Help Print this page 

Document 32014L0056

Title and reference
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/56/EL, 16. aprill 2014 , millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit EMPs kohaldatav tekst
  • In force
OJ L 158, 27.5.2014, p. 196–226 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/56/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

27.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 158/196


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/56/EL,

16. aprill 2014,

millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/43/EÜ (3) sätestatakse kohustuslikku auditit teostavate isikute tunnustamise ja registreerimise tingimused, nende suhtes kohaldatavate sõltumatuse, objektiivsuse ja kutse-eetika eeskirjad ning nende avaliku järelevalve õigusraamistik. Neid eeskirju on siiski vaja liidu tasandil veelgi ühtlustada, et selliste isikute suhtes kohaldatavad nõuded oleksid läbipaistvamad ja prognoositavamad ning et suurendada nende isikute sõltumatust ja objektiivsust oma ülesannete täitmisel. Samuti on oluline tõsta kohustuslike auditite läbiviimise aluseks olevate auditeerimisstandardite ühtlustamise minimaalset taset. Peale selle on investorite kaitse tugevdamiseks oluline tugevdada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute üle avalikku järelevalvet, suurendades selleks liidu avaliku järelevalve asutuste sõltumatust ja andes neile piisavad pädevused, sealhulgas uurimise korraldamise ja karistuste kohaldamise õiguse, mis võimaldaks avastada, tõkestada ja ennetada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute poolt audititeenuste osutamise käigus toimepandavaid õigusrikkumisi.

(2)

Kuna avaliku huvi üksused on ühiskonna seisukohast olulised, seda nende tegevuse mahu ja ulatuse kui ka nende tegevuse olemuse tõttu, on vaja tugevdada avaliku huvi üksuste auditeeritud raamatupidamise aruannete usaldusväärsust. Seepärast on avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi puhul direktiivis 2006/43/EÜ sätestatud erisätteid edasi arendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 (4). Käesoleva direktiivi avaliku huvi üksuste kohustuslikku auditit käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes üksnes niivõrd, kuivõrd nad viivad läbi selliste üksuste kohustuslikku auditit.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule (ELi toimimise leping) hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses on tagatud kaupade ja teenuste vaba liikumine ning asutamisvabadus. Vannutatud audiitoritele ja audiitorühingutele on vaja võimaldada arendada kohustusliku auditi teenusega seotud tegevust liidus, tehes neile võimalikuks osutada selliseid teenuseid muus liikmesriigis kui see, kus nad on tunnustatud. Lubades vannutatud audiitoritel ja audiitorühingutel teha kohustuslikke auditeid oma päritoluriigi kutsenimetuste all vastuvõtvas liikmesriigis, vastab see eelkõige nende kontsernide vajadustele, kes tulenevalt suurenevatest kaubavoogudest siseturul koostavad mitmes liikmesriigis raamatupidamise aruandeid, mida on vaja liidu õiguse kohaselt auditeerida. Tõkete kõrvaldamine kohustusliku auditi teenuste arengult liikmesriikide vahel aitaks kaasa liidu auditituru integratsioonile.

(4)

Kohustuslik audit eeldab piisavaid teadmisi sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus, maksuõigus ja sotsiaalõigus, mis võivad liikmesriigiti erineda. Seepärast peaks liikmesriigil olema võimalik oma territooriumil osutatavate kohustusliku auditi teenuste kvaliteedi tagamiseks kehtestada korvamismeetmeid, kui teises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitor soovib saada tunnustatud ka asjaomase liikmesriigi territooriumil, et luua seal püsiv tegevuskoht. Sellise meetme puhul tuleks arvesse võtta vannutatud audiitori kutsealast töökogemust. Sellega ei tohiks kaasneda asjaomasele vannutatud audiitorile ebaproportsionaalset koormust, samuti ei tohiks see takistada kohustusliku auditi teenuse osutamist ega muuta seda vähem atraktiivseks korvamismeetme kehtestanud liikmesriigis. Liikmesriikidel tuleks lubada tunnustada taotlejatest vannutatud audiitoreid kas sobivustesti või kohanemisaja alusel, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/36/EÜ (5). Kohanemisaja lõpul peaks vannutatud audiitor pärast talle hinnangu andmist, et tal on asjaomases liikmesriigis erialane töökogemus, suutma integreeruda vastuvõtvas liikmesriigis kutsealasse.

(5)

Ehkki finantsteabe esitamine peaks olema peamiselt auditeeritava üksuse juhtkonna ülesanne, on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute ülesanne aktiivselt kahelda juhtkonna tegevuses kasutaja vaatevinklist. Seetõttu on auditi kvaliteedi parandamiseks oluline, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud rakendaksid oma suhtumises auditeeritavasse üksusesse enam kutsealast skeptitsismi. Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid tunnistama võimalust, et võib esineda pettusest või veast tingitud väärkajastamisi, olenemata audiitori varasemast kogemusest, et antud auditeeritava üksuse juhtkond on aus ja ausameelne.

(6)

Eriti asjakohane on tugevdada sõltumatust kui kohustuslike auditite läbiviimise olulist elementi. Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse suurendamiseks auditeeritavast üksusest kohustuslike auditite tegemisel peaks vannutatud audiitor või audiitorühing ning mis tahes füüsiline isik, kelle positsioon võimaldab otseselt või kaudselt mõjutada kohustusliku auditi tulemust, olema auditeerivast üksusest sõltumatu ning ei tohiks olla kaasatud auditeeritava üksuse otsuste tegemise protsessi. Selleks et see sõltumatus säilitada, on samuti oluline, et nad dokumenteeriksid nii kõik ohud oma sõltumatusele kui ka nende ohtude leevendamiseks rakendatud kaitsemeetmed. Veelgi enam, kui oht nende sõltumatusele on liiga suur, isegi pärast kaitsemeetmete rakendamist, et neid ohte leevendada, peaksid nad audiitorina taganema või audiitorteenuse osutamisest keelduma.

(7)

Vannutatud audiitorid ja audiitorühingud peaksid olema auditeeritavate üksuste kohustusliku auditi läbiviimisel sõltumatud ning huvide konflikte tuleks vältida. Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta võrgustikku, milles vannutatud audiitorid ja audiitorühingud tegutsevad. Sõltumatuse nõue peaks olema täidetud vähemalt auditiaruandega hõlmatud perioodil, sealhulgas nii auditeeritavate raamatupidamise aruannetega hõlmatud perioodil kui ka kohustusliku auditi läbiviimise perioodil.

(8)

Vannutatud audiitorid, audiitorühingud ja nende töötajad peaksid eriti hoiduma üksuse kohustusliku auditi tegemisest, kui neil on selles üksuses ärihuvi või finantsosalus, ning kauplemisest auditeeritava üksuse poolt emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatavate finantsinstrumentidega, välja arvatud osalused hajutatud ühisinvesteerimiskavades. Vannutatud audiitor või audiitorühing peaks keelduma osalemast auditeeritava üksuse siseses otsustamisprotsessis. Vannutatud audiitoritel, audiitorühingutel ja nende töötajatel, kes on otseselt seotud kohustusliku auditi läbiviimisega, ei tohiks olla võimalik asuda auditeeritud üksuses juhatuse või nõukogu tasandi ametikohale enne, kui asjaomasele üksusele audiitorteenuse osutamise lõppemisest on möödunud sobiv ajavahemik.

(9)

On tähtis, et vannutatud audiitorid ja audiitorühingud austaksid oma klientide õigust eraelule ja andmekaitsele. Seepärast peaksid nad järgima rangeid konfidentsiaalsuse ja kutsesaladuse eeskirju, mis siiski ei tohiks takistada käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 537/2014 nõuetekohast täitmise tagamist ega koostööd kontserni audiitoriga konsolideeritud raamatupidamise aruannete auditi teostamise ajal, kui emaettevõtja asub kolmandas riigis, tingimusel et järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (6) nõudeid. Samas ei võimaldaks need eeskirjad vannutatud audiitoril või audiitorühingul teha koostööd kolmanda riigi asutustega väljaspool direktiivi 2006/43/EÜ XI peatükis ette nähtud koostöökanaleid. Kõnealuseid konfidentsiaalsuse eeskirju tuleks kohaldada ka kõigi vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes, kes ei ole enam konkreetse auditiülesandega seotud.

(10)

Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatust ohustavate riskide vältimisele aitaks kaasa nende asjakohane sisemine töökorraldus. Seega ei tohiks audiitorühingu omanikud ja aktsionärid ega audiitorühingut juhtivad isikud sekkuda kohustusliku auditi läbiviimisse mis tahes viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbiviiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust. Lisaks peaksid vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kehtestama oma töötajate ja teiste nende organisatsioonis kohustusliku auditi läbiviimisega seotud isikute suhtes asjakohased põhimõtted ja protseduurid tagamaks, et nad oma seadusega sätestatud kohustusi täidaksid. Need põhimõtted ja menetlused peaksid eelkõige olema suunatud kõigi sõltumatust ohustavate riskide vältimisele ja kõrvaldamisele ning peaksid tagama kohustusliku auditi kvaliteedi, usaldusväärsuse ja põhjalikkuse. Kõnealused põhimõtted ja protseduurid peaksid olema proportsionaalsed võrreldes vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatuse ja keerukusega.

(11)

Kohustusliku auditi tulemusel valmib kooskõlas raamatupidamise aruandeid reguleeriva õigusraamistikuga arvamus auditeeritud üksuse raamatupidamise aruannete õigsuse ja finantsseisundi õiglase kajastamise kohta. Sidusrühmad ei pruugi aga olla teadlikud auditi piirangutest, mis on seotud näiteks olulisuse, valimi koostamise meetodite, audiitori rolliga pettuste ja kelmuste avastamisel ning juhtide vastutusega, mis võib olla põhjuseks ootuste lõhe tekkele. Selleks et seda lõhet vähendada, on tähtis sõnastada selgemalt, milline on kohustusliku auditi ulatus.

(12)

Oluline on tagada liidus kohustuslike auditite kvaliteet. Kõik kohustuslikud auditid tuleks seetõttu läbi viia lähtuvalt komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. Kuna rahvusvahelised auditeerimisstandardid koostatakse selliselt, et neid saavad kasutada igas suuruses ja igat tüüpi üksused kõikides jurisdiktsioonides, peaksid liikmesriikide pädevad asutused võtma rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kohaldamisala hindamisel arvesse väikeettevõtete tegevuse ulatust ja keerukust. Õigusnorm või muu meede, mille liikmesriik selles valdkonnas vastu võtab, ei tohiks tuua kaasa seda, et vannutatud audiitoritel või audiitorühingutel ei ole võimalik viia kohustuslikku auditit läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada täiendavaid siseriiklikke auditimenetlusi või -nõudeid üksnes juhul, kui need tulenevad raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ulatusega seotud siseriiklike õigusaktide erinõuetest, mis tähendab seda, et need nõuded ei sisaldu vastuvõetud rahvusvahelistes auditeerimisstandardites, või juhul, kui need suurendavad raamatupidamise aastaaruande ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja kvaliteeti. Komisjon peaks jätkuvalt olema kaasatud Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) rahvusvaheliste auditeerimisstandardite sisu ja nende vastuvõtmise menetluse seiresse.

(13)

Konsolideeritud raamatupidamise aruannete puhul on tähtis, et ülesanded oleksid kontserni eri üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite vahel selgelt kindlaks määratud. Selleks peaks kontserni audiitor kandma auditiaruande eest täielikku vastutust.

(14)

Liidus tehtavate kvaliteeditagamise ülevaatuste usaldusväärsuse ja läbipaistvuse suurendamiseks peaksid liikmesriikide kvaliteeditagamise süsteemide üle teostama järelevalvet pädevad asutused, kelle liikmesriigid on määranud vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve tagamiseks. Kvaliteeditagamise ülevaatuste eesmärk on ennetada või tegeleda kohustuslike auditite tegemise võimalike puudustega. Tagamaks et kvaliteeditagamise ülevaatused on piisavalt ülevaatlikud, peaksid pädevad asutused võtma ülevaatuste tegemisel arvesse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse mahtu ja keerukust.

