt otsese kinnituse saamise kord vastavalt lõikele 3;

c) varem kindlaks määratud proportsionaalsed nõuded, sealhulgas kvantitatiivsed künnised, mis võimaldaksid ettevõtja kaalumist kõlbliku osapoolena vastavalt lõikele 3.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B



3.

jagu

Turu läbipaistvus ja terviklikkus

Artikkel 25

Kohustus säilitada turgude terviklikkus, anda tehingutest aru ja säilitada andmeid

▼M4

1.  Ilma et see piiraks vastutuse jaotust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/6/EÜ (siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta) ( 29 ) sätete jõustamisel, tagavad liikmesriigid, kelle tegevust kooskõlastab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) vastavalt määruse (EL) nr1095/2010 artiklile 31, asjakohaste meetmete olemasolu, mis võimaldavad pädeval asutusel teostada järelevalvet investeerimisühingute tegevuse üle, et tagada nende tegutsemine ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning viisil, mis soodustab turu terviklikkust.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud hoiavad vähemalt viie aasta jooksul pädevale asutusele kättesaadavana asjakohaseid andmeid kõigi finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta, olenemata sellest, kas sellised tehingud on tehtud omal kulul või kliendi nimel. Klientide nimel sooritatud tehingute puhul sisaldavad andmed kogu teavet ja kliendi isikuandmeid ning direktiiviga 2005/60/EÜ nõutud teavet.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.

▼B

3.  Liikmesriigid nõuavad, et investeerimisühingud, mis sooritavad tehinguid reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud finantsinstrumentidega, edastavad kõnealuste tehingute üksikasjad pädevale asutusele võimalikult kiiresti ja hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Seda kohustust kohaldatakse olenemata sellest, kas kõnealused tehingud toimusid reguleeritud turul või mitte.

Pädev asutus kehtestab kooskõlas artikliga 58 vajaliku korra tagamaks, et kõnealuste finantsinstrumentide likviidsuse alusel kõige kohasema turu pädev asutus saaks samuti selle teabe.

4.  Aruanded sisaldavad eelkõige üksikasjalikke andmeid ostetud või müüdud finantsinstrumentide nimetuste ja arvu, koguse, tehingute kuupäevade ja kellaaegade ning tehingute hinna kohta ja asjaomaste investeerimisühingute identifitseerimisandmeid.

5.  Liikmesriigid näevad ette aruanded, mille peavad pädevale asutusele esitama investeerimisühing ise, tema nimel tegutsev kolmas isik või väärtpaberitehingute kõrvutamise süsteem või aruandesüsteem, mis on heaks kiidetud pädeva asutuse poolt või reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi poolt, mille raames tehing sooritati. Juhul kui pädeva asutuse poolt kinnitatud reguleeritud turg, mitmepoolne kauplemissüsteem, väärtpaberitehingute kõrvutamise süsteem või aruandlussüsteem annab tehingutest otse aru pädevale asutusele, võib investeerimisühingu lõikes 3 sätestatud kohustusest loobuda.

6.  Kui käesoleva artikliga ettenähtud aruanded edastatakse kooskõlas artikli 32 lõikega 7 vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, edastab see kõnealuse teabe investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, kui nad ei otsusta, et nad ei soovi seda teavet saada.

7.  Turgude terviklikkuse kaitse meetmete muutmise tagamiseks, et võtta arvesse tehnilisi arenguid finantsturgudel ning tagada lõigete 1–5 ühtne kohaldamine, võib komisjon võtta ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis määratlevad meetodid ja korra finantstehingutest aru andmiseks, kõnealuste aruannete vormi ja sisu ning kriteeriumid asjakohase turu määratlemiseks vastavalt lõikele 3. ►M3  Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄

Artikkel 26

Mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade ja muude juriidiliste kohustuste täitmise järelevalve

1.  Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad kehtestavad ja säilitavad tõhusa korra ja menetlused kontrollimaks mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjade täitmist selle kasutajate poolt. Mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad teostavad järelevalvet oma kasutajate poolt nende süsteemis tehtud tehingute üle, et avastada nende eeskirjade rikkumisi, ebakorrektseid kauplemistingimusi või tegevust, mis võib viidata turu kuritarvitamisele.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad teatavad pädevale asutusele oma eeskirjade olulistest rikkumistest või ebakorrektsetest kauplemistingimustest või tegevusest, mis võib viidata turu kuritarvitamisele. Liikmesriigid nõuavad ka seda, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad esitavad viivitamata asjakohase teabe turu kuritarvitamise uurimise ja vastutuselevõtmise kohta pädevale asutusele ning osutaksid viimasele igakülgset abi nende süsteemides või nende süsteemide kaudu toimunud turu kuritarvitamise uurimisel ja vastutuselevõtmisel.

Artikkel 27

Investeerimisühingute kohustus avalikustada ühingu siduvad hinnapakkumised

1.  Liikmesriigid nõuavad, et kliendi korralduste ühingusisesed täitjad avaldavad siduvad hinnapakkumised reguleeritud turul kauplemiseks vastuvõetud aktsiate kohta, mille osas nad on kliendi korralduste ühingusisesed täitjad ja millel on olemas likviidne turg. Aktsiate puhul, millel puudub likviidne turg, avalikustavad kliendi korralduste ühingusisesed täitjad hinnapakkumised oma klientidele taotluse korral.

Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse kliendi korralduste ühingusiseste täitjate suhtes kuni turu standardse suuruseni küündivate tehingute korral. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata nende kliendi korralduste ühingusiseste täitjate suhtes, kelle tehingud on turu standardsuurusest üksnes suuremad.

Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad võivad määrata suuruse või suurused, millega puhul nad esitavad hinnapakkumise. Iga konkreetse aktsia hinnapakkumine sisaldab investeerimisühingu siduvat ostu- ja/või müügihinda tehingute suurus(t)e osas, mis võivad küündida selle aktsiaklassi turu standardsuuruseni, kuhu aktsia kuulub. Hind või hinnad peegeldavad turul valitsevaid tingimusi seoses kõnealuse aktsiaga.

Aktsiad rühmitatakse kõnealuse aktsia turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel klassidesse. Iga aktsiaklassi turu tehingu standardsuurus väljendab igasse aktsiaklassi kuuluvate aktsiate turul täidetud korralduste aritmeetilist keskmist väärtust.

Iga aktsia turg koosneb kõigist Euroopa Liidus täidetud korraldustest seoses antud aktsiaga, välja arvatud kõnealuse aktsia turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised korraldused.

▼M4

2.  Vastavalt artiklis 25 määratletud likviidsusele kõige kohasema turu pädev asutus otsustab vähemalt kord aastas iga aktsia kohta kõnealuse aktsia turul täidetud korralduste aritmeetilise keskmise väärtuse alusel aktsiaklassi, kuhu see kuulub. Kõnealune teave tehakse kättesaadavaks kõigile turuosalistele ja see edastatakse Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes avaldab selle oma veebisaidil.

▼B

3.  Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad avaldavad oma hinnapakkumised korrapärasel ja pideval alusel tavapärasel kauplemisajal. Neil on õigus oma hinnapakkumisi alati ajakohastada. Samuti on neil lubatud erandlike turutingimuste korral oma hinnapakkumisi tühistada.

Hinnapakkumine avaldatakse viisil, mis on mõistlikul kommertsalusel teistele turuosalistele kergesti kättesaadav.

Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad täidavad artiklis 21 kehtestatud sätetega kooskõlas korraldusi, mida nad saavad oma mittekutselistelt klientidelt seoses aktsiatega, mille osas nad on kliendi korralduste ühingusisesed täitjad pakutud hindade juures korralduse vastuvõtmise ajal.

Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad täidavad korraldusi, mida nad saavad oma kutselistelt klientidelt seoses aktsiatega, mille kliendi korralduste ühingusisesed täitjad nad on pakutud hinna juures korralduse vastuvõtmise ajal. Nad võivad täita kõnealuseid korraldusi parema hinnaga õigustatud juhtudel, tingimusel et see hind jääb turutingimuste lähedasse avalikustatud vahemikku ja et korraldused on mahu poolest mittekutselise investori tavapärasest tehingumahust suuremad.

Lisaks sellele võivad kliendi korralduste ühingusisesed täitjad täita oma kutselistelt klientidelt saadud korraldusi hindadega, mis erinevad nende hinnapakkumistest, ilma et neil tuleks täita neljandas lõigus sätestatud tingimusi, seoses tehingutega, mille puhul täitmine mitme väärtpaberiga on osa ühest tehingust, või korraldustega, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda.

Kui kliendi korralduste ühingusisene täitja, kes avaldab üksnes ühe hinnapakkumise, või kelle kõrgeim hinnapakkumine on turu standardsuurusest madalam, saab kliendilt oma hinnapakkumise mahust suurema, kuid turu standardsuurusest väiksema korralduse, võib ta otsustada täita selle osa korraldusest, mis ületab ta hinnapakkumise suurust, tingimusel et see täidetakse pakkumise hinnaga, välja arvatud kui kahe eelmise lõigu tingimuste alusel on lubatud teisiti. Kui kliendi korralduste ühingusisene täitja teeb erineva suurusega hinnapakkumisi ja saab nende suuruste vahele jääva korralduse, mille ta otsustab täita, täidab ta korralduse ühe tehtud pakkumise hinnaga kooskõlas artikli 22 sätetega, välja arvatud kui kahe eelmise lõigu tingimuste alusel on lubatud teisiti.

4.  Pädevad asutused kontrollivad, et:

a) investeerimisühingud ajakohastavad korrapäraselt lõike 1 alusel avaldatud ostu- ja/või müügihindu ning hoiavad hindu, mis peegeldavad turul valitsevaid tingimusi;

b) investeerimisühingud vastavad lõike 3 neljandas lõigus sätestatud parema hinna tingimustele.

5.  Kliendi korralduste ühingusisestel täitjatel lubatakse oma kommertspoliitika alusel ja objektiivsel mittediskrimineerival viisil otsustada investorite üle, kellele nad võimaldavad juurdepääsu oma hinnapakkumistele. Selleks on olemas selged standardid nende hinnapakkumistele juurdepääsu reguleerimiseks. Kliendi korralduste ühingusisesed täitjad võivad keelduda ärisidemete loomisest või need katkestada investoritega kommertskaalutlustel, nagu näiteks investori krediidivõime, osapoole risk ja tehingu lõplik arveldamine.

6.  Et piirata mitme sama kliendi tehingu riski, lubatakse kliendi korralduste ühingusisestel täitjatel piirata mittediskrimineerival viisil sama kliendi tehingute arvu, mis nad sõlmivad avaldatud tingimustel. Neil lubatakse ka mittediskrimineerival viisil ja kooskõlas artikli 22 sätetega piirata erinevate klientide samaaegsete tehingute arvu, tingimusel et see on lubatud üksnes juhul, kui klientide korralduste arv ja/või maht ületab tunduvalt normi.

7.  Lõigete 1–6 ühtse kohaldamise tagamiseks viisil, mis toetab aktsiate tõhusat hindamist ja viib maksimumini investeerimisühingute võimaluse saada oma klientide jaoks parimad tulemused, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ rakendusmeetmed, mis:

a) määratlevad kriteeriumid lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks;

b) määratlevad kriteeriumid, mis näitavad ära, millal hinnapakkumine avaldatakse korrapärasel ja pideval alusel ning on kergesti kättesaadav, samuti vahendid, millega investeerimisühingud võivad täita oma kohustust hinnapakkumiste avaldamiseks, hõlmates järgmisi võimalusi:

i) mis tahes reguleeritud turu süsteemide kaudu, mis on kõnealuse instrumendi kauplemise vastu võtnud;

ii) kolmanda isiku kontorite kaudu;

iii) oma süsteemide kaudu;

c) määratlevad üldised kriteeriumid nende tehingute kindlakstegemiseks, mille puhul mitme väärtpaberiga seotud täitmine on osa ühest tehingust, või korraldused, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi kui kehtivat turuhinda;

d) määratlevad üldised kriteeriumid, et teha kindlaks, mida võib lugeda erandlikeks turutingimusteks, mis võimaldavad hinnapakkumiste tühistamist, samuti hinnapakkumiste ajakohastamist võimaldavateks tingimusteks;

e) määratlevad kriteeriumid mittekutselise investori harjumuspärase mahu kindlakstegemiseks.

f) määratlevad kriteeriumid, et teha kindlaks, milles seisneb normi märkimisväärne ületamine, nagu on määratletud lõikes 6;

g) määratlevad kriteeriumid, et teha kindlaks, millal jäävad hinnad turutingimuste lähedale avalikustatud vahemikku.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 28

Kauplemisjärgne avalikustamine investeerimisühingute poolt

1.  Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et investeerimisühingud, mis sõlmivad omal kulul või klientide nimel tehinguid aktsiatega, mis on võetud vastu kauplemiseks reguleeritud turul väljaspool reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi, avalikustavad kõnealuste tehingute mahu ja hinna ning nende sõlmimise aja. See teave avaldatakse reaalajale võimalikult lähedal mõistlikel kommertsalustel ja teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et vastavalt lõikele 1 avaldatav teave ja selle avaldamise tähtajad on kooskõlas vastavalt artiklile 45 vastuvõetud nõuetega. Kui artikli 45 alusel võetud meetmed näevad ette aruandluse edasilükkamise teatavate aktsiatehingute kategooriate puhul, kohaldatakse seda võimalust mutatis mutandis nende tehingute suhtes, kui need toimuvad väljaspool reguleeritu turge või mitmepoolseid kauplemissüsteeme.

