Help Print this page 

Document 52015XC0304(03)

Title and reference
Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused

OJ C 76, 4.3.2015, p. 1–388 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Languages, formats and link to OJ
BG ES CS DA DE ET EL EN FR GA HR IT LV LT HU MT NL PL PT RO SK SL FI SV
HTML html BG html ES html CS html DA html DE html ET html EL html EN html FR html HR html IT html LV html LT html HU html MT html NL html PL html PT html RO html SK html SL html FI html SV
PDF pdf BG pdf ES pdf CS pdf DA pdf DE pdf ET pdf EL pdf EN pdf FR pdf HR pdf IT pdf LV pdf LT pdf HU pdf MT pdf NL pdf PL pdf PT pdf RO pdf SK pdf SL pdf FI pdf SV
Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal Display Official Journal
 To see if this document has been published in an e-OJ with legal value, click on the icon above (For OJs published before 1st July 2013, only the paper version has legal value).
Multilingual display
Text

4.3.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 76/1


EUROOPA LIIDU KOMBINEERITUD NOMENKLATUURI SELGITAVAD MÄRKUSED

(2015/C 076/01)

Avaldatud vastavalt nõukogu 23. juuli 1987 aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 määratletud menetlusele tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (1)

SISUKORD

Eessõna 9

A.

Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid 11

C.

Nii nomenklatuuri kui ka tollimaksude kohta kohaldatavad üldreeglid 11

I jaotis

Elusloomad ja loomsed tooted

1.

Elusloomad 13

2.

Liha ja söödav rups 16

3.

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud 30

4.

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained 37

5.

Mujal nimetamata loomsed tooted 41

II jaotis

Taimsed tooted

6.

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal 43

7.

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad 45

8.

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor 53

9.

Kohv, tee, mate ja vürtsid 59

10.

Teravili 63

11.

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen 64

12.

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt 67

13.

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid 71

14.

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted 72

III jaotis

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad

15.

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad 73

IV jaotis

Valmistoidukaubad; joogid, alkohol ja äädikas; tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad

16.

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest 78

17.

Suhkur ja suhkrukondiitritooted 82

18.

Kakao ja kakaotooted 85

19.

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted 87

20.

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest 90

21.

Mitmesugused toiduvalmistised 94

22.

Joogid, alkohol ja äädikas 97

23.

Toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad 103

24.

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad 107

V jaotis

Mineraalsed tooted

25.

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement 110

26.

Maagid, räbu ja tuhk 114

27.

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad 116

VI jaotis

keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted

28.

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid 141

29.

Orgaanilised kemikaalid 146

30.

Farmaatsiatooted 154

31.

Väetised 158

32.

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint 160

33.

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid 165

34.

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud 167

35.

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid 169

36.

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised 171

37.

Foto- ja kinokaubad 172

38.

Mitmesugused keemiatooted 175

VII jaotis

Plastid ja plasttooted; kautšuk ja kummitooted

39.

Plastid ja plasttooted 183

40.

Kautšuk ja kummitooted 190

VIII jaotis

Toornahad, nahk, karusnahk ja tooted nendest; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v. a jämesiidist)

41.

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk 193

42.

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) 198

43.

Karusnahk, tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted 200

IX jaotis

Puit ja puittooted; puusüsi; kork ja korgist tooted; õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

44.

Puit ja puittooted; puusüsi 202

45.

Kork ja korgist tooted 209

46.

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised 211

X jaotis

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; paber ja papp ning tooted nendest

47.

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid; 212

48.

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted 214

49.

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised 219

XI jaotis

Tekstiil ja tekstiiltooted

50.

Siid 220

51.

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie 223

52.

Puuvill 225

53.

Muud taimsed tekstiilkiud, paberlõng ja paberlõngast riie 226

54.

Keemilised Filamentkiud; Keemiliste Tekstiilmaterjalide Ribad Jms Vormid 227

55.

Keemilised staapelkiud 230

56.

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest 231

57.

Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted 232

58.

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid 233

59.

Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks 235

60.

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) 237

61.

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted) 238

62.

Rõivad ning rõivamanused, v. a silmkoelised või heegeldatud 248

63.

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud 256

XII jaotis

Jalatsid, peakatted, vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid; piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; töödeldud suled ja sulgedest tooted; tehislilled; tooted juustest

64.

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad 257

65.

Peakatted ja nende osad 263

66.

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad 264

67.

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest 265

XIII jaotis

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; keraamikatooted; klaas ja klaastooted

68.

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted 266

69.

Keraamikatooted 270

70.

Klaas ja klaastooted 275

XIV jaotis

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid

71.

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetalliga plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid 280

XV jaotis

Mitteväärismetallid ja nendest valmistatud tooted

72.

Raud ja teras 284

73.

Raud- ja terastooted 293

74.

Vask ja vasktooted 302

75.

Nikkel ja nikkeltooted 303

76.

Alumiinium ja alumiiniumtooted 304

78.

Plii ja pliitooted 305

81.

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest 306

82.

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad 307

83.

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted 309

XVI jaotis

Masinad ja mehaanilised seadmed; elektriseadmed; nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud

84.

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad 311

85.

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud 331

XVII jaotis

Sõidukid, õhusõidukid, veesõidukid ja muud transpordivahendid

86.

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorradldusseadmed 357

87.

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud 359

88.

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad 368

89.

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid 369

XVIII jaotis

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; kellad; muusikariistad; nende osad ja tarvikud

90.

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud 370

91.

Kellad ja nende osad 376

92.

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud 377

XIX jaotis

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

93.

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud 378

XX jaotis

Mitmesugused tööstustooted

94.

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised 379

95.

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud 381

96.

Mitmesugused tööstustooted 387

EESSÕNA

Nõukogu 23. juuli 1987 määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku (2) kohta kehtestati nomenklatuur, mida tuntakse kombineeritud nomenklatuurina või lühendatult KN-na ja mille aluseks on rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (3) kohta, mida tuntakse ka kui harmoneeritud süsteemi või lühendatult HS-i.

HS-le on täiendavalt lisatud selgitavad märkused (HSEN). Inglis- ja prantsuskeelset versiooni avaldab ja ajakohastab:

MAAILMA TOLLIORGANISATSIOON (WCO)

Tollikoostöö Nõukogu (CCC)

30, rue du Marché,

B-1210 Brüssel

Määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a teise alapunkti kohaselt võtab komisjon vastu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (CNEN) pärast arutelu Tolliseadustiku komitee tariifi- ja statistikanomenklatuuri sektsioonis. Kuigi kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes võidakse viidata harmoneeritud süsteemi selgitavatele märkustele, ei asenda need viimaseid, vaid kombineeritud nomenklatuuri märkusi tuleb lugeda harmoneeritud süsteemi selgitavate märkuste täienduseks ja kasutada koos nendega.

Kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste käesolev versioon hõlmab ja vajadusel asendab Euroopa Liidu Teataja C-seerias kuni 16. september 2014 (4) avaldatud selgitavad märkused. Pärast seda kuupäeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused jäävad jõusse ja lisatakse kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste uude redaktsiooni.

Rubriikide ja alamrubriikide CN-koodid, millele viidatakse, on komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1101/2014 (5) järgsed 2015. aasta kombineeritud nomenklatuuri koodid.

„Suuniseid jaekaubanduse jaoks mõeldud komplektina esitatud kaupade klassifitseerimiseks kombineeritud nomenklatuuri” käsitlev teave on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias (6).

A. Kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid

Üldreegel 5 b

Pakendid, mida tavaliselt kasutatakse jookide, džemmide, sinepi, maitseainete jne turustamiseks, tuleb klassifitseerida nii nagu neis sisalduvad kaubad, isegi kui need ilmselt sobivad mitmekordseks kasutamiseks.

 

C. Nii nomenklatuuri kui ka tollimaksude kohta kohaldatavad üldreeglid

Üldreegel 3

1.

„Tööpäevad” nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (7) artikli 18 punktide 1 ja 2 mõistes, on kõik päevad peale laupäevade ja pühapäevade ning Euroopa Komisjoni Brüsselis teenistuste vabade päevade.

2.

Kui eelpool nimetatud määruse artikli 18 punktis 1 osundatud valuutakurssi, mida kasutatakse euro konverteerimisel omavaluutadeks, ei avaldata Euroopa Liidu Teatajas mingi kuu eelviimasel tööpäeval või enne mingi kuu 15. päeva eelviimasel tööpäeval, tuleb kasutada vahetuskurssi, mis on viimasena avaldatud enne kõnealuse kuu eelviimast tööpäeva või 15. kuupäeva eelviimast tööpäeva.

I JAOTIS

ELUSLOOMAD JA LOOMSED TOOTED

GRUPP 1

ELUSLOOMAD

0101

Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid

0101 29 10 ja 0101 29 90

Hobused

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ulukhobused, nagu prževalski hobune või tarpan (mongoolia hobune). Sebrad (Equus zebra, Equus grevyi, Equus burchelli, Equus quagga jne) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 0106 19 00, kuigi nad kuuluvad hobuslaste sugukonda.

Mära ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00.

0101 30 00

Eeslid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kodustatud kui ka kodustamata eeslid. Viimaste hulka kuuluvad ka eeslikud, nagu näiteks mongoolia džigetai, tiibeti kiang, onager ning kulaan (liigi Equus hemionus alamliigid: E.h.hemionus, E.h.kiang, E.h.onager, E.h.kulan).

Märaeesli ja sebratäku ristand (sebroid) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00.

0101 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0101 viimases lõigus kirjeldatud loomad.

0102

Elusveised

0102 21 10 kuni 0102 29 99

Veised

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 1 kirjeldatud loomad.

Jakkidel on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a. euroopa ja ameerika piison) on ainult 13 roidepaari.

0102 31 00 kuni 0102 39 90

Pühvlid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 2 kirjeldatud loomad.

Euroopa piisonil (Bison bonasus) ja ameerika piisonil (Bison bison) on 14 roidepaari, samas kui kõigil teistel veislaseliikidel (v.a jakid) on ainult 13 roidepaari.

0102 39 10

Koduveised

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kodustatud veislaseliigid perekonnast Bubalus, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00).

0102 39 90

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad veislaseliigid perekondadest Syncerus ja Bison. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 31 00).

0102 90 20 kuni 0102 90 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0102 esimese lõigu punktis 3 kirjeldatud loomad.

0102 90 91

Kodustatud liigid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik eespool nimetamata kodustatud veislaseliigid, sõltumata nende kasutusalast (piimakarjakasvatus, tõuaretus, nuumamine, lihaloomakasvatus jms). Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tõupuhtad aretusloomad (alamrubriik 0102 90 20).

0103

Elussead

0103 91 90

Muud

Kodustamata elussigade hulka kuuluvad:

1.

metssiga (Sus scrofa);

2.

tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus), jõesiga (Potamochoerus porcus) ja laanesiga (Hylochoerus meinertzhagen);

3.

babirussa e hirvsiga (Babyrousa babyrussa);

4.

pekaari e nabasiga (Dicotyles tajacu).

0103 92 90

Muud

Vaata alamrubriigi 0103 91 90 selgitavad märkused.

0104

Eluslambad ja -kitsed

0104 10 10 kuni 0104 10 80

Lambad

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodulammas (Ovis aries), erinevad mufloni vormid, nagu euroopa muflon (Ovis musimon), lumelammas e pakssarv (Ovis canadensis), aasia (küprose) muflon (e urial) (Ovis orientalis), mägilammas (Ovis ammon) ning lakklammas (Ammotragus lervia).

0104 20 10 ja 0104 20 90

Kitsed

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka kodukitsed, alpi kaljukits (Capra ibex) ja pulstikkits (Capra aegagrus e Capra hircus).

Alljärgnevad loomad ei kuulu siiski nendesse alamrubriikidesse, vaid nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 19 00: muskushirv (Moschus moschiferus), vesihirvik (Hyemoschus aquaticus) ja kantšilid (Tragulus), kes ei kuulu kitsede hulka. Nendesse alamrubriikidesse ei arvata ka loomi, kes kuuluvad kitsantiloopide (Rupicaprini) hulka (nt himaalaja taar (Hemitragus jemlahicus), mägikits jne).

0105

Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus , pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes rubriigi pealkirjas nimetatud eluskodulinnud (liigi Gallus domesticus kanade hulka kuuluvad ka kanapojad ja kohikuked e kabunid), keda kasvatatakse munade, liha, sulgede pärast või muuks otstarbeks (nt puuris, parkides või järvedel pidamiseks).

Metslinnud, nt metskalkunid (Meleagris gallopavo) klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80, isegi kui neid peetakse ja tapetakse nagu käesoleva rubriigi kodulinde.

Kodutuvid klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 10.

0106

Muud elusloomad

0106 13 00

Kaamelid ja muud kaamellased ( Camelidae )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kaamelid, dromedarid ja teised kaamellased (laama, alpaka, guanaako, vikunja).

0106 14 10

Koduküülikud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes koduküülikud, keda peetakse kas nende liha või karusnaha pärast (nt angoora küülik) või muuks otstarbeks.

0106 14 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ulukküülikud (Oryctolagus cuniculus) ja jänesed.

0106 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik elusimetajad, v. a kodustatud või kodustamata hobused, eeslid, muulad ja hobueeslid (rubriik 0101), veised (rubriik 0102), sead (rubriik 0103) lambad ja kitsed (rubriik 0104), esikloomalised (alamrubriik 0106 11 00), vaalad, delfiinid, pringlid, lamantiinid ja dugongid, hülged, merilõvid ja morsad (alamrubriik 0106 12 00) ning küülikud ja jänesed (alamrubriigid 0106 14 10 ja 0106 14 90).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad imetajad on näiteks:

1.

punahirv, kabehirv (Cervus dama), metskits e kaber (kabris) (Capreolus capreolus), mägikits (Rupicapra rupicapra), põder (Alces alces), kitsantiloobid (goral (Naemorhedus goral), taar või harksarvik) ja pärisantiloobid;

2.

lõvid, tiigrid, karud, ninasarvikud, jõehobud, elevandid, kaelkirjakud, okaapid, kängurud, sebrad jne;

3.

oravad, rebased, mingid (ameerika naaritsad), ümisejad, koprad, ondatrad, saarmad, merisead;

4.

põhjapõder;

5.

koerad ja kassid.

0106 20 00

Roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik roomajad, sisalikud, maismaa- ja veekilpkonnad (nii mere- kui ka magevees elavad).

0106 39 10

Tuvid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik tuvilased, nii mets- kui ka kodutuvid, sõltumata viimaste kasutusalast (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid).

Kodustamata tuvide hulka kuuluvad kaelustuvi e meigas (Columba palumbus), õõnetuvi e melekas (Columba oenas), kaljutuvi (Columba livia), valjastuvid, turteltuvid (Streptopelia turtur) ja leetturteltuvid (Streptopelia risoria).

Teatavad kanalistega lähisuguluses olevad liigid, nagu lakktuvi (Caloenas nicobarica), rohetuvid (Ptilinopus spp.), kroontuvid (Goura spp.) ja vurilid (Syrrhaptes spp.) ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0106 39 80.

0106 39 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik eluslinnud, v. a kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad (rubriik 0105), röövlinnud (alamrubriik 0106 31 00), papagoilised (alamrubriik 0106 32 00), jaanalinnud ja emud (alamrubriik 0106 33 00) ning kodustatud ja kodustamata tuvid (alamrubriik 0106 39 10).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad linnud on näiteks:

1.

hallhani (Anser anser), mustlagle (Branta bernicla), ristpart (Tadorna tadorna), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), viupart (Anas penelope), soopart (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), rägapart (Anas querquedula), piilpart Anas crecca), vaerad ja hahad;

2.

luiged ja paabulinnud;

3.

nurmkanad, põldpüüd, faasanid, vutid, kurvitsalised, nepid, metsised, laanepüüd, metspardid, metshaned, tsiitsitajad, laulurästad, rästad, lõokesed;

4.

vindid, tihased, kanaarilinnud, koolibrid jne.

0106 49 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad siidiussid, liblikad, mardikad jm putukad.

0106 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

kõik teised elusloomade liigid, välja arvatud kalad, vähid, limused ja muud veeselgrootud (3. grupp) ning mikroorganismide kultuurid (rubriik 3002);

2.

konnad.

GRUPP 2

LIHA JA SÖÖDAV RUPS

Üldist

1.

Inimtoiduks sobiv liha ja rups klassifitseeritakse sellesse gruppi isegi siis, kui seda kasutatakse lemmikloomade toidu valmistamiseks.

2.

Käesolevas grupis tähistavad terminid „liha” ja „rups” sama mis käesoleva jaotise HS selgitavates üldmärkustes.

3.

Käesoleva grupi HS selgitavates üldmärkustes on juhised selle kohta, millisel viisil selle grupi liha ja rups (värskelt, jahutatult, külmutatult, kuiv- või märgsoolatult, kuivatatult või suitsutatult) võivad olla. Tuleb märkida, et sügavkülmutatud liha ja osaliselt või täielikult ülessulatatud liha klassifitseeritakse samal viisil kui külmutatud liha. Peale selle ei tähista termin „külmutatud” üksnes värsket külmutatud liha, vaid ka liha, mida on enne külmutamist veidi kuivatatud ja seejärel külmutatud, kui külmutamine on liha pikemaaegseks säilitamiseks hädavajalik.

4.

Käesoleva grupi HS selgitavates üldmärkustes on juhised ka selle grupi liha ja rupsi eristamise kohta 16. grupi vastavatest toodetest. Käesolevasse gruppi kuulub siiski hakitud või peeneks tükeldatud, kuid mitte rohkem töödeldud toores liha ja rups, mis on pakendatud plastkilesse (ka vorstidena), üksnes käsitlemise või transportimise hõlbustamiseks.

5.

Luudega ja luudeta jaotustükkide eristamisel ei loeta kõhresid ega kõõluseid luudeks.

Lisamärkused 1 A d ja 1 A e

Selleks et kohaldada käesoleva grupi lisamärkusi 1 A d ja 1 A e (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C, võetakse siis, kui kontrollitakse, kas ribide minimaalse ja maksimaalse arvu kohta esitatud tingimused on täidetud, arvesse ainult selliseid terveid või osaliselt läbi lõigatud ribisid, mis on selgrooga vahetult ühendatud.

Selle selgituse kohaselt esitatakse järgmisel joonisel veise sellise eesveerandi näidis, mis vastab lisamärkuste 1 A d ja 1 A e tingimustele (koostoimes käesoleva grupi lisamärkusega 1 C.

 

EESVEERAND TAGAVEERAND

Image

Lisamärkus 2 C

Alljärgnevatel joonistel selgitatakse käesoleva grupi lisamärkuses 2 C esitatud kahte erinevat lõikamisviisi ning termineid „põseliha”, „põsed” ja „põsed koos põselihaga”.

 

Image

 

Image

Lisamärkus 6 a

Selles lisamärkuses ei loeta soola maitseaineks.

Vaata ka selle grupi lisamärkus 7.

 

0201

Värske või jahutatud veiseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud liha.

Eesveerandi ja tagaveerandi määratluse kohta kohaldatakse alljärgnevat:

a)

kaelalõiketükk ja kael on poolitatud lihaseline kaelatükk ja seitse poolitatud kaelalüli;

b)

abaosa on eesveerandiku tükk, kuhu kuuluvad abaluu, õlavarreluu, kodarluu ja küünarluu neid ümbritseva lihaga;

c)

seljatükk tähendab sisefileed ja välisfileed; tagatükk võib sisaldada või mitte sisaldada kubemeliha (gooseskirt).

0201 10 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b. Esimesed kaheksa või üheksa rinnalüli luujätket võib jätta kas parema või vasaku poolrümba külge.

0201 20 20

Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c.

0201 20 30

Poolitamata või poolitatud eesveerandid

Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade eesveerandid koos kõigi kontidega, milles on vähem kui neli ribi või millel puudub kael või abaosa või millest on üks luu, näiteks kaela kandelüli, eemaldatud, ei kuulu sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90.

0201 20 50

Poolitamata või poolitatud tagaveerandid

Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g. Sellest lisamärkusest tuleneb, et näiteks poolrümpade tagaosad koos kõigi kontidega, milles on vähem kui kolm ribi või millel puudub reie- või seljatükk (sirloin), k.a filee, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 0201 20 90. Tagaveerandid ilma neeru või neerurasvata, kas kubemeosaga või ilma, klassifitseeritakse siiski tagaveeranditena.

0201 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad näiteks abaosa, reie- ja seljatükk (sirloin), kondiga. Siia kuuluvad samuti poolrümpade kondiga ees- või tagatükid, mis ei vasta komplekteeruvate ees- ja tagaveerandite määratlusele.

0201 30 00

Kondita

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik värske või jahutatud veiseliha jaotustükid, millest kõik kondid on eemaldatud, näiteks kondita filee ja kubemeosa.

0202

Külmutatud veiseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud liha.

0202 10 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes a ja b.

0202 20 10

Komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid

Termin „komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus c.

0202 20 30

Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud eesveerandid

Terminid „poolitamata eesveerandid” ja „poolitatud eesveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes d ja e.

0202 20 50

Rümpade või poolrümpade poolitamata või poolitatud tagaveerandid

Terminid „poolitamata tagaveerandid” ja „poolitatud tagaveerandid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõikudes f ja g.

0202 20 90

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0201 20 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0202 30 50

Õlatükid; abaluuga turjatükid ja rinnatükid

Terminid „õlatükk”, „abaluuga turjatükk” ja “rinnatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 1 A lõigus h.

0202 30 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik veiseliha jaotustükid, mis on täiesti ilma kondita, v.a alamrubriigis 0202 30 10 nimetatud külmutatud plokid ja alamrubriigi 0202 30 50 jaotustükid.

0203

Värske, jahutatud või külmutatud sealiha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade liha.

Sealiha, mille Austraalia pädevad ametiasutused on tunnistanud päritolevaks Austraalias metsikult elavatelt sigadelt, klassifitseeritakse muu kui kodusealihana.

0203 11 10 kuni 0203 19 90

Värske või jahutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud liha.

0203 11 10

Kodusea

Termin „rümbad või poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus a.

0203 12 11

Tagaosad ja nende jaotustükid

Termin „tagaosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus b.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka kondiga tagakoot.

0203 12 19

Abatükid ja nende jaotustükid

Termin „abatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus d.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) ja kondiga esikoot.

0203 19 11

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu kondiga esikoot ega eesveerandi ribikondid („mini ribitükk” e „riblet”) (alamrubriik 0203 12 19).

0203 19 13

Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga

Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatüki ribikondid.

0203 19 15

Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid

Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B.

Nende jaotustükid klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki üksnes siis, kui neil on kamar ja nahaalune rasvkude.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu plaadina eraldatud ribitükk e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta (alamrubriik 0203 19 59).

0203 19 59

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka plaadina eraldatud ribitükid e grill-ribi ilma kamara või nahaaluse rasvkoeta.

