Help Print this page 

Document 32017D0976

Title and reference
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/976, 7. juuni 2017, nõukogu direktiivi 96/67/EÜ artikli 9 kohase erandi tegemise otsuse heakskiitmise kohta seoses Tallinna lennujaama (AS Talllinna Lennujaam) teatavate maapealse käitluse teenustega (teatavaks tehtud numbri C(2017) 3798 all)

C/2017/3798
  • In force
OJ L 146, 9.6.2017, p. 150–154 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2017/976/oj
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

9.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/150


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2017/976,

7. juuni 2017,

nõukogu direktiivi 96/67/EÜ artikli 9 kohase erandi tegemise otsuse heakskiitmise kohta seoses Tallinna lennujaama (AS Talllinna Lennujaam) teatavate maapealse käitluse teenustega

(teatavaks tehtud numbri C(2017) 3798 all)

(Ainult eestikeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivi 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

1.   EESTI VABARIIGI VALITSUSE TEADE ERANDI TEGEMISE OTSUSE KOHTA

(1)

Eesti ametiasutused edastasid 14. veebruari 2017. aasta kirjas, mille komisjon sai 7. märtsil 2017, direktiivi 96/67/EÜ (edaspidi „direktiiv“) artikli 9 lõike 3 kohase teate, mille kohaselt Eesti Vabariigi valitsus on otsustanud teha Tallinna lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktil b põhineva erandi.

(2)

Erandi kohaselt antakse lennujaama käitajale (AS Tallinna Lennujaam) 100 % kuuluva tütarettevõtja AS Tallinn Airport GH kui ainsa ettevõtja kaudu õigus osutada kolmandatele isikutele Tallinna lennujaamas järgmisi direktiivi lisa punktides 3 ja 5 nimetatud teenuseid: pagasikäitlus ja perroonikäitlus. Direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti b kohane erand kehtestatakse esialgu kaheks aastaks alates 15. maist 2017 kuni 14. maini 2019. Peale selle on Eesti ametiasutused otsustanud pikendada seda tähtaega direktiivi artikli 9 lõike 6 alusel veel kahe aasta võrra alates 15. maist 2019 kuni 14. maini 2021, võttes arvesse aega, mis on ette nähtud selleks, et lahendada turu edasist avamist takistavad ruumiprobleemid.

(3)

Komisjon konsulteeris otsusele esialgse hinnangu andmiseks Eesti Vabariigi valitsusega vastavalt direktiivi artikli 9 lõikele 5.

2.   TALLINNA LENNUJAAMA PRAEGUNE OLUKORD

(4)

Pärast seda, kui Tallinna lennujaama aastane veomaht ületas hiljuti kahe miljoni reisija piiri, st direktiivi artikli 1 lõikes 2 sätestatud künnise, kuulub Tallinna lennujaam kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse ja peab seega täitma maapealse käitluse turu avamisega seotud kohustusi.

(5)

Praegu tegutseb Tallinna lennujaamas üks reisijate terminal ning kohapeal registreeritud pagasi ja kogu transiitpagasi käitlemiseks kasutatakse üht sorteerimiskeskust, mis asub terminali keskosa keldrikorrusel.

(6)

Ehkki üldine juurdepääs maapealse käitluse turule on praegu täiesti vaba, osutab pagasi- ja perroonikäitlusteenuseid ruumipuuduse tõttu vaid lennujaam oma tütarettevõtja kaudu.

(7)

Tallinna lennujaamas käivad praegu arendustööd. Arendustöid planeeriti 2010. aastal ja maapealse käitluse turu avamist esialgu ette ei nähtud. Pärast seda, kui reisijate arv ületas kahe miljoni piiri, hakkasid lennujaama suhtes kehtima direktiivi nõuded ning seepärast vaadati ehitusööde kavad üle, et teha konkreetseid investeeringuid maapealse käitluse turu avamiseks. Lennujaam on koostanud investeerimiskavad nii ehitustööde esialgsete kavade kohta, mille täitmine jätkub plaanipäraselt, kui ka konkreetsed kavad maapealse käitluse turu avamiseks lähiaastatel, kusjuures ehitustööde ajal püütakse vähendada reisijatele põhjustatavaid ebamugavusi nii palju kui võimalik ja tagada järjepidev käitlus, mis on vajalik reisijate arvu eeldavata suurenemise tõttu eelkõige Eesti eesistumise ajal ELis ajavahemikus alates 1. juulist 2017 kuni 31. detsembrini 2017.

