EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02002F0584-20090328

Consolidated text: Nõukogu raamotsus, 13. juuni 2002, Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (2002/584/JSK)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/584/2009-03-28

02002F0584 — ET — 28.03.2009 — 001.011


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU RAAMOTSUS,

13. juuni 2002,

Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta

(2002/584/JSK)

(ELT L 190 18.7.2002, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2009/299/JSK, 26. veebruar 2009,

  L 81

24

27.3.2009




▼B

NÕUKOGU RAAMOTSUS,

13. juuni 2002,

Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta

(2002/584/JSK)



1. PEATÜKK

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus

1.  
Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.
2.  
Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.
3.  
Käesolev raamotsus ei ole mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

Artikkel 2

Euroopa vahistamismääruse rakendusala

1.  
Euroopa vahistamismääruse võib teha tegude eest, mida vahistamismääruse teinud liikmesriigis karistatakse vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt 12 kuud, või kui karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme kohta on otsus tehtud, peab see olema vähemalt nelja kuu pikkune.
2.  

Käesoleva raamotsuse alusel ja teo topeltkaristatavust kontrollimata toimub Euroopa vahistamismääruse alusel üleandmine järgmiste kuritegude puhul, nagu need on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusaktides määratletud ja kui need on vahistamismääruse teinud liikmesriigis karistatavad vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat:

— 
kuritegelikus ühenduses osalemine,
— 
terrorism,
— 
inimkaubandus,
— 
laste seksuaalne ekspluateerimine ja lapsporno,
— 
narkootiliste ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu,
— 
ebaseaduslik relva-, laskemoona- ja lõhkeainetega kauplemine,
— 
korruptsioon,
— 
pettus, sealhulgas pettus, mis kahjustab Euroopa ühenduste finantshuve 26. juuli 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni tähenduses,
— 
kuritegelikul teel saadud tulu rahapesu,
— 
raha võltsimine, sealhulgas eurode võltsimine,
— 
arvutikuriteod,
— 
keskkonnakuriteod, sealhulgas eriti ohustatud looma- ja taimeliikide ning taimesortide salakaubavedu,
— 
kaasa aitamine ebaseaduslikule piiri ületamisele ja elamisele,
— 
tahtlik tapmine, raske kehavigastuse tekitamine,
— 
ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,
— 
inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,
— 
rassism ja ksenofoobia,
— 
organiseeritud või relvastatud röövimine,
— 
kultuuriväärtuste, sealhulgas antiik- ja kunstiesemete salakaubavedu,
— 
kelmus,
— 
väljapressimine ja rahaväljapressimine,
— 
toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,
— 
haldusdokumentide võltsimine ja nendega kaubitsemine,
— 
maksevahendi võltsimine,
— 
ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,
— 
tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete salakaubavedu,
— 
varastatud sõidukitega kauplemine,
— 
vägistamine,
— 
süütamine,
— 
Rahvusvahelise Kriminaalkohtu alluvusse kuuluvad kuriteod,
— 
õhusõiduki või laeva kaaperdamine,
— 
sabotaaž.
3.  
Tegutsedes ühehäälselt ja olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga Euroopa Liidu lepingu artikli 39 lõikes 1 sätestatud tingimustel, võib nõukogu alati otsustada lisada lõikes 2 sisalduvale nimekirjale muid süüteokategooriaid. Nõukogu tutvub põhjalikult artikli 34 lõike 3 alusel komisjoni esitatud aruandega ja otsustab, kas nimekirja tuleks täiendada või muuta.
4.  
Muude süütegude puhul, mida ei ole nimetatud lõikes 2, võib üleandmise suhtes kohaldada tingimust, et teod, mille suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusaktide alusel süüteod selle koosseisu tunnustest või kirjeldusviisist olenemata.

Artikkel 3

Euroopa vahistamismääruse täitmata jätmise kohustuslikud alused

Vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus (edaspidi „vahistamismäärust täitev õigusasutus”) kohustub keelduma Euroopa vahistamismääruse täitmisest järgmistel juhtudel:

1. 

kui vahistamismääruse aluseks oleva süüteo puhul on vahistamismäärust täitvas liikmesriigis antud amnestia ning kui see riik oli pädev uurima süütegu siseriikliku kriminaalõiguse alusel;

2. 

kui vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest teises liikmesriigis langetatud lõplik kohtuotsus ning kui sellega on määratud karistus, on see karistus kantud või on see sel ajal kandmisel või ei saa seda enam karistuse määranud liikmesriigi õiguse alusel täita;

3. 

kui isikut, kelle suhtes Euroopa vahistamismäärus on tehtud, ei saa seoses tema vanusega võtta vahistamismääruse teinud riigi õiguse alusel kriminaalvastutusele vahistamismääruse aluseks olevate tegude eest.

Artikkel 4

Euroopa vahistamismääruse täitamata jätmise vabatahtlikud alused

Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui:

1. 

artikli 2 lõikes 4 osutatud juhul ei kujuta Euroopa vahistamismääruse aluseks olev tegu vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel süütegu; kuid seoses maksude, tolli ja valuutatehingutega ei keelduta Euroopa vahistamismääruse täitmisest põhjusel, et vahistamismäärust täitva liikmesriigi seadustes ei ole kehtestatud samasuguseid makse või neis puuduvad samasugused maksude, tolli ja valuutatehingute eeskirjad nagu vahistamismääruse teinud liikmesriigi seadustes;

2. 

kui isik, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust, on võetud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vastutusele sama teo eest, millel Euroopa vahistamismäärus põhineb;

3. 

kui vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutused on otsustanud Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva süüteo eest vastutusele mitte võtta või menetlus lõpetada või kui tagaotsitava suhtes on liikmesriigis seoses samade tegudega langetatud lõplik kohtuotsus, mis ei võimalda menetlust jätkata;