0203 19 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0103 91 90 või 0103 92 90 loomade liha, (eelkõige metssealiha), v.a rümbad, poolrümbad, tagaosad ja nende osad ning abatükid ja nende osad.

0203 21 10 kuni 0203 29 90

Külmutatud

Kohaldada alamrubriikide 0203 11 10 – 0203 19 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0204

Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 kodu- ja metsloomade värske, jahutatud või külmutatud liha, eelkõige lambaliha (nii kodu- kui ka mägilammaste liha) ning kaljukitseliha.

0204 10 00

Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b.

Talleliha on määratletud HS selgitavate märkuste alamrubriikides 0204 10 ja 0204 30.

0204 21 00

Rümbad ja poolrümbad

Terminid „rümp” ja „poolrümp” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b.

0204 22 10

Poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad

Termin „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes c ja d.

0204 22 30

Poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid

Termin „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes e ja f.

0204 22 50

Poolitamata või poolitatud tagaosad

Termin „poolitamata või poolitatud tagaosad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 3 A lõikudes g ja h.

0204 30 00

Lambatallede külmutatud rümbad ja poolrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0204 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0204 41 00 kuni 0204 43 90

Muu külmutatud lambaliha

Alamrubriikide 0204 21 00, 0204 22 10, 0204 22 30 ja 0204 22 50 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad vastavalt alamrubriikide 0204 41 00, 0204 42 10, 0204 42 30 ja 0204 42 50 kohta.

0204 50 11 kuni 0204 50 79

Kitseliha

Terminid „rümp” ja „poolrümp” (alamrubriigid 0204 50 11 ja 0204 50 51), „poolitamata või poolitatud lühikesed eesosad” (alamrubriigid 0204 50 13 ja 0204 50 53), „poolitamata või poolitatud neeru- ja/või seljatükid” (alamrubriigid 0204 50 15 ja 0204 50 55) ning „poolitamata või poolitatud tagaosad” (alamrubriigid 0204 50 19 ja 0204 50 59) on määratletud vastavalt käesoleva grupi lisamärkuse 3 A lõikudes a ja b, c ja d, e ja f ning h.

0206

Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub rubriikide 0101–0104 loomade rups. Farmaatsiatoodete valmistamiseks kasutatav rups kuulub selle rubriigi asjaomastesse alamrubriikidesse üksnes siis, kui see vastab pädevate asutuste esitatavatele nõudmistele.

Muud juhised on antud HS selgitavate märkuste rubriigis 0206.

0206 10 10 kuni 0206 10 98

Veise rups, värske või jahutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade värske või jahutatud rups.

0206 10 95

Paks vaheliha ja õhuke vaheliha

Paks ja õhuke vaheliha on vahelihase lihaselised osad.

0206 21 00 kuni 0206 29 99

Veise rups, külmutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade külmutatud rups.

0206 30 00

Sea rups, värske või jahutatud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade värske või jahutatud rups.

Kohaldada alamrubriigi 0206 49 00 selgitavate märkuste esimest lõiku vastavate muudatustega.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, maks, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik.

0206 41 00 ja 0206 49 00

Sea rups, külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0103 loomade külmutatud rups.

0206 49 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C); termin „pea osad” on määratletud nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jalad, sabad, neerud, südamed, keeled, kopsud, söödav kamar, ajud ja suurrasvik.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka metssea rups.

0206 80 91

Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade värske või jahutatud rups.

0206 80 99

Lamba ja kitse rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade värske või jahutatud rups.

0206 90 91

Hobuse, eesli, muula või hobueesli rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0101 loomade külmutatud rups.

0206 90 99

Lamba ja kitse rups

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes rubriigi 0104 loomade külmutatud rups.

0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups

0207 11 10

Kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kanad koos pea ja jalgadega, kuid millest soolikad on välja võetud, muu sisikond (eelkõige kopsud, maks, liivapugu, süda, ovaarnäärmed) aga alles.

0207 11 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 11 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kanad ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka kanad muul kujul kui alamrubriikides 0207 11 10 ja 0207 11 30 nimetatud, nt kitkumata, soolikad välja võtmata, pea ja jalgadega.

0207 12 10 ja 0207 12 90

Külmutatud rümbad

Kohaldada alamrubriikide 0207 11 30 ja 0207 11 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 13 10

Kondita

Sellesse alamrubriiki kuulub kondita kanaliha, sõltumata sellest, millisest rümba osast see on pärit.

0207 13 20

Pool- või veerandrümbad

Termin „poolrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja b.

Termin „veerandrümbad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja c. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tagaveerandid, mis koosnevad sääretükist (sääreluu ja pindluu), koivast (reieluu), selja- ja tagatüki tagaosast ning eesveerandid, mis koosnevad peamiselt poolest rinnatükist koos tiivaga.

0207 13 30

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 13 40

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Vaata selle grupi lisamärkus 4 punkt a.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka seljatükid koos kaeltega, mis koosnevad kaela-, selja- ja võimalusel tagatükist; seljatükid; kaelad; tagatükid (saba-alad); tiivaotsad.

0207 13 50

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 13 60

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

Koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil:

 

Image

0207 13 91

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 13 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub söödav rups, eelkõige südamed, harjad ja lokutid, mitte aga maks.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kana jalad.

0207 14 10 kuni 0207 14 99

Külmutatud tükid ja rups

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 10 – 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 24 10

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud kalkunid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on kael, süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 24 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka küpsetusvalmis kitkutud kalkunid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud kalkunid kui alamrubriikides 0207 24 10 ja 0207 24 90 nimetatud.

0207 25 10 ja 0207 25 90

Külmutatud rümbad

Kohaldada alamrubriikide 0207 24 10 ja 0207 24 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 10

Kondita

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 20

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 30

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 26 40

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 26 50

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 26 60

Sääred ja nende jaotustükid

Termin „sääretükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja g.

Sääretükki reietükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt nagu näidatud alljärgneval skeemil:

 

Image

0207 26 70

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka jaotustükid, mis on määratletud käesoleva grupi lisamärkuse 4 punktides a ja h.

Kintsutükki (mille kohta kasutatakse sageli ingliskeelset kaubanimetust “thigh”) või koiba seljatükist eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 13 60 selgitavates märkustes oleval skeemil.

Kintsutükki koivast eraldav lõige peab olema tehtud kahe liigeseid piiristava joone vahelt, nagu näidatud alamrubriigi 0207 26 60 selgitavates märkustes oleval skeemil.

0207 26 91

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 26 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 27 10 kuni 0207 27 99

Külmutatud tükid ja rups

Kohaldada alamrubriikide 0207 26 10 – 0207 26 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 41 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea ja jalgadeta, kuid kaelaga, ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda, maks ja liivapugu tagasi asetatud.

0207 41 80

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud pardid ilma pea, kaela ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud pardid kui alamrubriikides 0207 41 20, 0207 41 30 ja 0207 41 80 nimetatud.

0207 42 30

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid

Kohaldada alamrubriigi 0207 41 30 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 42 80

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul

Kohaldada alamrubriigi 0207 41 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 43 00

Rasvane maks, värske või jahutatud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 44 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 44 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 44 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 44 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 44 71

Pardi paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

Termin „pardi paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij.

0207 44 91

Maks, v.a rasvane maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 44 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 21 kuni 0207 45 81

Kontidega

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 45 93 ja 0207 45 95

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 45 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 51 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud, kuid mille rümba sisemusse on süda ja liivapugu tagasi asetatud ning küpsetusvalmis kitkutud haned ilma pea ja jalgadeta ning mis on täielikult puhastatud. Siia kuuluvad ka muul kujul tollile esitatud haned kui alamrubriikides 0207 51 10 ja 0207 51 90 nimetatud, nt tapahaned, mis on kitkutud, veretustatud, kuid mitte roogitud, ilma pea ja jalgadeta.

0207 52 90

Kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kaela, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul

Kohaldada alamrubriigi 0207 51 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 53 00

Rasvane maks, värske või jahutatud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 54 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 54 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 54 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 54 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 54 71

Hane paletotid (tükeldatud osaliselt konditustatud rümbad)

Termin „hane paletotid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktis ij.

0207 54 91

Maks, v.a rasvane maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 54 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 21 kuni 0207 55 81

Kontidega

Kohaldada alamrubriikide 0207 13 20 – 0207 13 60 ja 0207 44 71 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 55 93 ja 0207 55 95

Maks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0207, viimane lõik.

0207 55 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 10

Kontideta

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 21

Pool- või veerandrümbad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 20 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 31

Tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta

Termin „tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja d.

0207 60 41

Seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 40 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0207 60 51

Rinnatükid ja nende jaotustükid

Termin „rinnatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja e.

0207 60 61

Koivad ja nende jaotustükid

Termin „koivad” on määratletud selle grupi lisamärkuse 4 punktides a ja f.

0207 60 99

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0207 13 99 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0208

Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

Sellesse rubriiki kuulub üksnes rubriigi 0106 loomade värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups.

0208 10 10

Koduküüliku

Sellesse alamrubriiki kuulub alamrubriigi 0106 14 10 loomade liha ja söödav rups.

0208 90 10

Kodutuvi

Sellesse alamrubriiki kuulub kodutuvide (linnufarmide tuvid, dekoratiivtuvid, postituvid) liha ja söödav rups. Alamrubriigi 0106 39 10 selgitavates märkustes kirjeldatud metsikult elutsevate tuvide liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki ja need klassifitseeritakse seetõttu alamrubriiki 0208 90 30.

0208 90 30

Ulukiliha, v.a küüliku ja jänese

Sellesse alamrubriiki kuulub ka alljärgnevate loomade ja lindude liha ja söödav rups:

1.

karvkattega ulukid: kabehirv, metskits e kaber (kabris), mägikits (Rupicapra rupicapra), põder, taar, antiloobid, gasellid, karud ja kängurud;

2.

jahilinnud: metstuvid, metshaned, metspardid, põldpüüd, faasanid, metskurvitsad, nepid, metsislased, põldtsiitsitajad ja jaanalinnud.

Tavaliselt jahtimise ja laskmise objektiks olevate ulukite ja jahilindude (faasanid, kabehirv, jaanalinnud jne) liha ja söödav rups klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui nad on vangistuses kasvatatud.

Põhjapõdra liha ja söödav rups ei kuulu sellesse alamrubriiki (alamrubriik 0208 90 60). Teatavate põhjapõtrade (nt karibuu) liha ja söödav rups klassifitseeritakse siiski sellesse alamrubriiki, kui esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et kõne all olev liha ja söödav rups on pärit metsikult elanud ja kütitud loomadelt.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu ulukküülikute (Oryctolagus cuniculus) ja jäneste liha ja söödav rups, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0208 10 90.

0208 90 60

Põhjapõdra

Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik.

0209

Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud

0209 10 11 ja 0209 10 19

Seapekk

Termin „seapekk” on määratletud selle grupi lisamärkuses 2 D.

0209 10 90

Searasv, muu kui alamrubriikidesse 0209 10 11 ja 0209 10 19 kuuluv

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, teine lõik.

0209 90 00

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0209, kolmas lõik.

0210

Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber

Sellesse rubriiki kuuluvad rubriikide 0101–0106 kõikide loomade liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud, v.a rubriigi 0209 seapekk ja muu rasv.

Terminite „kuivatatud või suitsutatud” ja „soolatud, soolvees” kohta vaata selle grupi lisamärkusi 2 E ja 7.

0210 11 11 kuni 0210 11 90

Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga

Mõiste „kondiga” määratlemiseks vaata harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavad märkused, alamrubriik 0210 11.

0210 11 11 kuni 0210 11 39

Kodusea

Terminid „tagaosad” ja „abatükid” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A punktides b ja d.

0210 11 11 ja 0210 11 19

Soolatud või soolvees

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, millede säilivust on parandatud kas tugeva kuivsoolamise või soolvees säilitamisega. Need võivad olla siiski veel veidi kuivatatud või suitsutatud, kuid mitte sel määral, et neid klassifitseerida kuivatatuina või suitsutatuina alamrubriikidesse 0210 11 31 ja 0210 11 39 (nagu on määratletud käesoleva grupi lisamärkuses 2 E).

0210 11 31 ja 0210 11 39

Kuivatatud või suitsutatud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodusea taga-, aba- ja nende jaotustükid, kondiga, mida on säilitatud kuivatus- või suitsutusprotsessiga, isegi kui säilimismeetodid on ühendatud eelneva kuiv- või märgsoolamisega. See kehtib eriti sinkide puhul, mida on soolatud enne osalist veetustamist, kas vabas õhus kuivamise (Parma singid või Bayonne-tüüpi singid) või suitsutamisega (Ardenne-tüüpi singid).

Taga-, aba- ja nende jaotustükid, mis on osaliselt veetustatud, kuid mille tegelik säilivus tagatakse külmutamise või sügavkülmutamisega, kuuluvad alamrubriiki 0203 22 11 või 0203 22 19.

0210 12 11 ja 0210 12 19

Kodusea

Terminid „kõhutükk” ja „jaotustükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus f ja lisamärkuses 2 B.

0210 12 11

Soolatud või soolvees

Kohaldada alamrubriikide 0210 11 11 ja 0210 11 19 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0210 12 19

Kuivatatud või suitsutatud

Kohaldada alamrubriikide 0210 11 31 ja 0210 11 39 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0210 19 10

Peekoniküljed või spenserosad

Terminid „peekonikülg” ja “spenserosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes g ja h.

0210 19 20

3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad

Terminid „3/4 peekonikülge” ja „peekonikülje keskosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõikudes ij ja k.

0210 19 30

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

0210 19 40

Seljaosad ja nende jaotustükid

Termin „seljatükk” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus e.

0210 19 60

Eesosad ja nende jaotustükid

Termin „eesosa” on määratletud selle grupi lisamärkuse 2 A lõigus c.

0210 20 10 ja 0210 20 90

Veiseliha

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes rubriigi 0102 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha; veise rups kuulub alamrubriiki 0210 99 51 või 0210 99 59

0210 99 10

Hobuseliha, soolatud, soolvees või kuivatatud

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes alamrubriikide 0101 21 00 – 0101 29 90 loomade soolatud, soolvees või kuivatatud liha. Suitsutatud hobuseliha kuulub alamrubriiki 0210 99 39. Hobuse rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85.

0210 99 21 ja 0210 99 29

Lamba- ja kitseliha

Nendesse alamrubriikidesse kuulub rubriigi 0104 loomade soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud liha. Nende loomade rups kuulub alamrubriiki 0210 99 85.

0210 99 31

Põhjapõdra

Vaata alamrubriigi 0208 90 30 selgitavad märkused, kolmas lõik.

0210 99 49

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kodusea terved või poolitatud pead koos ajude, põseliha ja keelega või ilma nendeta ja nende osad (käesoleva grupi lisamärkuses 2 C). Pea osad on määratletud eelpool nimetatud lisamärkuse kolmandas lõigus.

Rupsi määratluse kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0206.

0210 99 90

Toiduks kasutatav jahu ja pulber lihast või rupsist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sellest jahust valmistatud graanulid.

GRUPP 3

KALAD JA VÄHID, LIMUSED JA MUUD VEESELGROOTUD

Üldist

1.

Sügavkülmutatud kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud klassifitseeritakse samuti nagu külmutatud kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud.

2.

Ainuüksi blanšeerimine kerge kuumtöötlemisena ilma tegeliku keetmiseta ei mõjuta klassifitseerimist. Blanšeerimist kasutatakse sageli enne külmutamist, eriti tuunikala ning vähkide ja limuste puhul.

3.

Järgmised tooted ei kuulu 3. gruppi:

a)

toored, kuivatatud või soolatud ujupõied, inimtoiduks kõlbmatud (rubriik 0511);

b)

kergelt soolatud kala, mida on kuivatatud või suitsutatud ja hoitakse lühiajalise säilimise tagamiseks taimeõlis — nn poolkonservid (rubriik 1604);

c)

üksnes õlis või äädikas säilitatud kala, ka ilma muu töötluseta (rubriik 1604);

d)

limused, mis on läbinud kuumtöötluse, mis on piisav nende valkude koaguleerumiseks (rubriik 1605).

0301

Eluskala

0301 11 00 ja 0301 19 00

Dekoratiivkalad

Vaata HS alamrubriikide 0301 11 ja 0301 19 selgitavaid märkusi.

0301 11 00

Mageveekalad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

vöötsabatetra (liigist Hemigrammus ocellifer);

2.

hõbekoger (Carassius auratus) ja kuldkala;

3.

kirevkalad, sh laiuim kirevkala e must molli (Mollienisia latipinna ja velifera, roheline mõõksaba ning selle punased ja albiino vormid (Xiphophorus helleri), punased, kuldsed, mustad ja valged tähnilised mõõksabad (Platypoecilus maculatus) ning rohelise mõõksaba ja tähnilise mõõksaba (Xiphophorus ja Okattoiecukys) ristandid – must mõõksaba ja berliini mõõksaba;

4.

siiami tapluskala (Betta splendens), paradiisikala e makropood (Macropodus opercularis või viridi-auratus), guraamid ning niitkalad (tähniline niitguraami – Trichogaster trichopterus, kääbus-niitkala – Colisa lalia ja niitkala – liigist Colisa fasciata);

5.

harilik sirpuim e skalaar (Pterophyllum scalare ja eimckei).

0301 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

Chaetodontidae – sugukond: harjashammaslased;

2.

Labridae – sugukond: huulkalalased;

3.

Scaridae – sugukond: papagoikalalased (nt papagoikala, pseudopapagoikala ja perekonna scarichthys liigid).

0302

Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)

0302 11 10 kuni 0302 11 80

Forellid ja lõhed ( Salmo trutta , Oncorhynchus mykiss , Oncorhynchus clarki , Oncorhynchus aguabonita , Oncorhynchus gilae , Oncorhynchus apache ja Oncorhynchus chrysogaster )

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

meriforell e iherus (Salmo trutta m. trutta);

2.

jõeforell (Salmo trutta m. fario);

3.

järveforell (Salmo trutta m. lacustris);

4.

teraspea-lõhe e vikerforell e ameerika lõhe (Oncorhynchus mykiss);

5.

Clarki lõhe (Oncorhynchus clarki);

6.

kuldlõhe (Oncorhynchus aguabonita);

7.

Gila lõhe (Oncorhynchus gilae);

8.

arizona lõhe liigist Oncorhynchus apache;

9.

mehhiko lõhe liigist Oncorhynchus chrysogaster.

0302 13 00

Idalõhed (nerka – Oncorhynchus nerka , gorbuuša – Oncorhynchus gorbuscha , keta – Oncorhynchus keta , tšavõõtša – Oncorhynchus tschawytscha , kisutš – Oncorhynchus kisutch , sima e masu – Oncorhynchus masou ja Oncorhynchus rhodurus )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

nerka (Oncorhynchus nerka);

2.

gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha);

3.

keta (Oncorhynchus keta);

4.

tšavõõtša (Oncorhynchus tschawytscha);

5.

kisutš (Oncorhynchus kisutch);

6.

sima e masu (Oncorhynchus masou);

7.

väärislõhed liigist Oncorhynchus rhodurus.

0302 19 00

Muud

Teiste magevee lõhelaste seas kuuluvad siia:

1.

ameerika siig (Coregonus clupeaformis, Coregonus fera), euroopa rääbis (Coregonus albula) ja harilik siig (Coregonus lavaretus);

2.

väike siig e põhjamere siig (Coregonus oxyrhynchus);

3.

arktika paalia e mägihõrnas (Salvelinus alpinus), ameerika paalia e oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis), kristivomer (Salvelinus namaycush või Christivomer namaycush).

0302 21 10 kuni 0302 29 80

Lestalised ( Pleuronectidae , Bothidae , Cynoglossidae , Soleidae , Scophthalmidae ja Citharidae), v.a kalamaks, -mari ja -niisk

Lest ei ole lamenenud selja-kõhutasapinnas nagu raikala, vaid horisontaaltasapinnas ja ta mõlemad silmad on pealmisel küljel.

0302 29 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad: sile kammeljas (Scophthalmus rhombus), harilik soomuslest (Pleuronectes limanda või Limanda limanda), väikesuulest (Pleuronectes microcephalus või Microstomus kitt), jõelest e lest (Platichthys flesus või Flesus flesus).

0302 31 10 ja 0302 31 90

Albakor e pikkuim-tuun ( Thunnus alalunga )

Pikkuim-tuuni võib ära tunda pika rinnauime järgi, mis ulatub pärakust tahapoole, ning tumesinise selja ja sinihallide külgede ning kõhu järgi.

0302 32 10 ja 0302 32 90

Kulduim-tuun ( Thunnus albacares )

Kulduim-tuun on kergesti äratuntav selle poolest, et tema päraku-uim ja teine seljauim on sirbikujulised.

0302 33 10 ja 0302 33 90

Vööttuun ( Euthynnus ( Katsuwonus ) pelamis )

Vööttuuni (Euthynnus (Katsuwonus) pelamis) eristatakse nelja kuni seitsme tumeda pikitriibu järgi kõhul. Tumesinist selga ilmestab rinnauime kohal paiknev selgesti eristuv roheline ala, mis hajub keha keskosa suunas. Kala küljed ja kõht on hõbedased ning uimed lühikesed.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu atlandi pelamiid (Sarda sarda), kellel on seljal kaldtriibud; see kala, kas värskelt või jahutatult, klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 41 00

Heeringad ( Clupea harengus , Clupea pallasii )

Selles alamrubriigis tähistab termin „heeringas” üksnes liikide Clupea harengus (heeringas ja räim) ning Clupea pallasii (vaikse ookeani idaheeringas) heeringlasi. Värske või jahutatud imporditud harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab) klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 43 10

Sardiinid ( Sardina pilchardus )

Sellesse alamrubriiki kuulub ka suur täiskasvanud sardiin (kuni 25 cm pikk), keda inglise keeles tuntakse nimetuse all „pilchard”.

0302 43 90

Kilu ( Sprattus sprattus )

Selles alamrubriigis tähistab termin „kilud” üksnes liigi Sprattus sprattus heeringlasi; seda heeringa lähedast sugulast, kuid suuruselt palju väiksemat, on sageli ebaõigesti nimetatud „norra anšooviseks”.

0302 51 10 ja 0302 51 90

Tursad ( Gadus morhua , Gadus ogac , Gadus macrocephalus )

Tursk võib olla kuni 1,5 m pikk. Neil on tumedate täppidega oliivroheline selg ja valge küljejoonega hele kõht. Neil on kolm seljauime, lühike kõhu-uim ja lõual poised.

0302 53 00

Põhjaatlandi süsikas e saida ( Pollachius virens )

Põhjaatlandi süsika kohta kasutatakse inglise keeles tavaliselt nimetust „coalfish”, ka „saithe” või „coley”.

0302 74 00

Angerjad ( Anguilla spp.)

