EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02014L0068-20140717
Directive 2014/68/EU of the European Parliament and of the Council of 15 May 2014 on the harmonisation of the laws of the Member States relating to the making available on the market of pressure equipment (recast) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL, 15. mai 2014 , surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/68/EL, 15. mai 2014 , surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)
02014L0068 — ET — 17.07.2014 — 000.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/68/EL, 15. mai 2014, surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 189 27.6.2014, lk 164) |
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/68/EL,
15. mai 2014,
surveseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
(uuesti sõnastatud)
(EMPs kohaldatav tekst)
1.
PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmise suhtes:
torudest või torude süsteemist koosnevad magistraaltorustikud, mis on kavandatud fluidumi ülekandmiseks seadmest või seadmesse maal või merel, sealhulgas viimane sulgeseadis, mis asub seadme piires, sealhulgas kõik spetsiaalselt nende torustike jaoks kavandatud lisaseadmed; kõnealune väljaarvamine ei kehti standardsete surveseadmete suhtes, mida võib leida rõhu alandamise või kompressorjaamades;
veevarustus-, veejaotus- ja -tühjendustorustikud ning nende lisaseadised, veesurvetorustikud ja -kanalid, hüdroelektrijaama rõhušahtid ning nende lisaseadised;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/29/EL ( 13 ) reguleeritud lihtsad surveanumad;
nõukogu direktiiviga 75/324/EMÜ ( 14 ) reguleeritud aerosooliballoonid;
seadmed, mis on liigitatud käesoleva direktiivi artikli 13 alusel mitte kõrgemasse kui I kategooriasse ja mis on reguleeritud järgmiste direktiividega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ ( 18 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/33/EL ( 19 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/35/EL ( 20 );
nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ ( 21 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ ( 22 );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/34/EL ( 23 );
ELi toimimise lepingu artikli 346 lõike 1 punktiga b hõlmatud seadmed;
tuumatehnikas kasutamiseks kavandatud seadmed, mille rike võib põhjustada radioaktiivse lekke;
nafta-, gaasi- või geotermilistel uuringutel ja mäetööstuses ning maa-aluses ladustamises kasutatavad puuraugu kontrollseadmed, mis on kavandatud hoidma või kontrollima puuraugu rõhku; see hõlmab puuraugu suudme sulge- ja regulaarseadet, automaatseid sulgeseadmeid, torustiku kollektoreid ja kõiki nende tootmisetapi seadmeid;
kambritest või masinatest koosnevad seadmed, mille mõõtmed, materjalivalik ja valmistamine põhinevad piisava tugevuse, jäikuse ja stabiilsuse nõuetel eesmärgiga tagada töökindlus staatilisel ja dünaamilisel koormusel ning mille projekteerimise puhul rõhk ei ole oluline faktor. Selliste seadmete hulka võivad kuuluda:
mootorid, sealhulgas turbiinid ja sisepõlemismootorid;
aurumootorid, gaasi-/auruturbiinid, turbogeneraatorid, kompressorid, pumbad ja käivitusseadmed;
kõrgahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, õhu eelsoojendid, tolmueraldid ja heitgaasipuhastid; redutseerimisahjud, sealhulgas nende jahutussüsteemid, gaasimuundurid ning terase, raua ja värviliste metallide sulatus-, korduvsulatus-, degaseerimis- ja valamistiiglid;
kõrgepinge elektriseadmete, nagu lülitite, juhtimisseadmete, transformaatorite ja pöörlevate masinate kaitsekestad;
ülekandesüsteemides, näiteks elektri- ja sidesüsteemides kasutatavad kaablite kaitsetorud ja -kestad;
laevad, raketid, õhusõidukid ja avamere ujuvrajatised, samuti spetsiaalselt nende pardale paigaldamiseks või seal käitamiseks mõeldud seadmed;
surveseadmed, mis koosnevad elastsest kestast, nt rehvid, õhkpadjad, pallid, täispuhutavad paadid ja muud sarnased surveseadmed;
väljalaske ja sisseimemise mürasummutid;
karboniseeritud jookide taara;
jookide transpordiks ja jagamiseks kavandatud anumad, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 500 baari × L ja maksimaalne lubatud rõhk ei ületa 7 baari;
seadmed, mis on reguleeritud direktiiviga 2008/68/EÜ ja direktiiviga 2010/35/EL, ning seadmed, mis on reguleeritud rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirjaga ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga;
radiaatorid ja torud veekuumutussüsteemides;
anumad, mis on ette nähtud mahutama vedelikke, mille gaasirõhk on alla 0,5 baari.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„surveseade” – surveanum, torustik, ohutus- ja rõhu all olev lisaseadis, sealhulgas vajaduse korral survestatud osade külge kinnitatud osad, näiteks äärikud, otsikud, liited, toed, tõstesangad; |
2) |
„anum” – anum, sealhulgas selle lisad kuni liitekohani teiste seadmetega, mis on ette nähtud sisaldama rõhu all olevat fluidumit. Anum võib koosneda rohkem kui ühest kambrist; |
3) |
„torustik” – torustiku osad, mis on ette nähtud fluidumite transportimiseks, olles kokku ühendatud ja moodustades survesüsteemi. Torustik hõlmab vastavalt vajadusele eelkõige toru või torude, torustike, toruliitmike, kompensaatorite, voolikute või muude survekomponentide süsteemi. Torustikuks loetakse torudest koosnevaid soojusvaheteid, mille otstarve on õhu jahutamine või soojendamine; |
4) |
„ohutusseadis” – seadis, mis on ette nähtud surveseadme kaitsmiseks tööparameetrite lubatud piirväärtuste ületamise eest, sealhulgas seadised surve otseseks piiramiseks, näiteks kaitseklapid, kaitsemembraanid, sidestusvardad, juhitavad rõhuvabastussüsteemid (controlled safety pressure relief systems – CSPRS), ja piiramisseadeldised, mis kas aktiveerivad parandusmeetme või tagavad seiskamise või seiskamise ja sulgemise, näiteks survelülitid või temperatuurilülitid või fluidumitaseme lülitid ja ohutusmõõtmiste kontroll- ja reguleerseadeldised (safety related measurement control and regulation – SRMCR); |
5) |
„lisaseadis” – lisaseadis on kindlat funktsiooni täitev ja rõhu all olev seadis; |
6) |
„seadmestik” – tootja poolt mitmest surveseadmest koostatud kogum, mis moodustab ühendatud ja funktsionaalse terviku; |
7) |
„rõhk” – atmosfäärirõhu suhtes mõõdetud rõhk, st ülerõhk. Sellest tulenevalt tähistatakse vaakumit negatiivse väärtusega; |
8) |
„maksimaalne lubatud rõhk PS” – tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne rõhk, mille jaoks seade on kavandatud ning mis on määratud tootja poolt näidatud kohas, kas kaitse- ja/või piiramisseadmete ühenduskohas või seadme peal või kui see pole võimalik, siis mis tahes ettenähtud kohas; |
9) |
„maksimaalne/minimaalne lubatud temperatuur TS” – tootja poolt ettekirjutatud maksimaalne/minimaalne temperatuur, mille jaoks seade on kavandatud; |
10) |
„maht (V)” – kambri siseruumala, sealhulgas esimese ühenduse või keevise juures olevate otsikute ruumala, välja arvatud püsivate sisedetailide ruumala; |
11) |
„nimimõõde (DN)” – suuruse numbriline tähistus, mis on ühine kõigile torujuhtmestiku osadele, välja arvatud komponendid, mille puhul kasutatakse välisdiameetrit või keermesuurust. See on käepärane võrdlusotstarbeline ümmargune number, mis on tootmismõõtmetega nõrgalt seotud. Nimimõõdet märgitakse tähisega DN, millele järgneb number; |
12) |
„fluidum” – gaas, vedelik või aur puhta faasina või nende segu. Fluidumis võib sisalduda ka tahke aine osakesi; |
13) |
„püsiliited” – liited, mida saab lahti ühendada vaid purustusmeetodeid kasutades; |
14) |
„Euroopa tunnustus materjalidele” – tehniline dokument, mis määratleb materjalide omadused, mis on mõeldud mitmekordseks kasutamiseks ühtlustatud standarditega reguleerimata surveseadmete tootmiseks; |
15) |
„turul kättesaadavaks tegemine” – surveseadme või -seadmestiku tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks või kasutamiseks; |
16) |
„turule laskmine” – surveseadme või -seadmestiku esmakordselt liidu turul kättesaadavaks tegemine; |
17) |
„kasutuselevõtt” – surveseadme või -seadmestiku esmakordne kasutamine kasutaja poolt; |
18) |
„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab surveseadme või -seadmestiku või kes laseb surveseadme või -seadmestiku projekteerida või valmistada ja kes turustab seda surveseadet või -seadmestikku oma nime või kaubamärgi all või kasutab seda oma tarbeks; |
19) |
„volitatud esindaja” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; |
20) |
„importija” – liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb surveseadme või -seadmestiku kolmandast riigist liidu turule; |
21) |
„levitaja” – füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks; |
22) |
„ettevõtja” – tootja, volitatud esindaja, importija ja levitaja; |
23) |
„tehniline spetsifikatsioon” – dokument, milles nähakse ette surveseadmele või -seadmestikule esitatavad tehnilised nõuded; |
24) |
„harmoneeritud standard” – harmoneeritud standard määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud tähenduses; |
25) |
„akrediteerimine” – akrediteerimine määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud tähenduses; |
26) |
„riiklik akrediteerimisasutus” – riiklik akrediteerimisasutus määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud tähenduses; |
27) |
„vastavushindamine” – menetlus, mille käigus hinnatakse, kas surveseadme või -seadmestikuga seotud käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded on täidetud; |
28) |
„vastavushindamisasutus” – asutus, kes teostab vastavushindamistoiminguid, sealhulgas kalibreerib, testib, sertifitseerib ja kontrollib; |
29) |
„tagasivõtmine” – meede, mille eesmärk on võtta turult tagasi surveseade või -seadmestik, mis on seal juba tarbijate ja muude kasutajate jaoks kättesaadavaks tehtud; |
30) |
„kõrvaldamine” – meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva surveseadme või -seadmestiku turul kättesaadavaks tegemist; |
31) |
„CE-märgis” – märgis, millega tootja kinnitab, et surveseade või -seadmestik vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; |
32) |
„liidu ühtlustamisaktid” – toodete turustuse tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid. |
Artikkel 3
Turul kättesaadavaks tegemine ja kasutuselevõtt
Artikkel 4
Tehnilised nõuded
Järgmised surveseadmed peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:
muud kui punktis b osutatud anumad järgmise jaoks:
gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja ka need vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:
vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:
leegiga või muul moel kuumutatavad üle kuumeneda võivad surveseadmed, mis on mõeldud auru või ülekuumendatud vee tootmiseks temperatuuril üle 110 °C, mille maht on üle 2 liitri, ja kõik keedukatlad (II lisa tabel 5);
torustik, mis on ette nähtud järgmise jaoks:
gaasid, vedelgaasid, surve all lahustatud gaasid, aurud ja vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril on normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:
vedelikud, mille aururõhk maksimaalsel lubatud temperatuuril ei ole normaalsest atmosfäärirõhust (1 013 mbar) järgmistes piirides üle 0,5 baari kõrgem:
ohutus- ja lisaseadised, mis on ette nähtud punktidega a, b ja c reguleeritud seadmete jaoks, sealhulgas juhul, kui kõnealused seadmed kuuluvad seadmestiku koosseisu.
Järgmised seadmestikud, mis hõlmavad vähemalt ühte lõikega 1 reguleeritud surveseadet, peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele:
temperatuuril üle 110 °C auru või ülekuumendatud vee tootmiseks ettenähtud seadmestikud, mis sisaldavad vähemalt ühte leegiga või muul moel kuumutatavat surveseadet, mis võib üle kuumeneda;
muud kui punktis a osutatud seadmestikud, kui tootja näeb ette nende turul kättesaadavaks tegemise ja kasutuselevõtmise seadmestikena.
Erandina esimesest lõigust peavad seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks temperatuuril alla 110 °C, mida köetakse käsitsi tahkekütustega ja mille PS × V on üle 50 baari × L, vastama I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4 ning punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele ohutusnõuetele.
Ilma et see piiraks muude märgise tootele paigaldamist sätestavate liidu ühtlustamisaktide kohaldamist, ei tohi kõnealused seadmed või -seadmestikud kanda artiklis 18 osutatud CE-märgist.
Artikkel 5
Vaba liikumine
Liikmesriigid ei keela, piira ega takista survest tuleneva ohu alusel artikli 4 lõikele 3 vastavate surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist või kasutuselevõtmist.
2.
PEATÜKK
ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED
Artikkel 6
Tootjate kohustused
Tootjad tagavad artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmisel või neid oma tarbeks kasutades, et need on projekteeritud ja toodetud liikmesriigi hea inseneritava kohaselt.
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud menetlusega on tõendatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud surveseadme või -seadmestiku vastavus asjakohastele nõuetele, koostavad tootjad ELi vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-märgise.
Kui seda peetakse seoses surveseadmest või -seadmestikust tuleneva ohuga vajalikuks, teevad tootjad tarbijate ja muude kasutajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud surveseadmete või -seadmestike pistelist kontrolli, uurivad mittevastavate surveseadmete ja -seadmestike kohta esitatud kaebusi ja selliste seadmete tagasivõtmisi ning vajadusel registreerivad need kaebused, ja teavitavad levitajaid igast sellisest järelevalvemeetmest.