(8)

Tallinna lennujaamas on alustatud või kavatsetakse alustada järgmiste taristuarendusprojektidega:

lennuala arendamine aastatel 2016–2020;

reisijate terminali lõunaosa laiendamine aastatel 2016–2019;

parkla ehitamine (osa reisijate terminali arendamise projektist) aastal 2017;

maapealse käitluse turu avamiseks aastatel 2019–2021 tehtavad investeeringud.

3.   KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA

(9)

Vastavalt direktiivi artikli 9 lõikele 3 avaldas komisjon 29. märtsil 2017Euroopa Liidu Teatajas kokkuvõtte erandi tegemise otsusest, (2) millest Eesti ametiasutused teatasid, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(10)

Lennuettevõtjate ühendus esitas komisjonile märkusi, milles vastupidiselt Eesti valitsuse seisukohale väideti, et praegune taristu ei ole sedavõrd piiratud, et ASil Tallinna Lennujaam ei oleks võimalik teha ruumi veel vähemalt ühele teenuseosutajale. Lennuettevõtjate ühendus väidab, et varem osutas pika aja jooksul mitu ettevõtjat Tallinna lennujaamas maapealse käitluse teenuseid.

4.   ERANDI HINDAMINE DIREKTIIVI SÄTETE SEISUKOHALT

(11)

Eesti ametiasutused tuginesid oma erandi tegemise otsuse puhul direktiivi artikli 9 lõike 1 punktile b, mille kohaselt on olemasoleva ruumi või läbilaskevõime konkreetsete piirangute korral võimalik reserveerida ühele teenuseosutajale artikli 6 lõikes 2 nimetatud maapealse käitluse teenuste üks liik või mitu liiki (3). Käesoleval juhul on Eesti ametiasutused vastavalt artikli 9 lõikele 2 kindlaks määranud erandi tegemise otsusega hõlmatud teenuseliigid. Asjaomased maapealse käitluse teenuste liigid hõlmavad direktiivi lisa punkti 3 kohast pagasikäitlust ja punkti 5 kohast perroonikäitlust, muude maapealse käitluse teenuste suhtes Tallinna lennujaamas turulepääsu ei piirata.

(12)

Eesti Vabariik teeb erandi põhiliselt seetõttu, et: praegu olemas oleva ruumi ja läbilaskevõime piirangud Tallinna lennujaamas ei võimalda kaasata uusi maapealseid teenindajaid eespool nimetatud teenuseliikide puhul (v.a toidu ja jookide transport ning nende laadimine õhusõidukile ja sealt mahalaadimine) ehitustegevuse ajal, mille lõppedes on võimalik pagasi- ja perroonikäitluse turg täielikult avada. Eelkõige:

ei võimalda praeguste pagasisorteerimisruumide asukoht ega suurus eraldada ruumi täiendavatele pagasikäitlejatele. Pagasikäitluseks kasutatav ruum on väike ja kitsas ning pagasikärude manööverdamine on praeguse teenuseosutaja jaoks keeruline, seda eriti tippkoormuse ajal. Praeguseid ruume ei ole võimalik mõnes muus asukohas avardada, mis tähendab, et turu avamiseks mõnele teisele pagasikäitlusettevõtjale on vaja teha märkimisväärselt tööd ja ehitada uued ruumid kuhugi mujale;

õhusõidukite seisuplatsi läheduses ei ole vaba ruumi, mistõttu puudub võimalus mõne teise perroonikäitlusettevõtja varustuse parkimiseks. Praegused parkimisalad, mis on ette nähtud maapealse teeninduse masinate ja pagasikärude jaoks perrooni seisuplatsil ja reisijate terminali varjualuses, on juba täielikult kasutuses. Praegusel teenuseosutajal on neid praegusi ruumipiiranguid keeruline hallata, seda eriti talvel, kui parkimiseks ettenähtud piiratud suurusega alale pargitakse ka lumekoristus- ja -veomasinad. Pealegi puuduvad spetsiaalsed varustuse parkimise angaarid ja garaažid. Kuna reisijate terminali läheduses puudub füüsiliselt ruum parkimisvõimaluste avardamiseks, ei ole praegu võimalik kaasata mõnda teist maapealset teenindajat ja uute ruumide ehitamine nõuab palju tööd.