Selles alamrubriigis tähistab termin „angerjad” üksnes pärisangerjalisi (Anguilla spp.), sh hariliku e euroopa angerja (Anguilla anguilla) mõlemad vormid (paikne angerjas ja rändangerjas), ameerika angerjas (Anguilla rostrata), jaapani angerjas (Anguilla japonica) ja austraalia lühiuim angerjas (Anguilla australis).

Järelikult kalad, keda ekslikult nimetatakse angerjateks, nagu harilik meriangerjas (Conger conger), vahemere mureen (Muraena helena) ja tobiad (Ammodytes spp.) ei kuulu sellesse alamrubriiki ja nad klassifitseeritakse alamrubriiki 0302 89 90.

0302 81 10

Harilik ogahai ( Squalus acanthias )

Harilikul ogahail e katraanil, kes kuulub ogahailaste sugukonda, on rinnauimede kohal lateraalsed lõpusepilud; kala keha on torpeedojas ja sile; selg hall ning kõht valge; ta võib kasvada 1 m pikkuseks.

0302 81 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub supihai e hallhai (Galeorhinus galeus või Galeus canis).

0302 89 10

Mageveekalad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad mageveekalad:

1.

linask (Tinca tinca);

2.

pardkalad (Barbus spp.);

3.

pärisahvenalised: harilik ahven (Perca fluviatilis), forellahvenad (Micropterus spp.), harilik päikeseahven (Lepomis gibbosus) ja harilik kiisk (Gymnocephalus cernuus e Acerina cernua);

4.

latikas (Abramis brama) ja nurg (Blicca bjoerkna);

5.

haugid (Esox spp.) ja vaaphaugid (Lepisosteus spp.);

6.

harilik viidikas (Alburnus alburnus), harilik rünt (Gobio gobio), pikapoiseline rünt (Gobio uranoscopus), harilik võldas (Cottus gobio) ja luts (Lota lota);

7.

jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri);

8.

kalad perekondadest Leuciscus spp., Rutilus spp. ja Idus spp., nt särg, säinas, turb ja harilik teib;

9.

harjused (Thymallus spp.);

10.

harilik koha (Stizostedion lucioperca).

0302 89 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alljärgnevad merekalad:

1.

habetursk (Trisopterus luscus) ja tursik (Trisopterus esmarki);

2.

kiviahvenad (Serranus spp.) ja kivikohad e meruud (Epinephelus spp.);

3.

harilik meripoisur (Mullus barbatus) ja vahemere meripoisur (Mullus surmuletus);

4.

merikuked (Trigla, Eutrigla, Aspitrigla, Lepidotrigla ja Trigloporus spp.);

5.

meripuugid e merikiisad (Scorpaena spp.);

6.

merisutt (Petromyzon marinus);

7.

harilik tuulehaug (Belone belone) ja merilohed (Trachinus spp.);

8.

tindid (Osmerus spp.);

9.

moiva (Mallotus villosus);

10.

kalad liigist Kathetostoma giganteum.

0302 90 00

Kalamaks, -mari ja -niisk

Värske või jahutatud kalamaks, -mari ja –niisk, mis oma liigi ja kvaliteedi poolest sobivad inimtoiduks, klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki isegi siis, kui need on mõeldud tööstuslikuks otstarbeks.

0303

Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha

Rubriigi 0302 selgitavate märkuste tingimused vastavate muudatustega kehtivad ka selle rubriigi kohta.

0304

Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud

0304 31 00 kuni 0304 49 90

Värske või jahutatud fileed

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0304, esimene lõik, punkt 1.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka tükeldatud fileed, juhul kui saab kindlaks teha, et tükid on lõigatud fileest. Selleks otstarbeks enamkasutatavad kalaliigid on meriforell, lõhe, tursk, kilttursk, põhjaatlandi süsikas, meriahvenad (nt kuldne meriahven), merlang, heik, kuldmakrell, merikeel, lest, kammeljas, molva, tuun, makrell, heeringas ja anšoovis.

0304 49 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka heeringa- ning räimefileed.

0304 61 00 kuni 0304 89 90

Külmutatud fileed

Vaata alamrubriikide 0304 31 00–0304 49 90 selgitavad märkused.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka sügavkülmutatud filee plokid või kangid või tükid (tavaliselt tursast), mille hulka võib olla segatud ka väikeses koguses samalt kalaliigilt eraldatud lihamassi (mitte üle 20 % massist), mida kasutatakse üksnes plokkide ja kangide vaheruumi täiteks. Plokid ja kangid on ette nähtud väiksemateks tükkideks (portsjoniteks, kalapulkadeks jne) lõikamiseks, mis pakendatakse jaemüügiks.

0304 93 10

Surimi

Surimi on külmutatult turustatav vahetoode. See koosneb valkjast, peaaegu lõhnata ja maitseta massist, mis on valmistatud peenekshakitud, pestud ja läbi sõela aetud kalalihast. Mitmekordne läbipesemine eemaldab enamuse rasvast ja vees lahustuvast valgust. Konsistentsi parandamiseks ja külmutatud toote stabiliseerimiseks lisatakse väikestes kogustes lisaaineid (nt suhkur, sool, D-glütsitool (sorbitool) ja di- või trifosfaat).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu valmistised surimi alusel (alamrubriik 1604 20 05).

0304 94 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0304 95 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0304 99 10

Surimi

Vaata alamrubriigi 0304 93 10selgitavad märkused.

0305

Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala; inimtoiduks kõlblik kalajahu, ja -graanulid

0305 10 00

Inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid

Kalajahu ja -pulber muudetakse tavaliselt söödavaks rasvatustamise ja desodoreerimisega ning mõnikord nimetatakse seda ka „kalakontsentraadiks”.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted nimetuse all „instant fish”, mis saadakse külmutatud värskest kalalihast, mis on lõigatud väikesteks tükkideks, edasi peenteks ribadeks ja lõpuks kuivatatud.

0305 31 00 kuni 0305 39 90

Kalafileed, kuivatatud, soolatud või soolvees, suitsutamata

Kohaldada alamrubriikide 0304 31 00 – 0304 49 90 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega. Suitsutatud kalafileed klassifitseeritakse alamrubriikidesse 0305 41 00 – 0305 49 80.

0305 41 00 kuni 0305 49 80

Suitsukala, k.a filee, v.a söödav rups

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0305, neljas lõik.

0305 63 00

Anšoovised ( Engraulis spp.)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes soolvees anšoovised, mida ei ole muul viisil töödeldud. Neid säilitatakse väikestes tünnides või purkides või sageli hermeetilistes konservikarpides, mida ei ole pärast sulgemist kuumtöödeldud.

0306

Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud, soolatud, soolvees või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest

Koorikust puhastatud ja keedetud vähid (nt garneelide keedetud ja koorikust puhastatud lakad, mis on tavaliselt külmutatud) klassifitseeritakse rubriiki 1605.

Osaliselt koorikust puhastatud krabide osad (nt sõrad), mis on aurus või vees keedetud ja mida ei ole enne söömist vaja rohkem koorikust puhastada, klassifitseeritakse samuti rubriiki 1605.

0306 11 05 kuni 0306 11 90

Langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

Erinevalt homaaridest, on langustid punased ja neil on väikesed sõrad ning hästiarenenud tundlad. Peale selle on neil ogaline ja kühmuline pearindmikukilp e karapaks.

0306 11 10

Vähilakad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka kaheks osaks jagatuna, samuti koorikust puhastatud vähilakad.

0306 11 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad koorikuga vähilakad, ka pikisuunas poolitatud, samuti vähiliha.

0306 12 05 kuni 0306 12 90

Homaarid ( Homarus spp.)

Homaarid on suurte sõrgadega vähid. Keetmata homaaride värvus on tumesinine, valge või kollaka marmorja mustriga; nad muutuvad punaseks üksnes keetmisel.

Homaare pakendatakse samal viisil kui languste.

0306 14 05 kuni 0306 14 90

Krabid

Terminiga „krabi” tähistatakse suurt hulka väga erinevas sõrasuuruses vähke, keda eristab langustidest, garneelidest ja krevettidest ning mageveevähkidest lihaselise, liigendatud laka puudumine.

0306 14 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis).

0306 15 10 ja 0306 15 90

Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus )

Norra salehomaarid, keda tuntakse ka ingliskeelse nimetuse all „Dublin Bay prawns” (Dublini lahe krevetid), on äratuntavad pikkade, kitsaste ja nurgeliste sõrgade järgi.

0306 16 10 kuni 0306 17 99

Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

sugukonna Pandalidae (süvaveegarneellased) krevetid, mille mõningaid vorme tuntakse „roosade garneelidena” (ehkki teatavad vormid muutuvad roosaks alles keetmisel);

2.

pruunid või hallid garneelid perekonnast Crangon;

3.

garneelid ja krevetid perekondadest Palaemonidae ja Penaeidae. Nende hulka kuuluvad krevett (Palaemon serratus) ja viburhännaku liigid Penaeus caramota või Penaeus kerathurus.

0306 19 10

Mageveevähid

Mageveevähid on magevees elavad koorikloomad, kellest tähtsaimad on perekondade Astacus, Cambarus, Orconectes ja Pacifastacus liigid.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka vähilakad.

0306 21 10 ja 0306 21 90

Jõevähid ja langustid ( Palinurus spp., Panulirus spp., Jasus spp.)

Vaata alamrubriikide 0306 11 05 – 0306 11 90 selgitavad märkused.

0306 22 10 kuni 0306 22 99

Homaarid ( Homarus spp.)

Vaata alamrubriikide 0306 12 05 – 0306 12 90 selgitavad märkused.

0306 24 10 kuni 0306 24 80

Krabid

Vaata alamrubriikide 0306 14 05 – 0306 14 90 selgitavad märkused.

0306 24 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad peale Euroopa merekrabide nagu samet ujukrabi (Portunus puber) ja roosa ämblikkrabi (Maia squinado), hulk teisi liike (eelkõige Paralithodes chamchaticus, Callinectes sapidus, Chionoecetes spp., Cancer, Carcinus, Portunus, Neptunus, Charybdis, Scylla, Erimacrus, Limulus, Maia ja Menippi spp.) ning magevees elav hiina villkäppkrabi (Eriocheir sinensis).

0306 25 10 ja 0306 25 90

Norra salehomaarid ( Nephrops norvegicus )

Vaata alamrubriikide 0306 15 10 ja 0306 15 90 selgitavad märkused.

0306 26 10 kuni 0306 27 99

Külmaveegarneelid ja -krevetid ( Pandalus spp., Crangon crangon ); muud garneelid ja krevetid

Vaata alamrubriikide 0306 16 10 – 0306 17 99 selgitavad märkused.

0306 29 10

Mageveevähid

Vaata alamrubriigi 0306 19 10 selgitavad märkused.

0307

Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, puhastatud või puhastamata, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid limustest

0307 11 10 kuni 0307 19 90

Austrid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes perekondade Ostrea, Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta kahepoolmelise kojaga limused.

Tavaliselt tehakse vahet lamedate austrite (perekonnast Ostrea) ja ebakorrapärase karbikujuga austrite, nt portugali hiidauster (Crassostrea angulata) ja suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica), vahel.

0307 11 10

Lamedad austrid ( Ostrea spp.), elusad, ühiku mass (koos karbiga) kuni 40 g

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes perekonna Ostrea noored austrid ühiku massiga (koos karbiga) kuni 40 g. Euroopas püütavad lamedad austrid kuuluvad tavaliselt liiki Ostrea edulis e söödav auster. Peale selle püütakse Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikul eelkõige kalifornia austrit (Ostrea lurida) ja Tšiilis austrit liigist Ostrea chilensis.

0307 11 90 kuni 0307 19 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad perekonna Ostrea austrid ühiku massiga (koos karbiga) üle 40 g ning kõik perekondade Crassostrea (ka Gryphaea) ja Pycnodonta austrid, nii noored kui ka täiskasvanud.

Perekonda Crassostrea kuuluvad ka portugali hiidauster (Crassostrea angulata), suur hiidauster (Crassostrea gigas) ning virgiinia hiidauster (Crassostrea virginica).

0307 71 00 kuni 0307 79 90

Sugukonda Arcidae, Arcticidae, Cardiidae, Donacidae, Hiatellidae, Mactridae, Mesodesmatidae, Myidae, Semelidae, Solecurtidae, Solenidae, Tridacnidae ja Veneridae kuuluvad limused

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

piparkarbid (nt Scrobicularia plana), mõhkkarbid (Mactra spp.) ja südakarbid (Cardium spp.);

2.

kaunkarbid (Solen spp.), nagu näiteks söödavad kaunkarbid (Solen marginatus e tavaline kaunkarp, Solen siliqua ja Solen ensis) ning veenuskarbid (Venus mercenaria ja Venus verrucosa);

0307 91 10 kuni 0307 99 80

Muud, k.a inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

mereteod, nagu tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum);

2.

ranniklased (Littorina ja Lunatis spp.);

3.

seepiad liigist Sepia pharaonis;

4.

Humboldti suurkalmaar (Dosidicus gigas) ja Jaapani noolkalmaar (Todarodes pacificus).

GRUPP 4

PIIM JA PIIMATOOTED; LINNUMUNAD; NATURAALNE MESI; MUJAL NIMETAMATA LOOMSE PÄRITOLUGA TOIDUAINED

Üldist

Piimakaseiinist saadud kaseinaate kasutatakse näiteks emulgaatorina (naatriumkaseinaat) või valguallikana (kaltsiumkaseinaat). Tooted, mis sisaldavad kaseinaate üle 3 % kuivaine massist, ei kuulu rubriikidesse 0401–0404, kuna sellises koguses kaseinaate piimas looduslikult ei esine (vt eelkõige rubriik 1901).

0401

Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita

Sellesse rubriiki kuuluvad järgmised tooted, tingimusel et need ei sisalda muid lisaaineid peale HS selgitavate märkuste 4. grupis loetletute:

1.

värske täispiim ja osaliselt või täielikult kooritud värske piim;

2.

pastööritud piim, s.o piim, mille säilivust on parandatud kuumtöötlemisega, mis hävitab osaliselt mikroobid;

3.

steriliseeritud piim, sh kõrgkuumutatud piim, mis säilib kauem ja millest on ulatuslikuma kuumtöötlusega mikroobid peaaegu täielikult hävitatud;

4.

homogeenitud piim, milles naturaalse emulsiooni rasvatilgakesed on peenestatud väiksemateks osakesteks. Piim homogeenitakse mehaaniliste vahenditega väga kõrge rõhu all, mis on seotud kuumtöötlemisega, mis osaliselt takistab piimale koore tekkimist;

5.

peptoniseeritud piim, s.o piim, mille omastatavust on parandatud pepsiinide lisamisega valkude lagundamiseks;

6.

rõõsk koor, mis tekib piima seismisel loomulikult selle pinnale emulsiooni rasvatilgakeste aeglasel liitumisel. Rõõsk koor sisaldab peale muude piimaosiste suhteliselt suurel määral rasva (tavaliselt üle 10 % massist), olenemata sellest, kas piim on kooritud käsitsi või koorelahutiga. Teatavate tsentrifuugimismenetlustega võib saada koort, mille rasvasisaldus on üle 50 % massist.

Selles rubriigis loetakse koort kontsentreerimata kooreks rasvaprotsendist olenemata, kui see on täielikult saadud

a)

piima pealt koorimise teel,

b)

tsentrifuugimisel.

„Kontsentreeritud” koor, mis valmistatakse eri viisil, näiteks vee aurustamisega kuumtöötlemisel, klassifitseeritakse siiski rubriiki 0402.

0402

Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga

Sellesse rubriiki kuuluvad piimapulbrid, millele on tagasi lisatud desinfitseerimistsentrifugaat, tingimusel et naturaalsete piimakoostisosade suhet ei ole rikutud (vastasel korral rubriik 0404).

Tooted, mis sisaldavad sojaletsitiini (emulgaator) üle 3 % kuivaine massist, ei kuulu sellesse rubriiki.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0404, erand d.

0403

Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)

Tooteid pasta kujul, mida tavaliselt süüakse lusikaga, ei klassifitseerita samal viisil kui tooteid pulbri, graanulite või muul tahkel kujul.

Selles rubriigis tähistab termin „petipiim” nii värsket (s.o hapendamata), kui ka hapendatud petti.

0403 10 11 kuni 0403 10 99

Jogurt

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes tooted, mis on valmistatud piima kääritamise abil, kasutades ainuüksi bakterikultuuri Streptococcus thermophilus ja Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tooted, mida on pärast kääritamist kuumtöödeldud selliselt, et jogurtikultuurid on inaktiveerunud (alamrubriik 0403 90).

0403 90 11 kuni 0403 90 99

Muud

Vaata alamrubriikide 0403 10 11 – 0403 10 99 selgitavad märkused.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu cagliata-tüüpi tooted, mida on kirjeldatud alamrubriikide 0406 10 30 – 0406 10 80 selgitavate märkuste kolmandas lõigus.

0404

Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Vaata selgitavad märkused, rubriik 0402, esimene lõik.

0404 90 21 kuni 0404 90 89

Muud

Kohaldada rubriigi 0402 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kontsentreeritud piimavalgud, mis saadakse kooritud piimast laktoosi ja mineraalsoolade osalisel eemaldamisel ja mille valgusisaldus on kuni 85 % kuivaine massist. Nende valgusisaldus saadakse lämmastikusisalduse korrutamisel koefitsiendiga 6,38.

Kui kontsentreeritud piimavalgu valgusisaldus on üle 85 % kuivaine massist, klassifitseeritakse toode rubriiki 3504 (vaata grupi 35 lisamärkus 1).

0405

Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided

0405 10 11 kuni 0405 10 90

Või

Termin „või” on määratletud selle grupi märkuses 2 a ja alamrubriigi märkuses 2.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt A.

Või on vesiemulsioon piimarasvas, milles vesi on pihusfaas (dispersne faas) ja rasv selle pihuskeskkond (dispersioonikeskkond).

Koor (rubriigid 0401 ja 0402) seevastu, mille rasvaprotsent võib mõnel juhul olla võrdne või rasvaprotsendiga, on rasvatilgakeste emulsioon vees, milles vesi on pihuskeskkond ja rasv pihusfaas.

Sellest struktuurierinevusest järeldub, et koorest saab taastada peaaegu algupärase piima, lisades koorele sobiva koguse vett, kuid võist enam piima ei saa.

0405 20 10 kuni 0405 20 90

Piimarasvavõided

Termin „piimarasvavõided” on määratletud selle grupi märkuses 2 b.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt B.

0405 90 10 ja 0405 90 90

Muud

Vaata selle grupi alammärkus 2 ja HS selgitavad märkused, rubriik 0405, punkt C.

0406

Juust ja kohupiim

Tooted, milles piimarasv on täielikult või osaliselt asendatud muud liiki rasvaga (nt taimerasvaga), ei kuulu sellesse rubriiki (tavaliselt rubriik 2106).

0406 10 30 kuni 0406 10 80

Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja kohupiim

Vadakujuustude kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, teine lõik.

Kohupiim või „valge juust” on kalgendatud piimast valmistatud toode, millest enamus vadakust on eemaldatud (nt kurnamise või pressimisega). Kohupiim (v.a pulbrina), millele on lisatud suhkrut ja puuvilju kuni 30 % massist, säilitab kohupiima põhiomadused ja see klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad cagliata-tüüpi tooted, s.o tooted, mis on saadud laabi, muude ensüümide või happe lisamisega täispiima, osaliselt või täielikult kooritud piima kalgendamisel, millest enamus vadakust on eemaldatud. Need tooted esitatakse tollile pehme pastana, mis ei ole veel kiudjas ja mis laguneb kergesti teradeks ning millel on iseloomulik tugev lõhn. Toodete naatriumkloriidisisaldus on kuni 0,3 % massist. Need on edasist töötlemist vajavad vahetooted peamiselt juustu valmistamiseks.

0406 20 00

Riivitud juust või juustupulber

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

riivitud juustud, mida kasutatakse toiduainetööstuses tavaliselt maitseainena või muuks otstarbeks. Enamalt jaolt valmistatakse neid kõvadest juustudest (nt Grana, Parmigiano Reggiano, Emmental, Reggianito, Sbrinz, Asiago, Pecorino jne). Võimalikult pika säilimisaja tagamiseks võivad need juustud olla osaliselt veetustatud.

Siia klassifitseeritakse ka juustud, mida on pärast riivimist aglomeeritud;

2.

juustupulbrid, mida kasutatakse tavaliselt toiduainetööstuses. Neid valmistatakse igat liiki juustust, mida on kas sulatatud ja seejärel pulbristatud või pastaks kokku surutud ja kuivatatud ning jahvatatud.

0406 30 10 kuni 0406 30 90

Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0406, esimene lõik, punkt 3.

0406 40 10 kuni 0406 40 90

Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad Penicillium roqueforti tekitatud hallitust

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0406 40.

Nendele juustudele on omane hallitusseeneniidistiku tekitatud ebakorrapärane pigmentatsioon juustu sisemuses.

0406 40 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka juustud selgesti nähtava valge/hallika ebakorrapärase pigmentatsiooniga juustu sisemuses, mis on saadud värvitu Penicillium roqueforti -tüve kasutamisel.

0407

Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

Sellesse rubriiki kuuluvad ka koorega mädamunad ja munad, milles haudeprotsess on juba alanud.

Säilimist võib tagada, määrides munakoored rasva, vaha või parafiiniga, või kastes munad lubja- või vesiklaasilahusesse või muul viisil.

Termin „kodulinnud” tähistab rubriigi 0105 kodulinde.

0407 11 00 kuni 0407 19 90

Viljastatud munad inkubeerimiseks

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes kodulindude munad, mis vastavad pädevate asutuste kehtestatud nõudmistele.

0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, külmutatud või muul viisil töödeldud (suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma)

0408 11 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad söödavad munakollased ja mittesöödavad munakollased peale alamrubriiki 0408 11 20 kuuluvate.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud munakollased, millele on säilimiseks juurde lisatud vähesel määral kemikaale ja mida kasutatakse kookide ja küpsetiste ning makaroni- jms toodete valmistamisel.

0408 19 81 ja 0408 19 89

Muud

Alamrubriigi 0408 11 80 selgitavate märkuste esimene lause vastavate muudatustega kehtib ka nende alamrubriikide kohta.

0408 91 80

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0408 99 80

Muud

Kohaldada alamrubriigi 0408 11 80 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

Peale kooreta täismunade, mida võidakse tollile esitada värsketena, kuulub sellesse alamrubriiki ka täismunadest munamelanž, mida on säilitatud näiteks soola või keemiliste säilitusainete lisamisega või külmutatud täismunad. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aurus või vees keedetud munad ja vormitud munad (nt silindrilised „pikad munad”, mis on valmistatud paljude munade munakollastest ja -valgetest).

GRUPP 5

MUJAL NIMETAMATA LOOMSED TOOTED

0505

Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed

0505 10 10 ja 0505 10 90

Suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled

Nende alamrubriikide tooted on määratletud HS selgitavates märkustes, alamrubriik 0505 10.

