EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2016

COM(2016) 482 final

2016/0231(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2016) 247 final}
{SWD(2016) 248 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ülemkogu leppis 2014. aasta oktoobris kokku 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikus. Kõnealuses raamistikus on kindlaks määratud Euroopa Liidu (EL) võetud kohustus kehtestada siduv eesmärk, mille kohaselt 2030. aastaks vähendatakse kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet võrreldes 1990. aastaga kokku vähemalt 40 %. Selle eesmärgi saavutamises peaksid osalema kõik majandussektorid. Euroopa Ülemkogu kinnitas, et Euroopa Liit täidab eesmärgi ühiselt ja võimalikult kulutasuvalt ning vähendab 2030. aastaks heidet võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS), ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu.

Praeguseks rakendatud poliitikameetmed ei ole tõenäoliselt piisavad selleks, et täita Euroopa Liidu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga, ega eelkõige selleks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2005. aastaga võrreldes 30 % sektorites, mis HKSi ei kuulu. Praeguste arengusuundumuste jätkudes ja praegu kehtivate õiguslikult siduvate eesmärkide ning vastuvõetud poliitikameetmete, sealhulgas energiatõhusust, hoonete energiatõhust, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, taastuvaid energiaallikaid, prügilaid, ringmajandust või F-gaase käsitlevate poliitikameetmete täieliku rakendamise korral vähenevad jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega 1 hõlmatud heitkogused 2030. aastaks prognooside kohaselt vaid 24 % võrreldes 2005. aastaga. Seega tuleb kehtestada riiklikud vähendamiseesmärgid, mis motiveeriksid heite täiendavaks vähendamiseks välja töötama uusi poliitikameetmeid. Käesolevas ettepanekus on kindlaks määratud liikmesriikide eesmärgid, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmava eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet sektorites, mis HKSi ei kuulu, 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 30 % õiglaselt ja kulutasuvalt, nagu on heaks kiitnud Euroopa Ülemkogu. Liikmesriigid annavad oma panuse ELi üldisesse heite vähendamisse 2030. aastaks, kusjuures eesmärgid varieeruvad võrreldes 2005. aasta tasemega 0 %st kuni –40 %ni. Heite vähendamine vastavalt käesolevale määrusele aitab eelkõige täiustada meetmeid, mida võetakse hoonehaldus-, põllumajandus-, jäätmekäitlus- ja transpordisektoris.

Käesoleva ettepanekuga rakendatakse ka ELi poolt Pariisi kliimakokkuleppe alusel võetud kohustused. Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt 2 . Ettepanek tehti pärast seda, kui komisjon oli Pariisi kokkuleppele hinnangu andnud 3 .

Euroopa Liit ja kõik teised kokkuleppeosalised on kohustatud iga viie aasta järel teatama riiklikult kindlaksmääratud panused, võttes arvesse üleilmset ülevaadet, mis on kavas koostada 2023. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant.

Norra ja Island on väljendanud soovi osaleda Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ühismeetmes. Norra ja Islandi võimalikku osalemist reguleerivad tingimused sätestatakse täiendavates õigusaktides. Norra on selgelt väljendanud valmisolekut osaleda ajavahemikus 2012–2030 täiel määral püüdlustes vähendada heidet sektorites, mis HKSi ei kuulu. Kuna liikmesriikide eesmärgid ulatuvad lähtuvalt SKP suurusest elaniku kohta 0 %st kuni –40 %ni, on Norra hinnanguline arvuline eesmärk vähendada heidet 40 % võrreldes 2005. aasta tasemega, ning Norra, Islandi ja liikmesriikide jaoks töötatakse välja paindlikkusmehhanismid. Lõppeesmärgid määratakse kindlaks alles pärast käesoleva ettepaneku vastuvõtmist. Käesolev ettepanek ei piira seda, kuidas Norra ja Island ühismeetmes osalevad.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Selleks et soodustada tegelike lisameetmete võtmist maismaaga seotud sektorites, sealhulgas põllumajanduses, ning tagada samas tõhus arvepidamine ja üldine vastavus keskkonnaeesmärkidele, on käesolevale ettepanekule lisatud uued paindlikkusmeetmed, mis võimaldavad teatavate maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) arvestuskategooriate puhul vähesel määral kasutada netosidumist ja tagada, et LULUCFi sektorites ei tekiks negatiivset saldot, et teha vajaduse korral kindlaks, kas liikmesriik järgib jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega hõlmatud sektorites püstitatud eesmärke või mitte.

See on kooskõlas Euroopa Ülemkogu suunistega, milles märgitakse, et põllumajanduse ja maakasutussektori potentsiaal kliimamuutuste leevendamise osas on väike, ning rõhutatakse, kui tähtis on uurida parimaid võimalusi, et optimeerida selle sektori panust kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ja nende sidumisse muu hulgas ka metsastamise abil.

Lisatud on veel üks Euroopa Ülemkogu suuniseid järgiv uus paindlikkusmeede liikmesriikide jaoks, kelle riiklikud vähendamiseesmärgid ületavad oluliselt nii ELi keskmist eesmärki kui ka nende heite kulutasuva vähendamise potentsiaali, ja liikmesriikide jaoks, kus 2013. aastal tööstuskäitistele heitkoguseid tasuta ei eraldatud. See paindlikkusmeede võimaldab nõuetele vastaval liikmesriigil lihtsustada jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega võetud kohustuste täitmist ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) kehtetuks tunnistamise abil.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kliimamuutused on piiriülene probleem, mida ei ole võimalik lahendada vaid siseriiklike või piirkondlike meetmete abil. Kliimameedet on vaja koordineerida Euroopa tasandil ja võimaluse korral kogu maailmas. ELi meetmed on subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt õigustatud. Euroopa Liit on alates 1992. aastast teinud jõupingutusi, et töötada välja ühiseid lahendusi ning edendada üleilmseid kliimamuutuste vastu võitlemise meetmeid. Eelkõige edendatakse ELi tasandi meetmetega 2030. aasta eesmärgi ja heite vähendamise pikaajaliste eesmärkide kulutasuvat täitmist, tagades samas õigluse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse.

ELi toimimise lepingu artiklitega 191–193 kinnitatakse ja täpsustatakse ELi pädevust kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 192. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 191 ja artikli 192 lõikele 1 peab Euroopa Liit aitama saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Jõupingutuste jagamist käsitlevat otsust hinnati 2015. aastal enne käesoleva ettepaneku väljatöötamist vastavalt kõnealuse otsuse artiklile 14, mille kohaselt Euroopa Komisjon peab 31. oktoobriks 2016 koostama aruande jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse rakendamise kohta 5 .