3.  Turgude läbipaistva ja korrektse toimimise ning lõike 1 ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis:

a) määratlevad vahendid, millega investeerimisühingud võivad täita oma lõikest 1 tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgmised võimalused:

i) mis tahes reguleeritud turu süsteemide kaudu, mis on kõnealuse instrumendi kauplemiseks vastu võtnud, või mitmepoolse kauplemissüsteemi süsteemide kaudu, kus kaubeldakse kõnealuse aktsiaga;

ii) kolmanda isiku kontorite kaudu;

iii) oma süsteemide kaudu;

b) selgitavad lõikest 1 tuleneva kohustuse kohaldamist tehingute suhtes, mis on seotud aktsiate kasutamisega tagatisena, laenuks või muul otstarbel, mille puhul aktsiate vahetamist määratlevad muud tegurid kui aktsia jooksev turuväärtus.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 29

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide kauplemiseelse läbipaistvuse nõue

1.  Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad avaldavad reguleeritud turul kauplemiseks noteeritud aktsiate kehtivad müügi- ja ostuhinnad ning kauplemishuvide sügavuse nende hindade juures, mida reklaamitakse oma süsteemide kaudu. Liikmesriigid näevad ette kõnealuse teabe pideva avalikkusele kättesaadavaks tegemise tavapärasel kauplemisajal mõistlikel kommertstingimustel.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused saavad loobuda mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavate investeerimisühingute või turu korraldajate kohustusest avaldada lõikes 1 osutatud teavet turumudeli või korralduste liigi ja mahu alusel vastavalt lõikele 3 määratletud juhtudel. Eelkõige on pädevatel asutustel võimalik loobuda kohustusest seoses tehingutega, mis on kõnealuse aktsia või aktsialiigi turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised.

3.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtne kohaldamine, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) ostu- ja müügipakkumise vahemiku või määratud turutegija hinnapakkumiste ning kõnealuste hindade juures kauplemishuvi sügavuse avalikustamine;

b) korralduste maht ja liik, mille osas võidakse loobuda kauplemiseelsest avaldamisest lõike 2 alusel;

c) turumudel, mille puhul võidakse loobuda kauplemiseelsest avaldamisest lõike 2 alusel ja eelkõige selle kohustuse kohaldatavus kauplemismeetodite suhtes, mida rakendavad mitmepoolsed kauplemissüsteemid, mis sõlmivad tehinguid oma eeskirjade kohaselt väljaspool mitmepoolset kauplemissüsteemi kehtestatud hindade alusel või perioodiliste oksjonite korras.

Välja arvatud juhul, kui mitmepoolse kauplemissüsteemi konkreetne laad seda õigustab, on kõnealuste rakendusmeetmete sisu samaväärne artiklis 44 reguleeritud turgude kohta ettenähtud rakendusmeetmete sisuga.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 30

Mitmepoolsete kauplemissüsteemide kauplemisjärgse läbipaistvuse nõue

1.  Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud ja turu korraldajad avalikustavad selle süsteemide kohaselt tehtud tehingute hinna, mahu ja aja seoses aktsiatega, mis võetakse vastu reguleeritud turul kauplemiseks. Liikmesriigid nõuavad kõigi kõnealuste tehingute üksikasjade avaldamist mõistlikel kommertsalustel reaalajale võimalikult lähedaselt. Seda nõuet ei kohaldata mitmepoolse kauplemissüsteemi kauplemistehingute üksikasjade suhtes, mis avaldatakse reguleeritud turu süsteemide alusel.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus võib anda mitmepoolse kauplemissüsteemi rakendavatele investeerimisühingutele või turu korraldajatele loa näha ette tehingute üksikasjade edasilükatud avaldamise sõltuvalt nende liigist või mahust. Eelkõige võivad pädevad asutused anda loa edasilükatud avaldamiseks seoses tehingutega, mis on kõnealuse aktsia või aktsiaklassi turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised. Liikmesriigid nõuavad, et mitmepoolsed kauplemissüsteemid taotlevad kauplemise avaldamise edasilükkamise väljapakutud korra jaoks eelnevalt pädeva asutuse loa, ning nõuavad, et kõnealune kord avalikustatakse selgelt turuosalistele ja investeerimisega tegelevale avalikkusele.

3.  Finantsturgude tõhusa ja korrektse toimimise ning lõigete 1 ja 2 ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) avalikkusele kättesaadavaks tehtava teabe ulatus ja sisu;

b) tingimused, mille alusel mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavad investeerimisühingud või turu korraldajad võivad näha ette kauplemistehingute edasilükatud avaldamise, ning kriteeriumid, mida tuleb kohaldada otsustamisel, milliste tehingute puhul, olenevalt nende mahust või asjaomase aktsia liigist, lubatakse edasilükatud avaldamist.

Välja arvatud juhul, kui mitmepoolse kauplemissüsteemi konkreetne laad seda õigustab, on kõnealuste rakendusmeetmete sisu samaväärne artiklis 45 reguleeritud turgude kohta ettenähtud rakendusmeetmete sisuga.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B



III

PEATÜKK

INVESTEERIMISÜHINGUTE ÕIGUSED

Artikkel 31

Investeerimisteenuste osutamise ja investeerimistegevuse vabadus

1.  Liikmesriigid tagavad, et iga investeerimisühing, kellel on teise liikmesriigi pädevate asutuste poolt antud tegevusluba ja mis allub nende järelevalvele vastavalt käesolevale direktiivile ja krediidiasutuste osas vastavalt direktiivile 2000/12/EÜ, võib vabalt osutada investeerimisteenuseid ja/või teostada investeerimistegevust ning osutada kõrvalteenuseid nende territooriumide piires, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevus on tegevusloaga kaetud. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.

Liikmesriigid ei kehtesta mingeid täiendavaid nõudeid kõnealuse investeerimisühingu või krediidiasutuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas.

2.  Iga investeerimisühing, mis esmakordselt soovib teise liikmesriigi territooriumil osutada teenuseid või teostada investeerimistegevust või soovib muuta osutatud teenusteid või tegevusi, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmised andmed:

a) liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

b) tegevuskava, milles on ära näidatud eelkõige investeerimisteenused ja/või investeerimistegevused ning kõrvalteenused, millega ta kavatseb tegeleda, ja kas ta kavatseb kasutada seotud vahendajaid nende liikmesriikide territooriumil, kus ta kavatseb teenuseid osutada.

▼M4

Juhul kui investeerimisühing kavatseb kasutada seotud vahendajaid, edastab investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral mõistliku aja jooksul seotud vahendajate isikuandmed, keda investeerimisühing kavatseb selles liikmesriigis kasutada. Vastuvõttev liikmesriik võib kõnealuse teabe avalikustada. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.

▼B

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab ühe kuu jooksul pärast teabe saamist selle vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, mis on määratud kontaktpunktiks vastavalt artikli 56 lõikele 1. Pärast seda võib investeerimisühing alustada asjaomase investeerimisteenuse või -teenuste osutamist vastuvõtvas liikmesriigis.

4.  Kui vastavalt lõikele 2 teatavakstehtud andmed muutuvad, saadab investeerimisühing kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab nendest muudatusest vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

5.  Liikmesriigid lubavad ilma täiendava juriidilise või haldusnõudeta teistest liikmesriikidest mitmepoolseid kauplemissüsteeme rakendavatel investeerimisühingutel ja turu korraldajatel näha nende territooriumil ette asjakohane kord soodustamaks nende süsteemidele juurdepääsu ja nende kasutamist kaugkasutajate või nende territooriumil asutatud osaliste poolt.

6.  Mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendav investeerimisühing või turu korraldaja teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele liikmesriigi, milles ta kavatseb kõnealust korda rakendada. Mitmepoolse kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealuse teabe ühe kuu jooksul liikmesriigile, kus mitmepoolne kauplemissüsteem kavatseb kõnealust korda rakendada.

Mitmepoolse kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab mitmepoolse kauplemissüsteemi vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral mõistliku aja jooksul selles liikmesriigis asutatud mitmepoolse kauplemissüsteemi liikmete või osaliste andmed.

▼M4

7.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 6 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3, 4 ja 6 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 32

Filiaali asutamine

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumide piires võib osutada investeerimisteenuseid ja/või teostada investeerimistegevust ning osutada kõrvalteenuseid kooskõlas käesoleva direktiiviga ja direktiiviga 2000/12/EÜ, asutades selleks filiaali, tingimusel et kõnealused teenused ja tegevused on hõlmatud investeerimisühingule või krediidiasutusele päritoluliikmesriigis antud tegevusloaga. Kõrvalteenuseid võib osutada üksnes koos investeerimisteenusega ja/või investeerimistegevusega.

Liikmesriigid ei kehtesta lisaks lõikes 7 lubatud nõuetele mis tahes täiendavaid nõudeid filiaali struktuuri ja tegevuse kohta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas.

2.  Liikmesriigid nõuavad investeerimisühingult, mis soovib teise liikmesriigi territooriumil filiaali asutada, et see kõigepealt teavitab oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja esitab sellele järgmised andmed:

a) liikmesriigid, mille territooriumil kavatsetakse filiaal asutada;

b) tegevuskava, mis sätestab muu hulgas pakutavad investeerimisteenused ja/või investeerimistegevuse ning kõrvalteenused, ja filiaali organisatsioonilise struktuuri, ning näitab ära, kas filiaal kavatseb kasutada seotud vahendajaid;

c) aadress vastuvõtvas liikmesriigis, kust on võimalik dokumente saada;

d) filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.

Juhul kui investeerimisühing kasutab seotud vahendajat, kes on asutatud väljaspool päritoluliikmesriiki olevas liikmesriigis, loetakse sellist seotud vahendajat võrdseks filiaaliga ja tema suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi filiaale reguleerivaid sätteid.

3.  Kui päritoluliikmesriigi pädeval asutusel ei ole alust kahelda investeerimisühingu juhtimisstruktuuris või varalise olukorra vastavuses nõuetele, arvestades kavandatavat tegevust, edastab ta kolme kuu jooksul pärast kogu teabe saamist selle teabe vastavalt artikli 56 lõikele 1 kontaktpunktiks määratud vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ning teavitab ühtlasi asjaomast investeerimisühingut.

4.  Lisaks lõikes 2 nimetatud teabele edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele vastavalt direktiivile 97/9/EÜ üksikasjad akrediteeritud tagatisskeemi kohta, millesse investeerimisühing kuulub. Kui andmed muutuvad, teatab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest vastavalt vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

5.  Kui päritoluliikmesriigi pädev asutus keeldub edastamast teavet vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, siis peab ta kolme kuu jooksul alates kogu teabe saamisest asjaomasele investeerimisühingule oma keeldumist põhjendama.

6.  Vastuvõtva liikmesriigi pädevalt asutuselt teate saamisel või sellise teate mittesaamisel hiljemalt kahe kuu jooksul alates päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teate edastamise kuupäevast võib asutada filiaali ja alustada tegevust.

7.  Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädev asutus võtab endale vastutuse tagada, et filiaali poolt tema territooriumi piires osutatud teenused on kooskõlas artiklites 19, 21, 22, 25, 27 ja 28 sätestatud kohustustega ja nende alusel võetud meetmetega.

Filiaali asukohaks oleva liikmesriigi pädeval asutusel on õigus tutvuda filiaali töökorraldusega ja nõuda selliste muuduste tegemist, mis on tingimata vajalikud võimaldamaks pädeval asutusel jõustada artiklitest 19, 21, 22, 25, 27 ja 28 tulenevaid kohustusi ja nende alusel võetud meetmeid seoses filiaali poolt tema territooriumi piires osutatud teenustega ja/või tegevusega.

8.  Iga liikmesriik näeb ette, et kui teises liikmesriigis tegevusloa saanud investeerimisühing on asutanud tema territooriumi piires filiaali, võib investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädev asutus oma kohustuste täitmisel, olles teavitanud vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust, teostada filiaalis kohapealseid kontrolle.

