32000L0009

Euroopa Parlamendil ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ,

20. märts 2000,

reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ning artikleid 55 ja 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaselt [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Reisijateveoks ettenähtud köisteed (edaspidi "köisteed") on projekteeritud, toodetud, koostatud ja kasutusele võetud inimeste teise kohta toimetamiseks. Köisteed on peamiselt kõrgmägede turismikuurortides kasutatavad liiklusvahendid, mille hulka kuuluvad köisraudteed, köissõidukid, gondlid, isteliftid ja vedamisliftid, kuid nende hulka võivad kuuluda ka köisteed, mida kasutatakse linnatranspordis. Teatavat tüüpi köisteed võivad olla ehitatud täiesti teistsugustel printsiipidel ja neid ei saa põhimõtteliselt kõrvale jätta. Seetõttu tuleks kehtestada erinõuded, et saavutada samalaadsed ohutusalased eesmärgid, nagu on sätestatud käesolevas direktiivis.

(2) Köisteid kasutatakse peamiselt mäestikupiirkondades eelkõige seoses turismiga, millel on asjaomaste piirkondade majanduses tähtis koht ja mis muutub liikmesriikide kaubandusbilansis järjest tähtsamaks teguriks. Tehnilisest seisukohast kuulub köisteede sektor kapitalikaupade tootmise tööstusharusse ja üld- ning tsiviilehitussektorisse.

(3) Liikmesriigid vastutavad köisteede ohutuse tagamise eest nende tootmise, kasutusele võtmise ja käitamise ajal. Lisaks sellele vastutavad need koos pädevate asutustega niisuguste küsimuste eest nagu maakasutus, regionaalplaneering ja keskkonnakaitse. Siseriiklikud õigusaktid erinevad märkimisväärselt iga riigi tööstusele omaste tehniliste lahenduste ning kohalike tavade ja oskusteabe tõttu. Nendes sätestatakse spetsiifilised mõõtmed, seadmed ja eriomadused. Nende asjaolude tõttu on tootjad kohustatud oma seadmed iga turu jaoks uuesti määratlema. See raskendab standardlahenduste pakkumist ja kahjustab konkurentsi.

(4) Köisteede ohutuse tagamiseks tuleb järgida olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid. Neid nõudeid tuleb kohaldada arukalt, võttes arvesse tehnika taset konstrueerimise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid.

(5) Lisaks sellele võivad köisteed ulatuda üle riigipiiride ning nende paigaldamisel võivad esile kerkida vastuolud seoses vastuoluliste siseriiklike eeskirjadega.

(6) Tuleks määratleda kogu ühenduses kehtivad ohutus- ja tervisekaitse, keskkonnakaitse ja tarbijakaitse olulised nõuded, mida kohaldatakse köisteede, alamsüsteemide ja nende ohutusseadiste suhtes. Ilma selleta tekivad siseriiklike õigusnormide vastastikusel tunnustamisel tõlgendamise ja vastutuse osas lahendamatud poliitilised ja tehnilised raskused. Samal põhjusel ei ole standardimine ilma eelnevalt määratletud ühtlustatud õigusaktideta probleemide lahendamiseks piisav.

(7) Üldiselt on vastutus köisteede heakskiitmise eest pandud pädevale siseriiklikule asutusele; teatavatel juhtudel ei kiideta seadiseid heaks eelnevalt, vaid ainult siis, kui klient seda taotleb. Samal põhjusel võib köistee kasutuselevõtule eelnev kohustuslik kontroll põhjustada teatavate seadiste või teatavate tehnoloogiliste lahenduste tagasilükkamise. Niisugune olukord põhjustab kulude suurenemist ja pikemaid tarneperioode ning teeb takistusi eelkõige välismaistele tootjatele. Lisaks sellele on köisteed nende käitamise ajal riigiasutuste hoolika jälgimise all. Raskete õnnetuste põhjusteks võib olla asukoha valik, transpordisüsteem, selle struktuurid või viisid, kuidas süsteemi kasutatakse ja hooldatakse.

(8) Seega sõltub köisteede ohutus võrdselt ümbritsevatest tingimustest, tarnitud tööstuskaupade kvaliteedist ja nende monteerimise, kohapeal paigaldamise ja kasutusaegsest järelevalve viisist. See rõhutab, et ohutustaseme hindamiseks tuleb köisteid kontrollida tervikuna ning kvaliteedi tagamiseks ühenduse tasandil vastu võtta ühine lähenemisviis. Et ületada tootjate praegused raskused, võimaldada kasutajail saada köisteest täielikku kasu ja tagada kõikides liikmesriikides võrdne arengutase, tuleks kindlaks määrata nõudmiste kogum koos kontrolli- ja inspekteerimismenetlustega, mida tuleb kõikides liikmesriikides kohaldada ühetaoliselt.

(9) Nii kõikidest liikmesriikidest kui ka ühendusevälistest riikidest pärinevatele köisteid kasutavatele isikutele tuleb tagada nõuetekohane ohutustase. Selle tingimuse täitmiseks tuleb kindlaks määrata menetlused ning hindamis-, kontrolli- ja inspekteerimismeetodid. Seetõttu tuleb köisteede koosseisus kasutada standarditud tehnilisi seadmeid.

(10) Kui nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ [4] nõuab, tuleb hinnata köisteede mõju keskkonnale; lisaks kõnealuses direktiivis mainitud mõjudele tuleb arvesse võtta ka keskkonnakaitse ja turismi säästva arenguga seotud nõudeid.

(11) Köisteed võivad kuuluda nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ kohaldamisalasse, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsejate hankemenetlused. [5]

(12) Tehnilised kirjeldused peaksid sisalduma üldises dokumentatsioonis või iga lepingu juurde kuuluvates tehnilistes kirjeldustes. Need tehnilised kirjeldused tuleb määratleda, viidates Euroopa tehnilistele kirjeldustele, kui viimased on olemas.

(13) Selle tõestamiseks, et olulised nõuded on täidetud, on Euroopa ühtlustatud standardid kasulikud, sest nende täitmine lubab oletada, et toode vastab nimetatud olulistele nõuetele; Euroopa ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud isikud ning nad ei või olla kohustuslikud. Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (Cenelec) tunnustatakse kui organeid, kes on pädevad vastu võtma ühtlustatud standardeid vastavalt komisjoni ja nende kahe organi vahelist koostööd käsitlevatele 13. novembril 1984 allakirjutatud üldsuunistele.

(14) Käesoleva direktiivi kohaldamisel on ühtlustatud standard tehniline näitaja (Euroopa standard või ühtlustatud dokument), mille üks või teine eespool nimetatud asutus või mõlemad on vastu võtnud komisjoni taotlusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivile 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehniliste standardite ja normide kohta käiva teabe ning infoühiskonna teenuste eeskirjade esitamise kord, [6] ning ülalnimetatud üldiste juhiste alusel. Standardimisel abistab komisjoni selles direktiivis nimetatud komitee, kes vajaduse korral konsulteerib tehniliste ekspertidega.

(15) Ainult need seadme ohutusseadised või alamsüsteemid, mis vastavad ühtlustatud standardi ülevõtnud siseriiklikule standardile ja mille viide on avaldatud Euroopa Ühenduse Teatajas, loetakse käesoleva direktiivi olulistele nõuetele vastavaks, ilma et seda oleks vaja eraldi põhjendada.

(16) Kui Euroopa tehnilised kirjeldused puuduvad, tuleks tehnilised kirjeldused nii palju kui võimalik määratleda muude ühenduses kasutatavate standardite alusel. Peatöövõtjad võivad määratleda täiendavad kirjeldused, mida on vaja Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite täiendamiseks. Need sätted peavad tagama, et ühenduse tasandil ühtlustatud nõuded, millele köisteed peavad vastama, on täidetud.

(17) Lisaks sellele on liikmesriikide huvides omada rahvusvahelist standardimissüsteemi, mille kohaselt võib koostada standardid, mida rahvusvahelised kaubanduspartnerid tegelikult kasutavad ja mis vastavad ühenduse poliitika nõuetele.

(18) Praegu võivad peatöövõtjad teatavates liikmesriikides märkida ülddokumentatsiooni või iga lepingu juurde kuuluvatesse tehnilistesse kirjeldustesse kontroll- ja inspekteerimismenetlused. Tulevikus peavad need menetlused, eelkõige ohutusseadiste osas, olema üldist lähenemisviisi vastavushindamisele käsitleva nõukogu 21. detsembri 1989. aasta resolutsiooni [7] kohased. Ohutusseadise mõistesse kuuluvad füüsiliste objektide kõrval ka immateriaalsed objektid, näiteks tarkvara. Ohutusseadiste vastavushindamismenetlus peab põhinema nõukogu otsuses 93/465/EMÜ [8] ettenähtud moodulitel. Tähtsate ohutusseadiste puhul tuleb määratleda kvaliteedi tagamise põhimõtted ja tingimused, mida projekteerimisel on vaja järgida; niisugust lähenemisviisi on vaja, et edendada ettevõtetes kvaliteeditagamissüsteemi üldist kasutamist.

(19) Köisteede metoodilise ohutusanalüüsi läbiviimisel tuleb määratleda seadised, millest sõltub köistee ohutus.

(20) Lepingudokumentides esitavad peatöövõtjad viitega Euroopa tehnilistele kirjeldustele omadused, mida tootjad peavad lepingu järgi silmas pidama, eelkõige ohutusseadiste osas. Sel juhul on komponentide vastavus seotud peamiselt nende kasutusvaldkonnaga, mitte ainult nende vaba liikumisega ühenduse turul.

(21) Ohutusseadistel peab olema CE-märgis, mille kinnitab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja. CE-märgis näitab, et ohutusseadis vastab käesoleva direktiivi nõuetele ja muudele CE-märgise kohta kehtivatele ühenduse direktiividele.