Ehkki jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse rakendamine on alles algusjärgus, võib sellega võetud kohustusi pidada vähemalt osaliselt tõhusaks, kuna need motiveerivad välja töötama uusi siseriiklikke poliitikasuundumusi ja meetmeid, et edendada kasvuhoonegaaside heite tõhusat vähendamist jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse kohaldamisalas. Seda mõju on suurendanud asjaolu, et otsuse rakendamist alustati 2020. aasta paketi raames koos mitmesuguste muude ELi kliima- ja energiapoliitika meetmete võtmisega eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas. Mitmes jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega hõlmatud sektoris, sealhulgas hoonehaldus-, transpordi-, põllumajandus- ja jäätmekäitlussektoris, võivad heite vähendamisel tänaseks tehtud edusammud olla olulisel määral tingitud uue tehnoloogia kasutuselevõtust, mida on mõjutanud 2020. aasta paketist tulenev poliitiline sekkumine. Lisaks kogu ELi hõlmavatele ning riiklikele kliima- ja energiapoliitika meetmetele on mõne riigi kasvuhoonegaaside heidet mõjutanud majanduskriis ja majandusaktiivsuse suurenemine.

Üldiselt on jõupingutuste jagamist käsitlev otsus sundinud liikmesriike aktiivsemalt kaaluma uute meetmete võtmist heite vähendamise otsusega hõlmatud sektorites ning otsima võimalusi, kuidas neid meetmeid kõige paremini kavandada. Leiti, et jõupingutuste jagamist käsitlev otsus on vähesel määral suurendanud liikmesriikide halduskoormust, ehkki otsus võib pakkuda võimalusi selle vähendamiseks. Komisjoni kulutused seire- ja vastavushindamissüsteemile on ligikaudu 650 000 eurot aastas ja kõigi 28 liikmesriigi kulud kokku peaksid hinnanguliselt ulatuma ligikaudu 500 000 euroni aastas.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa Komisjon korraldas avaliku konsultatsiooni, 6 milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et täita Euroopa Liidu 2030. aastaks võetud kohustus vähendada sellekohast heidet.

Konsultatsioon täiendas rohelise raamatuga „Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030“ seotud konsultatsiooni, mis toimus 2013. aastal ja oli üldsusele täielikult avatud. Konsultatsiooni põhiteemad olid praeguste paindlikkusmeetmete täiustamine, aruandlus ja nõuete täitmine, riiklike kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide seadmist käsitlev lähenemisviis ja piiratud ühekordne paindlikkus HKSi ja jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse vahel. Konsultatsiooni käigus käsitleti ka kogu ELi hõlmavat täiendavat meedet heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ning suutlikkuse suurendamist ja muid rakendamisega seotud abivahendeid riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Komisjon sai 114 ametlikku vastust mitmesugustelt liikmesriikide sidusrühmadelt 7 .

Euroopa Komisjon konsulteeris kliimamuutuste komitee töörühmas 2015. aastal peetud nelja kohtumise käigus ka liikmesriikidega. Konsultatsioonide käigus vaadeldi jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse kohaste praegu kehtivate siseriiklike paindlikkusmehhanismide täiustamist 2020. aasta järgsel perioodil ning aruandluse ja nõuete täitmisega seotud küsimusi.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Kvantitatiivne hinnang, milles vaadeldakse ettepaneku mõju ELile tulevikus, põhineb 2030. aasta raamettepanekut käsitleval analüüsil ja täiendab seda ning ajakohastab jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega seotud konkreetsete elementide osas. Komisjon tellis Ateena riikliku tehnikaülikoolilt, IIASA-lt ja EuroCare'lt lepingu ajakohastatud võrdlusstsenaariumi käsitleva mudeli, 8 mida kasutati poliitikastsenaariumide kvantifitseerimiseks. Energeetikasüsteemi ja CO2-heite modelleerimisel on kasutatud mudelit PRIMES. Muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heite modelleerimisel on kasutatud mudelit GAINS. Põllumajandusega seotud muude kasvuhoonegaaside kui CO2-heidet on hinnatud CAPRI modelleerimisraamistiku abil.

Kõnealuse analüüsi täiendamiseks kasutati nii avalikus konsultatsioonis osalenud sidusrühmade panuses kajastuvaid teadmisi kui ka kasvuhoonegaaside heite riiklikke prognoose, mille liikmesriigid esitasid 2015. aastal seiremehhanismi määruse alusel.

Rühm väliskonsultante korraldas komisjoni tellimusel 2015. aastal toetava uuringu, milles hinnati jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse rakendamist 9 .

•Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang 10 täiendab 2014. aastal tehtud mõjuhinnangutes sisalduvat analüüsi, millega toetati 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku 11 . See oli analüütiline alus eesmärgile vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja jaotusele, mille kohaselt HKSi mittekuuluvates sektorites vähendatakse 2030. aastaks heidet võrreldes 2005. aastaga 30 %, HKSi kuuluvates sektorites aga 43 %.

Mõjuhinnangus kaaluti võimalust lähtuda heite vähendamisel HKSi mittekuuluvates sektorites (v.a LULUCF-sektorid) praegusest jõupingutuste jagamist käsitlevast otsusest ning Euroopa Ülemkogu juhistest. Mõjuhinnangus uuritakse, missugune on ettepaneku mõju õigluse, kulutasuvuse ja keskkonnaeesmärkidele vastavuse seisukohalt.

Mõjuhinnang põhineb endiselt metoodikal, mille kohaselt eesmärkide püstitamisel on õigluse tagamiseks lähtutud SKPst elaniku kohta ja mida on ajakohastatud 2013. aasta andmete põhjal. Hinnatud on seda, kui suurel määral saab eesmärke kohandada selliste liikmesriikide rühmas, mille SKP elaniku kohta on keskmisest suurem, ning missuguste liikmesriikide puhul tuleks eelkõige silmas pidada eesmärkide kulutasuvat saavutamist. Eesmärgi lineaarse kava alguspunkti osas soovitatakse keskkonnaeesmärkidele vastavust silmas pidades kasutada metoodikat, mis sarnaneb jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses kasutatava hiljutisel heitel põhineva metoodikaga ja on ka halduslikult teostatav.