9.  Kui vastavalt lõikele 2 edastatud teave muutub, saadab investeerimisühing kõnealuse muudatuse kohta päritoluliikmesriigi pädevale asutusele kirjaliku teate vähemalt üks kuu enne kõnealuse muudatuse jõustumist. Päritoluliikmesriigi pädev asutus teatab sellest muudatusest ka vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele.

▼M4

10.  Selleks et tagada käesoleva artikli järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb lõigete 2, 4 ja 9 kohaselt esitada.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada käesoleva artikli ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõigete 3 ja 9 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 33

Juurdepääs reguleeritud turgudele

1.  Liikmesriigid nõuavad, et teiste liikmesriikide investeerimisühingud, kellel on tegevusluba täita klientide korraldusi või omal kulul kaubelda, on nende territooriumil asutatud reguleeritud turgude liikmed või omavad neile juurdepääsu ühel allpool nimetatud viisil:

a) otseselt, vastuvõtva liikmesriikides filiaali asutamise teel;

b) saades reguleeritud turu kaugliikmeks või omades sellele kaugjuurdepääsu, ilma et nad peaksid olema asutatud reguleeritud turu päritoluliikmesriigis, kui kõnealuse turu kauplemiskord ja süsteemid ei nõua füüsilist kohalolekut turul tehingute sõlmimiseks.

2.  Liikmesriigid ei kehtesta käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimuste osas täiendavaid regulatiivseid ega haldusnõudeid investeerimisühingute suhtes, mis kasutavad lõikest 1 tulenevat õigust.

Artikkel 34

Juurdepääs kesksele osapoolele, börsitehingute arveldussüsteemidele ja õigus määrata arveldussüsteemi

1.  Liikmesriigid nõuavad, et teiste liikmesriikide investeerimisühingutel on nende territooriumil juurdepääsuõigus kesksele osapoolele, börsitehingute arveldussüsteemidele finantsinstrumentidega tehtavate tehingute lõpuleviimiseks või lõpuleviimise korraldamiseks.

Liikmesriigid nõuavad, et nende investeerimisühingute juurdepääs kõnealustele süsteemidele allub samadele mittediskrimineerivatele, läbipaistvatele ja objektiivsetele kriteeriumidele, mis kehtivad kohalike osaliste suhtes. Liikmesriigid ei piira kõnealuste süsteemide kasutamist nende territooriumil reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis finantsinstrumentidega tehtud tehingute arveldamiseks.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud nende territooriumil pakuvad kõigile oma liikmetele või osalistele õigust määrata süsteem kõnealusel reguleeritud turul finantsinstrumentidega tehtud tehingute arveldamiseks, kui on olemas:

a) sellised ühendused ja korraldused määratud arveldussüsteemi ja muu süsteemi vahel, mis on vajalikud, et tagada kõnealuste tehingute tõhus ja ökonoomne arveldamine; ja

b) reguleeritud turu üle järelevalve teostamise eest vastutava pädeva asutuse nõusolek, et reguleeritud turul muu kui reguleeritud turu määratud arveldussüsteemi raames sooritatud tehingute arveldamise tehnilised tingimused on sellised, mis võimaldavad finantsturgude sujuvat ja korrektset toimimist.

See pädeva asutuse hinnang reguleeritud turule ei piira riikide keskpankade pädevusi arveldussüsteemide järelevalve teostajatena või muude järelevalveasutuste pädevusi seoses kõnealuste süsteemidega. Pädev asutus võtab arvesse nende institutsioonide poolt juba kohaldatavat ülevaatust/järelevalvet, et vältida kontrolli tarbetut dubleerimist.

3.  Investeerimisühingute lõigetest 1 ja 2 tulenevad õigused ei piira keskse osapoole, arveldus- või väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate õigust keelduda seaduslikel kommertsalustel taotletud teenuste kättesaadavaks tegemisest.

Artikkel 35

Keskset osapoolt ning börsitehingute arveldussüsteeme käsitlevad sätted seoses mitmepoolsete kauplemissüsteemidega

1.  Liikmesriigid ei takista mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavatel investeerimisühingutel ja turu korraldajatel sisse seada asjakohast korda keskse osapoole või arvelduskojaga ja arveldussüsteemiga teises liikmesriigis eesmärgiga võimaldada nende süsteemides turuosaliste poolt tehtud tehingute kliiringut ja/või arveldamist.

2.  Mitmepoolset kauplemissüsteemi rakendavate investeerimisühingute ja turu korraldajate osas pädev asutus ei või vastustada keskse osapoole, arvelduskodade ja/või arveldussüsteemide kasutamist teises liikmesriigis, välja arvatud kui see on tõendatavalt vajalik, et säilitada kõnealuse mitmepoolse kauplemissüsteemi korrektset toimimist ja võttes arvesse artikli 34 lõikega 2 arveldussüsteemidele kehtestatud tingimusi.

Kontrolli tarbetu dubleerimise vältimiseks võtab pädev asutus arvesse riikide keskpankade kui arveldussüsteemide järelevalve teostajate või teiste kõnealuste süsteemide asjus pädevate järelevalveasutuste poolt juba kohaldatavat ülevaatust/järelevalvet arveldussüsteemi üle.



III

JAOTIS

REGULEERITUD TURUD

Artikkel 36

Tegevusluba ja kohaldatav seadus

1.  Liikmesriigid annavad reguleeritud turu tegevusloa üksnes neile süsteemidele, mis vastavad käesoleva jaotise sätetele.

Reguleeritud turule antakse tegevusluba üksnes juhul, kui pädev asutus on veendunud, et turu korraldaja ja reguleeritud turu süsteemid vastavad vähemalt käesolevas jaotises sätestatud nõuetele.

Reguleeritud turu puhul, mis on juriidiline isik ja mida korraldab või juhib muu turu korraldaja kui reguleeritud turg ise, kehtestavad liikmesriigid, kuidas turu korraldaja suhtes käesoleva direktiiviga kehtestatud erinevad kohustused jaotatakse reguleeritud turu ja turu korraldaja vahel.

Reguleeritud turu korraldaja esitab kogu teabe, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas kirjas kavandatud äritegevuse liigid ja organisatsiooniline struktuur, mis on vajalik võimaldamaks pädeval asutusel veenduda, et reguleeritud turg on esmase tegevusloa andmise ajal kehtestanud kogu vajaliku korra oma käesoleva jaotise sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja täidab reguleeritud turu korralduse ja toimingutega seotud ülesandeid pädeva asutuse järelevalve all. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt reguleeritud turgude vastavust käesoleva jaotise sätetele. Nad tagavad ka, et pädevad asutused teostavad järelevalvet selle üle, et reguleeritud turud vastaksid alati käesolevas jaotises kehtestatud esmase tegevusloa andmise tingimustele.

3.  Liikmesriigid tagavad, et turu korraldaja vastutab selle tagamise eest, et tema poolt juhitav turg vastab kõigile käesolevast jaotisest tulenevatele nõuetele.

Liikmesriigid tagavad ka selle, et turu korraldaja saaks kasutada õigusi, mis vastavad käesoleva direktiivi kohaselt tema poolt juhitavale reguleeritud turule.

4.  Ilma et see piiraks direktiivi 2003/6/EÜ asjakohaste sätete kohaldamist, kohaldatakse reguleeritud turu süsteemides toimuva kauplemise suhtes reguleeritud turu päritoluliikmesriigi avalikku õigust.

5.  Pädev asutus võib reguleeritud turule väljaantud tegevusloa tühistada, kui reguleeritud turg:

a) ei ole tegevusluba kasutanud 12 kuu jooksul, otseselt loobub tegevusloast või ei ole tegutsenud eelnenud kuue kuu jooksul, kui kõnealune liikmesriik ei ole ette näinud, et sellistel juhtudel kaotab tegevusluba kehtivuse;

b) on saanud tegevusloa valeandmete esitamise alusel või mõnel muul ebaausal teel;

c) ei vasta enam nendele tingimustele, mille alusel tegevusluba on välja antud;

d) on jämedalt ja järjekindlalt rikkunud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätteid;

e) vastab ühele juhtudest, mille puhul siseriiklik õigus näeb ette tegevusloa tühistamise.

▼M4

6.  Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) teavitatakse igast tegevusloa kehtetuks tunnistamisest.

▼B

Artikkel 37

Nõuded reguleeritud turu juhtimiseks

1.  Liikmesriigid nõuavad, et isikud, kes tegelikult juhivad reguleeritud turu äritegevust ja toiminguid, on piisavalt hea mainega ja piisavalt kogenud, et tagada reguleeritud turu kindel ja usaldusväärne juhtimine ja korraldamine. Liikmesriigid nõuavad ka seda, et reguleeritud turu korraldaja edastab pädevale asutusele reguleeritud turu äritegevust ja toiminguid tegelikult juhtivate isikute andmed ja muud hilisemad muutused seoses nende isikutega.

Pädev asutus keeldub kavandatud muudatuste heakskiitmisest, kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et need ohustavad oluliselt reguleeritud turu kindlat ja usaldusväärset juhtimist ja korraldamist.

2.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turule tegevusloa andmise protsessis loetakse juba tegevusloa saanud reguleeritud turu äritegevust või toiminguid tegelikult juhtivat isikut või isikuid kooskõlas käesoleva direktiivi tingimustega vastavaks lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 38

Nõuded isikutele, kes omavad olulist mõju reguleeritud turu juhtimisele

1.  Liikmesriigid nõuavad, et isikud, kelle ametikoht võimaldab neil otseselt või kaudselt mõjutada olulisel määral reguleeritud turu juhtimist, oleksid sobivad.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja:

a) esitab pädevale asutusele ja avalikustaks teabe, mis käsitleb reguleeritud turu omandiõigust ja/või turu korraldajat, ning eelkõige nende poolte andmeid ja huvide skaalat, kelle positsioon võimaldab neil mõjutada oluliselt juhtimist;

b) teavitab pädevat asutust ja avalikustab omandiõiguste võõrandamise, mis toob kaasa muudatused nende isikute ringis, kellel on oluline mõju reguleeritud turu tegevusele.

3.  Pädev asutus keeldub reguleeritud turu aktsiate kontrollpaki ja/või turu korraldaja osas kavandatud muudatuste heakskiitmisest, kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et need ohustavad reguleeritud turu kindlat ja usaldusväärset juhtimist.

Artikkel 39

Organisatsioonilised nõuded

Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg:

a) omab korda võimalike kahjulike tagajärgede selgeks avastamiseks ja haldamiseks seoses reguleeritud turu tegevusega või selle osalistega, mis tulenevad huvide konfliktist reguleeritud turu, selle omanike või korraldajate huvide ning reguleeritud turu kindla toimimise vahel, ning eelkõige kui sellised huvide konfliktid võivad kahjustada pädeva asutuse poolt reguleeritud turule delegeeritud funktsioonide täitmist;

b) on piisavalt varustatud, et tulla toime võimalike riskidega, rakendab asjakohast korda ja süsteeme kõigi selle tegevuse jaoks oluliste riskide avastamiseks ja kehtestab tõhusad meetmed nende riskide leevendamiseks;

c) omab korda süsteemi tehniliste toimingute usaldusväärseks juhtimiseks, sealhulgas tõhusate situatsioonplaanide kehtestamiseks, et tulla toime süsteemide tõrgetega;

d) rakendab läbipaistvaid ja mittediskretsionaarseid eeskirju ja korda, mis näevad ette õiglase ja korrektse kauplemise ning kehtestavad objektiivsed kriteeriumid korralduste tõhusaks täitmiseks;

e) omab tõhusat korda nende süsteemides tehtavate tehingute tõhusa ja õigeaegse lõpuleviimise hõlbustamiseks;

f) omab tegevusloa andmise ajal ja jätkuvalt piisavaid rahalisi vahendeid selle korrektse toimimise soodustamiseks, pidades silmas turul sõlmitud tehingute laadi ja ulatust ning turu suhtes eksisteerivate riskide ulatust ja taset.

Artikkel 40

Finantsinstrumentide kauplemisele lubamine

1.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turgudel on selged ja läbipaistvad eeskirjad seoses finantsinstrumentide kauplemisele lubamisega.

Kõnealused eeskirjad tagavad, et reguleeritud turul kauplemisele lubatud finantsinstrumentidega on võimalik kaubelda õiglasel, korrektsel ja tõhusal viisil ning siirdväärtpaberite puhul on need vabalt kaubeldavad.

2.  Tuletisinstrumentide puhul tagavad eeskirjad eelkõige selle, et tuletislepingu ülesehitus võimaldab selle korrektset hinnakujundust ja tõhusate arveldustingimuste olemasolu.

3.  Lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turg kehtestab ja säilitab tõhusat korda tõendamaks, et reguleeritud turul kauplemisele lubatud siirdväärtpaberite emitendid täidavad oma ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi seoses esmase, jätkuva ja ühekordse avalikustamisega.

Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turg kehtestaks korra, mis soodustab selle liikmete või osaliste juurdepääsu saamist ühenduse õiguse alusel avalikustatud teabele.

4.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud oleksid kehtestanud vajaliku korra, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt läbi kauplemisele lubatavatele finantsinstrumentidele esitatavad vastuvõtunõuded.

5.  Reguleeritud turul kauplemisele lubatud siirdväärpaberi võib järgnevalt lubada kauplemisele teistel reguleeritud turgudel isegi ilma emitendi nõusolekuta ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu… direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta, ( 30 ) asjaomaste sätetega. Reguleeritud turg teatab emitendile asjaolust, et tema väärtpaberitega kaubeldakse kõnealusel reguleeritud turul. Emitendi suhtes ei kohaldata mingeid kohustusi anda lõikes 3 nõutud teavet vahetult reguleeritud turgudele, mis on lubanud emitendi väärtpaberid kauplemisele ilma emitendi nõusolekuta.

6.  Selleks et tagada lõigete 1-5 ühtne kohaldamine, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis:

a) määratlevad erinevate instrumentide liikide tunnusjooned, mida reguleeritud turg peab arvesse võtma hinnates, kas instrument emiteeritakse lõike 1 teises lõigus sätestatud tingimustele vastaval viisil seoses kauplemisele lubamisega tema poolt korraldatavates erinevates turusegmentides;

b) selgitavad korda, mida reguleeritud turg peab kasutama, et saaks lugeda täidetuks tema kohustus kontrollida, et siirdväärtpaberi emitent täidab oma ühenduse õigusest tulenevaid kohustusi seoses esmase, jätkuva ja ühekordse avalikustamisega;

c) selgitavad korda, mille reguleeritud turg peab lõike 3 alusel kehtestama, et soodustada oma liikmete või osaliste juurdepääsu ühenduse õiguse alusel kehtestatud tingimustel avalikustatud teabele.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 41

Finantsinstrumentidega kauplemise peatamine ja lõpetamine

1.  Ilma et see piiraks pädeva asutuse õigust artikli 50 lõike 2 punktide j ja k alusel nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või selle lõpetamist, võib reguleeritud turu korraldaja peatada või lõpetada kauplemise finantsinstrumendiga, mis ei vasta enam reguleeritud turu eeskirjadele, välja arvatud kui kõnealune samm kahjustaks tõenäoliselt olulisel määral investorite huve või turu korrektset toimimist.

Olenemata reguleeritud turgude korraldajate võimalusest teavitada vahetult teiste reguleeritud turgude korraldajaid, nõuavad liikmesriigid, et reguleeritud turu korraldaja, kes peatab või lõpetab finantsinstrumendiga kauplemise, avalikustab kõnealuse otsuse ja edastab asjakohase teabe pädevale asutusele. Pädev asutus teavitab teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

▼M4

2.  Pädev asutus, kes taotleb finantsinstrumentidega kauplemise peatamist või lõpetamist ühel või mitmel reguleeritud turul, avalikustab viivitamata oma otsuse ning teatab sellest Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele. Välja arvatud juhul, kui see võib tõenäoliselt kahjustada oluliselt investorite huve või siseturu korrektset toimimist, taotlevad teiste liikmesriikide pädevad asutused kõnealuse finantsinstrumendiga kauplemise peatamist või lõpetamist reguleeritud turgudel ja mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, mis tegutsevad nende järelevalve all.

▼B

Artikkel 42

Juurdepääs reguleeritud turule

1.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turg kehtestab ja säilitab objektiivsete kriteeriumide alusel läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid eeskirju, mis reguleerivad juurdepääsu reguleeritud turule või selle liikmelisust.

2.  Kõnealused eeskirjad määratlevad liikmete või osaliste kohustused, mis tulenevad järgmisest:

a) reguleeritud turu loomine ja haldamine;

b) turul sooritatavate tehingutega seotud eeskirjad;

c) kutsestandardid, mis kehtivad turul tegutsevate investeerimisühingute ja krediidiasutuste töötajate suhtes;

d) muude liikmete ja osaliste kui investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes kehtestatud tingimused vastavalt lõikele 3;

e) reguleeritud turul sooritatud tehingute arveldamise eeskirjad ja kord.

3.  Reguleeritud turud võivad liikmete või osalistena aktsepteerida investeerimisühinguid, krediidiasutusi, kellel on direktiivile 2000/12/EÜ vastav tegevusluba, ja teisi isikuid, kes:

a) on sobivad ja nõuetekohased;

b) omavad piisavat kauplemisvõime ja pädevuse taset;

c) omavad vajaduse korral piisavat organisatsioonilist süsteemi;

d) omavad piisavaid vahendeid kavandatud rolli täitmiseks, võttes arvesse erinevaid finantssüsteeme, mille reguleeritud turg võib olla kehtestanud, et tagada tehingute adekvaatne arveldamine.

4.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turul sooritatud tehingute osas ei ole liikmed ja osalised kohustatud kohaldama üksteise suhtes artiklites 19, 21 ja 22 sätestatud kohustusi. Reguleeritud turu liikmed või osalised kohaldavad siiski oma klientide suhtes artiklites 19, 21 ja 22 ettenähtud kohustusi, kui nad klientide nimel tegutsedes täidavad reguleeritud turul klientide korraldusi.

5.  Liikmesriigid tagavad, et reguleeritud turu juurdepääsu või liikmelisust käsitlevad eeskirjad näevad ette investeerimisühingute ja krediidiasutuste otsese või kaugosalemise.

6.  Liikmesriigid lubavad ilma täiendavate juriidiliste või haldusnõueteta teiste liikmesriikide reguleeritud turgudel kehtestada nende territooriumil asjakohane kord soodustamaks kaugliikmete või nende territooriumil asutatud osaliste juurdepääsu kõnealustel turgudel kauplemisele.

▼M4

Reguleeritud turg teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele liikmesriigi, milles ta kavatseb kõnealust korda rakendada. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõnealuse teabe ühe kuu jooksul liikmesriigile, kus reguleeritud turg kavatseb kõnealust korda rakendada. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võib taotleda juurdepääsu kõnealusele teabele määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 35 sätestatud korras ja tingimustel.

▼B

Reguleeritud turu päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab vastuvõtva liikmesriigi taotluse korral mõistliku aja jooksul selles liikmesriigis asutatud reguleeritud turu liikmete või osaliste andmed.

7.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turu korraldaja edastab reguleeritud turu pädevale asutusele korrapäraselt reguleeritud turu liikmete ja osaliste loetelu.

Artikkel 43

Reguleeritud turu eeskirjade ja muude juriidiliste kohustuste täitmise järelevalve

1.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud kehtestavad ja säilitavad tõhusa süsteemi ja korra kontrollimaks eeskirjade täitmist oma liikmete või osaliste poolt. Reguleeritud turud teostavad järelevalvet oma liikmete või osaliste poolt nende süsteemis tehtud tehingute üle, et avastada nende eeskirjade rikkumisi, ebakorrektseid kauplemistingimusi või tegevust, mis võib viidata turu kuritarvitamisele.

2.  Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turgude korraldajad annavad reguleeritud turu pädevale asutusele aru nende eeskirjade olulistest rikkumistest või ebakorrektsetest kauplemistingimustest või tegevusest, mis võib hõlmata turu kuritarvitamist. Liikmesriigid nõuavad ka seda, et reguleeritud turu korraldaja esitab viivitamata asjaomase teabe reguleeritud turu kuritarvitamise uurimise ja vastutuselevõtmise asjus pädevale asutusele ning osutab viimasele igakülgset abi reguleeritud turul või selle süsteemide kaudu toimunud turu kuritarvitamise uurimisel ja vastutuselevõtmisel.

Artikkel 44

Reguleeritud turgude kauplemiseelse läbipaistvuse nõue

1.  Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et reguleeritud turud avalikustavad kauplemisele lubatud aktsiate kehtivad ostu- ja müügihinnad ning kauplemishuvide sügavuse nende hindade juures, mida reklaamitakse nende süsteemide kaudu. Liikmesriigid nõuavad kõnealuse teabe pidevat avalikkusele kättesaadavaks tegemist tavapärasel kauplemisajal mõistlikel kommertstingimustel.

Reguleeritud turud võivad mõistlikel kommertstingimustel ja kedagi diskrimineerimata anda juurdepääsu esimesele lõigu kohaselt teabe avalikustamiseks kasutatavale süsteemile investeerimisühingutele, mis on kohustatud avalikustama oma hinnapakkumisi vastavalt artiklile 27.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et pädevad asutused saavad loobuda reguleeritud turgude kohustusest avaldada lõikes 1 osutatud teavet turumudeli või korralduste liigi ja mahu alusel vastavalt lõikele 3 määratletud juhtudel. Eelkõige on pädevatel asutustel võimalik loobuda kohustusest seoses tehingutega, mis on kõnealuse aktsia või aktsialiigi turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised.

3.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtne kohaldamine, võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) ostu- ja müügipakkumise vahemiku või määratud turutegija hinnapakkumiste ning kõnealuste hindade juures kauplemishuvi sügavuse avalikustamine;

b) korralduste maht ja liik, mille osas võidakse loobuda kauplemiseelsest avaldamisest lõike 2 alusel;

c) turumudel, mille puhul võidakse loobuda kauplemiseelsest avaldamisest vastavalt lõikele 2 ja eelkõige selle kohustuse kohaldatavus kauplemismeetodite suhtes reguleeritud turgudel, mis sõlmivad tehinguid oma eeskirjade kohaselt väljaspool reguleeritud turgu kehtestatud hindade alusel või perioodiliste oksjonite korras.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 45

Reguleeritud turgude kauplemisjärgse läbipaistvuse nõue

1.  Liikmesriigid nõuavad vähemalt seda, et reguleeritud turud avalikustavad kauplemisele lubatud aktsiatega tehtud tehingute hinna, mahu ja aja. Liikmesriigid nõuavad kõigi kõnealuste tehingute üksikasjade avaldamist mõistlikel kommertsalustel reaalajale võimalikult lähedaselt.

Reguleeritud turud võivad mõistlikel kommertstingimustel ja kedagi diskrimineerimata anda juurdepääsu esimesele lõigu kohaselt teabe avalikustamiseks kasutatavale süsteemile investeerimisühingutele, mis on kohustatud avalikustama oma aktsiatehingute üksikasju vastavalt artiklile 28.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus võib anda reguleeritud turgudele tegevusloa näha ette tehingute üksikasjade edasilükatud avaldamise sõltuvalt nende liigist või mahust. Eelkõige võivad pädevad asutused anda tegevusloa edasilükatud avaldamiseks seoses tehingutega, mis on kõnealuse aktsia või aktsiaklassi turu tavalise tehingu suurusega võrreldes suuremahulised. Liikmesriigid nõuavad, et reguleeritud turud taotlevad kauplemise avaldamise edasilükkamise väljapakutud korra jaoks eelnevalt pädeva asutuse loa, ning nõuavad, et kõnealune kord avalikustatakse selgelt turuosalistele ja investeerimisega tegelevale avalikkusele.

3.  Finantsturgude tõhusa ja korrektse toimimise ning lõigete 1 ja 2 ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon ►M3  ————— ◄ vastu rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) avalikkusele kättesaadavaks tehtava teabe ulatus ja sisu;

b) tingimused, mille alusel reguleeritud turg võib näha ette kauplemistehingute edasilükatud avaldamise, ning kriteeriumid, mida tuleb kohaldada otsustamisel, milliste tehingute puhul, olenevalt nende mahust või asjaomase aktsia liigist, lubatakse edasilükatud avaldamist.

▼M3

Esimeses lõigus osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼B

Artikkel 46

Keskse osapoole ning börsitehingute arveldussüsteemidega seotud sätted

1.  Liikmesriigid ei takista reguleeritud turgudel sisse seada asjakohast korda keskse osapoole või arvelduskojaga ja arveldussüsteemiga teises liikmesriigis eesmärgiga võimaldada nende süsteemides turuosaliste poolt tehtud tehingute kliiringut ja/või arveldamist.

2.  Reguleeritud turu osas pädev asutus ei või vastustada keskse osapoole, arvelduskodade ja/või arveldussüsteemide kasutamist teises liikmesriigis, välja arvatud kui see on tõendatavalt vajalik, et säilitada kõnealuse reguleeritud turu korrektset toimimist ja võttes arvesse artikli 34 lõikega 2 arveldussüsteemidele kehtestatud tingimusi.

Kontrolli tarbetu dubleerimise vältimiseks võtab pädev asutus arvesse riikide keskpankade kui arveldussüsteemide järelevalve teostajate või teiste kõnealuste süsteemide asjus pädevate järelevalveasutuste poolt juba kohaldatavat ülevaatust/järelevalvet arveldussüsteemi üle.

