EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01998L0026-20120816

Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/26/2012-08-16

1998L0026 — ET — 16.08.2012 — 003.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/26/EÜ,

19. mai 1998,

arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides

(EÜT L 166, 11.6.1998, p.45)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/44/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 6. mai 2009,

  L 146

37

10.6.2009

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2010/78/EL, EMPs kohaldatav tekst 24. november 2010,

  L 331

120

15.12.2010

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012,

  L 201

1

27.7.2012




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 98/26/EÜ,

19. mai 1998,

arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 3 ) toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt ( 4 )

ning arvestades, et:

(1)

1990. aasta Lamfalussy aruandes kümne grupi riikide keskpankade juhatajatele osutati tähtsale süsteemiriskile, mis on seotud maksete mitme õigusliku tasaarvelduse viisi, eelkõige mitmepoolse tasaarvelduse kasutamisel põhinevate maksesüsteemidega; reaalajalistes brutoarveldussüsteemides osalemisega seotud õiguslike riskide vähendamine on ülimalt tähtis, arvestades nende süsteemide jätkuvat arengut;

(2)

samuti on äärmiselt oluline vähendada väärtpaberiarveldussüsteemides osalemisega seotud riski, eelkõige juhul, kui sellised süsteemid ja maksesüsteemid on omavahel tihedalt seotud;

(3)

käesoleva direktiivi eesmärk on toetada rahvusvaheliste maksete ja väärtpaberiarvelduste korra tõhusat ja tasuvat toimimist ühenduses, mis tugevdab kapitali liikumise vabadust siseturul; seeläbi jätkab käesolev direktiiv edusamme, mis on tehtud siseturu väljakujundamise, eelkõige teenuste osutamise vabaduse ja kapitali liikumise piirangutest vabastamise suunas, et saavutada majandus- ja rahaliit;

(4)

on soovitav, et liikmesriikide õigusaktide eesmärk oleks võimalikult vähendada süsteemi häireid, mida põhjustavad kõnealuses süsteemis osaleja vastu algatatud maksejõuetusmenetlused;

(5)

1985. aastal esitatud ja 8. veebruaril 1988 muudetud ettepaneku suhtes krediidiasutuste ümberkorraldamist ja lõpetamist käsitleva direktiivi vastuvõtmiseks ei ole nõukogu veel otsust teinud; nõukogus kohtunud liikmesriikide 23. novembril 1995 koostatud maksejõuetusmenetluse konventsiooni reguleerimisalast arvatakse sõnaselgelt välja kindlustusseltsid, krediidiasutused ja investeerimisühingud;

(6)

käesoleva direktiivi eesmärk on hõlmata nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi makse- ja väärtpaberiarveldussüsteeme; käesolevat direktiivi kohaldatakse ühenduse süsteemide ja tagatiste suhtes, mida nendes osalejad, olgu siis ühendusest või kolmandatest riikidest, on andnud seoses nendes süsteemides osalemisega;

(7)

liikmesriigid võivad kohaldada käesoleva direktiivi sätteid oma siseriiklike asutuste suhtes, kes osalevad vahetult kolmandate riikide süsteemides, ja seoses osalemisega sellistes süsteemides antud tagatiste suhtes;

▼M1 —————

▼B

(9)

süsteemiriski vähendamine eeldab eelkõige arvelduse lõplikkust ja tagatise täitmisele pööratavust; tagatistena käsitletakse kõiki vahendeid, kaasa arvatud tagasiostulepingud, seadusjärgsed pandiõigused ja tagatisõiguste üleminek usaldusisikule, mida osaleja annab teistele makse- ja/või väärtpaberiarveldussüsteemides osalejatele, et tagada selle süsteemiga seotud õigusi ja kohustusi; tagatise määratlus käesolevas direktiivis ei tohiks mõjutada siseriiklikke eeskirju kasutatavate tagatiste liikide kohta;