Mõjuhinnang näitab, et HKSi ja LULUCFi sektoritega seotud uusi paindlikkusmeetmeid peab piirama selle tagamiseks, et HKSi mittekuuluvates sektorites jätkatakse tegelike täiendavate meetmete võtmist kooskõlas pikaajaliste vähendamiseesmärkidega. Samal ajal lubavad mõlemad paindlikkusmeetmed arvesse võtta konkreetsete liikmesriikide olukorda. Ühekordse paindlikkusmeetme puhul on see üldjuhul seotud selliste liikmesriikide kulutasuvusprobleemidega, mille eesmärgid on kõige suuremad. LULUCFi sektori puhul on see seotud probleemidega, mis tulenevad sellest, et põllumajandussektoris on muu kui CO2-heite vähendamise võimalused piiratud, mis on kõige olulisem nende liikmesriikide jaoks, kus põllumajandusest tuleneva heite osakaal on kõige suurem. Praegu kehtivaid paindlikkusmeetmeid ei ole kontrollitud ning need pakuvad mitmesuguseid võimalusi kulude vähendamiseks ja kulutasuvuse saavutamiseks. Mis tahes täiendavate meetmete puhul tuleb arvesse võtta võimalikku haldusmõju. Nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni halduskulud on praegu piiratud ja vähenevad veelgi, kuna edaspidi hakatakse vastavuskontrolle tegema iga viie aasta tagant.

Ettepanekus sisalduvad poliitikameetmed mõjutavad eelkõige liikmesriikide haldusasutusi. Ettepanekuga ei kaasne ettevõtjate, VKEde ega mikroettevõtjate jaoks otseseid aruandekohutusi ega haldustagajärgi. Ettepanek mõjutab eri sidusrühmi, sealhulgas ettevõtjaid ja tarbijaid, sõltuvalt sellest, missugune on liikmesriikide ja Euroopa Liidu poolt heite vähendamiseks võetavate meetmete olemus ja ulatus. Kõiki konkreetseid mõjureid tuleb hinnata asjakohastes poliitikameetmete ettepanekutes.

•Õigusloome toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Selleks et vastavushindamine põhineks täpsetel andmetel, vaatab komisjon jätkuvalt läbi kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuurid, mille liikmesriigid igal aastal esitavad.

•    Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artikkel 1 – Reguleerimisese

Artiklis selgitatakse, et käesolevas määruses on sätestatud miinimumeesmärgid, mida liikmesriigid peavad täitma heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, ning eeskirjad aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise ja edusammude hindamise kohta.

Artikkel 2 – Kohaldamisala

Artiklis määratakse kindlaks määruse kohaldamisala. Artiklis on selgitatud, et määrus hõlmab järgmisi rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvaid heiteid: energeetika, tööstusprotsessid ja toote kasutamine, põllumajandus ja jäätmekäitlus. Määruses ei käsitleta ELi HKSi ja määrusega [ ] hõlmatud sektorite heidet. Artikkel 3 – Mõisted

Artiklis on kindlaks määratud kasvuhoonegaasid, mis on hõlmatud mõistega „kasvuhoonegaaside heide“.

Artikkel 4 – Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030

Artiklis on sätestatud liikmesriikide 2030. aasta heite piirnormid, mis on esitatud I lisas, ja heitetasemete kindlaksmääramise kord aastateks 2021–2030. Jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses iga-aastaste kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi ei muudeta. Iga-aastaste heitetasemete kindlaksmääramisel lähtutakse lineaarsest kavast, mille lähtepunktiks on viimased läbivaadatud andmed kasvuhoonegaaside heite kohta aastatel 2016–2018. Rakendusaktis määratakse kõikide liikmesriikide puhul perioodi igaks aastaks kindlaks eraldatud heitkoguse CO2-ekvivalent.

Artikkel 5 – Paindlikkusmeetmed aastase piirnormi täitmiseks

Artiklis on kindlaks määratud paindlikkusmeetmed, mida liikmesriigid võivad kasutada oma iga-aastase piirnormi täitmiseks, sealhulgas ajapõhine paindlikkusinstrument, mille raames saab aastaks eraldatud heitkoguse ühikuid kohustusperioodi vältel üle kanda ja maha arvata, ning liikmesriikidevaheline paindlikkusinstrument, mille raames on võimalik aastaks eraldatud heitkoguse ühikuid üksteisele üle kanda.

Artikkel 6 – Paindlikkusmeetmed, mida kohaldatakse teatavate liikmesriikide suhtes pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute arvu vähendamist

Kasutusele võetakse uus paindlikkusinstrument, mille raames teatav hulk HKSi lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜd) on võimalik kehtetuks tunnistada. Nõuetele vastavad liikmesriigid otsustavad enne 2020. aastat, kas nad soovivad instrumenti kasutada või mitte, ning täpne kogus määratakse kindlaks aastaks eraldatud heitkoguseid käsitlevas rakendusaktis. Seda paindlikkusmeedet võivad kasutada II lisas loetletud liikmesriigid. Artiklis 4 osutatud rakendusaktis määratakse kindlaks ka maksimaalne LHÜde arv, mille liikmesriigid võivad soovi korral kehtetuks tunnistada nii, et seda võetakse arvesse piirnormi nõuete täitmisel.

Artikkel 7 – Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav netosidumine kokku kuni 280 miljoni CO2-ekvivalenttonni ulatuses

Kasutusele võetakse uus paindlikkusinstrument, mille raames liikmesriigid saavad teatavatel tingimustel ja piiratud määral kasutada määruse [ ] kohast netosidumist. Kõikide liikmesriikide CO2-ekvivalendina kehtestatud piirnormid on loetletud III lisas.

Artikkel 8 – Parandusmeetmed

Kui komisjoni iga-aastasest hindamisest ilmneb, et liikmesriik ei täida aastaks eraldatud heitkogustega seotud kohustusi, peab asjaomane liikmesriik koostama tegevuskava, mis sisaldab täiendavaid meetmeid, mida rakendades tagatakse kõnealuste kohustuste täitmine.

Artikkel 9 – Vastavuskontroll

Jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses sätestatud vastavuskontrolli ja parandusmeetmeid käsitlevad nõuded jäävad kehtima vaid selle erinevusega, et kõikide eelneva programmiperioodi aastate nõuetele vastavust kontrollitakse iga viie aasta tagant. Kui selgub, et liikmesriik on programmiperioodi mis tahes aastal asjakohast eraldatud heitkogust ületanud, kohaldatakse parandusmeedet, mille raames lisatakse järgmise aasta heitele heitkogus, mis võrdub lubatud heitkogust ületanud kogusega CO2-ekvivalenttonnides, korrutatuna koefitsiendiga 1,08. Aastaks eraldatud heitkoguse ülekandmise õigus peatatakse seniks, kuni asjaomane liikmesriik vastab taas nõuetele.