(15)

Selleks et parandada käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 537/2014 nõuete täitmist ning vastavalt komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisele „Karistuste tõhustamine finantsteenuste sektoris”, tuleks suurendada pädevate asutuste õigusi rakendada järelevalvemeetmeid ja kohaldada karistusi. Tuvastatud õigusrikkumiste eest tuleks ette näha rahaliste halduskaristuste mõistmine vannutatud audiitoritele, audiitorühingutele ja avaliku huvi üksustele. Karistuste mõistmisel või muude meetmete rakendamisel peaksid pädevad asutused järgima läbipaistvuse põhimõtet. Karistuste mõistmisel ja avalikustamisel tuleks järgida põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

(16)

Pädevatel asutustel peaks olema võimalik kehtestada rahalisi halduskaristusi, millel on tegelikult hoiatav iseloom, näiteks füüsiliste isikute puhul kuni summas üks miljon eurot või rohkem ning juriidiliste isikute või muude üksuste puhul kuni teatava protsendini aastasest kogukäibest eelneval majandusaastal. Selline eesmärk on paremini saavutatav, kui rahalise karistuse mõistmisel võetakse arvesse rikkumise toime pannud isiku finantsolukorda. Ilma et see piiraks võimalust tunnistada vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevusluba kehtetuks, tuleks ette näha ka muid karistuste liike, millel on sobiv hoiatav mõju. Igal juhul peaksid liikmesriigid karistuste mõistmisel kohaldama ühesuguseid kriteeriumeid.

(17)

Pädevate asutuste tähelepanu võivad juhtida uuele teabele ka õigusrikkumisest teatajad, mis aitab pädevatel asutustel avastada õigusrikkumisi, sealhulgas pettusi ja kelmusi, ning mõista nende eest karistusi. Samas ei pruugi õigusrikkumisest teatajad julgeda seda teha, kartes omakohut või nägemata selleks motivatsiooni. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et oleks kehtestatud asjakohane kord, mis julgustab õigusrikkumisest teatajaid hoiatama pädevaid asutusi võimalikest käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumistest ning kaitseb õigusrikkumisest teatajaid kättemaksu eest. Samuti võivad liikmesriigid pakkuda õigusrikkumisest teatajatele hüvesid uue teabe avaldamiseks, kusjuures õigusrikkumisest teatajatel peaks olema õigus sellistele hüvedele ainult juhul, kui nad avalikustavad uut teavet, millest nad ei ole juba õigusaktide kohaselt kohustatud teatama, ning kui see teave toob kaasa karistuse käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumise eest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et nende poolt rakendatav õigusrikkumisest teatajatega seonduv kord kätkeks mehhanisme, mis pakuks vihje objektiks olevale isikule asjakohast kaitset, eelkõige seoses õigusega tema isikuandmete kaitsele, ning menetlusi, mis tagavad vihje objektiks olevale isikule õiguse kaitsele ja ärakuulamisele, enne tema suhtes otsuse tegemist, ning õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele tema suhtes tehtud otsuse vastu. Samuti peaks loodav kord tagama õigusrikkumisest teatajatele asjakohase kaitse mitte üksnes seoses õigusega isikuandmete kaitsele, vaid ka tagades, et nad ei lange omakohtu ohvriks.

(18)

Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avalik järelevalve hõlmab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist ja registreerimist, standardite vastuvõtmist audiitorühingute kutse-eetika ja sisemise kvaliteedikontrolli kohta, jätkuharidust ning vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kvaliteeditagamise, uurimise ja karistuste süsteeme. Audiitorite järelevalve läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks peaks iga liikmesriik määrama vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavaks ühe asutuse. Selliste avaliku järelevalve asutuste sõltumatus auditi kutsealast on vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avaliku järelevalve terviklikkuse, tõhususe ja nõuetekohase toimimise üks tähtsamaid eeldusi. Seepärast peaksid avaliku järelevalve asutusi juhtima audiitoritena mittetöötavad isikud ning liikmesriigid peaksid kehtestama audiitoritena mittetöötavate isikute valimiseks sõltumatud ja läbipaistvad menetlused.

(19)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha erandeid auditeerimisteenustele kehtestatud nõuetest, kui neid teenuseid osutatakse ühistutele ja hoiupankadele.

(20)

Pädeval asutusel peaks olema võimalik delegeerida või lubada pädevatel asutustel delegeerida nimetatud pädevate asutuste ülesandeid teistele seaduse alusel volitatud või määratud asutustele või organitele. Sellise delegeerimise suhtes tuleks kohaldada mitut tingimust ning asjaomane pädev asutus peaks vastutama lõpliku järelevalve eest.

(21)

Avaliku järelevalve asutustele tuleks anda piisavad õigused, et nad saaksid oma ülesandeid täita tulemuslikult. Lisaks tuleks neile oma ülesannete täitmiseks anda piisav personal ja rahalised vahendid.

(22)

Nende vannutatud audiitorite ja audiitorühingute asjakohaseks järelevalveks, kes tegutsevad piiriüleselt või kuuluvad võrgustikku, on vaja, et liikmesriikide avaliku järelevalve asutused vahetaksid teavet. Selliselt vahetatava teabe konfidentsiaalsuse kaitsmiseks peaksid liikmesriigid kohaldama ametisaladuse hoidmise kohustust mitte üksnes avaliku järelevalve asutuse töötajate suhtes, vaid ka kõigi isikute suhtes, kellele avaliku järelevalve asutus võib olla ülesandeid delegeerinud.

(23)

Kui tegutsemiseks on olemas mõjuvad põhjused, peaks auditeeritava üksuse aktsionäridel ning teistel organitel, kui need on ette nähtud liikmesriigi õiguses, või audiitorite ja audiitorühingute järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel või, kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, asjaomase avaliku huvi üksuse järelevalve eest vastutavatel pädevatel asutustel olema õigus pöörduda siseriiklikku kohtusse, et taotleda audiitori tagasikutsumist.

(24)

Auditeeritava avaliku huvi üksuse auditikomiteel või selles üksuses samaväärseid ülesandeid täitval organil on kvaliteetsele kohustuslikule auditile kaasaaitamises otsustav roll. Eriti tähtis on tugevdada auditikomitee sõltumatust ja tehnilist pädevust, nõudes, et enamik selle liikmetest oleksid sõltumatud ning vähemalt ühel komitee liikmel oleks auditeerimise ja/või raamatupidamisarvestuse alane pädevus. Komisjoni 15. veebruari 2005. aasta soovituses noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani (7) liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta on sätestatud, kuidas auditikomitee tuleks moodustada ja kuidas see peaks toimima. Arvestades aga väikese turukapitalisatsiooniga äriühingute või väikeste või keskmise suurusega avaliku huvi üksuste nõukogu suurust, oleks asjakohane, kui neis üksustes auditikomiteele või auditeeritavas üksuses samaväärseid ülesandeid täitvale organile määratud ülesandeid võiks täita haldus- või järelevalveorgan tervikuna. Avaliku huvi üksused, mis on ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) või alternatiivsed investeerimisfondid, peaksid samuti olema auditikomitee moodustamise kohustusest vabastatud. Selle vabastuse puhul võetakse arvesse, et juhul, kui need fondid toimivad ainult varade koondamise eesmärgil, ei ole auditikomitee palkamine asjakohane. Eurofondid ja alternatiivsed investeerimisfondid ning nende fondivalitsejad tegutsevad rangelt määratletud regulatiivses keskkonnas ning nende suhtes kohaldatakse konkreetset juhtimiskorda, näiteks kontrolli, mida viib läbi nende depositoorium.

(25)

Komisjoni 25. juuni 2008 teatises „Kõigepealt mõtle väikestele”. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ning komisjoni 23. veebruari 2011 teatises pealkirjaga „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”, millega revideeriti eelmist teatist, tunnistatakse, et liidu majanduses on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel keskne roll ning algatuse eesmärk on parandada ettevõtlusega seotud üldist lähenemisviisi ja pöördumatult kinnistada põhimõte „kõigepealt mõtle väikestele” poliitika kujundamisse. Ka 2010. aasta märtsis vastu võetud strateegias „Euroopa 2020” kutsutakse üles parandama ärikeskkonda, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, sealhulgas vähendades selleks Euroopas ettevõtlusega tegelemisega seotud tehingukulusid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (8) artikli 34 kohaselt ei nõuta väikestelt ettevõtjatelt, et nende raamatupidamise aruanded oleksid auditeeritud.

(26)

Selleks et säilitada asjaomaste isikute õigused juhul, kui liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega, et vahetada tehtud auditi kvaliteedi hindamiseks auditi tööpabereid või muid asjaomaseid dokumente, peaksid liikmesriigid tagama, et nende pädevate asutuste kasutatav töökorraldus, mille alusel selliste dokumentide vahetus toimub, sisaldaks piisavaid kaitsemeetmeid auditeeritava üksuse ärisaladuste ja ärihuvide, sealhulgas tööstus- ja intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et see töökorraldus järgib direktiivi 95/46/EÜ sätteid ja on nendega vastavuses.

(27)

Direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 1 sätestatud piirmäär 50 000 eurot ühtlustati vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ (9) artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d. Direktiivis 2003/71/EÜ sätestatud piirmäärasid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/73/EL (10) artikli 1 lõikega 3 suurendatud 100 000 euroni. Sellest tulenevalt tuleks vastavalt kohandada ka direktiivi 2006/43/EÜ artikli 45 lõikes 1 sätestatud piirmäära.

(28)

ELi toimimise lepinguga kehtestatud uue õigusraamistiku täielikuks rakendamiseks on vaja kohandada Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 202 ette nähtud rakendusvolitusi ja asendada need asjaomaste sätetega kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 290 ja 291.

(29)

Nende menetluste kooskõlla viimine, mille alusel komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, ELi toimimise lepinguga, ja eelkõige selle artiklitega 290 ja 291, peaks toimuma üksikjuhtumipõhiselt. Selleks et võtta arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut ning hõlbustada vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järelevalvet, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte. Audiitorite järelevalve valdkonnas on vaja kasutada delegeeritud õigusakte, et töötada välja menetlused, mille alusel peaks toimuma koostöö liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide pädevate asutuste vahel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(30)

Selleks et tagada kolmanda riigi audiitorite järelevalve korra samaväärseks tunnistamise või kolmanda riigi pädevate asutuste adekvaatsuse tunnistamise ühetaolised rakendamistingimused, kui need käsitlevad üksikuid kolmandaid riike või kolmandate riikide üksikuid pädevaid asutusi, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(31)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tugevdada investorite usaldust ettevõtjate avaldatud raamatupidamise aruannete vastu, mis annavad õige ja õiglase ülevaate, parandades veelgi liidus tehtavate kohustuslike auditite kvaliteeti, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on seda meetme ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(32)

Seepärast tuleks direktiivi 2006/43/EÜ vastavalt muuta.

(33)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (12) artikli 28 lõikele 2 ja ta esitas oma arvamuse 23. aprillil 2012 (13).

(34)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (14) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi komponentide ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2006/43/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustusliku auditi suhtes ei kohaldata käesoleva direktiivi artiklit 29, kui seda ei ole sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 537/2014 (15).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga seonduvaid erinõudeid (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77).”"