(13)

Esiteks on komisjon seisukohal, et pagasikäitlemisala pikkust (72 m), laiust (13 m) ja kõrgust (1,9 m) arvestades on see teise pagasikäitleja mahutamiseks liiga väike. Teiseks leiab komisjon, et Tallinna lennujaamas võib märgata direktiivi artikli 9 esimese lõigu kohaseid ülekoormusest ja ruumikasutusest tulenevaid ruumipiiranguid kolme piiratud kestusega tipptunni ajal, mil lühikese aja jooksul tuleb piiratud suurusega alal kasutada mitut eri seadet. Kolmandaks ei ole ruumipiiranguid võimalik kiiresti ja hõlpsalt kõrvaldada ega olemasolevat pagasikäitlemisala laiendada, kuna selleks ei ole käimasolevate ehitustööde tõttu ruumi. Lisaks ei ole lennujaamas veel ühe pagasikäitleja varustuse ja töötajate jaoks praegu piisavalt ruumi.

(14)

Seoses perroonikäitlusega märgib komisjon, et esiteks ei ole õhusõidukite seisuplatsi läheduses vaba ruumi, mistõttu puudub võimalus mõne teise perroonikäitlusettevõtja varustuse parkimiseks. Teiseks on praegused parkimisalad, mis on ette nähtud maapealse teeninduse masinate ja pagasikärude jaoks perrooni seisuplatsil ja reisijate terminali varjualuses, juba täielikult kasutuses. Kolmandaks on praegusel teenuseosutajal Tallinna lennujaama hallatavate ruumipiirangutega keeruline toime tulla, eriti talvel, kui parkimiseks ettenähtud piiratud suurusega alale pargitakse ka lumekoristus- ja -veomasinad. Neljandaks puuduvad spetsiaalsed varustuse parkimise angaarid ja garaažid. Kuna reisijate terminali läheduses puudub füüsiliselt ruum parkimisvõimaluste avardamiseks, ei ole praegu võimalik kaasata mõnda teist maapealset teenindajat ja uute ruumide ehitamine nõuab palju tööd.

(15)

Vastuseks lennuettevõtjate ühenduse väitele, et varem pakkus Tallinna lennujaamas maapealse käitluse teenuseid mitu ettevõtjat, märkis komisjon, et Eesti esitatud teabe kohaselt on Tallinna lennuväljal käitatavate lendude arv alates 1998. aastast suurenenud üle 50 % ning reisijate arv on kasvanud 300 %, kuid perrooni- ja pagasikäitluseks ette nähtud ala suurus on jäänud samaks. Seega on ruumide kasutamise võimalused eespool nimetatud liiklusmahu suurenemise tõttu muutunud. Lennuettevõtjate ühendus ei täpsustanud, kuidas teisel perrooni- ja pagasikäitlusteenuste osutajal oleks praeguses olukorras võimalik oma tegevust korraldada.

(16)

Eesti ametiasutused on eespool nimetatud ruumipiirangute kõrvaldamiseks esitanud taristu laiendamise üksikasjaliku kava, mis võimaldaks teisel pagasi- ja perroonikäitlusteenuste osutajal turule tulla ning täita direktiivis sätestatud nõudeid turu avatuse määra kohta. Erandi kehtivuse lõppemine 2021. aastal langeks kokku ehitusperioodi kavandatava lõpuga, tänu millele on võimalik turg avada.

(17)

Sellega seoses märgib komisjon, et Tallinna lennujaama kavandatud kolm projekti aitavad avada juurdepääsu maapealse käitluse turule järgmiselt.

Lennuala arendamise projekt (2016–2020): Tallinna lennujaam ehitab lennurajast ida poole uue jäätõrjeala ning pikendab perrooni A põhja suunas. Pärast selle projekti lõpule viimist saab teine maapealse käitluse ettevõtja turule tulla ning osutada jäätõrje- ja perroonikäitlusteenuseid.

Reisijate terminali lõunaosa laiendamine (2016–2019): suurendatakse väljuva pagasi läbivalgustamise seadmete suutlikkust ning maapealse käitluse töötajate jaoks ehitatakse täiendavad riietusruumid, mis samuti võimaldab teisel maapealse käitluse ettevõtjal turule tulla.