4. 

kui vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel ei või tagaotsitavat kohtu alla anda või karistada aegumise tõttu ning kui teod kuuluvad selle liikmesriigi jurisdiktsiooni alla tema kriminaalõiguse alusel;

5. 

kui vahistamismäärust täitev õigusasutus teab, et tagaotsitava suhtes on samade tegude eest kolmandas riigis tehtud lõplik kohtuotsus ning kui sellega on määratud karistus, on see kantud või täitmisel või ei saa seda enam karistuse määranud riigi õiguse alusel täita;

6. 

kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks ja tagaotsitav viibib vahistamismäärust täitvas liikmesriigis või on selle kodanik või omab seal elukohta ning see riik kohustub karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitma vastavalt oma siseriiklikule õigusele;

7. 

kui Euroopa vahistamismäärus on seotud süütegudega, mis:

a) 

loetakse vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel täielikult või osaliselt toime panduks vahistamismäärust täitva liikmesriigi territooriumil või kohas, mida sellena käsitletakse; või

b) 

on toime pandud väljaspool vahistamismääruse teinud liikmesriigi territooriumi ning vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigus ei võimalda kohtu alla anda samade süütegude eest, kui need on toime pandud väljaspool tema territooriumi.

▼M1

Artikkel 4a

Otsused, mis tehakse pärast kohtulikku arutelu, millele asjaomane isik isiklikult ei ilmunud

1.  

Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib samuti keelduda täitmast Euroopa vahistamismäärust, mis on tehtud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, kui isik ei ilmunud isiklikult kohtulikule arutelule, mille tulemusel otsus tehti, välja arvatud kui Euroopa vahistamismääruses märgitakse, et kooskõlas vahistamismääruse teinud liikmesriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud täiendavate menetlusnõuetega

a) 

ja õigeaegselt

i) 

esitati asjakohasele isikule kohtukutse isiklikult ning seega teavitati teda sellest, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel asjaomane otsus tehti, või sai asjaomane isik tegelikult muul viisil ametliku teabe selle kohta, millal ja kus toimub kava kohaselt kohtulik arutelu, mille tulemusel otsus tehti, sellisel viisil, et ühemõtteliselt tehti kindlaks, et asjaomane isik oli kavandatud kohtulikust arutelust teadlik,

ning

ii) 

teavitati asjaomast isikut sellest, et otsuse võib teha ka siis, kui isik ei ilmu kohtulikule arutelule,

või

b) 

on asjaomane isik, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks asjaomase isiku või riigi poolt määratud õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses,

või

c) 

ning pärast seda, kui asjaomasele isikule otsus kätte toimetati ning teda teavitati selgesõnaliselt õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine:

i) 

teatas asjaomane isik selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta seda otsust,

või

ii) 

ei taotlenud asjaomane isik asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust edasi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul

või

d) 

ei toimetatud asjaomasele isikule otsust isiklikult kätte, kuid

i) 

see toimetatakse talle isiklikult kätte viivitamatult pärast üleandmist ning teda teavitatakse selgesõnaliselt tema õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata ning tema õigusest osaleda sellel kohtulikul arutelul, mis võimaldab asja, sealhulgas uue tõendusmaterjali sisulist uuesti läbivaatamist ja mille tulemuseks võib olla algse otsuse tühistamine,

ning

ii) 

teda teavitatakse ajavahemikust, mille jooksul peab ta taotlema asja uuesti läbivaatamist või kaebama otsuse edasi, nagu on esitatud asjaomases Euroopa vahistamismääruses.

2.  
Kui Euroopa vahistamismäärus antakse välja vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks lõike 1 punktis d sätestatud tingimuste kohaselt ning asjaomane isik ei ole saanud eelnevalt ametlikku teavet tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse kohta, võib kõnealune isik, kui teda teavitatakse Euroopa vahistamismääruse sisust, taotleda otsuse ärakirja enne seda, kui ta üle antakse. Kohe pärast seda, kui vahistamismääruse teinud asutust on nimetatud taotlusest teavitatud, esitab vahistamismääruse teinud asutus otsuse ärakirja täidesaatva asutuse kaudu väljanõutavale isikule. Väljanõutava isiku taotlus ei tohi lükata edasi üleandmise menetlust ega lükata edasi Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust. Otsus esitatakse asjaomasele isikule üksnes teavitamise eesmärgil; seda ei käsitleta otsuse ametliku kättetoimetamisena ning sellest ei hakata lugema mis tahes ajalisi piiranguid, mida kohaldatakse uuesti läbivaatamise või edasikaebamise suhtes.
3.  
Kui isiku üleandmine toimub lõike 1 punktis d sätestatud tingimuste kohaselt ja kõnealune isik on taotlenud asja uuesti läbivaatamist või kaevanud otsuse edasi, vaadatakse kõnealust läbivaatamist või apellatsioonimenetlust ootava isiku kinnipidamine nimetatud menetluse lõpuleviimiseni üle kooskõlas otsuse teinud liikmesriigi seadusega kas regulaarselt või asjaomase isiku taotlusel. Selline läbivaatamine sisaldab eelkõige võimalust kinnipidamine peatada või katkestada. Asja uuesti läbivaatamine või apellatsioonimenetlus algab õigeaegselt pärast üleandmist.