▼M4

Artikkel 47

Reguleeritud turgude loetelu

Iga liikmesriik koostab loetelu reguleeritud turgude kohta, mille jaoks ta on päritoluliikmesriigiks, ning edastab selle loetelu teistele liikmesriikidele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Samal viisil tuleb teatada igast muudatusest kõnealuses loetelus. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõigi reguleeritud turgude loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

▼B



IV

JAOTIS

PÄDEVAD AMETIASUTUSED



I

PEATÜKK

MÄÄRAMINE, VOLITUSED JA ÕIGUSKAITSEMENETLUS

Artikkel 48

Pädevate asutuste määramine

▼M4

1.  Iga liikmesriik määrab pädevad asutused, kes täidavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi. Liikmesriigid teatavad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kõnealuste kohustuste jõustamise eest vastutavate pädevate asutuste nimed ja nende kohustuste võimaliku jaotuse.

▼B

2.  Lõikes 1 nimetatud pädevad asutused on riigiasutused, ilma et see piiraks ülesannete teistele üksustele delegeerimise võimalust, kui see on otseselt ette nähtud artikli 5 lõikes 5, artikli 16 lõikes 3, artikli 17 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 4.

Ülesannete delegeerimine muudele üksustele, mis ei ole lõikes 1 osutatud asutused, ei või hõlmata avaliku võimu ega diskretsiooni kasutamist. Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused võtavad enne delegeerimist kõik mõistlikud meetmed tagamaks, et üksusel, kellele ülesanded delegeeritakse, on võimalused ja ressursid kõigi ülesannete tõhusaks täitmiseks, ja et delegeerimine toimub üksnes juhul, kui on kehtestatud selgelt määratletud ja dokumenteeritud raamistik delegeeritud ülesannete täitmiseks, milles on ära näidatud võetavad ülesanded ja nende täitmise tingimused. Need tingimused sisaldavad ka klauslit, mis kohustab asjaomast üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et oleks välditud huvide vastuolu ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Igal juhul lasub lõppvastutus käesoleva direktiivi ja selle rakendusmeetmete täitmise järelevalve eest lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel või pädevatel asutustel.

▼M4

Liikmesriigid teatavad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja muude liikmesriikide pädevatele asutustele kõikidest kokkulepetest, mis on sõlmitud ülesannete delegeerimiseks, sealhulgas sellise delegeerimise täpsetest tingimustest.

3.  Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevate asutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

▼B

Artikkel 49

Koostöö liikmesriigi asutuste vahel

Kui liikmesriik määrab käesoleva direktiivi sätte jõustamiseks üle ühe pädeva asutuse, määratletakse selgelt nende vastavad ülesanded ja nad teevad tihedat koostööd.

Iga liikmesriik nõuab, et selline koostöö toimub ka pädevate asutuste vahel käesoleva direktiivi tähenduses ja kõnealuses liikmesriigis krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste, pensionifondide, avatud investeerimisfondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate ning kindlustusseltside üle järelevalve teostamise eest vastutavate pädevate asutuste vahel.

Liikmesriigid nõuavad, et pädevad asutused vahetavad teavet, mis on nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalik või asjakohane.

Artikkel 50

Pädevatele asutustele antavad volitused

1.  Pädevatele asutustele tuleb anda kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Siseriikliku õiguse raames ettenähtud piirides kasutavad nad kõnealuseid volitusi:

a) otse või

b) koostöös teiste asutustega või

c) oma vastutusel delegeerimise teel üksustele, kellele on delegeeritud ülesanded vastavalt artikli 48 lõikele 2; või

d) suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

2.  Lõikes 1 osutatud volitusi kasutatakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja need hõlmavad vähemalt õigust:

a) tutvuda kõigi dokumentidega nende vormist hoolimata ja saada nende dokumentide koopiad;

b) nõuda isikutelt teavet ja vajaduse korral kutsuda isikuid välja ja neid teabe saamise eesmärgil küsitleda;

c) korraldada kohapeal kontrolle;

d) nõuda olemasolevaid telefonikõnede salvestusi ja tõendeid andmete edastamise kohta;

e) nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis on vastuolus käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätetega;

f) taotleda vara külmutamist ja/või arestimist;

g) taotleda kutsetegevuse ajutist keelamist;

h) nõuda, et tegevusloa saanud investeerimisühingud ja reguleeritud turgude audiitorid edastavad teavet;

i) võtta mis tahes liiki meetmeid tagamaks, et investeerimisühingud ja reguleeritud turud täidaksid jätkuvalt juriidilisi nõudeid;

j) nõuda finantsinstrumendiga kauplemise peatamist;

k) nõuda finantsinstrumendiga kauplemise lõpetamist reguleeritu turul või muu kauplemissüsteemi raames;

l) anda asjad üle kriminaalvastutusele võtmiseks;

m) lubada audiitoritel või ekspertidel teostada kontrolli või uurimist.

Artikkel 51

Haldussanktsioonid

1.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete eiramisel võib sellise eiramise eest vastutavate isikute suhtes võtta asjakohaseid haldusmeetmeid või rakendada haldussanktsioone, ilma et see piiraks tegevusloa tühistamise korda või liikmesriikide õigust rakendada kriminaalsanktsioone. Liikmesriigid tagavad, et need meetmed on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.  Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse juhul, kui artiklis 50 nimetatud uurimise käigus keeldutakse koostööst.

3.  Liikmesriigid näevad ette, et pädev asutus võib avalikustada meetmed ja sanktsioonid, mis määratakse käesoleva direktiivi rakendamisel vastuvõetud sätete rikkumise korral, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

▼M4

4.  Liikmesriigid esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kord aastas koondteabe kõikide lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud haldusmeetmete ja sanktsioonide kohta.

5.  Kui pädev asutus haldusmeetme või sanktsiooni avalikustab, teatab ta sellisest avalikustamisest samaaegselt ka Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve).

6.  Kui avaldatud sanktsioon on seotud käesoleva direktiivi kohaselt tegevusloa saanud investeerimisühinguga, lisab Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viite avaldatud sanktsioonile artikli 5 lõike 3 kohaselt sisse seatud investeerimisühingute registris.

▼B

Artikkel 52

Kaebuse esitamise õigus

1.  Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud õigusnormide alusel tehtud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule. Samuti kehtib kohtusse pöördumise õigus, kui kuue kuu jooksul alates kõiki nõutud andmeid sisaldava tegevusloa taotluse esitamist ei võeta vastu otsust.

2.  Liikmesriigid näevad ette, et üks või mitu järgmist asutust vastavalt siseriiklikule õigusele võivad tarbijate huvides ja kooskõlas siseriikliku õigusega algatada kohtuasja või suunata asja lahendamiseks pädevatele haldusasutustele, et tagada käesoleva direktiivi rakendamist käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamine:

a) avalik-õiguslikud asutused või nende esindajad;

b) tarbijaorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi tarbijaid kaitsta;

c) kutseorganisatsioonid, kellel on õigustatud huvi oma liikmete kaitseks meetmeid võtta.

Artikkel 53

Kohtuväline mehhanism investorite kaebuste lahendamiseks

1.  Liikmesriigid soodustavad tulemusliku ja tõhusa kaebuste lahendamise ja õiguskaitsemenetluse kehtestamist tarbijate vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks seoses investeerimis- ja kõrvalteenuste osutamisega investeerimisühingute poolt, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid asutusi.

2.  Liikmesriigid tagavad, et juriidilised või regulatiivsed sätteid ei takistaks kõnealuseid asutusi tegemast tõhusat koostööd piiriüleste vaidluste lahendamisel.

▼M4

3.  Pädevad asutused teavitavad Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) lõikes 1 osutatud kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlustest, mis on nende jurisdiktsioonis kättesaadavad.

Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõigi kohtuväliste mehhanismide loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

▼B

Artikkel 54

Ametisaladus

1.  Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused, kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes või üksustes, kellele on delegeeritud ülesanded vastavalt artikli 48 lõikele 2, samuti pädevate asutuste määratud audiitorid ja eksperdid on kohustatud hoidma ametisaladust. Nad ei või muude kui kriminaalõiguse valdkonda kuuluvate või käesoleva direktiivi muude sätetega reguleeritud juhtumite puhul avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset informatsiooni, mida nad on võinud saada oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid investeerimisühinguid, turu korraldajaid, reguleeritud turge ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

2.  Investeerimisühingu, turu korraldaja või reguleeritud turu suhtes pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib avaldada tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus konfidentsiaalset informatsiooni, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks.

3.  Ilma et see piiraks kriminaalõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad pädevad asutused, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud peale pädevate asutuste, kes saavad käesoleva direktiivi kohaselt konfidentsiaalset informatsiooni, kasutada seda üksnes oma kohustuste täitmisel ja oma ülesannete täitmiseks, pädevate asutuste puhul käesoleva direktiivi reguleerimisalas või muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärgil, mille jaoks kõnealune teave neile esitati ja/või haldus- või kohtumenetluse kontekstis, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Teavet edastava pädev asutuse või muu asutuse, organi või isiku nõusolekul võib teabe saav asutus kasutada seda siiski muudel eesmärkidel.

4.  Käesoleva direktiivi kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse informatsiooni kohta kehtib käesolevas artiklis sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus. Käesolev artikkel ei takista siiski pädevaid asutusi vahetamast või edastamast konfidentsiaalset informatsiooni kooskõlas käesoleva direktiivi ja teiste direktiividega investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, avatud investeerimisfondide, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusseltside, reguleeritud turgude või turu korraldajate või muu kohta teabe edastanud pädeva asutuse, muu asutuse või organi või füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5.  Käesolev artikkel ei takista pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset informatsiooni, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Artikkel 55

Suhted audiitoritega

1.  Liikmesriigid näevad ette vähemalt selle, et isikud, kellel on tegevusluba vastavalt nõukogu 10. aprilli 1984. aasta kaheksandale direktiivile 84/253/EMÜ raamatupidamisdokumentide seadusjärgse auditeerimise eest vastutavate isikute tunnustamise kohta, ( 31 ) kes täidavad investeerimisühingus ülesannet, mida on kirjeldatud nõukogu 25. juuli 1978. aasta neljanda direktiivi 78/660/EMÜ teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruannete kohta ( 32 ) artiklis 51, direktiivi 83/349/EMÜ artiklis 37 või direktiivi 85/611/EMÜ artiklis 31, või mis tahes muud õigusaktidega ettenähtud ülesannet, on kohustatud teatama pädevale asutusele viivitamata ettevõtjat puudutavatest asjaoludest või otsustest, mis on nimetatud isikule kõnealuse ülesande täitmise käigus selgunud ja mis võib:

a) anda tunnistust tegevusloa andmise tingimuste või spetsiaalselt investeerimisühingute tegevust sätestavate õigus- ja haldusnormide olulisest rikkumisest;

b) mõjutada investeerimisühingu pidevat toimimist;

c) viia raamatupidamisaruannete kinnitamata jätmiseni või tuua kaasa lisatingimusi.

Samuti on nimetatud isik kohustatud aru andma kõikidest esimeses lõigus märgitud tööülesannete täitmise käigus temale teatavaks saanud asjaoludest ja otsustest äriühingus, kellel on tihedad seosed investeerimisühinguga, kus ta oma nimetatud ülesandeid täidab.

2.  Kui isikud, kes on saanud direktiivi 84/253/EMÜ kohase tegevusloa, edastavad pädevatele asutustele mis tahes lõikes 1 osutatud asjaolude või otsuste kohta informatsiooni heauskselt, ei käsitleta seda lepinguga või õigusnormidega informatsiooni avaldamisele kehtestatud piirangute rikkumisena ning nimetatud isikud ei kanna selle eest mingit vastutust.



II

PEATÜKK

▼M4

LIIKMESRIIKIDE PÄDEVATE ASUTUSTE JA EUROOPA JÄRELEVALVEASUTUSE (EUROOPA VÄÄRTPABERITURUJÄRELEVALVE) KOOSTÖÖ

▼B

Artikkel 56

Koostöökohustus

1.  Eri liikmesriikide pädevad asutused teevad oma käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks vajaduse korral koostööd, kasutades käesolevas direktiivis või siseriiklikes õigusaktides sätestatud volitusi.

Pädevad asutused abistavad muude liikmesriikide pädevaid asutusi. Eelkõige vahetatakse teavet ja tehakse koostööd uurimis- või järelevalvetegevuse käigus.

▼M4

Koostöö ning eelkõige teabevahetuse soodustamiseks ja kiirendamiseks määravad liikmesriigid ühe pädeva asutuse kontaktpunktiks käesoleva direktiivi rakendamisel. Liikmesriigid teevad komisjonile, Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) ja teistele liikmesriikidele teatavaks nende ametiasutuste nimed, kes käesoleva lõike kohaselt on määratud võtma vastu taotlusi teabevahetuse või koostöö kohta. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab kõnealuste ametiasutuste loendi oma veebisaidil ja ajakohastab seda.