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)   „kohustuslik audit”— raamatupidamise aastaaruanne või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete audit, mida:

a)

nõutakse liidu õigusega;

b)

nõutakse siseriikliku õigusega väikeste ettevõtjate puhul;

c)

väikeste ettevõtjate taotlusel tehakse vabatahtlikult ning see vastab siseriiklike õigusaktide nõuetele, mis on samaväärsed punktis b sätestatud auditi suhtes kehtestatud nõuetega, juhul kui siseriiklikus õiguses on sellised auditid määratletud kohustuslike audititena;”

b)

punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4)   „kolmanda riigi auditeeriv üksus”— mis tahes õiguslikus vormis üksus, kes auditeerib kolmandas riigis asutatud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid ning mis on muu kui mis tahes liikmesriigis artikli 3 kohase tunnustamise tulemusena audiitorühinguna registreeritud üksus;”

c)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)   „kolmanda riigi audiitor”— füüsiline isik, kes auditeerib kolmandas riigis asutatud äriühingu raamatupidamise aastaaruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandeid ning kes on muu kui mis tahes liikmesriigis artiklite 3 ja 44 kohase tunnustamise tulemusena vannutatud audiitorina registreeritud isik;”

d)

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)   „pädev asutus”— õigusaktiga määratud asutus, kes vastutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tegevuse reguleerimise ja/või järelevalve või nendega seotud konkreetsete aspektide eest; viide pädevale asutusele konkreetses artiklis on viide asutusele, kes vastutab kõnealuses artiklis osutatud ülesannete täitmise eest;”

e)

punkt 11 jäetakse välja;

f)

punkt 13 asendatakse järgmisega:

„13)   „avaliku huvi üksus”:

a)

liikmesriigi õigusega reguleeritud üksus, mille vabalt kaubeldavate väärtpaberitega on lubatud kaubelda mis tahes liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses;

b)

krediidiasutus, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (16) artikli 3 lõike 1 punktis 1, välja arvatud kõnealuse direktiivi artiklis 2 osutatud krediidiasutused;

c)

kindlustusandja direktiivi 91/674/EMÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses või

d)

üksus, kes on liikmesriikide poolt nimetatud avaliku huvi üksuseks, näiteks ettevõtja, kes on olulise ühiskondliku tähtsusega selle tegevuse iseloomu, suuruse või töötajate arvu tõttu;

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).”;"

g)

punkt 15 asendatakse järgmisega:

„15)   „mittepraktiseeriv isik”— füüsiline isik, kes ei ole avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemise ajal või vähemalt kolm aastat enne avaliku järelevalve süsteemi juhtimises osalemist teinud kohustuslikke auditeid, omanud hääleõigust audiitorühingus, olnud audiitorühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige ega töötanud audiitorühingus või olnud sellega seotud mingil muul viisil;”

h)

lisatakse järgmised punktid 17–20:

„17)   „keskmise suurusega ettevõtjad”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (17) artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 3 osutatud ettevõtjad;

18)   „väikesed ettevõtjad”— direktiivi 2013/34/EL artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 2 osutatud ettevõtjad;

19)   „päritoluliikmesriik”— liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on tunnustatud vastavalt artikli 3 lõikele 1;

20)   „vastuvõttev liikmesriik”— liikmesriik, kus päritoluliikmesriigi poolt tunnustatud vannutatud audiitor taotleb tunnustamist ka vastavalt artiklile 14, või liikmesriik, kus päritoluliikmesriigi poolt tunnustatud audiitorühing taotleb registreerimist või kus ta registreeritakse vastavalt artiklile 3a.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).”"

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Iga liikmesriik määrab pädeva asutuse, kes vastutab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamise eest.”;

ii)

teine lõik jäetakse välja;

b)

lõike 4 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

enamus üksuse häältest peab kuuluma audiitorühingutele, kes on tunnustatud igas liikmesriigis, või füüsilistele isikutele, kes täidavad vähemalt artiklites 4 ja 6–12 sätestatud tingimusi. Liikmesriigid võivad sätestada, et need füüsilised isikud peavad olema tunnustatud ka mõnes teises liikmesriigis. Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45 osutatud ühistute, hoiupankade ja samalaadsete üksuste ning nende tütarettevõtjate või õigusjärglaste kohustusliku auditi eesmärgil võivad liikmesriigid sätestada muid hääleõigust käsitlevaid erinorme;”.

4)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Audiitorühingute tunnustamine

1.   Erandina artikli 3 lõikest 1 on liikmesriigis tunnustatud audiitorühingul õigus teha kohustuslikke auditeid teises liikmesriigis, tingimusel et võtmetähtsusega auditeerimispartner, kes viib audiitorühingu nimel läbi kohustuslikku auditit, tegutseb vastuvõtvas liikmesriigis kooskõlas artikli 3 lõike 4 punktiga a.

2.   Audiitorühing, kes soovib teha kohustuslikke auditeid teises liikmesriigis kui tema päritoluliikmesriik, registreerib end vastuvõtvas liikmesriigis pädeva asutuse juures vastavalt artiklitele 15 ja 17.

3.   Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus registreerib audiitorühingu, kui ta on veendunud, et audiitorühing on registreeritud päritoluliikmesriigi pädeva asutuse juures. Kui vastuvõttev liikmesriik kavatseb tugineda tõendile, mis tõendab audiitorühingu registreerimist päritoluliikmesriigis, võib vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuda, et päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud tõend ei tohi olla vanem kui kolm kuud. Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab päritoluliikmesriigi pädevat asutust audiitorühingu registreerimisest.”

5)

Artikli 5 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui vannutatud audiitori või audiitorühingu tunnustamine tunnistatakse mingil põhjusel kehtetuks, teavitab tunnustamise kehtetuks tunnistanud päritoluliikmesriigi pädev asutus kõnealusest otsusest ja selle põhjustest nende vastuvõtvate liikmesriikide asjaomaseid pädevaid asutusi, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on samuti registreeritud kooskõlas artikliga 3a, artikli 16 lõike 1 punktiga c ning artikli 17 lõike 1 punktiga i.”

6)

Artiklisse 6 lisatakse järgmine lõik:

„Artiklis 32 osutatud pädevad asutused teevad omavahel koostööd, et saavutada käesolevas artiklis sätestatud nõuete ühtlustamine. Sellise koostöö puhul võtavad pädevad asutused arvesse auditeerimise ja auditi kutseala arengut ning eelkõige lähenemist, mis selle kutseala puhul on juba toimunud. Nad teevad koostööd audiitorite järelevalveasutuste Euroopa komiteega (CEAOB) ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline ühtlustamine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditiga.”

7)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

artiklis 26 osutatud rahvusvahelised auditeerimisstandardid;”

b)

lõige 3 jäetakse välja.

8)

Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selleks et tagada teoreetiliste teadmiste praktikas rakendamise oskus, mille kontrollimist eksam sisaldab, peab koolitatav isik läbima vähemalt kolmeaastase praktilise väljaõppe, mis muu hulgas hõlmab raamatupidamise aastaaruannete, konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete või samalaadsete raamatupidamise aruannete auditeerimist. Vähemalt kaks kolmandikku sellest praktilisest väljaõppest tuleb läbida ükskõik millises liikmesriigis tunnustatud vannutatud audiitori või audiitorühingu juures.”

9)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Jätkuõpe

Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitorid võtavad osa asjakohastest jätkuõppe programmidest, et hoida teoreetiliste teadmiste, kutseoskuste ja -väärtuste kõrget taset, ning et jätkuõppe nõudest mittekinnipidamine toob kaasa artiklis 30 märgitud asjakohased karistused.”

10)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Teise liikmesriigi vannutatud audiitorite tunnustamine

1.   Pädevad asutused kehtestavad menetlused teistes liikmesriikides tunnustatud vannutatud audiitorite tunnustamiseks. Kõnealused menetlused piirduvad nõudega läbida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (18) artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud kohanemisaeg või punktis h määratletud sobivustest.

2.   Vastuvõttev liikmesriik otsustab, kas tunnustamise taotlejalt nõutakse direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud kohanemisaja või kõnealuse sätte punktis h määratletud sobivustesti läbimist.

Kohanemisaeg ei ole pikem kui kolm aastat ning taotleja suhtes toimub hindamine.

Sobivustest viiakse läbi ühes sellistest keeltest, mis on vastuvõtvas liikmesriigis kohaldatavate keelenõuete kohaselt lubatud. Sobivustest hõlmab vannutatud audiitori teadmisi asjaomase vastuvõtva liikmesriigi õigusnormide kohta ainult sellisel määral, mis on vajalik kohustusliku auditi teostamiseks.

3.   Pädevad asutused teevad koostööd CEAOBi raames, et saavutada kohanemisaja ja sobivustesti nõuete ühtlustamine. Nad peavad parandama nõuete läbipaistvust ja prognoositavust. Nad teevad koostööd CEAOBga ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline ühtlustamine on seotud avaliku huvi üksuste kohustuslike audititega.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).”"

11)

Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik tagab vannutatud audiitorite ja audiitorühingute avalikku registrisse kandmise kooskõlas artiklitega 16 ja 17. Erakorralistel asjaoludel võivad liikmesriigid teha erandeid käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud avalikustamise nõuetest ulatuses, mis on vajalik, et leevendada otsest ja märkimisväärset ohtu mis tahes isiku isiklikule julgeolekule.”

12)

Artikli 17 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„j)

võimaluse korral see, kas audiitorühing on registreeritud vastavalt artikli 3a lõikele 3.”

13)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Kutse-eetika ja kutsealane skeptitsism”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et kohustusliku auditi tegemisel säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kogu auditi kestel kutsealase skeptitsismi, tunnistades võimalust, et aruannetes võib esineda olulisi väärkajastamisi seoses faktide või käitumisega, mis viitavad õigusnormide rikkumisele, sealhulgas pettusele või veale, olenemata vannutatud audiitori või audiitorühingu varasemast kogemusest, et auditeeritava üksuse juhtkond ja selle juhtimise eest vastutavad isikud on olnud ausad ja siirad.

Eelkõige säilitab vannutatud audiitor või audiitorühing kutsealase skeptitsismi siis, kui ta vaatab läbi juhtkonna esitatud hinnanguid õiglaste väärtuste, vara väärtuse languse ning eraldiste ja tulevase rahavoo halvenemise kohta, mis on üksuse tegevuse jätkuvuse seisukohast olulised.

Kutsealase skeptitsismi all mõistetakse käesoleva artikli kohaldamisel suhtumist, mis kätkeb kahtlevat meelt ning valvsust tingimuste suhtes, mis võivad viidata võimalikele väärkajastamistele vigade esinemise või pettuse tõttu, ning auditi tõendusmaterjali kriitilist hindamist.”

14)

Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing ning mis tahes füüsiline isik, kel on võimalik kohustusliku auditi tulemusi otseselt või kaudselt mõjutada, on kohustusliku auditi tegemisel auditeeritavast üksusest sõltumatu ja ei osale auditeeritava üksuse otsuste vastuvõtmises.

Sõltumatus on nõutav vähemalt ajavahemikul, mis hõlmab auditeeritavaid raamatupidamise aruandeid ja kohustusliku auditi tegemist.

Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kõik vajaliku tagamaks, et kohustusliku auditi läbiviimisel ei mõjutaks tema sõltumatust ükski olemasolev või võimalik huvide konflikt ega äri- või muu otsene või kaudne suhe, mille üheks osapooleks on kohustuslikku auditit tegev vannutatud audiitor või audiitorühing või, lähtuvalt olukorrast, selle võrgustik, juhid, audiitorid, töötajad, mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid sellel vannutatud audiitoril või audiitorühingul on võimalik kasutada või kontrollida, ega mis tahes selle vannutatud audiitori või audiitorühinguga kontrollsuhte kaudu otseselt või kaudselt seotud isik.