Artikkel 10 – Kohandamine

Selleks et tagada kooskõla kogu ELi hõlmava 2030. aasta heite-eesmärgiga, peavad kõik ELi HKSi kohaldamisalas tehtavad muudatused (näiteks ELi HKSiga hõlmatud käitiste või heiteallikate arvu muutumine) kajastuma käesoleva määruse asjakohastes muudatustes. Artikliga pikendatakse jagamist käsitleva otsuse sätet, milles selgitatakse, kuidas selliseid muudatusi tuleks teha. Artikliga on ette nähtud ka ELi HKSi käsitleva määruse artikli 24a kohaselt saadud arvestusühikute kasutamine, et pikendada jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega kehtestatud paindlikkusmeedet. See aitab parandada ka nende konkreetsete liikmesriikide olukorda, mille jaoks jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega on kehtestatud positiivne piirnorm ja mille heide suureneb aastatel 2017–2020.

Artikkel 11 – Register

Artikliga pikendatakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse praegust rakendamist registrimääruse raames ja kohandatakse seda käesoleva määrusega. Tuleb tagada käesoleva määruse kohaste tehingute täpne arvestus ning vältida topeltarvestust.

Artikkel 12 – Delegeeritud volituste rakendamine

Käesoleva ettepanekuga volitatakse komisjoni vastu võtma delegeeritud õigusakte vastavalt asjakohastele menetlustele.

Artikkel 13 – Komiteemenetlus

Tegemist on sama kliimamuutuste komiteed hõlmava komiteemenetlusega, mida kohaldatakse jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse suhtes.

Artikkel 14 – Läbivaatamine

Kõik käesoleva määruse elemendid vaadatakse läbi 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et teha kindlaks, kas need täidavad oma eesmärki või mitte.

Artikkel 15 – Määruse (EL) nr 525/2013/EL muutmine

Seire- ja aruandlusmehhanismi määrust muudetakse selle tagamiseks, et praegu kehtiva jõupingutuste tagamist käsitleva otsuse suhtes kohaldatavad aruandlusnõuded jääksid samaks ka käesoleva määruse raames. Liikmesriigid peavad igal aastal esitama asjakohaste kasvuhoonegaaside heite kohta aruande ning endiselt koostama iga kahe aasta tagant aruande, milles käsitletakse prognoositavat heidet ning eesmärkide saavutamiseks rakendatud poliitikasuundi ja meetmeid. Selleks et suurendada läbipaistvust ning hõlbustada liikmesriikidevahelisi ülekandeid, peavad liikmesriigid lisaks esitama aruanded heitkoguste kohta, mida nad kavatsevad artikli 5 kohaselt osta või müüa.

Komisjon jälgib liikmesriikide edusamme piirnormide järgimisel ja lisab iga-aastasesse kliimameetmete edendamise aruandesse hinnangu selle kohta, kas asjaomane liikmesriik on käesoleva määrusega ettenähtud kohustuste täitmisel teinud piisavaid edusamme.

2016/0231 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut 13 ,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 15 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,

(1)Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidu kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja seda kohustust kinnitati taas 2016. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Keskkonnanõukogu kiitis 6. märtsi 2015. aasta istungil liidu ja selle liikmesriikide kohustuse ametlikult heaks kui kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse.

(2)Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu, kusjuures jõupingutuste jaotus põhineb suhtelisel sisemajanduse koguproduktil (SKP) elaniku kohta. Heite vähendamisse peaksid oma panuse andma kõik majandussektorid ja eespool nimetatud eesmärgi täitmises peaksid osalema kõik liikmesriigid, pidades silmas tasakaalu õiglus- ja solidaarsuskaalutluste vahel; samuti tuleks nende liikmesriikide riiklikke eesmärke, mille SKP elaniku kohta on liidu keskmisest suurem, kohandada suhteliselt nii palju, et need kajastaksid kulutasuvust õiglaselt ja tasakaalustatult. Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamine peaks tõhustama Euroopa majandust ja soodustama innovatsiooni ning eelkõige edendama selliste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate sektorite arengut nagu hoonehaldus, põllumajandus, jäätmekäitlus ja transport.

(3)Komisjon esitas 10. juunil 2016 ettepaneku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELi poolt. Käesolev seadusandlik ettepanek on üks osa ELis Pariisi kokkuleppe raames võetud kohustuste täitmisest. Liidu kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet kõigis majandusharudes kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile 6. märtsil 2015.

(4)Pariisi kokkuleppega asendatakse lähenemisviis, mis võeti kasutusele 1997. aastal Kyoto protokolliga, mis kehtib kuni 2020. aasta lõpuni.

(5)Puhtale energeetikale üleminekuks on vaja muuta investeerimiskäitumist ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim ülesanne on luua elujõuline energialiit, et tagada kodanikele turvaline, säästev, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata laiahaardeliste kliimameetmete võtmist ka HKSi mittekuuluvates sektorites ning edendada kõiki teisi energialiidu aspekte, nagu on ette nähtud komisjoni teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ 16 .

(6)Käesolev määrus hõlmab rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud kategooriatesse kuuluvaid heiteid energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise ning põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas, nagu on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 525/2013, 17 ega hõlma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 18 I lisas loetud toimingutega seotud heiteid. Käesolev määrus ei hõlma toiminguid, mis on hõlmatud määrusega [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku].

(7)Andmed, mida praegu esitatakse kasvuhoonegaaside riiklikes inventuurides ning riiklikes ja liidu registrites, ei ole piisavad selleks, et määrata liikmesriigi tasandil kindlaks tsiviillennunduse CO2-heide, mida direktiiv 2003/87/EÜ ei hõlma. Kui liit kehtestab aruandekohustused, ei tohiks see panna liikmesriikidele ega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) taotletavate eesmärkide suhtes ebaproportsionaalset halduskoormust. Direktiiviga 2003/87/EÜ hõlmamata lendudest pärit CO2-heide moodustab kasvuhoonegaaside koguheitest väga väikese osa ning selle heite jaoks aruandlussüsteemi kehtestamine tekitaks põhjendamatu halduskoormuse, pidades silmas direktiiviga 2003/87/EÜ selle sektori suhtes laiemalt kehtestatud nõudeid. Seepärast tuleks rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ väärtust käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võrdsena nulliga.