(10)

hõlmates tagatisi, mis on antud seoses keskpankade ülesannet täitvate liikmesriikide keskpankade toimingutega, kaasa arvatud rahapoliitilised meetmed, abistab käesolev direktiiv Euroopa Rahainstituuti tema ülesandes tõhustada välismaksete sooritamist, et valmistada ette majandus- ja rahaliidu kolmandat etappi, ning toetab seeläbi vajaliku õigusliku raamistiku kujundamist, milles tulevane Euroopa Keskpank võib arendada oma rahapoliitikat;

(11)

maksejuhised ja nende tasaarveldused peaksid olema kõikides liikmesriikides õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad;

(12)

tasaarvelduse lõplikkust käsitlevad eeskirjad ei tohiks takistada süsteeme enne tasaarvelduse toimumist kontrollimast, kas süsteemi sisestatud juhised vastavad kõnealuse süsteemi eeskirjadele ja võimaldavad teostada tasaarveldust selles süsteemis;

(13)

mitte miski käesolevas direktiivis ei tohiks takistada ühtki osalejat ega kolmandat isikut kasutamast võimalikke seadusjärgseid õigusi või esitamast nõudeid aluseks oleva tehingu tagajärjel süsteemi sisestatud maksejuhise tagasisaamiseks või tagastamiseks, näiteks pettuse või tehnilise vea korral, kui see ei põhjusta tasaarvelduse ega maksejuhise tühistamist süsteemis;

(14)

on vaja tagada, et maksejuhiseid ei saa tühistada pärast süsteemi eeskirjades määratletud ajahetke;

▼M1

(14a)

Pädevad siseriiklikud asutused või järelevalve teostajad peaksid tagama, et koostalitlevate süsteemide korraldajad on jõudnud võimalikult laiaulatusliku kokkuleppeni ühistes eeskirjades koostalitlevasse süsteemi sisestamise aja kohta. Pädevad asutused või järelevalve teostajad peaksid tagama, et koostalitlevasse süsteemi sisestamise aega käsitlevaid eeskirju kooskõlastatakse nii palju kui võimalik ja vajalik, et vältida õiguskindlusetust osaleva süsteemi kohustuste täitmata jätmise korral;

▼B

(15)

on vaja, et liikmesriik teataks teistele liikmesriikidele viivitamata maksejõuetusmenetluse algatamisest süsteemis osaleja vastu;

(16)

maksejõuetusmenetlustel ei tohiks olla tagasiulatuvat jõudu süsteemis osaleja õiguste ja kohustuste suhtes;

(17)

maksejõuetusmenetluse korral süsteemis osaleja vastu on käesoleva direktiivi eesmärk lisaks sellele määrata kindlaks, millist maksejõuetusõigust kohaldatakse osaleja õiguste ja kohustuste suhtes seoses tema osalemisega süsteemis;

(18)

maksejõuetu osaleja suhtes kohaldatav maksejõuetusõigus ei tohiks mõjutada tagatist;

(19)

artikli 9 lõike 2 sätteid tuleks kohaldada üksnes registri, konto või keskse depositooriumi suhtes, mis tõendab kõnealuste väärtpaberite suhtes varaliste õiguste või nende üleandmise või ülekandmise õiguste olemasolu;

(20)

artikli 9 lõike 2 sätted on mõeldud tagamaks, et juhul, kui osalejal, liikmesriigi keskpangal või tulevasel Euroopa Keskpangal on kehtiv tagatis selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus asjakohane register, konto või keskne depositoorium asub, tuleks selle tagatise kehtivust ja täitmisele pööratavust selle süsteemi (ja selle käitaja) ning kõikide muude otseselt või kaudselt läbi selle süsteemi nõudeid esitavate isikute suhtes määrata kindlaks üksnes kõnealuse liikmesriigi õiguse alusel;