Vannutatud audiitor või audiitorühing ei tee kohustuslikku auditit, kui alljärgnevate isikute vahel on finants-, isiklik, äri-, tööalane või muu suhe, millest tingituna võib tekkida oht, et esineb eneseülevaatust, omahuvi, eestkostet, familiaarsust või hirmutamist:

vannutatud audiitor, audiitorühing, selle võrgustik ning mis tahes füüsiline isik, kel on võimalik kohustusliku auditi tulemusi mõjutada, ning

auditeeritav üksus,

mille tulemusel objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik järeldaks, võttes arvesse kohaldatud kaitsemeetmeid, et vannutatud audiitori või audiitorühingu sõltumatus on ohustatud.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor, audiitorühing, nende võtmetähtsusega auditeerimispartnerid, nende töötajad ega mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid vannutatud audiitor või audiitorühing saab kasutada või kes osutab teenuseid tema kontrolli all ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingutega, ning nendega komisjoni direktiivi 2004/72/EÜ (19) artikli 1 lõike 2 tähenduses lähedalt seotud isikud ei valda või oma olulist ja otsest kasutoovat huvi üheski finantsinstrumendis, mis on emiteeritud, garanteeritud või muul viisil toetatud mis tahes auditeeritava üksuse poolt, kelle suhtes nad teevad kohustusliku auditi toiminguid, ega tee selliste finantsinstrumentidega mis tahes tehinguid, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu, sealhulgas valitsetavad fondid, nagu pensionifondid ja elukindlustus.

(19)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/72/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega (ELT L 162, 30.4.2004, lk 70).”;"

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud isikud ega ettevõtjad ei osale üheski konkreetse auditeeritava üksuse kohustuslikus auditis ega mõjuta muul viisil selle tulemust, kui nad:

a)

omavad auditeeritava üksuse finantsinstrumente, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu;

b)

omavad auditeeritava üksusega seotud mis tahes üksuse finantsinstrumente, mille omamine võib põhjustada või võib üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti, välja arvatud kaudsed huvid hajutatud ühisinvesteerimiskavade kaudu;

c)

on lõikes 1 osutatud ajavahemiku jooksul olnud auditeeritava üksusega töö-, äri või muudes suhetes, mis võivad põhjustada või võivad üldise arusaama kohaselt põhjustada huvide konflikti.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Lõikes 2 osutatud isikud ega ühingud ei tohi paluda ega võtta vastu rahalisi ega mitterahalisi kingitusi ega teeneid auditeeritavalt üksuselt või auditeeritava üksusega seotud mis tahes üksuselt, v.a juhul, kui objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik peaks nende väärtust vähe- või ebatähtsaks.

6.   Kui auditeeritav üksus raamatupidamise aruande perioodi jooksul omandatakse, ühineb või omandab mõne muu üksuse, teeb vannutatud audiitor või audiitorühing kindlaks kõik praegused või hiljutised huvid või suhted, sh kõnealusele üksusele osutatud auditivälised teenused, mis olemasolevaid kaitsemeetmeid arvesse võttes võiksid seada ohtu audiitori või audiitorühingu sõltumatuse ja võime kohustuslikku auditit pärast ühinemise või omandamise jõustumise kuupäeva jätkata, ja hindab neid huvisid.

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul kolme kuu jooksul võtma vastavalt vajadusele kõik meetmed, et kaotada mis tahes praegused huvid või katkestada suhted, mis ohustaksid tema sõltumatust, ning võtma võimalusel vastu kaitsemeetmed, et minimeerida mis tahes ohtu tema sõltumatusele, mis tuleneb varasematest ja praegustest huvidest ja suhetest.”

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22a

Endiste vannutatud audiitorite või vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajate tööle võtmine auditeeritavate üksuste poolt

1.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit teostav võtmetähtsusega auditeerimispartner ei tee enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui ta astus tagasi auditi teinud vannutatud audiitori või võtmetähtsusega auditeerimispartneri kohalt, või avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi puhul enne vähemalt kahe aasta möödumist järgmist:

a)

asuda auditeeritavas üksuses võtmetähtsusega juhtivale ametikohale;

b)

kui see on kohaldatav, saada auditeeritava üksuse auditikomitee liikmeks ning kui sellist komiteed ei ole, siis auditikomitee ülesannetega samaväärseid ülesandeid täitva organi liikmeks;

c)

saada auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvaks haldusorgani liikmeks või järelevalveorgani liikmeks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et kohustuslikku auditit tegeva vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajad ja partnerid, kes ei ole võtmetähtsusega partnerid, ning mis tahes muud füüsilised isikud, kelle teenuseid asjaomane vannutatud audiitor või audiitorühing saab kasutada või juhtida — juhul kui need töötajad, partnerid või muud füüsilised isikud on ise nimetatud vannutatud audiitoriks –, ei tohi asuda enne vähemalt ühe aasta möödumist sellest, kui nad olid isiklikult otseselt seotud kohustusliku auditiga, ühelegi lõike 1 punktides a, b ja c osutatud ametikohale.”

16)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 22b

Kohustuslikuks auditiks ettevalmistamine ja sõltumatust ohustavate ohtude hindamine

Liikmesriigid tagavad, et enne kohustusliku auditi läbiviimiseks või jätkamiseks nõusoleku andmist hindab vannutatud audiitor või audiitorühing järgmisi asjaolusid ning dokumenteerib need:

kas ta vastab käesoleva direktiivi artiklis 22 sätestatud nõuetele;

kas tema sõltumatus ja ohtude leevendamiseks võetud kaitsemeetmed on ohustatud;

kas tal on kohustusliku auditi nõuetekohaseks tegemiseks olemas vajalikud pädevad töötajad, aeg ja ressursid;

kui tegu on audiitorühinguga, siis kas võtmetähtsusega auditeerimispartner on tunnustatud vannutatud audiitorina liikmesriigis, kus kohustuslik audit peaks läbi viidama.

Liikmesriigid võivad esitada artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.”

17)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmisega seotud eeskirjad vannutatud audiitorite ja audiitorühingute kohta ei takista käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 sätete rakendamist.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui vannutatud audiitor või audiitorühing vahetatakse välja teise vannutatud audiitori või audiitorühingu vastu, võimaldab endine vannutatud audiitor või audiitorühing järgmisele vannutatud audiitorile või audiitorühingule juurdepääsu kogu auditeeritavat üksust ja tema kõige viimast auditit käsitlevale asjakohasele teabele.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5.   Kui vannutatud audiitor või audiitorühing teeb kohustuslikku auditit ettevõtjas, mis on osa kontsernist, mille emaettevõtja asub kolmandas riigis, ei tohi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise eeskirjad takistada vannutatud audiitori või audiitorühingu poolt teostatud auditit käsitlevate asjakohaste dokumentide üleandmist kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile, kui need dokumendid on vajalikud emaettevõtja konsolideeritud raamatupidamise aruannete auditi läbiviimiseks.

Vannutatud audiitor või audiitorühing, kes teeb kohustuslikku auditit ettevõtjas, mis on emiteerinud väärtpabereid kolmandas riigis või moodustab osa kontsernist, mis esitab vastavalt seadusele konsolideeritud raamatupidamise aruandeid kolmandas riigis, võib edastada auditi töödokumendid või muud tema valduses olevad selle üksuse auditiga seotud dokumendid asjaomase kolmanda riigi pädevatele asutustele ainult vastavalt artiklis 47 sätestatud tingimustele.

Teabe edastamine kolmandas riigis asuvale kontserni audiitorile peab olema kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ IV peatükiga ning kohaldatavate siseriiklike isikuandmete kaitse eeskirjadega.”

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sisemine töökorraldus

1.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing täidab järgmisi töökorralduslikke nõudeid:

a)

audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et selle omanikud või aktsionärid ega audiitorühingu või selle sidusettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed ei sekkuks kohustusliku auditi läbiviimisse viisil, mis ohustab audiitorühingu nimel kohustuslikku auditit läbi viiva vannutatud audiitori sõltumatust ja objektiivsust;

b)

vannutatud audiitoril või audiitorühingul on kehtestatud usaldusväärne haldus- ja raamatupidamiskord, sisemise kvaliteedikontrolli toimimise kord, tõhus riskide hindamise kord ning tõhus kord infotöötlussüsteemide kontrollimiseks ja kaitsmiseks.

Nimetatud sisekontrolli toimimise kord töötatakse välja selleks, et tagada otsuste ja protseduuride järgimine kõigil audiitorühingu või vannutatud audiitori toimimisstruktuuri tasanditel;

c)

vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et tema töötajatel ja kõigil teistel füüsilistel isikutel, kelle teenuseid ta saab kasutada või kontrollida ning kes on otseselt seotud kohustusliku auditi toimingute läbiviimisega, oleksid neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused;

d)

vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra tagamaks, et oluliste auditiülesannete allhanget ei teostataks nii, et see kahjustab vannutatud audiitori või audiitorühingu sisemise kvaliteedikontrolli või pädevate asutuste võimet teostada järelevalvet selle üle, kuidas vannutatud audiitor või audiitorühing täidab käesolevas direktiivis ja, kui see on kohaldatav siis, määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud kohustusi;

e)

vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra artiklites 22, 22a ja 22b osutatud sõltumatusele tekkivate ohtude välistamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks või juhtimiseks ja avalikustamiseks;

f)

vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab asjakohased tegevuspõhimõtted ja korra kohustusliku auditi läbiviimiseks, töötajate juhendamiseks ning nende tegevuse järelevalveks ja kontrollimiseks ning artikli 24b lõikes 5 osutatud audititoimiku struktuuri korraldamiseks;

g)

vannutatud audiitor või audiitorühing kehtestab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi, et tagada kohustusliku auditi kvaliteet.

Kvaliteedikontrolli süsteem peab hõlmama vähemalt punktis f kirjeldatud tegevuspõhimõtteid ja korda. Audiitorühingu puhul vastutab sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi eest isik, kes on kvalifitseeritud vannutatud audiitorina;

h)

vannutatud audiitor või audiitorühing kasutab asjakohaseid süsteeme, ressursse ja korda, et tagada oma kohustusliku auditi toimingute teostamisel pidevus ja regulaarsus;

i)

samuti kehtestab vannutatud audiitor või audiitorühing asjakohase ja tõhusa organisatsioonilise ja halduskorra tegelemiseks juhtumitega, millel on või võivad olla tõsised tagajärjed tema kohustusliku auditi toimingute usaldusväärsusele, ning selliste juhtumite dokumenteerimiseks;

j)

vannutatud audiitoril või audiitorühingul on asjakohased tasustamise, sealhulgas kasumi jaotamise põhimõtted, mis pakuvad piisavalt stiimuleid tulemuste saavutamiseks, et tagada auditi kvaliteet. Eelkõige ei tohi tulu, mida vannutatud audiitor või audiitorühing auditeeritavalt üksuselt kutsetegevusväliseid teenuseid osutades teenib, võtta arvesse ühegi sellise isiku töö hindamisel või tasustamisel, kes on auditeerimisse kaasatud või kes suudab mõjutada selle läbiviimist;

k)

vannutatud audiitor või audiitorühing jälgib ja hindab oma käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt kehtestatud süsteemide ning sisemise kvaliteedikontrolli korra asjakohasust ja tulemuslikkust ning võtab asjakohased meetmed mis tahes puuduste kõrvaldamiseks. Eelkõige teeb vannutatud audiitor või audiitorühing kord aastas punktis g osutatud sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi hindamise. Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab andmed selle hindamise tulemuste ning väljapakutud meetmete kohta sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks.

Esimeses lõigus osutatud tegevuspõhimõtted ja kord dokumenteeritakse ning neist teavitatakse vannutatud audiitori või audiitorühingu töötajaid.

Liikmesriigid võivad esitada artikli 2 punkti 1 alapunktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.

Auditiülesannete allhange vastavalt käesoleva lõike punktile d ei mõjuta vannutatud audiitori või audiitorühingu vastutust auditeeritava üksuse ees.

2.   Kõnealuste nõuete täitmisel seoses käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustustega võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse oma tegevuse ulatust ja keerukust.

Vannutatud audiitor või audiitorühing peab olema suuteline tõestama pädevale asutusele, et nõuete täitmiseks mõeldud tegevuspõhimõtted ja kord on asjakohased, arvestades vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatust ja keerukust.”