0505 10 10

Töötlemata kujul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, nii nagu need otse linnult kitkutuna saadakse, isegi kui need on märjalt kitkutud. Siia kuuluvad ka suled ja udusuled, millest on pärast kitkumist tolm eemaldatud, mida on kas desinfitseeritud või üksnes säilimiseks töödeldud.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka korjatud (või kasutatud) suled, mida ette valmistamata ei saa täitematerjalina taaskasutada. Selle alamrubriigi tooted esitatakse tollile tavaliselt kokkupressitult kaubapallidena.

0505 10 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad täitematerjalina kasutatavad suled ja udusuled, mida on hoolikamalt puhastatud kui alamrubriigi 0505 10 10 selgitavates märkustes nimetatuid, näiteks vees või aurus pestes ja kuumas õhus kuivatades.

0505 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

Sulgede ja udusulgedega linnunahad ja muud lindude kehaosad (pead, tiivad, kaelad jne), mis on mõeldud näiteks peakatete ja soengute valmistamiseks.

2.

kattesulgedeta linnunahad, eelkõige hanenaha osa, mida tuntakse nimetuse all “swan skin”, millest valmistatakse puudritupse;

3.

suured tiiva- või sabasuled, samuti suled sulestiku muust osast, mida ei saa nende suuruse ja suleroodude jäikuse tõttu täitematerjalina kasutada;

4.

ehissuled, mis pärast töötlemist on mõeldud peakatete ja soengute kaunistuste, tehislillede jms valmistamiseks. Sellised on näiteks jaanalinnu, hõbehaigru, hallhaigru, faasani, marabu, iibise, paabulinnu, paradiisilinnu, flamingo, pasknääri, koolibri, haraka, raisakotka, kajaka ja toonekure suled;

5.

suled, tavaliselt ühesuguse pikkusega, tolmulehvikute ja -harjade valmistamiseks;

6.

teatavad sulgede osad, nt sulerood ja -putked, ka lõhestatud (nt hambaorkide, ujukite valmistamiseks), suleebemed e nopitud suled (ka tasandatud servadega), mis on suleroodu küljest lahti lõigatud või suleroodu peenema otsaga koos. Kui need osad on töötlemisviisist olenemata säilitanud sulgede põhiomadused täitematerjalina, kuuluvad need alamrubriiki 0505 10 10 või 0505 10 90;

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted nimetusega “gerissene Hahnenhälse”, s.o suleputked, mille küljest on suleebemed ära lõigatud, peale suleroodu peenema ülemise otsa, kuhu on pärast lõikamist jäänud väikesi sulgi ja suleebemeid;

7.

sulepulber ja sulgedest või nende osadest jäätmed.

0506

Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ja jäätmed

0506 10 00

Osseiin ja happega töödeldud loomakondid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik, punkt 3.

0506 90 00

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0506, teine lõik punktid 1, 2, 4 ja 5.

0510 00 00

Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)

Peale HS selgitavate märkuste rubriigis 0510 nimetatud toodete kuulub sellesse rubriiki ka jahutatud või külmutatud platsenta kude, ka steriilses pakendis.

0511

Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3

0511 91 10

Kalajäätmed

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 6, lõigud i–iv.

0511 91 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

mittesöödav kalamari ja niisk (vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 5, lõigud i ja ii;

2.

vähkide, limuste või muude veeselgrootute jäätmed, nt garneelide ja krevettide kestad, kas pulbrina või pulbristamata;

3.

3. grupi surnud loomad, mittesöödavad või inimtoiduks sobimatud, nt kiivrikud e vesikirbud ja teised karpvähilised või lehtjalalised, kuivatatud, akvaariumikalade toiduks.

0511 99 31 ja 0511 99 39

Looduslikud loomsed käsnad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0511, punkt 14.

0511 99 31

Töötlemata kujul

Peale merest püütud looduslikus olekus käsnade kuuluvad sellesse alamrubriiki ka looduslikud käsnad, millelt on peksmise, kloppimise või purustamise ning merevees pesemisega väline nahk, pehmed viskoossed koed ning osa võõrlisanditest (nt lubjakoorik, liiv) eemaldatud.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka looduslikud käsnad, millelt on näiteks lõikamisega kõlbmatud osad (nt mädanenud osad) eemaldatud, ja tavaliselt kõik keemiliselt töötlemata käsnad.

0511 99 39

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad käsnad, mida on täiendavalt töödeldud, et täielikult eemaldada lubiskelett valgendamiseks (töödeldes broom- või naatriumtiosulfaadiga), punane värvus eemaldatud (ammoniaagilahusega), pleegitatud (2 % oksaalhappelahuse vannis) või muu keemilise töötlemisega kasutuskõlblikuks muudetud.

0511 99 85

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0511 punktides 2, 3, 4, 7, 8 ja 13 kirjeldatud mittesöödavad või inimtoiduks sobimatud tooted.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu loomade vereplasma (nt rubriik 3002).

II JAOTIS

TAIMSED TOOTED

GRUPP 6

ELUSPUUD JA MUUD TAIMED; TAIMESIBULAD, -JUURED JMS; LÕIKELILLED JA DEKORATIIVNE TAIMMATERJAL

0601

Puhke-, kasvu- või õitsemisstaadiumis taimesibulad, varre- ja juuremugulad, mugulsibulad, juurmise lehekodarikuga lühivõsud ja risoomid; siguritaimed ja -juured, v.a juured rubriigist 1212

0601 20 30

Orhideed, hüatsindid, nartsissid ja tulbid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka epifüütsed orhideed (nt orhideed perekonnast Cattleya ja Dendrobium).

0602

Muud elustaimed (sh nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

0602 10 10 ja 0602 10 90

Juurdumata pistikud ja pookoksad

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

taimede elusad, ilma juurteta, emataimest eraldatud osad iseseisvate taimede (pistikute) kasvatamiseks;

2.

taimede elusad, pungadega (silmadega) osad taimedele pookimiseks (pookoksad).

0602 40 00

Roosid, poogitud või pookimata

Sellesse alamrubriiki kuuluvad nii kultuurroosid kui ka koer-kibuvits ja metsroosid.

0602 90 10

Seeneniidistik

Terminiga „seeneniidistik” tähistatakse sageli maa-alust peent niitide võrgustikku [thallus (= tallus, rakis) või mycelium (= mütseel, seeneniidistik), mis elab ja kasvab laguneva loomse või taimse ainese pinnal, areneb ise koestikus edasi ja kasvatab seeni.

Kaubanduslikel eesmärkidel kasvatatud seeneniidistikud müüakse nelinurksete tükkidena, mis koosnevad poolkõdunenud õlerestidele istutatud mütseelikihtidest.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka toode, mida valmistatakse selliselt, et mikroskoopilistes kogustes noort seeneniidistikku istutatakse viljaterade kihile, mis külvatakse steriliseeritud, õlgedega segatud hobusesõnnikukompostile.

0602 90 41

Metsapuud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka noored seemnest kasvatatud okas- või lehtpuud, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale ilma mullapallita.

0602 90 45

Juurdunud pistikud ja noored taimed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad mujal nimetamata noored taimed, s.o taimed, mida tuleb enne tegelikku istutamist veel puukoolis kasvatada. Sellised on 1–2-aastased seemikud, ka juurdunud pistikud, poogitud või silmastatud pookealused või taimed, (look)võrsikud ja taimed, mis ei ole tavaliselt üle 2–3 aasta vanad.

0602 90 49

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka euroopa ja eksootilised, mujal nimetamata puud ja põõsad, mida tavaliselt kasutatakse metsaistutuseks. Tavaliselt toimetatakse need kohale mullapalliga.

0602 90 50

Muud avamaataimed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka püsitaimed, talvituvad rohukõrrelised taimed, mille maapealsed osad sügisel surevad ja mis kasvatavad kevadel uue varre.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sõnajalad, soo- ja veetaimed (v.a rubriiki 0601 ja alamrubriiki 0602 90 99 kuuluvad).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka murumätaste rullid ja -tahvlid muru rajamiseks.

0603

Lõikelilled ja lillepungad lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0603 11 00 kuni 0603 19 80

Värsked

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka lilled ja lillepungad, mille loomulikku värvust on muudetud või tugevdatud, eelkõige lastes värvilahusel enne või pärast lõikamist varresse imenduda või lihtsalt sisse kastes, juhul kui need tooted imporditakse värskeina.

0603 19 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka päevalilled ja reseeda. Nende taimede varred ja lehed (ilma õiteta) klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1404 90 00.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pajuoksad pungade või õitega. Pajuoksad ilma pungade või õiteta klassifitseeritakse siiski alamrubriiki 1401 90 00.

0604

Taimelehed, oksad ja muud taimeosad (õiteta ja õienuppudeta) ning heintaimed, samblad ja samblikud lillekimpude valmistamiseks ja kaunistuseks (värsked, kuivatatud, värvitud, pleegitatud, impregneeritud või muul viisil töödeldud)

0604 20 11

Põdrasamblik

See taim kuulub Cladoniaceae-sugukonda (Cladonia rangiferina, Cladonia silvatica ja Cladonia alpestris).

0604 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) värsked tõlvikud ja pöörised või kõrsvilja (grupp 10) värsked viljapead ja pöörised.

0604 90 11

Põdrasamblik

Vaata alamrubriigi 0604 20 11 selgitavad märkused.

0604 90 91

Kuivatatud, muul viisil töötlemata

Sellesse alamrubriiki ei kuulu kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud, arvestamata seda, et need võisid olla kokku põimitud või keerdu koolutatud enne kuivamist (alamrubriik 0604 90 99).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu suhkrumaisi (Zea mays var. saccharata) (grupp 7) tõlvikud ja pöörised, mis on ainult kuivatatud, ning ka kõrsvilja (grupp 10) ainult kuivatatud viljapead ja pöörised.

0604 90 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kõrsviljade (nt maisi) kuivatatud viljapead, tõlvikud ja pöörised, mida on pleegitatud, värvitud, immutatud või muul viisil dekoratiivseks otstarbeks töödeldud. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka kuivatatud oksad, mis on kokku põimitud või keerdu koolutatud.

GRUPP 7

KÖÖGIVILI NING SÖÖDAVAD JUURED JA MUGULAD

Üldist

Idud (köögivilja- ja muud idud) on idandatud seemned, mida kasutatakse inimtoiduks kas toorelt või keedetult. Idandamine on seemnete idanema panemine neid niisutades (see suurendab seemnete veesisaldust ja lõpetab nende puhkeperioodi), nii et seemnest hakkab välja kasvama uus taim, ja arenevad lehed.

Valmistoiduks ette nähtud idusid saab tavaliselt tollile esitada kolmel kujul:

a)

idulehtedega (kotüledoonid, esimesed väljaarenemata lehed) idaneva taimena, seemne- ja juurejääkidega;

b)

idanevast viljaterast koosneva taimena, nt idandatud oder ehk rohelised linnased (vaata ka alamrubriikide 1107 10 11–1107 10 99 selgitavad märkused), mida võib kasutada toorelt salatites või pärast täiendavat töötlemist peamiselt õlle või viski tootmiseks;

c)

ainult idulehtedest koosneva noortaimena (seemne- ja juurejääkideta), millel ei ole täiskasvanud taimele iseloomulikke lehti (pärislehed, mis tekivad pärast taime väljaarenemist). Seda liiki idud esitatakse tollile tavaliselt väikestes kastides koos kasvualustega.

Idude klassifitseerimisel tuleb kohaldada alljärgnevaid põhimõtteid:

grupis 7 nimetatud köögiviljaidud klassifitseeritakse värskete köögiviljadena grupi 7 asjaomastesse rubriikidesse, kuna värsked köögiviljad kuuluvad siia gruppi olenemata sellest, kas neid kasutatakse toiduks, külvamiseks või istutamiseks, välja arvatud rubriiki 0602 kuuluvad seemikköögiviljad, mis on ümberistutamiseks sobivas konditsioonis (vaata selle grupi HS üldine selgitav märkus, 10. lõik);

oaidude tootmiseks kasutatavad oad klassifitseeritakse kui kuivatatud kaunviljad rubriiki 0713 (vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0713 31). Siiski klassifitseeritakse oaidude tootmiseks kasutatavatest ubadest ning teistest kuivatatud kaunviljadest saadud oaidud kui värsked kaunviljad rubriiki 0708;

ehkki mõned ainult seemne kujul olevad taimed klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuri muudesse gruppidesse, näiteks gruppi 9 või gruppi 12, muutuvad need pärast idandamist tarbimiseks sobivaks köögiviljaks ja tuleb klassifitseerida vastavalt gruppi 7, kuna nad on kaotanud grupi 9 ja grupi 12 objektiivsed omadused. Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0709, esimene lõik, punkt 14 bambusevõsude ja sojaoaidude kohta;

gruppi 10 kuuluvatest teraviljadest idandatud idud (rubriik 1001, 1002, 1003, 1004, 1006 või 1008), näiteks idandatud oder klassifitseeritakse alamrubriiki 1107 10 (idandatud oder ei kuulu gruppi 10, vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1003, erand a), mis on kõige täpsem idandatud teravilju käsitlev rubriik, mis ei piirdu ainult kuivatatud ja idandatud teraviljaga (linnased). „Rohelised linnased” klassifitseeritakse alamrubriikidesse 1107 10 11 – 1107 10 99 (vaata alamrubriikide 1107 10 11 – 1107 10 99 selgitavad märkused, esimene lõik) ja neid iseloomustatakse kui idanema hakanud viljateri, mida ei ole veel kuivatatud;

Zea mays var. saccharata-sordist (suhkrumais) idandatud idud, mis klassifitseeritakse grupi 7 märkust 2 ja grupi 10 märkust 2 kohaldades gruppi 7, tuleb klassifitseerida rubriiki 0709 (alamrubriik 0709 99 60).

Idude mittetäielik nimekiri koos vastavate CN-koodidega:

CN-kood

Kauba kirjeldus (ladinakeelne nimi)

0703 10 19

sibulaidud (Allium cepa)

0703 20 00

küüslauguidud (Allium sativum)

0703 90 00

porrulauguidud (Allium porrum)

0704 90 90

spargelkapsa (brokoli) idud (Brassica oleracea var. italica)

0704 90 90

põld-võõrkapsa (rukola) idud (Eruca sativa; sünonüümid: Eruca vesicaria ssp. sativa (Miller) Thell., Brassica eruca L.)

0706 90 90

punapeediidud (Beta vulgaris ssp. vulgaris)

0706 90 90

aedrõika (redise) idud (Raphanus sativus)

0708 10 00

herneidud (Pisum sativum)

0708 20 00

adzukioaidud (Phaseolus angularis)

0708 20 00

mungoaidud (Vigna radiata)

0708 20 00

riisioaidud (Phaseolus pubescens)

0708 90 00

kikerherneidud (Cicer arietinum)

0708 90 00

niidu-asparherne idud (Lotus maritimus)

0708 90 00

läätseidud (Lens culinaris)

0708 90 00

tuviherneidud (Cajanus cajan)

0709 99 50

salat-apteegitilliidud (Foeniculum vulgare var. azoricum)

0709 99 60

suhkrumaisiidud (Zea mays var. saccharata)

0709 99 90

basiilikuidud (Ocimum spp.)

0709 99 90

musta kapsasrohu (musta sinepi) idud (Brassica nigra; sünonüümid: Sinapis nigra L., Sisymbrium nigrum (L.) Prantl.)

0709 99 90

aniisi-hiidiisopi idud (Agastache foeniculum)

0709 99 90

kurgirohuidud (Borago officinalis)

0709 99 90

hiina toona idud (Toona sinensis)

0709 99 90

soolarohuidud (Salicornia europaea)

0709 99 90

aedkoriandriidud (Coriandrum sativum)

0709 99 90

salatkressi (aedkressi) idud (Lepidium sativum)

0709 99 90

põld-lambaläätse idud (Trigonella foenum-graecum)

0709 99 90

pronks-lutiklille idud (Perilla frutescens)

0709 99 90

päevalilleidud (Helianthus annuus)

0709 99 90

valge sinepi idud (Sinapis alba)

1107 10 19

rohelised nisulinnased (Triticum aestivum)

1107 10 99

rohelised odralinnased (Hordeum vulgare)

1107 10 99

rohelised hirsilinnased (Panicum miliaceum)

1107 10 99

rohelised kaeralinnased (Avena sativa)

1107 10 99

rohelised riisilinnased (Oryza sativa)

1107 10 99

rohelised rukkilinnased (Secale cereale)

1214 90 90

lutserniidud (Medicago sativa)

 

0701

Kartulid, värsked või jahutatud

0701 90 50

Varajane kartul, 1. jaanuar – 30. juuni

Varajase kartuli iseärasuseks on hele värvus (tavaliselt valge või roosa) ja õhuke koor, mis ei ole kinni ja mis on kaapimisega kergesti eemaldatav. Varajasel kartulil ei ole iduauke.

0703

Sibul, šalott, küüslauk, porrulauk jm laugud, värsked või jahutatud

0703 10 11 kuni 0703 10 90

Sibul ja šalott

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik hariliku sibula (Allium cepa) ja šalottsibula (Allium ascalonicum) liigid.

0703 10 11

Tippsibul

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üheaastased, seemnest kasvatatud sibulad istutamiseks. Nende läbimõõt on tavaliselt 1–2 cm.

0703 20 00

Küüslauk

Sellesse alamrubriiki kuuluvad küüslaugu (Allium sativum) kõik inimtoiduks sobivad liigid.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka küüslauk, millel on üks eraldi osasibulateta (küünteta) 25–50 mm läbimõõduga sibul ja mille kohta kasutatakse kaubanduses nimetusi nagu „soolo-küüslauk” või „üheküüneline küüslauk” (või mõnda muud samalaadset kaubanduslikku nimetust). Sellesse alamrubriiki ei kuulu hobulauk (Allium ampeloprasum, kuulub alamrubriiki 0703 90 00), millel on üks umbes 60 mm või suurema läbimõõduga sibul (s.t on tunduvalt suurem ja raskem kui mitmeküüneline küüslauk). Liigid Allium sativum ja Allium ampeloprasum erinevad ka geneetiliselt.

0703 90 00

Porrulauk jm laugud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka porrulauk (Allium porrum), talisibul (Allium fistulosum) ja murulauk (Allium schoenoprasum).

0704

Kapsas, lillkapsas, nuikapsas, lehtkapsas ja muu söödav kapsas perekonnast Brassica , värske või jahutatud

0704 10 00

Lillkapsas ja spargelkapsas

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0704, esimene lõik, punkt 1.

0704 90 10

Valge peakapsas ja punane peakapsas

Sellesse alamrubriiki kuuluvad valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. alba D. C.), sh koonuskapsas (teravapealine kapsas) (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. var. alba D. C. subvar. conica ja subvar. piramidalis) ja punane peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata L. f. rubra (L. Thell).

0704 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kähar peakapsas (savoia kapsas) (Brassica oleracea L. var. bullata D. C. ja var. sabauda L.), hiina kapsas (nt Brassica sinensis ja Brassica pekinensis), nuikapsas (koolrabi) (Brassica oleracea var. gongylodes) ja lillkapsas (Brassica oleracea L. convar. botrytis (L.) Alef var. italica Plenck).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu siiski:

a)

söödav juurvili perekonnast Brassica (naerid klassifitseeritakse rubriiki 0706 ja kaalikad (Brassica napus var. napobrassica) rubriiki 1214);

b)

söödakapsad, nagu punane ja valge üdikapsas (Brassica oleracea var. medullosa) ja lehtkapsas (Brassica oleracea var. viridis, klassifitseeritakse rubriiki 1214.

0706

Porgand, naeris, söögipeet, aed-piimjuur, juurseller, redis jms söödav juurvili, värske või jahutatud

0706 10 00

Porgand ja naeris

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes inimtoiduks sobivad naeri ja porgandi liigid (punased või roosad). Söödaporgand, mis on tavaliselt valge või kahvatukollane, söödanaeris (Brassica campestris var. rapa) ja -kaalikas (Brassica napus var. napobrassica) klassifitseeritakse alamrubriiki 1214 90 10.

0706 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

punapeet e söögipeet (Beta vulgaris var. conditiva);

2.

aed-piimjuur (Tragopogon porrifolius) ja aed-mustjuur (Scorzonera hispanica);

3.

kõik redised ja rõikad: valged, mustad, roosad jne (eelkõige Raphanus sativus var. sativus ja niger);

4.

juurpetersell (Petroselinum crispum var. tuberosum) ja mugul-varesputk (Chaerophyllum bulbosum);

5.

aed-moorputk e pastinaak (Pastinaca sativa);

6.

mugul-nõianõges (Stachys affinis või Stachys sieboldii), mis on kollakasvalge, pikergune ja tavaliselt väikese sõrme suurune risoom lüliliste mugulatega.

Suure tärklise- või inuliinisisaldusega söödavad juured ja mugulad, näiteks maapirn e topinambur, bataat e maguskartul, taro ja jamss, klassifitseeritakse rubriiki 0714.

0707 00

Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud

0707 00 90

Kornišonid

Sellesse alamrubriiki kuulub väikese kurgi liik, kornišon (ühte kilogrammi mahub vähemalt 85 kornišoni).

0708

Kaunviljad, poetatud või poetamata, värsked või jahutatud

0708 10 00

Herned ( Pisum sativum )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik söögiherned liigist Pisum sativum, sh hall hernes (Pisum sativum var. arvense).

Siia ei kuulu lehmahernes (sh musta silmaga variant), mis on alamrubriiki 0708 20 00 kuuluv uba, või kikerhernes perekonnast Cicer, mis kuulub alamrubriiki 0708 90 00.

0708 90 00

Muud kaunviljad

Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 0708 esimese lõigu punktides 3, 4, 5 ja 6 nimetatud tooteid.

0709

Muu köögivili, värske või jahutatud

0709 20 00

Spargel

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes spargli (Asparagus officinalis) noored võrsed.

0709 40 00

Seller (v.a juurseller)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad selleriliigid Apium graveolens L. var. dulce (Mill.) Pers. (varsseller) ja Apium graveolens var. secalinium Alef. (lehtseller).

0709 59 10

Kukeseened

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes kukeseened liikidest Cantharellus cibarius Fries ja Cantharellus friesii Quélet, mis on tavaliselt munakollast värvi. Samalaadsed söödavad liigid nagu valekukeseen (Clitocybe aurantiaca) ja torbikseen (Craterellus cornucopioides), mida kasutatakse mõnikord trühvlite asendajana vorstitoodetes, klassifitseeritakse alamrubriiki 0709 59 90.

0709 59 30

Puravikud

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes puravikud perekonnast Boletus, eelkõige harilik kivipuravik (Boletus edulis).

0709 60 10 kuni 0709 60 99

Perekonna Capsicum või Pimenta viljad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0709, esimene lõik, punkt 5.