▼B

Artikkel 5

Vahistamismääruse teinud liikmesriigis teatavatel juhtudel antavad tagatised

Euroopa vahistamismääruse täitmise suhtes täitva õigusasutuse poolt võib vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel kohaldada järgmisi tingimusi:

▼M1 —————

▼B

2. 

kui Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva süüteo eest saab karistada eluaegse vabadusekaotusega või eluaegse vabadust piirava julgeolekumeetmega, võib nimetatud vahistamismääruse suhtes kohaldada tingimust, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigussüsteemis oleks sätestatud määratud karistuse või meetme läbivaatamine taotluse esitamise korral või hiljemalt 20 aasta möödumisel või armuandmismeetmed, mida saab isiku suhtes kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse või tavade alusel, mille eesmärk on kõnealuse karistuse või meetme täitmata jätmine;

3. 

kui isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kohtu alla andmiseks, on vahistamismäärust täitva liikmesriigi kodanik või omab seal elukohta, võib üleandmise suhtes kohaldada tingimust, et see isik tuuakse pärast ülekuulamist vahistamismäärust täitvasse liikmesriiki tagasi, et ta saaks seal kanda vabadusekaotust või täita vabadust piiravat julgeolekumeedet, mis on talle määratud vahistamismääruse teinud liikmesriigis.

Artikkel 6

Pädevate õigusasutuste määramine

1.  
Vahistamismääruse teinud õigusasutus on vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev tegema Euroopa vahistamismäärust selle riigi õiguse alusel.
2.  
Vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev Euroopa vahistamismäärust täitma selle riigi õiguse alusel.
3.  
Iga liikmesriik teatab nõukogu peasekretariaadile, milline on tema õiguse alusel pädev õigusasutus.

Artikkel 7

Tuginemine keskasutusele

1.  
Iga liikmesriik võib määrata pädevaid õigusasutusi abistama keskasutuse või mitu keskasutust, kui see on tema õigussüsteemis nii sätestatud.
2.  
Liikmesriik võib, kui see osutub vajalikuks tulenevalt tema kohtusüsteemi korraldusest, panna oma keskasutuse(d) vastutama Euroopa vahistamismääruste edastamise ja vastuvõtmise haldamise ning kogu muu ametliku kirjavahetuse eest, mis on nendega seotud.

Liikmesriik, kes soovib kasutada käesolevas artiklis osutatud võimalusi, edastab nõukogu peasekretariaadile teabe, mis on seotud määratud keskasutuse või keskasutustega. Need andmed on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad.

Artikkel 8

Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm

1.  

Euroopa vahistamismäärus sisaldab järgmist teavet, mis on esitatud vastavalt lisas toodud vormile:

a) 

tagaotsitava isikuandmed ja kodakondsus;

b) 

vahistamismääruse teinud õigusasutuse nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning elektronposti aadress;

c) 

tõendid täidetava kohtuotsuse, vahistamismääruse või mis tahes muu sama mõjuga täidetava kohtuotsuse kohta, mis kuulub artiklite 1 ja 2 rakendusalasse;

d) 

süüteo olemus ja õiguslik kvalifikatsioon, eelkõige seoses artikliga 2;

e) 

süüteo toimepaneku tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg, koht ja tagaotsitava isiku kuriteos osalemise laad;

f) 

lõpliku kohtuotsuse olemasolu korral määratud karistus või kuriteo eest ettenähtud karistusmäär vahistamismääruse teinud liikmesriigi õiguse alusel;

g) 

võimaluse korral muud süüteo tagajärjed.

2.  
Euroopa vahistamismäärus tuleb tõlkida vahistamismäärust täitva liikmesriigi ametlikku keelde või ühte tema ametlikest keeltest. Mis tahes liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmisel või hiljem kinnitada deklaratsioonis, mis antakse hoiule nõukogu peasekretariaati, et ta aktsepteerib tõlget ühte või mitmesse Euroopa ühenduste institutsioonide ametlikest keeltest.



2. PEATÜKK

ÜLEANDMISKORD

Artikkel 9

Euroopa vahistamismääruse edastamine

1.  
Kui tagaotsitava asukoht on teada, võib vahistamismääruse teinud õigusasutus edastada Euroopa vahistamismääruse otse täitvale õigusasutusele.
2.  
Vahistamismääruse teinud õigusasutus võib igal ajal otsustada teha tagaotsitava kohta märke Schengeni infosüsteemi (SIS).
3.  
Märge tehakse vastavalt 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut kontrolli järgjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel) sätetele. Märge Schengeni infosüsteemis on võrdväärne Euroopa vahistamismäärusega koos artikli 8 lõikes 1 osutatud teabega.

Üleminekuperioodil ehk seni, kuni SISi kaudu saab edastada kogu artiklis 8 ettenähtud teabe, on märge samaväärne Euroopa vahistamismäärusega kuni vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismääruse originaali asjakohaselt kätte saanud.

Artikkel 10

Euroopa vahistamismääruse edastamise üksikasjalik kord

1.  
Kui vahistamismääruse teinud õigusasutus ei tea, milline on pädev vahistamismäärust täitev õigusasutus, teeb ta vajaliku järelepärimise, et saada teavet vahistamismäärust täitva liikmesriigi käest, sealhulgas ka Euroopa kohtute võrgu ( 1 ) kontaktpunktide kaudu.
2.  
Kui vahistamismääruse teinud õigusasutus soovib, võib edastamine toimuda Euroopa kohtute võrgu turvalise telekommunikatsioonisüsteemi kaudu.
3.  
Kui SISi teenuseid ei ole võimalik kasutada, võib vahistamismääruse teinud õigusasutus paluda Euroopa vahistamismäärus edastada Interpolil.
4.  
Vahistamismääruse teinud õigusasutus võib edastada Euroopa vahistamismääruse mis tahes turvaliste vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend selle kohta, et vahistamismääruse täitval liikmesriigil on võimalik kontrollida määruse autentsust.
5.  
Kõik raskused, mis on seotud Euroopa vahistamismääruse täitmiseks vajalike mis tahes dokumentide edastamise või autentsusega, lahendatakse asjaomaste õigusasutuste otsekontaktide teel või, kui see on kohane, liikmesriikide keskasutuste kaasamisega.
6.  
Kui Euroopa vahistamismääruse saab asutus, kes ei ole pädev sellega tegelema, saadab ta Euroopa vahistamismääruse automaatselt edasi oma liikmesriigi pädevale asutusele ja teatab sellest kohaselt ka vahistamismääruse teinud õigusasutusele.