(21)

artikli 9 lõike 2 sätete eesmärk ei ole piirata selle liikmesriigi õiguse kohaldamist ja mõju, kelle õiguse alusel on väärtpaberid välja lastud, ega selle liikmesriigi õiguse kohaldamist ja mõju, kus väärtpaberid muul juhul asuvad (sealhulgas piiramata selliste väärtpaberite või nendega seotud õiguste väljalaskmist, omamist või üleandmist käsitlevate õigusaktide kohaldamist), ning neid sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et iga selline tagatis on vahetult täitmisele pööratav või tunnustatav mõnes sellises liikmesriigis ka muul viisil kui kooskõlas selle liikmesriigi õigusega;

(22)

on soovitav, et liikmesriigid üritavad luua piisavaid sidemeid kõikide käesoleva direktiiviga reguleeritavate väärtpaberiarveldussüsteemide vahel, et saavutada väärtpaberitega seotud tehingute osas võimalikult suur läbipaistvus ja õiguskindlus;

▼M1

(22a)

Kui koostalitlevate süsteemide puhul ei ole kooskõlastatud, milliseid reegleid kohaldada sisestamise ja tühistamatuks muutumise aja suhtes, võib ühe süsteemi osalejaid või isegi süsteemikorraldajat ennast mõjutada mõni puudujääk teises süsteemis. Süsteemiriski piiramiseks on soovitav sätestada, et koostalitlevate süsteemide korraldajad kooskõlastavad süsteemi sisestamise ja tühistamatuks muutumise aja suhtes nende poolt korraldatavates süsteemides kehtivad reeglid;

▼B

(23)

käesoleva direktiivi vastuvõtmine on kõige sobivam viis eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks, hõlmamata rohkem kui nende saavutamiseks hädavajalik,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I JAGU

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse:

a) iga artikli 2 punktis a määratletud süsteemi suhtes, mida reguleerib liikmesriigi õigus ja mis toimib mis tahes vääringus, ►M1  eurodes ◄ või erinevates vääringutes, mida arvestatakse süsteemis teineteise suhtes ümber;

b) iga sellises süsteemis osaleja suhtes;

c) tagatise suhtes, mis antakse seoses:

 süsteemis osalemisega või

▼M1

 keskpanga ülesandeid täitvate liikmesriikide keskpankade või keskpanga ülesandeid täitva Euroopa Keskpanga toimingutega.

▼B

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  süsteem — vormiline struktuur:

▼M1

 kolme või enama osaleja vahel, välja arvatud süsteemikorraldaja, võimalik arveldusagent, võimalik keskne osaleja, võimalik arvelduskoda või võimalik kaudne osaleja, kusjuures on olemas ühised reeglid ja ühtne kord maksejuhiste kliiringuks, kas keskse osaleja vahendusel või mitte, või nende täitmiseks osalejate vahel,

▼B

 mida reguleerib osalejate valitud liikmesriigi õigus; osalejad võivad siiski valida üksnes sellise liikmesriigi õiguse, kus asub vähemalt ühe osaleja peakontor, ja

 mille on süsteemiks määranud ja sellest komisjonile teatanud pärast süsteemi eeskirjade asjakohasuses veendumist see liikmesriik, kelle õigust kohaldatakse, ilma et see piiraks muude, siseriiklikes õigusaktides sätestatud rangemate üldkohaldatavate tingimuste kohaldamist.

Vastavalt esimese lõigu tingimustele võib liikmesriik süsteemiks määrata sellise vormilise struktuuri, kelle tegevus koosneb punkti i teises taandes määratletud maksejuhiste täitmisest ja kes täidab piiratud ulatuses muude finantsvahenditega seotud juhiseid, kui kõnealune liikmesriik leiab, et määramine on süsteemiriski tõttu õigustatud.

Samuti võib liikmesriik iga üksikjuhu puhul eraldi määrata süsteemiks vormilise struktuuri kahe osaleja vahel, arvestamata võimalikku arveldusagenti, võimalikku keskset osalejat, võimalikku arvelduskoda või võimalikku kaudset osalejat, kui kõnealune liikmesriik leiab, et määramine on süsteemiriski tõttu õigustatud.