(22) CE-märgist ei ole vaja kinnitada käesoleva direktiivi sätetes ettenähtud alamsüsteemidele, vaid piisab vastavusdeklaratsioonist, mis on antud käesolevas direktiivis sätestatud menetluse alusel tehtud vastavushindamise põhjal. See ei piira tootjate kohustust kinnitada CE-märgis teatavatele alamsüsteemidele, mis kinnitavad nende vastavust muudele nende suhtes kohaldatavatele ühenduse sätetele.

(23) Liikmesriikide vastutust tervisekaitse ja ohutuse ning muude oluliste nõuetega reguleeritud aspektide eest nende territooriumil tuleb tunnustada kaitseklauslis, mis näeb ette ühenduse piisava menetluse.

(24) Tuleb kehtestada menetlus köisteede alamsüsteemide inspekteerimiseks enne nende kasutuselevõttu. Inspekteerimine peab võimaldama asutustel olla kindel, et projekteerimise, tootmise ja kasutuselevõtu kõikides etappides on tulemus käesoleva direktiivi vastavate sätete kohane. See peab andma tootjatele kindluse, et liikmesriigist olenemata koheldakse neid võrdselt. Seetõttu tuleb kindlaks määrata seadmete alamsüsteemide EÜ vastavustõendamist reguleerivad põhimõtted ja tingimused.

(25) Ohutusanalüüsis tuleb arvesse võtta köisteede käitamisega seotud piiranguid, kuid mitte nii, et see ohustaks kaupade vaba liikumise põhimõtet või köisteede ohutust. Kuigi käesolev direktiiv ei reguleeri köisteede tegelikku kasutamist, peaks komisjon andma liikmesriikidele mitmesuguseid soovitusi, mille eesmärk on tagada nende territooriumil asuvate seadmete kasutamise korral kasutajate, käitamispersonali ja kolmandate isikute kõrge kaitstuse tase.

(26) Köisteede tehnoloogilisi uuendusi võib täismõõduliselt katsetada ainult seoses uue seadme ehitamisega. Sel juhul tuleks ette näha menetlus, mis teeks kindlaks nii vastavuse oluliste nõuete täitmisele kui ka eritingimused.

(27) Köisteed, mille jaoks on antud luba, kuid mille ehitamine ei ole veel alanud või mida juba ehitatakse, peavad vastama käesoleva direktiivi sätetele, kui liikmesriigid ei ole oma põhjendusi esitades otsustanud teisiti ja kui tagatakse kaitstuse sama kõrge tase. Olemasolevate köisteede muutmisel tuleb täita käesoleva direktiivi sätteid, kui kõnealuse muudatuse kohta peab siseriiklike õigusnormide kohaselt olema luba.

(28) Kõiki olemasolevaid köisteid ei ole vaja viia vastavusse uute seadmete suhtes kohaldatavate sätetega. See võib siiski osutuda vajalikuks, kui olulised ohutusalased eesmärgid pole täidetud. Sel juhul peaks komisjon andma liikmesriikidele soovitusi, et tagada nende territooriumil asuvate seadmete kasutajate kõrge kaitstuse tase, võttes arvesse uute seadmete suhtes kohaldatavaid sätteid.

(29) Teavitatud asutused, kes vastutavad ohutusseadiste ja köisteede alamsüsteemide vastavushindamismenetluse eest, peavad oma otsused võimalikult üksikasjalikult kooskõlastama, eriti siis, kui Euroopa tehnilised kirjeldused puuduvad. Komisjon peab tagama, et nad seda teevad.

(30) Oluliste nõuete rakendamiseks, eelkõige seoses seadme ohutuse ja kõikide menetluste kooskõlastamisega, on vaja asutada komitee.

(31) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, [9]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse reisijateveoks ettenähtud köisteede suhtes.

2. Reisijateveoks ettenähtud köisteed on käesoleva direktiivi tähenduses eri komponentidest koosnevad seadmed, mis on projekteeritud, toodetud, koostatud ja kasutusele võetud inimeste teise kohta toimetamiseks.

Neid püsivalt paigaldatud köisteid kasutatakse inimeste teise kohta toimetamiseks sõiduki või vedamisseadmega, kusjuures jõuülekanne toimub piki liikumissuunda paigaldatud trosside abil.

3. Asjaomased köisteed on:

a) köisraudteed ja teised seadmed, kus ratastel või muudel riputusmehhanismidel liikuvaid sõidukeid veetakse ühe või mitme trossi abil;

b) köissõidukid, mille kabiini tõstetakse ja/või liigutatakse ühe või mitme kandetrossi abil; siia kuuluvad ka gondlid ja isteliftid;

c) vedamisliftid, mille puhul vastava varustusega kasutajaid veetakse trossi abil.

4. Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

- seadmete suhtes, mis on ehitatud ja kasutusele võetud alates käesoleva direktiivi jõustumisest,

- alamsüsteemide ja ohutusseadiste suhtes, mis viiakse turule alates käesoleva direktiivi jõustumisest.

Käesolev direktiiv käsitleb ühtlustamissätteid, mis on vajalikud ja piisavad, et tagada artikli 3 lõikes 1 nimetatud oluliste nõuete täitmine.

Kui olemasolevate seadmestike põhiparameetritesse, alamsüsteemidesse või ohutusseadistesse tehakse muudatusi, mille tõttu kõnealune liikmesriik nõuab nende kasutuselevõtuks uut luba, peavad need muudatused ja nende mõju kogu seadmestikule vastama artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele.

5. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

seadmestik : kogu püsivalt paigaldatud süsteem, mis koosneb I lisas nimetatud infrastruktuurist ja alamsüsteemidest; spetsiaalselt iga seadmestiku jaoks projekteeritud ja kohapeal paigaldatud infrastruktuur koosneb asendiplaanist, andmetest süsteemi kohta, tarindi struktuurist ja teistest struktuuridest ulatuses, mis on vajalikud seadmestiku ehitamiseks ja käitamiseks, kaasa arvatud vundamendid,

ohutusseadis : põhiseadis või põhiseadiste kogum, seadmestiku alamkoost või kogukoost ja iga seade, mis ohutuse tagamiseks on lülitatud seadmestiku koosseisu ja ohutusanalüüsis identifitseeritud ning mille töökindluse puudumine ohustab inimeste - kasutajate, käitajate või kolmandate isikute - ohutust või tervist,

peatöövõtja : füüsiline isik või juriidiline isik, kelle ülesandel seadmestik ehitatakse,

käitamisega seotud tehnilised tingimused : tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on seadmestiku ohutuks käitamiseks vältimatud,

hooldusega seotud tehnilised tingimused : tehnilised sätted ja meetmed, mis mõjutavad projekteerimist ja ehitamist ning mis on seadmestiku ohutut käitamist tagavaks hoolduseks vältimatud.

6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste seadmestike suhtes:

- liftid direktiivis 95/16/EÜ [10] määratletud tähenduses,

- tavapärase konstruktsiooniga köistrammid,

- põllumajanduses kasutatavad seadmestikud,

- püsivalt paigaldatud või mobiilsed köisteed laadaplatsil ja/või lõbustuspargis, mis on ette nähtud meelelahutuslikul eesmärgil kasutamiseks ja mida ei kasutata inimeste veoks,

- kaevanduses kasutatavad seadmestikud või tööstuslikul otstarbel kasutatavad püsivalt paigaldatud seadmestikud,

- köisparvlaevad,

- hammasraudteed,

- kettülekandega seadmestikud.

Artikkel 2

1. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira muude ühenduse direktiivide kohaldamist, kuigi käesolevas direktiivis ettenähtud oluliste nõuete täitmisel võib osutuda vajalikuks kohaldada selleks otstarbeks vastuvõetud Euroopa tehnilisi erikirjeldusi.

2. Euroopa tehniline kirjeldus — ühine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kinnitus või Euroopa standardi ülevõtnud siseriiklik standard.

3. Viited Euroopa tehnilistele kirjeldustele, mis võivad olla direktiivis 93/38/EMÜ määratletud tähenduses ühised tehnilised kirjeldused või Euroopa tehnilised kinnitused või Euroopa standardi ülevõtnud siseriiklikud standardid, avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

4. Liikmesriigid avaldavad viited Euroopa ühtlustatud standardi ülevõtnud siseriiklike standardite kohta.

5. Kui Euroopa ühtlustatud standardit ei ole, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid, et teavitada asjassepuutuvaid isikuid nendest kehtivatest standarditest ja tehnilistest kirjeldustest, mida peetakse oluliseks või kasulikuks, et tagada artikli 3 lõikes 1 nimetatud oluliste nõuete asjakohane ülevõtmine.

6. Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite täiendamiseks vajalikud tehnilised kirjeldused ei tohi ohustada artikli 3 lõikes 1 nimetatud oluliste nõuete täitmist.

7. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et lõikes 2 nimetatud Euroopa tehniline kirjeldus ei vasta täielikult artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele, esitab komisjon või asjaomane liikmesriik küsimuse koos põhjendustega artiklis 17 nimetatud komiteele. Komitee edastab oma arvamuse viivitamata.

Komitee arvamuse alusel ja Euroopa ühtlustatud standardi puhul pärast direktiivi 98/34/EÜ alusel moodustatud komiteega konsulteerimist teatab komisjon liikmesriikidele, kas kõnealused Euroopa tehnilised kirjeldused tuleb lõikes 3 nimetatud avaldatud teatest välja võtta või mitte.

Artikkel 3

1. Seadmestikud ja nende infrastruktuur, alamsüsteemid ja seadmestiku ohutusseadised peavad vastama II lisas ettenähtud ja nende suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele.

2. Kui siseriiklik standard, mis on üle võtnud Euroopa ühtlustatud standardi ja mille kohta on viide avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, vastab II lisas ettenähtud olulistele ohutusnõuetele, loetakse nimetatud standardi kohaselt paigaldatud seadmestikud ja nende infrastruktuur, alamsüsteemid ja seadmestiku ohutusseadised asjakohastele olulistele nõuetele vastavaks.