▼B

2.  Kui vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberiturgude olukorda arvesse võttes on vastuvõtva liikmesriigis sisse seatud reguleeritud turu toimingud omandanud kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi väärtpaberiturgude toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsuse, kehtestavad reguleeritud turu päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused proportsionaalse koostöökorra.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja korralduslikud meetmed, et hõlbustada lõikes 1 sätestatud abi osutamist.

Pädevad asutused võivad kasutada oma volitusi koostööks isegi juhul, kui uuritav tegevus ei kujuta endast ühegi kõnealuses liikmesriigis kehtiva õigusakti rikkumist.

▼M4

4.  Kui pädeval asutusel on alust kahtlustada, et tema järelevalve alla mittekuuluvad üksused on teostanud teise liikmesriigi territooriumil toimuvat või toimunud käesoleva direktiivi sätetega vastuolus oleva tegevust, teatab ta sellest võimalikult konkreetsel viisil teise liikmesriigi pädevale asutusele ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve). Teabe saanud asutus võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust ja Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) meetme lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. Käesolev lõige ei piira teavet edastanud pädeva asutuse volitusi.

▼B

5.  Lõike 2 ühtse kohaldamise tagamiseks võib komisjon ►M3  ————— ◄ võtta rakendusmeetmed kriteeriumide kehtestamiseks, mille kohaselt reguleeritud turu tegevust vastuvõtva liikmesriigis võib käsitada väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast kõnealuses vastuvõtva liikmesriigis olulist tähtsust omavana. ►M3  Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 64 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ◄

▼M4

6.  Selleks et tagada ühtsed tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused teabe edastamiseks lõike 2 kohaselt.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 57

Koostöö järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise alal

►M4  1. ◄   Ühe liikmesriigi pädev asutus võib taotleda teise liikmesriigi pädeva asutuse koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimise osas. Investeerimisühingute puhul, mis on reguleeritud turu kaugliikmed, võib reguleeritud turu pädev asutus otsustada nende poole otse pöörduda, millisel juhul ta teavitab vastavalt kaugliikme päritoluliikmesriigi pädevat asutust.

Kui pädev asutus saab taotluse seoses kohapealse kontrolli või uurimisega, toimib ta oma volituste raames järgmiselt:

a) teostab kontrolli või uurimist ise või

b) lubab kontrolli või uurimist teostada taotleval asutusel või

c) lubab kontrolli või uurimist teostada audiitoritel või ekspertidel.

▼M4

2.  Järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Järelevalveasutusel (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides või uurimistes, mida teostavad koos kaks või enam pädevat asutust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 21 kohaselt.

3.  Selleks et tagada lõike 1 järjepidev ühtlustamine, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millist teavet tuleb pädevate asutuste vahel vahetada, kui nad teevad koostööd järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli ja uurimiste alal.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

Selleks et tagada lõike 1 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused pädevate asutuste koostööks järelevalvetegevuse, kohapealse kontrolli või uurimiste alal.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 58

Teabevahetus

1.  Liikmesriikide pädevad asutused, mis on määratud artikli 56 lõike 1 kohaselt kontaktpunktideks käesoleva direktiivi tähenduses, varustavad üksteist viivitamata teabega, mis on vajalik vastavalt artikli 48 lõikele 1 määratud pädevate asutuste ülesannete täitmiseks, mis on kehtestatud käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetega.

Pädevad asutused, mis vahetavad käesoleva direktiivi alusel teavet teiste pädevate asutustega, võivad teabe edastamise ajal ära märkida, et kõnealust teavet ei tohi avalikustada ilma nende otsese nõusolekuta, millest tulenevalt kõnealust teavet võib vahetada üksnes eesmärkidel, milleks nimetatud asutused annavad oma nõusoleku.

2.  Pädev asutus võib pärast kontaktpunktiks määramist edastada lõike 1 ja artiklite 55 ja 63 alusel saadud teavet artiklis 49 nimetatud asutustele. Nad ei edasta seda teistele asutustele või füüsilistele ja juriidilistele isikutele ilma selle avalikustanud pädevate asutuste otsese nõusolekuta ja üksnes nende asutustega kokkulepitud eesmärkidel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel. Viimasel juhul teavitab kontaktpunkt viivitamata teabe saatnud kontaktpunkti.

3.  Artiklis 49 nimetatud asutused ning muud asutused või füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad konfidentsiaalset informatsiooni vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või artiklitele 55 ja 63, võivad seda kasutada üksnes oma kohustustega seoses, eelkõige:

a) kontrollimaks, kas investeerimisühingute äritegevuse alustamise tingimused on täidetud, hõlbustamaks kõnealuse äritegevuse korralduse konsolideeritud või konsolideerimata jälgimist, eriti direktiivis 93/6/EMÜ kehtestatud kapitali adekvaatsusnõuete, samuti juhtimis- ja raamatupidamisarvestuse korra ja sisekontrollimehhanismide osas;

b) teostamaks järelevalvet kauplemiskohtade nõuetekohase toimimise üle;

c) rakendamaks sanktsioone;

d) pädevate asutuste otsuste peale esitatud kaebuste korral;

e) artikli 52 alusel algatatud kohtumenetlustes või

f) artiklis 53 sätestatud investorite kaebuste lahendamise kohtuvälises mehhanismis.

▼M4

4.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada teabe vahetamiseks standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

5.  Käesoleva artikliga ega artiklitega 54 või 63 ei takistata pädeval asutusel edastada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale ning vajaduse korral muudele ametiasutustele, kes vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks; samuti ei takistata kõnealustel asutustel ega organitel edastada pädevatele asutustele teavet, mida need võivad vajada käesolevas direktiivis sätestatud ülesannete täitmiseks.

▼M4

Artikkel 58a

Siduv vahendusmenetlus

Pädevad asutused võivad teatada Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) juhtudest, kui ühe järgnevaga seotud taotlus on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud:

a) artikli 57 kohane taotlus järelevalvetegevuse läbiviimiseks, kohapealseks kontrolliks või uurimiseks või

b) artikli 58 kohane taotlus teabe vahetamiseks.

Esimeses lõigus osutatud juhtudel võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 19, ilma et see piiraks artikliga 59a ette nähtud teabe taotluse tagasilükkamise võimaluse ning sellistel juhtudel määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 17 kohaselt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võetud meetmete kohaldamist.

▼B

Artikkel 59

Keeldumine koostööst

Pädev asutus võib keelduda koostöötaotluse alusel uurimise, kohapealse kontrolli või järelevalvetegevuse teostamisest vastavalt artiklile 57 või teabevahetusest vastavalt artiklile 58 üksnes juhul kui:

a) kõnealune uurimine, kohapealne kontroll, järelevalvetegevus või teabevahetus võib kahjustada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riiklikku poliitikat;

b) sama tegevuse ja samade isikute suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

c) liikmesriigis, kelle poole on pöördutud seoses samade isikute ja samade tegudega, on lõplik kohtuotsus juba välja kuulutatud.

▼M4

Sellise keeldumise korral teavitab pädev asutus taotlevat pädevat asutust ja Euroopa Järelevalveasutus t (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), esitades võimalikult üksikasjalikud andmed.

▼B

Artikkel 60

Asutustevaheline konsulteerimine enne tegevusloa andmist

1.  Teise asjassepuutuva liikmesriigi pädevate asutustega peetakse enne investeerimisühingule tegevusloa andmist nõu, kui investeerimisühing on:

a) teises liikmesriigis tegevusluba omava investeerimisühingu või krediidiasutuse tütarettevõtja või

b) teises liikmesriigis tegevusluba omava investeerimisühingu või krediidiasutuse emaettevõtja tütarettevõtja või

c) nendesamade füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, kes kontrollivad teises liikmesriigis tegevusluba omavat investeerimisühingut või krediidiasutust.

2.  Krediidiasutuste või kindlustusseltside järelevalve eest vastutava teise liikmesriigi pädeva asutusega tuleb konsulteerida enne tegevusloa andmist investeerimisühingule:

a) mis on ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutuse või kindlustusseltsi tütarettevõtja või

b) mis on ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutuse või kindlustusseltsi emaettevõtja tütarettevõtja või

c) mida kontrollib sama füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib ühenduses tegevusloa saanud krediidiasutust või kindlustusseltsi.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud pädevad asutused konsulteerivad üksteisega eelkõige hinnates aktsionäride või liikmete sobivust ning sama kontserni teise üksuse tegeliku juhtimisega tegelevate isikute mainet ja kogemust. Nad edastavad üksteisele kõik andmed aktsionäride või liikmete sobivuse ja sama kontserni teise üksuse tegeliku juhtimisega tegelevate isikute maine ja kogemuse kohta, mis on olulised teistele tegevusloa andmisega seotud pädevatele asutustele ja tegutsemistingimuste järgimise pideva hindamise jaoks.

▼M4

4.  Selleks et tagada lõigete 1 ja 2 ühtsed kohaldamistingimused, võib Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused konsulteerimiseks teiste pädevate asutustega enne tegevusloa andmist.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

Artikkel 61

Vastuvõtvate liikmesriikide volitused

1.  Vastuvõtvad liikmesriigid võivad statistika eesmärgil nõuda kõigilt investeerimisühingutelt, kellel on filiaalid nende territooriumil, et nad esitavad neile oma filiaalide tegevuse kohta korrapäraselt aruandeid.

2.  Käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi täites võivad vastuvõtvad liikmesriigid nõuda, et investeerimisühingute filiaalid esitavad teabe, mis on vajalik kontrollimaks nende vastavust vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud standarditele, mida kohaldatakse nende suhtes artikli 37 lõikes 2 ettenähtud juhtudel. Kõnealused nõuded ei tohi olla rangemad kui need, mida sama liikmesriik kehtestab asutatud ühingute suhtes kontrollimaks nende vastavust samadele standarditele.

Artikkel 62

Vastuvõtvate liikmesriikide võetavad ettevaatusabinõud

1.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et tema territooriumi piires teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsev investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi või et tema territooriumi piires filiaali omav investeerimisühing rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi, mis ei anna vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele volitusi, suunab ta kõnesolevad leiud päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

▼M4

Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb investeerimisühing jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude korrektset toimimist, kohaldatakse järgmist:

a) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mille hulka kuulub ka võimalus takistada eeskirju rikkuvatel investeerimisühingutel mis tahes edasiste tehingute algatamist vastuvõtva liikmesriigi territooriumil. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

▼B

2.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et selle riigi territooriumil filiaali omav investeerimisühing rikub õigus- või haldusnorme, mis on kõnealuses liikmesriigis kehtestatud käesoleva direktiivi nende sätete alusel, mis annavad volitused vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele, nõuavad kõnealused asutused asjaomaselt investeerimisühingult õigusvastase tegevuse lõpetamist.

Kui kõnealune investeerimisühing ei võta vajalikke meetmeid, võtavad vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused kõik asjakohased meetmed tagamaks, et kõnealune investeerimisühing lõpetab oma õigusvastase tegevuse. Nende meetmete laad teatatakse päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.

▼M4

Kui investeerimisühing jätkab vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetele vaatamata vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate esimeses lõigus osutatud õigus- või haldusnormide rikkumist, kohaldatakse järgmist:

a) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 11 antud volitustele.

▼B

3.  Kui reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel on selge ja tõendatav alus arvata, et kõnealune reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem rikub käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud sätetest tulenevaid kohustusi, suunab ta leiud reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

▼M4

Kui päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetetele vaatamata või selliste meetmete ebapiisavaks osutumise tõttu tegutseb nimetatud reguleeritud turg või mitmepoolne kauplemissüsteem jätkuvalt viisil, mis kahjustab selgelt vastuvõtva liikmesriigi investorite huve või turgude korrektset toimimist, kohaldatakse järgmist:

a) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võtab pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse teavitamist kõik asjakohased meetmed, mis on vajalikud investorite kaitseks ja turgude nõuetekohaseks toimimiseks ja mis sisaldavad võimalust takistada asjaomasel reguleeritud turul või mitmepoolsel kauplemissüsteemil tegemast oma süsteemi kättesaadavaks kaugliikmetele või vastuvõtvas liikmesriigis asutatud osalistele. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata komisjonile ja Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve);

b) vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib lisaks teatada kõnealusest olukorrast Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), kes võib võtta meetmeid vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 19 antud volitustele.

▼B

4.  Kõik meetmed, mis on võetud vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 ning sisaldavad sanktsioone või kitsendusi investeerimisühingu või reguleeritud turu tegevuse suhtes, peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja kõnealusele investeerimisühingule või reguleeritud turule teatavaks tehtud.