(8)Iga liikmesriigi heite vähendamise 2030. aasta eesmärgi kindlaksmääramisel tuleks lähtuda käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaasiheite läbivaadatud tasemest 2005. aastal, võtmata arvesse selliste 2005. aastal tegutsenud käitiste tõendatud heidet, mis liideti ELi HKSi süsteemi alles pärast 2005. aastat. Aastateks 2021–2030 eraldatud heitkoguste kindlaksmääramisel tuleks lähtuda liikmesriikide esitatud ja komisjonis läbi vaadatud andmetest.

(9)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ 19 kindlaks määratud iga-aastaste riiklike kohustuslike piirnormide suhtes kehtestatud lähenemisviisi kohaldamist tuleks jätkata aastatel 2021–2030, võttes 2020. aastal kava lähtepunktiks kasvuhoonegaaside heite keskmise väärtuse igas liikmesriigis aastatel 2016–2018 ja kava lõpp-punktiks liikmesriigis 2030. aastaks kehtestatud piirnormi. 2021. aastal saavad oma heitkoguseid kohandada need liikmesriigid, kelle heite piirnorm on vastavalt otsusele 406/2009/EÜ positiivne ja mille puhul otsustega 2013/162/EL ja 2013/634/EL on ette nähtud heite suurenemine aastatel 2017–2020, et võtta arvesse heite suurenemist nendel aastatel. Euroopa Ülemkogu järeldas, et HKSi mittekuuluvates sektorites tuleks oluliselt parandada praeguste paindlikkusmeetmete kättesaadavust ja kasutamist, et tagada liidu ühiste jõupingutuste kulutasuvus ning ühe elaniku kohta arvestatud heitkoguste ühtlustumine 2030. aastaks.

(10)Kasutusele võetakse uus ühekordne paindlikkusmeede, et hõlbustada eesmärkide täitmist nendes liikmesriikides, kelle riiklikud vähendamiseesmärgid ületavad oluliselt liidu keskmist eesmärki ja heite kulutasuva vähendamise potentsiaali, ning nendes liikmesriikides, kus 2013. aastal tööstuskäitistele saastekvoote tasuta ei eraldatud, nagu on märgitud mõjuhinnangus 20 .

(11)Liidu võetavad eri meetmed aitavad suurendada liikmesriikide suutlikkust täita kliimaalaseid kohustusi ning on ülimalt olulised, et saavutada vajalik heite vähendamine käesoleva määrusega hõlmatud sektoris. Need meetmed hõlmavad fluoritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte, maanteesõidukite CO2-heite vähendamist, hoonete energiatõhusust, taastuvaid energiaallikaid, energiatõhusust ja ringmajandust ning liidu vahendeid kliimainvesteeringute rahastamiseks.

(12)Määruses [ ], [millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku], on kehtestatud maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest (LULUCF) pärit heite ja selle sidumise arvestamise eeskirjad. Kuna käesoleva määruse keskkonnatoimet kasvuhoonegaasi heite vähendamise saavutatud taseme osas mõjutab asjaolu, et arvesse võetakse kogust, mis on vähemalt võrdne kõikide netosidumiste ning raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenevate kõikide netoheitkoguste summaga, nagu on kindlaks määratud määruses [ ], tuleks liikmesriikidel oma kohustuste täitmiseks lubada vajaduse korral kasutada täiendavat paindlikkusmeedet, mis hõlmab kuni 280 miljonit CO2-ekvivalenttonni kõnealuseid sidumisi, mis jagatakse liikmesriikide vahel vastavalt III lisas esitatud andmetele. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleks komisjonile seoses artikliga 7 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooriaga osakaalu kõnealuses artiklis sätestatud paindlikkusmeetmes. Enne sellise delegeeritud õigusakti vastuvõtmist peaks komisjon olemasolevate andmete alusel hindama majandatava metsamaa arvestuse usaldusväärsust, eelkõige kavandatavate ja tegelike raiemäärade kooskõla. Lisaks tuleks käesoleva määrusega ette näha võimalus vabatahtlikult kustutada aastaks eraldatud heitkoguste ühikuid, et neid koguseid saaks arvesse võtta selle hindamisel, kuidas asjaomane liikmesriik on määruse [ ] nõudeid täitnud.

(13)Selleks et tagada tõhus, läbipaistev ja kulutasuv aruandlus ning et kontrollida kasvuhoonegaaside heite ja liikmesriikidele aastaks eraldatud heitkoguste järgimisega seotud edusammude hindamiseks vajalikku muud teavet, lisatakse käesolevas määruses aastaaruannete ja hindamise kohta kehtestatud nõuded määruse (EL) nr 525/2013 asjakohastele artiklitele, mistõttu tuleb kõnealust määrust vastavalt muuta. Kõnealuse määruse muutmine aitab tagada, et liikmesriikides heite vähendamisel tehtud edusamme hinnatakse igal aastal ja et võetakse arvesse edasiminekut liidu poliitikameetmete rakendamisel ning liikmesriikides võetud meetmeid ja neilt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud heite vähendamisel ning liikmesriikide kavandatud edusammud kohustuste täitmisel. Mahaarvamist võiks siiski kohaldada vaid iga viie aasta tagant, nii et saaks arvesse võtta raadatud maa, metsastatud maa, majandatava põllumaa ja majandatava rohumaa võimalikku panust vastavalt määrusele [ ]. See ei mõjuta komisjoni ülesannet tagada, et liikmesriigid täidaksid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ega komisjoni volitusi algatada asjakohane rikkumismenetlus.

(14)Selleks et parandada kogu vähendamise üldist kulutasuvust, peaks liikmesriikidel olema võimalik kanda osa neile aastaks eraldatud heitkogustest üle teistele liikmesriikidele. Tuleks tagada sellise ülekandmise läbipaistvus ja näha ette, et üle võib kanda vastastikku sobival viisil, kaasa arvatud enampakkumine, agendilepingu alusel tegutsevate turuvahendajate kasutamine või kahepoolsed kokkulepped.

(15)Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata Euroopa keskkonnaseisundit oluliselt ja mõõdetavalt parandada, pakkudes poliitiliste otsuste tegijatele, riigiasutustele ja üldsusele õigel ajal otstarbe- ja asjakohast ning usaldusväärset teavet. Euroopa Keskkonnaamet peaks komisjoni vastavalt iga-aastasele tööprogrammile nõuetekohaselt abistama.