Tootjad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmetega või -seadmestikega on kaasas artikli 4 lõike 3 kohased juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav. Sellised juhised ja ohutusalane teave on selged, arusaadavad ja mõistetavad.
Artikkel 7
Volitatud esindajad
Artikli 6 lõikes 1 sätestatud kohustused ja artikli 6 lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni koostamise kohustus ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.
Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:
säilitada ELi vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riiklikele turujärelevalveasutustele kättesaadavana 10 aasta jooksul pärast seda, kui surveseade või -seadmestik on turule lastud;
esitada pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle surveseadme või -seadmestiku vastavust tõendav kogu teave ja dokumentatsioon;
teha pädevate riiklike asutustega viimaste nõudmisel koostööd seoses kõigi volitatud esindaja volitustega hõlmatud surveseadmete või -seadmestike põhjustatud ohtude kõrvaldamiseks võetavate meetmetega.
Artikkel 8
Importijate kohustused
Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turule laskmist tagavad importijad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni ning et surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.
Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei lase ta surveseadet või -seadmestikku turule enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.
Importijad tagavad, et artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmega või -seadmestikuga on kaasas juhised ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi poolt määratletud keeles, mis on tarbijate ja muude kasutajate jaoks kergesti arusaadav.
Artikkel 9
Levitajate kohustused
Kui levitaja arvab või tal on põhjust uskuda, et surveseade või -seadmestik ei vasta I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele, ei tee ta surveseadet või -seadmestikku turul kättesaadavaks enne, kui see on vastavusse viidud. Lisaks teavitab levitaja tootjat või importijat ja turujärelevalveasutusi, kui surveseade või -seadmestik kujutab endast ohtu.
Enne artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadmete või -seadmestike turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, et kõnealuse surveseadme või -seadmestikuga on kaasas piisavad kasutusjuhendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja muud kasutajad, mille turul kõnealune surveseade või -seadmestik kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Artikkel 10
Juhtumid, millal tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja levitajate suhtes
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või levitajat tootjana ning tema suhtes kohaldatakse artiklist 6 tulenevaid tootja kohustusi, kui ta laseb surveseadme või -seadmestiku turule oma nime või kaubamärgi all või muudab juba turule lastud surveseadet või -seadmestikku viisil, mis võib mõjutada selle vastavust käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 11
Ettevõtjate tuvastamine
Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:
iga ettevõtja, kes on neile surveseadmeid või -seadmestikke tarninud;
iga ettevõtja, kellele nemad on surveseadmeid või -seadmestikke tarninud.
Ettevõtjad peavad suutma esitada esimeses lõigus osutatud teavet 10 aasta jooksul pärast seda, kui neile surveseadmeid või -seadmestikke tarniti, ning 10 aasta jooksul pärast seda, kui nad ise surveseadmeid või -seadmestikke tarnisid.
3.
PEATÜKK
SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE VASTAVUS JA LIIGITUS
Artikkel 12
Vastavuseeldus
Artikkel 13
Surveseadmete liigitus
Kõnealuses liigituses jaotatakse fluidumid järgmisesse kahte gruppi:
1. grupp, mis koosneb määruse (EÜ) nr 1272/2008 artikli 2 punktides 7 ja 8 määratletud ainetest ja segudest, mis on liigitatud ohtlikeks vastavalt nimetatud määruse I lisa 2. ja 3. osas sätestatud järgmistele füüsikalise või terviseohu klassidele:
ebapüsivad lõhkeained või lõhkeained, alamklassid 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5;
tuleohtlikud gaasid, 1. ja 2. kategooria;
oksüdeerivad gaasid, 1. kategooria;
tuleohtlikud vedelikud, 1. ja 2. kategooria;
tuleohtlikud vedelikud, 3. kategooria, mille maksimaalne lubatud temperatuur on leekpunktist kõrgem;
tuleohtlikud tahked ained, 1. ja 2. kategooria;
isereageerivad ained ja segud, tüüp A–F;
pürofoorsed vedelikud, 1. kategooria;
pürofoorsed tahked ained, 1. kategooria;
ained ja segud, mis veega kokkupuutel eraldavad tuleohtlikke gaase, 1., 2. ja 3. kategooria;
oksüdeerivad vedelikud, 1., 2. ja 3. kategooria;
oksüdeerivad tahked ained, 1., 2. ja 3. kategooria;
orgaanilised peroksiidid, tüüp A–F;
äge suukaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria;
äge nahakaudne mürgisus, 1. ja 2. kategooria;
äge mürgisus sissehingamisel, 1., 2. ja 3. kategooria;
mürgisus sihtelundi suhtes – ühekordne kokkupuude, 1. kategooria.
1. grupp hõlmab ka aineid ja segusid, mis sisalduvad surveseadmetes, mille maksimaalne lubatud temperatuur ületab fluidumi leekpunkti;
2. grupp, mis koosneb ainetest ja segudest, millele punktis a ei osutata.
Artikkel 14
Vastavushindamismenetlused
Erinevate kategooriate puhul kohaldatakse järgmisi vastavushindamismenetlusi:
I kategooria:
II kategooria:
III kategooria:
IV kategooria:
Vastavushindamismenetlused on sätestatud III lisas.
Artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestike suhtes kohaldatakse üldist vastavushindamismenetlust, mis hõlmab järgmisi hindamisi:
iga seadmestikku moodustava artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme, mis ei ole eelnevalt vastavushindamismenetlust läbinud ja eraldi CE-märgise saanud, hindamismenetlus määratletakse iga seadme kategooria alusel;
I lisa punktides 2.3, 2.8 ja 2.9 osutatud seadmestiku erinevate osade integreerimise hindamine, mis määratakse kõrgeima kõnealuste seadmete suhtes kohaldatava kategooria alusel, välja arvatud see, mida kohaldatakse ohutusseadiste suhtes;
seadmestiku kaitse hindamine I lisa punktidele 2.10 ja 3.2.3 osutatud lubatud ekspluatatsioonipiiride ületamise vastu viiakse läbi kaitstavate seadmete suhtes kehtiva kõrgeima kategooria alusel.
Artikkel 15
Euroopa tunnustus materjalidele
Käesoleva lõike esimeses lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 16
Kasutajainspektsioonid
Artikkel 17
ELi vastavusdeklaratsioon
Artikkel 18
CE-märgise üldpõhimõtted
CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.
Artikkel 19
CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused
CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustumatul viisil
igale artikli 4 lõikes 1 osutatud surveseadme artiklile või selle andmeplaadile;
igale artikli 4 lõikes 2 osutatud seadmestikule või selle andmeplaadile.
Kui surveseadme või seadmestiku laadist tingituna ei ole võimalik CE-märgist tootele kinnitada või selle püsimist seal ei saa tagada, siis kinnitatakse see toote pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele.
Esimese lõike punktides a ja b osutatud seade või seadmestik peab olema terviklik või olekus, mis võimaldab lõpphindamist I lisa punktis 3.2 kirjeldatud viisil.
Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja.
4.
PEATÜKK
VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEAVITAMINE
Artikkel 20
Teavitamine
Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatud asutustest ja kasutajainspektsioonidest, kes on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid vastavalt artiklitele 14, 15 või 16, ning kolmandast isikust organisatsioonidest, keda nad tunnustavad I lisa punktides 3.1.2 ja 3.1.3 osutatud ülesannete täitmiseks.
Artikkel 21
Teavitavad asutused
Artikkel 22
Nõuded teavitavatele asutustele
Artikkel 23
Teavitavate asutuste teabekohustus
Liikmesriigid annavad komisjonile teada vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamise ning teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide järelevalve menetlustest ja neis tehtud muudatustest.
Komisjon teeb nimetatud teabe avalikkusele kättesaadavaks.
Artikkel 24
Nõuded seoses teavitatud asutuste ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonidega
Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud nende surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, mida see hindab, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ning igasugune huvide konflikti puudumine.
Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevused ei mõjuta vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.
Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:
tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;
menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab vastavushindamisasutusena, ja muid toiminguid;
menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.
Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:
usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;
rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;
I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;
võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.
Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.
Artikkel 25
Nõuded seoses kasutajainspektsioonidega
Kasutajainspektsioon, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otsesel viisil seotud surveseadmete või -seadmestike projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes nimetatud toiminguid teeb. Nad ei tohi osaleda üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja aususega vastavushindamistoimingutes, mille teostamiseks neist on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.
Kasutajainspektsiooni käsutuses on alati ja kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja surveseadmete iga tüübi või kategooriate jaoks vajalikud:
tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamise ülesannete täitmiseks;
menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning nende menetluste kordamise võime. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse ülesandeid, mida ta täidab kasutajainspektsioonina, ja muid toiminguid;
menetlused toimingute tegemiseks, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Kasutajainspektsioonil on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele ja vahenditele.
Vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavatel töötajatel on:
usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis katab kõik vastavushindamistoimingud, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutusest on teavitatud;
rahuldavad teadmised hindamiste nõuete kohta, mida nad teostavad, ning piisav pädevus nimetatud hindamisteks;
I lisas sätestatud oluliste ohutusnõuete, kohaldatavate harmoneeritud standardite ning liidu ühtlustamisaktide ja siseriiklike õigusaktide asjakohaste sätete piisav tundmine ja mõistmine;
võime koostada sertifikaate, registreid ja aruandeid, mis tõestavad hindamiste teostamist.
Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavate töötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nende tulemustest.
Artikkel 26
Vastavushindamisasutuste nõuetele vastavuse eeldamine
Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes harmoneeritud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetele kohaldatavate harmoneeritud standarditega hõlmatud nõuete ulatuses.
Artikkel 27
Vastavushindamisasutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad
Artikkel 28
Teavitamise taotlus
Artikkel 29
Teavitamismenetlus
Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse teavitatud asutuse, tunnustatud kolmandast isikust organisatsiooni või kasutajainspektsioonina ainult sellist asutust.
Artikkel 30
Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste loetelu
Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.
Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.
Artikkel 31
Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu
Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide loetelu ja toimingud, mille tegemiseks neist on teavitatud.
Komisjon tagab loetelu ajakohastamise.
Artikkel 32
Muudatused teavituses
Kui teavitav asutus on tuvastanud või talle on teatatud, et kasutajainspektsioon või tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ei vasta enam artiklis 25 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab teavitav asutus teavitust, peatab või tühistab selle, sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
Artikkel 33
Tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide pädevuse vaidlustamine
Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 34
Teavitatud asutuste, kasutajainspektsioonide ja tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide tegevusalased kohustused
Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmise käigus arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, tema struktuuri, kõnealuse surveseadme või -seadmestiku tehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.
Seejuures järgivad nad siiski rangusastet ja kaitsetaset, mida nõutakse, et tagada surveseadme vastavus käesoleva direktiivi nõuetele.
Artikkel 35
Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamine
Liikmesriigid tagavad, et on olemas edasikaebamise kord teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide otsuste vaidlustamiseks.
Artikkel 36
Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide teabekohustus
Teavitatud asutus, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioon ja kasutajainspektsioon teavitab teavitavat asutust järgnevast:
sertifikaadi andmisest keeldumine, nende piiramine, peatamine või tühistamine;
teavitamise ulatust või tingimusi mõjutavad asjaolud;
turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;
nõudmise korral vastavushindamistoimingud, mida nad teavitusvaldkonnas on teostanud, ja muud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.
Artikkel 37
Kogemuste vahetus
Komisjon korraldab kogemuste vahetuse liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike asutuste vahel.
Artikkel 38
Teavitatud asutuste, tunnustatud kolmandast isikust organisatsioonide ja kasutajainspektsioonide koordineerimine
Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud vastavushindamisasutuste vahelise sobiva koordineerituse ja koostöö ning selle toimimise valdkondlike vastavushindamisasutuste rühma või rühmade kujul.
Liikmesriigid tagavad oma vastavushindamisasutuste osalemise nimetatud rühma(de) töös otseselt või määratud esindajate kaudu.
5.
PEATÜKK
LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE SURVESEADMETE JA -SEADMESTIKE KONTROLL JA LIIDU KAITSEMENETLUSED
Artikkel 39
Liidu turujärelevalve ja liidu turule sisenevate surveseadmete ja -seadmestike kontroll
Käesoleva direktiivi artikliga 1 hõlmatud surveseadmete ja -seadmestike suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.
Artikkel 40
Menetlus surveseadmete või -seadmestike jaoks, mis kujutavad endast ohtu riiklikul tasandil
Kui turujärelevalveasutused leiavad esimeses lõigus nimetatud hindamise käigus, et surveseade või -seadmestik ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, nõuavad nad viivitamata, et asjaomane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et surveseade või -seadmestik nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaks selle surveseadme või -seadmestiku turult või võtaks selle tarbijalt tagasi mõistliku aja jooksul, mille nad ohu laadi arvestades määravad.
Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjaomast teavitatud asutust.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.
Turujärelevalveasutused teavitavad viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest.
Lõike 4 teises lõigus osutatud teave hõlmab kõiki olemasolevaid üksikasju, eelkõige mittevastava seadme või seadmestiku tuvastamiseks vajalikku teavet ning teavet seadme või seadmestiku päritolu, väidetava mittevastavuse ja kaasneva riski laadi, riigisiseste meetmete laadi ja kestuse kohta, samuti asjaomase ettevõtja esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused näitavad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmistest põhjustest:
seade või seadmestik ei vasta inimeste tervist ja ohutust või koduloomade või vara kaitset reguleerivatele nõuetele või
puudused artiklis 12 osutatud harmoneeritud standardites, mille alusel vastavust eeldatakse.