Artikkel 4

1. Peatöövõtja või tema volitatud esindaja taotlusel peab kõikide kavandatud seadmestike kohta tegema III lisa kohase ohutusanalüüsi, milles vaadeldakse kõiki süsteemi ja selle ümbrusega seotud projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu ohutusaspekte ning mille abil on võimalik eelnevate kogemuste põhjal kindlaks teha riskid, mis kasutamisel võivad tekkida.

2. Ohutusanalüüsi alusel koostatakse ohutusaruanne, milles esitatakse soovitused nende riskidega toimetulemiseks kavandatud meetmete kohta ning millele lisatakse ohutusseadiste ja alamsüsteemide loetelu, mille suhtes kohaldatakse vastavalt vajadusele II või III peatüki sätteid.

II PEATÜKK

OHUTUSSEADISED

Artikkel 5

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et ohutusseadised:

- viiakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad ehitada seadmestikke, mis vastavad artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele,

- võetakse kasutusele ainult siis, kui need võimaldavad ehitada seadmestikke, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega ohutust või vara, kui need paigaldatakse nõuetekohaselt ja neid hooldatakse korralikult ning kasutatakse ettenähtud otstarbel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust sätestada kooskõlas asutamislepinguga nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada inimeste ja eelkõige töötajate kaitstus kõnealuste seadmete kasutamise korral, tingimusel et seadmestikke ei muudeta käesolevas direktiivis täpsustamata viisil.

Artikkel 6

Liikmesriigid ei saa käesoleva direktiivi alusel keelata, piirata ega takistada seadmestikes kasutatavate ohutusseadiste saatmist oma siseturule, kui need seadised vastavad käesoleva direktiivi sätetele.

Artikkel 7

1. Liikmesriigid loevad kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele vastavaks artikli 4 lõikes 2 nimetatud ohutusseadiseid, millel on IX lisas esitatud CE-vastavusmärgis ja millele on lisatud IV lisas ettenähtud vastavusdeklaratsioon.

2. Enne ohutusseadise turuleviimist peab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja:

a) esitama ohutusseadise V lisa kohaseks vastavushindamiseks ja

b) kinnitama ohutusseadisele CE-vastavusmärgise ja koostama ohutusseadisele IV lisa kohase EÜ vastavusdeklaratsiooni otsuses 93/465/EMÜ sätestatud moodulite alusel.

3. Ohutusseadise vastavushindamismenetluse viib läbi tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja taotlusel artiklis 16 nimetatud teavitatud asutuse poolt selleks otstarbeks määratud asutus.

4. Kui ohutusseadised kuuluvad teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-vastavusmärgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse ohutusseadiste vastavust ka nende direktiivide sätetele.

5. Kui tootja ega tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja ei ole täitnud lõigetes 1-4 sätestatud kohustusi, läheb nende kohustuste täitmine üle isikule, kes ohutusseadised ühenduses turule viib. Samad kohustused on ka igal isikul, kes valmistab ohutusseadiseid oma tarbeks.

III PEATÜKK

ALAMSÜSTEEMID

Artikkel 8

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada I lisas määratletud tähenduses alamsüsteemide turuleviimine ainult siis, kui need võimaldavad ehitada seadmestikke, mis vastavad artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele.

Artikkel 9

Liikmesriigid ei saa käesoleva direktiivi alusel keelata, piirata ega takistada seadmestikes kasutatavate alamsüsteemide saatmist oma siseturule, kui need seadised vastavad käesoleva direktiivi sätetele.

Artikkel 10

1. Liikmesriigid loevad I lisas määratletud tähenduses alamsüsteeme, millega on kaasas VI lisa näidise kohane EÜ vastavusdeklaratsioon ja käesoleva artikli lõikes 3 ettenähtud tehniline dokumentatsioon, artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele vastavaks.

2. EÜ alamsüsteemide kontrollmenetluse viib läbi tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja taotlusel või kui neid ei ole, siis kõnealuse alamsüsteemi turule viiva füüsilise või juriidilise isiku taotlusel artiklis 16 nimetatud teavitatud asutus, kelle tootja või tema volitatud esindaja või eespool nimetatud isik selleks otstarbeks välja on valinud. EÜ vastavusdeklaratsiooni koostab tootja või tema volitatud esindaja või eespool nimetatud isik VII lisa kohase EÜ hindamise alusel.

3. Teavitatud asutus koostab VII lisa kohase EÜ hindamistõendi ning sellele lisatud tehnilise dokumentatsiooni. Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama kõiki alamsüsteemiga seotud vajalikke dokumente ja vajaduse korral kõiki dokumente, mis tõestavad ohutusseadiste vastavust. See peab sisaldama ka kõiki asjakohaseid andmeid kasutustingimuste, kasutuspiirangute ja hooldusjuhiste kohta.

IV PEATÜKK

SEADMESTIKUD

Artikkel 11

1. Iga liikmesriik kehtestab menetlused, mille kohaselt antakse luba selle territooriumil asuvate seadmestike ehitamiseks ja kasutuselevõtuks.

2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid ja määravad kindlaks menetlused, millega tagatakse, et liikmesriikide territooriumil ehitatavate seadmestike ohutusseadised või I lisas nimetatud alamsüsteemid paigaldatakse ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need võimaldavad ehitada seadmestikke, mis ei ohusta inimeste tervist ega ohutust või vara, kui need paigaldatakse nõuetekohaselt ja neid hooldatakse korralikult ning kasutatakse ettenähtud otstarbel.

3. Kui liikmesriik leiab, et ohutusseadise või I lisas nimetatud alamsüsteemi projekteerimisel või ehitamisel on kasutatud innovatiivset lähenemisviisi, võtab ta vajalikke meetmeid ja võib kehtestada eritingimused nende seadmestike ehitamise ja kasutuselevõtu kohta, milles niisuguseid innovatiivseid seadiseid või alamsüsteeme kavatsetakse kasutada. Liikmesriik teavitab viivitamata komisjoni nendest eritingimustest ja põhjendustest. Komisjon suunab küsimuse viivitamata artiklis 17 ettenähtud komiteele.

4. Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada, et seadmestikud ehitatakse ja võetakse kasutusele ainult siis, kui nende projekteerimisel ja ehitamisel on tagatud artikli 3 lõikes 1 nimetatud oluliste nõuete täitmine.

5. Lõikes 1 nimetatud sätete alusel ei saa liikmesriigid keelata, piirata või takistada ohutusseadiste ja I lisas nimetatud alamsüsteemide vaba liikumist, kui nendele on lisatud EÜ vastavusdeklaratsioon artikli 7 või artikli 10 tähenduses.

6. Peatöövõtja või tema volitatud esindaja peab esitama ohutusseadiste ja I lisas nimetatud alamsüsteemidega seotud ohutusanalüüsi, EÜ vastavusdeklaratsiooni ja neile lisatud tehnilise dokumentatsiooni seadmestiku heakskiitmise eest vastutavale asutusele ning nende koopiad hoitakse seadmestiku juures.

7. Liikmesriigid peavad tagama, et ohutusanalüüs, ohutusaruanne ja tehniline dokumentatsioon on olemas ning need sisaldavad kõiki seadmestiku omadustega seotud dokumente ja vajaduse korral kõiki dokumente, mis tõestavad ohutusseadiste ja I lisas nimetatud alamsüsteemide vastavust. Lisaks sellele peavad olema dokumendid, milles on esitatud vajalikud tingimused, kaasa arvatud kasutamispiirangud, ja täielikud andmed korrashoiu, remondi, reguleerimise ja hoolduse kohta.

Artikkel 12

Ilma et see piiraks muude õigusnormide kohaldamist, ei saa liikmesriigid keelata, piirata või takistada oma territooriumil nende seadmestike ehitamist ja kasutusele võtmist, mis vastavad käesolevale direktiivile.

Artikkel 13

Liikmesriigid tagavad, et seadmestikku kasutatakse ainult niikaua, kuni ta vastab ohutusanalüüsis ettenähtud tingimustele.

V PEATÜKK

OHUTUSMEETMED

Artikkel 14

1. Kui liikmesriik tuvastab, et turule viidud ja sihtotstarbeliselt kasutatav CE-vastavusmärgisega ohutusseadis või artikli 10 lõikes 1 nimetatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga ja sihtotstarbeliselt kasutatav alamsüsteem võib seada ohtu inimeste ohutuse, tervise või vara, võtab ta vajalikke meetmeid, et piirata seadise või alamsüsteemi kasutustingimusi või keelata selle kasutamine.

Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavus tuleneb:

a) artikli 3 lõikes 1 nimetatud oluliste nõuete täitmata jätmisest;

b) artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehniliste kirjelduste ebaõigest kohaldamisest, kui neid tehnilisi kirjeldusi kohaldatakse;

c) artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehniliste kirjelduste puudustest.

2. Komisjon konsulteerib asjaosalistega esimesel võimalusel. Kui komisjon leiab pärast sellist nõupidamist, et:

- meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetmed võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele; kui lõikes 1 nimetatud otsus põhineb Euroopa tehniliste kirjelduste puudustel, algatab komisjon pärast asjaomaste isikutega konsulteerimist artikli 2 lõikes 7 nimetatud menetluse, kui otsuse teinud liikmesriik kavatseb oma otsuse juurde jääda,

- ohutusseadisega seotud meetmed on põhjendamatud, teavitab ta sellest viivitamata tootjat või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajat ja meetmed võtnud liikmesriiki,

- alamsüsteemiga seotud meetmed on põhjendamatud, teavitab ta sellest viivitamata tootjat või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindajat või nende puudumisel alamsüsteemi turule viinud füüsilist või juriidilist isikut ja meetmed võtnud liikmesriiki.