▼M4

Artikkel 62a

Koostöö ja teabevahetus Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)

1.  Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

▼B



III

PEATÜKK

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDEGA

Artikkel 63

Teabevahetus kolmandate riikidega

▼M4

1.  Liikmesriigid ja vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 33 Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad sõlmida kolmandate riikide pädevate asutustega teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artiklis 54. Kõnealune teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste ametiasutuste ülesannete täitmiseks.

Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad edastada isikuandmeid kolmandale riigile kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga.

Liikmesriigid ja Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) võivad sõlmida ka koostöölepinguid teabevahetuseks kolmandate riikide asutuste, organite ja füüsiliste või juriidiliste isikutega, kes vastutavad ühe või mitme järgmise valdkonna eest:

a) krediidiasutuste, muude finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate ning finantsturgude järelevalve;

b) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;

c) investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste, krediidiasutuste ja kindlustusandjate raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine seoses järelevalvefunktsioonide täitmisega või tagatisskeemide haldamine seoses ametiülesannete täitmisega;

d) investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organisatsioonide järelevalve;

e) järelevalve isikute üle, kellele on ülesandeks tehtud kindlustusandjate, krediidiasutuste, investeerimisühingute ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete seadusjärgne auditeerimine.

Kolmanda lõigu kohaseid teabevahetust käsitlevaid koostöölepinguid võib sõlmida üksnes tingimusel, et edastatava teabe kohta kehtivad vähemalt samaväärsed ametisaladuse hoidmise tagatised, nagu on ette nähtud artiklis 54. Kõnealune teabevahetus on ette nähtud kõnealuste ametiasutuste, organite, füüsiliste või juriidiliste isikute ülesannete täitmiseks.

▼B

2.  Kui teave on pärit teisest liikmesriigist, võib seda avalikustada üksnes teabe edastanud pädevate asutuste otsesel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega need asutused nõustunud on. Sama sätet kohaldatakse kolmanda riigi pädevate asutuste esitatud teabe suhtes.



V

JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 64

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ ( 33 ) asutatud Euroopa väärtpaberikomitee (edaspidi komitee).

▼M3

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼M1

2a.  Võetud rakendusmeetmed ei või muuta käesoleva direktiivi olulisi sätteid.

▼M3

3.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

▼M3

4.  31. detsembriks 2010 ja seejärel vähemalt iga kolme aasta tagant vaatab komisjon läbi tema rakendusvolitustega seotud õigusnormid ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nimetatud volituste toimimise kohta. Aruandes uuritakse eelkõige, kas komisjon peaks esitama ettepanekuid käesoleva direktiivi muutmiseks, et tagada komisjoni rakendusvolituste asjakohane ulatus. Järeldustele selle kohta, kas muutmine on vajalik või mitte, lisatakse üksikasjalikud põhjendused. Aruandele lisatakse vajaduse korral õigusakti ettepanek komisjoni rakendusvolituste sätete muutmiseks.

▼M4

Artikkel 64a

Aegumisklausel

Komisjon vaatab 1. detsembriks 2011 läbi artiklid 2, 4, 10b, 13, 15, 18, 19, 21, 22, 24, 25, 27–30, 40, 44, 45, 56 ja 58 ning esitab kõik asjakohased seadusandlikud ettepanekud, et käesoleva direktiivi osas oleks võimalik täielikult kohaldada ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakte ja ELi toimimise lepingu artikli 291 alusel vastu võetud rakendusakte. Ilma et see piiraks juba vastu võetud rakendusmeetmete kohaldamist, lõpetatakse komisjonile pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 kehtima jäävate rakendusmeetmete vastuvõtmiseks artiklis 64 antud volituste kohaldamine 1. detsembril 2012.

▼M1

Artikkel 65

Aruandlus ja kontroll

1.  31. oktoobriks 2007 esitab komisjon avaliku konsultatsiooni alusel ja pädevate asutustega arutelusid silmas pidades aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi sätete reguleerimisala võimaliku laiendamise kohta seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse kohustusega finantsinstrumentidega seotud tehingute osas, välja arvatud tehingud aktsiatega.

2.  31. oktoobriks 2008 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 27 kohaldamise kohta aruande.

3.  30. aprilliks 2008 esitab komisjon avalike konsultatsioonide alusel ja arutelusid pädevate asutustega silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande seoses järgmisega:

a) artikli 2 lõike 1 punktist k tuleneva erandi jätkuv asjakohasus ettevõtjate puhul, kelle põhitegevusala on omal kulul kaupade tuletisinstrumentidega kauplemine;

b) kõnealustele ettevõtjatele investeerimisühingutena käesoleva direktiivi tähenduses tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamise proportsionaalsete nõuete sisu ja vorm;

c) investeerimisteenuste osutamiseks ja/või investeerimistegevuseks seotud vahendajate määramist käsitlevate eeskirjade asjakohasus, eelkõige seoses nende üle järelevalve teostamisega;

d) artikli 2 lõike 1 punktist i tuleneva erandi jätkuv asjakohasus.

4.  30. aprilliks 2008 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande olukorra kohta seoses tõkete kõrvaldamisega, mis võivad takistada sellise teabe konsolideerimist Euroopa tasandil, mille avaldamist kauplemiskohtadelt nõutakse.

5.  Lõigetes 1–4 osutatud aruannete alusel võib komisjon esitada ettepanekuid seonduvate paranduste tegemiseks käesolevas direktiivis.

6.  31. oktoobriks 2006 esitab komisjon avalike konsultatsioonide alusel ja silmas pidades arutelusid pädevate asutustega Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande seoses vahendajate suhtes ühenduse õiguse alusel kohaldatavate kutsekindlustuse nõuete jätkuva asjakohasusega.

▼B

Artikkel 66

Direktiivi 85/611/EMÜ muutmine

Direktiivi 85/611/EMÜ artikli 5 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2004//EÜ ( 34 ) finantsinstrumentide turgude kohta ( 35 ) artikli 2 lõiget 2, artikleid 12, 13 ja 19 kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud teenuste osutamise suhtes fondivalitsejate poolt

Artikkel 67

Direktiivi 93/6/EMÜ muutmine

Direktiivi 93/6/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1) artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2. Investeerimisühingud – kõik asutused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2004//EÜ ( 36 ) finantsinstrumentide turgude kohta ( 37 ) artikli 4 lõike 1 määratlusele, mille suhtes kohaldatakse sama direktiiviga kehtestatud nõudeid, välja arvatud:

a) krediidiasutused,

b) punktis 20 määratletud kohalikud äriühingud ja

c) ühingud, kellel on tegevusluba osutada üksnes investeerimisnõustamise teenust ja/või võtta investoritelt vastu ja edastada korraldusi, ilma et kummalgi juhul oleks nende käes klientidele kuuluv raha või väärtpaberid, mistõttu nad ei saa kunagi olla oma klientidele võlgu.

2) Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

“4.  Artikli 2 lõike 2 punktis b nimetatud ühingute miinimumkapital peab olema 50 000, kui nad saavad kasu asutamisvabadusest või vabadusest osutada teenuseid direktiivi 2004/39/EÜ artikli 31 või 32 alusel.”

;

3) Artiklile 3 lisatakse järgmised lõigud:

“4a)  Kuni direktiivi 93/6/EÜ läbivaatamiseni on artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud ühingutel:

a) algkapital 50 000 eurot või

b) kutsekindlustus, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks, mille suuruseks on vähemalt 1 000 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 1 500 000 eurot aastas; või

c) algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktidega a või b samaväärne katvus.

Komisjon vaatab käesolevas lõikes osutatud summad perioodiliselt läbi, et võtta arvesse Eurostati avaldatud Euroopa Liidu tarbijahinnaindeks muutusi kooskõlas ja samaaegselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta ( 38 ) artikli 4 lõike 7 alusel tehtud kohandustega.

4b)  Kui artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud investeerimisühing on registreeritud ka direktiivi 2002/92/EÜ alusel, peab ta vastama kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikega 3 kehtestatud nõudele ning lisaks sellele peab tal olema:

a) algkapital 25 000 eurot või

b) kutsekindlustus, mis hõlmab kogu ühenduse territooriumi, või mõni muu võrreldav tagatis kutsealasest hooletusest tuleneva vastutuse katteks suuruses vähemalt 500 000 eurot iga nõude kohta ja kõigi nõuete peale kokku 750 000 eurot aastas; või

c) algkapitali ja kutsekindlustuse kombinatsioon sellisel kujul, mille tulemuseks on punktidega a või b samaväärne katvus.

Artikkel 68

Direktiivi 2000/12/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/12/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

I lisa lõppu lisatakse järgmine lause:

“Euroopa Parlamendi ja nõukogu… direktiivi 2004//EÜ ( 39 ) finantsinstrumentide turgude kohta ( 40 ) I lisa A ja B jaos ettenähtud teenuseid ja tegevusi, viidates kõnealuse direktiivi I lisa C jaos ettenähtud finantsinstrumentidele, tunnustatakse vastastikku kooskõlas selle direktiiviga.

▼M1

Artikkel 69

Direktiivi 93/22/EMÜ kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 93/22/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. novembrist 2007. Viiteid direktiivile 93/22/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile. Viiteid direktiivis 93/22/EMÜ või selle artiklites määratletud mõistetele tõlgendatakse viidetena käesolevas direktiivis või selle artiklis määratletud samaväärsele mõistele.

▼B

Artikkel 70

Ülevõtmine

▼M1

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud siseriiklikud õigus- ja haldusnormid vastu 31. jaanuariks 2007. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid alates 1. novembrist 2007.

▼B

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 71

Üleminekusätted

▼M1

1.  Investeerimisühinguid, mis on oma päritoluliikmesriigis investeerimisteenuste osutamiseks tegevusloa saanud enne 1. novembrit 2007, loetakse käesoleva direktiivi alusel tegevusluba omavateks, kui kõnealuste liikmesriikide seadustes on ette nähtud, et investeerimisühingud peavad tegevuse alustamiseks vastama artiklites 9–14 sätestatud tingimustega võrreldavatele tingimustele.

2.  Oma päritoluliikmesriigis enne 1. novembrit 2007 tegevusloa saanud reguleeritud turgu või turu korraldajat loetakse käesoleva direktiivi tähenduses sellise tegevusloa saanuks, kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et reguleeritud turg või turu korraldaja peab vastama III jaotises kehtestatud tingimustega võrreldavatele tingimustele.

3.  Enne 1. novembrit 2007 riiklikku registrisse kantud seotud vahendajaid loetakse käesoleva direktiivi tähenduses selliselt registreerituks, kui asjaomase liikmesriikide õigusaktid näevad ette, et seotud vahendajad peavad vastama artiklis 23 kehtestatud tingimustega võrreldavatele tingimustele.

4.  Vastavalt direktiivi 93/22/EMÜ artiklitele 17, 18 või 30 enne 1. novembrit 2007 edastatud teavet loetakse edastatuks vastavalt käesoleva direktiivi artiklitele 31 ja 32.

5.  Olemasolevatele süsteemidele, mis jäävad reguleeritud turu korraldaja poolt rakendatava mitmepoolse kauplemissüsteemi määratluse piiresse, antakse luba tegutsemiseks mitmepoolse kauplemissüsteemina reguleeritud turu korraldaja taotluse alusel, tingimusel et see järgib samaväärseid eeskirju, mille täitmist nõutakse käesoleva direktiiviga mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele loa andmiseks ja rakendamiseks, ning tingimusel et asjaomane taotlus esitatakse 18 kuu jooksul pärast 1. novembrit 2007.

▼B

6.  Investeerimisühingutele antakse tegevusluba jätkata olemasolevate kutseliste klientide käsitlemist kutseliste klientidena, tingimusel et kõnealuse liigituse on investeerimisühing teinud kliendi asjatundlikkuse, kogemuste ja teadmiste piisava hindamise alusel, mis annab kavandatud tehingute või teenuste laadi silmas pidades mõistliku tagatise, et klient on võimeline tegema ise oma investeerimisotsuseid ja mõistab nendega seotud riske. Kõnealused investeerimisühingud teavitavad oma kliente direktiiviga klientide liigitamise kohta kehtestatud tingimustest.

Artikkel 72

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 73

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




I LISA

TEENUSTE JA TEGEVUSTE JA FINANTSINSTRUMENTIDE LOETELU

A jagu

Investeerimisteenused ja -tegevused

1) Ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine.

2) Korralduste täitmine klientide nimel.

3) Kauplemine omal kulul.

4) Portfellihaldus.

5) Investeerimisnõustamine.

6) Finantsinstrumentide ja/või finantsinstrumentide emissiooni tagamine kindla kohustuse alusel

7) Finantsinstrumentide emissioon ilma kindla kohustuseta

8) Mitmepoolsete kauplemissüsteemide rakendamine.