Artikkel 41
Liidu kaitsemeetmete menetlus
Komisjon adresseerib oma otsuse kõikidele liikmesriikidele ning edastab selle viivitamata neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele.
Artikkel 42
Nõuetele vastavad surveseadmed või -seadmestikud, mis kujutavad endast ohtu
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 44 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud inimeste tervise ja ohutuse, koduloomade või vara kaitsega, võtab komisjon kooskõlas artikli 44 lõikes 4 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.
Artikkel 43
Vormiline mittevastavus
Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjakohaselt ettevõtjalt nõuete rikkumise lõpetamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmisest:
CE-märgis on kinnitatud määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 30 või käesoleva direktiivi artiklit 19 rikkudes;
CE-märgist ei ole kinnitatud;
tootmise kontrollietappi kaasatud teavitatud asutuse identifitseerimisnumber on kinnitatud artikli 19 sätteid rikkudes või seda ei ole kinnitatud;
I lisa punktis 3.3 osutatud märgistust ja etikettimist ei ole lisatud või need on lisatud artikli 19 või I lisa punkti 3.3 nõudeid rikkudes;
ELi vastavusdeklaratsiooni ei ole koostatud;
ELi vastavusdeklaratsioon ei ole koostatud õigesti;
tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;
artikli 6 lõikes 6 või artikli 8 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;
artiklis 6 või artiklis 8 sätestatud muid haldusnõudeid ei ole täidetud.
6.
PEATÜKK
KOMITEEMENETLUS JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Artikkel 44
Komiteemenetlus
Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada esimees või liikmesriigi esindaja.
Artikkel 45
Volituste delegeerimine
Selleks et võtta arvesse esilekerkivaid väga tõsiseid turvalisusega seotud põhjuseid, on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46 seoses surveseadmete või -seadmestike ümberliigitamisega järgmistel eesmärkidel:
kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud surveseadme või surveseadmete kogumi suhtes artikli 4 lõike 1 nõuded;
kehtestada artikli 4 lõikes 3 osutatud seadmestiku või seadmestike kogumi suhtes artikli 4 lõike 2 nõuded;
liigitada surveseade või surveseadmete kogum erandina II lisa nõuetest mõnda teise kategooriasse.
Artikkel 46
Delegeeritud volituste rakendamine
7.
PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 47
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriikliku õiguse sätete ettevõtjatepoolse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Sellised eeskirjad võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest.
Esimeses lõigus osutatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 48
Üleminekusätted
Artikkel 49
Ülevõtmine
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 1. juunist 2015.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid direktiivi 97/23/EÜ artiklile 9 käsitatakse viidetena käesoleva direktiivi artiklile 13. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 19. juulist 2016.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 50
Kehtetuks tunnistamine
Direktiivi 97/23/EÜ artikkel 9 tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist 2015, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud nimetatud artikli siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.
Direktiiv 97/23/EÜ, mida on muudetud V lisa A osas osutatud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks alates 19. juulist 2016, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas osutatud kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevaga.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt VI lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 51
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 1, artikli 2 punkte 1–14, artikleid 3, 4, 5, 14, 15, 16, artikli 19 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 44, 45 ja 46 kohaldatakse alates 19. juulist 2016.
Artikkel 52
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
OLULISED OHUTUSNÕUDED
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED
1. Surveseadmete suhtes käesolevas lisas loetletud olulistest ohutusnõuetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele, mille puhul eksisteerib vastav oht.
2. Käesolevas direktiivis sätestatud olulised ohutusnõuded on kohustuslikud. Nimetatud olulistest ohutusnõuetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse üksnes juhul, kui kõnealuste surveseadmete puhul eksisteerib vastav oht, kui neid kasutatakse tingimustes, mida tootja on põhjendatult ette näinud.
3. Tootjal on kohustus ohte analüüsida, et tuvastada need, mis kehtivad tema seadme puhul seoses rõhuga; seejärel peab ta seadme projekteerimisel ja valmistamisel arvestama analüüsi tulemusi.
4. Olulisi ohutusnõudeid tuleb tõlgendada ja kohaldada viisil, mis võtab arvesse tehnika taset ja käibelolevat tava projekteerimisel ja valmistamisel, samuti tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi, mis on kooskõlas tervise ja ohutuse kõrgetasemelise kaitsega.
1. ÜLDOSA
1.1. Surveseade tuleb projekteerida, valmistada ja kontrollida ning vajaduse korral seadmestada ja paigaldada viisil, mis tagab selle ohutuse kasutuselevõtmise korral tootja juhiste kohaselt või põhjendatult eeldatavates tingimustes.
1.2. Sobivaimaid lahendusi otsides peab tootja järgima järgmisi põhimõtteid nende esitamise järjekorras:
1.3. Kui on teada või selgesti ette näha võimalus väärkasutamiseks, peab surveseadme projekt võimaldama kõnealusest väärkasutusest tuleneva ohu vältimist või kui see ei ole võimalik, siis tuleb edastada piisav hoiatus selle kohta, et surveseadet ei tohi kõnealusel viisil kasutada.
2. KONSTRUKTSIOON
2.1. Üldosa
Surveseadmed tuleb konstrueerida nõuetekohaselt, võttes arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, et tagada seadmete turvalisus kogu kavandatud kasutusea kestel.
Konstruktsioon peab hõlmama asjakohaseid ohutuskoefitsiente, rakendades igakülgseid meetodeid, mis teadaolevalt kaasavad ühtsel viisil piisavaid kindlusvarusid kõigi asjaomaste tõrkeviiside vastu.
2.2. Piisava tugevuse tagav konstruktsioon
2.2.1. |
Surveseadme konstrueerimisel tuleb arvestada, et see taluks ettenähtud otstarbele vastavaid koormusi ja muid põhjendatult eeldatavaid töötingimusi. Eelkõige tuleb arvesse võtta järgmisi tegureid:
—
sise-/välisrõhk;
—
ümbritseva õhu ja töötemperatuur;
—
staatiline rõhk ja sisu mass töö- ja katsetingimustes;
—
liiklusest, tuulest, maavärinast tulenev koormus;
—
reaktsioonijõud ja -momendid, mis lähtuvad tugedest, kinnitustest, torustikust jne;
—
korrosioon ja erosioon, väsimus jne;
—
ebastabiilsete fluidumite lagunemine.
Arvestama peab mitmesuguste samaaegselt esineda võivate koormustega, kaaludes nende samaaegse esinemise tõenäosust. |
2.2.2. |
Eelkõige tuleb arvesse võtta üht järgmistest teguritest:
—
üldreeglina punktis 2.2.3 kirjeldatud arvutuslik meetod, mida täiendab vajaduse korral punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline konstrueerimismeetod;
—
punktis 2.2.4 kirjeldatud katseline konstrueerimismeetod ilma arvutusteta, kui maksimaalse lubatud rõhu PS ja mahu V korrutis on alla 6 000 baari × L või PS ja DN korrutis on alla 3 000 baari.
|
2.2.3. |
Arvutuslik meetod
a) Surveseadmete lubatud pinged on piiratud seoses põhjendatult eeldatavate ettenähtavate tõrkeviisidega töötingimustes. Selleks tuleb rakendada ohutustegureid, et kõrvaldada täielikult tootmisest, tegelikest töötingimustest, pingetest, arvutusmudelitest ning materjali omadustest ja käitumisest tulenev määramatus. Kõnealused arvutuslikud meetodid peavad tagama piisavad ohutusvarud, mis on kooskõlas punkti 7 nõuetega, kui neid kohaldatakse. Eespool sätestatud nõudeid võib järgida, kohaldades ühte järgmistest meetoditest, kui see on asjakohane, vastavalt vajadusele teise meetodi täiendusena või sellega kombineerituna:
—
arvutuslik konstrueerimine;
—
analüüsil põhinev konstrueerimine;
—
purunemismehaanikal põhinev konstrueerimine.
b) Kõnealuste surveseadmete vastusurve kindlaksmääramiseks tuleb kasutada asjakohaseid konstruktsiooniarvutusi. Eelkõige:
—
arvutuslik rõhk ei tohi olla maksimaalsest lubatud rõhust väiksem ning peab arvestama staatilise rõhu ja fluidumi dünaamilise rõhu ning ebastabiilsete fluidumite lagunemisega. Kui anum on jaotatud eraldi survekambriteks, peab vahesein olema konstrueeritud kõrgeima võimaliku kambrirõhu alusel madalaima võimaliku rõhu suhtes kõrvalasuvas kambris;
—
arvutuslikud temperatuurid peavad võimaldama asjakohast kindlusvaru;
—
konstruktsioon peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki võimalikke temperatuuri ja rõhu kombinatsioone, mis võivad seadme põhjendatult eeldatavates töötingimustes ette tulla;
—
maksimaalsed pinged ja pingekontsentratsiooni tipud tuleb hoida ohututes piirides;
—
survekindluse arvutustes tuleb dokumenteeritud andmete alusel rakendada materjali omadustele asjaomaseid väärtusi punktis 4 sätestatud nõuete kohaselt koos asjakohaste ohutusteguritega. Vajaduse korral tuleb arvesse võtta järgmisi materjaliomadusi:
—
voolavuspiir, suhteline voolavuspiir 0,2 % või 1,0 % vastavalt arvutuslikul temperatuuril;
—
tõmbetugevus;
—
ajast sõltuv tugevus ehk roomavuspiir;
—
väsimuskarakteristika;
—
Youngi moodul (elastsusmoodul);
—
plastilise deformatsiooni asjakohane määr;
—
löögisitkuse energia;
—
purunemissitkus;
—
materjaliomaduste suhtes tuleb kohaldada asjakohaseid liitetegureid sõltuvalt näiteks mittepurustava katsetuse liigist, ühendatavatest materjalidest ja ettenähtud töötingimustest;
—
konstruktsioon peab asjakohaselt arvesse võtma kõiki põhjendatult eeldatavaid seadme ettenähtud kasutusega esineda võivaid kulumismehhanisme (nt korrosioon, roomavus, väsimus). Punktis 3.4 osutatud juhistes tuleb juhtida tähelepanu konstruktsiooni erijoontele, mis on seotud seadme kasutuseaga, näiteks:
—
roomavus: kavandatud töötunnid ettenähtud temperatuuril;
—
väsimus: kavandatud töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel;
—
korrosioon: kavandatud korrosioonipiir.
c) Kui arvutatud paksus ei võimalda piisavat konstruktsioonilist stabiilsust, võetakse olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid, arvestades transpordi ja käsitsemisega seotud ohte. |
2.2.4. |
Katseline konstrueerimismeetod
Seadmete konstruktsiooni võib kinnitada tervikuna või osaliselt seadme või seadmekategooria näidiseksemplaril läbiviidava asjakohase katseprogrammiga. Katseprogramm peab enne katsetamist olema selgelt määratletud ja konstruktsiooni vastavushindamismooduli eest vastutava teavitatud asutuse poolt tunnustatud, kui selline asutus on olemas. Kõnealuses programmis tuleb katsetingimused ja vastuvõtmise või keeldumise kriteeriumid kindlaks määrata. Enne katset mõõdetakse katsetatavate seadmete materjalide oluliste mõõtmete ja omaduste tegelikke väärtusi. Vajaduse korral peab katsetuste ajal olema võimalik jälgida surveseadme kriitilisi tsoone asjakohaste instrumentidega, mis suudavad piisava täpsusega registreerida deformatsioone ja pingeid. Katseprogramm peab sisaldama järgmist:
a)
survekatse, mille eesmärk on kontrollida, et maksimaalse lubatud rõhu suhtes määratletud tugevusvaruga rõhu juures ei esineks seadmel olulisi lekkeid või deformatsioone, mis ületavad etteantud piire. Katserõhk tuleb kindlaks määrata erinevuste alusel, mis eksisteerivad geomeetriliste ja materjaliomaduste katsetingimustes esinevate väärtuste ja konstrueerimisel kasutatud väärtuste vahel; see peab arvestama katse- ja konstruktsiooni temperatuuri vahelisi erinevusi;
b)
roomavuse või väsimuse riski korral asjakohased katsetused, mis määratakse kindlaks seadme jaoks ettenähtud kasutustingimuste alusel, näiteks hoiuaeg ettenähtud temperatuuril, töötsüklite arv ettenähtud pingetasemel;
c)
vajaduse korral täiendavad katsetused seoses teiste punktis 2.2.1 osutatud teguritega, näiteks korrosioon, välised kahjustused jms. |
2.3. Meetmed turvalise käsitsemise ja töö tagamiseks
Surveseadme määratletud töömeetod peab olema selline, mis välistab seadme kasutamisel põhjendatult eeldatava ohu. Erilist tähelepanu tuleb vajaduse korral pöörata järgmisele:
Eelkõige juurdepääsuluugiga surveseadmed peavad olema varustatud automaatse või käsiseadisega, mis võimaldab kasutajal hõlpsasti veenduda, et avamine ei kujuta endast mingit ohtu. Kui kaant saab kiiresti avada, peab surveseade olema varustatud seadisega, mis väldib kaane avamist ajal, kui fluidumi rõhk või temperatuur võivad põhjustada ohtu.