19)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24b

Töökorraldus

1.   Liikmesriigid tagavad, et kui kohustuslikku auditit teeb audiitorühing, määrab audiitorühing vähemalt ühe võtmetähtsusega auditeerimispartneri. Audiitorühing varustab võtmetähtsusega auditeerimispartneri(d) oma ülesannete korrektseks täitmiseks piisavate ressurssidega ja personaliga, kellel on vajalikud pädevused ja võimekus.

Ametisse määratava(te) võtmetähtsusega auditeerimispartneri(te) valimisel lähtub audiitorühing peamiselt auditi kvaliteedi tagamise, sõltumatuse ning pädevuse kriteeriumitest.

Võtmetähtsusega auditeerimispartner(id) osaleb (osalevad) aktiivselt kohustusliku auditi teostamises.

2.   Kohustusliku auditi tegemisel pühendab vannutatud audiitor auditiülesandele piisavalt aega ning tagab piisavad ressursid oma ülesande korrektseks täitmiseks.

3.   Liikmesriigid tagavad, et vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumised. Liikmesriigid võivad vabastada vannutatud audiitorid ja audiitorühingud sellest kohustustest väiksemate õigusrikkumiste puhul. Samuti dokumenteerivad vannutatud audiitorid ja audiitorühingud kõik selle tagajärjed, sealhulgas õigusrikkumiste käsitlemiseks ja sisemise kvaliteedikontrolli süsteemi muutmiseks võetud meetmed. Nad koostavad aastaaruande ülevaatega kõigist sellistest võetud meetmetest ning edastavad selle oma töötajatele.

Juhul kui vannutatud audiitor või audiitorühing küsib nõu välistelt ekspertidelt, dokumenteerib ta esitatud päringu ning saadud nõuande.

4.   Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kliendikonto dokumendid. Nimetatud dokumendid peavad sisaldama iga auditikliendi kohta järgmisi andmeid:

a)

nimi, aadress ja tegevuskoht;

b)

audiitorühingu puhul võtmetähtsusega auditeerimispartner(id);

c)

igal majandusaastal kohustusliku auditi eest võetud tasud ning muude teenuste eest võetud tasud.

5.   Vannutatud audiitor või audiitorühing koostab iga kohustusliku auditi kohta auditi toimiku.

Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib ka vähemalt käesoleva direktiivi artikli 22b lõike 1 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklite 6–8 kohaselt saadud andmed.

Vannutatud audiitor või audiitorühing säilitab kõik muud andmed ja dokumendid, mis on olulised toetamaks käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 10 ja 11 osutatud aruandeid ning jälgimaks vastavust käesolevale direktiivile ja muudele kohaldatavate õigusnormidele.

Audititoimik suletakse hiljemalt 60 päeva pärast käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 10 osutatud auditiaruande allkirjastamise kuupäeva.

6.   Vannutatud audiitor või audiitorühing dokumenteerib kõik kirjalikult esitatud kaebused tehtud kohustuslike auditite läbiviimise kohta.

7.   Liikmesriigid võivad seoses lõigetega 3 ja 6 esitada artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud audititele lihtsustatud nõudeid.”

20)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 25a

Kohustusliku auditi ulatus

Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklites 10 ja 11 sätestatud aruandlusnõuete kohaldamist, ei hõlma kohustuslik audit kinnitava avalduse esitamist auditeeritava üksuse majandustegevuse jätkusuutlikkuse kohta tulevikus ega selle kohta, kui tõhusalt või tulemuslikult üksuse juhtkond või haldusorgan üksuse tegevust on juhtinud või edaspidi juhib.”

21)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Auditeerimisstandardid

1.   Liikmesriigid nõuavad vannutatud audiitoritelt ja audiitorühingutelt kohustuslike auditite tegemist kooskõlas komisjoni poolt lõike 3 kohaselt vastuvõetud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega.

Liikmesriigid võivad kohaldada riigisiseseid auditeerimisstandardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni komisjon ei ole võtnud vastu sama valdkonda hõlmavat rahvusvahelist auditeerimisstandardit.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „rahvusvahelised auditeerimisstandardid” rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid (ISAd), rahvusvahelist kvaliteedikontrolli standardit (ISQS 1) ning muid seotud standardeid, mille on välja andnud Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon (IFAC) rahvusvahelise auditeerimis- ja kindlustusstandardite nõukogu (IAASB) kaudu niivõrd, kuivõrd need on kohustusliku auditi seisukohast olulised.

3.   Komisjonile antakse õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kooskõlas artikliga 48a vastu lõikes 1 osutatud rahvusvahelised auditeerimisstandardid auditeerimistavade, vannutatud audiitorite ja audiitorühingute sõltumatuse ja sisemise kvaliteedikontrolli valdkonnas nende standardite liidus kohaldamise eesmärgil.

Komisjon võib rahvusvahelised auditeerimisstandardid vastu võtta üksnes juhul, kui need:

a)

on välja töötatud nõuetekohase menetluse teel avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes ja on rahvusvaheliselt üldtunnustatud;

b)

aitavad kaasa raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kõrge usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamisele vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 4 lõikes 3 sätestatud põhimõtetele;

c)

edendavad liidus üldist heaolu ning

d)

ei muuda ühtegi käesoleva direktiivi nõuet ega täienda selle nõudeid, välja arvatud IV peatükis ning artiklites 27 ja 28 sätestatud nõuded.

4.   Olenemata lõike 1 teisest lõigust, võivad liikmesriigid kehtestada auditimenetlusi või nõudeid lisaks komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele üksnes järgmistel juhtudel:

a)

kõnealused auditimenetlused või nõuded on vajalikud selleks, et täita siseriiklikke õigusnorme seoses kohustuslike auditite ulatusega, või

b)

niivõrd, kuivõrd see on vajalik raamatupidamise aruannete usaldusväärsuse ja kvaliteedi suurendamiseks.

Liikmesriigid teatavad kõnealused auditimenetlused ja nõuded komisjonile vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist või juhul, kui nõuded on rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmisel juba olemas, hiljemalt kolme kuu jooksul alates asjaomase rahvusvahelise auditeerimisstandardi vastuvõtmisest.

5.   Juhul kui liikmesriik nõuab väikeste ettevõtjate kohustuslikku auditit, võib ta ette näha, et lõikes 1 osutatud auditeerimisstandardite kohaldamine on proportsionaalne kõnealuste ettevõtjate tegevuse ulatuse ja keerukusega. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, et tagada auditeerimisstandardite proportsionaalne kohaldamine väikeste ettevõtjate kohustuslike auditite suhtes.”

22)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustuslikud auditid

1.   Liikmesriigid tagavad, et kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruande kohustusliku auditi tegemisel:

a)

kontserni audiitor kannab seoses konsolideeritud raamatupidamise aruandega täielikku vastutust käesoleva direktiivi artiklis 28 ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 10 osutatud auditiaruande eest ning vajaduse korral kõnealuse määruse artiklis 11 osutatud auditikomiteele esitatava täiendava aruande eest;

b)

kontserni audiitor hindab kontserni auditi jaoks kolmanda riigi audiitori(te) või vannutatud audiitori(te) ja kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt teostatud audititööd ning dokumenteerib nende audiitorite töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse, sh võimalusel kontserni audiitori ülevaate nende audiitorite auditidokumentide asjakohaste osade kohta;

c)

kontserni audiitor vaatab üle kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e ja audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi jaoks tehtud audititöö ja dokumenteerib selle.

Dokumendid, mida kontserni audiitor säilitab, peavad olema koostatud nii, et asjakohasel pädeval asutusel oleks võimalik kontserni audiitori tööd üle vaadata.

Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c täitmiseks peab kontserni audiitor taotlema kolmanda riigi audiitori(te)lt, vannutatud audiitori(te)lt, kolmanda riigi auditeeriva(te)lt üksus(t)elt või audiitorühingu(te)lt nõusolekut asjakohaste dokumentide üleandmiseks konsolideeritud raamatupidamise aruande auditi läbiviimise ajal, mis on tingimuseks, et kontserni audiitor võib selle (nende) kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) tööd usaldada.

2.   Juhul kui kontserni audiitoril ei ole võimalik lõike 1 esimese lõigu punkti c täita, võtab ta asjakohaseid meetmeid ning teavitab sellest asjakohast pädevat asutust.

Sellised meetmed hõlmavad vastavalt vajadusele täiendava kohustusliku auditi tegemist asjaomases tütarettevõtjas, tehes seda otseselt ise või tellides sellise teenuse.

3.   Kui kontserni audiitori suhtes kohaldatakse kvaliteeditagamise ülevaatust või uurimist seoses sellise ettevõtjate kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohta teostatud kohustusliku auditiga, teeb kontserni audiitor pädevale asutusele viimase taotluse korral kättesaadavaks kontserni audiitori poolt säilitatavad dokumendid audititöö kohta, mis on tehtud kolmanda riigi audiitori(te), vannutatud audiitori(te), asjaomase kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi eesmärgil, sealhulgas kontserni auditi seisukohast olulised mis tahes töödokumendid.

Pädev asutus võib paluda asjaomastelt pädevatelt asutustelt täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on tehtud vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) poolt kontserni auditi läbiviimiseks artikli 36 kohaselt.

Kui ettevõtjate kontserni emaettevõtjat või tütarettevõtjat auditeerib (auditeerivad) kolmanda riigi audiitor(id) või auditeeriv(ad) üksus(ed), võib pädev asutus paluda täiendavaid dokumente audititöö kohta, mis on tehtud kolmanda riigi audiitori(te) või kolmanda riigi auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, asjaomastelt kolmanda riigi pädevatelt asutustelt vastavalt artiklis 47 sätestatud töökorraldusele.

Erandina kolmandast lõikest, kui ettevõtete kontserni emaettevõtjat või tütarettevõtjat auditeerib audiitor või auditeeriv üksus kolmandast riigist, kus puudub artiklis 47 osutatud töökorraldus, tagab kontserni audiitor vastava taotluse korral ka täiendavate dokumentide nõuetekohase esitamise audititöö kohta, mis on teostatud kolmanda riigi audiitori(te) või auditeeriva(te) üksus(t)e poolt, sealhulgas kontserni auditi seisukohast oluliste töödokumentide esitamise. Et tagada nimetatud dokumentide esitamine, jätab kontserni audiitor endale kõnealustest dokumentidest koopia või alternatiivina lepib kolmanda riigi audiitori või auditeeriva üksusega kokku, et talle võimaldatakse taotluse korral neile dokumentidele lubatud ja piiramatu juurdepääs, või rakendab muid asjakohaseid meetmeid. Kui auditi töödokumente ei ole võimalik õiguslikel või muudel põhjustel kolmandast riigist kontserni audiitorile edastada, peab kontserni audiitor säilitama oma dokumentide hulgas ka tõendusmaterjali selle kohta, et ta on läbinud asjakohased protseduurid auditi dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.”

23)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 28

Auditiaruanne

1.   Vannutatud audiitor või audiitorühing esitab kohustusliku auditi tulemused auditiaruandes. Aruanne koostatakse kooskõlas liidu või asjaomase liikmesriigi vastu võetud auditeerimisstandardite nõuetega, nagu on osutatud artiklis 26.

2.   Auditiaruanne on kirjalik ning sisaldab järgmist:

a)

üldandmed üksuse kohta, mille raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande suhtes kohustuslikku auditit tehakse; raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pealkiri, kuupäev ja aruandega hõlmatud periood; raamatupidamise aruande õigusraamistik, mida aruande koostamisel kohaldati;

b)

kohustusliku auditi ulatuse kirjeldus, milles märgitakse vähemalt auditeerimisstandardid, mille kohaselt kohustuslik audit läbi viidi;

c)

auditiarvamus, mis on kas märkusteta, märkustega või vastupidine ning milles on selgelt märgitud vannutatud audiitori või audiitorühingu arvamus seoses järgmisega:

i)

kas raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate kooskõlas raamatupidamise aruannete koostamise õigusraamistikuga, ning

ii)

vajaduse korral see, kas raamatupidamise aastaaruanne vastab põhikirjajärgsetele nõuetele.