Artikkel 11

Tagaotsitava õigused

1.  
Kui tagaotsitav vahistatakse, teatab vahistamismäärust täitev pädev õigusasutus vastavalt oma siseriiklikule õigusele sellele isikule Euroopa vahistamismäärusest ja selle sisust ning ka võimalusest nõustuda enda üleandmisega vahistamismääruse teinud õigusasutusele.
2.  
Tagaotsitaval, kes on vahistatud Euroopa vahistamismääruse alusel, on õigus õigusnõustaja ja tõlgi abile vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriiklikule õigusele.

Artikkel 12

Isiku vahi all pidamine

Kui isik võetakse vahi alla Euroopa vahistamismääruse alusel, teeb vahistamismäärust täitev õigusasutus otsuse, kas tagaotsitav peaks jääma vahi alla vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele. Isiku võib igal ajal vabastada kooskõlas vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriikliku õigusega, eeldusel et nimetatud liikmesriigi pädev asutus võtab kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et vältida isiku põgenemist.

Artikkel 13

Üleandmisega nõustumine

1.  
Kui vahistatu väidab, et ta on üleandmisega nõus, peab see nõusolek ja, kui vaja, tema selgesõnaline loobumisotsus õigusest, et tema suhtes kohaldataks artikli 27 lõikes 1 osutatud erikohustuse reeglit, olema antud täitvale õigusasutusele vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriiklikule õigusele.
2.  
Iga liikmesriik peab võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et nõusoleku ja, kui vaja, ka lõikes 1 märgitud loobumisotsuse väljaselgitamisel ilmneks selgesti, et asjaomane isik on toiminud vabatahtlikult, olles teadlik kõigist tagajärgedest. Selleks peab tagaotsitaval olema õigus õigusalasele nõustamisele.
3.  
Lõikes 1 osutatud nõusolek ja loobumisotsus, kui see on asjakohane, tuleb ametlikult dokumenteerida vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriiklikus õiguses sätestatud korrale.
4.  
Nõusolekut ei saa põhimõtteliselt tühistada. Iga liikmesriik võib sätestada, et nõusoleku ja loobumisotsuse, kui see on asjakohane, võib tühistada vastavalt tema siseriikliku õiguse alusel kohaldatavatele eeskirjadele. Artiklis 17 ettenähtud tähtaegade arvestamisel ei võeta sellisel juhul arvesse nõusolekust teatamise ja nõusoleku tühistamise vahelist aega. Liikmesriik, kes soovib seda võimalust kasutada, teatab sellest nõukogu peasekretariaadile, kui see raamotsus vastu võetakse, ning teatab nõusoleku tühistamiskorrast ja selle muudatustest.

Artikkel 14

Tagaotsitava ülekuulamine

Kui vahistatu ei ole nõus oma üleandmisega nagu see on osutatud artiklis 13, on tal õigus, et vahistamismäärust täitev õigusasutus ta üle kuulaks vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele.

Artikkel 15

Üleandmisotsus

1.  
Vahistamismäärust täitev õigusasutus teeb käesolevas raamotsuses määratletud aja jooksul ja tingimustel otsuse, kas isik tuleb üle anda.
2.  
Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus leiab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi edastatud teabest ei piisa üleandmisotsuse tegemiseks, küsib ta vajalikku lisateavet, eelkõige seoses artiklitega 3—5 ja artikliga 8, mis tuleb kiiresti saata ning võib selle saamiseks kehtestada tähtaja, võttes arvesse vajadust järgida artiklis 17 kehtestatud tähtaegu.
3.  
Vahistamismääruse teinud õigusasutus võib alati edastada täitvale õigusasutusele mis tahes vajalikku lisateavet.

Artikkel 16

Otsus mitme taotluse korral

1.  
Kui kaks või enam liikmesriiki on teinud sama isiku kohta Euroopa vahistamismääruse, teeb vahistamismäärust täitev õigusasutus otsuse, milline Euroopa vahistamismäärus täidetakse, võttes asjakohaselt arvesse kõiki asjaolusid ning eriti kuritegude suhtelist raskust ja toimepanemise kohta, Euroopa vahistamismääruste vastavaid kuupäevi ning seda, kas määrus on tehtud kohtu alla andmiseks või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.
2.  
Lõikes 1 osutatud valiku tegemisel võib vahistamismäärust täitev õigusasutus küsida nõu Eurojustilt. ( 2 )
3.  
Kui on vastuolu Euroopa vahistamismääruse ja kolmanda riigi esitatud väljaandmistaotluse vahel, teeb vahistamismäärust täitva liikmesriigi pädev asutus otsuse, kumb on ülimuslik, kas Euroopa vahistamismäärus või väljaandmistaotlus, võttes asjakohaselt arvesse kõiki asjaolusid ning eelkõige neid, millele on osutatud lõikes 1 ja mida on nimetatud kohaldatavas konventsioonis.
4.  
Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudist.