2.4. Hindamismeetmed
a) Surveseadmed tuleb konstrueerida ja valmistada viisil, mis võimaldab kõigi turvalisuse tagamiseks vajalike hindamiste läbiviimist.
b) Kui on vaja tagada seadme pidev turvalisus, peavad kättesaadavad olema vahendid seadme sisemise töökorra kindlakstegemiseks, näiteks juurdepääsuavad, läbi mille pääseb füüsiliselt surveseadme sisemusse, et seal ohutult ja ergonoomiliselt läbi viia asjakohased hindamised.
c) Järgmistes olukordades võib surveseadme turvalise seisukorra tagamiseks kasutada muid meetmeid:
2.5. Tühjendus- ja ventileerimisvahendid
Vajaduse korral tuleb tagada piisavad vahendid surveseadme tühjendamiseks ja ventileerimiseks:
2.6. Korrosioon või muu keemiline toime
Vajaduse korral tuleb tagada piisav tolerants või kaitse korrosiooni või muu keemilise toime vastu, võttes kohaselt arvesse ettenähtud ja põhjendatult eeldatavat otstarvet.
2.7. Kulumine
Kui võivad tekkida tõsist erosiooni või abrasiooni soodustavad tingimused, tuleb võtta piisavaid meetmeid, et:
2.8. Seadmestikud
Seadmestikud peavad olema konstrueeritud järgmiselt:
2.9. Täitmist ja tühjendamist puudutavad nõuded
Vajaduse korral tuleb surveseade konstrueerida selliselt ja varustada lisaseadistega või ette näha nende lisamise võimalus, et oleks tagatud turvaline täitmine ja tühjendamine eelkõige järgmiste ohtude seisukohast:
täitmisel:
tühjendamisel: survestatud fluidumi kontrollimatu vallapääsemine;
täitmisel või tühjendamisel: ebaturvaline ühendamine ja lahtiühendamine.
2.10. Kaitse surveseadmete lubatud piiride ületamise vastu
Kui põhjendatult eeldatavates tingimustes on võimalus lubatud piiride ületamiseks, peab surveseade olema varustatud sobivate kaitseseadiste või nende lisamise võimalusega, välja arvatud juhul, kui seadme kaitseks on ette nähtud muud seadmestiku koosseisu kuuluvad kaitseseadised.
Sobiv seadis või seadiste kombinatsioon tuleb kindlaks määrata seadme või seadmestiku eripära alusel.
Sobivad kaitseseadised ja nende kombinatsioonid hõlmavad järgmist:
artikli 2 punktis 4 määratletud ohutusseadised;
vajaduse korral asjakohased jälgimisseadised, näiteks indikaatorid ja/või häireseadmed, mis võimaldavad asjakohaste meetmete võtmist automaatselt või käsitsi, et hoida surveseadet lubatud piirides.
2.11. Ohutusseadised
2.11.1. |
Ohutusseadised peavad
—
olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et need oleksid töökindlad ja ettenähtud otstarbeks sobivad ning arvestaksid vajaduse korral seadmete hooldus- ja katsetamisnõuetega;
—
olema sõltumatud muudest funktsioonidest, kui kõnealused muud funktsioonid ei saa nende ohutusfunktsiooni mõjutada;
—
vastama asjakohastele konstrueerimispõhimõtetele, et tagada sobiv ja töökindel kaitse. Kõnealused põhimõtted hõlmavad eelkõige veakindlust, dubleerimist, hajutamist ja enesediagnostikat.
|
2.11.2. |
Rõhku piiravad seadised
Need seadised peavad olema konstrueeritud selliselt, et surve ei ületa püsivalt maksimaalset lubatud rõhku PS; vajaduse korral on lubatud lühiajaline rõhutõus, mis on kooskõlas punktis 7.3 sätestatud spetsifikaadiga. |
2.11.3. |
Temperatuuride jälgimisseadised
Nendel seadistel peab ohutuse eesmärgil olema piisav viiteaeg, mis on mõõtefunktsiooniga kooskõlas. |
2.12. Väline tuli
Kui vaja, peab surveseade olema konstrueeritud ja vajaduse korral varustatud sobivate lisaseadistega või võimalusega nende lisamiseks, vastamaks kahju piiramise nõuetele välise tulekahju korral, eriti seoses seadme ettenähtud otstarbega.
3. TOOTMINE
3.1. Tootmismenetlused
Tootja peab tagama konstrueerimisfaasis paikapandud sätete pädeva elluviimise, rakendades asjakohaseid võtteid ja asjaomaseid menetlusi, eriti seoses allpool sätestatud aspektidega.
3.1.1. Koostisosade ettevalmistus
Koostisosade ettevalmistamine (nt vormimine ja servade töötlus) ei tohi tekitada vigastusi või pragusid ega mehaaniliste omaduste muutusi, mis võivad vähendada surveseadme ohutust.
3.1.2. Püsiliited
Püsiliidetel ja nendega piirnevatel aladel ei tohi olla pinna- või sisemisi defekte, mis vähendavad seadme ohutust.
Püsiliidete omadused peavad vastama liidetavate materjalide suhtes kehtestatud miinimumnõuetele, välja arvatud kui konstruktsiooni arvutustes võetakse spetsiaalselt arvesse omaduste muid asjaomaseid väärtusi.
Surveseadmete puhul peavad seadmete survekindlust tagavate osade ja vahetult nende külge kinnitatud osade püsiliitmise läbi viima asjakohase pädevusega töötajad vastavalt sobivatele töömenetlustele.
II, III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad töömenetlused ja töötajad olema kinnitatud pädeva kolmanda isiku poolt, kelleks võib tootja valikul olla:
Kõnealuste tunnustuste andmiseks peab kolmas isik teostama või laskma teostada asjakohastes harmoneeritud standardites sätestatud või samaväärseid hindamisi ja katsetusi.
3.1.3. Mittepurustavad katsed
Surveseadmete puhul peavad püsiliidete mittepurustavad katsed läbi viima vastava pädevusega töötajad. III ja IV kategooria surveseadmete puhul peavad kõnealused töötajad olema liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 20 tunnustatud kolmanda isiku poolt kinnitatud.
3.1.4. Termotöötlus
Kui on oht, et tootmisprotsess muudab materjali omadusi sellisel määral, et see kahjustab surveseadmete ohutust, tuleb asjakohases tootmisfaasis rakendada termotöötlust.
3.1.5. Jälgitavus
Tuleb kehtestada ja rakendada sobivad menetlused, et saaks tuvastada seadmete nende osade materjali, mis aitavad sobival moel kaasa survekindlusele, alates materjali vastuvõtmisest, seejärel tootmisprotsessi käigus ja kuni toodetud surveseadmete lõppkatsetuseni.
3.2. Lõpliku hinnangu andmine
Surveseadmele tuleb anda allpool kirjeldatud lõplik hinnang.
3.2.1. Lõppkontroll
Surveseadmele peab tegema lõppkontrolli, mille käigus kontrollitakse visuaalselt ja kaasasolevate dokumentide hindamise teel vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Arvesse võib võtta tootmise käigus läbi viidud katseid. Kui ohutuse tagamiseks on vajalik, tuleb seoses lõppkontrolliga seadmete iga osa seest ja väljast kontrollida, vajaduse korral tootmise käigus (nt kui hindamine lõppkontrolli käigus ei ole enam võimalik).
3.2.2. Survekatse
Surveseadmete lõpphindamine peab hõlmama survekindluse aspekti katsetamist, mis toimub üldjuhul hüdrostaatilise katse kujul rõhu juures, mis on vähemalt võrdne punktis 7.4 sätestatud väärtusega, kui see on asjakohane.
I kategooria seeriatootmises valmivate surveseadmete puhul võib seda katset sooritada statistilistel alustel.
Kui hüdrostaatiline katse on kahjulik või ebaotstarbekas, võib läbi viia muid tunnustatud väärtusega katsetusi. Muude katsetuste kui hüdrostaatilise rõhu katse puhul tuleb enne kõnealuste katsetuste läbiviimist rakendada täiendavaid meetmeid, näiteks mittepurustavaid katsetusi või muid samaväärse kehtivusega meetodeid.
3.2.3. Ohutusseadmete kontroll
Seadmestike puhul peab lõpphindamine hõlmama ka ohutusseadmete kontrolli, mille eesmärgiks on kontrollida täielikku vastavust punktis 2.10 osutatud nõuetele.
3.3. Märgistamine
Lisaks artiklites 18 ja 19 osutatud CE-märgisele ning teabele, mis tuleb esitada vastavalt artikli 6 lõikele 6 ja artikli 8 lõikele 3, tuleb esitada järgmine teave:
kõigi surveseadmete puhul:
surveseadme tüübist olenevalt täiendav teave turvalise paigaldamise, käitamise või kasutamise ja vajaduse korral hoolduse ja perioodilise ülevaatuse kohta, näiteks:
vajaduse korral surveseadmete külge kinnitatud hoiatused, mis juhivad tähelepanu kasutusvigadele, mis kogemuste põhjal otsustades võivad esineda.
Alapunktides a, b ja c osutatud teave peab olema esitatud surveseadmel või selle külge kindlalt kinnitatud andmeplaadil järgmiste eranditega:
3.4. Kasutusjuhised
a) Kui surveseadmed tehakse turul kättesaadavaks, peavad nendega vastavalt vajadusele kaasas olema kasutusjuhised, mis sisaldavad kogu vajalikku ohutusteavet seoses järgmisega:
b) Juhised peavad hõlmama surveseadmetele punkti 3.3 kohaselt kinnitatud teavet, välja arvatud seeriatähis, ning nende juurde peavad vajaduse korral kuuluma tehnilised dokumendid, joonised ja skeemid, mis on vajalikud kõnealuste juhiste täielikuks mõistmiseks.
c) Vajaduse korral peavad kõnealused juhised viitama ka ohtudele, mis tulenevad väärkasutusest vastavalt punktile 1.3, ja konstruktsiooni erijoontele punkti 2.2.3 kohaselt.
4. MATERJALID
Surveseadmete valmistamiseks kasutatud materjalid peavad sobima selliseks rakenduseks seadme kavandatud eluea jooksul, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud väljavahetamine.
Keevituse kulumaterjalid ja muud liitematerjalid peavad asjakohasel viisil nii eraldiseisvana kui kokkuliidetud konstruktsiooni osana vastama üksnes punkti 4.1, punkti 4.2 alapunkti a ja punkti 4.3 esimese lõigu asjaomastele nõuetele.
4.1. Survestatud osade materjalid peavad
olema asjakohaste omadustega kõigiks töötingimusteks, mida võib põhjendatult eeldada, ja kõigiks katsetingimusteks, ning eriti peavad nad olema piisavalt plastilised ja sitked. Vajaduse korral peavad materjalide omadused vastama punkti 7.5 nõuetele. Eelkõige tuleb materjale hoolikalt valida, et vältida vajaduse korral habrast purunemist; kui teatud põhjustel on vaja kasutada habrast materjali, tuleb võtta asjakohased meetmed;
olema keemiliselt piisavalt vastupidavad surveseadmes sisalduva fluidumi suhtes; tööohutuse tagamiseks vajalikud keemilised ja füüsikalised omadused ei tohi olla seadme kavandatud eluea jooksul oluliselt mõjutatavad;
olema võimalikult vananemiskindlad;
sobima ettenähtud töötlemismenetlusteks;
olema valitud selliselt, et vältida olulisi ebasoovitavaid toimeid erinevate materjalide ühendamisel.
4.2. Surveseadmete tootja peab
määratlema asjakohasel viisil väärtused, mis on vajalikud punktis 2.2.3 osutatud konstruktsiooniarvutusteks, ning punktis 4.1 osutatud materjalide olulised omadused ja nende käsitlemise;
oma tehnilistes dokumentides esitama osad, mis käsitlevad vastavust käesoleva direktiivi materjalispetsifikatsioonidele ühel järgmisel kujul:
III ja IV kategooria surveseadmete puhul peab konkreetse materjali erihindamise teostama teavitatud asutus, kes vastutab surveseadmete vastavushindamismenetluste eest.
4.3. Seadmete tootja peab võtma asjakohased meetmed tagamaks, et kasutatav materjal vastab nõutud spetsifikatsioonile. Eelkõige tuleb kõigi materjalide kohta saada materjali tootja koostatud dokumentatsioon, mis kinnitab vastavust spetsifikatsioonile.
II, III ja IV kategooria seadmete peamiste survestatud osade puhul peab see olema tootekohase sertifikaadi kujul.
Kui materjalitootjal on liidus registrisse kantud pädeva asutuse poolt sertifitseeritud asjakohane kvaliteedi tagamise süsteem ja pärast materjalide erihindamise läbimist tõendavad tootja poolt väljaantud sertifikaadid eeldatavalt vastavust käesoleva punkti asjaomastele nõuetele.
ERINÕUDED SURVESEADMETELE
Lisaks punktide 1–4 kohaldatavatele nõuetele kohaldatakse punktidega 5 ja 6 reguleeritud surveseadmete suhtes järgmisi nõudeid.
5. LEEGIGA VÕI MUUL MOEL KUUMUTATAVAD ÜLE KUUMENEDA VÕIVAD SURVESEADMED VASTAVALT ARTIKLI 4 LÕIKELE 1
Kõnealused surveseadmed hõlmavad järgmist:
Kõnealused surveseadmed peavad põhinema arvutustel ning olema projekteeritud ja konstrueeritud viisil, mis väldib või viib miinimumini riski survekindluse oluliseks languseks ülekuumenemise tõttu. Eelkõige tagatakse vastavalt vajadusele, et
rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid tööparameetrite, näiteks soojuskoormuse, soojuskulu ja vajaduse korral fluidumi taseme piiramiseks, et vältida kohaliku ja üldise ülekuumenemise ohtu;
vajaduse korral tagatakse proovide võtmise kohad, võimaldamaks fluidumi omaduste hindamist, et vältida sadestiste ja/või korrosiooniga seotud ohte;
võetakse piisavaid meetmeid sadestise kahjustuse ohu kõrvaldamiseks;
tagatakse jääksoojuse turvalise eemaldamise võimalus pärast seiskamist;
võetakse meetmeid põlevate ainete ja õhu süttivate segude ohtliku kogunemise või leegi tagasilöögi vältimiseks.