0709 92 10 ja 0709 92 90

Oliivid

Oliivid, millest õli on välja pressitud, kuid mille rasvasisaldus on üle 8 %, klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse.

0709 99 10

Salatid, v.a aedsalat ( Lactuca sativa ) ja sigur ( Cichorium spp.)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik salati liigid, v.a aedsalat (Lactuca sativa), sigur ja endiivid (Cichorium spp.). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

põldkännak;

2.

võilill (Taraxacum officinale).

0709 99 20

Lehtpeet e mangold ja hispaania artišokid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lehtpeet e mangold (Beta vulgaris subvar. cicla) ja hispaania artišokk e kardi (Cynara cardunculus).

0709 99 40

Kapparid

Kapparid on mitmeaastase okkalise põõsa, torkava kappari (Capparis spinosa) noored, avanemata õienupud.

0709 99 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

söödav hibisk e okra (Hibiscus esculentus);

2.

rabarber;

3.

hapuoblikas (Rumex acetosa);

4.

jänesekapsas (Oxalis crenata);

5.

suhkurjuur (Sium sisarum);

6.

erinevad kressiliigid: salatkress (Lepidium sativum), ürt-allikkress (Nasturtium officinale), talikress (Barbarea verna), suur mungalill (Tropaeolum majus) jne;

7.

harilik portulak (Portulaca oleracea);

8.

lehtpetersell ja aed-harakputk, v.a juurpetersell ja mugul-varesputk, mis kuuluvad alamrubriiki 0706 90 90;

9.

estragonpuju (Artemisia dracunculus) ja piparrohi (Satureja hortensis e aed-piparrohi ja Satureja montana e mägi-piparrohi);

10.

aedmajoraan (Origanum majorana);

11.

sibulad liilialiste perekonna liikidest Muscari comosum (e tutt-kobarhüatsindid).

Tuleb märkida, et:

a)

suure tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad klassifitseeritakse rubriiki 0714.

b)

teatavad maitsetaimed ei kuulu sellesse alamrubriiki, kuigi neid kasutatakse inimtoiduks; see kehtib eriti alljärgnevate kohta:

1.

aed-liivatee (alamrubriigid 0910 99 31 – 0910 99 39);

2.

loorberilehed (alamrubriik 0910 99 50);

3.

harilik pune e oregano (Origanum vulgare), aedsalvei (Salvia officinalis), vürtsbasiilik (Ocimum basilicum), münt (kõik liigid), raudürt (Verbena spp.), aedruut (Ruta graveolens), harilik iisop (Hyssopus officinalis) ja harilik kurgirohi (Borago officinalis), mis kõik klassifitseeritakse rubriiki 1211.

0710

Külmutatud köögivili, toores või eelnevalt aurutatud või keedetud

HSi selgitavate märkuste käesolevat gruppi käsitlevate märkuste üldosa kolmandas lõigus määratletud väljendit „külmutatud” tuleb vaadelda ka, arvestades Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas 120/75 sätestatud kriteeriume. Kohtuasja C-423/09 otsuses esitatud kõnealuste kriteeriumide tõlgendusest tuleneva analoogia põhjal tekitab külmutamisprotsess olulisi ja pöördumatuid muutusi, mille tagajärjel toode ei ole enam loomulikus olekus.

Seepärast on tooted „külmutatud”, kui toodetes, mida külmutatakse, toimuvad just selle külmutamise tulemusena pöördumatud muutused (eelkõige rakkude struktuuris), mille tagajärjel tooted ei ole enam loomulikus olekus isegi siis, kui need on hakanud sulama või üles sulanud.

0711

Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatud

0711 20 10 ja 0711 20 90

Oliivid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tavaliselt soolvees säilitatud oliivid, millest ei ole veel kibe maitse eemaldatud. Söödavaks muudetud oliivid – isegi üksnes pikemaaegse säilitamisega soolvees – ei kuulu nendesse alamrubriikidesse ning need klassifitseeritakse alamrubriiki 2005 70 00

0711 40 00

Kurgid ja kornišonid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kurgid ja kornišonid, mis on säilitatud suurtes nõudes soolvees, millele võib olla lisatud äädikat või äädikhapet, tagamaks nende lühiajalist säilimist transportimisel ja hoiustamisel niikaua, kuni need ei ole veel tarvitamiskõlblikud. Need tooted sisaldavad tavaliselt vähemalt 10 % massist soola.

Enne tegelikku kasutamist töödeldakse neid tooteid järgmisel viisil, mil nende klassifitseerimine muutub ja need klassifitseeritakse 20. gruppi:

toodetest eemaldatakse osaliselt sool ja neile lisatakse maitseaine (tavaliselt äädikamarinaad),

tooted pannakse väiksematesse säilitusanumatesse (konservi- või klaaspurkidesse, pudelitesse jne) ja pastööritakse, parandamaks säilimist soola ja äädika toimel.

Kurgid ja kornišonid, ka soolvees säilitatavad, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, klassifitseeritakse siiski gruppi 20. Kurgid ja kornišonid, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine, on äratuntavad sellepoolest, et kurgi kogu ristlõike pind on klaasjas, s.o mingil määral läbipaistev.

0711 51 00

Seened perekonnast Agaricus

Käesolevasse alamrubriiki kuuluvad seened võivad olla säilitatud tugevas soolalahuses, millele on lisatud äädikat või äädikhapet.

0711 90 70

Kapparid

Selle alamrubriigi kapparid säilitatakse tavaliselt vaatides soolvees.

0712

Kuivatatud köögivili (tervelt, tükeldatult, viilutatult, purustatult või pulbrina), muul viisil töötlemata

Sellesse rubriiki ei kuulu kuivatatud aedvili, mida ei kasutata köögiviljana, vaid peamiselt parfümeerias, farmaatsias või putukatõrjeks, seenhaiguste tõrjeks vms otstarbeks (rubriik 1211).

0712 90 30

Tomatid

Tomatipulbri klassifitseerimise kohta vaata alamrubriikide 2002 90 11 – 2002 90 99 selgitavad märkused.

0712 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki ei kuulu võilille (Taraxacum officinale) kuivatatud lehed ja juured, kuivatatud hapuoblikas (Rumex acetosa) ja kuivatatud suur mungalill (Tropaeolum majus), mida kasutatakse raviotstarbel (alamrubriik 1211 90 86).

0713

Kuivatatud kaunviljad (poetatud, kooritud või koorimata, tükeldatud või tükeldamata)

Selle rubriigi tooted, mis on mõeldud külvamiseks, on sordiaretuse tooted ja on tavaliselt äratuntavad pakendi järgi (nt kotid, millel on kasutust näitav märgistus) ning nende kõrge hinna poolest.

0713 10 10 ja 0713 10 90

Herned ( Pisum sativum )

Kohaldada alamrubriigi 0708 10 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0713 20 00

Kikerherned (nuudid)

Selle alamrubriigi kikerherned on perekonnast Cicer (peamiselt Cicer arietinum), hoolimata sellest, kas need on külvamiseks, inimtoiduks või loomasöödaks.

0713 31 00

Aedoad sordist Vigna mungo (L.) Hepper või Vigna radiata (L.) Wilczek

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0713 31.

0713 32 00

Kandilised aedoad e adzukioad ( Phaseolus või Vigna angularis )

Adzukioad turustatakse alati kuivadena. Enne kui adzukioad on saavutanud täisküpsuse, on need rohelised ja nende veesisaldus on suur. Kui taim on saavutanud täisküpsuse, muutuvad oad punaseks ja kuivaks.

0713 35 00

Silmoad ( Vigna unguiculata )

Sellesse alamrubriiki kuulub harilik lehmahernes (varem „spargeluba” Dolichos sinensis ssp. sesquipedalis), mida peetakse lehmaherne Vigna liiki kuuluvaks. Nimed „Dolichos unguiculata” ja „Dolichos sinensis” ei ole enam samatähenduslikud liigi Vigna lehmaherne tähistamisel. Vastavalt sellele on hariliku lehmaherne õige nimetus „Vigna unguiculata (L.) Walp. ssp. sesquipedalis”.

0713 40 00

Läätsed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes läätsed perekonnast Ervum või Lens, näiteks paljud tavalise läätse (Ervum lens e Lens esculenta) liigid ja hiirehernes (Ervum ervilia).

0713 90 00

Muud

Käesolevasse alamrubriiki kuulub perekonna Dolichos punauba (v.a alamrubriigi 0713 35 00 harilik lehmahernes ja alamrubriigi 0713 60 00 harilik tuvihernes (Cajanus cajan)), nt lobauba (Dolichos lablab), mõõkjas kanavaalia (Canavalia ensiformis), bengali rasvauba (Mucuna utilis) ja guaaraoa (Cyamopsis tetragonoloba) seemned.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu muude hiireherneste seemned nagu põlduba (Vicia faba) (alamrubriik 1209 29 45) lupiiniseemned (Lupinus) (alamrubriik 1209 29 50).

0714

Maniokk, maranta, saalep, maapirn, bataat jms kõrge tärklise- või inuliinisisaldusega juured ja mugulad (värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, tükeldamata või tükeldatud või graanulitena); saagopalmi säsi

Termin „graanulitena” on määratletud selle grupi märkuses 1.

0714 10 00

Maniokk

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

manioki juuremugulad, mida on kaks põhiliiki (Manihot utilissima ja Manihot aipi); mugulad on asetunud ratta kodaratena; saagiküpsete mugulate mass on 500 g – 3 kg või rohkem;

2.

kokkupressitud maniokijuurte tükkidest või kokkupressitud maniokijuurejahust või -pulbrist valmistatud graanulid (vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0714, teine lõik).

0714 20 10 ja 0714 20 90

Bataadid

Bataadid on ronirohttaime (Ipomea batatas) juuremugulad valge, kollase või punase viljalihaga, olenevalt liigist.

0714 90 20

Maranta, saalep jms kõrge tärklisesisaldusega juured ja mugulad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

maranta e aroruudi juured, mis kuuluvad erinevatesse juurviljade liikidesse, vastavalt oma päritolule: roogmaranta (Maranta arundinacea), india maranta (Maranta indica), nahkhiirelill (Tacca pinnatifida), söödav kanna (Canna edulis);

2.

saalepi juured, mis on pärit erinevate liikide taimedelt perekonnast Orchis;

3.

daalia surnud juured ja muude lillede surnud juuremugulad;

4.

söödava lõikheina (Cyperus esculentus) mugulad, tuntud ka kui maamandlid.

0714 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad maapirni erinevad liigid (näiteks Helianthus tuberosus, Helianthus strumosus ja Helianthus decapetalus) ning tärklistsisaldav saago, mida saadakse teatavate palmide (Metroxylon, Rumphii, Raphia ruffia, Arenga, etc.) tüve südamikust.

GRUPP 8

SÖÖDAVAD PUUVILJAD, MARJAD JA PÄHKLID; TSITRUSVILJADE JA MELONITE KOOR

Üldist

Sellesse gruppi kuuluvad ka destilleerimiseks purukspressitud puuviljad pudrutaolise massina, isegi kui loomulik käärimine on alanud.

0801

Kookospähklid, brasiilia pähklid ja kašupähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0801 21 00 ja 0801 22 00

Brasiilia pähklid

Brasiilia pähklid e parapähklid on tugeva koorega pähklid, mille kuju ja suurus meenutab mandariinilõiku; koore sees on kolmnurksed suured tuumad pruunide kiuliste viljakapslitega.

0802

Muud pähklid, värsked või kuivatatud, lüditud või lüdimata, kooritud või koorimata

0802 21 00 ja 0802 22 00

Sarapuupähklid ( Corylus spp.)

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka hariliku sarapuu pähklid (Corylus avellana viljad), kõrgetüvelise sarapuu pähklid (Corylus colurna viljad) ja filbertpähklid (Corylus maxima viljad).

0802 41 00 ja 0802 42 00

Kastanid ( Castanea spp.)

Nendesse alamrubriikidesse kuulub üksnes söödav kastan perekonnast Castanea; seetõttu ei kuulu siia vesipähkel (Trapa natans'i vili), mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0802 90 85, ja hobukastan (Aesculus hippocastanum'i vili), mis klassifitseeritakse rubriiki 2308.

0802 51 00 ja 0802 52 00

Pistaatsiad

Pistaatsiad on hariliku pistaatsia (Pistacia vera) viljad, mida kasvatatakse peamiselt Sitsiilias, Kreekas ja Lähis-Idas.

Pistaatsiapähkel on väikese oliivi suurune ja koosneb pehmest, õhukesest viljaluust (mis on tavaliselt niiske, punakaspruun, väga ebatasane ja kergelt aromaatne) ja heledast puitjast kahepoolmelisest kestast ning piklikust tuumast (pistaatsiamandlist) punakaspruuni seemnekesta ja helerohelise sisu ning meeldiva, maheda lõhnaga.

0802 90 50

Piiniapähklid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka piiniapähklid (Pinus pinea viljad), ka käbidega.

0802 90 85

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka alpi seedermänni seemned (Pinus cembra viljad), ka käbidega.

0803

Värsked või kuivatatud banaanid, k.a jahubanaanid

0803 10 10

Värsked

Jahubanaanid e keedubanaanid võivad kasvada kuni 50 cm pikaks. Need on alamrubriigi 0803 90 10 banaanidest suuremad ja nende läbilõige on nurgelisem. Jahubanaanides sisalduv tärklis erineb tavaliste banaanide tärklisest selle poolest, et see valmimisel ei suhkrustu. Jahubanaanidel ei ole iseloomulikku lõhna. Need ei ole toorelt söödavad. Need koristatakse tavaliselt rohelistena ja süüakse keedetult.

0804

Värsked või kuivatatud datlid, viigimarjad, ananassid, avokaadod, guajaavid, mangod ja mangostanid

0804 40 00

Avokaadod

Avokaadod on avokaadopuu e ameerika pirnloorberi (Persea americana Mill.) viljad. Need on sageli suhteliselt suured ja sordist olenevalt ümmargused, pirnikujulised või pika kaelaga pudeli kujulised luuviljad, milles on mõnikord üsna suur luuseeme. Koor on kas tumeroheline, karmiinpunane, purpurpunane või kollane. Koore all olev tihke viljaliha on küpsena rohekasvalge (kivi ümbert heledam).

0804 50 00

Guajaavid, mangod ja mangostanid

Guajaavid e guaavid on hariliku guajaavipuu (Psidium guayava L.) viljad. Guajaavid on marjad, mille viljaliha on erineva värvusega (valkjas, roosa, kreemjas, punakas või roheline) ja paljude väikeste seemnetega.

Mangod e mangoploomid on mangopuu e india mangopuu (Mangifera indica) viljad. Mangod on lameda, kiulise kiviga luuviljad. Mango sorte on palju, need erinevad üksteisest massi (150 g – 1 kg), magususe ja lõhna poolest (mõnedel sortidel on nõrk tärpentini maitse).

Mangostanid on mangostanipuu e hariliku gartsiinia (Garcinia mangostana) viljad. Küpsena on need violetsed marjad paksu viljakestaga, milles on palju seemneid, mida ümbritseb eriti hõrgu maitsega käsnataoline valge, suhkurmagus seemnerüü.

0805

Värsked või kuivatatud tsitrusviljad

0805 10 20

Magusad apelsinid, värsked

Sellesse rubriiki kuuluvad üksnes apelsinidc liigist Citrus sinensis.

Siia kuuluvad veri- ja poolveriapelsinid.

Veriapelsinid on apelsinid, mille koor (sageli üle poole koore pindalast), viljaliha ja mahl on karotiinisisalduse tõttu punase varjundiga. Poolveriapelsinid on tavaliselt vähem punakad ning punane varjund on üksnes viljalihas ja mahlas näha.

Veriapelsinide hulka kuuluvad järgmised sordid: „Blood ovals”, „sanguinas redondas”, „Navels sanguinas”, „Sanguinelli”, „Doubles fines”, „Washington sanguines” või „improved doubles fines” või „large sanguines” ja „Portuguese”.

0805 10 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pomerantsid, pomerantsipuu (Citrus aurantium) viljad. Neid kasutatakse peamiselt hoidiste valmistamiseks.

0805 20 30

Monrealid ja satsumad

Satsumad (Citrus reticulata Blanco var. unshiu (Swing)) on mandariini üks algseid sorte. Suur, kollakasoranž vili on mahlane, magusavõitu ja ilma seemneteta.

0805 20 50

Mandariinid ja vilkingid

Mandariine (Citrus nobilis Lour. või Citrus reticulata Blanco) võib tavalistest apelsinidest eristada nende väiksema, pisut laiaks litsutud kuju poolest, neid on kergem koorida. Mandariinilõigud on selgesti eraldatavad ja nende maitse on magusam ja aromaatsem.

Vilkingid on mandariinisortide „Willow leaf” ja „Temple mandarin e King mandarin” (mis on ise mandariini ja pomerantsi hübriid) hübriidid. Vilkingid on mandariinide sarnased, kuid suuremad ja ühest otsast teravamad.

0805 20 70

Tangeriinid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad tangeriinid (Citrus reticulata Blanco var. tangerina).

0805 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

tangelo ning tangeriini ja greibi e kreebu (k.a pomelo) hübriid;

2.

ortaniik, apelsini ja tangeriini hübriid;

3.

„malaquina”, apelsini ja mandariini hübriid;

4.

tangor, mandariini ja tangelo ning tangeriini hübriid.

0805 40 00

Greibid, k.a. pomelid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka greibipuu (Citrus grandis ja Citrus paradisi) viljad. Nendel tsitrusviljadel on helekollane koor ja need on tavaliselt apelsinidest suuremad, ümmargused, pisut laiaks litsutud kujuga, kollase või roosaka viljaliha ja hapuka maitsega.

0805 50 90

Laimid ( Citrus aurantifolia , Citrus latifolia )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik sordid liikidest Citrus aurantifolia ja Citrus latifolia.

Laimid on väikesed, peaaegu ümmargused või ovaalsed puuviljad, mille õhuke roheline või rohekaskollane koor on viljaliha küljes tugevasti kinni. Mahlane sisu on roheline ja väga hapu.

0805 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

näsasidrunid (Citrus medica), suur sidrunisarnane puuvili väga paksu ja kühmulise koorega; viljaliha on hapukas ja väga aromaatne. Suhkurdatud kujul kasutatakse nende koort (sukaadi) palju kookide ja kondiitritoodete valmistamisel;

2.

kinkanid (Fortunella japonica,F. hindsii ja F. margarita), suure oliivi suurused, ümmargused või piklikud (ka otstest ümarad) puuviljad, millel on sile koor. Viljaliha on vähe ja see on kergelt hapukas. Koor on magus ja seda süüakse toorelt või püreena. Kinkaneid kasutatakse ka kondiitritööstuses;

3.

„chinotto” (Citrus aurantium var. myrtifolia);

4.

bergamotid (Citrus aurantium var. bergamia) moodustavad kahvatukollaste ja pirnikujuliste kergelt hapuka maitsega apelsinide liigi ja neid kasutatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks;

5.

sviiti (Citrus grandis Osbeck × Citrus paradisi Macf.), vähehapu pomeli ja valge viljalihaga greibi hübriid, erkrohelist või kuldset värvi paksu koorega; veidi suurem kui greip, kuid tal on vähem seemneid ja magusam maitse.

0806

Värsked või kuivatatud viinamarjad

0806 10 10

Lauaviinamarjad

Lauaviinamarjad erinevad üldiselt veiniviinamarjadest nii välisilme kui ka pakkimisviisi poolest. Kui lauaviinamarjad pakitakse tavaliselt kastidesse, pappkastidesse, kandealustele, lattkastidesse või väikestesse suletud pakk-korvidesse, siis veiniviinamarjad pakitakse suurtesse korvidesse, lahtistesse pakk-kastidesse või toobritesse, milles viinamarjad on sageli tihedalt pakituina, purustatuina või pooleldi mahlaks pressituina.

0806 20 10

Korindid

Korindid on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Korinthiaki N.” („Black Corinth”) marjadest. Need on väikesed, ümmargused, ilma õieraagudeta ja peaaegu seemneteta väga magusad rosinad, mille tume punakaslilla värvus on musta varjundiga.

0806 20 30

Sultanad

Sultanad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Soultanina B.” (või „Thompson seedless”) marjadest. Need on seemneteta, keskmise suurusega magusad rosinad, mille kuldkollane värvus on pruunika varjundiga.

0806 20 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik muud rosinad peale korintide ja sultanade.

Kuivatatud muskaatviinamarjad on kuivatatud tooted, mis on saadud hariliku viinapuu (Vitis vinifera L.) sortide (kultivaride) „Moschato Alexandreias B.” (või „Muscatel” või „Malaga”) marjadest. Need on seemnetega rosinad.

0807

Värsked melonid (k.a arbuusid) ja papaiad

0807 11 00

Arbuusid

Arbuusid on puuviljad liigist Citrullus vulgaris Schrad. Need võivad kasvada kuni 20 kg raskuseks. Väga mahlane viljaliha, mis ei ole väga magus, on tavaliselt erepunase värvusega ja sisaldab musti seemneid.

0807 19 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad puuviljad liigist Cucumis melo paljude sortidega, eelkõige võrkmelon (var. reticulatus Naud.), mille koor on võrkja mustriga, zardmelonid (var. saccharus Naud.), mille koor on samuti võrkja mustriga, kantaluupmelonid (var. cantalupensis Naud.), mille koor on sügavate pikivagudega, talimelonid e kassabamelonid (var. inodorus Naud.) ja siledakoorelised melonid. Vili on tavaliselt kogukas, kerakujuline või ovaalne, kas sileda või kareda koorega; viljaliha on tihe ja mahlane, kollakasoranž või valge, magusa maitsega ja aromaatne. Puuvilja kiulises ja õõnsas säsis on rohkesti lamedaid ovaalseid seemneid, mis on läikivad ja kollakasvalged.

0807 20 00

Papaiad

Papaiad (Carica papaya) on pikergused või ümmargused, kas siledad või veidi soonilised puuviljad. Küpse puuvilja värvus varieerub kollakasrohelisest oranžini, ja mass võib olla mõnesajast grammist mitme kilogrammini. Konsistentsilt melonile sarnane kollakasoranži viljaliha magusus ja aromaatsus on varieeruv ja selle sees olev õõnsus sisaldab arvukalt ümmargusi, musti, viljalihasse kinnitunud seemneid.

0808

Värsked õunad, pirnid ja küdooniad

0808 10 10

Siidriõunad, lahtiselt, 16. september – 15. detsember

Sellesse alamrubriiki kuuluvad õunad, mida oma väljanägemise ja omaduste poolest (suuruse ja kvaliteedi järgi sorteerimata, dessertõuntest tavaliselt väiksemad, maitselt hapud või ebameeldivad, halva kvaliteediga jne õunad) saab kasutada üksnes kas kääritatud või kääritamata jookide valmistamiseks. Neid transporditakse lahtiselt, ilma eraldajateta (nt raudteevagunites, suurtes konteinerites, veoautodes või praamidel).