3. Kui leitakse, et CE-vastavusmärgisega ohutusseadis ei vasta nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohaseid meetmeid selle vastu, kes on märgise seadisele kinnitanud ja koostanud EÜ vastavusdeklaratsiooni, ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

4. Kui leitakse, et EÜ vastavusdeklaratsiooniga alamsüsteem ei vasta nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohaseid meetmeid selle vastu, kes on koostanud EÜ vastavusdeklaratsiooni, ning teavitab sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

5. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse selle menetluse tulemusest.

Artikkel 15

Kui liikmesriik leiab, et heakskiidetud seadmestik, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt, võib ohustada inimeste ohutust, tervist või vara, võtab ta vajalikke meetmeid, et piirata seadmestiku kasutustingimusi või keelata selle kasutamine.

VI PEATÜKK

TEAVITATUD ASUTUSED

Artikkel 16

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kes vastutavad artiklis 7 ja artiklis 10 nimetatud vastavushindamismenetluse läbiviimise eest, märkides iga asutuse pädevusvaldkonna. Komisjon annab neile tunnusnumbrid. Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas teavitatud asutuste nimekirja koos nende tunnusnumbrite ja pädevusvaldkondadega ning tagab nende nimekirjade ajakohastamise.

2. Liikmesriigid peavad teavitatud asutuste hindamisel kohaldama VIII lisas sätestatud tingimusi. Eeldatakse, et asutused, kes vastavad asjakohastes Euroopa ühtlustatud standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, vastavad VIII lisas sätestatud kriteeriumidele.

3. Asutusest teavitanud liikmesriik peab oma määramise tühistama, kui ta leiab, et asutus ei vasta enam VIII lisas nimetatud kriteeriumidele. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Vajaduse korral kooskõlastatakse teavitatud asutuste tegevus artikli 17 kohaselt.

VII PEATÜKK

KOMITEE

Artikkel 17

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

3. Komitee koostab oma töökorra.

VIII PEATÜKK

CE-VASTAVUSMÄRGIS

Artikkel 18

1. CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE. Kasutatava märgise näidis on esitatud IX lisas.

2. CE-vastavusmärgis kinnitatakse selgelt eristatavalt ja nähtavalt igale ohutusseadisele, või kui see ei ole võimalik, siis etiketile, mis on seadisele lahutamatult kinnitatud.

3. Tuleb keelata selliste märgiste kinnitamine ohutusseadistele, mida kolmandad isikud võivad nende tähenduse ja kuju tõttu segamini ajada CE-vastavusmärgisega. Muid märgiseid võib ohutusseadistele kinnitada tingimusel, et sellega ei halvendata CE-vastavusmärgise nähtavust ja loetavust.

4. Ilma et see piiraks artikli 14 kohaldamist:

a) kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-vastavusmärgis on kinnitatud põhjendamatult, on ohutusseadise tootja või viimase ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kohustatud muutma toote CE-vastavusmärgise asjakohastele sätetele vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi kehtestatud tingimustel;

b) kui mittevastavus püsib, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnealuse ohutusseadise turuleviimist, turuleviimine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine artiklis 14 sätestatud korras.

IX PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Igas käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud otsuses, millega piiratakse ohutusseadiste või seadmestiku alamsüsteemi kasutamist või nende turule viimist, märgitakse asjaolud, millel see otsus põhineb. Sellisest otsusest teatatakse esimesel võimalusel asjaosalisele, kellele teatatakse samal ajal ka kõnealuses liikmesriigis kehtivate õigusaktide alusel talle võimaldatavatest õiguskaitsevahenditest ja tähtaegadest, mida selliste õiguskaitsevahendite suhtes kohaldatakse.

Artikkel 20

Seadmestikud, millele on antud kasutusluba enne käesoleva direktiivi jõustumist, kuid mille ehitamine ei ole veel alanud, peavad vastama käesoleva direktiivi sätetele, kui liikmesriigid ei ole oma põhjendusi esitades otsustanud teisiti ja kui tagatakse kaitstuse sama kõrge tase.

Artikkel 21

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 3. mail 2002. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

3. Liikmesriigid lubavad käesoleva direktiivi jõustumisest alates nelja aasta jooksul:

- niisuguste seadmestike ehitamist ja käitamist

- ning alamsüsteemide ning ohutusseadiste turuleviimist,

mis vastavad käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval nende territooriumil kehtivatele sätetele.

4. Komisjon esitab hiljemalt 3. mail 2004 Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi rakendamise aruande, eelkõige artikli 1 lõike 6 ja artikli 17 kohta, vajaduse korral koos vajalike muudatusettepanekutega.

Artikkel 22

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 23

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 20. märts 2000

Euroopa Parlamendi nimel

president

N. Fontaine

Nõukogu nimel

eesistuja

J. Gama

[1] EÜT C 70, 8.3.1994, lk 8 ja EÜT C 22, 26.1.1996, lk 12.

[2] EÜT C 388, 31.12.1994, lk 26.

[3] Euroopa Parlamendi 6. aprilli 1995. aasta arvamus (EÜT C 109, 1.5.1995, lk 122), kinnitatud 27. oktoobril 1999 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata), nõukogu 28. juuni 1999. aasta ühine seisukoht (EÜT C 243, 27.8.1999, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 27. oktoobri 1999. aasta otsus (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 16. detsembri 1999. aasta otsus.

[4] Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõjude hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/11/EÜ (EÜT L 73, 14.3.1997, lk 5).

[5] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 84. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/4/EÜ (EÜT L 101, 1.4.1998, lk 1).

[6] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on muudetud direktiiviga 98/48/EÜ (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

[7] EÜT C 10, 16.1.1990, lk 1.

[8] Nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsuses 93/465/EMÜ vastavushindamismenetluse eri etappidel kasutatavate moodulite ning CE-vastavusmärgistuse kinnitamise ja kasutamise eeskirjade kohta, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23).

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 1995. aasta direktiiv 95/16/EÜ lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 213, 7.9.1995, lk 1).

--------------------------------------------------

I LISA

SEADMESTIKU ALAMSÜSTEEMID

Käesoleva direktiivi tähenduses koosneb seadmestik allpool nimetatud infrastruktuurist ja alamsüsteemidest, millest igaühe puhul tuleb täita kasutamise ja hooldusega seotud tehnilised tingimused.

1. Trossid ja trossühendused

2. Ajamid ja pidurid

3. Mehaaniline varustus

3.1. Kaabliveomehhanism

3.2. Masinajaam

3.3. Liiniseadmed

4. Sõidukid

4.1. Kabiinid, istmed või vedamisseadmed

4.2. Riputusmehhanism

4.3. Käitusmehhanism

4.4. Trossile kinnitatavad haakeseadmed

5. Elektrotehnilised seadmed

5.1. Jälgimis-, kontrolli- ja ohutusseadmed

5.2. Kommunikatsiooni- ja info edastamise varustus

5.3. Piksekaitsevarustus

6. Päästevarustus

6.1. Statsionaarne päästevarustus

6.2. Teisaldatav päästevarustus

--------------------------------------------------

II LISA

OLULISED NÕUDED

1. Eesmärk

Selles lisas sätestatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 5 nimetatud seadmestike projekteerimist, ehitamist ja kasutuselevõttu käsitlevad olulised nõuded, sealhulgas nende hoolduse ja käitamisega seotud tingimused.

2. Üldnõuded

2.1. Inimeste ohutus

Kasutajate, töötajate ja kolmandate isikute ohutus on põhinõue seadmestike projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel.

2.2. Ohutuspõhimõtted

Kõikide seadmestike projekteerimisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid nende esitamise järjekorras:

- täielikult vältida riske, või kui see ei ole võimalik, siis vähendada neid projekteerimis- ja ehitamisetapi meetmete abil,

- määratleda ja rakendada kõik vajalikud meetmed kaitseks riskide vastu, mida ei saa projekteerimis- ja ehitamisetapil kõrvaldada,

- määratleda ja teha teatavaks ettevaatusabinõud, mida tuleks võtta nende riskide vältimiseks, mida ei olnud võimalik täielikult vältida esimeses ja teises taandes nimetatud sätete ja meetmete abil.

2.3. Välistegurite arvessevõtmine

Seadmestikud tuleb projekteerida ja ehitada nii, et neid saab turvaliselt kasutada, võttes arvesse seadmestiku tüüpi, maapinna laadi ja füüsilisi omadusi, kuhu seadmestik paigaldatakse, ümbrust, atmosfääri- ja meteoroloogilisi tegureid, samuti lähiümbruse võimalikke ehitisi või takistusi nii maapinnal kui ka õhus.

2.4. Mõõtmed

Seadmestik, alamsüsteemid ja kõik selle ohutusseadised tuleb mõõtmestada, projekteerida ja ehitada nii, et need peavad piisava ohutustasemega vastu kõikidele tõenäolistele koormustele, ka neile, mis ei ole seotud kasutamisega, võttes arvesse eelkõige väliseid mõjusid, dünaamilisi mõjusid ja materjali väsimist, järgides tunnustatud tehnikaeeskirju, eelkõige materjalide valimisel.

2.5. Monteerimine

2.5.1. Seadmestik, alamsüsteemid ja kõik ohutusseadised tuleb projekteerida ja ehitada viisil, mis tagab nende ohutu monteerimise ja paigaldamise.

2.5.2. Ohutusseadised peavad olema projekteeritud nii, et monteerimisvigu ei ole võimalik teha seadiste konstruktsiooni või seadiste asjakohaste märgiste tõttu.

2.6. Seadmestiku terviklikkus

2.6.1. Ohutusseadised tuleb projekteerida ja ehitada ning neid peab saama kasutada nii, et igal juhul on tagatud nende töökindlus ja/või seadmestiku ohutus, nagu on osutatud III lisas ettenähtud ohutusanalüüsis, ja et nende rike on äärmiselt ebatõenäoline ning on olemas piisav kindlusvaru.

2.6.2. Seadmestik tuleb projekteerida ja ehitada nii, et kui selle kasutamise ajal seadise rike kas või kaudselt võib mõjutada ohutust, oleks asjakohaste meetmete võtmine tagatud õigeaegselt.