6. ARTIKLI 4 LÕIKE 1 PUNKTIS C OSUTATUD TORUSTIK
Projekteerimisel ja valmistamisel tuleb tagada, et
lubamatu ülepinge oht, mis tuleneb vabast nihkumisest või ülemäärastest jõududest, mis mõjub nt äärikutele, liidetele, lõõtskompensaatoritele või voolikutele, on piisavalt piiratud selliste meetmete, nagu tugede, liidete, kinnituste, seadistuste ja eelpingestamise abil;
kui torude sees on gaasiliste fluidumite kondenseerumisoht, on olemas süsteem sadestiste ärajuhtimiseks ja eemaldamiseks madalatest kohtadest, et vältida hüdraulilisest löögist või korrosioonist tulenevaid kahjustusi;
arvestatakse nõuetekohaselt turbulentsi ja pööriste tekkest tuleneda võivate kahjustustega; kohaldatakse punkti 2.7 asjaomaseid osi;
võetakse asjakohaselt arvesse torustiku vibratsioonist tulenevat väsimusohtu;
kui torustik sisaldab 1. grupi fluidumeid, nähakse ette asjakohased meetmed väljaviigutorustiku isoleerimiseks, mille mõõtmed põhjustavad olulist ohtu;
tahtmatu tühjendamise oht viiakse minimaalseks; vaheltvõtupunktide statsionaarsel osal on selged markeeringud sees oleva fluidumi kohta;
hoolduse, kontrolli või remondi turvaliseks teostamiseks oleks maa-aluste torustike asukoht ja kulg registreeritud vähemalt tehnilistes dokumentides.
7. KVANTITATIIVSED ERINÕUDED TEATAVATELE SURVESEADMETELE
Üldreeglina kohaldatakse järgmisi sätteid. Kui neid siiski ei kohaldata, sealhulgas juhud, kui materjalidele ei ole otseselt viidatud ja ei kohaldata ühtlustatud standardeid, peab tootja näitama, et on võetud vastavad meetmed samaväärse üldise turvalisuse astme saavutamiseks.
Käesolevas punktis kehtestatud sätted täiendavad punktide 1–6 olulisi ohutusnõudeid surveseadmetele, mille suhtes neid kohaldatakse.
7.1. Lubatavad pinged
7.1.1. Tähised
Re/t, voolavuspiir, näitab väärtust järgmisel arvutuslikul temperatuuril:
Rm/20 näitab tõmbetugevuse miinimumväärtust 20 °C juures.
Rm/t tähistab tõmbetugevust arvutuslikul temperatuuril.
7.1.2. |
Lubatav üldine membraanipinge domineerival staatilisel koormusel ja väljaspool temperatuuri piire, kus roomavus on tähtis, ei tohi ületada väiksemat järgmistest väärtustest vastavalt kasutatavale materjalile:
—
ferriitterase, sealhulgas normaliseeritud (normaliseeritud valts-) terase ning välja arvatud peeneteralise terase ja spetsiaalselt kuumtöödeldud terase puhul, 2/3 Re/t ja 5/12 Rm/20 arvväärtusest;
—
austeniitterase puhul:
—
kui selle katkevenivus pärast purunemist ületab 30 %, 2/3 Re/t arvväärtusest;
—
või teise variandina ja kui selle katkevenivus ületab 35 %, 5/6 Re/t ja 1/3 Rm/t arvväärtusest;
—
legeerimata või madalsüsinik-valuterase korral 10/19 Re/t ja 1/3 Rm/20 arvväärtusest;
—
alumiiniumi puhul 2/3 Re/t arvväärtusest;
—
alumiiniumisulamite puhul, välja arvatud dispersioonkõvendatud sulamid, 2/3 Re/t ja 5/12 Rm/20 arvväärtusest.
|
7.2. Liidete tugevustegurid
Keevisliidete tugevustegurid ei tohi ületada järgmisi väärtusi:
Vajaduse korral tuleb arvesse võtta ka liite pinge laadi ning mehaanilisi ja tehnilisi omadusi.
7.3. Rõhku piiravad seadmed, eriti surveanumate puhul
Punktis 2.11.2 osutatud hetkeline rõhutõus peab piirduma 10 %ga maksimaalsest lubatavast rõhust.
7.4. Hüdrostaatilise katse rõhk
Surveanumate puhul peab punktis 3.2.2 osutatud hüdrostaatilise katse rõhk olema vähemalt üks järgmistest:
7.5. Materjali omadused
Kui teiste arvestatavate kriteeriumide põhjal ei ole materjali omadustele seatud erinõudeid, siis eeldatakse, et teras on punkti 4.1 alapunkti a nõuete kohaselt piisavalt plastiline, kui standardse meetodi järgi teostatud tõmbekatsel on katkevenivus vähemalt 14 % ja ISO V-katsekehal määratud löögisitkuse energiaga 27 J temperatuuril, mis on maksimaalselt 20 °C, kuid mitte kõrgem kui madalaim projekteeritud töötemperatuur.
II LISA
VASTAVUSHINDAMISE TABELID
1. Tabelites on moodulite kategooriaid tähistatud järgmiselt:
I |
= |
Moodul A |
II |
= |
Moodulid A2, D1, E1 |
III |
= |
Moodulid B (konstruktsioonitüüp) + D, B (konstruktsioonitüüp) + F, B (tootetüüp) + E, B (tootetüüp) + C2, H |
IV |
= |
Moodulid B (tootetüüp) + D, B (tootetüüp) + F, G, H1 |
2. Artikli 2 punktis 4 määratletud ja artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud ohutusseadised liigitatakse IV kategooriasse. Erandina võib konkreetsete seadmete jaoks toodetud ohutusseadised liigitada samasse kategooriasse seadmetega, mida need kaitsevad.
3. Artikli 2 punktis 5 määratletud ja artikli 4 lõike 1 punktis d osutatud lisaseadised liigitatakse järgmisel alusel:
Vastavushindamise kategooria määramiseks tuleb kasutada asjakohast anumate või torustike tabelit.
Kui esimese lõigu teises taandes loetakse asjakohaseks nii mahtu kui nimimõõdet, tuleb lisaseadis liigitada kõrgeimasse kategooriasse.
4. Piiristusjooned järgmistes vastavushindamistabelites näitavad iga kategooria ülempiiri.
Tabel 1
Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti i esimeses taandes osutatud anumad
Anumad, mis on ette nähtud ebapüsiva gaasi jaoks ja kuuluvad tabeli 1 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.
Tabel 2
Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti i teises taandes osutatud anumad
Käsitulekustutid ja hingamisseadmete balloonid tuleb erandlikult liigitada vähemalt III kategooriasse.
Tabel 3
Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti ii esimeses taandes osutatud anumad
Tabel 4
Artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti ii teises taandes osutatud anumad
Artikli 4 lõike 2 teises lõigus osutatud seadmestikud, mis on ette nähtud kuuma vee tootmiseks, peavad erandlikult läbima ELi tüübihindamise (moodul B – konstruktsioonitüüp) seoses nende vastavusega I lisa punktides 2.10, 2.11, 3.4, punkti 5 alapunktides a ja d osutatud olulistele nõuetele, või kvaliteedi täieliku tagamise (moodul H).
Tabel 5
Artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud surveseadmed
Keedukatelde projekteerimisega seoses on erandlikult nõutav vastavushindamismenetlus, mis vastab vähemalt ühele III kategooria moodulitest.
Tabel 6
Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i esimeses taandes osutatud torustik
Torustik, mis on ette nähtud ebapüsivate gaaside jaoks ja kuulub tabeli 6 alusel I või II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.
Tabel 7
Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti i teises taandes osutatud torustik
Igasugune torustik, mis sisaldab fluidumeid temperatuuril üle 350 °C ja kuulub tabeli 7 alusel II kategooriasse, tuleb erandlikult liigitada III kategooriasse.
Tabel 8
Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii esimeses taandes osutatud torustik
Tabel 9
Artikli 4 lõike 1 punkti c alapunkti ii teises taandes osutatud torustik
III LISA
VASTAVUSHINDAMISE MENETLUS
Käesoleva lisa surveseadmeid käsitlevatest sätetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse ka seadmestikele.
1. MOODUL A: TOOTMISE SISEKONTROLL
1. |
Tootmise sisekontroll on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tehnilised dokumendid
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjaomastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud. Osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused;
—
katsete protokollid.
|
3. |
Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsess ja selle järelevalve tagaks surveseadmete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilistele dokumentidele ja käesoleva direktiivi nõuetele. |
4. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
4.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele. 4.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
5. |
Volitatud esindaja
Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. |
2. MOODUL A2: TOOTMISE SISEKONTROLL JA SURVESEADMETE JÄRELEVALVELINE PISTELINE KONTROLL
1. |
Tootmise sisekontroll ja surveseadmete järelevalveline pisteline kontroll moodustavad vastavushindamismenetluse, millega tootja täidab punktides 2, 3, 4 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tehnilised dokumendid
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentatsioon võimaldab hinnata surveseadme vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab ohu (ohtude) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
konstruktsiooniarvutuste, hindamiste jms tulemused ja
—
katsete protokollid.
|
3. |
Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle kontroll tagaksid surveseadmete vastavuse punktis 2 osutatud tehnilisele dokumentatsioonile ja käesoleva direktiivi nõuetele. |
4. |
Lõplik hinnang ja surveseadmete kontroll
Tootja annab surveseadmele lõpphinnangu ja järelevalvet selle üle teostab tootja valitud teavitatud asutus etteteatamata kontrollkäikudega. Teavitatud asutus teeb või laseb teha toodangu pistelist kontrolli, et kontrollida surveseadmete sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas surveseadmete tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Etteteatamata kontrollkäikude ajal peab teavitatud asutus:
—
tagama, et tootja tegelikult annab lõpphinnangu vastavalt I lisa punktile 3.2;
—
võtma tootmis- või laoruumidest kontrollimiseks surveseadmete tootenäidiseid; hindama näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang.
Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas surveseadme valmistusprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada surveseadme vastavus. Kui üks või mitu surveseadet või -seadmestikku ei vasta nõuetele, peab teavitatud asutus võtma asjakohased meetmed. Tootja kinnitab teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri surveseadmele valmistamise ajal. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja peab kinnitama CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda koos tehnilise dokumentatsiooniga riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
6. |
Volitatud esindaja
Punktis 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui need on volituses täpsustatud. |
3. MOODUL B: ELI TÜÜBIHINDAMINE
3.1. ELi tüübi hindamine (tootetüüp)
1. ELi tüübihindamine (tootetüüp) on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveseadme tehnilist projekti ning kontrollib ja kinnitab, et surveseadme tehniline projekt vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
2. ELi tüübihindamine (tootetüüp) koosneb surveseadme tehnilise projekti vastavuse hindamisest tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel koos kavandatava toodangu lõpliku surveseadme näidise hindamisega.
3. Tootja esitab ELi tüübihindamise taotluse enda valitud teavitatud asutusele.
Taotlus sisaldab järgmist:
Need näidised võivad hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.
Teavitatud asutus võib nõuda veel lisanäidiseid, kui see on kontrollimiseks vajalik;
4. Teavitatud asutus peab
kontrollima tehnilisi dokumente ja tõendusmaterjale, et hinnata surveseadme tehnilise projekti ja tootmisprotsessi nõuetekohasust.
Eelkõige peab teavitatud asutus
kontrollima, kas näidis(ed) on valmistatud vastavalt tehnilisele dokumentatsioonile, ja tegema kindlaks nii need elemendid, mis on konstrueeritud vastavalt asjaomaste harmoneeritud standardite kohaldatavatele sätetele, kui ka elemendid, mis on konstrueeritud muid asjakohaseid tehnilisi spetsifikatsioone kasutades, kohaldamata seejuures nimetatud standardite asjaomaseid sätteid;
viima läbi asjakohased hindamised ja vajalikud katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, on neid õigesti kohaldatud;
viima läbi asjakohased hindamised ja vajalikud katsed, et kontrollida, kas muid asjaomaseid tehnilisi spetsifikatsioone kohaldava tootja lahendused vastavad käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele, kui asjaomaste harmoneeritud standardite lahendusi ei ole kohaldatud;
leppima tootjaga kokku hindamiste ja katsete tegemise koha.
5. Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks kohustusi teavitava asutuse ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.
6. Kui tüüp vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp). Ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist, kehtib sertifikaat 10 aastat, on uuendatav ning sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamiste põhjal tehtud järeldusi, (vajadusel) kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid heakskiidetud tüübi identifitseerimiseks.
Sertifikaadile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja säilitatakse teavitatud asutuses.
Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveseadmete vastavust hinnatud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.
Kui tüüp ei vasta käesoleva direktiivi kohaldatavatele nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult. Tuleb ette näha edasikaebamise kord.
7. Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud tüüp ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.
Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga (tootetüüp) seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud tüübis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) lisana.
8. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati.
Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest (tootetüüp) ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul viisil piirati, ning taotluse korral ka väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.
Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp) ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi (tootetüüp), selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.
9. Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaati (tootetüüp), selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.
10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.
3.2. ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp)
1. ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp) on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul teavitatud asutus hindab surveseadme tehnilist konstruktsiooni ja kontrollib ning kinnitab, et surveseadme tehniline konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele.
2. ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp) koosneb surveseadme tehnilise konstruktsiooni vastavuse hindamisest tehnilise dokumentatsiooni ja punktis 3 osutatud täiendavate andmete kontrollimise teel ilma surveseadme näidise hindamiseta.
I lisa punktis 2.2.4 sätestatud katselist konstrueerimismeetodit ei tohi käesoleva mooduli kontekstis kasutada.
3. Tootja peab esitama ELi tüübihindamise taotluse (konstruktsioonitüüp) ühele oma valitud teavitatud asutusele.
Taotlus sisaldab järgmist:
Taotlus võib hõlmata mitmeid surveseadmete variante, kui nendevahelised erinevused ei mõjuta ohutuse taset.
4. Teavitatud asutus peab
kontrollima tehnilisi dokumente ja tõendusmaterjali ning hindama toote tehnilise konstruktsiooni nõuetele vastavust.
Eelkõige peab teavitatud asutus
viima läbi asjakohased hindamised, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, on neid õigesti kohaldatud.
viima läbi asjakohased hindamised, et kontrollida, kas juhtudel, kui ei ole kohaldatud asjakohaseid harmoneeritud standardite lahendusi, vastavad tootja kasutatud lahendused käesoleva direktiivi vastavatele olulistele ohutusnõuetele.
5. Teavitatud asutus koostab hindamisaruande, kuhu on märgitud vastavalt punktile 4 sooritatud tegevused ja nende tulemused. Ilma et see piiraks nende kohustusi teavitavate asutuste ees, avalikustab teavitatud asutus nimetatud aruande sisu kas täielikult või osaliselt ainult tootja loal.
6. Kui konstruktsioon vastab käesoleva direktiivi nõuetele, väljastab teavitatud asutus tootjale ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp). Ilma et see piiraks punkti 7 kohaldamist, kehtib sertifikaat 10 aastat, on uuendatav ning sisaldab tootja nime ja aadressi, hindamiste põhjal tehtud järeldusi, (vajadusel) kehtivustingimusi ja vajalikke andmeid heakskiidetud konstruktsiooni identifitseerimiseks.
Sertifikaadile lisatakse tehniliste dokumentide asjakohaste osade loend, mille ärakirja säilitatakse teavitatud asutuses.
Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud surveseadmete vastavust hinnatud konstruktsioonile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli.
Kui konstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, keeldub teavitatud asutus ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) väljaandmisest ning teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult.
7. Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud konstruktsioon ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale.
Tootja teatab ELi tüübihindamissertifikaadiga (konstruktsioonitüüp) seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvale teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud konstruktsioonis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. Sellised muudatused tuleb täiendavalt heaks kiita ja vormistada esialgse ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) lisana.
8. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati.
Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi tüübihindamissertifikaatidest (konstruktsioonitüüp) ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul viisil piirati, ja taotluse korral väljastatud sertifikaatidest ja/või nende lisadest.
Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp) ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud hindamiste tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi tüübihindamissertifikaadi (konstruktsioonitüüp), selle lisade ja täienduste ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku koopiat kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni.
9. Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi tüübihindamissertifikaati (konstruktsioonitüüp), selle lisade ja täienduste koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist.
10. Tootja volitatud esindaja võib esitada punktis 3 osutatud taotluse ning täita punktides 7 ja 9 sätestatud kohustusi, kui need on volituses täpsustatud.
4. MOODUL C2: TÜÜBIVASTAVUS, MIS PÕHINEB TOOTMISE SISEKONTROLLIL JA SURVESEADMETE JÄRELEVALVELISEL PISTELISEL KONTROLLIL
1. |
Tüübivastavus, mis põhineb tootmise sisekontrollil ja surveseadmete järelevalvelisel pistelisel kontrollil, on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomane surveseade vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ning käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodetud surveseadmete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. |
3. |
Lõplik hinnang ja surveseadmete kontroll
Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha toodangu pistelist kontrolli, et kontrollida surveseadmete suhtes tehtud lõpphinnangu ja sisekontrolli kvaliteeti, arvestades muu hulgas surveseadmete tehnoloogilist keerukust ja tootekoguseid. Teavitatud asutus tagab, et tootja tõepoolest teeb lõpphindamise vastavalt I lisa punktile 3.2. Enne turule laskmist kontrollib teavitatud asutus valmis surveseadmetest kohapeal võetud asjakohast valimit ja teeb harmoneeritud standardite asjaomastes osades kindlaksmääratud katsed ja/või nendega samaväärsed katsed, mille puhul kohaldatakse muid tehnilisi spetsifikatsioone, et kontrollida surveseadmete vastavust käesoleva direktiivi asjaomastele nõuetele. Teavitatud asutus hindab näidisteks võetavate seadmete arvu ja seda, kas näidisteks võetud seadmetele tuleb anda või lasta anda täielik või osaline lõpphinnang. Kui näidis ei vasta vastuvõetavale kvaliteeditasemele, võtab asutus asjakohased meetmed. Rakendatav proovivõtumeetod peaks kindlaks määrama, kas surveseadme tootmisprotsess toimub ettenähtud piirides, et tagada surveseadme vastavus. Kui katsed viib läbi teavitatud asutus, kinnitab tootja teavitatud asutuse vastutusel teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri tootele valmistamise ajal. |
4. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
4.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele või -seadmestikule, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. 4.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
5. |
Volitatud esindaja
Punktis 4 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
5. MOODUL D: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS
1. |
Tootmiskvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse selline osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed või -seadmestikud vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja peab rakendama punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise ning lõpptoodete kontrolli ja katsetamise osas ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet. |
3. |
Kvaliteedisüsteem
3.1. Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas esitama enda valitud teavitatud asutusele taotluse. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
—
kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
heakskiidetud tüübi tehnilised dokumendid ja ELi tüübihindamissertifikaadi ärakiri.
3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadme vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja kohaldatavad lähtealused, nõuded ja eeskirjad tuleb kirjalike tegevussuuniste, menetluste ja juhistena kavakindlalt ja nõuetekohaselt dokumenteerida. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon võimaldab kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab see piisavat kirjeldust järgmise kohta:
—
surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;
—
vastavad tootmises ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;
—
kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmise ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3, jne ning
—
vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutava kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.
3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjakohase harmoneeritud standardi kirjeldustele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab auditirühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Auditi raames tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse. Auditirühm vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada toodete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Kui tootja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teavitama kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutust. Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.
4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ning esitama tootjale aruande. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant. 4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:
—
surveseadme kategooria;
—
varasemate kontrollkäikude tulemused;
—
parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;
—
vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;
—
tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.
Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
6. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 3.1 osutatud dokumendid;
—
punktis 3.5 osutatud heakskiidetud muudatus;
—
punktides 3.3, 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
7. |
Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul viisil piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida muul viisil piirati, ning taotluse korral ka kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mis on väljastatud. |
8. |
Volitatud esindaja
Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
6. MOODUL D1: TOOTMISKVALITEEDI TAGAMINE
1. |
Tootmiskvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tehnilised dokumendid
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Dokumentide põhjal on võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema, nii palju kui on hindamiseks vaja, toote konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist. Tehnilised dokumendid peavad vajaduse korral sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ja
—
katsete protokollid.
|
3. |
Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. |
4. |
Tootmine
Tootja peab rakendama punkti 5 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ning tootja suhtes kohaldatakse punktis 6 täpsustatud järelevalvet. |
5. |
Kvaliteedisüsteem
5.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
—
kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.
5.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:
—
surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;
—
vastavad tootmisel ning kvaliteedikontrollil ja kvaliteedi tagamisel rakendatavad võtted, menetlused ja süstemaatilised meetmed, eelkõige püsiliidete tegemiseks kasutatavad menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;
—
kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2, jne;
—
vahendid, mis võimaldavad jälgida toote nõutud kvaliteedi saavutamist ja kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.
5.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele. Kvaliteedisüsteemi osad, mis on kooskõlas asjakohase harmoneeritud standardiga, loetakse punktis 5.2 osutatud asjakohastele nõuetele vastavaks. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamisel ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Hindamist teostav töörühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 5.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 5.5. Kui tootja kavatseb kvaliteedisüsteemi muuta, peab ta sellest teavitama kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutust. Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 5.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
6. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
6.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 6.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;
—
kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.
6.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant. 6.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:
—
surveseadme kategooria;
—
varasemate kontrollkäikude tulemused;
—
parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;
—
vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;
—
tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.
Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli. |
7. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
7.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. 7.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
8. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 5.1 osutatud dokumendid;
—
punktis 5.5 osutatud muudatus;
—
punktides 5.5, 6.3 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
9. |
Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati, tühistati või mida muul moel piirati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud. |
10. |
Volitatud esindaja
Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
7. MOODUL E: SURVESEADMETE KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS
1. |
Surveseadmete kvaliteedi tagamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustusi ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja peab rakendama punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi asjaomaste surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ning tema suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet. |
3. |
Kvaliteedisüsteem
3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
—
kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
heakskiidetud tüübi tehnilised dokumendid ja ELi tüübihindamissertifikaadi ärakiri.
3.2. Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:
—
tootekvaliteediga seotud eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;
—
pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused;
—
kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;
—
vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.
3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi kohaldatavate nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 viiendas taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
tehnilised dokumendid;
—
kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni kohta jms.
4.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant. 4.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:
—
surveseadme kategooria;
—
varasemate kontrollkäikude tulemused;
—
parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;
—
vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;
—
tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.
Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse toote mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
6. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 3.1 osutatud dokumendid;
—
punktis 3.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;
—
punktides 3.3, 3.5, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
7. |
Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud. |
8. |
Volitatud esindaja
Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
8. MOODUL E1: SURVESEADMETE LÕPPTOODANGU KONTROLLIMISE JA KATSETAMISE KVALITEEDI TAGAMINE
1. |
Surveseadmete lõpptoodangu kontrollimise ja katsetamise kvaliteedi tagamine on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 4 ja 7 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tehnilised dokumendid
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni. Tehniliste dokumentide põhjal peab olema võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilised dokumendid peavad täpsustama kohaldatavaid nõudeid ning käsitlema, nii palju kui on hindamiseks vaja, surveseadme konstruktsiooni, valmistamist ja kasutamist. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jms tulemused ja
—
katsete protokollid.
|
3. |
Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. |
4. |
Tootmine
Tootja peab rakendama punkti 5 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi surveseadmete tootmise, lõpptoodete kontrolli ja katsetamise suhtes ja tootja suhtes kohaldatakse punktis 6 täpsustatud järelevalvet. |
5. |
Kvaliteedisüsteem
5.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjaomaste surveseadmete osas. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
—
kogu asjakohane teave kavandatava surveseadme tüübi kohta;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid ja
—
punktis 2 osutatud tehniline dokumentatsioon.
5.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Kvaliteedisüsteemi raames tuleb iga surveseadet kontrollida ja läbi viia asjakohased katsed, mis on sätestatud artiklis 12 osutatud vastava(te)s standardi(te)s, või samaväärsed katsed ning eelkõige I lisa punktis 3.2 osutatud lõpphindamine, et tagada vastavus käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja eeskirjad dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:
—
surveseadmetega seotud kvaliteedialased eesmärgid, juhtkonna organisatsiooniline struktuur ning kohustused ja volitused;
—
osade püsivaks liitmiseks kasutatud menetlused, mis on heaks kiidetud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
pärast tootmist tehtavad hindamised ja katsetused;
—
kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
vahendid, mille abil teostatakse järelevalvet kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle.
5.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 5.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi spetsifikatsioonidele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Hindamist teostav töörühm vaatab üle punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi asjakohastest nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 5.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 5.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab jätkuvalt punktis 5.2 esitatud nõudeid või on vaja teha uus hindamine. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
6. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
6.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 6.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ja laoruumidesse ning edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
punktis 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni;
—
kvaliteediandmestiku, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, asjaomase personali kvalifikatsiooni aruanded jms.
6.3. Teavitatud asutus peab korrapäraselt läbi viima auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama aruande tootjale. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant. 6.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus teha tootja juurde etteteatamata kontrollkäike. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:
—
seadme kategooria;
—
varasemate kontrollkäikude tulemused;
—
parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;
—
vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;
—
tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.
Vajaduse korral võib teavitatud asutus nende kontrollkäikude ajal teha või lasta teha tootekatseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus peab tootjale esitama kontrollkäigu aruande ja katsete tegemise korral ka katseprotokolli. |
7. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
7.1. Tootja kinnitab CE-märgise ning punktis 5.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele. 7.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
8. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 5.1 osutatud dokumendid;
—
punktis 5.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;
—
punktides 5.3, 5.5, 6.3 ja 6.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
9. |
Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotluse korral kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud. |
10. |
Volitatud esindaja
Punktides 3, 5.1, 5.5, 7 ja 8 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
9. MOODUL F: SURVESEADMETE TÕENDAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS
1. |
Surveseadmete tõendamisel põhinev tüübivastavus on vastavushindamismenetluse osa, mille puhul tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse punkti 3 sätteid, vastavad ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja nende suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaks toodete vastavuse ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja toodete suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele. |
3. |
Kontrollimine
Tootja valitud teavitatud asutus teeb asjakohased kontrollid ja katsed, et kontrollida surveseadmete vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud tüübile ja käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik vajalikud kontrollid ja katsed surveseadme asjakohastele nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehakse nii, et iga toodet kontrollitakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt. |
4. |
Iga surveseadme vastavuse kontroll hindamise ja katsetamise alusel
4.1. Kõik surveseadmed tuleb eraldi üle vaadata ja läbi viia asjakohased hindamised ja katsed, mis on sätestatud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, või samaväärsed hindamised ja katsed, et kontrollida vastavust ELi tüübihindamissertifikaadis heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha. Eelkõige peab teavitatud asutus:
—
kontrollima, kas surveseadme osade püsiliiteid tegeval ja mittepurustavaid katsetusi läbi viival personalil on I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3 vastav kvalifikatsioon või kinnitus;
—
kontrollima materjalide tootja antud sertifikaati vastavalt I lisa punktile 4.3;
—
tegema I lisa punktis 3.2 osutatud lõppkontrolli ja survekatsetuse või laskma need teha ning vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.