Kui vannutatud audiitoril või audiitorühingul ei ole võimalik auditiarvamust avaldada, siis peab aruanne sisaldama arvamuse avaldamisest loobumist;

d)

viited mis tahes muudele küsimustele, millele vannutatud audiitor või audiitorühing soovib erilist tähelepanu juhtida, lisamata auditiarvamusele märkusi;

e)

arvamus ja avaldus, mis põhinevad auditi käigus tehtud tööl, millele on osutatud direktiivi 2013/34/EL artikli 34 lõike 1 teises lõigus;

f)

avaldus mis tahes oluliste ebakindlust põhjustavate asjaolude kohta, mis on seotud sündmuste või olukordadega, mis võivad seada märkimisväärse kahtluse alla üksuse suutlikkuse tegevust jätkata;

g)

vannutatud audiitori tegevuskoht või audiitorühingu asutamise koht.

Liikmesriigid võivad sätestada auditiaruande sisu käsitlevaid lisanõudeid.

3.   Kui kohustusliku auditi on viinud läbi rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, lepivad vannutatud audiitorid või audiitorühingud kokku kohustusliku auditi tulemustes ning esitavad ühise aruande ja arvamuse. Erimeelsuste korral esitab iga vannutatud audiitor või audiitorühing oma arvamuse auditiaruande eraldi lõigus ning märgib ära lahkarvamuse põhjuse.

4.   Vannutatud audiitor allkirjastab ja kuupäevastab auditiaruande. Kui kohustusliku auditi teostab audiitorühing, siis peab auditiaruanne olema alla kirjutatud vähemalt audiitorühingu nimel kohustusliku auditi teostanud vannutatud audiitori(te) poolt. Kui töövõttu on samal ajal teostanud rohkem kui üks vannutatud audiitor või audiitorühing, allkirjastavad auditiaruande kõik vannutatud audiitorid või vähemalt iga audiitorühingu nimel auditit läbi viivad vannutatud audiitorid. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid ette näha, et selliseid allkirju ei pea avalikustama, kui selline avalikustamine võib otseselt ja oluliselt ohustada mis tahes isiku isiklikku julgeolekut.

Igal juhul peavad asjaga seotud isikute nimed olema teada asjaomastele pädevatele asutustele.

5.   Vannutatud audiitori või audiitorühingu aruanne konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohta peab vastama lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele. Tegevusaruande ja raamatupidamise aruande kooskõla hindamisel vastavalt lõike 2 punktile e võtab vannutatud audiitor või audiitorühing arvesse konsolideeritud raamatupidamise aruannet ja konsolideeritud tegevusaruannet. Kui emaettevõtja raamatupidamise aastaaruanne on lisatud konsolideeritud raamatupidamise aruandele, võib käesoleva artikliga nõutavad vannutatud audiitorite või audiitorühingute aruanded ühendada.”

24)

Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kvaliteeditagamise süsteem peab olema korraldatud nii, et see ei sõltuks vannutatud audiitoritest ega audiitorühingutest, kelle tööd üle vaadatakse, ning selle suhtes teostatakse avalikku järelevalvet;”

ii)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

kvaliteeditagamise ülevaatused toimuvad riskianalüüsi alusel ning artikli 2 punkti 1 alapunktis a määratletud kohustuslikke auditeid läbi viivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute puhul vähemalt iga kuue aasta tagant;”

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„k)

kvaliteeditagamise ülevaatused on asjakohased ja proportsionaalsed, arvestades ülevaadatava vannutatud audiitori või audiitorühingu tegevuse ulatust ja mahtu.”;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõike 1 punkti e kohaldamise eesmärgil kohaldatakse ülevaatajate valimise suhtes vähemalt järgmisi kriteeriumeid:

a)

ülevaatajatel on asjakohane erialane haridus ja kogemus kohustusliku auditi ja raamatupidamise aruandluse valdkonnas, millele lisaks nad peavad olema läbinud erikoolituse kvaliteeditagamise ülevaatuste alal;

b)

isikul ei ole lubatud tegutseda ülevaatajana vannutatud audiitori või audiitorühingu kvaliteeditagamise ülevaatamise alal enne, kui on möödunud vähemalt kolm aastat ajast, kui see isik lakkas olemast selle audiitori või audiitorühingu partner või töötaja või olemast kõnealuse vannutatud audiitori või audiitorühinguga muul viisil seotud;

c)

ülevaatajad peavad kinnitama, et nende ja ülevaadatava vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esine huvide konflikte.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõike 1 punkti k kohaldamise eesmärgil nõuavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtaksid keskmise suurusega ja väikeste ettevõtjate raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustuslike auditite kvaliteeditagamise ülevaatuste tegemisel arvesse asjaolu, et kooskõlas artikliga 26 vastu võetud auditeerimisstandardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega.”

25)

VII peatükk asendatakse järgmisega:

„VII PEATÜKK

UURIMISED JA KARISTUSED

Artikkel 30

Uurimise ja karistuste süsteemid

1.   Liikmesriigid tagavad tõhusate uurimise ja karistuste süsteemide olemasolu, et avastada, korrigeerida ja vältida nõuetele mittevastavate kohustuslike auditite läbiviimist.

2.   Ilma et see piiraks liikmesriikide tsiviilvastutusealast õiguskorda, näevad liikmesriigid ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes, kes ei ole kohustuslikku auditit teinud käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 rakendussätete kohaselt.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte sätestada halduskaristusi õigusrikkumiste puhul, mille puhul juba kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust. Sellisel juhul teatavad nad komisjonile asjakohased kriminaalõiguse sätted.

3.   Liikmesriigid näevad ette, et vannutatud audiitorite ja audiitorühingute suhtes rakendatud meetmed või neile mõistetud karistused tehakse avalikkusele teatavaks. Karistused peavad võimaldama ka vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamist kehtetuks tunnistada. Liikmesriigid võivad otsustada, et niisugune avalikustamine ei hõlma isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses.

4.   Hiljemalt 17. juuniks 2016 teavitavad liikmesriigid lõikes 2 osutatud eeskirjadest komisjoni. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõik nende sätete muudatused.

Artikkel 30a

Karistuste kohaldamise õigus

1.   Liikmesriigid näevad ette, et pädevatel asutustel on õigus käesoleva direktiivi ja kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumise eest kohaldada vähemalt järgmisi haldusmeetmeid ja karistusi:

a)

teade, millega nõutakse, et õigusrikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks õigusrikkumise ja hoiduks teo kordamisest;

b)

avalik avaldus, milles on märgitud vastutav isik ja õigusrikkumise olemus ning mis avaldatakse pädevate asutuste veebisaidil;

c)

vannutatud audiitori, audiitorühingu või võtmetähtsusega auditeerimispartneri suhtes kohaldatav kuni kolme aasta pikkune kohustusliku auditi läbiviimise ja/või auditiaruannete allkirjastamise keeld;

d)

avaldus, et auditiaruanne ei vasta käesoleva direktiivi artikli 28 või kui see on kohaldatav, siis määruse (EL) nr 537/2014 artikli 10 nõuetele;

e)

audiitorühingu liikme või avaliku huvi üksuse haldus- või juhtimisorgani liikme suhtes kohaldatav kuni kolme aasta pikkune ajutine keeld, mis ei luba tal ajutiselt täita oma ülesandeid audiitorühingus või avaliku huvi üksuses;

f)

füüsilistele ja juriidilistele isikutele rahaliste halduskaristuste mõistmine.

2.   Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad kooskõlas käesoleva direktiivi ja siseriikliku õigusega kasutada karistuste kohaldamise õigust järgmisel viisil:

a)

vahetult;

b)

koostöös teiste asutustega;

c)

pöördudes pädevate õigusasutuste poole.

3.   Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele lisaks lõikes 1 osutatud õigustele muid karistuste kohaldamise õigusi.

4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda avaliku huvi üksuste üle järelevalvet teostavatele asutustele, kui need ei ole määratud pädeva asutusena vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 lõike 2 kohaselt, õiguse kohaldada karistusi kõnealuses määruses sätestatud aruandluskohustuste rikkumise eest.

Artikkel 30b

Karistuste tulemuslik kohaldamine

Eeskirjade kehtestamisel artikli 30 alusel nõuavad liikmesriigid, et pädevad asutused võtavad halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse otsustamisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas, kui see on asjakohane:

a)

õigusrikkumise raskust ja kestust;

b)

vastutava isiku vastutuse määra;

c)

vastutava isiku majanduslikku tugevust, näiteks vastutava juriidilise isiku puhul kogukäivet ning vastutava füüsilise isiku puhul tema aastatulu;

d)

vastutatava isiku poolt saadud kasu või ärahoitud kahjumi summat, kui see on võimalik kindlaks määrata;

e)

vastutava isiku ja pädeva asutuse vahel toimuva koostöö taset;

f)

vastutava juriidilise või füüsilise isiku varasemaid õigusrikkumisi.

Pädevad asutused võivad võtta arvesse ka muid tegureid, kui sellised tegurid on täpsustatud siseriikliku õigusega.

Artikkel 30c

Karistuste ja meetmete avalikustamine

1.   Pädevad asutused avalikustavad oma ametlikul veebisaidil vähemalt kõik käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 sätete rikkumise eest mõistetud halduskaristused, kui asjas on kõik edasikaebevõimalused ammendatud või selleks sätestatud tähtajad on möödunud, nii kiiresti kui võimalik kohe pärast karistatava isiku teavitamist kõnealusest otsusest, sealhulgas teabe rikkumise liigi ja laadi kohta ning füüsilise või juriidilise isiku nime, kellele karistus mõisteti.

Kui liikmesriigid lubavad avalikustada teavet edasikaevatud karistuste kohta, avaldavad pädevad asutused niipea kui võimalik oma ametlikul veebisaidil ka teabe edasikaebamise seisu ja tulemuse kohta.

2.   Pädevad asutused avaldavad teavet kohaldatud karistuste kohta anonüümselt ning kooskõlas siseriikliku õigusega järgmistel juhtudel:

a)

kui füüsilisele isikule mõistetud karistuse puhul on avalikustamise proportsionaalsuse kohustusliku eelneva hindamise käigus tõendatud, et isikuandmete avalikustamine on ebaproportsionaalne;

b)

kui avalikustamine ohustaks finantsturgude stabiilsust või käimasolevat kriminaaluurimist;

c)

kui avalikustamine põhjustaks asjaomastele ettevõtjatele või üksikisikutele ebaproportsionaalset kahju.

3.   Pädevad asutused tagavad, et lõike 1 kohane avalikustamine on proportsionaalse kestusega ning teave jääb nende veebisaidil avaldatuks vähemalt viieks aastaks pärast seda, kui kõik edasikaebeõigused on ammendunud või selleks kehtestatud tähtajad on möödunud.

Karistuste ja meetmete ning mis tahes avalike avalduste avaldamisel austatakse põhiõigusi, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Liikmesriigid võivad otsustada, et niisugune avaldamine või mis tahes avalik avaldus ei hõlma isikuandmeid direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 esimese lõigu punkti a tähenduses.

Artikkel 30d

Edasikaebamine

Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse poolt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) nr 537/2014 alusel tehtud otsuseid saab edasi kaevata.

Artikkel 30e

Õigusrikkumistest teatamine

1.   Liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse tulemuslik kord julgustamaks pädevate asutuste teavitamist käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumistest.