0808 30 10

Siidripirnid, lahtiselt, 1. august – 31. detsember

Kohaldada alamrubriigi 0808 10 10 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0809

Värsked aprikoosid, kirsid, virsikud (k.a nektariinid), ploomid ja laukaploomid

0809 21 00 ja 0809 29 00

Kirsid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik kirsisordid, sh metsikud kirsid ja eelkõige hapukirsid (Prunus cerasus'e viljad), murelid (Prunus cerasus var. austera viljad), südakirsid (Prunus avium var. juliana viljad), kõhrkirsid e bigarookirsid (Prunus avium var. duracina viljad) ja maguskirsid (Prunus avium'i e Cerasus avium'i viljad).

0809 30 10 ja 0809 30 90

Virsikud, k.a nektariinid

Vastupidi virsikutele on nektariinid sileda koorega.

0809 40 90

Laukaploomid

Laukaploomid on metsploomipuu e laukapuu (Prunus spinosa) viljad.

0810

Muud värsked marjad ja puuviljad

0810 20 10

Vaarikad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad Rubus idaeus'e, Rubus illecebrosus'e, Rubus occidentalis'e ja Rubus strigosus'e viljad. Ühtedel sortidel on punased, teistel valged viljad.

0810 30 10

Mustad sõstrad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes nigrum L. ümmargused marjad.

0810 30 30

Punased sõstrad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad liigi Ribes rubrum L. marjad.

0810 40 10

Pohlad (marjad liigist Vaccinium vitis-idaea )

Marjad on punased või roosad.

0810 40 30

Mustikad (marjad liigist Vaccinium myrtillus )

Marjad on sinikasmustad.

0810 50 00

Kiivid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kiivid liigist Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa.

Need munasuurused viljad on pudrutaolise viljalihaga, kibemagusa maitsega ja nende karvane koor on rohekaspruuni värvusega.

0810 90 20

Tamarindid, kašuõunad, litšid, jakad, sapotilli ploomid, kannatuslille viljad, karamboolad ja pitahaiad

Tamarindid (Tamarindus indica ja Tamarindus officinalis'e viljad) klassifitseeritakse alamrubriiki 0813 40 65, juhul kui need on sellisel kujul nagu rahvusvahelises kaubavahetuses tavaliselt tollile esitatakse (kaunad või üksnes sisu, kuhu ei ole lisatud suhkrut ega muid aineid ning mida ei ole muul viisil töödeldud).

Jaka on erilehise leivapuu Artocarpus heterophylla või Artocarpus integrifolia vili. Litš on hiina litšipuu Litchi chinensis vili. Sapotilli ploomid on sapotillipuu e kummimanilkaara Achras sapota viljad.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kannatuslille viljad e granadillid e passioonid (nt „maracuja”), nagu näiteks järgmised liigid: purpur-kannatuslill (Passiflora edulis), suureviljaline kannatuslill (Passiflora quadrangularis) ja keeljas kannatuslill (Passiflora ligularis).

0810 90 75

Muud

Lisaks toodetele, mis on nimetatud HS selgitavate märkuste rubriigi 0810 teise lõigu punktis 8 (v.a litšid ja sapotilli ploomid), kuuluvad sellesse alamrubriiki:

1.

hariliku maasikapuu (Arbutus unedo) viljad;

2.

hariliku kukerpuu (Berberis vulgaris) marjad;

3.

hariliku astelpaju (Hippophäe rhamnoides) marjad;

4.

aedpihlaka marjad (nt Sorbus domestica ja Sorbus aria marjad);

5.

annoona viljad: suhkurõunapuu e peruu annoona (Annona cherimola) viljad (suhkurannoonad e kerimoiad), ja võrkannoona (Annona reticulata) viljad (võrkannoonad);

6.

eri sordid liigist Physalis või hariliku füüsali e juudikirsi (Physalis alkekengi) viljad (hiina laternad) või maasikafüüsali (Physalis pubescens) viljad;

7.

„flacourtia” (Flacourtia cataphracta) ja ideesia (Idesia polycarpa) viljad;

8.

hariliku astelpihlaka (Mespilus germanica) viljad ja jaapani villpöörise (Eriobotrya japonica) viljad (nisperod);

9.

Sapotaceae-liigi viljade eri sordid, nt sapotad (Lucuma mammosa viljad), välja arvatud sapotilli ploomid, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0810 90 20;

10.

Aktiniidia söödavad liigid, v.a kiivid (Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa), mis kuuluvad alamrubriiki 0810 50 00;

11.

Sapindaceae-liigi viljade eri sordid, nt takjasnefeelium e rambutan (Nephelium lappaceum'i vili) ja Nephelium mutabile viljad, välja arvatud litšid, mis klassifitseeritakse alamrubriiki 0810 90 20;

0811

Külmutatud puuviljad, marjad ja pähklid, kuumtöötlemata, aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

HSi selgitavate märkuste käesolevat gruppi käsitlevate märkuste üldosa teises lõigus määratletud väljendit „külmutatud” tuleb vaadelda ka, arvestades Euroopa Liidu Kohtu otsuses kohtuasjas 120/75 sätestatud kriteeriume. Kohtuasja C-423/09 otsuses esitatud kõnealuste kriteeriumide tõlgendusest tuleneva analoogia põhjal tekitab külmutamisprotsess olulisi ja pöördumatuid muutusi, mille tagajärjel toode ei ole enam loomulikus olekus.

Seepärast on tooted „külmutatud”, kui toodetes, mida külmutatakse, toimuvad just selle külmutamise tulemusena pöördumatud muutused (eelkõige rakkude struktuuris), mille tagajärjel tooted ei ole enam loomulikus olekus isegi siis, kui need on hakanud sulama või üles sulanud.

Alamrubriikides kasutatud termini „suhkrusisaldus” kohta vaata selle grupi lisamärkus 1.

0811 20 31

Vaarikad

Vaata alamrubriigi 0810 20 10 selgitavad märkused.

0811 20 39

Mustad sõstrad

Vaata alamrubriigi 0810 30 10 selgitavad märkused.

0811 20 51

Punased sõstrad

Vaata alamrubriigi 0810 30 30 selgitavad märkused.

GRUPP 9

KOHV, TEE, MATE JA VÜRTSID

Üldist

Vürtsisegude ja vürtside, millele on lisatud muid aineid, klassifitseerimine määratakse selle grupi märkusega 1.

Selle märkuse kohaselt ei kuulu käesolevasse gruppi vürtsisegud muude ainetega, millel ei ole vürtside olulisi omadusi. Kui sellised segud on maitsestamissegud, kuuluvad need rubriiki 2103. Vahetult jookide maitsestamiseks ja aromatiseerimiseks või jookide valmistamiseks kasutatavate ekstraktide valmistamiseks kasutatavate segude kohta, mis koosnevad vürtsidest või taimedest, taimeosadest, seemnetest, puuviljadest või pähklitest (terve, viilutatud, purustatud või jahvatatud) või muudesse gruppidesse (7, 11, 12 jne) kuuluvatest maitseainetest, vaata käesoleva grupi HS selgitavate märkuste üldosa, kuues ja seitsmes lõik.

Taimeosade jäänused ja jäägid, mis paratamatult tekivad maitseainete koristamisel ja sellele järgneval töötlemisel (nt sortimisel või kuivatamisel) või säilitamise või transportimise ajal, klassifitseeritakse alamrubriiki „purustamata ja jahvatamata”, v.a juhul, kui toode on ilmselgelt tahtliku purustamise tulemus (ilmneb nt ühtlasest koostisest).

Käesoleva grupi eri rubriikides kasutatud termin „purustatud või jahvatatud” ei hõlma tükkideks lõigatud tooteid.

0901

Kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad

0901 11 00 ja 0901 12 00

Röstimata kohv

Nendesse alamrubriikidesse kuulub röstimata kohv igasugusel kujul, kas kofeiiniga või ilma (sh oad või sortimisel, sõelumisel jne eraldatud purunenud osad), isegi kui see on mõeldud muuks kui kohvi valmistamiseks (nt kofeiini ekstraheerimiseks).

0901 11 00

Kofeiiniga

Sellesse alamrubriiki kuulub röstimata kohv, kui sellest ei ole kofeiin ekstraheeritud.

0901 12 00

Kofeiinivaba

Sellesse alamrubriiki kuulub röstimata kohv, millest on kofeiin ekstraheeritud. Tavaliselt on selliselt töödeldud kohvi kofeiinisisaldus kuni 0,2 % kuivaine massist.

0901 21 00 ja 0901 22 00

Röstitud kohv

Nendesse alamrubriikidesse kuulub alamrubriikide 0901 11 00 ja 0901 12 00 selgitavates märkustes nimetatud röstitud kohv, ka enne röstimist märgmenetlusel töödeldud, ka jahvatatud või kokku pressitud.

0901 21 00

Kofeiiniga

Kohaldada alamrubriigi 0901 11 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0901 22 00

Kofeiinivaba

Kohaldada alamrubriigi 0901 12 00 selgitavaid märkusi vastavate muudatustega.

0901 90 10

Kohviubade kestad ja koored

Kestad on õhukesed sarvkestad, mis ümbritsevad kohvikirsi viljaliha sees olevat tavaliselt kahte seemet (kohviuba).

Kohvioa koor on iga kohvioa ümber olev hõbejas sarvkest, mis eemaldatakse röstimisega.

0901 90 90

Kohvi sisaldavad kohviasendajad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0901 esimese lõigu punktis 5 nimetatud tooted. Need segud võivad olla jahvatatud või jahvatamata või isegi kokku pressitud.

0904

Piprad perekonnast Piper ; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad

0904 11 00

Purustamata ja jahvatamata

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 0904 punktis 1 nimetatud tooted. Tuleb märkida, et sellesse alamrubriiki klassifitseeritakse ka purunenud pipraterad ja pipraosakesed, kui need silmnähtavalt ei ole tahtliku jahvatamise või purustamise tulemus. See kehtib ka ebapuhtast piprast koosneva vürtsitolmu või -jääkide kohta.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka äädikalahuses või soolvees säilitatavad rohelised pipraterad, ka siis, kui on lisatud väheses koguses sidrunhapet.

0904 21 10 kuni 0904 22 00

Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 0904 punktis 2 nimetatud tooted, kui need on kuivatatud, purustatud või jahvatatud.

0904 21 10

Paprika ( Capsicum annuum )

Sellesse alamrubriiki kuulub paprika (Capsicum annuum), suhteliselt suur köögivili, maheda (mitte põletava) maitsega. Paprikaid võib olla erivärvilisi. Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes kuivatatud paprika, kas tervena või tükeldatult, kuid mitte purustatud ega jahvatatud.

0906

Kaneel ja kaneelipuu õied

0906 11 00 ja 0906 19 00

Purustamata ja jahvatamata

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad näiteks:

1.

torukesed üksteise ümber keerdunud kaneelikoore liistakutest, mis võivad olla kuni 110 cm pikad;

2.

teatavasse pikkusesse (nt 5–10 cm) lõigatud kaneelitorukesed;

3.

eri pikkuse ja laiusega kooretükid nagu „quillings” (kaneelitorukeste standardsesse pikkusesse lõikamisest tekkivad killud ja jäägid), „featherings” ja „chips” (kaneelikoore tükikesed, mis tekivad koorimisel ja mida kasutatakse eelkõige kaneeliõli valmistamiseks).

0906 11 00

Kaneel ( Cinnamomum zeylanicum Blume )

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 0906 11.

0907

Nelk (kogu vili, pungad ja varred)

Sellesse alamrubriiki kuulub ka purustatud ja jahvatatud nelk.

0908

Muskaatpähkel, muskaatõis ja kardemon

0908 11 00

Purustamata ja jahvatamata

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, lõik a.

Sellesse alamrubriiki kuuluv muskaatpähkel on muskaatpähklipuu e lõhnava muskaadipuu (Myristica fragrans) seeme.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eeterlike õlide või lõhnaainete tööstuslikuks tootmiseks kasutatavad terved muskaatpähklid, mis on kahjurite tõrjeks sageli lubjapiimaga töödeldud, ning halvema kvaliteediga muskaatpähklid, nagu näiteks kuivetunud või saagikoristamisel purunenud ja mis turustatakse nimetuse all „puru”, „BWP” (purunenud, ussitanud, pehkinud) või „defektne”.

0908 21 00 ja 0908 22 00

Muskaatõis

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, punkt b.

0908 31 00 ja 0908 32 00

Kardemon

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0908, lõik c, punktid 1–4.

0909

Aniisi, tähtaniisi, apteegitilli, koriandri, ristiköömne või köömne seemned; kadakamarjad

0909 21 00 ja 0909 22 00

Koriandri seemned

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik.

Koriandri seemned on kerajad, kollakaspruuni värvi. Need on magusa ja veidi kirbe maitsega.

0909 31 00 ja 0909 32 00

Ristiköömne seemned

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik.

Ristiköömned (Cuminum cyminum) on ovaalsed ja konarlikud.

0909 61 00 ja 0909 62 00

Aniisi, tähtaniisi, köömne või apteegitilli seemned; kadakamarjad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0909, esimene ja kolmas lõik.

Köömned (Carum carvi) on ovaalsed, piklikud ja konarlikud.

0910

Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

0910 11 00 ja 0910 12 00

Ingver

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, lõik a.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ingveri (Amomum zingiber L.) värsked, kuivatatud või purustatud risoomid. Nendesse alamrubriikidesse kuulub nii must ingver (koorimata risoom) kui ka valge ingver (kooritud risoom).

0910 20 10 ja 0910 20 90

Safran

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punkt b.

0910 30 00

Kollajuur e kurkum

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punkt c.

Tavaliselt turustatakse ümaraid kollajuuri, mis on suured ja ümarad esmased risoomid peajuurest, kuna aga pikad kollajuured on teisesed risoomid kõrvaljuurtest ja on ovaalsed või silindrilised.

0910 91 05 kuni 0910 91 90

Selle grupi märkuse 1 punktis b määratletud segud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0910, punktid e ja g.

0910 91 05

Karri

Karripulber on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 0910 punktis e; nendesse segudesse lisatud vähesed kogused muid aineid (sool, sinepiseemned, jahvatatud kaunviljad) ei muuda karripulbrite klassifitseerimist.

0910 99 31 kuni 0910 99 39

Aed-liivatee

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad paljud aed-liivatee liigid (Thymus vulgaris, Thymus zygis, Thymus serpyllum L. e nõmm-liivatee), kuivatatud või mitte.

0910 99 31

Nõmm-liivatee ( Thymus serpyllum L.)

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes liigi Thymus serpyllum L. nõmm-liivatee.

0910 99 33

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka korjatud ja kuivatatud lehed ning õied liikidest Thymus vulgaris ja Thymus zygis.

0910 99 50

Loorberilehed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad hariliku loorberipuu (Laurus nobilis) lehed, ka kuivatatud.

0910 99 91 ja 0910 99 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad aedtilli (Anethum graveolens) seemned, kani ja mauripipar, mida saadakse etioopia ksüloopia e etioopia mauripipra e kumba (Xylopia aethiopica) viljadest.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski alljärgnevad tooted, kuigi neid kasutatakse üldiselt maitseainetena:

a)

sinepiseemned (rubriik 1207);

b)

kõigi kalganiliikide risoomid (rubriik 1211);

c)

värvisafloori (Carthamus tinctorius või Carthamus oxyacantha või Carthamus palaestinus) õitest valmistatud värvaine, mis on pärissafranist punasem (rubriik 1404).

Paljud maitsetaimed, mis ei ole rangelt võttes vürtsid, klassifitseeritakse selle grupi asemel eelkõige gruppidesse 7 ja 12 (vaata nende gruppide selgitavaid märkusi).

GRUPP 10

TERAVILI

Üldist

Kuivatatud kõrsviljade (nt maisi) viljapead, tõlvikud ja pöörised, mida on pleegitatud, värvitud, immutatud või muul viisil dekoratiivseks otstarbeks töödeldud, klassifitseeritakse alamrubriiki 0604 90 99.

Teravili klassifitseeritakse käesolevasse gruppi ka siis, kui seda on säilitamise otstarbel kuumtöödeldud, mille tulemusena terad võivad osaliselt geelistuda ja mõnikord ka lõhkeda. Osaline geelistumine (eelželatiniseerumine) toimub kuivatusprotsessi käigus ainult väga väikesel osal teradest. Tärklise selline muundamine ei ole kuumtöötlemise eesmärk, vaid üksnes kõrvalmõju. Kõnealust töötlemisviisi ei tule 10. grupi märkuse 1 B tähenduses pidada väljendiks „muul viisil töödeldud”.

1001

Nisu ja meslin

1001 11 00 ja 1001 19 00

Kõva nisu

Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1 ja HS selgitavad märkused, rubriik 1001, esimene lõik punkt 2.

1001 91 20

Harilik nisu ja meslin seemneks

Seemnevili on selekteeritud teravili ja see on tavaliselt äratuntav pakendi järgi (nt kotid, millel on kasutust näitav märgistus) ning kõrge hinna poolest.

Seemnevilja võib puhtida, kaitseks kahjurite ja lindude eest.

1003

Oder

1003 10 00

Seemneks

Vaata alamrubriigi 1001 91 20 selgitavad märkused.

1006

Riis

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1008

Tatar, hirss ja kanaari paelrohi; muu teravili

1008 60 00

Tritikale

Tritikale on hübriidsort, mis on saadud nisu ja rukki ristamise tulemusena. Tera on tavaliselt rukkiterast suurem ja pikem ning sageli nisuterast suurem ja pikem; pealmine kiht on krobeline.

GRUPP 11

JAHVATUSTÖÖSTUSE TOOTED; LINNASED; TÄRKLIS; INULIIN; NISUGLUTEEN

Lisamärkus 2

Kookospähkli puhul kohaldatakse selle grupi lisamärkust 2 ainult kookosjahu, -manna ja -pulbri suhtes. Riivitud ja kuivatatud kookospähkel klassifitseeritakse alamrubriiki 0801 11 00, see ei kuulu rubriiki 1106, isegi kui see vastab selle grupi lisamärkuse 2 punktis b sätestatud kriteeriumidele.

Riivitud ja kuivatatud kookospähkel esitatakse tollile viiludena, väikeste tükkidena või õhukeste ribadena. Kookosjahu, -manna ja -pulber koosnevad peeneteralistest osakestest.

 

1101 00

Püülijahu nisust või meslinist

Vaata selle grupi märkus 2.

Selle rubriigi püülijahu võib sisaldada vähese määral soola (tavaliselt kuni 0,5 %) ning vähesel määral amülaasi, jahvatatud idusid ja röstitud linnaseid.

1102

Püülijahu muust teraviljast, v.a nisust ja meslinist

Vaata selle grupi märkus 2.

Selle rubriigi püülijahu võib sisaldada vähese määral soola (tavaliselt kuni 0,5 %) ning vähesel määral amülaasi, jahvatatud idusid ja röstitud linnaseid.

1102 20 10 ja 1102 20 90

Maisijahu

Rasvasisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas H sätestatud analüütilist meetodit komisjoni määruse (EMÜ) nr 1748/85 (EÜT EÜT L 167, 27.6.1985, lk 26) kohaselt.

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka „masa-jahuks” nimetatav maisijahu, mis saadakse „seisutamisel” („nikstamaliseerimine”), millele on iseloomulik maisiterade keetmine ja leotamine kaltsiumhüdroksiidilahuses ning sellele järgnev kuivatamine ja jahvatamine.

Mis tahes täiendav töötlemine, näiteks röstimine, viib siiski selleni, et kõnealust toodet ei klassifitseerita enam rubriiki 1102 (tavaliselt 19. grupp).

1103

Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid

1103 11 10 kuni 1103 19 90

Tangud ja lihtjahu

1.

Vaata selle grupi märkused 2 ja 3.

2.

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1103, esimesed kuus lõiku.

3.

Tooted, mis ei vasta selle grupi märkuses 3 sätestatud sõelanalüüsi nõuetele, klassifitseeritakse rubriiki 1104.

Tooted, mis vastavad selle grupi märkuses 3 sätestatud sõelanalüüsi nõuetele, kuid mis on poleeritud ja ümardatud (kruupideks jahvatatud), s.t on kruupidena, klassifitseeritakse rubriigi 1104 vastavasse poleeritud teri käsitlevasse alamrubriiki.

1103 13 10 ja 1103 13 90

Maisist

Rasvasisalduse määramise kohta vaata alamrubriikide 1102 20 10 ja 1102 20 90 selgitavad märkused.

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka „masa-jahuks” nimetatav maisitang ja -jahu, mis saadakse „seisutamisel” („nikstamaliseerimine”), millele on iseloomulik maisiterade keetmine ja leotamine kaltsiumhüdroksiidilahuses ning sellele järgnev kuivatamine ja jahvatamine.

Mis tahes täiendav töötlemine, näiteks röstimine, viib siiski selleni, et kõnealust toodet ei klassifitseerita enam rubriiki 1103 (tavaliselt 19. grupp).

1103 20 25 kuni 1103 20 90

Graanulid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1103, viimane lõik.

1104

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud

Teraviljahelbed, mis kuuluvad alamrubriikidesse 1104 12 90, 1104 19 69 ja 1104 19 91, on enne kroovitud ja siis valtsitud teravili.

1104 22 40 kuni 1104 29 89

Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega)

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1104, teine lõik punktid 2–5.

1104 22 50

Kruubid

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1104 teise lõigu punktis 4 nimetatud kruupide (poleeritud terade) kuuluvad sellesse alamrubriiki viljatera tükikesed, mis on kujult ümmargused graanulid.

1104 22 95

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kroovimata teravilja tükikestest tooted, mis ei vasta selle grupi märkuses 3 sätestatud sõelanalüüsi nõuetele.

1104 23 40

Kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või jämejahvatusega; kruubid

Mõiste „kruubid” määratlemiseks vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused.

1104 23 98

Muud

Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused.

Kroovimata puhastatud maisiterade sõelumisel saadud purunenud maisiterad, mis vastavad käesoleva grupi märkuses 2 A sätestatud kriteeriumidele, klassifitseeritakse käesolevasse alamrubriiki „jämejahvatusega, muul viisil töötlemata” teraviljana.

1104 29 05

Kruubid

Vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused.

1104 29 08

Muud

Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused.

1104 29 30

Kruubid

Vaata alamrubriigi 1104 22 50 selgitavad märkused.

1104 29 51 kuni 1104 29 59

Jämejahvatusega, muul viisil töötlemata

Vaata alamrubriigi 1104 22 95 selgitavad märkused.

1104 30 10 ja 1104 30 90

Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1104, teine lõik, punkt 6.

1106

Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest, rubriigi 0714 saagost, juurtest või mugulatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber; grupi 8 toodetest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

Terminid „peenjahu”, „jämejahu” ja „pulber” on määratletud selle grupi lisamärkuses 2.

Pastakujul olevad tooted ei kuulu sellesse rubriiki.