Parkla ehitamine (2017-2018): suurendatakse töötajate ja teise maapealse käitluse ettevõtja töötajate jaoks ette nähtud parkimisala.

(18)

Komisjon leiab eespool esitatud kaalutlusi ja tema käsutuses olevat teavet arvesse võttes, et Eesti ametiasutused on tõendanud, et lennujaama maapealse käitluse teenuste osakonda ei ole enne eespool nimetatud ehitusprojektide lõpuleviimist võimalik mahutada veel üht kolmandast isikust pagasikäitlejat.

(19)

Arvesse võetakse ka asjaolu, et Tallinna lennujaamas on avatud turulepääs kõikidele maapealse käitluse teenuste liikidele, välja arvatud pagasikäitlus ja perroonikäitlus, ning et eranditega ette nähtud piiranguid kohaldatakse diskrimineerimata kõikide (potentsiaalsete) maapealse käitluse teenuste osutajate suhtes, välja arvatud lennujaama maapealse käitluse teenuste osakond, ning seda, et seni ei ole ükski maapealse käitluse teenuste osutaja ega lennujaamakasutaja esitanud taotlust, et saada õigust teha Tallinna rahvusvahelises lennujaamas maapealse käitluse toiminguid.

(20)

Vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile b, milles käsitletakse teenuse reserveerimist ühele teenuseosutajale, ei tohi erandit kohaldada rohkem kui kaks aastat ning seda tähtaega on võimalik pikendada veel kuni kahe aasta võrra. See on raamistik, mille alusel Eesti ametiasutused on teinud erandi. Erandi pikendamisest teatati samal ajal kui erandi tegemise otsusest ning komisjon on seda analüüsinud praeguse menetluse ja käesoleva otsuse raames.

(21)

Arvestades eelkõige Tallinna lennujaama praegust olukorda, kõnealuste erandite materiaalseid ja ajalisi piiranguid, kohaldamise kestust ning olemasolevate piirangute kõrvaldamiseks võetud meetmeid, leiab komisjon, et kooskõlas direktiivi artikli 9 lõike 2 teise lõiguga ei kahjusta erandid põhjendamatult direktiivi eesmärke, ei moonuta konkurentsi maapealse käitluse teenuste osutajate ja/või omakäitlust teostavate lennujaamakasutajate vahel ega ulatu vajalikust kaugemale.

(22)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 102 kohaldamist. Kõnealuse artikli kohaselt on keelatud siseturul või selle olulises osas turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühe või mitme ettevõtja poolt, kuna see on siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

5.   KOKKUVÕTE

(23)

Arvestades komisjoni tehtud kontrollimise tulemust ja pärast Eesti Vabariigiga konsulteerimist tuleks heaks kiita erandi tegemise otsus, mille kohaselt kõnealune liikmesriik on otsustanud teha Tallinna lennujaama suhtes direktiivi artikli 9 lõike 1 punktil b põhineva erandi ning millest teatati komisjonile 14. veebruaril 2017 saadetud e-kirjaga ja 7. märtsil 2017 saadetud kirjaga.

(24)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi artiklis 10 osutatud nõuandekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse heaks Eesti Vabariigi poolt vastu võetud erandi tegemise otsus, mille kohaselt Tallinna lennujaama suhtes kohaldatakse direktiivi 96/67/EÜ artikli 9 lõike 1 punktil b põhinevat erandit ja millest teatati komisjonile 14. veebruaril 2017 saadetud e-kirjaga ja 7. märtsil 2017 saadud kirjaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Eesti Vabariigile.

Brüssel, 7. juuni 2017

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC


(1)  EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.

(2)  ELT C 98, 29.3.2017, lk 3.

(3)  Direktiivi artikli 6 lõikes 2 on sätestatud järgmine: „Liikmesriigid võivad piirata teenuseosutajate arvu, kellel on lubatud osutada alljärgnevaid maapealse käitluse teenuse liike:

pagasikäitlus,

perroonikäitlus,

kütuse- ja õlikäitlus,

kauba ja posti füüsiline käitlus lennujaama terminali ja õhusõiduki vahel kas saabumisel, väljumisel või transiidi puhul.

Nad ei tohi siiski piirata seda arvu vähem kui kahele igas maapealse käitluse liigis.“


Top