4.2. Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kinnitab või laseb oma vastutusel igale heakskiidetud surveseadmele kinnitada oma identifitseerimisnumbri. Tootja hoiab vastavussertifikaate riiklike asutuste jaoks kontrollimiseks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab CE-märgise ja punktis 3 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri igale surveseadmele, mis vastab ELi tüübihindamissertifikaadis kirjeldatud heakskiidetud tüübile ja käesoleva direktiivi nõuetele. 5.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. Tootja võib kokkuleppel punktis 3 osutatud teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada surveseadmele teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri. |
6. |
Tootja võib kokkuleppel teavitatud asutusega ja viimase vastutusel kinnitada teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri surveseadmele valmistamise ajal. |
7. |
Volitatud esindaja
Tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. Volitatud esindaja ei tohi täita punktis 2 sätestatud tootja kohustusi. |
10. MOODUL G: ÜKSIKTOOTE TÕENDAMISEL PÕHINEV VASTAVUS
1. |
Üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2, 3 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed, mille suhtes kohaldatakse punkti 4 sätteid, vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tehnilised dokumendid
Tootja koostab tehnilise dokumentatsiooni ja teeb selle kättesaadavaks punktis 4 osutatud teavitatud asutusele. Dokumentide põhjal on võimalik hinnata, kas surveseade vastab asjakohastele nõuetele, ning need dokumendid peavad sisaldama piisavat ohu (ohtude) analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni, tootmist ja tööpõhimõtteid hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;
—
katsete protokollid;
—
asjakohased andmed tootmis- ja katsetusmenetluste ning asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3.
Tootja hoiab tehnilist dokumentatsiooni riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. |
3. |
Tootmine
Tootja võtab kõik vajalikud meetmed, et tootmisprotsess ja selle järelevalve tagaksid toodetud surveseadme vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. |
4. |
Kontrollimine
Tootja valitud teavitatud asutus teeb või laseb teha asjakohased hindamised ja katsed, mis on sätestatud asjaomas(t)es harmoneeritud standardi(te)s, ja/või samaväärsed katsed, et kontrollida surveseadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Selliste harmoneeritud standardite puudumisel otsustab asjaomane teavitatud asutus, millised katsed tuleb teha, kohaldades muid tehnilisi spetsifikatsioone. Eelkõige peab teavitatud asutus:
—
läbi vaatama projekteerimist ja tootmismenetlusi kirjeldavad tehnilised dokumendid;
—
hindama materjale, kui need ei ole kooskõlas asjaomaste harmoneeritud standarditega või Euroopa tunnustusega surveseadmete materjalidele, ja kontrollima materjalide tootja antud sertifikaati vastavalt I lisa punktile 4.3;
—
kiitma heaks osade püsiliidete tegemise protseduurid või kontrollima, et need on eelnevalt heaks kiidetud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
kontrollima I lisa punktide 3.1.2 ja 3.1.3 kohaselt nõutavat kvalifikatsiooni ja tunnustamist;
—
tegema I lisa punktis 3.2.1 osutatud lõppkontrolli, tegema või laskma teha I lisa punktis 3.2.2 osutatud survekatse ja vajaduse korral hindama ohutusseadiseid.
Teavitatud asutus annab läbiviidud kontrollimiste ja katsete kohta välja vastavussertifikaadi ja kinnitab või laseb oma vastutusel kinnitada igale heakskiidetud surveseadmele oma identifitseerimisnumbri. Tootja hoiab vastavussertifikaate riiklike asutuste jaoks kättesaadavana 10 aastat pärast surveseadme turule laskmist. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 4 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. 5.2. Tootja koostab kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseade, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
6. |
Volitatud esindaja
Punktides 2 ja 5 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
11. MOODUL H: TÄIELIKUL KVALITEEDI TAGAMISEL PÕHINEV VASTAVUS
1. |
Täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 5 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja kasutab punkti 3 kohast heakskiidetud kvaliteedisüsteemi surveseadmete konstruktsiooni, valmistamise ja lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks ning tootja suhtes kohaldatakse punktis 4 täpsustatud järelevalvet. |
3. |
Kvaliteedisüsteem
3.1. Tootja esitab enda valitud teavitatud asutusele taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste surveseadmete osas. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
tehniline dokumentatsioon iga kavandatava surveseadme tüübi ühe mudeli kohta. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;
—
katsete protokollid;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid ja
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.
3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kõnealused kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama ühetaoliselt tõlgendada kvaliteediprogramme, -projekte, -juhiseid ja -andmestikke. Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:
—
kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooniline ülesehitus, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimis- ja tootekvaliteediga;
—
konstruktsiooni käsitlevad tehnilised näitajad, sealhulgas kohaldatavad standardid, ning kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei kohaldata täies ulatuses, vahendid, millega tagatakse, et surveseadmete suhtes kohaldatavad käesoleva direktiivi olulised nõuded täidetakse;
—
käsitletavasse surveseadme tüüpi kuuluvate surveseadmete konstrueerimisel kasutatavad järelevalve- ja kontrollimeetodid, menetlused ja süstemaatilised toimingud, eriti seoses materjalidega, mis vastavad I lisa punktile 4;
—
vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised tegevused, eriti osade püsiva liitmise menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad hindamised ja katsetused ning nende sagedus;
—
kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta jne, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;
—
vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutud konstruktsiooni ja surveseadme kvaliteedi saavutamist ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.
3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamist teostavas töörühmas olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ning teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 teises taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab jätkuvalt punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. |
4. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
4.1. Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. 4.2. Tootja võimaldab teavitatud asutusele hindamise eesmärgil juurdepääsu konstrueerimis-, tootmis-, kontrolli- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsi tulemused, arvutused, katsetused jms;
—
tootmist käsitlevas kvaliteedisüsteemi osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja asjaomaste töötajate kvalifikatsiooniaruanded jne.
4.3. Teavitatud asutus teostab korrapäraselt auditeid tagamaks, et tootja säilitab ja rakendab kvaliteedisüsteemi, ja esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande. Korrapäraseid auditeid viiakse läbi sellise sagedusega, et uus täielik vastavushindamine tehakse iga kolme aasta tagant. 4.4. Lisaks võib teavitatud asutus teha etteteatamata kontrollkäike tootja juurde. Niisuguste täiendavate kontrollkäikude vajadus ja sagedus määratakse kindlaks teavitatud asutuse kontrollkäikude süsteemi alusel. Kontrollkäikude süsteemi puhul tuleb arvesse võtta eelkõige järgmisi tegureid:
—
seadme kategooria;
—
varasemate kontrollkäikude tulemused;
—
parandusmeetmete kontrollimise vajalikkus;
—
vajaduse korral süsteemi heakskiitmisega seotud eritingimused;
—
tootmise korralduse, tegevuspõhimõtete või meetodite märkimisväärsed muutused.
Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus vajaduse korral teha või lasta teha katseid, et kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist. Teavitatud asutus esitab tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli. |
5. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
5.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. 5.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
6. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 3.1 osutatud tehniline dokumentatsioon;
—
punktis 3.1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;
—
punktis 3.4 osutatud heakskiidetud muudatus;
—
punktides 3.3, 3.4, 4.3 ja 4.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
7. |
Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud. |
8. |
Volitatud esindaja
Punktides 3.1, 3.5, 5 ja 6 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
12. MOODUL H1: KVALITEEDI TÄIELIKUL TAGAMISEL JA KONSTRUKTSIOONI HINDAMISEL PÕHINEV TÜÜBIVASTAVUS
1. |
Täielikul kvaliteedi tagamisel ning konstruktsioonihindamisel ja lõpphindamise järelevalvel põhinev vastavus on vastavushindamismenetlus, millega tootja täidab punktides 2 ja 6 sätestatud kohustused ning tagab ja kinnitab, et asjaomased surveseadmed vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. |
2. |
Tootmine
Tootja kasutab asjaomaste toodete projekteerimiseks, tootmiseks ning lõpptoodangu kontrollimiseks ja katsetamiseks punktis 3 sätestatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tootja suhtes kohaldatakse järelevalvet punkti 5 kohaselt. Surveseadme tehnilise konstruktsiooni vastavust kontrollitakse punkti 4 kohaselt. |
3. |
Kvaliteedisüsteem
3.1. Tootja esitab taotluse kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste surveseadmete kohta. Taotlus sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress ning kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, siis ka tema nimi ja aadress;
—
tehniline dokumentatsioon iga kavandatava surveseadme tüübi ühe mudeli kohta. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused;
—
katsete protokollid;
—
kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele.
3.2. Kvaliteedisüsteem peab tagama surveseadmete vastavuse käesoleva direktiivi nõuetele. Kõik tootja rakendatud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süsteemselt ja nõuetekohaselt normide, menetluste ja juhendite vormis. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteedikavade, -plaanide, -juhiste ja -andmestike ühetaolist tõlgendamist. Eelkõige sisaldab dokumentatsioon piisavat kirjeldust järgneva kohta:
—
kvaliteedieesmärgid ja organisatsiooniline ülesehitus, juhatuse vastutus ja volitused seoses projekteerimis- ja tootekvaliteediga;
—
projekti tehnilised spetsifikatsioonid, sealhulgas kohaldatavad standardid, ning kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ja/või tehnilisi spetsifikatsioone ei kohaldata täies ulatuses, vahendid, millega tagatakse, et surveseadmete suhtes kohaldatavad käesoleva direktiivi olulised ohutusnõuded täidetakse;
—
käsitletavasse surveseadme tüüpi kuuluvate surveseadmete konstrueerimisel kasutatavad konstruktsiooni järelevalve- ja kontrollimeetodid, menetlused ja süstemaatilised tegevused, eriti seoses materjalidega, mis vastavad I lisa punktile 4;
—
vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, protsessid ja süstemaatilised tegevused, eriti osade püsiva liitmise menetlused, mis on tunnustatud vastavalt I lisa punktile 3.1.2;
—
enne tootmist, selle vältel ja pärast seda tehtavad kontrollimised ja katsed ning nende sagedus;
—
kvaliteediandmestik, näiteks inspekteerimisaruanded, katse- ja kalibreerimisandmed, aruanded asjaomase personali kvalifikatsiooni või tunnustamise kohta jne, eriti töötajate puhul, kes tegelevad osade püsiva liitmisega ja mittepurustavate katsetega vastavalt I lisa punktidele 3.1.2 ja 3.1.3;
—
vahendid, mis võimaldavad jälgida nõutud konstruktsiooni ja surveseadme kvaliteedi saavutamist ning kvaliteedisüsteemi tõhusat toimimist.
3.3. Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele. Teavitatud asutus peab nõuetele vastavaks neid kvaliteedisüsteemi elemente, mis vastavad asjaomase harmoneeritud standardi kirjeldusele. Lisaks kogemustele kvaliteedisüsteemide alal peab hindamiskomisjonis olema vähemalt üks liige, kellel on kogemusi asjaomase surveseadme ja surveseadme tehnoloogia hindamise valdkonnas ja teadmised käesoleva direktiivi nõuete kohta. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja ettevõttesse. Hindamist teostav töörühm vaatab üle punkti 3.1 teises taandes osutatud tehnilise dokumentatsiooni, et kontrollida, kas tootja on aru saanud käesoleva direktiivi nõuetest ja on võimeline teostama vajalikke kontrolle, et tagada surveseadmete vastavus nimetatud nõuetele. Otsusest teatatakse tootjale või tema volitatud esindajale. Teade sisaldab auditi põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.4. Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana. 3.5. Tootja teatab kvaliteedisüsteemi heaks kiitnud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatud muudatusest. Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas muudetud kvaliteedisüsteem vastab punktis 3.2 osutatud nõuetele või on vaja uut hindamist. Teavitatud asutus teatab oma otsusest tootjale. Teade sisaldab kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust. 3.6. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele kvaliteedisüsteemide kinnitamistest või kinnituste tühistamistest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele nendest kvaliteedisüsteemi kinnitustest, mille andmisest keelduti, mis peatati või tühistati, ja taotluse korral ka kvaliteedisüsteemide kinnitustest, mis on väljastatud. |
4. |
Konstruktsiooni hindamine
4.1. Tootja esitab punktis 3.1 osutatud teavitatud asutusele konstruktsioonihindamistaotluse iga surveseadme kohta, mida eelmisel konstruktsioonihindamisel ei hõlmatud. 4.2. Taotlus võimaldab surveseadme konstruktsioonist, tootmisest ja tööpõhimõtetest aru saada ja hinnata surveseadme vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. See sisaldab järgmist:
—
tootja nimi ja aadress;
—
kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;
—
tehniline dokumentatsioon. Dokumentatsioon võimaldab hinnata surveseadme vastavust asjakohastele nõuetele ning sisaldab ohu (ohtude) nõuetekohast analüüsi ja hinnangut. Tehnilises dokumentatsioonis määratakse kindlaks kohaldatavad nõuded ja käsitletakse surveseadme konstruktsiooni ja tööpõhimõtet hindamiseks vajalikul määral. Tehniline dokumentatsioon sisaldab – kui see on asjakohane – vähemalt järgmisi elemente:
—
surveseadme üldkirjeldus;
—
alusprojekt ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms tootmisjoonised ja -skeemid;
—
nende jooniste ja skeemide ning surveseadme tööpõhimõtete mõistmiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused;
—
täielikult või osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite loetelu, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud käesolevas direktiivis esitatud oluliste ohutusnõuete järgimiseks, kui kõnealuseid harmoneeritud standardeid ei ole kohaldatud; osaliselt kohaldatud harmoneeritud standardite puhul täpsustatakse tehnilises dokumentatsioonis osad, mida on kohaldatud;
—
tehtud konstruktsiooniarvutuste, läbiviidud hindamiste jne tulemused ja
—
katsete protokollid;
—
tõendusmaterjal tehnilise projekti vastavuse kohta. Tõendusmaterjalis nimetatakse kõik kasutatud dokumendid, eelkõige juhul, kui asjaomaseid harmoneeritud standardeid ei ole täielikult kohaldatud, ning vajaduse korral esitatakse ka tootja asjakohases laboris või muus laboris tema nimel ja vastutusel tehtud katsete tulemused.