Artikkel 17

Euroopa vahistamismääruse täitmisotsuse tähtajad ja kord

1.  
Euroopa vahistamismäärust menetletakse ja see täidetakse viivitamatult.
2.  
Juhul kui tagaotsitav nõustub üleandmisega, tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha kümne päeva jooksul pärast nõusoleku andmist.
3.  
Muudel juhtudel tuleks lõplik otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta teha 60 päeva jooksul pärast tagaotsitava vahistamist.
4.  
Kui erijuhtudel ei ole Euroopa vahistamismäärust võimalik täita lõikes 2 või 3 kehtestatud tähtaja jooksul, teavitab vahistamismäärust täitev õigusasutus sellest viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele ja esitab viivituse põhjused. Sel juhul võib seda tähtaega veel 30 päeva võrra pikendada.
5.  
Vahistamismäärust täitev õigusasutus tagab kuni lõpliku otsuse tegemiseni Euroopa vahistamismääruse osas, et oleksid jätkuvalt täidetud materiaalsed tingimused isiku üleandmiseks.
6.  
Euroopa vahistamismääruse täitmisest keeldumise korral tuleb esitada põhjused.
7.  
Kui liikmesriik ei suuda erandlikel asjaoludel järgida käesolevas artiklis sätestatud tähtaegu, teatab ta sellest Eurojustile ja esitab viivituse põhjused. Lisaks sellele teatab liikmesriik, kes on pidevalt kogenud teise liikmesriigi poolseid viivitusi Euroopa vahistamismääruste täitmisel, sellest nõukogule, et hinnata liikmesriikide tasandil käesoleva raamotsuse rakendamist.

Artikkel 18

Olukord enne otsuse tegemist

1.  

Kui Euroopa vahistamismäärus on tehtud kriminaalkorras kohtu alla andmiseks, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus:

a) 

nõustuma, et tagaotsitav tuleb ära kuulata vastavalt artiklile 19;

b) 

või nõustuma tagaotsitava ajutise üleandmisega.

2.  
Ajutise üleandmise tingimused ja kestus tuleb kindlaks määrata vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitva õigusasutuse vastastikusel kokkuleppel.
3.  
Ajutise üleandmise korral peab isik saama tagasi pöörduda vahistamismäärust täitvasse liikmesriiki, et osaleda üleandmiskorra raames toimuval istungil, mis teda puudutab.

Artikkel 19

Isiku ülekuulamine enne otsuse tegemist

1.  
Tagaotsitava kuulab üle õigusasutus, keda abistab vastavalt taotluse esitanud kohtu liikmesriigi seadustele abiks määratud isik.
2.  
Tagaotsitav kuulatakse üle vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi seadustele ning tingimustel, milles on vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitev õigusasutus omavahel kokku leppinud.
3.  
Pädev vahistamismäärust täitev õigusasutus võib nimetada tagaotsitava ülekuulamisel osalema teise oma liikmesriigi õigusasutuse, et tagada käesoleva artikli ja ettenähtud tingimuste nõutav kohaldamine.

Artikkel 20

Privileegid ja immuniteedid

1.  
Kui tagaotsitaval on privileeg või immuniteet seoses kohtualluvuse või täitmisega vahistamismäärust täitvas liikmesriigis, ei hakka artiklis 17 osutatud tähtajad kulgema enne päeva, mil täitvale õigusasutusele on teatatud, et privileeg või immuniteet on ära võetud.

Vahistamismäärust täitev liikmesriik tagab, et materiaalsed tingimused tõhusaks üleandmiseks oleksid täidetud, kui isikul enam ei ole privileegi ega immuniteeti.

2.  
Kui privileegi ja immuniteedi äravõtmisõigus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi asutusel, taotleb vahistamismäärust täitev õigusasutus viivitamata selle õiguse kasutamist. Kui privileegi ja immuniteedi äravõtmisõigus on teise riigi asutusel või rahvusvahelisel organisatsioonil, taotleb vahistamismääruse teinud õigusasutus selle õiguse kasutamist.

Artikkel 21

Samaaegsed rahvusvahelised kohustused

Käesolev raamotsus ei piira vahistamismäärust täitva liikmesriigi kohustusi, kui tagaotsitav on kolmandast riigist sellele liikmesriigile välja antud ning kui seda isikut kaitsevad selle kokkuleppe erisätted, mille alusel isik välja anti. Vahistamismäärust täitev liikmesriik võtab kõik vajalikud meetmed ja taotleb viivitamata selle riigi luba, kes tagaotsitava välja andis, et teda oleks võimalik üle anda liikmesriigile, mis Euroopa vahistamismääruse tegi. Artiklis 17 osutatud tähtajad ei hakka kulgema enne erisätete kohaldamise lõppu. Vahistamismäärust täitev õigusasutus tagab, et oleksid jätkuvalt täidetud materiaalsed tingimused tõhusaks üleandmiseks, kuni riik, kes tagaotsitava välja andis, teeb otsuse.

Artikkel 22

Otsusest teatamine

Vahistamismäärust täitev õigusasutus teatab vahistamismääruse teinud õigusasutusele viivitamata Euroopa vahistamismääruse kohta tehtud otsusest.

Artikkel 23

Isiku üleandmise tähtajad

1.  
Tagaotsitav antakse asjaomaste asutuste kokkulepitud päeval võimalikult kiiresti üle.
2.  
Ta antakse üle hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lõppotsuse tegemist Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta.
3.  
Kui tagaotsitava üleandmist lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul takistavad asjaolud, mis ei sõltu kummastki liikmesriigist, võtavad vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus viivitamata teineteisega ühendust ja lepivad kokku uue üleandmispäeva. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.
4.  
Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse, kui nimetatud põhjuseid enam ei ole. Vahistamismäärust täitev õigusasutus teatab sellest viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele ja nad lepivad kokku uues üleandmiskuupäevas. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.
5.  
Kui lõigetes 2—4 osutatud tähtaegade möödumisel on isik ikka veel vahi all, vabastatakse ta.

Artikkel 24

Edasilükatud või tingimuslik üleandmine

1.  
Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib, olles otsustanud Euroopa vahistamismääruse täita, lükata tagaotsitava üleandmine edasi, et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kohtu alla anda teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses, või kui talle on juba karistus sellise teo eest määratud, et ta saaks karistust kanda selle liikmesriigi territooriumil.
2.  
Üleandmise edasilükkamise asemel võib vahistamismäärust täitev õigusasutus anda tagaotsitava vahistamismääruse teinud liikmesriigile ajutiselt üle tingimustel, mille vastastikusel kokkuleppel määravad kindlaks vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus. Kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning selle tingimused on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad.