Koostalitlevate süsteemide vahel kehtestatud kord ei ole süsteem;

b) asutus:

▼M1

 krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) ( 5 ) artikli 4 lõike 1 tähenduses, sealhulgas kõnealuse direktiivi artiklis 2 loetletud asutused,

 investeerimisühing 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) ( 6 ) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud asutused,

▼B

 ametiasutus ja avalik-õiguslik riigigarantiiga ettevõtja või

 mis tahes ettevõtja, kelle peakontor asub väljaspool ühendust ja kelle tegevus vastab esimeses ja teises taandes määratletud ühenduse krediidiasutuse või investeerimisühingu omale,

kes osalevad süsteemis ja vastutavad maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis.

Kui süsteemi järele valvatakse kooskõlas siseriikliku õigusega ja see täidab üksnes punkti i teises taandes määratletud maksejuhiseid ning teostab sellistest juhistest tulenevaid makseid, võib liikmesriik otsustada, et sellises süsteemis osalevaid ettevõtjaid, kes vastutavad maksejuhistest tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest selles süsteemis, võib käsitleda asutustena, tingimusel et vähemalt kolm selles süsteemis osalejat kuulub esimeses lõigus nimetatud liikidesse ja kõnealune otsus on süsteemiriski tõttu õigustatud;

c)  keskne osaleja — üksus süsteemis osalevate asutuste vahel, kes toimib nende asutuste suhtes eraldiseisva osapoolena nende asutuste maksejuhiste osas;

d)  arveldusagent — üksus, kes pakub süsteemis osalevatele asutustele ja/või kesksele osalejale arvelduskontosid, mille kaudu maksejuhiseid sellistes süsteemides arveldatakse, ja annab vajaduse korral nendele asutustele ja/või kesksetele osalejatele arveldamise eesmärgil krediiti;

e)  arvelduskoda — üksus, kes vastutab asutuste, võimaliku keskse osaleja ja/või võimaliku arveldusagendi netopositsioonide arvutamise eest;

f)  ►M1  osaleja — asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja. ◄

Vastavalt süsteemi eeskirjadele võib üks ja seesama osaleja toimida keskse osaleja, arveldusagendi või arvelduskojana või täita kõiki neid ülesandeid või osa neist.

Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kaudset osalejat osalejana, kui see on põhjendatud süsteemiriski seisukohast. Olukorras, kus kaudset osalejat käsitatakse osalejana süsteemiriski tõttu, ei piira see selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile maksejuhiseid;

g) kaudne osaleja — asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja, kellel on lepinguline suhe sellises süsteemis osalejaga, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemikorraldajale teada;

h) väärtpaberid — kõik direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos nimetatud instrumendid;

▼B

i) maksejuhis:

▼M1

 osaleja mis tahes korraldus anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse osaleja või arveldusagendi kontol, või mis tahes korraldus, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või selle täitmine, nagu on kindlaks määratud süsteemi reeglites, või

▼B

 osaleja mis tahes korraldus anda üle väärtpaberi või väärtpaberite omandi- või muu õigus, tehes registrisse raamatupidamiskande või muul viisil;

j)  maksejõuetusmenetlus — liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud mis tahes ühismeetmed osaleja lõpetamiseks või ümberkorraldamiseks, kui selliste meetmetega kaasneb ülekannete või maksete peatamine või piiramine;

k)  tasaarveldus — osaleja või osalejate poolt ühele või mitmele teisele osalejale antud või neilt saadud maksejuhistest tulenevate nõuete ja kohustuste ümberarvestamine üheks netonõudeks või üheks netokohustuseks, mille tulemusena saab sisse nõuda üksnes netonõude või võlgneda netokohustuse;

▼M1

l) arvelduskonto — konto keskpangas, arveldusagendi või keskse osaleja juures, mida kasutatakse rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning süsteemis osalejate vaheliste tehingute arveldamiseks;

m) tagatis – igasugune likviidne vara, sealhulgas piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta) ( 7 ) artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud finantstagatised, mis on antud pandi-, tagasiostu- või samalaadse lepinguga (sealhulgas panditud raha) või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis on antud liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale;

▼M1

n) pangapäev – nii päevased kui öised arveldusteenused, mis hõlmavad kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi;

o) koostalitlevad süsteemid – kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud maksejuhiste süsteemideüleses täitmises;

p) süsteemikorraldaja – üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult süsteemi korraldamise eest. Süsteemikorraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.