1107

Linnased, röstitud või röstimata

1107 10 11 kuni 1107 10 99

Röstimata

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik linnased, milles on teraviljatärklise suhkruks lagundamiseks vajalik diastaatiline aktiivsus. Taolisteks linnasteks on näiteks rohelised linnased, leotamisfaasis olevad õhustatud linnased ja kuivatatud linnased, millest viimaseid jagatakse (kaubanduslikus mõttes) sageli heledateks (Pilsner-tüüpi) ja tumedateks (München-tüüpi) linnasteks.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka inimtoiduks ette nähtud rohelised linnased, mida kasutatakse samal viisil kui köögiviljaidusid, kuna tegemist on viljateradega, mis on hakanud idanema, kuid mida ei ole veel kuivatatud.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvatele kõikide linnaste teradele on omane jahune ja mure valge sisu. Tumedate linnaste (München-tüüpi) puhul on siiski umbes 10 % teradest sisu värvus kollasest pruunini. Terade sisu on kuiv ja mure. Jahvatamisel saadakse neist pehme peenjahu.

1107 20 00

Röstitud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik röstimise tagajärjel vähenenud või täielikult kadunud diastaatilise aktiivsusega linnased ja mida kasutatakse seetõttu õlletegemisel üksnes röstitud linnaste lisandina, et anda õllele spetsiifiline värvus ja maitse.

Taoliste linnaste terade sisu värvus varieerub määrdunudvalgest mustani, olenevalt linnaste tüübist.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

röstitud linnased, mis on röstitud enne kui tärklis on jõudnud muutuda linnasesuhkruks või pärast tärklise osalist lagunemist, olenevalt kasutatud heledate linnaste niiskusastmest. Sellistel linnastel on läikiv pealispind ja nende endosperm on must, kuid mitte klaasjas;

2.

karamell-linnased, milles tärklise lagunemisel tekkinud linnasesuhkur on karamellistunud. Selliste linnaste värvus võib olla tuhmkollasest kahvatupruunini; vähemalt 90 % teradest on klaasjas endosperm, mille värvus varieerub määrdunudvalgest tumepruunini. Väga heledates karamell-linnastes on diastaatiline aktiivsus mingil määral säilinud. Nende seas võib olla umbes 10 % karamellistumata linnaseid.

GRUPP 12

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILJAD; MITMESUGUSED TERAD, SEEMNED JA VILJAD; TÖÖSTUSES KASUTATAVAD TAIMED JA RAVIMTAIMED; ÕLED JA SÖÖT

1201

Sojauba, purustatud või purustamata

Sojaubade (Glycine max'i seemnete) värvus varieerub pruunist rohelise ja mustani. Need praktiliselt ei sisalda tärklist, kuid on rikkad valgu ja õli poolest.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata mõnede seemnete, mida turustatakse nimetusega „rohelised sojaoad” või „rohelised oad”, klassifitseerimisel. Need ei ole sageli sojaoad, vaid rubriiki 0713 klassifitseeritavad oad.

1202

Maapähkel (röstimata või muul viisil kuumtöötlemata, lüdimata või lüditud, purustatud või purustamata)

Maapähkel e arahhis (Arachis hypogaea seeme) sisaldab rohkesti söödavat õli.

1205

Rapsi- või rüpsiseemned, purustatud või purustamata

1205 10 10 ja 1205 10 90

Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemned

Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavad märkused, rubriik 1205.

1206 00

Päevalilleseemned, purustatud või purustamata

1206 00 91

Kestaga; halli- ja valgetriibulise kestaga

Selle alamrubriigi päevalilleseemned on tavaliselt mõeldud maiustuste valmistamiseks, linnutoiduks või vahetuks tarbimiseks. Seemnete pikkus on tavaliselt vaid pool kesta pikkusest, mis võib olla üle 2 cm. Nende seemnete õlisisaldus on tavaliselt umbes 30–35 % massist.

1206 00 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka päevalilleseemned söögiõli valmistamiseks. Need seemned tarnitakse tavaliselt kestaga, mis on ühtlast musta värvi. Seemne ja kesta pikkus on tavaliselt peaaegu sama. Nende seemnete õlisisaldus on tavaliselt umbes 40–45 % massist.

1207

Muud õliseemned ja õliviljad, purustatud või purustamata

1207 40 10 ja 1207 40 90

Seesamiseemned

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad hariliku seesami (Sesamum indicum) seemned.

1207 50 10 ja 1207 50 90

Sinepiseemned

Sinepiseemneid saadakse erinevatelt sinepiliikidelt, nt valge sinep (Sinapis alba ja Brassica hirta), must kapsasrohi (Brassica nigra) või sarepta sinep (Brassica juncea).

1207 99 96

Muud

HS selgitavate märkuste rubriigi 1207 teises lõigus nimetatud puuviljad ja seemned kuuluvad sellesse alamrubriiki, kui need ei ole klassifitseeritud mujal rubriigi 1207 alamrubriikides.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka pehme koorega rohelise kõrvitsa seemned, milles geneetiliselt puudub seemnekesta korgitaoline väliskiht (Cucurbita pepo L. convar. citrullinia Greb. var. styriaca ja Cucurbita pepo L. var. oleifera Pietsch). Neid kõrvitsaid viljeldakse peamiselt õli pärast, mitte aga aed- või köögiviljana; viimase seemned kuuluvad alamrubriiki 1209 91 80.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu röstitud kõrvitsaseemned (alamrubriik 2008 19 või 2008 97).

1208

Peen- ja jämejahu õliseemnetest või õliviljadest (v.a sinep)

Vaata selle grupi märkus 2.

1209

Seemned, viljad ja eosed külviks

1209 10 00

Suhkrupeediseemned

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes suhkrupeedi (Beta vulgaris var. altissima) seemned.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka üheseemnelised e üheidulised seemneviljad, mis on saadud kas geenitehnika abil või seemnevilja päsmakeste (glomeerulite) jaotamisega (nimetatakse segmenteeritud või lõigustatud seemneviljaks) ja mis on seejärel tavaliselt kaetud saviga segatud ainega või ilma sellise kattekihita.

1209 29 60

Söödapeediseemned ( Beta vulgaris var. alba )

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka üheseemnelised e üheidulised seemneviljad, mis on saadud kas geenitehnika abil või seemnevilja päsmakeste (glomeerulite) jaotamisega (nimetatakse segmenteeritud või lõigustatud seemneviljaks) ja mis on seejärel tavaliselt kaetud saviga segatud ainega või ilma sellise kattekihita.

1209 30 00

Õite saamiseks kasvatatavate rohttaimede seemned

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka rohttaimede seemned, mida kasvatatakse üksnes või peamiselt õite pärast (seemned lõikelillede, dekoratiivlillede jne saamiseks). Sellist liiki seemned võidakse tollile esitada kasvualusel, nt tselluloosvatil või turbal. Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka lõhnava lillherne (Lathyrus odoratus) seemned.

1209 91 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka külviks kasutatavad kõrvitsaseemned.

Vt ka alamrubriikide 1207 99 96 ja 1212 99 95 selgitavad märkused.

1209 99 10

Metsapuude seemned

Sellesse alamrubriiki kuuluvad metsapuude seemned ja muud seemneviljad, isegi kui need importivas riigis on mõeldud ehispuude või -põõsaste kasvatamiseks.

Selles alamrubriigis tähistab termin „puud” kõiki puid, põõsaid või madalakasvulisi puid, mille tüved, varred ja oksad on puitunud.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik külviks kasutatavad seemned ja viljad:

1.

nii euroopa kui ka eksootiliste liikide puudelt, mis on mõeldud maa metsastamiseks puidu saamiseks, aga ka pinnase säilitamiseks või kaitseks erosiooni vastu.

2.

dekoratiivpuudelt või puudelt maastikukujunduseks parkide, avalike ja eraaedade jaoks või avalike väljakute, linnatänavate, teede, kanalite jne ääristamiseks.

Teise rühma puude hulka – kuhu kuulub suur osa samu liike mis esimesse rühmagi – kuuluvad ka puud, mida kasvatatakse üksnes nende kuju või lehestiku värvuse pärast (nt teatavad papli, vahtra, okaspuude jne liigid), aga ka nende õite pärast (nt mimoos, tamarisk, magnoolia, sirel, kuldvihm, jaapani kirsipuu, harilik juudapuu, roosid) või eredavärviliste viljade pärast (nt loorberkirsipuu, tuhkpuu, tuliastel).

Alljärgnevad seemned ja viljad, isegi kui need on külvamiseks mõeldud, ei kuulu siiski sellesse alamrubriiki:

a)

8. gruppi kuuluvad viljad ja pähklid (eelkõige pähklid, nt kastanid, kreeka pähklid, sarapuupähklid, pekanipähklid, mandlid jne);

b)

9. grupi kuuluvad seemned ja viljad (nt kadakamarjad);

c)

rubriikidesse 1201–1207 kuuluvad õliseemned ja -pähklid (nt pöögipähklid, palmituumad).

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

a)

tamarindipuu seemned (alamrubriik 1209 99 99) ja

b)

tammetõrud ja hobukastanid (alamrubriik 2308 00 40).

1210

Humalakäbid, värsked või kuivatatud, ka jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

1210 20 10

Humalakäbid kõrge lupuliinisisaldusega, jahvatatud, pulbristatud või graanulitena; lupuliin

Peale lupuliini kuuluvad sellesse alamrubriiki kõrge lupuliinisisaldusega tooted, mis on saadud humalakäbide jahvatamisel pärast lehtede, varte, kandelehtede ja õisikutelgede mehaanilist eemaldamist.

1211

Taimed ja taimeosad (sh seemned ja viljad), mida kasutatakse peamiselt parfümeerias ja farmaatsias, insektitsiididena, fungitsiididena vms otstarbel, värsked või kuivatatud, ka tükeldatud, purustatud, pulbristatud

1211 20 00

Ženšennijuured

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ameerika ženšenni (Panax quinquefolium) ja ženšenni (Panax ginseng) juured. Juured võivad olla silindrilisest kuni süstikukujuliseni, ringikujuliste paksenditega ülemisel kolmandikul, ja on sageli mitmeks haruks jagunenud. Välispinna värvus on kollakasvalgest kuni pruunikaskollaseni, lõikepind on valge ja jahune (keetmisel muutub kõvaks „sarveks”). Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka purustatud või jahvatatud ženšennijuured.

1211 90 30

Tonkaoad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad Leguminosae- sugukonda kuuluva lõhnava tonkapuu (Dipteryx odorata) seemned. Neid nimetatakse ka tonkaubadeks. Need sisaldavad kumariini, mida kasutatakse parfümeeriatööstuses ja dieetjookide essentside valmistamisel.

1211 90 86

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1211 üheteistkümnendas lõigus nimetatud taimed, taimeosad, seemned ja viljad, kui need ei ole klassifitseeritud mujal rubriigi 1211 alamrubriikides, ja ka alljärgnevad:

1.

india kanepitaime osad, ka anorgaaniliste või orgaaniliste ainetega segatult, mida kasutatakse tavaliselt täiteainetena;

2.

„orange peas” või „orangettes”, mis on toored, mittesöödavad apelsinivilja algmed, mis varsti pärast puu õitsemist maha varisevad ja mida kogutakse kuivanult eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide (petit-grain) ekstraheerimiseks;

3.

kuivatatud võilillelehed (Taraxacum officinale);

4.

kuivatatud hapuoblikas (Rumex acetosa);

5.

kuivatatud suur mungalill (Tropaeolum majus).

Sellesse alamrubriiki ei kuulu vetikad (rubriik 1212) või kõrvitsaseemned (rubriik 1207 või 1209).

1212

Jaanileivapuu kaunad, mere- ja muud vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured)

1212 21 00 ja 1212 29 00

Mere- ja muud vetikad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt A.

1212 91 20 ja 1212 91 80

Suhkrupeet

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes suhkrupeedid, millest suhkur on ekstraheerimata, suhkrusisaldusega tavaliselt üle 60 % kuivaine massist. Suhkrupeedid, millest suhkur on osaliselt või täielikult ekstraheeritud, klassifitseeritakse alamrubriikidesse 2303 20 10 või 2303 20 90.

1212 92 00

Jaanikaunad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt C, esimene ja teine lõik.

1212 99 41 ja 1212 99 49

Jaanileivapuu seemned

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1212, punkt C, kolmas lõik.

1212 99 95

Muud

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1212 punkti D kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus nimetatud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:

1.

terved, jahvatatud või pulbristatud „konjaku” või konnyaku taime mugulad;

2.

õietolm – väikesed kerajad tükikesed, mis koosnevad mesilaste kogutud õietolmust ja mis on kokku kleepunud nektari, mee ja mesilaste süljega.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu kõrvitsaseemned (rubriik 1207 või 1209), v.a kooritud kõrvitsaseemned, mis vastavalt Euroopa Liidu kohtu otsusele C-229/06 klassifitseeritakse rubriiki 1212.

1214

Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena

1214 90 10

Söödapeet, kaalikas ja muud söödajuurviljad

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

varspeet (või söödapeet) (Beta vulgaris var. alba);

2.

kaalikas või kollane kaalikas (Brassica napus var. napobrassica);

3.

muud söödajuurviljad, nt söödanaeris ja söödaporgand.

Maapirni (nt Helianthus tuberosus) eri liigid ja sordid klassifitseeritakse rubriiki 0714, kuna aga aed-moorputk (Pastinaca sativa) klassifitseeritakse 7. grupi köögiviljana (värskelt või jahutatuna rubriiki 0706).

GRUPP 13

ŠELLAK; KUMMIVAIGUD, VAIGUD JA MUUD TAIMEMAHLAD JA -EKSTRAKTID

1301

Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid)

1301 20 00

Kummiaraabik

Kummiaraabik (e akaatsia kummivaik) esitatakse tollile kollakate või punakate tükkidena, mis on läbipaistvad ja lahustuvad vees, mitte aga alkoholis.

1302

Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata

Rubriigi 1302 taimeekstraktid on taimsed toorained, mis on näiteks lahustitega ekstraheeritud ega ole järgnevalt keemiliselt modifitseeritud ega töödeldud. Inertsed lisaained (nt paakumisvastased ained) ja standardimisega seotud või füüsiline töötlemine (nt kuivatamine või filtrimine) on siiski lubatud.

1302 11 00

Oopium

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa, punkt 1.

1302 12 00

Lagritsast

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa, punkt 2.

1302 19 70

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, A osa punktid 4–20.

1302 20 10 ja 1302 20 90

Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1302 B osas nimetatud tooted.

1302 31 00

Agar-agar

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, punkt C 1.

1302 32 10 ja 1302 32 90

Jaanileivapuu kaunadest ja seemnetest või guaaraoa seemnetest taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1302, punkt C 2.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu guaaraoa seemnete endosperm (“guar splits”) väikeste helekollaste, ebakorrapäraste helvestena (rubriik 1404).

1302 39 00

Muud

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1302 C osa punktides 3–5 nimetatud toodete, kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:

1.

Taani rannikult kogutud vetikast Furcellaria fastigiata valmistatud ekstrakt, mis on saadud samal viisil ja pakendatud samal kujul nagu agar-agar;

2.

küdooniaseemnetest saadud taimeliim;

3.

islandi samblikust e islandi käokõrvast saadud taimeliim;

4.

karrageen e iiri samblik ning kaltsium-, naatrium- ja kaaliumkarragenaat, isegi kui neile on lisatud suhkrut (nt sahharoosi, glükoosi), et tagada pideva toimeaktiivsuse säilimist. Lisatud suhkru sisaldus ei ületa tavaliselt 25 % massist.

GRUPP 14

TAIMNE PUNUMISMATERJAL; MUJAL NIMETAMATA TAIMSED TOOTED

1401

Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor)

1401 10 00

Bambus

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1401, teine lõik, punkt 1.

1401 20 00

Rotang

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1401, teine lõik, punkt 2.

1401 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1401 teise lõigu punktides 3–7 nimetatud tooted. Eri hundinuialiikide (nt Typha latifolia e laialehine hundinui) lehed klassifitseeritakse samuti sellesse alamrubriiki.

1404

Mujal nimetamata taimne materjal

1404 20 00

Puuvillalinter

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1404, teine lõik, punkt A.

1404 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 1404 teise lõigu punktides B–F nimetatud tooted.

HS selgitavate märkuste rubriigi 1404 teise lõigu F osa punktis 7 nimetatud uniohakanupud on kangru-uniohaka (Dipsacus sativus) nutid;

Sellesse alamrubriiki kuulub ka guaaraoa seemnete endosperm („guar splits”) väikeste helekollaste, ebakorrapäraste helvestena.

III JAOTIS

LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD

GRUPP 15

LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD

Üldist

Termin „kasutamine tööstusliku toorainena” selle grupi alamrubriikides tähistab üksnes selliseid kasutusviise, millega seoses põhitoodet muudetakse.

Teisest küljest, mõnedes alamrubriikides esinev termin „tehnilisel otstarbel” ei sisalda taolist muutumist.

Terminitega „kasutamine tööstusliku toorainena” ja „tehnilisel otstarbel” ei tähistata puhastamist, rafineerimist ega hüdrogeenimist.

Tuleb rõhutada, et ka inimtoidus kasutamiseks kõlblikud tooted võivad olla mõeldud kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena.

Selle grupi alamrubriikidesse kuuluvad tooted, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmisel, hõlmavad ka õlid ja rasvad loomatoidu tootmiseks.

Lisamärkus 1 a)

Taimeõlide voolavat fraktsiooni, mis on saadud tahkete koostisosade eraldamisel, näiteks jahutamisel, orgaaniliste lahustite, pindiste jne kasutamisega, ei saa lugeda toorõliks.

 

1502

Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv

Sellesse rubriiki kuuluvad peale sulatatud rasva ka sulatamata rasv, s.o rakumembraani küljes kinni olev rasv.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad seega alljärgnevad tooted:

1.

sulatamata toorrasv või ploomirasv (nii nagu see tapamajades, lihapoodides lihakehade töötlemisel või siseelundite ümbertöötlemisel kõrvalsaadusena tekib);

2.

sulatatud rasv, sh:

a)

„Premier jus”, mis on söödavatest tahketest rasvadest kõige parema kvaliteediga;

b)

kõrnerasv;

c)

happerasv, mis saadakse madala kvaliteediga sulatamata rasva keetmisel väävelhappe vesilahuses, kus raku valkained hüdrolüüsuvad, vabastades rasva;

3.

veiste, lammaste või kitsede kontidest ja jäätmetest saadud rasv.

Sellesse rubriiki ei kuulu siiski kondiõli ja luuüdiõli ning sõraõli (rubriik 1506 00 00).

1503 00

Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)

1503 00 11 ja 1503 00 19

Rasvasteariin ja oleosteariin

Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 teises ja eelviimases lõigus nimetatud tooteid.

1503 00 30

Rasvõli tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmiseks

Sellesse alamrubriiki kuulub HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 viiendas lõigus kirjeldatud toode, kui see on mõeldud kasutamiseks tööstusliku toorainena, v.a toiduainete tootmisel (vaata selle grupi üldmärkused).

1503 00 90

Muud

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1503 kolmandas ja neljandas lõigus nimetatud toodete kuulub sellesse alamrubriiki ka rasvõli (mittesöödav oleoõli), mis ei vasta alamrubriigis 1503 00 30 sätestatud tingimustele, näiteks rasvõli tehniliseks otstarbeks.

1504

Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata)

Vaata käesoleva grupi HS selgitavad üldmärkused, A osa, kuues ja seitsmes lõik.

1504 10 10 kuni 1504 10 99

Kalamaksaõli ja selle fraktsioonid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1504, teine lõik.

1504 10 10

A-vitamiini sisaldusega kuni 2  500 RÜ/g

Tursklastelt (tursk, kilttursk, molva, heik jne) saadud kalamaksaõli A-vitamiini sisaldus on tavaliselt kuni 2  500 RÜ/g.

1504 10 91 ja 1504 10 99

Muud

Näiteks tuunikaladelt, hiidlestalt ja erinevatelt haidelt saadud kalamaksaõli A-vitamiini sisaldus on tavaliselt üle 2  500 RÜ/g.

Suurendatud vitamiinisisaldusega õlid klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse juhul, kui need on säilitanud oma kalamaksaõli põhiomadused. Sellised on näiteks kalamaksaõlid, mille A-vitamiini sisaldus on kuni 1 00  000 RÜ/g.

1504 20 10 ja 1504 20 90

Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid (v.a kalamaksaõli)

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid, mis on saadud kõikidelt kalaliikidelt, v.a nende maksast ekstraheeritud õli. Siia kuuluvad näiteks:

1.

õli, mida saadakse heeringalt ja räimelt ning menhedenilt (heeringlane, mida püütakse ainuüksi õli pärast);

2.

kalakonservide valmistamisjääkidest saadud õli, mis on halvema kvaliteediga kui eelpool nimetatu. Kaubanduslik tähtsus on heeringlaste, tuunikalade, boniidi ja lõhelaste jääkidest saadud õlil;

3.

kalatööstuse jääkidest saadud õli, mille koostis on väga erinev ja kvaliteet eelmise rühmaga võrreldes veelgi halvem;

4.

„kalasteariin”, mida on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 1504 viiendas lõigus.

Selle alamrubriigi rasvad ja õlid on peamiselt kasutamiseks tehnilisel otstarbel või tööstusliku toorainena näiteks parkimiseks, maalrivärvide ja jahutus-määrdevedelike valmistamiseks.

1504 30 10 ja 1504 30 90

Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:

1.

vaalaõli ja toorspermatseetõli, mida on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 1504 kolmandas ja neljandas lõigus;

2.

mereimetajate traan;

3.

loivalistelt (hülged, morsad ja merilõvid) saadud õli.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kõik mereimetajatelt saadud õlid ja nende fraktsioonid, sh mereimetajate maksast ekstraheeritud õli, nagu kašeloti maksast saadud õli, mis on väga rikas A-vitamiini poolest ja oma omadustelt samasugune kui alamrubriikide 1504 10 10, 1504 10 91 ja 1504 10 99 kalamaksaõlid.

1505 00

Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)

1505 00 10

Villarasv, töötlemata

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1505, esimene lõik.

1505 00 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad:

1.

lanoliin, mida on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 1505 kolmandas ja neljandas lõigus;

2.

villarasvast saadud vedelad ja tahked rasvained (villarasva oleiin ja villarasva steariin), mis on villarasva auruga destilleerimisel ja seejärel pressimisel saadud.

1506 00 00

Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Sellesse alamrubriiki ei kuulu loomsete rasvade või õlide toidukõlbmatud segud või valmistised, nt erinevatelt loomadelt pärit tapamajarasvad või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide segud ning valmistised, nt kasutatud praadimisrasv (rubriik 1518).

1507

Sojaõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1507 10 10 ja 1507 10 90

Toorõli, hüdratiseeritud või hüdratiseerimata

Termini „toorõli” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 1, lõigud a, b ja c.

1507 90 10 ja 1507 90 90

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka rafineeritud sojaõli.