Artikkel 25

Läbivedu

1.  

Iga liikmesriik lubab, välja arvatud keeldumisvõimaluse kasutamise korral, kui taotletakse selle liikmesriigi kodaniku või seal elukohta omava isiku läbivedu vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täimiseks, viia läbi oma territooriumi vahistatud tagaotsitava, eeldusel et riigile on esitatud järgmine teave:

a) 

tagaotsitava, kelle kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, isikuandmed ja kodakondsus;

b) 

Euroopa vahistamismääruse olemasolu;

c) 

süüteo olemus ja selle juriidiline kvalifikatsioon;

d) 

süüteo tehiolude kirjeldus, sealhulgas aeg ja koht.

Kui isik, kelle kohta on kohtu alla andmise eesmärgil tehtud Euroopa vahistamismäärus, on läbiveoliikmesriigi kodanik või omab seal elukohta, võib läbiveo suhtes kohaldada tingimust, et isik saadetakse pärast ülekuulamist läbiveoliikmesriiki tagasi, et ta saaks seal kanda vahistamismääruse teinud liikmesriigis talle määratud vabadusekaotust või täita vabadust piiravaid julgeolekumeetmeid.

2.  
Iga liikmesriik määrab asutuse, mis vastutab läbiveotaotluste ja vajalike dokumentide vastuvõtmise ning mis tahes muu ametliku kirjavahetuse eest, mis on seotud läbiveotaotlustega. Liikmesriigid edastavad selle teabe asutuse määramise kohta nõukogu peasekretariaadile.
3.  
Läbiveotaotluse ja lõikes 1 ettenähtud teabe võib saata lõike 2 alusel määratud asutusele mis tahes vahendite abil, mille puhul on võimalik esitada kirjalik tõend. Läbiveoliikmesriik teeb oma otsuse teatavaks samal moel.
4.  
Käesolevat raamotsust ei kohaldata lennugraafiku kohaste vahemaandumisteta õhutranspordi puhul. Kuid kui toimub lennugraafiku väline maandumine, esitab vahistamismääruse teinud liikmesriik lõike 2 kohaselt määratud asutusele lõikes 1 sätestatud teabe.
5.  
Käesolevat artiklit kohaldatakse mutatis mutandis läbiveo korral, mis puudutab kolmandast riigist liikmesriigile väljaantavat isikut. Eelkõige loetakse, et väljend „väljaandmistaotlus” asendab väljendi „Euroopa vahistamismäärus”.



3. PEATÜKK

ÜLEANDMISE MÕJU

Artikkel 26

Vahistamismäärust täitvas liikmesriigis vahi all peetud aja mahaarvestamine

1.  
Vahistamismääruse teinud liikmesriik arvab määratud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava karistuse kogupikkusest maha vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest.
2.  
Selleks edastab vahistamismäärust täitev õigusasutus või artikli 7 alusel määratud keskasutus vahistamismääruse teinud õigusasutusele üleandmise ajal kogu teabe, mis puudutab Euroopa vahistamismääruse alusel tagaotsitava vahi all pidamise pikkust.

Artikkel 27

Kohtu alla andmise võimalused muude süütegude eest

1.  
Iga liikmesriik võib teatada nõukogu peasekretariaadile, et tema suhetes teiste liikmesriikidega, kes on esitanud samasuguse teatise, eeldatakse nõusolekut seoses vastutusele võtmise, karistuse määramise või vahistamisega süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus ei osuta konkreetse juhtumi puhul teisiti oma üleandmisotsuses.
2.  
Välja arvatud lõigetes 1 ja 3 osutatud juhtudel, ei tohi üleantavat kohtu alla anda, määrata talle karistust või muul viisil võtta talt vabadus süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist ja mis on muu süütegu kui see, mille eest ta üle anti.
3.  

Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a) 

isikul on olnud võimalus lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt, kellele ta üle anti, ja ta ei ole seda teinud 45 päeva jooksul pärast tema lõplikku vabastamist või ta on sellele territooriumile pärast lahkumist tagasi pöördunud;

b) 

süüteo eest ei saa karistada vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetmega;

c) 

kriminaalmenetlus ei anna alust isikuvabadust piirava meetme kohaldamiseks;

d) 

isiku suhtes kohaldatakse muud kui vabadusekaotust hõlmavat karistust või meedet, sh rahatrahvi või seda asendavat meedet, isegi kui karistuse või meetmega võib kaasneda isikuvabaduse piiramine;

e) 

isik on nõustunud üleandmisega ning samaaegselt loobunud erikohustuse reegli kasutamisest vastavalt artiklile 13;

f) 

isik on üleandmise järgselt sõnaselgelt loobunud erikohustuse reegli kasutamisest seoses konkreetsete süütegudega, mis on toime pandud enne üleandmist. Loobumisotsus esitatakse vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevatele õigusasutustele ning see dokumenteeritakse vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele. Loobumisotsus koostatakse nii, et on selge, et isik on teinud selle vabatahtlikult ning on täielikult teadlik tagajärgedest. Selleks peab isikul olema õigus õigusalasele nõustamisele;

g) 

isiku üleandnud täitev õigusasutus annab oma nõusoleku vastavalt lõikele 4.

4.  
Nõustumistaotlus koos artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tõlkega esitatakse täitvale õigusasutusele. Nõusolek antakse, kui nõusoleku taotlemise aluseks oleva süüteo suhtes on kohaldatav üleandmine vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele. Nõusolekut ei anta artiklis 3 nimetatud alustel ning muudel juhtudel võib keelduda ainult artiklis 4 osutatud alustel. Otsus tehakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.