2.6.3. Punktide 2.6.1 ja 2.6.2 nimetatud töökindlus peab kehtima kogu asjaomase seadise plaaniliste inspekteerimiste vahelise aja. Kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud ohutusseadiste plaanilise inspekteerimise ajavahemik.

2.6.4. Ohutusseadised, mis on inkorporeeritud seadmestikesse varuosadena, peavad vastama käesoleva direktiivi olulistele nõuetele ja neil peab olema tõrgeteta koostalitlusvõime seadmestike muude osadega.

2.6.5. Tuleb võtta meetmeid, et veetavate inimeste ja töötajate ohutust ei kahjustaks seadmestikus süttinud tulekahju.

2.6.6. Tuleb võtta erimeetmeid, et kaitsta seadmestikke ja inimesi pikselöögi mõju eest.

2.7. Ohutusseadmed

2.7.1. Iga defekt seadmestikus, mis võib kahjustada ohutust, tuleb võimaluse korral ohutusseadme abil avastada, selle kohta ettekanne esitada ja seda analüüsida. Sama kehtib ka iga tavalise ettenähtava välisteguri puhul, mis võib ohutust kahjustada.

2.7.2. Seadmestikku peab olema võimalik igal ajal käsitsi seisata.

2.7.3. Kui ohutusseade on seadmestiku seisanud, ei tohi seda enne asjakohaste meetmete võtmist uuesti tööle panna.

2.8. Hooldusega seotud tehnilised tingimused

Seadis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tavapäraseid või muid hooldus- ja remonditöid saab teha ohutult.

2.9. Häiring

Seadmestik tuleb projekteerida ja ehitada nii, et kahjulikest gaasidest, mürast või vibratsioonist põhjustatud sise- või välishäiringud jäävad ettenähtud piiridesse.

3. Infrastruktuuri nõuded

3.1. Asendiplaan, sõidukiirus ja pikivahe

3.1.1. Seadmestik tuleb projekteerida nii, et seda saab turvaliselt kasutada, võttes arvesse maapinna laadi ja füüsilisi omadusi, ümbrust, atmosfääri- ja meteoroloogilisi tingimusi, kõiki lähiümbruse võimalikke ehitisi või takistusi maapinnal või õhus, et need ei põhjustaks häiringuid ega ohtu käitamis- või hooldustingimustele või inimeste päästmisele.

3.1.2. Sõidukite, vedamisseadmete, radade, trosside jm ning lähiümbruses nii maal kui õhus asuvate võimalike kasutamist häirivate ehitiste ja takistuste vahel peab olema piisavalt ruumi nii külg- kui ka püstsuunas, võttes arvesse trosside, sõidukite või vedamisseadmete püst-, piki- või külgsuunalist liikumist kõige ebasoodsamates eeldatavates kasutustingimustes.

3.1.3. Sõidukite ja maapinna vahelise maksimaalse vahemaa kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta seadmestiku laadi, sõidukite tüüpi ja päästeoperatsioone. Lahtiste sõidukite puhul tuleb arvesse võtta ka kukkumisohtu ja psühholoogilisi aspekte, mis on seotud vahemaaga sõidukite ja maapinna vahel.

3.1.4. Sõidukite ja vedamisseadmete maksimaalne kiirus, nendevaheline minimaalne vahemaa ning kiirendus ja pidurdustõhusus tuleb valida nii, et oleks tagatud inimeste ohutus ja seadmestiku ohutu käitamine.

3.2. Jaamad ja liinistruktuurid

3.2.1. Jaamad ja liinistruktuurid tuleb projekteerida, paigaldada ja seadmestada nii, et need oleksid stabiilsed. Need peavad võimaldama trosside, sõidukite ja vedamisseadmete ohutut juhtimist ning hoolduse ohutust kõikides võimalikes kasutustingimustes.

3.2.2. Seadmestiku sissepääsud ja väljapääsud tuleb projekteerida nii, et sõidukite, vedamisseadmete ja inimeste liikumine on ohutu. Sõidukite ja vedamisseadmete liikumine jaamades peab toimuma inimesi ohustamata, võttes arvesse nende võimalikku aktiivset tegevust sõidukite ja vedamisseadmete liikumises.

4. Trosside, ajamite ja pidurite ning mehaaniliste ja elektriliste seadmetega seotud nõuded

4.1. Trossid ja nende kinnitused

4.1.1. Tuleb võtta kõik viimaste tehniliste arengutega kooskõlas olevad meetmed, et:

- vältida trosside või nende kinnitusdetailide purunemist,

- arvestada miinimum- ja maksimumkoormuste väärtusi,

- tagada trosside ohutu monteerimine nende kinnitustele ja vältida rööbastelt mahajooksu,

- võimaldada trosside jälgimist.

4.1.2. Trosside rööbastelt mahasõitu ei ole võimalik täielikult vältida, seepärast tuleb võtta meetmeid, et rööbastelt mahasõidu juhul saab trossid kinni pidada ja seadmestiku seisata inimesi ohustamata.

4.2. Mehaanilised seadmed

4.2.1. Ajamid

Seadmestiku ajamisüsteemi tehnilisi omadusi ja kasutamisvõimalusi peab saama kohandada erinevate kasutamissüsteemide ja moodustega.

4.2.2. Varuajamid

Seadmestikul peab olema varuajam, mille energiavarustus on peaajamist sõltumatu. Varuajamit ei vajata, kui ohutusanalüüs näitab, et inimesed saavad sõidukitest ja eelkõige vedamisseadmetest lihtsalt, kiiresti ja ohutult lahkuda, isegi kui varuajamit ei ole.

4.2.3. Pidurdamine

4.2.3.1. Eriolukorras peab olema võimalik seadmestik ja/või sõidukid igal ajal seisata ka siis, kui kasutamise ajal lubatud koormus ja veoratta hõõrdumistingimused on kõige ebasoodsamad. Peatumisteekond peab olema nii lühike, kui seadmestiku ohutus nõuab.

4.2.3.2. Aeglustusväärtused peavad olema sobivates piirides, et tagada inimeste ohutus ning sõidukite, trosside ja seadmestiku muude osade nõuetekohane töö.

4.2.3.3. Kõikides seadmestikes peab olema kaks või enam pidurdussüsteemi, millest igaüks suudab seadmestiku peatada, ning nende tegevus peab olema kooskõlastatud nii, et need asendavad aktiivse süsteemi automaatselt, kui selle tõhususest ei piisa. Veotrossi viimane pidurisüsteem peab otseselt mõjutama veoratast. Neid sätteid ei kohaldata vedamisliftide suhtes.

4.2.3.4. Seadmestikul peavad olema tõhusad kinnitus- ja lukumehhanismid, millega välditakse enneaegset uuesti käivitumist.

4.3. Kontrollseadmed

Kontrollseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need on ohutud ja usaldusväärsed ning peavad vastu tavapärasele käitamiskoormusele ja välisteguritele, nagu niiskus, äärmuslikud temperatuurid või elektromagnetilised häired, ega põhjusta ohtlikke olukordi isegi käitamisvea korral.

4.4. Kommunikatsiooniseadmed

Käitamispersonalil peavad olema sobivad vahendid, mis võimaldavad üksteisega suhelda igal ajal ning kasutajaid eriolukorras teavitada.

5. Sõidukid ja vedamisseadmed

5.1. Sõidukid ja/või vedamisseadmed tuleb projekteerida ja valmistada nii, et eeldatavates kasutamistingimustes ükski inimene ei kuku välja ega satu muusse ohtu.

5.2. Sõidukite ja vedamisseadmete kinnitused peavad olema mõõtmestatud ja ehitatud nii, et need:

- ei ohusta trossi või

- ei libise, välja arvatud siis, kui libisemine ei mõjuta märkimisväärselt sõiduki, vedamisseadme või seadmestiku ohutust

kõige ebasoodsamates tingimustes.

5.3. Sõidukite (vagunite, kabiinide) uksed tuleb projekteerida ja ehitada nii, et neid saab sulgeda ja lukustada. Sõiduki põrand ja seinad tuleb projekteerida ja ehitada nii, et need igas olukorras peavad vastu kasutajate poolt avaldatud survele ja koormusele.

5.4. Kui käitamisohutuse tõttu peab käitaja olema sõidukis, peab sõiduk olema varustatud tema tegevuseks vajalike seadmetega.

5.5. Sõidukid ja/või vedamisseadmed ning eelkõige nende peatamismehhanismid tuleb projekteerida ja valmistada nii, et oleks tagatud töötajate ohutus, kui nad teevad hooldustöid asjakohaste reeglite ja juhendite kohaselt.

5.6. Lahutatava ühendusega sõidukite puhul tuleb võtta kõik meetmed, et tagada kasutajaid ohustamata trossidele valesti ühendunud sõidukite peatamine enne nende sõitma hakkamist ja saabuvate lahutamata jäänud ühendustega sõidukite peatamine ning vältida sõiduki kukkumist.

5.7. Funikulööridel ja kui seadmestiku tüüp seda võimaldab, kahe trossiga köissõidukitel peab olema rada mõjutav automaatpidurdusseade, kui veotrossi katkemisvõimalust ei saa tegelikkuses välistada.

5.8. Kui muudest meetmetest hoolimata ei saa sõiduki rööbastelt mahasõidu ohtu täiesti vältida, tuleb sõiduk varustada rööbastelt mahasõitu takistava seadmega, mis võimaldab sõidukit peatada inimesi ohustamata.

6. Kasutajatele ettenähtud varustus

Pääs pealeminekualasse ja mahatulekualasse ning kasutajate pealeminek ja mahatulek tuleb korraldada sõidukite liikumist ja peatumist arvestades nii, et oleks tagatud inimeste ohutus, eelkõige aladel, kus on kukkumisoht.