▼B



II JAGU

TASAARVELDUS JA MAKSEJUHISED

Artikkel 3

▼M1

1.  Maksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on agatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et maksejuhised sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse ka maksejõuetusmenetluse korral osaleja vastu (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja.

Kui maksejuhised on sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja täidetud süsteemi reeglite kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad üksnes siis, kui süsteemikorraldaja suudab tõendada, et ajal, kui kõnealused maksejuhised muutusid tühistamatuks, ei olnud ta ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik.

▼B

2.  Ükski õigusnorm, eeskiri ega tava, mis käsitleb enne artikli 6 lõikes 1 määratletud maksejõuetusmenetluse algatamise hetke sõlmitud lepinguid või tehtud tehinguid, ei põhjusta tasaarvelduse tühistamist.

3.  Maksejuhise süsteemi sisestamise hetk määratletakse selle süsteemi eeskirjades. Kui süsteemi reguleerivates siseriiklikes õigusaktides on sisestamishetke käsitlevaid tingimusi, peavad kõnealuse süsteemi eeskirjad olema selliste tingimustega kooskõlas.

▼M1

4.  Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks sellesse sisestamise aja, et tagada, et kõikide koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid selles osas võimalikult kooskõlastatud. Kui kõigi koostalitlevates süsteemides osalevate süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid sellesse sisestamise aja kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid.

▼M1

Artikkel 4

Liikmesriigid võivad ette näha, et maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu ei takista kõnealuse osaleja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite või väärpaberite kasutamist tema kohustuste täitmiseks süsteemis (või koostalitlevas süsteemis) maksejõuetusmenetluse algatamise pangapäeval. Liikmesriigid võivad samuti ette näha, et olemasoleva tagatise vastu kasutatakse kõnealuse osaleja süsteemiga seotud krediidivõimalusi, et täita selle osaleja kohustused süsteemis (või koostalitlevas süsteemis).

▼B

Artikkel 5

Alates kõnealuse süsteemi eeskirjades määratletud hetkest ei või süsteemis osaleja ega kolmas isik maksejuhist tühistada.

▼M1

Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks tühistamatuks muutumise aja viisil, mis tagab, et kõikide asjaomaste koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid selles osas võimalikult kooskõlastatud. Kui koostalitlevates süsteemides osalevate süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid tühistamatuks muutumise aja kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid.

▼B



III JAGU

MAKSEJÕUETUSMENETLUST KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 6

1.  Käesoleva direktiivi kohaldamisel on maksejõuetusmenetluse algatamise hetk see, mil asjaomane kohtuorgan või haldusasutus langetab oma otsuse.

2.  Kui otsus on tehtud lõike 1 kohaselt, teatab asjaomane kohtuorgan või haldusasutus sellest otsusest enda liikmesriigi valitud asjakohasele asutusele.

▼M2

3.  Lõikes 2 osutatud liikmesriik teavitab viivitamata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, teisi liikmesriike ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)) ( 8 ) asutatud Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberijärelevalve).

▼M1

Artikkel 7

Maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu osaleja selliste õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad tema osalemisest süsteemis või on sellega seotud ning mis on tekkinud enne menetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse muu hulgas koostalitlevas süsteemis osaleja või koostalitlevas süsteemis mitteosaleva korraldaja õiguste ja kohustuste suhtes.

▼B

Artikkel 8

Maksejõuetusmenetluse algatamise korral süsteemis osaleja vastu määratakse kõnealuse osaleja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused seda süsteemi reguleeriva õigusega.