Artiklis 5 osutatud olukordades peab vahistamismääruse teinud liikmesriik andma selles artiklis sätestatud tagatised.

Artikkel 28

Üleandmine või sellele järgnev väljaandmine

1.  
Iga liikmesriik võib teatada nõukogu peasekretariaadile, et tema suhetes teiste liikmesriikidega, kes on esitanud samasuguse teatise, loetakse nõusolek antuks Euroopa vahistamismääruse alusel isiku üleandmiseks liikmesriigile, kes ei ole vahistamismäärust täitev liikmesriik, süüteo eest, mis on toime pandud enne üleandmist, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus ei osuta konkreetsel juhul teisiti oma üleandmisotsuses.
2.  

Igal juhul võib isiku, kes on Euroopa vahistamismääruse alusel üle antud vahistamismääruse teinud liikmesriigile, anda Euroopa vahistamismääruse alusel, mis on tehtud seoses enne üleandmist toime pandud süüteoga, vahistamismäärust täitva liikmesriigi nõusolekuta üle muule liikmesriigile kui vahistamismäärust täitev liikmesriik, järgmistel juhtudel:

a) 

kui tagaotsitaval on olnud võimalus lahkuda selle liikmesriigi territooriumilt, kellele ta üle anti, ja ta ei ole seda teinud 45 päeva jooksul pärast tema lõplikku vabastamist või ta on sellele territooriumile pärast lahkumist tagasi pöördunud;

b) 

kui tagaotsitav nõustub oma üleandmisega Euroopa vahistamismääruse alusel liikmesriigile, kes ei ole vahistamismäärust täitev liikmesriik. Nõusolek esitatakse vahistamismääruse teinud liikmesriigi pädevatele õigusasutustele ning see dokumenteeritakse vastavalt selle riigi siseriiklikule õigusele. See koostatakse nii, et on selge, et asjaomane isik on teinud selle vabatahtlikult ning on täielikult teadlik tagajärgedest. Selleks peab tagaotsitaval olema õigus õigusalasele nõustamisele;

c) 

kui tagaotsitava suhtes ei kohaldata erikohustuse reeglit kooskõlas artikli 27 lõike 3 punktide a, e, f ja g.

3.  

Vahistamismäärust täitev õigusasutus nõustub üleandmisega teisele liikmesriigile järgmiste eeskirjade kohaselt:

a) 

nõustumistaotlus koos artikli 8 lõikes 1 osutatud teabe ja artikli 8 lõikes 2 osutatud tõlkega esitatakse vastavalt artiklile 9;

b) 

nõusolek antakse, kui nõusoleku taotlemise aluseks oleva süüteo suhtes on kohaldatav üleandmine vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele;

c) 

otsus tehakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist;

d) 

nõusolekut ei anta artiklis 3 nimetatud alustel ning muudel juhtudel võib keelduda ainult artiklis 4 osutatud alustel.

Artiklis 5 osutatud olukordades peab vahistamismääruse teinud liikmesriik andma selles artiklis sätestatud tagatised.

4.  
Olenemata lõike 1 sätetest ei anta isikut, kes on Euroopa vahistamismääruse alusel üle antud, välja kolmandale riigile isiku üleandnud liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekuta. Nõusolek antakse kooskõlas konventsioonidega, milles see liikmesriik on osalisriik, ja siseriikliku õigusega.

Artikkel 29

Vara üleandmine

1.  

Vahistamismäärust täitev õigusasutus arestib ja annab vahistamismääruse teinud õigusasutuse taotlusel või omal algatusel ning vastavalt oma siseriiklikule õigusele üle vara:

a) 

mida vajatakse asitõendina või

b) 

mille tagaotsitav on süüteo tulemusel omandanud.

2.  
Lõikes 1 osutatud vara antakse üle isegi siis, kui Euroopa vahistamismäärust ei saa täita seoses tagaotsitava surma või põgenemisega.
3.  
Kui lõikes 1 osutatud vara kuulub vahistamismäärust täitva liikmesriigi territooriumil arestimisele või konfiskeerimisele, võib see liikmesriik, kui vara on vaja seoses käimasoleva kriminaalmenetlusega, võtta selle ajutiselt hoiule või anda üle vahistamismääruse teinud liikmesriigile, tingimusel et vara tagastatakse.
4.  
Säilivad kõik õigused, mida vahistamismäärust täitev liikmesriik või kolmandad isikud võivad olla lõikes 1 osutatud vara suhtes omandanud. Kui sellised õigused on olemas, tagastab vahistamismääruse teinud liikmesriik vara tasuta vahistamismäärust täitvale liikmesriigile kohe pärast kriminaalmenetluse lõppu.

Artikkel 30

Kulud

1.  
Vahistamismäärust täitva liikmesriigi territooriumil tehtud Euroopa vahistamismääruse täitmisega seotud kulud kannab see liikmesriik.
2.  
Kõik muud kulud kannab vahistamismääruse teinud liikmesriik.



4. PEATÜKK

ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Seosed muude juriidiliste dokumentidega

1.  

Alates 1. jaanuarist 2004 asendab käesolev raamotsus liikmesriikidevahelistes suhetes väljaandmise valdkonnas kohaldatavate konventsioonide järgmised sätted, piiramata nende kohaldamist liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel:

a) 

13. detsembri 1957. aasta väljaandmise Euroopa konventsioon, selle 15. oktoobri 1975. aasta lisaprotokoll, selle 17. märtsi 1978. aasta teine lisaprotokoll ning 27. jaanuari 1977. aasta terrorismi tõkestamise Euroopa konventsiooni väljaandmist puudutavad sätted;

b) 

Euroopa ühenduste 12 liikmesriigi vaheline 26. mai 1989. aasta kokkulepe väljaandmistaotluste edastamisviiside lihtsustamise ja ajakohastamise kohta;

c) 

10. märtsi 1995. aasta konventsioon Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise lihtsustatud korra kohta;

d) 

27. septembri 1996. aasta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väljaandmise konventsioon;

e) 

14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut (kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta ühispiiridel) rakendava 19. juuni 1990. aasta konventsiooni III jaotise 4. peatükk.