(16)Selleks et tagada käesoleva määruse kohaselt tehtavate tehingute nõuetekohane arvestus, sealhulgas paindlikkusmeetmete kasutamine ja vastavuskontrollide tegemine, tuleks komisjonile seoses artikliga 11 anda õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte. Vajalikud sätted tuleks koondada ühte määrusesse, mis ühendaks direktiivi 2003/87/EÜ, määruse (EL) nr 525/2013, määruse [ ] ja käesoleva määruse arvestussätted. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ka ekspertide tasandil ning et need konsultatsioonid toimuksid vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende eksperdid võivad järjepidevalt osaleda komisjoni eksperdirühmade koosolekutel, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(17)Selleks et tagada ühetaolised tingimused artikli 4 rakendamisel , mille kohaselt kehtestatakse liikmesriikide aastased heite piirnormid, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 21 .

(18)Käesolev määrus ei tohiks piirata rangemate siseriiklike eesmärkide seadmist.

(19)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ 22 artiklite 11, 24, 24a ja 27 kohaldamisala muutmise korral tuleb vastavalt muuta käesoleva määrusega hõlmatud kasvuhoonegaaside heite maksimumkogust. Sellest tulenevalt peaksid liikmesriigid, kes lisavad käesoleva määruse kohaselt võetud kohustustele täiendavad heitkogused, mis pärinevad varem direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuulunud käitistest, rakendama täiendavaid poliitikasuundumusi ja meetmeid, et vähendada heidet käesoleva määrusega hõlmatud sektorites.

(20)Käesolev määrus tuleks läbi vaadata 2024. aastal ja seejärel iga viie aasta tagant, et hinnata selle üldist toimimist. Läbivaatamisel tuleks arvesse võtta riikides kujunenud olukorda ja Pariisi kokkuleppe üleilmse rakendamise tulemusi.

(21)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid selle ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses on sätestatud liikmesriikide miinimumeesmärgid, mida nad peavad järgima, et täita liidu kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, aastaks eraldatud heitkoguste kindlaksmääramise eeskirjad ja eeskirjad, mille alusel hinnatakse liikmesriikide edusamme miinimumeesmärkide täitmisel.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) kindlaksmääratud allikakategooriatesse kuuluvate heidete suhtes energeetika, tööstusprotsesside ja toote kasutamise, põllumajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ning seda ei kohaldata direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetud toimingutega seotud heidete suhtes.

2.Käesolevat määrust ei kohaldata määrusega [ ][LULUCF] hõlmatud kasvuhoonegaaside heidete ja nende sidumise suhtes.
 

3.Käesoleva määruse mõistes käsitatakse rahvusvahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) allikakategooria „1.A.3.A. Tsiviillennundus“ CO2-heite väärtust nulliga võrdsena.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)„kasvuhoonegaaside heide“ – süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4), dilämmastikoksiidi (N2O), fluorosüsivesinike (HFCd), perfluorosüsivesinike (PFCd), väävelheksafluoriidi (SF6), lämmastiktrifluoriidi (NF3) ja väävelheksafluoriidi (SF6) heide (CO2-ekvivalenttonnides), mis on kindlaks määratud vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013 ja mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse;

2)„aastaks eraldatud heitkogus“ – suurim lubatud kasvuhoonegaaside heide, mis määratakse kindlaks ajavahemiku 2021–2030 iga aasta kohta vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 3 ja artiklile 10.

Artikkel 4

Iga-aastased heitetasemed ajavahemikuks 2021–2030

1.Iga liikmesriik vähendab kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 2005. aasta heitetasemega (mis on kindlaks määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 3) vähemalt sel määral, nagu kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

2. Iga liikmesriik tagab, võttes arvesse artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud paindlikkusmeetmeid ja artikli 10 lõike 2 kohast kohandamist ning kõiki otsuse nr 406/2009/EÜ artikli 7 kohaldamisest tulenevaid mahaarvamisi, et kasvuhoonegaaside heide ei ületa ühelgi ajavahemikku 2021–2029 kuuluval aastal lineaarses kavas kindlaksmääratud taset, võttes aluseks 2020. aastaks ettenähtud heitetaseme, mis arvutatakse kasvuhoonegaaside heite 2016., 2017. ja 2018. aasta keskmise väärtuse põhjal, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning lõpetades 2030. aastaks kehtestatud piirnormiga, mis kõnealuse liikmesriigi jaoks on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

3. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks aastateks 2021–2030 eraldatud heitkogused CO2-ekvivalenttonnides, nagu on täpsustatud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2. Kõnealuse rakendusakti kohaldamiseks vaatab komisjon põhjalikult läbi kõige värskemad riiklikud inventuuriandmed, mille liikmesriigid on esitanud 2005. aasta ja 2016.–2018. aasta kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 7.

4.Rakendusaktis määratakse liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 2 alusel teatatud andmete põhjal kindlaks kogused, mida võib arvesse võtta seoses artikli 9 nõuete täitmisega liikmesriikides aastatel 2021–2030. Kui kõikide liikmesriikide heitkoguste summa kokku on suurem kui 100 miljonit, vähendatakse iga liikmesriigi heitkoguseid proportsionaalselt nii, et 100 miljoni piiri ei ületata.

5.Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artiklis 13 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Artikkel 5

Paindlikkusmeetmed iga-aastase piirnormi täitmiseks

1.Liikmesriigid võivad kasutada käesoleva artikli lõigetes 2–6 ning artiklites 6 ja 7 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid.

2.Aastatel 2021–2029 võib liikmesriik maha arvata heitkoguseid kuni 5 % ulatuses talle järgmiseks aastaks eraldatud heitkogusest.

3.Liikmesriik, kus kasvuhoonegaaside heide on talle teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest väiksem, võib käesolevas artiklis ja artiklis 6 kindlaksmääratud paindlikkusmeetmeid silmas pidades asjaomaseks aastaks eraldatud heitkoguste ülejäägi üle kanda järgmistesse aastatesse kuni aastani 2030.

4.Liikmesriik võib kuni 5 % teatavaks aastaks eraldatud heitkogusest üle kanda teistele liikmesriikidele. Vastuvõttev liikmesriik võib seda kogust kasutada artikli 9 nõuete täitmiseks teataval aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

5.Liikmesriik võib käesoleva artikli lõigete 2–4 ning artikli 6 kohaseid paindlikkusmeetmeid arvesse võttes kanda teistele liikmesriikidele üle teatavaks aastaks eraldatud heitkogustest selle osa, mis ületab kasvuhoonegaaside heidet kõnealusel aastal. Vastuvõttev liikmesriik võib kasutada seda kogust artikli 9 nõuete täitmiseks asjaomasel aastal või sellele järgnevatel aastatel kuni aastani 2030.

6.Liikmesriigid võivad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24a lõike 1 kohastest projektidest saadud ühikuid ilma koguselise piiranguta ja vältides topeltarvestust.