IV JAGU

TAGATISE VALDAJATE ÕIGUSTE KAITSMINE TAGATISE ANDJA MAKSEJÕUETUSE MÕJUDE EEST

▼M1

Artikkel 9

1.  Maksejõuetusmenetlus, mis on algatatud

a) asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis osaleja vastu,

b) koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja,

c) liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga lepingupartneri vastu või

d) tagatise andnud mis tahes kolmanda isiku vastu,

ei mõjuta süsteemikorraldaja ega osaleja õigusi seoses süsteemiga või õigusi mis tahes koostalitleva süsteemiga neile antud tagatisele ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisele.

Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa.

▼M3

Kui süsteemi korraldaja on koostalitleva süsteemi puhul andnud tagatise teisele süsteemi korraldajale, ei mõjuta tagatise võtnud süsteemi korraldaja suhtes maksevõimetusmenetluse algatamine tagatise andnud süsteemi korraldaja õigusi kõnealusele tagatisele.

▼M1

2.  Kui väärtpaberid (sealhulgas väärtpaberitest tulenevad õigused) antakse tagatisena osalejatele, süsteemikorraldajatele või liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale, nagu on kirjeldatud lõikes 1, ja nende või kõikide nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute õigus väärtpaberitele on seaduslikult registreeritud liikmesriigis asuvas registris, kontol või keskdepositooriumis, määratakse selliste üksuste kui tagatise valdajate õigused nendele väärtpaberitele kindlaks kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.

▼B



V JAGU

LÕPPSÄTTED

▼M1

Artikkel 10

▼M2

1.  Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad süsteemid ja nende operaatorid ning teavitavad neist Euroopa Järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), teatades nimetatud asutusele ka asutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2. Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) avaldab selle teabe oma veebisaidil.

▼M1

Süsteemikorraldaja teatab süsteemis osalejad, sealhulgas võimalikud kaudsed osalejad ja nendega seotud muudatused sellele liikmesriigile, kelle õigust kohaldatakse.

Lisaks teises lõigus sätestatud teavitamisele võivad liikmesriigid nende jurisdiktsiooni jäävatele süsteemidele kehtestada järelevalve- või loanõudeid.

Asutus annab iga õigustatud huvi omavale isikule tema nõudmisel teavet nende süsteemide kohta, milles asutus osaleb, ja nende süsteemide toimimise põhireeglite kohta.

2.  Süsteem, mis on määratud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/44/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta) ( 9 ) rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, jääb määratuks ka käesoleva direktiivi tähenduses.

Maksejuhist, mis sisestati süsteemi enne direktiivi 2009/44/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, kuid millega seonduvad arveldused toimuvad pärast seda, käsitatakse maksejuhisena käesoleva direktiivi tähenduses.

▼M2

Artikkel 10a

1.  Pädevad asutused teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd Euroopa Järelevalveasutusega (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused esitavad Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 35 kohaselt.

▼B

Artikkel 11

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 11. detsembrit 1999. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti. Selles teatises esitavad liikmesriigid vastavustabeli, mis osutab käesoleva direktiivi igale artiklile vastavatele olemasolevatele või kehtestatavatele siseriiklikele õigusnormidele.

Artikkel 12

Hiljemalt kolme aasta jooksul alates artikli 11 lõikes 1 nimetatud kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud selle läbivaatamiseks.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



( 1 ) EÜT C 207, 18.7.1996, lk 13 ja EÜT C 259, 26.8.1997, lk 6.

( 2 ) Arvamus on esitatud 21. novembril 1996.

( 3 ) EÜT C 56, 24.2.1997, lk 1.

( 4 ) Euroopa Parlamendi 9. aprilli 1997. aasta arvamus (EÜT C 132, 28.4.1997, lk 74), nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 375, 10.12.1997, lk 34) ja Euroopa Parlamendi 29. jaanuari 1998. aasta otsus (EÜT C 56, 23.2.1998). Nõukogu 27. aprilli 1998. aasta otsus.

( 5 ) ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

( 6 ) ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

( 7 ) EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

( 8 ) ELT L 331, 15.12.2010, lk 84.

( 9 ) ELT L 146, 10.6.2009, lk 37.

Top