2.  
Liikmesriigid võivad jätkata käesoleva raamotsuse vastuvõtmise ajal kehtivate kahe- või mitmepoolsete lepingute või kokkulepete kohaldamist, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse eesmärke ning aitavad kaasa Euroopa vahistamismääruse alusel isikute üleandmise korra lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele.

Liikmesriigid võivad sõlmida pärast käesoleva raamotsuse jõustumist kahe- või mitmepoolseid lepinguid või kokkuleppeid, kui need lepingud ja kokkulepped võimaldavad laiendada käesoleva raamotsuse sätteid ning aitavad kaasa Euroopa vahistamismääruse alusel isikute üleandmise korra lihtsustamisele või edasisele hõlbustamisele, eelkõige kehtestades artiklis 17 sätestatud tähtaegadest lühemad tähtajad, laiendades artikli 2 lõikes 2 sätestatud süütegude nimekirja, piirates veelgi artiklites 3 ja 4 sätestatud keeldumise aluseid või vähendades artikli 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud karistusaega.

Teises lõigus osutatud lepingud ja kokkulepped ei tohi mingil moel mõjutada suhteid liikmesriikidega, kes ei ole nende osalised.

Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast käesoleva raamotsuse jõustumist, milliste esimeses lõigus osutatud olemasolevate lepingute ja kokkulepete kohaldamist nad soovivad jätkata.

Liikmesriigid teatavad nõukogule ja komisjonile kolme kuu jooksul pärast allakirjutamist ka kõigist teises lõigus osutatud uutest lepingutest ja kokkulepetest.

3.  
Kui lõikes 1 osutatud konventsioone või lepinguid kohaldatakse liikmesriikide territooriumide või territooriumide suhtes, mille välissuhete eest vastutab liikmesriik, kuid mille suhtes ei kehti käesolev raamotsus, on need juriidilised dokumendid jätkuvalt nende territooriumide ja teiste liikmesriikide suhete aluseks.

Artikkel 32

Üleminekusäte

1.  
Enne 1. jaanuari 2004 saadud väljaandmistaotluste suhtes kohaldatakse jätkuvalt väljaandmisega seotud juriidilisi dokumente. Pärast seda kuupäeva saadud taotluste suhtes kohaldatakse eeskirju, mille liikmesriigid on käesoleva raamotsuse alusel vastu võtnud. Kuid liikmesriik võib ajal, mil nõukogu käesoleva raamotsuse vastu võtab, teha avalduse, et tema kui vahistamismäärust täitev liikmesriik jätkab taotluste läbivaatamist kuritegude osas, mis on toime pandud enne tema määratud kuupäeva, vastavalt enne 1. jaanuari 2004 kohaldatavale väljaandmissüsteemile. Kõnealune kuupäev ei või olla hilisem kui 7. august 2002. Nimetatud avaldus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Selle võib igal ajal tühistada.

Artikkel 33

Austriat ja Gibraltarit puudutavad sätted

1.  
Kuni Austria ei ole muutnud „Auslieferungs- und Rechtshilfegesetz” artikli 12 lõiget 1 ja hiljemalt kuni 31. detsembrini 2008 võib ta lubada oma täitvatel õigusasutustel keelduda Euroopa vahistamismääruse täitmisest, kui tagaotsitav on Austria kodanik ning kui tegu, mille osas Euroopa vahistamismäärus on tehtud, ei ole Austria seaduste alusel karistatav.
2.  
Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 34

Rakendamine

1.  
Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed 31. detsembriks 2003.
2.  
Liikmesriigid edastavad nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Seda tehes võib iga liikmesriik osutada, et ta kohaldab viivitamata käesolevat raamotsust oma suhetes nende liikmesriikidega, kes on samasuguse teatise esitanud.

Nõukogu peasekretariaat edastab liikmesriikidele ja komisjonile artikli 7 lõike 2, artikli 8 lõike 2, artikli 13 lõike 4 ja artikli 25 lõike 2 alusel saadud teabe. Ta avaldab selle teabe ka Euroopa Ühenduste Teatajas.

3.  
Nõukogu peasekretariaadi edastatud teabe alusel esitab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva raamotsuse kohaldamise kohta aruande koos õigusaktide nõudega, kui see on vajalik.
4.  
2003. aasta teises pooles hindab nõukogu eelkõige käesoleva raamotsuse sätete praktilist kohaldamist liikmesriikides ning Schengeni infosüsteemi toimimist.

Artikkel 35

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.




LISA

EUROOPA VAHISTAMISMÄÄRUS ( 3 )

Käesoleva vahistamismääruse on teinud pädev õigusasutus. Taotlen, et allpool nimetatud isik võetaks vahi alla ja antaks üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmiseks või vabadusekaristuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.

image

image

►(1) M1  

image

image

image



( 1 ) Nõukogu 29. juuni 1998. aasta ühismeede 98/428/JSK Euroopa kohtute võrgu moodustamise kohta (EÜT L 191, 7.7.1998, lk 4).

( 2 ) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/187/JSK, millega moodustatakse Eurojust, tugevdamaks võitlust raskete kuritegude vastu (EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1).

( 3 ) Kui vahistamismäärust täitev riik on teada, peab käesolev vahistamismäärus olema kirjutatud täitva liikmesriigi ühes ametlikus keeles või mis tahes muus selle riigi aktsepteeritud keeles või sellesse keelde tõlgitud.

Top