Artikkel 6

Paindlikkusmeetmed, mida kohaldatakse teatavate liikmesriikide suhtes pärast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute arvu vähendamist

1.Käesoleva määruse II lisas on loetletud liikmesriigid, kes võivad käesoleva määruse nõuete täitmiseks ühiselt kehtetuks tunnistada kuni 100 miljonit direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti a kohast ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikut (edaspidi „LHÜ“) .

2.Käesoleva määruse II lisas loetletud liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 31. detsembriks 2019 sellest, et nad kavatsevad artikli 9 nõuete täitmiseks kasutada heitkoguste piiratud kehtetuks tunnistamist määrani, mis on sätestatud asjaomase liikmesriigi jaoks käesoleva määruse II lisas.

3.Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 20 kohaselt määratud põhihaldaja (edaspidi „põhihaldaja“) võtab liikmesriigi taotluse korral arvesse artikli 4 lõikes 4 osutatud kogust, et tagada artikli 9 nõuete täitmine asjaomases liikmesriigis. Ajavahemikus 2021–2030 tunnistatakse igal aastal direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõike 4 kohaselt kehtetuks üks kümnendik artikli 4 lõike 4 kohaselt kindlaksmääratud saastekvootidest.

Artikkel 7

Raadatud maast, metsastatud maast, majandatavast põllumaast ja majandatavast rohumaast tulenev täiendav kuni 280 miljoni tonni netosidumine

1.Käesoleva määruse artikli 9 nõuete täitmiseks võib iga liikmesriik vastavalt määruse [ ] [LULUCF] artiklile 2 talle asjaomaseks aastaks eraldatud heitkogust ületava heite puhul asjaomasel aastal arvesse võtta kõikide netosidumiste ja kõikide raadatud maad, metsastatud maad, majandatavat põllumaad ja majandatavat rohumaad hõlmavate kombineeritud arvestuskategooriate netoheite summat, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) liikmesriigi poolt aastatel 2012–2030 arvesse võetud kumulatiivne kogus ei ületa asjaomase riigi jaoks käesoleva määruse III lisas kehtestatud taset;

b) asjaomane kogus ületab määruse [ ][LULUCF] artiklis 4 asjaomase liikmesriigi jaoks kehtestatud nõudeid;

c) liikmesriik ei ole omandanud teistelt liikmesriikidelt määruse [ ][LULUCF] kohaselt rohkem netosidumisi, kui ta on üle kandnud; ning

d) liikmesriik on täitnud määruse [ ][LULUCF] nõuded.

2. Kui vastu võetakse delegeeritud õigusakt, milles käsitletakse riiklikel metsaarvestuskavadel põhinevate metsade võrdlustasemete ajakohastamist vastavalt määruse [LULUCF] artikli 8 lõikele 6, tuleb komisjonile anda õigus võtta käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks vastu delegeeritud õigusakt, et kajastada majandatavat metsamaad käsitleva arvestuskategooria panust vastavalt käesoleva määruse artiklile 12.

Artikkel 8

Parandusmeetmed

1.Kui vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 21 leitakse, et liikmesriik ei tee piisavaid edusamme, peab liikmesriik esitama komisjonile kolme kuu jooksul tegevuskava, mis sisaldab järgmist:

a) meetmed, mida liikmesriik rakendab selleks, et täita käesoleva määruse artikli 4 kohaseid konkreetseid kohustusi nii siseriiklike poliitikasuundade ja meetmete kui ka liidu meetme rakendamise kaudu;

b) kõnealuste meetmete rakendamise ajakava, mis võimaldab hinnata rakendamise käigus igal aastal tehtud edusamme.

2. Euroopa Keskkonnaamet abistab komisjoni tegevuskavade hindamisel vastavalt iga-aastasele tööprogrammile.

Artikkel 9

Vastavuskontroll

1.Kui aastatel 2027 ja 2032 tehtava läbivaatamise tulemusel selgub, et liikmesriigi aastane kasvuhoonegaaside heide on kõnealuse ajavahemiku mis tahes aastal käesoleva artikli lõikest 2 ja artiklites 5–7 sätestatud paindlikkusmeetmete kohaldamisest lähtuvalt suurem kui talle aastaks eraldatud heitkogus, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)vastavalt artikli 11 kohaselt vastu võetud meetmetele suurendatakse asjaomase liikmesriigi järgmise aasta heitkogust nii, et ülemäärane kasvuhoonegaaside heide CO2-ekvivalenttonnides korrutatakse koefitsiendiga 1,08; ning

b)asjaomasel liikmesriigil on ajutiselt keelatud kanda aastaks eraldatud heitkoguseid üle teistele liikmesriikidele seni, kuni ta tagab käesoleva määruse nõuete täitmise. Põhihaldaja kannab kõnealuse keelu artiklis 11 osutatud registrisse.

2. Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite maht on aastateks 2021–2025 või 2026–2030 määrusega [ ] ettenähtust suurem kui liikmesriigis seotud kogused, nagu on kindlaks määratud määruse [ ] artiklis 12, vähendatakse asjaomasele liikmesriigile aastaks eraldatavaid heitkoguseid CO2-ekvivalenttonnides niivõrd, kuivõrd nendel aastatel heitkoguseid ületati.

Artikkel 10

Kohandamine

1.Liikmesriikidele käesoleva määruse artikli 4 kohaselt määratud iga-aastaseid heitkoguseid kohandatakse nii, et need kajastaksid järgmist:

a) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 alusel aastaks välja antud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute arvu kohandamine, mis tuleneb kõnealuse direktiiviga hõlmatud heite tekkeallikate muutumisest;

b) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 24 alusel välja antud lubatud heitkoguse ühikute või artikli 24a alusel välja antud heitkoguse vähendamise ühikute kohandamine seoses heite vähenemisega asjaomases liikmesriigis ja

c) direktiivi 2003/87/EÜ artikli 27 alusel ELi HKSi süsteemist välja jäetud käitistele eraldatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute arvu kohandamine süsteemist väljajätmise ajal.

2.Käesoleva määruse IV lisas kindlaksmääratud kogused lisatakse kõikidele kõnealuses lisas loetletud liikmesriikidele 2021. aastaks eraldatud heitkogustele.

3.Komisjon avaldab kõnealusest kohandamisest tulenevad arvandmed.