2.   Lõikes 1 osutatud kord peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)

rikkumisteadete vastuvõtmise ja nende järelkontrolli protseduurid;

b)

isikuandmete kaitse, mis kehtib nii võimalikust või tegelikust õigusrikkumisest teatanud isiku kui ka õigusrikkumise toimepanekus kahtlustatava või õigusrikkumise väidetavalt toime pannud isiku suhtes ning mis on kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega;

c)

asjakohased menetlused, mis tagavad menetlusosalise või süüdistatava õiguse kaitsele ja ärakuulamisele enne, kui tema suhtes võetakse vastu otsus, ning tema õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele tema suhtes tehtud otsuse või rakendatud meetme puhul.

3.   Liikmesriigid tagavad, et audiitorühingud kehtestavad asjakohase korra, mille kohaselt nende töötajad saavad teatada võimalikest või tegelikest käesoleva direktiivi või määruse (EL) nr 537/2014 rikkumistest asutusesiseselt selleks määratud kanali kaudu.

Artikkel 30f

Teabevahetus

1.   Pädevad asutused esitavad CEAOB-le kord aastas koondteabe kõikide käesoleva peatüki kohaselt kohaldatud haldusmeetmete ja karistuste kohta. CEAOB avaldab selle teabe aastaaruandes.

2.   Pädevad asutused teavitavad CEAOBd viivitamata kõikidest artikli 30a lõike 1 punktides c ja e osutatud ajutistest keeldudest.”

26)

Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid loovad lõigetes 2–7 sätestatud põhimõtetele tugineva vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tõhusa avaliku järelevalve süsteemi ning määravad niisuguse järelevalve eest vastutava pädeva asutuse.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Pädevat asutust juhivad mittepraktiseerivad isikud, kellel on teadmised kohustusliku auditi seisukohast olulistes valdkondades. Kõnealused isikud valitakse vastavalt sõltumatule ja läbipaistvale ametisse nimetamise menetlusele.

Pädev asutus võib eriülesannete täitmiseks võtta tööle praktiseerivaid isikuid ning võib samuti paluda ekspertide abi, kui see on tema ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks oluline. Niisugustel juhtudel ei kaasata praktiseerivat isikut ega eksperti pädeva asutuse otsuste tegemisse.”;

c)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Pädeval asutusel on lõplik vastutus järgmise järelevalve üle:

a)

vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine;

b)

standardite vastuvõtmine audiitorühingute kutse-eetika ja sisemise kvaliteedikontrolli kohta, välja arvatud juhul, kui kõnealused standardid võtavad vastu või kiidavad heaks muud liikmesriigi asutused;

c)

jätkuõpe;

d)

kvaliteedi tagamise süsteemid;

e)

uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid.”;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„4a.   Liikmesriigid nimetavad ühe või mitu pädevat asutust käesolevas direktiivis ettenähtud ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid nimetavad üksnes ühe pädeva asutuse, kellel lasub lõplik vastutus käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmise eest, välja arvatud ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45, või ühistute, hoiupankade või samalaadsete üksuste tütarettevõtjate või õigusjärglaste kohustusliku auditi läbiviimiseks, nagu on osutatud direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 45.

Liikmesriigid teavitavad nimetamisest komisjoni.

Pädevad asutused peaksid olema korraldatud nii, et ei tekiks huvide konflikti.

4b.   Liikmesriigid võivad delegeerida või lubada pädeval asutusel delegeerida mis tahes ülesandeid teistele ametiasutustele või organitele, kes on seaduse alusel määratud selliseid ülesandeid täitma või kes on seaduse alusel volitatud neid ülesandeid täitma.

Delegeerimise puhul täpsustatakse delegeeritud ülesanded ning tingimused, mille kohaselt neid tuleb täita. Asutused või organid on korraldatud nii, et puudub huvide konflikt.

Juhul kui pädev asutus delegeerib ülesannete täitmise teistele asutustele või organitele, saab ta need delegeeritud ülesanded ja õigused juhtumipõhiselt tagasi võtta.”;

e)

lõiked 5–7 asendatakse järgmisega:

„5.   Pädeval asutusel on vajaduse korral õigus algatada ja korraldada uurimine seoses vannutatud audiitorite ja audiitorühingutega ning õigus võtta asjakohaseid meetmeid.

Kui pädev asutus sõlmib konkreetsete ülesannete täitmiseks lepingu ekspertidega, tagab pädev asutus, et nende ekspertide ja uurimise all oleva vannutatud audiitori või audiitorühingu vahel ei esineks huvide konflikte. Need eksperdid peavad täitma samu nõudeid, mis on ette nähtud artikli 29 lõike 2 punktiga a.

Pädevale asutusele antakse vajalikud õigused käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks.

6.   Pädev asutus peab olema läbipaistev. See hõlmab iga-aastaste tööprogrammide ja tegevusaruannete avaldamist.

7.   Avaliku järelevalve süsteemi tuleb piisavalt rahastada ning sellele tuleb tagada piisavad ressursid lõikes 5 osutatud uurimise algatamiseks ja korraldamiseks. Avaliku järelevalve süsteemi rahastamine peab olema kindel ning vaba vannutatud audiitorite või audiitorühingute mis tahes lubamatust mõjust.”

27)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, teostatakse ühes liikmesriigis tunnustatud audiitorühingute suhtes, kes osutavad auditeerimisteenuseid teises liikmesriigis vastavalt artiklile 3a, päritoluliikmesriigis kvaliteeditagamise ülevaatust ning kõigi vastuvõtvas liikmesriigis läbi viidud auditite järelevalvet.”;

b)

lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustusliku auditi puhul ei või konsolideeritud raamatupidamise aruande kohustuslikku auditit nõudev liikmesriik kehtestada kohustusliku auditi suhtes täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad teises liikmesriigis asuva tütarettevõtja kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat ja sõltumatust.

3.   Ettevõtja puhul, kelle väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul mõnes muus liikmesriigis kui see, kus on selle ettevõtja registrijärgne asukoht, ei või liikmesriik, kus nende väärtpaberitega kaubeldakse, kehtestada kohustusliku auditi suhtes mingeid täiendavaid nõudeid, mis käsitlevad selle ettevõtja raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohustuslikku auditit teostava vannutatud audiitori või audiitorühingu registreerimist, kvaliteeditagamise ülevaatust, auditeerimisstandardeid, kutse-eetikat või sõltumatust.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Kui vannutatud audiitor või audiitorühing on registreeritud mis tahes liikmesriigis artikli 3 või artikli 44 kohase tunnustamise tulemusena ning kõnealune vannutatud audiitor või audiitorühing esitab artikli 45 lõikes 1 osutatud aruandeaasta raamatupidamise aruandeid või konsolideeritud raamatupidamise aruandeid käsitlevaid auditiaruandeid, kohaldab liikmesriik, kus vannutatud audiitor või audiitorühing on registreeritud, tema suhtes oma järelevalve, kvaliteeditagamise ning uurimise ja karistuste süsteeme.”

28)

Artikkel 35 jäetakse välja.

29)

Artiklit 36 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Tunnustamise, registreerimise, kvaliteeditagamise, kontrolli ja distsipliini eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused, määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 kohaselt määratud pädevad asutused ja asjaomased Euroopa järelevalveasutused teevad üksteisega koostööd alati, kui see on vajalik nende käesolevast direktiivist ja määrusest (EL) nr 537/2014 tulenevate vastavate kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Ühe liikmesriigi pädevad asutused abistavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi. Eelkõige vahetavad pädevad asutused teavet ja teevad koostööd seoses kohustusliku auditiga alustatud uurimise osas.”;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõige 2 ei takista pädevaid asutusi vahetamast konfidentsiaalset teavet. Selliselt vahetatud teabe suhtes kehtib sama kutsesaladuse hoidmise kohustus, mida peavad järgima isikud, kes töötavad või on töötanud pädevates asutustes. Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse ka muude isikute suhtes, kellele pädevad asutused on delegeerinud ülesandeid seoses käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidega.”;

c)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

kolmanda lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on taotluse saanud liikmesriigi asutused juba algatanud kohtumenetluse või”;

ii)

kolmanda lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kui taotluse saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba teinud nende isikute suhtes sama teo osas lõpliku otsuse.”;

iii)

neljas lõik asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks kohustusi, mida nad peavad kohtumenetluse käigus täitma, võivad lõike 1 alusel teavet saavad pädevad asutused või Euroopa järelevalveasutused kasutada seda teavet ainult käesolevas direktiivis või määruses (EL) nr 537/2014 käsitletud ülesannete täitmiseks ning seoses haldus- või kohtumenetlustega, mis on konkreetselt seotud kõnealuste ülesannete täitmisega.”;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„4a.   Liikmesriigid võivad võimaldada pädevatel asutustel edastada avaliku huvi üksuste järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele, keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale kui rahandusasutustele ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule konfidentsiaalset teavet, mis on mõeldud selleks, et nad saaksid täita oma ülesandeid. Kõnealuseid asutusi või organeid ei takistata edastamast pädevatele asutustele teavet, mida pädevad asutused võivad vajada määruse (EL) nr 537/2014 kohaste kohustuste täitmiseks.”;

e)

lõike 6 neljandas lõigus asendatakse punkt a järgmisega:

„a)

kui selline uurimine võib ebasoodsalt mõjutada taotluse saanud liikmesriigi suveräänsust, julgeolekut või riigikorda või rikkuda riigi julgeolekueeskirju või”;

f)

lõige 7 jäetakse välja.

30)

Artiklisse 37 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lepingusse on keelatud lisada sätet, millega piiratakse lõike 1 kohast auditeeritava üksuse aktsionäride, osanike või liikmete üldkoosoleku valikut nimetada ametisse konkreetne vannutatud audiitor või audiitorühing asjaomase üksuse kohustusliku auditi tegemiseks teatavate vannutatud audiitorite või audiitorühingute kategooriate või nimekirjadega. Kõik sellised lepingusätted on õigustühised.”

31)

Artiklisse 38 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Avaliku huvi üksuse kohustusliku auditi puhul tagab liikmesriik, et:

a)

aktsionäridel või osanikel, kes esindavad 5 % või rohkem hääleõigustest või aktsia- või osakapitalist;

b)

siseriikliku õiguse alusel määratletud muudel auditeeritavate üksuste organitel või

c)

käesoleva direktiivi artiklis 32 osutatud pädevatel asutustel või määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 lõike 1 kohaselt määratud pädevatel asutustel või, kui see on siseriikliku õigusega ette nähtud, siis nimetatud määruse artikli 20 lõikes 2 osutatud pädevatel asutustel või määratud asutustel

on lubatud esitada liikmesriigi kohtule hagi vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) tagasikutsumise asjus, kui selleks on olemas mõjuvad põhjused.”

32)

X peatükk asendatakse järgmisega:

„X PEATÜKK

AUDITIKOMITEE

Artikkel 39

Auditikomitee

1.   Liikmesriigid tagavad, et igal avaliku huvi üksusel on auditikomitee. Auditikomitee on kas eraldiseisev komitee või auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorgani komitee. Auditikomitee moodustatakse auditeeritava üksuse tegevjuhtkonda mittekuuluvatest haldusorgani liikmetest ja/või auditeeritava üksuse järelevalveorgani liikmetest ja/või liikmetest, kes on ametisse määratud auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku poolt või üksuse puhul, millel ei ole aktsionäre või osanikke, samaväärse organi poolt.

Vähemalt üks auditikomitee liige peab olema pädev raamatupidamisarvestuses ja/või auditeerimises.

Komitee liikmeskond tervikuna peab omama pädevust vastavas valdkonnas, milles auditeeritav üksus tegutseb.

Enamik auditikomitee liikmetest peavad olema auditeeritavast üksusest sõltumatud. Auditikomitee esimehe määravad komitee liikmed või auditeeritava üksuse järelevalveorgan ning ta peab olema auditeeritavast üksusest sõltumatu. Liikmesriigid võivad nõuda, et auditikomitee esimees valitakse igal aastal auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosolekul.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et avaliku huvi üksuste puhul, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ (20) artikli 2 lõike 1 punktides f ja t sätestatud kriteeriumidele, võib täita auditikomitee ülesandeid haldus- või järelevalveorgan tervikuna, tingimusel et kui sellise organi esimees kuulub tegevjuhtkonda, ei ole ta esimees sel ajal, kui selline organ täidab auditikomitee ülesandeid.