B jagu

Kõrvalteenused

1) Finantsinstrumentide hoidmine ja haldamine klientide nimel, sealhulgas säilitamine ja seotud teenused, nt raha/tagatise haldamine;

2) Krediidi või laenu andmine investorile, et võimaldada tal sooritada tehingut ühe või mitme finantsinstrumendiga, kui krediteeriv või laenu andev investeerimisühing on tehinguga seotud;

3) Ettevõtjate nõustamine kapitali struktuuri, tööstusstrateegia ja muudes sellealastes küsimustes ning ettevõtjate ühinemise ja ostuga seotud nõustamine ja teenused;

4) Valuutateenused, kui need on seotud investeerimisteenuste osutamisega;

5) Investeerimisuuringud ja finantsanalüüs või muud üldise soovituse vormid seoses finantsinstrumenditehingutega;

6) Garantiimahutuslepingutega seotud teenused;

7) Investeerimisteenused ja tegevused ning I lisa A või B jaos hõlmatud liiki kõrvalteenused seoses C jaos (5, 6, 7 ja 10) loetletud tuletisinstrumentidega, kui need on seotud investeerimis- või kõrvalteenuste osutamisega.

C jagu

Finantsinstrumendid

1) Siirdväärtpaberid;

2) Rahaturuinstrumendid;

3) Ühisinvesteerimisettevõtjate osakud;

4) Optsioonid, futuurid, vahetuslepingud, tähtpäevakursi lepingud ja muud väärtpaberite, vääringute, intressimäärade või tootlikkuse või muude tuletisinstrumentidega, finantsindeksitega või finantsmeetmetega seotud tuletislepingud, millega võib arveldada füüsiliselt või rahas;

5) Optsioonid, futuurid, vahetuslepingud, tähtpäevakursi lepingud ja muud kauba tuletislepingud, mida peab arveldama rahas või mida võib arveldada rahas ühe poole valikul (muul viisil kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu);

6) Optsioonid, futuurid, vahetuslepingud ja muud kauba tuletislepingud, mida saab füüsiliselt arveldada, tingimusel et nendega kaubeldakse reguleeritud turul ja/või mitmepoolses kauplemissüsteemis;

7) Optsioonid, futuurid, vahetuslepingud, forwardlepingud ja muud kauba tuletislepingud, mida saab füüsiliselt arveldada, mida ei ole nimetatud C.6 jaos ja mis ei ole ette nähtud kommertseesmärgil, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused seoses sellega, kas neid tasaarveldatakse muu hulgas tunnustatud arvelduskodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue;

8) Tuletisinstrumendid krediidiriski ülekandmiseks;

9) Hinnavahelepingud.

10) Optsioonid, futuurid, vahetuslepingud, tähtpäevakursi lepingud ja muud klimaatiliste muutujate, prahihindade, saastekvootide, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletislepingud, millega peab arveldama rahas või millega võib arveldada rahas ühe poole valikul (muul viisil kui kohustuste täitmatajätmise või muu lõpetamisega seotud sündmuse tõttu), samuti muud varade, õiguste, kohustuste, indeksite ja käesolevas jaos nimetamata meetmetega seotud tuletislepingud, millel on teiste tuletisinstrumentide omadused seoses sellega, kas nendega kaubeldakse reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, tasaarveldatakse tunnustatud arvelduskodade kaudu või nende suhtes kehtib regulaarne lisatagatise esitamise nõue.




II LISA

KUTSELISED KLIENDID KÄESOLEVA DIREKTIIVI TÄHENDUSES

Kutseline klient on klient, kellel on kogemused, teadmised ja asjatundlikkus ise investeerimisotsuste tegemiseks ja sellega seotud riskide adekvaatseks hindamiseks. Et klienti käsitataks kutselise kliendina, peab ta vastama järgmistele kriteeriumidele:

I.   Kliendikategooriad, keda käsitletakse kutseliste klientidena

Järgmisi tuleks käsitada käesoleva direktiivi tähenduses kutseliste klientidena kõikide investeerimisteenuste ja -tegevuste ning finantsinstrumentide puhul.

1) Üksused, kellelt nõutakse finantsturgudel tegutsemiseks tegevusluba või reguleerimist. Allpool toodud loetelu tuleb käsitada nii, et see hõlmab kõiki tegevusloa saanud üksusi, kes teostavad nimetatud üksustele iseloomulikke tegevusi: üksused, kellele on liikmesriik tegevusloa andnud direktiivi alusel, üksused, kellele on tegevusloa andnud või mida reguleerib liikmesriik direktiivile viitamata, ning üksused, kellele on tegevusloa andnud või keda reguleerib mitteliikmesriik:

a) krediidiasutused

b) investeerimisühingud

c) muud tegevusloaga või reguleeritud rahastamisasutused

d) kindlustusseltsid

e) ühisinvesteerimissüsteemid ja nende fondivalitsejad

f) pensionifondid ja nende fondivalitsejad

g) kaupade ja kaupade kauba tuletisinstrumentidega kauplejad

h) kohalikud ettevõtjad

i) muud institutsionaalsed investorid

2) Suurettevõtted, mis ettevõtte tasandil täidavad kaks järgmistest tingimustest:



—  bilansimaht:

20 000 000 eurot,

—  netokäive:

40 000 000 eurot,

—  omavahendid:

2 000 000 eurot.

3) Riikide valitsused ja piirkondlikud omavalitsused, riigivõlga haldavad riigiasutused, keskpangad, rahvusvahelised ja rahvusülesed asutused, näiteks Maailmapank, IMF, EKP, EIP ja muud sarnased rahvusvahelised organisatsioonid.

4) Muud institutsionaalsed investorid, kelle põhitegevusala on investeerida finantsinstrumentidesse, sealhulgas üksused, mis on spetsialiseerunud varade väärtpaberistamisele või muudele rahastamistehingutele.

Eespool nimetatud üksused loetakse kutselisteks. Neil tuleb siiski lubada taotleda mittekutselist kohtlemist ja investeerimisühingud võivad nõustuda pakkuma kõrgemat kaitsetaset. Kui investeerimisühingu klient on eespool nimetatud ettevõtja, peab investeerimisühing teavitama teda enne teenuste osutamist, et ühingule kättesaadavale teabele tuginedes loetakse klienti kutseliseks kliendiks ja koheldakse sellisena, kui ühing ja klient ei lepi kokku teisiti. Ühing peab ühtlasi teavitama klienti, et ta võib taotleda lepingutingimuste muutmist, et tagada kõrgematasemeline kaitse.

Kutselise kliendina käsitletava kliendi kohustus on taotleda kõrgematasemelist kaitset, kui ta leiab, et ei saa asjaomaseid riske nõuetekohaselt hinnata või hallata.

Kõnealune kõrgem kaitsetase antakse, kui klient, keda käsitletakse kutselise kliendina, sõlmib investeerimisühinguga kirjaliku lepingu, et teda ei kohelda kohaldatava äritegevusrežiimi alusel kutselise kliendina. Kõnealune leping peaks määratlema, kas seda kohaldatakse ühe või mitme konkreetse teenuse või tehingu suhtes või üht või mitut liiki toote või tehingu suhtes.

II.   Kliendid, keda võib taotluse korral kutselistena käsitleda

II.1.   Identifitseerimiskriteeriumid

Muudel kui I jaos nimetatud klientidel, sealhulgas avaliku sektori asutustel ja erainvestoritel, võib samuti lubada loobuda mõningatest äritegevuse eeskirjadega tagatud kaitsemeetmetest.

Investeerimisühingutel peaks seepärast olema lubatud kohelda eespool nimetatud kliente kutselistena, tingimusel et on täidetud allpool nimetatud asjakohased kriteeriumid ja kord. Siiski ei tohiks eeldada, et nendel klientidel on turu kohta teadmised ja kogemused, mis on võrreldavad I jaos loetletud kategooriatega.

Kõnealust loobumist standardse äritegevusrežiimiga võimaldatud kaitsest loetakse kehtivaks üksnes juhul, kui investeerimisühingu tehtud kliendi asjatundlikkuse, kogemuste ja teadmiste piisav hindamine annab kavandatud tehingute või teenuste laadi silmas pidades mõistliku tagatise, et klient on võimeline tegema ise oma investeerimisotsuseid ja mõistab nendega seotud riske.

Finantsvaldkonna direktiivide alusel litsentseeritud üksuste juhtkonna suhtes kohaldatavat sobivustesti võib käsitada asjatundlikkuse ja teadmiste hindamise näitena. Väikeettevõtete puhul peab eespool nimetatud hindamisele kuuluv isik olema isik, kellel on luba tehingute tegemiseks üksuse nimel.

Eespool nimetatud hindamise käigus peab täidetud olema vähemalt kaks järgmistest kriteeriumitest:

 klient on eelnenud nelja kvartali jooksul teostanud tehinguid olulises mahus asjaomasel turul keskmise sagedusega 10 tehingut kvartali kohta,

 kliendi finantsinstrumentide portfelli suurus, mis sisaldab määratluse kohaselt rahalisi hoiuseid ja finantsinstrumente, ületab 500 000 eurot,

 klient töötab või on töötanud rahandussektoris vähemalt ühe aasta erialasel ametikohal, mis nõuab teadmisi kavandatud tehingute või teenuste kohta.

II.2.   Menetluskord

Eespool määratletud kliendid võivad loobuda üksikasjalike tegutsemiseeskirjade eelisest üksnes juhul, kui järgitakse järgmist korda:

 nad peavad kinnitama investeerimisühingule kirjalikult, et nad soovivad kutselise kliendina kohtlemist kas üldiselt või seoses konkreetse investeerimisteenuse või tehinguga või tehingu või toote liigiga,

 investeerimisühing peab andma neile selge kirjaliku hoiatuse kaitse ja investori tagatisõiguste kohta, millest nad võivad ilma jääda,

 nad peavad kinnitama kirjalikult lepingust eraldi dokumendiga, et nad on teadlikud sellise kaitse kaotamise tagajärgedest.

Enne loobumistaotluse vastuvõtmise otsustamist peab investeerimisühingutelt nõudma kõigi mõistlike meetmete võtmist tagamaks, et klient, kes taotleb kutselise kliendina kohtlemist, vastab eespool II.1 jaos sätestatud asjakohastele nõuetele.

Kui kliendid on juba liigitatud kutselisteks klientideks eespool nimetatutele sarnaste parameetrite ja korra alusel, ei ole ette nähtud, et käesoleva lisa kohaselt vastuvõetud uued eeskirjad peaksid mõjutama nende suhteid investeerimisühingutega.

Ühingud peavad rakendama klientide liigitamiseks asjakohaseid kirjalikke sisepoliitikaid ja korda. Kutselised kliendid vastutavad ühingu teavitamise eest muutustest, mis võivad mõjutada nende kehtivat liigitust. Kui investeerimisühingule peaks teatavaks saama, et klient ei täida enam algseid tingimusi, mis andsid talle õiguse kutselise kliendina kohtlemisele, peab investeerimisühing võtma asjakohased meetmed.



( 1 ) ELT C 71 E, 25.3.2003, lk 62.

( 2 ) ELT C 220, 16.9.2003, lk 1.

( 3 ) ELT C 144, 20.6.2003, lk 6.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 25. septembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 8. detsembri 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 60 E, 9.3.2004, lk 1), Euroopa Parlamendi 30. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 7. aprilli 2004. aasta otsus.

( 5 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

( 6 ) EÜT 56, 4.4. 1964, lk 878/64. Direktiivi on muudetud 1972. aasta ühinemisaktiga.

( 7 ) EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ.

( 8 ) EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

( 9 ) EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ.

( 10 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/87/EÜ.

( 11 ) EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.

( 12 ) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

( 13 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

( 14 ) EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/71/EÜ (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64.).

( 15 ) EÜT L 115, 17.4.1998, lk 31.

( 16 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 17 ) EÜT L 26, 31.1.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 18 ) EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/108/EÜ (EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35).

( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembril 2004 direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

( 20 ) EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

( 21 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

( 22 ) Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/44/EÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 1).

( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ.

( 24 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/44/EÜ.

( 25 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1). Direktiivi on muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

( 26 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201).

( 27 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiiv 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta (ELT L 309, 25.11.2005, lk 15).

( 28 ) EÜT L 84, 26.3.1997, lk 22.

( 29 ) ELT L 96, 12.4.2003, lk 16.

( 30 ) ELT L

( 31 ) EÜT L 126, 12.5.1984, lk 20.

( 32 ) EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/51/EÜ (ELT L 178, 17.7.2003, lk 16).

( 33 ) EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

( 34 ) Ametlike Väljaannete Talitus lisab viite käesolevale direktiivile.”

( 35 ) ELT L.

( 36 ) Ametlike Väljaannete Talitus lisab viite käesolevale direktiivile.”

( 37 ) ELT L.

( 38 ) EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3.”

( 39 ) Ametlike Väjaannete Talitus lisab viite käesolevale direktiivile.”

( 40 ) ELT L.

Top