Artikkel 11

Register

1.Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel peetakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 10 kohaselt loodud liidu registri kaudu täpset arvestust aastaks eraldatud heitkoguste, artiklite 4–7 alusel kohaldatavate paindlikkusmeetmete, artikli 9 nõuete täitmise ja artikli 10 alusel kohaldamisalas tehtud muudatuste kohta. Põhihaldaja kontrollib automaatselt kõiki käesoleva määruse alusel tehtud tehinguid ja blokeerib vajaduse korral tehingud selle tagamiseks, et ei esineks eeskirjade eiramist. See teave on üldsusele kättesaadav.

2.Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse artikli 12 alusel vastu delegeeritud õigusakt käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 12

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Õigus võtta vastu käesoleva määruse artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõikes 2 ja artiklis 11 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 7 lõike 2 ja artikli 11 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 13

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt moodustatud kliimamuutuste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Komisjon esitab 28. veebruariks 2024 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise kohta, oma panuse kohta 2030. aastaks seatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise üldeesmärgi täitmisel ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel ning võib vajaduse korral teha ettepanekuid.

Artikkel 15

Määruse (EL) nr 525/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 525/2013 muudetakse järgmiselt:

1) artikli 7 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse punkt aa:

„aa)alates 2023. aastast määruse [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) artiklis 2 osutatud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite kohta aastal X-2 kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlusnõuetega;“

2)artikli 7 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid teatavad komisjonile igal aastal esitatavas aruandes oma kavatsusest kasutada määruse [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) artikli 5 lõigetega 4 ja 5 ette nähtud paindlikkusmeetmeid.“;

3)artikli 13 lõike 1 punktile c lisatakse punkt viii:

„viii)alates 2023. aastast teave nende poolt määruse [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) kohaselt kehtestatud kohustuste täitmiseks rakendatud poliitikasuundade ja meetmete kohta ning teave täiendavate poliitikasuundade ja meetmete kohta, mida kavatsetakse rakendada kõnealuse määruse kohastest kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise kohustustest suuremas ulatuses võetud kohustuste täitmiseks.“;

4)artikli 14 lõikele 1 lisatakse punkt f:

„f)alates 2023. aastast kasvuhoonegaaside koguheite prognoosid ning eraldi hinnangud direktiiviga 2003/87/EÜ ja määrusega [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) hõlmatud heiteallikatest pärit kasvuhoonegaaside prognoositud heite kohta.“;

5) artikli 21 lõikele 1 lisatakse punkt c:

„c) määruse [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) artiklis 4 sätestatud kohustused. Hindamisel võetakse arvesse liidu poliitikasuundumuste ja meetmete rakendamisel tehtud edusamme ning liikmesriikidelt saadud teavet. Iga kahe aasta tagant tuleb hinnangule lisada ka ülevaade sellest, missugused on liidu kavandatud edusammud vähendamiseesmärkide täitmisel ning liikmesriikide edusammud käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisel.“;

6) artiklile 21 lisatakse lõige 4:

„Komisjon võib esitada arvamusi tegevuskavade kohta, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt määruse [jõupingutuste jagamist käsitlev määrus] (milles käsitletakse liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite iga-aastase vähendamise kohustusi aastatel 2021–2030) artikli 8 lõikele 1.“

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1,3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub:

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) 23 struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 24  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2021–2030

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2019–2031

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 25  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega 

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud

–◻ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Välja selgitatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuste ja muude eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Ei kohaldata. 

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

]

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Kavandatavad meetmed viiakse ellu rahastamispaketi LIFE raames ja vähemal vääral Euroopa Keskkonnaameti poolt, nagu on kokku lepitud mitmeaastases finantsraamistikus (2014–2020).

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

34 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻    omavahenditele

–◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutamise meetod.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(2) COM(2016) 0395 (final).

(3) COM(2016) 0110 (final).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(5) COM(2016) 483 – Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse otsuse nr 406/2009/EC täitmist kooskõlas kõnealuse otsuse artikliga 14.

(6) Konsultatsioon toimus 26. märtsist kuni 18. juunini 2015 ja see on saadaval ELi kliimameetmete veebisaidil: http://ec.europa.eu/clima/consultations/articles/0025_en.htmhttp://ec.europa.eu/clima/consultations/articles/0025_en.htm .

(7) Vt SWD(2016) 247, lisa 8.2.

(8) European Commission: EU Reference Scenario 2016, Energy, Transport and GHG Emissions, Trends to 2050.

(9) Supporting study for the Evaluation of Decision No. 406/2009/EC (Effort Sharing Decision), Ricardo Energy and Environment koostöös firmadega Trinomics ja VITO.

(10)

   SWD(2016)247 ja SWD(2016)248. Õiguskontrollikomitee esitas mõju hindamise aruande kavandi kohta positiivse arvamuse, vt SEC(2016) 339.

(11) SWD(2014)15, SWD(2014)255 (final).

(12) Kõnealune aruanne kajastab edusamme, mida liikmesriigid on teinud energialiidu ja selle juhtimissüsteemi raames võetud kohustuste täitmisel.

(13) ELT C, ..., lk ... .

(14) ELT C, ..., lk ... .

(15) ELT C, ..., lk ... .

(16) COM(2015)80.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(20) SWD(2016) 247.

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(23) ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

(24) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(25) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

(26) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(27) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(28) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(29) Kasvuhoonegaaside heite vähendamine (olukorra leevendamine).

(30) Toetus Euroopa Keskkonnaagentuurile.

(31) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(32) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(33) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaude teadustegevus, otsene teadustegevus.

(34) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(35) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(36) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaks) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2016

COM(2016) 482 final

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030, et tagada vastupidav energialiit ning täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu teabe esitamise kohta

{SWD(2016) 247 final}
{SWD(2016) 248 final}

I LISA

LIIKMESRIIGI KASVUHOONEGAASIDE HEITE VÄHENDAMISE EESMÄRGID VASTAVALT ARTIKLILE 4

II LISA

LIIKMESRIIGID, KELLEL ON LUBATUD KEHTETUKS TUNNISTADA PIIRATUD KOGUSES HKSi ÜHIKUID, MIDA VASTAVALT ARTIKLILE 6 VÕETAKSE ARVESSE NÕUETE TÄITMISEL

III LISA

RAADATUD MAADEST, METSASTATUD MAADEST, MAJANDATAVATEST PÕLLUMAADEST JA MAJANDATAVATEST ROHUMAADEST TULENEVATE NETOSIDUMISTE KOGUSUMMA, MIDA LIIKMESRIIGID VÕIVAD VASTAVALT ARTIKLILE 7 AASTATEL 2021–2030 NÕUETE TÄITMISEL ARVESSE VÕTTA

IV LISA

KOHANDAMISTE KOGUSUMMA VASTAVALT ARTIKLI 10 LÕIKELE 2