Kui auditikomitee on osa auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganist vastavalt lõikele 1, võivad liikmesriigid lubada või nõuda, et käesolevas direktiivis ja määruses (EL) nr 537/2014 sätestatud kohustuste täitmise eesmärgil täidab auditikomitee ülesandeid vastavalt kas haldus- või järelevalveorgan.

3.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada, et järgmistel avaliku huvi üksustel ei ole kohustust omada auditikomiteed:

a)

avaliku huvi üksused, mis on tütarettevõtjad direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 10 tähenduses, kui üksus vastab kontserni tasandil käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 5 ning määruse (EL) nr 537/2014 artikli 11 lõigete 1 ja 2 ning artikli 16 lõike 5 nõuetele;

b)

avaliku huvi üksused, mis on eurofondid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ (21) artikli 1 lõikes 2, või alternatiivsed investeerimisfondid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL (22) artikli 4 lõike 1 punktis a;

c)

avaliku huvi üksused, mille ainsaks äritegevuseks on tegutseda komisjoni määruse (EÜ) nr 809/2004 (23) artikli 2 punktis 5 määratletud varaga tagatud väärtpaberite emitendina;

d)

krediidiasutused direktiivi 2013/36/EL artikli 3 lõike 1 punkti 1 tähenduses, mille aktsiad ei ole võetud kauplemisele ühegi liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses ning mis on jätkuvalt või korduvalt emiteerinud ainult võlaväärtpabereid, millega on lubatud kaubelda reguleeritud turul, tingimusel et kõigi nende võlaväärtpaberite nominaalväärtus kokku jääb alla 100 000 000 euro ning et nad ei ole avaldanud emissiooniprospekti vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ.

Punktis c osutatud avaliku huvi üksused selgitavad avalikkusele põhjusi, miks nad ei pea asjakohaseks moodustada auditikomiteed ega usaldada auditikomitee ülesannete täitmist haldus- või järelevalveorganile.

4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada või lubada, et avaliku huvi üksusel ei pea olema auditikomiteed, tingimusel et tal on auditikomiteega samaväärseid ülesandeid täitev organ, mis on loodud ja tegutseb selle liikmesriigi kehtivate õigusnormide kohaselt, kus auditeeritav üksus on registreeritud. Sellisel juhul avalikustab üksus, milline organ neid ülesandeid täidab ja kuidas see organ on moodustatud.

5.   Kui kõik auditikomitee liikmed on auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorgani liikmed, võib liikmesriik ette näha, et auditikomitee vabastatakse lõike 1 neljandas lõigus sätestatud sõltumatuse nõuetest.

6.   Ilma et see piiraks haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmete või muude auditeeritava üksuse aktsionäride või osanike üldkoosoleku määratud liikmete vastutust, peab auditikomitee muu hulgas:

a)

teavitama auditeeritava üksuse haldus- või järelevalveorganit kohustusliku auditi tulemustest ning selgitama, kuidas kohustuslik audit aitas kaasa raamatupidamise aruandluse usaldusväärsusele ja milline oli auditikomitee roll selles protsessis;

b)

jälgima raamatupidamise aruandluse protsessi ning esitama soovitusi või ettepanekuid, et tagada selle usaldusväärsus;

c)

jälgima ettevõtja sisemise kvaliteedikontrolli ja riskijuhtimissüsteemide ning vajaduse korral siseauditi tulemuslikkust, mis puudutab auditeeritava üksuse raamatupidamise aruandlust, rikkumata oma sõltumatust;

d)

jälgima aruandeaasta raamatupidamise aruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aruannete kohustuslikku auditit ja eelkõige selle läbiviimist, võttes arvesse pädeva asutuse kõiki leide ja järeldusi vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artikli 26 lõikele 6;

e)

kontrollima ja jälgima vannutatud audiitorite või audiitorühingute sõltumatust vastavalt käesoleva määruse artiklitele 22, 22a, 22b, 24a ja 24b ning määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 6 ja eelkõige auditeeritavale üksusele vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5 muude kui auditeerimisteenuste osutamise asjakohasust;

f)

vastutama vannutatud audiitori(te) või audiitorühingu(te) valiku menetluse eest ning soovitama vannutatud audiitorit (audiitoreid) või audiitorühingut (-ühinguid), keda vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 16 ametisse nimetada, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) nr 537/2014 artikli 16 lõiget 8.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64)."

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32)."

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1)."

(23)  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).”"

33)

Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigi pädevad asutused registreerivad artiklite 15, 16 ja 17 kohaselt kõik kolmanda riigi audiitorid ja auditeerivad üksused, kui need kolmanda riigi audiitorid või auditeeritavad üksused esitavad auditiaruande väljaspool Euroopa Liitu registreeritud sellise ettevõtja raamatupidamise aastaaruannete või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohta, kelle vabalt võõrandatavad väärtpaberid on võetud kauplemisele asjaomase liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti 14 tähenduses, välja arvatud juhul, kui ettevõtja on üksnes selliste lunastamata võlaväärtpaberite emitent, mis vastavad ühele järgmisest:

a)

need on võetud kauplemisele enne 31. detsembrit 2010 liikmesriigi reguleeritud turul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (24) artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja nendest igaühe nimiväärtus on vähemalt 50 000 eurot või muus vääringus nomineeritud võlaväärtpaberite puhul on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 50 000 euroga;

b)

need on võetud kauplemisele pärast 31. detsembrit 2010 liikmesriigi reguleeritud turul direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti c tähenduses ja nendest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot või muus vääringus nomineeritud võlaväärtpaberite puhul on emiteerimise kuupäeval võrdne vähemalt 100 000 euroga.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).”;"

b)

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a jäetakse välja;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

lõikes 1 märgitud raamatupidamise aastaaruanded ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanded auditeeritakse vastavalt artiklis 26 märgitud rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele, samuti artiklites 22, 22b ja 25 sätestatud nõuetele või samaväärsetele standarditele ja nõuetele;”

iii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

nad avaldavad oma veebisaidil iga-aastase läbipaistvusaruande, mis sisaldab määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 13 osutatud teavet või vastab samaväärsetele avalikustamisnõuetele.”;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Liikmesriik võib registreerida kolmanda riigi audiitori ainult juhul, kui ta vastab käesoleva artikli lõike 5 punktides c, d ja e sätestatud nõuetele.”;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Käesoleva artikli lõike 5 punkti d ühetaoliseks kohaldamiseks antakse komisjonile õigus otsustada selles osutatud samaväärsuse üle rakendusaktide vastuvõtmise kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kuni komisjon ei ole ühtegi sellist otsust teinud, võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõike 5 punktis d osutatud samaväärsust ise hinnata.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid, mida tuleb kasutada selle hindamisel, kas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud raamatupidamise aruannete auditid on teostatud kooskõlas artiklis 26 osutatud rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega ning artiklites 22, 24 ja 25 sätestatud nõuetega. Liikmesriigid kasutavad samaväärsuse hindamiseks riiklikul tasandil selliseid kriteeriume, mida kohaldatakse kõikide kolmandate riikide suhtes.”

34)

Artikli 46 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesoleva artikli lõike 1 ühetaoliseks kohaldamiseks antakse komisjonile õigus otsustada selles osutatud samaväärsuse üle rakendusaktide vastuvõtmise kaudu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Kui komisjon on tunnustanud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsust, võivad liikmesriigid otsustada osaliselt või täielikult tugineda sellisele samaväärsusele ning seega artikli 45 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõudeid mitte kohaldada või neid muuta osaliselt või täielikult. Kuni komisjon ei ole sellist otsust teinud, võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud samaväärsust ise hinnata või toetuda mõne teise liikmesriigi antud hinnangule. Kui komisjon otsustab, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse nõue ei ole täidetud, võib ta lubada asjaomastel audiitoritel ja auditeerivatel üksustel siiski sobiva üleminekuaja jooksul jätkata audititegevust, järgides asjaomase liikmesriigi nõudeid.

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 48a vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldised samaväärsuse kriteeriumid artiklites 29, 30 ja 32 sätestatud nõuete alusel, mida kasutatakse selle hindamisel, kas kolmanda riigi avaliku järelevalve, kvaliteeditagamise, uurimiste ja karistuste süsteemid on samaväärsed liidu süsteemidega. Selliseid kriteeriume kasutavad liikmesriigid samaväärsuse hindamisel riiklikul tasandil, kui asjaomase kolmanda riigi kohta puudub komisjoni otsus.”

35)

Artiklit 47 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Liikmesriigid võivad lubada anda kolmanda riigi pädevatele asutustele üle nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevad auditi tööpaberid või muud dokumendid ning asjaomaste audititega seotud kontrolli- või uurimisaruanded, tingimusel et:”;

ii)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

need auditi tööpaberid või muud dokumendid on seotud kõnealuses kolmandas riigis väärtpabereid emiteerinud äriühingute auditiga või äriühingute audititega, mis kuuluvad kõnealuses kolmandas riigis kohustuslikku konsolideeritud raamatupidamise aruannet esitava kontserni koosseisu;”;

b)

lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

„ba)

auditeeritava üksuse ärihuvide kaitset, sealhulgas tema tööstus- ja intellektuaalomandit ei seata ohtu:”;

c)

lõikes 2 asendatakse punkti d teine taane järgmisega:

„—

kui sama tegevuse ja samade isikute suhtes on taotluse saanud liikmesriigi asutused juba algatatud kohtumenetluse või

kui päringu saanud liikmesriigi pädevad asutused on juba võtnud sama tegevuse ja samade vannutatud audiitorite või audiitorühingute suhtes vastu lõpliku otsuse.”;

d)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Koostöö hõlbustamiseks antakse komisjonile volitus teha otsus käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud adekvaatsuse kohta, võttes selleks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Liikmesriigid võtavad komisjoni otsuse järgimiseks vajalikke meetmeid.

Komisjonile antakse volitused võtta vastu delegeeritud õigusaktid vastavalt artiklile 48a, et kehtestada üldised adekvaatsuse kriteeriumid, mille alusel komisjon hindab, kas kolmandate riikide pädevaid asutusi võib tunnistada adekvaatseteks, et teha koostööd liikmesriikide pädevate asutustega vannutatud audiitorite ja audiitorühingute valduses olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide vahetamiseks. Üldine adekvaatsuse kriteerium põhineb artiklis 36 sätestatud nõuetel või põhiolemuselt samaväärsetel tegevuslikel tulemustel, mis on seotud vannutatud audiitorite või audiitorühingute valduses olevate auditi tööpaberite või muude dokumentide vahetu vahetamisega.”;

e)

lõige 5 jäetakse välja.

36)

Artiklis 48 asendatakse lõiked 1 ja 2 järgmisega:

„1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi „komitee”). Kõnealune komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (25) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).”"

37)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 26 lõikes 3, artikli 45 lõikes 6, artikli 46 lõikes 2 ning artikli 47 lõikes 3 osutatud õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. juunist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 26 lõikes 3, artikli 45 lõikes 6, artikli 46 lõikes 2 ja artikli 47 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 26 lõike 3, artikli 45 lõike 6, artikli 46 lõike 2 ja artikli 47 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole nelja kuu jooksul pärast õigusakti teatavaks tegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.”

38)

Artikkel 49 jäetakse välja.

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Enne 17. juunit 2016 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 17. juunist 2016.

2.   Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 16. aprill 2014

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS


(1)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 61.

(2)  Euroopa Parlamendi 3. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 77).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(7)  ELT L 52, 25.2.2005, lk 51.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/73/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 327, 11.12.2010, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(13)  ELT C 336, 6.11.2012, lk 4.

(14)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Top