Lastel ja liikumispuuetega isikutel peab olema võimalik kasutada seadmestikku ohutult, kui seadmestik on niisuguste isikute vedamiseks projekteeritud.

7. Käitamisega seotud tehnilised tingimused

7.1. Ohutus

7.1.1. Tuleb rakendada kõik tehnilised eeskirjad ja meetmed, et tagada seadmestiku kasutamine ettenähtud eesmärgil selle tehniliste kirjelduste ja spetsiaalsete kasutustingimuste kohaselt ja ohutu käitamise ning hooldusjuhiste täitmine. Kasutusjuhend ja vastavad märkused koostatakse ühes või mitmes ühenduse ametlikest keeltest, ning selle võib asutamislepingu kohaselt valida liikmesriik, kelle territooriumile seadmestik ehitatakse.

7.1.2. Seadmestiku käitamise eest vastutavatele isikutele tuleb anda asjakohased töövahendid ja neil peab olema oma tööle vastav kvalifikatsioon.

7.2. Ohutus seadmestiku seismajäämise korral

Kui seadmestik seiskub ja seda ei saa kiiresti uuesti käivitada, tuleb rakendada kõik tehnilised võtted ja meetmed, et saada kasutajad turvalisse paika vastavalt seadmestiku tüübile ja selles ümbruses ettenähtud aja jooksul.

7.3. Muud ohutusega seotud erisätted

7.3.1. Juhiruum ja töökohad

Liikuvad osad, millele tavaliselt pääsetakse ligi jaamadest, tuleb projekteerida, ehitada ja paigaldada nii, et need ei oleks ohtlikud, või kui oht on olemas, tuleb paigaldada turvaseadmed, et vältida igasugust kokkupuudet seadmestiku osadega, mis võivad põhjustada õnnetusi. Nende seadmete tüüp peab olema niisugune, et neid ei saa kergesti eemaldada ega töökõlbmatuks muuta.

7.3.2. Kukkumisoht

Töökohad ja tööpiirkonnad, sealhulgas need, mida kasutatakse juhuti, ning neile juurdepääs tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vältida seal töötavate või liikuvate isikute kukkumisohtu. Kui konstruktsioon ei vasta nõuetele, tuleb töökohad varustada ka kinnituspunktidega isikukaitsevahendite jaoks, et vältida inimeste kukkumist.

--------------------------------------------------

III LISA

OHUTUSANALÜÜS

Ohutusanalüüsis, mis tuleb teha igale käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 5 nimetatud köisteele, tuleb arvesse võtta kõik kavandatud tööviisid. Analüüs tuleb teha tunnustatud või kinnitatud metoodika kohaselt ning arvesse tuleb võtta praegust tehnika taset ja kõnealuse seadmestiku keerukust. Eesmärk on olla kindel, et seadmestiku projekteerimisel ja kokkupanemisel on piisavate ohutustingimuste tagamiseks arvesse võetud kohalikku ümbrust ja kõige ebasoodsamaid tingimusi.

Analüüs peab käsitlema ka ohutusseadmeid ja nende mõju seadmestikule ning sellega seotud alamsüsteemidele, mille toimimise eesmärk on, et:

- need on võimelised rikke või vea ilmnemisel kohe reageerima ja jääma ohutust tagavasse seisundisse, aeglasemale töörežiimile või veakindlasse seisundisse,

- neid ei kasutata, kuid neid valvatakse, või

- need on niisugused, et nende toimimishäire võimalikkust saab prognoosida ja need on esimeses ja teises taandes nimetatud kriteeriumide kohaste ohutusseadmetega võrdsed.

Ohutusanalüüsi kasutatakse ohtude ja ohtlike olukordade loetelude koostamiseks käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt ja selle artikli 4 lõikes 2 nimetatud ohutusseadiste loetelu koostamiseks. Ohutusanalüüsi tulemused tuleb kokkuvõtlikult esitada ohutusaruandes.

--------------------------------------------------

IV LISA

OHUTUSSEADISED: EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 5 nimetatud ohutusseadiste suhtes, et kindlaks teha nende vastavus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud ja II lisas määratletud olulistele nõuetele.

EÜ vastavusdeklaratsioon ja sellele lisatud dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud. See peab olema koostatud samas keeles või samades keeltes nagu II lisa punktis 7.1.1 nimetatud kasutusjuhend.

Vastavusdeklaratsioonis tuleb märkida järgmised andmed:

- viited käesolevale direktiivile,

- tootja või tema ühenduses asutatud volitatud esindaja nimi, ärinimi ja täielik aadress. Volitatud esindaja peab samuti esitama tootja nime, ärinime ja täieliku aadressi,

- seadise kirjeldus (mark, tüüp jne),

- vastavusdeklaratsiooni andmiseks kasutatud menetluse andmed (käesoleva direktiivi artikkel 7),

- kõik asjakohased sätted, millele seadis peab vastama, eelkõige kasutustingimused,

- teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes on kaasatud vastavusmenetlusse, EÜ hindamistõendi kuupäev ning vajaduse korral tõendi kehtivusaeg ja tingimused,

- vajaduse korral viide kohaldatavatele ühtlustatud standarditele,

- tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimel alla kirjutama volitatud isiku andmed.

--------------------------------------------------

V LISA

OHUTUSSEADISED: VASTAVUSHINDAMINE

1. Kohaldamisala

Käesolevat lisa kohaldatakse ohutusseadiste suhtes, et kontrollida nende vastavust käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud ja II lisas määratletud olulistele nõuetele. Selles käsitletakse ühe või enama teavitatud asutuse antud hinnangut seadise kohta, millega tagatakse, et eraldi hinnatud seadis tõepoolest vastab ettenähtud tehnilistele kirjeldustele.

2. Menetlused

Teavitatud asutuste poolt projekteerimis- ja tootmisetapil kasutatud vastavushindamismenetlused põhinevad nõukogu otsuses 93/465/EMÜ kindlaksmääratud moodulitel allpool esitatud tabeli kohaselt. Selles tabelis esitatud lahendused loetakse samaväärseks ning tootjad võivad neid kasutada oma äranägemisel.

OHUTUSSEADISTE VASTAVUSHINDAMINE

| Konstruktsioon | | Toodang |

1. | EÜ tüübihindamine Moodul "B" | 1. a) | Toodangu kvaliteedi tagamine Moodul "D" |

1. b) | Toote vastavustõendamine Moodul "F" |

2. | Kvaliteedi täielik tagamine Moodul "H" | 2. | Kvaliteedi täielik tagamine Moodul "H" |

3. | Üksiktoote vastavustõendamine Moodul "G" | 3. | Üksiktoote vastavustõendamine Moodul "G" |

Moodulite kasutamisel tuleb arvesse võtta igas moodulis määratletud täiendavaid lisatingimusi.

MOODUL B: EÜ TÜÜBIHINDAMINE

1. Käesolev moodul kirjeldab menetluse seda osa, mille järgi teavitatud asutus kinnitab, et kontrollitava toote näidis vastab käesoleva direktiivi nõuetele.

2. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab esitama EÜ tüübihindamistaotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotluses peab olema:

- tootja nimi ja aadress ning juhul, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress,

- kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele,

- punktis 3 nimetatud tehniline dokumentatsioon.

Taotleja peab teavitatud asutusele esitama kavandatava toote näidise, edaspidi "tüüp". Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik.

3. Tehnilise dokumentatsiooni järgi peab olema võimalik hinnata seadise vastavust direktiivis esitatud nõuetele. Niipalju kui on hindamiseks vaja, peab tehniline dokumentatsioon käsitlema seadise projekteerimist, valmistamist ja käitamist.

Hindamiseks peab dokumentatsioon peab sisaldama järgmist:

- tüübi üldkirjeldus,

- põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,

- nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toote tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehniliste kirjelduste nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole olemas,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, sooritatud hindamised jne,

- katsearuanded.

Samuti tuleb märkida seadise kasutusvaldkond.

4. Teavitatud asutus peab:

4.1. hindama tehnilist dokumentatsiooni, kontrollima, kas tüüp on valmistatud tehnilise dokumentatsiooni kohaselt, ja välja selgitama seadised, mis on projekteeritud käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehniliste kirjelduste vastavate sätete kohaselt, ning need seadised, mille projekteerimisel ei ole järgitud nende Euroopa tehniliste kirjelduste asjakohaseid sätteid;

4.2. tegema või laskma teha asjakohaseid hindamisi ja vajalikke teste, et kontrollida, kas tootja kasutatud lahendused vastavad käesoleva direktiivi olulistele nõuetele, kui käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole järgitud;

4.3. tegema või laskma teha asjakohaseid hindamisi ja vajalikke teste, et kontrollida, kas asjakohaseid Euroopa tehnilisi kirjeldusi on tegelikult järgitud, kui tootja on valinud nende kirjelduste järgimise;

4.4. jõudma taotluse esitajaga kokkuleppele hindamiste ja vajalike testide tegemise koha suhtes.

5. Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, peab teavitatud asutus andma taotlejale EÜ tüübitunnistuse. Tunnistus peab sisaldama tootja nime ja aadressi, hindamisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi, nende kestust ja vajalikke andmeid kinnitatud tüübi kohta.

Tunnistusele tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade loend, mille ärakirja tuleb säilitada teavitatud asutuses. Kui teavitatud asutus keeldub tootjale EÜ tüübitunnistust välja andmast, peab asutus esitama keeldumise üksikasjalikud põhjendused. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.

6. Taotluse esitaja peab teatama EÜ tüübitunnistust puudutavat tehnilist dokumentatsiooni valdavale teavitatud asutusele kõigist heakskiidetud seadisele tehtud muudatustest, millele tuleb taotleda täiendav kooskõlastus juhul, kui muutused võivad mõjutada oluliste nõuete täitmist või seadise ettenähtud kasutustingimusi. Täiendav heakskiit väljastatakse esialgse EÜ tüübitunnistuse lisana.

7. Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljastatud ja tühistatud EÜ tüübitunnistuste ja nende lisade kohta.

8. Teistel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübitunnistuste ja/või nende lisade ärakirju. Tunnistuste lisad peavad olema teistele teavitatud asutustele kättesaadavad.

9. Tootja või tema volitatud esindaja peab koos tehnilise dokumentatsiooniga säilitama EÜ tüübitunnistuste ja nende lisade koopiaid vähemalt 30 aastat pärast viimase seadise valmimist.

Kui tootja ega tema volitatud esindaja ei asu ühenduses, vastutab tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse eest isik, kes tegeleb toote viimisega ühenduse turule.

MOODUL D: TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE

1. See moodul kirjeldab menetlust, kuidas tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud nõuded, kinnitab ja tagab, et seadised on vastavuses EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübiga ja täidavad käesolevas direktiivis esitatud nõudeid. Tootja või tema ühenduses asutatud volitatud esindaja peab igale seadisele kinnitama CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-märgisele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Seadiste tootmisel, lõppkontrollimisel ja testimisel kasutab tootja punktis 3 nimetatud kinnitatud kvaliteedisüsteemi ja tema suhtes kohaldatakse 4. jaos sätestatud järelevalvet.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma asjakohaste seadiste kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotluses peab olema:

- kogu asjakohane teave kavandatud seadise kategooria kohta,

- kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,

- vajaduse korral kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja EÜ tüübitunnistuse ärakiri.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama vastavuse EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübiga ja käesoleva direktiivi nõuetega.

Kõik tootja kasutatud asjaolud, nõuded ja sätted tuleb meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt üles kirjutada. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist.

Eelkõige tuleb neis kirjeldada järgmist:

- kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooni ülesehitus, juhtkonna vastutus ja volitused seoses kvaliteediga,

- tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatiliselt kasutatavad meetmed,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsed ning nende sagedus,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja kaliibrimistulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,

- meetodid, millega kontrollitakse nõutavat seadise kvaliteeti ja kvaliteedisüsteemi toimimise tõhusust.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele.

Auditeerimisrühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi kõnealuse seadise tehnoloogia hindamise vallas. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja tagama, et süsteem toimib asjakohaselt ja tõhusalt.

Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavatsetavast ajakohastamisest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja hindamist korrata.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on kindlustada, et tootja täidaks nõuetekohaselt kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.2. Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja kaliibrimistulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid kindlustamaks, et tootja säilitab ja täidab kvaliteedinõudeid, ja andma tootjale selle kohta auditeerimisaruande.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjale ette teatamata teha kontrollkäike. Selliste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid kontrollimaks, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäikude aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli.

5. Tootja peab vähemalt kolmkümmend aastat pärast viimase seadise valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevad andmed,

- punktides 3.4, 4.3 ja 4.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. Teavitatud asutused peavad andma teistele teavitatud asutustele kogu asjakohase teabe kvaliteedinõuetele vastavuse kinnitamise või sellest keeldumise või nõuetele vastavuse tühistamise kohta.

MOODUL F: TOOTETÕENDUS

1. Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja kontrollib ja kinnitab, et punkti 3 sätete reguleerimisalasse kuuluvad seadised vastavad EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja täidavad käesoleva direktiivi asjaomaseid nõuded.

2. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsess tagaks seadiste vastavuse EÜ tüübitunnistuses kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja kinnitab igale seadisele CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni.

3. Selleks et kontrollida seadiste vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb teavitatud asutus kõik vajalikud hindamised ja katsed, mis toimuvad tootja valikul kas nii, et iga seadist hinnatakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt eraldi, või punkti 5 kohaselt statistiliselt.

Tootja või tema ühenduses elav esindaja peab vastavusdeklaratsiooni ärakirja säilitama vähemalt kolmkümmend aastat alates viimase seadise valmimise päevast.

4. Tõendamine iga seadise hindamise ja katsetamise teel

4.1. Selleks et tõendada seadiste vastavust EÜ tüübitunnistuses märgitud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele, hinnatakse iga seadist eraldi ja tehakse läbi artiklis 2 märgitud asjakohastele Euroopa tehnilistele kirjeldustele vastavad või samalaadsed seadise katsed.

4.2. Teavitatud asutus peab igale heakskiidetud seadisele kinnitama või laskma kinnitada oma tunnusnumbri ja koostama tehtud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3. Tootja või tema volitatud esindaja peab nõudmise korral saama esitada teavitatud asutuse vastavustunnistuse.

5. Statistiline tõendamine

5.1. Tootja peab esitama seadised ühtlike partiidena ja võtma kõik vajalikud meetmed kindlustamaks, et tootmismenetlus tagab iga toodetava partii ühtlikkuse.

5.2. Kõik seadised peavad olema tõendamiseks saadaval ühtlike partiidena. Igast partiist tuleb võtta juhuslik valim. Valimi seadiseid tuleb hinnata eraldi ja viia läbi käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud asjakohastele Euroopa tehnilistele kirjeldustele vastavad katsed või samalaadsed katsed, et kindlaks teha kõnealuste näidiste vastavus käesoleva direktiivi nõuetele ja otsustada, kas partii vastu võtta või tagasi lükata.

5.3. Statistilises menetluses tuleb kasutada järgmisi elemente:

- statistiline meetod,

- proovivõtuplaan koos kasutusomadustega.

5.4. Vastuvõetud partii puhul peab teavitatud asutus kinnitama või laskma kinnitada igale seadisele oma tunnusnumbri ning koostama tehtud katsete kohase kirjaliku vastavustunnistuse. Kõiki selliste partiide seadiseid võib turule viia, välja arvatud valimis mittevastavaks osutunud eksemplarid.

Kui partii lükatakse tagasi, peab teavitatud asutus või pädev asutus võtma vajalikke meetmeid, et selle partii turuleviimist tõkestada. Kui partiisid lükatakse korduvalt tagasi, võib teavitatud asutus statistilise tõendamise peatada.

Tootja võib teavitatud asutuse vastutusel kinnitada oma tunnusnumbri seadisele valmistamise ajal.

5.5. Tootja või tema volitatud esindaja peab nõudmise korral saama esitada teavitatud asutuse vastavustunnistuse.

MOODUL G: ÜKSIKTOOTE TÕENDUS

1. Käesolev moodul kirjeldab menetlust, mille kohaselt tootja tagab ja deklareerib, et seadis, mille kohta on väljastatud punktis 2 nimetatud tõend, vastab käesoleva direktiivi nõuetele, mida selle suhtes kohaldatakse. Tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja peab igale tootele kinnitama CE-märgise ja koostama vastavusdeklaratsiooni.

2. Teavitatud asutus peab seadist kontrollima ja tegema käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud asjakohastes Euroopa tehnilistes kirjeldustes ettenähtud vajalikud katsed või võrdväärsed katsed, et tagada seadiste vastavus direktiivi asjakohastele nõuetele.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb tunnustatud seadisele kinnitada oma tunnusnumbri ja koostab tehtud katsete kohta vastavustunnistuse.

3. Tehniline dokumentatsioon on mõeldud selleks, et oleks võimalik hinnata vastavust käesoleva direktiivi nõuetele ning aru saada seadise konstruktsioonist, valmistamisest ja toimimisest.

Hindamiseks peab dokumentatsioonis olema:

- tüübi üldkirjeldus,

- põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,

- nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning seadise tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

- käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud asjakohaste Euroopa tehniliste kirjelduste nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida tootja on kasutanud direktiivi olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud,

- tehtud konstruktsiooniarvutuste tulemused, sooritatud hindamised jne,

- katsearuanded,

- seadiste kasutusvaldkonnad.

MOODUL H: KVALITEEDI TÄIELIK TAGAMINE

1. See moodul kirjeldab menetlust, kuidas tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud nõuded, peab kinnitama ja tagama, et asjaomased seadised vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses asutatud volitatud esindaja peab kinnitama igale tootele CE-märgise ja koostama kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-märgisele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2. Tootja peab projekteerimiseks, tootmiseks ning lõppseadise kontrollimiseks ja katsetamiseks kasutama punktis 3 nimetatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes tuleb kohaldada järelevalvet vastavalt punktile 4.

3. Kvaliteedisüsteem

3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks esitama teavitatud asutusele taotluse.

Taotluses peab olema:

- kogu asjakohane teave kavandatud seadise kategooria kohta,

- kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon.

3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama seadiste vastavuse käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele.

Kõik tootja kohaldatavad asjaolud, nõuded ja sätted tuleb meetmete, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt üles kirjutada. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab tagama ühesuguse arusaamise kvaliteedipõhimõtetest ja -menetlustest, näiteks kvaliteediprogrammidest, -projektidest, -juhistest ja -andmestikest.

Eelkõige peavad neis olema piisavalt kirjeldatud:

- kvaliteedialased eesmärgid ning projekteerimise ja seadise kvaliteediga seotud organisatsiooniline struktuur ja juhtkonna asjakohased kohustused ning volitused,

- konstruktsiooni käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse, kui Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei kohaldata täielikult, kasutatavad vahendid, millega tagatakse, et toodete suhtes kohaldatavad käesoleva direktiivi olulised nõuded täidetakse,

- projekteerimise järelevalve- ja kontrollmeetodid, asjaomasesse seadise kategooriasse kuuluvate seadiste projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised meetmed,

- vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised meetmed, mida kasutatakse,

- enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsed ning nende sagedus,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja kalibreerimistulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,

- projekteerimise ja toodete nõutava kvaliteedi järelevalve vahendid ning kvaliteeditagamissüsteemi tõhus toimimine.

3.3. Teavitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Ta peab nendele nõuetele vastavaks kvaliteedisüsteeme, mille puhul rakendatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid.

Hindamiskomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus peab tegema kontrollkäike tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4. Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi nõuetekohase ja tõhusana.

Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavatsetavast ajakohastamisest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõuded või on vaja hindamist korrata.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4. Järelevalve, mida teostab teavitatud asutus

4.1. Järelevalve eesmärk on kindlustada, et tootja täidaks nõuetekohaselt kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi.

4.2. Tootja peab võimaldama teavitatud asutusele inspekteerimiseks juurdepääsu projekteerimis-, tootmis-, kontrollimis-, katse- ja laoruumidele ning andma talle kogu vajaliku informatsiooni, eelkõige:

- kvaliteedisüsteemi dokumendid,

- kvaliteedisüsteemi projekti käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed jms,

- kvaliteeti tõendavad dokumendid, mis on ette nähtud tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja kalibreerimistulemused ning aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3. Teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid kindlustamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale selle kohta auditeerimisaruande.

4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjale ette teatamata teha kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid, et vajaduse korral kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist; ta peab esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katsearuande.

5. Tootja peab vähemalt kolmkümmend aastat pärast viimase seadise valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:

- punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumendid,

- punkti 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevad andmed,

- punktides 3.4, 4.3 ja 4.4 nimetatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.

6. Kõik teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjaomase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kohta.

7. Lisanõuded; kavandi hindamine

7.1. Tootja peab oma kavandi hindamiseks esitama taotluse ühele teavitatud asutusele.

7.2. Taotlus peab võimaldama seadise projektist, valmistamisest ja toimimisest arusaamist ning selle alusel peab olema võimalik hinnata vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.

Selles peab olema:

- konstruktsiooni käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas käesoleva direktiivi artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilised kirjeldused, mida on kohaldatud,

- vajalik tõendusmaterjal nende sobivuse kohta, eelkõige juhul, kui artikli 2 lõikes 2 nimetatud Euroopa tehnilisi kirjeldusi ei ole kohaldatud täielikult. Tõendusmaterjal peab sisaldama tootja asjakohase labori või tootja nimel tehtud katsete tulemusi.

7.3. Teavitatud asutus peab taotluse läbi vaatama, ja kui projekt on kooskõlas käesoleva direktiivi vastavate sätetega, taotlejale välja andma EÜ kavandi hindamistõendi. Tõend peab sisaldama uurimisel tehtud järeldusi, kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid kinnitatud projekti kohta ning vajaduse korral seadise toimimise kirjeldust.

7.4. Taotleja peab teatama EÜ kavandi hindamistõendi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest muudatustest kinnitatud projektis. Kui muudatused kinnitatud projektis mõjutavad vastavust käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud olulistele nõuetele või seadise kasutamise suhtes esitatavatele tingimustele, vajavad need lisakinnitust teavitatud asutuselt, kes on andnud välja asjakohase EÜ kavandi hindamistõendi. Täiendav heakskiit väljastatakse esialgse EÜ kavandi hindamistõendi lisana.

7.5. Teavitatud asutused peavad edastama muudele teavitatud asutustele asjakohase teabe:

- väljastatud EÜ kavandi hindamistõendi ja nende lisade kohta,

- tühistatud EÜ kavandi kinnituste ja nende lisade kohta,

- EÜ kavandi hindamistõendite ja nende lisade väljaandmisest keeldumise kohta.

--------------------------------------------------

VI LISA

ALAMSÜSTEEMID: EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON

Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 9 nimetatud alamsüsteemide suhtes, et kindlaks teha nende vastavus käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 1 nimetatud neid käsitlevatele olulistele nõuetele.

EÜ vastavusdeklaratsiooni peab koostama tootja või tema ühenduses asutatud volitatud esindaja, või kui niisugust isikut ei ole, siis alamsüsteemi turule viinud füüsiline või juriidiline isik; avaldus ja sellele lisatud tehniline dokumentatsioon peab olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

EÜ vastavusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon peab olema koostatud samas keeles või samades keeltes nagu II lisa punktis 7.1.1 nimetatud kasutusjuhend ning sisaldama järgmisi andmeid:

- viide käesolevale direktiivile,

- EÜ hindamise tellinud isiku nimi ja aadress,

- alamsüsteemi kirjeldus,

- teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi käesoleva direktiivi artiklis 11 nimetatud EÜ hindamise,

- kõik asjakohased sätted, millele alamsüsteem peab vastama, eelkõige kõik kasutuspiirangud ja kasutustingimused,

- VII lisas nimetatud EÜ hindamise tulemus (EÜ vastavustunnistus),

- isiku andmed, kes on volitatud alla kirjutama tootja või tema volitatud esindaja, või kui niisugust isikut ei ole, siis alamsüsteemi turule viiva füüsilise või juriidilise isiku õiguslikult siduvale vastavusdeklaratsioonile.

--------------------------------------------------

VII LISA

ALAMSÜSTEEMID: VASTAVUSHINDAMINE

1. EÜ hindamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja hindab tootja või tema ühenduses asutatud volitatud esindaja, või kui niisugust isikut ei ole, siis alamsüsteemi turule viiva füüsilise või juriidilise isiku taotlusel, kas alamsüsteem:

- vastab direktiivi sätetele ja muudele asjakohastele sätetele kooskõlas asutamislepinguga,

- vastab tehnilisele dokumentatsioonile ja

- on täielik.

2. Alamsüsteemi hindamine viiakse iga alamsüsteemi osas läbi järgmiste etappide kaupa:

- kavandamine,

- konstruktsiooni- ja vastuvõtukatsed, kui alamsüsteem on valmis.

3. Hindamistunnistusele lisatud tehniline dokumentatsioon peab koosnema järgmistest dokumentidest:

- konstruktsiooniplaanid ja arvutused, elektrilised ja hüdraulilised diagrammid, juhtlülitusdiagrammid, arvuti- ja automaatsüsteemide kirjeldus, käitamis- ja hooldamisjuhised jne,

- käesoleva direktiivi artikli 4 lõikes 2 nimetatud ohutusseadiste nimekiri, mida alamsüsteemis kasutatakse,

- IV lisa kohased ohutusseadiseid käsitlevad EÜ vastavusdeklaratsioonide koopiad koos vastavate konstruktsiooniplaanide ja muude läbiviidud katsete ja testide aruannete koopiad.

4. EÜ hindamismenetlustega seotud dokumentatsioon ja kirjavahetus peab olema koostatud samas keeles või samades keeltes nagu II lisa punktis 7.1.1 nimetatud kasutusjuhend.

5. Järelevalve

5.1. Järelevalvega tagatakse, et alamsüsteemi ehitamisel on tehnilisest dokumentatsioonist tulenevad kohustused täidetud.

5.2. EÜ hindamise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs tootmispaikadele, ladustamisaladele ja vajaduse korral pooltoodete valmistamise aladele, katserajatistele ja üldiselt igale kohale, mida asutus peab oma ülesande täitmisel vajalikuks. Tootja või tema volitatud esindaja või kui niisugust isikut ei ole, alamsüsteemi turule viiv füüsiline või juriidiline isik peab teavitatud asutusele esitama iga selleks vajaliku dokumendi või selle esitamise korraldama, eelkõige alamsüsteemiga seotud plaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

5.3. EÜ hindamise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt läbi viima auditeid, et tagada vastavus käesoleva direktiivi sätetele. Iga külaskäigu kohta peab ta esitama vastutavale isikule auditeerimisaruande. Asutus võib paluda, et ta kutsutakse töö eri etappe inspekteerima.

5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootmispaiku ette teatamata külastada. Sellise külastuse puhul võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Teavitatud asutus peab koostama käigu aruande ja vajaduse korral esitama vastutavale isikule auditeerimisaruande.

6. Iga teavitatud asutus peab korrapäraselt avaldama asjakohase teabe, mis käsitleb:

- kõiki saadud EÜ hindamistaotlusi,

- kõiki väljaantud EÜ hindamistõendeid,

- kõiki tagasilükatud EÜ hindamistõendeid.

--------------------------------------------------

VIII LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ASUTUSTE MÄÄRAMISEL ARVESSE VÕTMA

1. Teavitatud asutus, selle direktor ja kontrollimisi teostav personal ei tohi olla nende inspekteeritavate ohutusseadiste või alamsüsteemide kavandaja, tootja, tarnija ega paigaldaja või ühegi nende või ohutusseadiseid või alamsüsteeme turule viiva füüsilise või juriidilise isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi olla seotud otseselt ega kaudselt ega volitatud esindajatena ohutusseadiste või alamsüsteemide kavandamise, tootmise, ehitamise, turustamise, hoolduse või käitamisega. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel.

2. Teavitatud asutus ja selle personal peavad vastavustõendamistoiminguid tegema suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis võiksid mõjutada nende otsuseid või kontrollitulemusi, eriti isikute või isikurühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemustega.

3. Teavitatud asutuse käsutuses peab olema personal ja vahendid selleks, et täita kontrolliga seotud korralduslikke ja tehnilisi ülesandeid; teavitatud asutusel peab olema ka võimalik kasutada kontrollimiseks vajalikke seadmeid.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

- hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

- piisavad teadmised tehtavaid katseid käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel,

- ettenähtud suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende tasustamine ei tohi sõltuda teostatud katsete hulgast ega nende tulemustest.

6. Teavitatud asutus peab võtma endale tsiviilvastutuskindlustuse, juhul kui vastutus ei kuulu siseriikliku seaduse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole inspekteerimiste eest otseselt vastutav.

7. Teavitatud asutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus teavitatud asutus tegutseb).

--------------------------------------------------

IX LISA

CE-VASTAVUSMÄRGIS

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:

+++++ TIFF +++++

CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada siin esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm. Väikesemõõtmeliste ohutusseadiste puhul võib sellest alampiirist loobuda.

CE-märgise järel on selle kinnitamise aasta kaks viimast numbrit ja teavitatud asutuse tunnusnumber, mis tegeleb käesoleva direktiivi artikli 7 lõikes 3 nimetatud menetlusega.

--------------------------------------------------