4.3. Teavitatud asutus kontrollib taotlust ja kui konstruktsioon vastab surveseadme suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi nõuetele, annab ta tootjale välja ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi. Sertifikaat sisaldab tootja nime ja aadressi, kontrolli põhjal tehtud järeldusi, vajaduse korral kehtivustingimusi ja heakskiidetud projekti identifitseerimiseks vajalikke andmeid. Sertifikaadiga võib kaasas olla üks või mitu lisa. Sertifikaat ja selle lisad sisaldavad kogu teavet, mis võimaldab hinnata valmistatud toodete vastavust kontrollitud tüübile ja teha vajaduse korral kasutuskontrolli. Kui konstruktsioon ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, keeldub teavitatud asutus konstruktsioonihindamissertifikaadi väljaandmisest ja teatab sellest taotlejale, põhjendades keeldumist üksikasjalikult. 4.4. Teavitatud asutus hoiab end kursis üldtunnustatud tehnilises tasemes toimuvate muutustega, mis osutavad sellele, et heakskiidetud konstruktsioon ei pruugi enam vastata käesoleva direktiivi nõuetele, ning otsustab, kas sellised muutused nõuavad edasisi uuringuid. Kui uuringud on vajalikud, teatab teavitatud asutus sellest tootjale. Tootja teatab ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi väljastanud teavitatud asutusele kõikidest heakskiidetud konstruktsioonis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada toote vastavust käesoleva direktiivi olulistele ohutusnõuetele või sertifikaadi kehtivustingimusi. ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi väljastanud teavitatud asutus kinnitab sellised muudatused täiendavalt ja vormistab need esialgse ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi lisana. 4.5. Kõik teavitatud asutused teatavad oma teavitavatele asutustele ELi konstruktsioonihindamise sertifikaadi ja/või selle lisade väljastamisest või tühistamisest ja teevad teavitavatele asutustele perioodiliselt või nende taotlusel kättesaadavaks nimekirja sertifikaatidest ja/või nende lisadest, mille andmisest keelduti, mis peatati või mida muul moel piirati. Kõik teavitatud asutused teatavad teistele teavitatud asutustele ELi konstruktsioonihindamise sertifikaatidest ja/või lisadest, mille andmisest keelduti, mis tühistati, peatati või mida muul moel piirati, ning annavad taotluse korral teavet väljastatud sertifikaatide ja/või nende lisade kohta. Komisjon, liikmesriigid ja teised teavitatud asutused võivad taotluse korral saada ELi konstruktsioonihindamise sertifikaadi ja/või selle lisade koopia. Komisjon ja liikmesriigid võivad taotluse korral saada tehnilise dokumentatsiooni ja teavitatud asutuse tehtud kontrollide tulemuste koopia. Teavitatud asutus säilitab ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste koopia ning tootja dokumentatsiooni sisaldava tehnilise toimiku kuni sertifikaadi kehtivusaja lõpuni. 4.6. Tootja hoiab riiklike asutuste jaoks kättesaadavana ELi konstruktsioonihindamissertifikaadi, selle lisade ja täienduste koopia koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. |
5. |
Järelevalve, mille eest vastutab teavitatud asutus
|
6. |
CE-märgis ja ELi vastavusdeklaratsioon
6.1. Tootja kinnitab CE-märgise igale surveseadmele, mis vastab käesoleva direktiivi nõuetele, ning punktis 3.1 osutatud teavitatud asutuse vastutusel selle asutuse identifitseerimisnumbri. 6.2. Tootja koostab iga surveseadme mudeli kohta kirjaliku ELi vastavusdeklaratsiooni ja hoiab seda riiklike asutuste jaoks kättesaadavana vähemalt 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist. ELi vastavusdeklaratsioonis määratletakse surveseadme mudel, mille kohta see koostati, ja selles märgitakse konstruktsioonihindamissertifikaadi number. ELi vastavusdeklaratsiooni koopia tehakse asjaomaste asutuste nõudmisel neile kättesaadavaks. |
7. |
Tootja hoiab 10 aasta jooksul pärast surveseadme turule laskmist riiklike asutuste jaoks kättesaadavana järgmisi dokumente:
—
punktis 3.1 osutatud kvaliteedisüsteemi käsitlev dokumentatsioon;
—
punktis 3.5 osutatud muudatus heakskiidetud kujul;
—
punktides 3.5, 5.3 ja 5.4 osutatud teavitatud asutuse otsused ja aruanded.
|
8. |
Volitatud esindaja
Punktides 4.1 ja 4.2 osutatud taotluse võib esitada ning punktides 3.1, 3.5, 4.4, 4.6, 6 ja 7 sätestatud tootja kohustusi võib täita tema nimel ja vastutusel tema volitatud esindaja, kui kohustused on volituses täpsustatud. |
IV LISA
ELi VASTAVUSDEKLARATSIOON (nr XXXX ( 24 )
1. Surveseade või -seadmestik (toote-, tüübi-, partii- või seerianumber):
2. Tootja ja vajadusel tema volitatud esindaja nimi ja aadress.
3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja vastutusel.
4. Deklareeritav toode (surveseadme või -seadmestiku identifitseerimistunnus, mis võimaldab toodet jälgida; kui see on surveseadme või -seadmestiku identifitseerimiseks vajalik, võib see hõlmata ka kujutist):
5. Ülalkirjeldatud deklareeritav toode on kooskõlas asjaomaste liidu ühtlustamisaktidega:
6. Viited kasutatud harmoneeritud standarditele või viited muudele tehnilistele spetsifikatsioonidele, millele vastavust deklareeritakse:
7. Asjakohasel juhul vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse nimi, aadress ja identifitseerimisnumber ning välja antud sertifikaadi number, samuti viide ELi tüübihindamissertifikaadile (toote tüüp), ELi tüübihindamissertifikaadile (konstruktsioonitüüp), ELi konstruktsioonihindamissertifikaadile või vastavussertifikaadile.
8. Lisateave:
Allkirjastatud:
V LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatused
(osutatud artiklis 50)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1) |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1) |
Ainult I lisa punkt 13 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012 (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12) |
Ainult artikli 26 lõike 1 punkt f |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäev
(osutatud artiklis 49)
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise alguskuupäev |
97/23/EÜ |
29. mai 1999 |
29. november 1999 (1) |
(1)
Direktiivi 97/23/EÜ artikli 20 lõikes 3 on sätestatud üleminekukord, mis võimaldab kasutusele võtta surveseadmeid ja -seadmestikke, mis vastavad direktiivi 97/23/EÜ kohaldamise alguskuupäeval kehtinud siseriiklikele õigusaktidele. |
VI LISA
VASTAVUSTABEL
Direktiiv 97/23/EÜ |
Käesolev direktiiv |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 2 |
Artikli 2 punktid 1–14 |
Artikli 1 lõige 3 |
Artikli 1 lõige 2 |
— |
Artikli 2 punktid 15–32 |
Artikkel 2 |
Artikkel 3 |
Artikkel 3 |
Artikkel 4 |
Artikli 4 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 4 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 3 |
— |
Artikkel 6 |
— |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
— |
Artikkel 9 |
— |
Artikkel 10 |
— |
Artikkel 11 |
Artikkel 5 |
— |
Artikkel 6 |
— |
— |
Artikli 12 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
Artikkel 45 |
Artikli 7 lõige 2 |
Artikli 44 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 3 |
— |
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 44 lõike 5 teine lõik |
Artikkel 8 |
— |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 13 lõige 1 sissejuhatav lause |
Artikli 9 lõike 2 punkt 1 |
— |
— |
Artikli 13 lõike 1 punkt a |
Artikli 9 lõike 2 punkt 2 |
Artikli 13 lõike 1 punkt b |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 13 lõige 2 |
Artikkel 10 |
Artikkel 14 |
Artikli 11 lõige 1 |
Artikli 15 lõige 1 |
Artikli 11 lõige 2 |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 11 lõige 3 |
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 11 lõige 4 |
Artikli 12 lõige 2 |
— |
Artikli 15 lõige 4 |
Artikli 11 lõige 5 |
Artikli 15 lõige 5 |
— |
Artikli 15 lõige 6 |
Artikkel 12 |
— |
Artikkel 13 |
— |
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 16 lõige 1 |
Artikli 14 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 14 lõiked 3–8 |
Artikli 16 lõiked 2–7 |
Artikli 14 lõiked 9 ja 10 |
— |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 18 |
Artikli 15 lõige 1 |
— |
Artikli 15 lõige 2 |
Artikli 19 lõige 1 |
Artikli 15 lõige 3 |
Artikli 19 lõige 2 |
Artikli 15 lõiked 4 ja 5 |
— |
— |
Artikli 19 lõiked 3–6 |
— |
Artikkel 20 |
— |
Artikkel 21 |
— |
Artikkel 22 |
— |
Artikkel 23 |
— |
Artikkel 24 |
— |
Artikkel 25 |
— |
Artikkel 26 |
— |
Artikkel 27 |
— |
Artikkel 28 |
— |
Artikkel 29 |
— |
Artikkel 30 |
— |
Artikkel 31 |
— |
Artikkel 32 |
— |
Artikkel 33 |
— |
Artikkel 34 |
— |
Artikkel 35 |
— |
Artikkel 36 |
— |
Artikkel 37 |
— |
Artikkel 38 |
Artikkel 16 |
— |
Artikkel 17 |
— |
Artikkel 18 |
— |
— |
Artikkel 39 |
— |
Artikkel 40 |
— |
Artikkel 41 |
— |
Artikkel 42 |
— |
Artikkel 43 |
— |
Artikli 44 lõiked 2–4 |
— |
Artikli 44 lõike 5 esimene lõik |
— |
Artikkel 46 |
— |
Artikkel 47 |
Artikkel 19 |
— |
Artikli 20 lõiked 1 ja 2 |
— |
Artikli 20 lõige 3 |
Artikli 48 lõige 1 |
— |
Artikli 48 lõiked 2 ja 3 |
— |
Artikkel 49 |
— |
Artikkel 50 |
— |
Artikkel 51 |
Artikkel 21 |
Artikkel 52 |
I lisa |
I lisa |
II lisa |
II lisa |
III lisa, sissejuhatus |
III lisa, sissejuhatus |
III lisa, moodul A |
III lisa, punkt 1, moodul A |
III lisa, moodul A1 |
III lisa, punkt 2, moodul A2 |
III lisa, moodul B |
III lisa, punkt 3.1, moodul B, ELi tüübihindamine (tootetüüp) |
III lisa, moodul B1 |
III lisa, punkt 3.2, moodul B, ELi tüübihindamine (konstruktsioonitüüp) |
III lisa, moodul C1 |
III lisa, punkt 4, moodul C2 |
III lisa, moodul D |
III lisa, punkt 5, moodul D |
III lisa, moodul D1 |
III lisa, punkt 6, moodul D1 |
III lisa, moodul E |
III lisa, punkt 7, moodul E |
III lisa moodul E1 |
III lisa, punkt 8, moodul E1 |
III lisa, moodul F |
III lisa, punkt 9, moodul F |
III lisa, moodul G |
III lisa, punkt 10, moodul G |
III lisa, moodul H |
III lisa, punkt 11, moodul H |
III lisa, moodul H1 |
III lisa, punkt 12, moodul H1 |
IV lisa |
— |
V lisa |
— |
VI lisa |
— |
VII lisa |
IV lisa |
— |
V lisa |
— |
VI lisa |
( 1 ) ELT C 67, 6.3.2014, lk 101.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. mai 2014. aasta otsus.
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. mai 1997. aasta direktiiv 97/23/EÜ surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 181, 9.7.1997, lk 1).
( 4 ) Vt V lisa A osa.
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2010. aasta direktiiv 2010/35/EL transporditavate surveseadmete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).
( 9 ) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).
( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
( 11 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).
( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
( 13 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/29/EL lihtsate surveanumate turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 45).
( 14 ) Nõukogu 20. mai 1975. aasta direktiiv 75/324/EMÜ aerosoole käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 147, 9.6.1975, lk 40).
( 15 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).
( 16 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).
( 17 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).
( 18 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 24).
( 19 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 251).
( 20 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).
( 21 ) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).
( 22 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/142/EÜ küttegaasiseadmete kohta (ELT L 330, 16.12.2009, lk 10).
( 23 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/34/EL plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 309).
( 24 ) Tootja võib soovi korral vastavusdeklaratsioone nummerdada.