1508

Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1508 10 10 ja 1508 10 90

Toorõli

Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b.

1508 90 10 ja 1508 90 90

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka rafineeritud maapähkliõli (arahhiseõli).

1509

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

Sellesse rubriiki klassifitseeritav oliiviõli peab vastama kolmele alljärgnevale tingimusele:

1.

see on saadud üksnes euroopa õlipuu e hariliku õlipuu (Olea europaea L.) viljade töötlemisel;

2.

see on saadud üksnes mehaanilisel või muul füüsikalisel menetlusel (nt pressimisel), seega välistades lahustite kasutamise (vaata selle grupi märkus 2).

3.

see ei ole taasesterdatud ega sellesse ei ole segatud muid õlisid, sh oliivide pressimisjäätmetest saadud õli (puuõli), mis klassifitseeritakse rubriiki 1510 00.

1509 10 10

Lampides kasutatav oliivi neitsiõli

Vaata selle grupi lisamärkus 2, B osa, punkt 1.

1509 10 90

Muud

Vaata selle grupi lisamärkus 2, B osa, punkt 2.

1509 90 00

Muud

Vaata selle grupi lisamärkus 2, C osa.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu ainuüksi rafineeritud oliiviõli, vaid ka rafineeritud oliiviõli segud neitsiõliga.

1510 00

Muud oliividest saadud õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, k.a nende õlide või fraktsioonide segud rubriigi 1509 õlide või nende fraktsioonidega

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes need õlid, mis vastavad rubriigi 1509 selgitavate märkuste punktis 1 sätestatud tingimustele. Nii nagu rubriiki 1509 kuuluvad õlid, ei tohi ka rubriigi 1510 00 õlid olla taasesterdatud ega neisse segatud muid õlisid, v.a oliiviõli, kuid:

need võivad olla ekstraheeritud lahusteid kasutades või füüsikalisel meetodil;

neisse võib olla segatud rubriigi 1509 õlisid või fraktsioone; kõige tavalisem segu koosneb oliivi puuõlist (pressimisjäätmetest saadud õlist) ja oliivi neitsiõlist.

1510 00 10

Toorõlid

Vaata selle grupi lisamärkus 2, D osa.

1510 00 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad oliivi rafineeritud puuõli (oliivide pressimisjäätmetest saadud õli) ja rafineeritud puuõli segud neitsiõliga.

1511

Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1511 10 10 ja 1511 10 90

Toorõli

Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b.

Palmi toorõli räästub kiiremini kui muud õlid ja järelikult on selle vabade rasvhapete sisaldus kõrge.

1511 90 11 ja 1511 90 19

Tahked fraktsioonid

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka palmisteariin.

1511 90 91 ja 1511 90 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:

1.

rafineeritud palmiõli;

2.

palmiõli voolav fraktsioon, mis on saadud tahkete koostisosade eraldamisel, näiteks jahutamisel, orgaaniliste lahustite või pindiste (pindaktiivsete ainete) kasutamisega. Selle fraktsiooni (palmioleiini) rasvhappekoostis võib olla väga sarnane fraktsioonimata palmiõliga, kuid fraktsiooni on tavaliselt võimalik eristada, võrreldes selle triglütseriidide koostist tüüpilise fraktsioonimata palmiõli triglütseriidide koostisega. Voolava fraktsiooni triglütseriidid sisaldavad rohkem süsinikuaatomeid (C52 ja C54) kui fraktsioonimata õli triglütseriidid, kuna aga tahkes fraktsioonis on ülekaalus suhteliselt vähem süsinikuaatomeid sisaldavad triglütseriidid (C50 ja C48).

1512

Päevalille-, safloori- või puuvillaõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1512 11 91

Päevalilleõli

Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b ning HS selgitavate märkuste rubriigi 1512 A osa.

1512 11 99

Saflooriõli

Vaata selle grupi lisamärkus 1 a ja b ning HS selgitavate märkuste rubriigi 1512 B osa.

1512 19 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad rafineeritud päevalilleõli ja rafineeritud saflooriõli.

1512 21 10 kuni 1512 29 90

Puuvillaõli ja selle fraktsioonid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1512, punkt C.

1514

Rapsi-, rüpsi- või sinepiõli ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1514 11 10 kuni 1514 19 90

Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid

Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavate märkuste rubriigi 1514 A osa teise lõigu teine lause.

1515

Muud mittelenduvad taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata

1515 30 10 ja 1515 30 90

Riitsinusõli e kastoorõli ja selle fraktsioonid

Riitsinusõli tuntakse ka nimetusega kastoorõli, ingliskeelse nimetusega „palma Christi oil” ja „kerva oil”.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu piimalillede sugukonda kuuluva oksepähkli-jatrofa e purgatiivpähkli e pinooni (Jatropha curcas) seemnetest ekstraheeritud „curcas oil” e purgatiivõli, mida sageli tuntakse ingliskeelse nimetusega „American castor oil” või „wild castor oil” (alamrubriigid 1515 90 40 – 1515 90 99).

1517

Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest

Mõiste „margariin” määratluseks vt HS selgitavad märkused, alamrubriigid 1517 10 ja 1517 90.

1517 10 10 ja 1517 10 90

Margariin, v.a vedel margariin

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1517, viies lõik, punkt A.

Tuleb märkida, et veesisaldus ei ole toodete puhul nendesse alamrubriikidesse klassifitseerimisel otsustav asjaolu.

1517 90 91

Mittelenduvate taimeõlide vedelad segud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka keemiliselt modifitseeritud taimeõlide segud.

1521

Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata

1521 10 00

Taimevahad

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 1521 punktis I kirjeldatud toodete kuulub sellesse alamrubriiki kohvivaha, mis esineb looduslikult kohvipõõsa kõikides osades (ubades, ubade sarvkestas, lehtedes jne) ja tekib kofeiinivaba kohvi tootmisel kõrvaltootena. Kohvivaha on värvuselt must, kohvi lõhnaga ja seda kasutatakse teatavate puhastusvahendite valmistamisel.

1521 90 91

Toorvaha

Sellesse alamrubriiki kuulub ka looduslike kärgede vaha.

1521 90 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub sulatatud, kokkupressitud või rafineeritud vaha, ka pleegitatud või värvitud.

1522 00

Degraa; loomsete või taimsete vahade või rasvainete töötlemise jäägid

1522 00 31 ja 1522 00 39

Oliiviõli omadustega õlisid sisaldavad

Vaata selle grupi lisamärkus 3, mis täpsustab nendesse alamrubriikidesse mittekuuluvad jäägid.

IV JAOTIS

VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD

GRUPP 16

TOOTED LIHAST, KALAST, VÄHKIDEST, LIMUSTEST VÕI MUUDEST VEESELGROOTUTEST

Üldist

Toiduvalmististe (sh nn „valmistoidud”), mis sisaldavad näiteks vorsti, liha, rupsi, kala, vähke, limuseid või muid veeselgrootuid või mis tahes nende kombinatsioone koos köögiviljade, makaronitoodete, kastmega jne, klassifitseerimise kohta vaata käesoleva grupi märkus 2 ja selle grupi HS selgitavate üldmärkuste eelviimast lõiku.

Märkuse 2 esimese lõigu teine lause (klassifitseeritakse grupi 16 rubriikides komponendi järgi, mille mass on kõige suurem) kehtib ka alamrubriikide määramisel. Eelöeldu ei kehti siiski rubriikide 1601 00 ja 1602 maksa sisaldavate valmististe kohta (vaata märkuse 2 lõik 2).

Lisamärkus 2

Jaotustükk, millest osa on saadud, on reeglina äratuntav üksnes siis, kui osa mõõtmed on vähemalt 100 × 80 × 2 mm.

Termin „nende osad” kehtib üksnes osade kohta jaotustükist (nt tagaosad), mida saab otse kindlaks teha, aga mitte teiste võimaluste välistamise kaudu.

 

1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained

Asjaolu, et tooteid võidakse lugeda „vorstideks jms toodeteks” kaubanduslikus mõttes, ei ole käesolevasse rubriiki klassifitseerimisel määrav.

Selles rubriigis terminiga „vorst” ei tähistata tükeldatud või peeneks hakitud lihatooteid, mis on konservikarpidesse või muudesse jäikadesse anumatesse pakendades omandanud vormimisega kindla kuju, sh silindrilise kuju.

1601 00 10

Maksast

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka maksa sisaldavad vorstid jms tooted, ka need, millesse on lisatud liha, rupsi, rasva jne, juhul kui maks annab tootele tema põhiomaduse. Need, tavaliselt keedetud ja mõnikord suitsutatud tooted, on äratuntavad eelkõige maksale omase lõhna tõttu.

1601 00 91

Vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata

Sellesse alamrubriiki kuuluvad keetmata vorstid, juhul kui need on valminud muul viisil (nt õhu käes kuivamisel) ja on valmis vahetuks tarbimiseks.

Taolised tooted võivad olla ka suitsutatud, juhul kui suitsutamine kuumtöötlemisel (nt suitsutamine kõrgel temperatuuril) ei põhjusta lihavalgu täielikku kalgendumist.

Järelikult kuuluvad sellesse alamrubriiki vorstid, mida süüakse tavaliselt lõikudena (nt salaami, „Saucisson d'Arles”, „Plockwurst”), samuti määrdevorstid (nt „Teewurst”).

1601 00 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

toored vorstid jms tooted, mis ei ole läbinud mingisugust küpsemisprotsessi;

2.

keeduvorstid, näiteks frankfurterid, Strasbourgi vorstikesed, viinivorstid e viinerid, mortadellad, rupskitest valmistatud vorstid nimetusega „andouilles” ja „andouillettes”, kaerajahust ja neeru ploomirasvast valmistatud vorstid („white puddings”), verivorstid („black puddings”) jms eritooted.

1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid

Vaata grupi 2 lisamärkus 6 punktis a, mille kohaselt kuumtöötlemata maitsestatud kodulinnuliha klassifitseeritakse gruppi 16. See, kas kuumtöötlemata kodulinnuliha on maitsestatud või mitte, tehakse kindlaks kuumtöötlemata maitsestatud kodulinnuliha organoleptilise hindamise meetoditega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1362/2013 (8).

1602 10 00

Homogeenitud tooted

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1.

1602 20 10 ja 1602 20 90

Mis tahes looma maksast

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka maksa sisaldavad valmistised või konservid, ka segatuna liha või rupsiga, juhul kui maks annab tootele tema põhiomaduse. Nende alamrubriikide põhilised tooted saadakse hane- või pardimaksast (alamrubriik 1602 20 10).

1602 31 11 kuni 1602 39 85

Rubriigi 0105 kodulindudest

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad kodulindude liha ja pärast keetmist konserveeritud, kodulindudelt saadud muud osad, v.a liha.

Nende toodete hulka kuuluvad:

1.

kana tarrendis („chicken in jelly”);

2.

kanapooled või -veerandid kastmes ning terved kalkuni-, hane- või kanakoivad, ka külmutatud;

3.

kodulinnupasteet (koosneb peamiselt kodulinnulihast, kuhu on lisatud vasikaliha, searasva, trühvleid ja vürtse), ka külmutatud;

4.

valmistoidud, mis sisaldavad põhikoostisosana kodulinnuliha ja lisandina muid tooteid nagu köögivili, riis või makaronitooted. Siia kuuluvad valmistised nimetusega „kana riisiga” ja „kana seentega”, samuti külmutatud kanalihast valmistoidud, mis on pakendatud kandikulaadsesse jaemüügipakendisse, milles liha ja lisandid asetsevad eraldi.

Linnuliha või rupsi protsendi kindlaksmääramisel ei arvestata kontide massi.

1602 31 11

Mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1602 32 11

Kuumtöötlemata

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1602 39 21

Kuumtöötlemata

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1602 41 10 ja 1602 41 90

Tagaosad ja nende jaotustükid

Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tükeldatud või peenekshakitud valmistised, isegi kui need on valmistatud tagaosast või selle jaotustükkidest.

1602 42 10 ja 1602 42 90

Abatükid ja nende jaotustükid

Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu tükeldatud või peenekshakitud valmistised, isegi kui need on valmistatud abatükist või selle jaotustükkidest.

1602 49 11 kuni 1602 49 50

Koduseast

Liha ja mis tahes rupsi (kaasa arvatud mis tahes või kust tahes pärit rasvad) protsendi määramiseks tootes vaata komisjoni määrust (EMÜ) nr 226/89 (EÜT L 29, 31.1.1989, lk 11).

Protsendi määramisel ei võeta arvesse želatiini ega kastmeid.

1602 49 15

Muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke

Termini „nende jaotustükid” määratluse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad segud peavad sisaldama vähemalt üht selles alamrubriigis nimetatud tükki (ja/või selle jaotustükke), kuigi jaotustükk ei tarvitse anda segule selle põhiomadust. Need segud võivad sisaldada ka muude loomade liha või rupsi.

1602 50 10

Kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1602 50 31

Soolaliha õhukindlas pakendis

Alamrubriigis 1602 50 31 tähistab termin „õhukindlas pakendis” tooteid sellises pakendis, mis on suletud (ka vaakumpakendis) selliselt, et õhk ega muud gaasid ei pääseks sisse ega välja (hermeetiliselt suletud pakendis). Kui pakend avatakse, siis on õhukindel tõke jäädavalt rikutud.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad muu hulgas kinnikeevitatud plastkottidesse pakendatud tooted, ka vaakumpakendis.

1602 90 61

Kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata lihast või rupsist

Vaata selle grupi lisamärkus 1.

1604

Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2.

1604 12 91

Õhukindlas pakendis

Vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused.

1604 14 26

Nn seljafileed

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes kalafileed, HS selgitavate märkuste rubriigi 0304 punkti 1 tähenduses, millel on kolm järgmist iseloomulikku tunnust:

need on kuumtöödeldud;

on pakendatud toiduainetepakkimiseks kasutatavatesse plastkottidesse (või kilesse), ka vaakumpakendisse või kuumkeevitusega pakendisse ilma vedelikulisandita; ja

on külmutatud.

1604 14 36

Nn seljafileed

Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused.

1604 14 46

Nn seljafileed

Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused.

1604 19 31

Nn seljafileed

Vaata alamrubriigi 1604 14 26 selgitavad märkused.

1604 20 05

Surimitooted

Vaata alamrubriigi 0304 93 10 selgitavad märkused.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad valmistised on tehtud surimist, millesse on segatud muid tooteid (nt jahu, tärklist, valku, vähkide liha, vürtse, maitse- ja lõhna- ning värvaineid). Need tooted on kuumtöödeldud ja esitatakse tollile tavaliselt külmutatuina.

1605

Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2.

1605 29 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad garneelidest ja krevettidest õhukindlas pakendis (vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused).

1605 53 10

Õhukindlas pakendis

Vaata alamrubriigi 1602 50 31 selgitavad märkused.

GRUPP 17

SUHKUR JA SUHKRUKONDIITRITOOTED

1701

Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul

1701 12 10 kuni 1701 14 90

Toorsuhkur maitse- ja värvainelisanditeta

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:

1.

teatav rafineerimata valge suhkur;

2.

madala polarisatsiooniastmega pruun suhkur, mis on saadud suhkrutootmisprotsessis teisest ja kolmandast kristalliseerumisfaasist ja mille värvus võib olenevalt melassisisaldusest olla kollane kuni tumepruun, ning milles sahharoosi on tavaliselt 85–98 % massist;

3.

vähema puhtusega suhkur, mis sadestub rafineerimise või kristalliseerunud suhkru (klaaskompvek) valmistamise käigus.

1701 12 10 ja 1701 12 90

Peedisuhkur

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14.

1701 13 10 ja 1701 13 90

Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14.

1701 14 10 ja 1701 14 90

Muu roosuhkur

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriikides 1701 12, 1701 13 ja 1701 14.

1701 91 00

Maitse- või värvainelisanditega

Maitse- või värvainelisanditega suhkur klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki ka siis, kui selle sahharoosisisaldus on alla 99,5 % massist.

1701 99 10

Valge suhkur

Vaata selle grupi lisamärkus 3.

Sellesse alamrubriiki kuulub valge suhkur, nii rafineeritud kui ka rafineerimata, mis on suure sahharoosisisalduse tõttu (vähemalt 99,5 % massist) tavaliselt valge värvusega.

Selle rühma lisamärkuses 3 nimetatud valge suhkru sahharoosisisalduse määramisel tuleb kohaldada komisjoni direktiivi 79/796/EMÜ II lisa menetluses 10 sätestatud polarimeetrimeetodit (EÜT L 239, 22.9.1979, lk 24).

1702

Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell

1702 11 00 ja 1702 19 00

Laktoos ja laktoosisiirup

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1702, A osa, punkt 1 ja B osa, esimene lõik.

1702 30 10

Isoglükoos

Vaata selle grupi lisamärkus 5.

1702 30 50 ja 1702 30 90

Muud

Glükoosi massiprotsendi arvutamisel tähistab termin „kuivaine massist” seda, et nii vaba kui ka kristallvett arvesse ei võeta.

1702 40 10

Isoglükoos

Vaata selle grupi lisamärkus 5.

1702 60 10

Isoglükoos

Vaata selle grupi lisamärkus 5.

1702 60 80

Inuliinisiirup

Vaata selle grupi lisamärkus 6 a.

1702 90 30

Isoglükoos

Vaata selle grupi lisamärkus 5.

1702 90 80

Inuliinisiirup

Vaata selle grupi lisamärkus 6 b.

1702 90 95

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

maltoos, v.a keemiliselt puhas maltoos;

2.

invertsuhkur;

3.

värv-, lõhna- ja maitseaineteta sahharoosisiirupid (v.a vahtrasiirup);

4.

tavalisest suurema suhkrusisaldusega tooted, mille kohta kasutatakse ebaõiget nimetust “high-test” melassid, mis on saadud toorsuhkrumahla hüdrolüüsi ja kontsentreerimisega ning mida kasutatakse peamiselt mikroorganismide toitealusena antibiootikumide, samuti etüülalkoholi tootmisel;

5.

laktoos, v.a keemiliselt puhas laktoos;

1703

Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel

1703 10 00

Suhkruroomelass

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 1703 10.

1704

Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod

1704 10 10 ja 1704 10 90

Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata

Nendesse alamrubriikidesse kuulub magustatud närimiskumm, millele on iseloomulik tšikkel-kummi (chicle gum) vms söögikõlbmatu toote sisaldus, olenemata sellest, millisel kujul närimiskumm on (tahvlid, padjakesed, suhkruga kaetud pastillid, dražeed jne). Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritakse ka „mullinäts”.

1704 90 10

Lagritsaekstrakt sahharoosisisaldusega üle 10 % massist, kuid muude lisaaineteta

Sellesse alamrubriiki kuulub üksnes lagritsaekstrakt, mis sisaldab sahharoosi üle 10 % massist, ilma mis tahes muu suhkrulisandi, maitse- ja lõhnaaineta või muude aineteta, ka tablettide, pulgakeste, pastillide jne kujul.

Lagritsaekstrakt, mis on muude ainete lisamisega valmistatud maiustusena, klassifitseeritakse suhkrusisaldusest olenemata alamrubriiki 1704 90 99

1704 90 30

Valge šokolaad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punkt VI.

1704 90 51 kuni 1704 90 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuulub enamik suhkruvalmistisi, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „maiustused” või „kondiitritooted”. Need valmistised klassifitseeritakse käesolevatesse alamrubriikidesse ka siis, kui need sisaldavad joodavat piiritust, viina või likööri.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka veniste, martsipani, nugati jne valmistamiseks kasutatavad pastad ja massid, mis on kondiitritööstuse pooltooted ja esitatakse tollile tavaliselt lahtiselt, pätsina või plokkidena. Need pooltooted klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse ka siis, kui nende suhkrusisaldust hiljem lõpptoodete valmistamise käigus suurendatakse, juhul kui need oma koostise tõttu on spetsiaalselt mõeldud teatavat liiki maiustuse valmistamiseks.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu:

a)

mahlajäätis, isegi kui see esitatakse tollile pulgakaramellide kujul pulga otsas (rubriik 2105 00);

b)

kakaod sisaldavad maiustused, mis on segatud kakaod mittesisaldavate maiustustega ja pakendatud müügiks seguna (rubriik 1806).

1704 90 51

Kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis netomassiga vähemalt 1 kg

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punktid IV ja IX.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka suhkru- ja rasvaglasuurid.

1704 90 55

Kurgupastillid ja köhatropsid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1704, teine lõik, punkt V.

1704 90 61

Dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted)

Sellesse alamrubriiki kuuluvad suhkrukondiitritooted, nagu suhkruglasuuriga mandlid, millel on eriliselt kõva suhkruglasuur või -kest. Suhkruglasuuriga maiustused saadakse selliselt, et maiustuse tuum (nt mandel) asetatakse suhkrusiirupiga pannile; panni pöörlemisel koguneb suhkrusiirup tuuma ümber. Jahutamisel moodustab suhkur eristava kattekihi.

1704 90 65

Kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa

Kummikompvekid ja marmelaad on tarretusainetest (nt kummiaraabik, želatiin, pektiin ja teatavad tärklised) koos suhkru ja maitseainetega valmistatud tooted. Need võivad olla mitmesuguse kujuga, näiteks inimese- või loomakujulised.

1704 90 71

Karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell)

Karamellkompvekid on kõvad, mõnikord rabedad ja võivad olla läbipaistvad või mitteläbipaistvad. Need koosnevad peamiselt keedetud suhkrusiirupist, millesse on lisatud väheses koguses muid aineid (v.a rasvad), et saada erineva maitse, koostise ja värvusega tooteid. Taolised tooted võivad sisaldada ka täidist.

1704 90 75

Iirised (toffee) jms maiustused

Iirised (toffee) jms maiustused on tooted, mis sarnaselt karamellkompvekkidega saadakse suhkru keetmisel, kuid neile lisatakse ka rasva.

1704 90 81

Pressitud tabletid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad pressimisega saadud erineva kujuga suhkrukondiitritooted, ka ilma sideaineta.

1704 90 99

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad eelnevatesse alamrubriikidesse mittekuuluvad suhkrukondiitritooted. Need on:

1.

venised;

2.

vahetuks tarbimiseks pakendatud martsipan netomassiga alla 1 kg (muus pakendis martsipan: alamrubriik 1704 90 51);

3.

nugat;

4.

lagritsaekstraktist maiustused.

GRUPP 18

KAKAO JA KAKAOTOOTED

1801 00 00

Kakaooad (terved või purustatud, toored või röstitud)

Kakaooad sisaldavad kakaovõiks nimetatud rasva 49–54 %, tärklist 8–10 %, valku 8–10 %, teobromiini 1–2 %, tanniine (katehhiini e kakaopunast) 5–10 %, tselluloosi 4–6 % ja mineraalaineid 2–3 % massist, steroole (D-vitamiini) ja mitmesuguseid fermente.

1803

Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata

Sellesse rubriiki kuulub kakaopasta (ka tükkidena), mida on lahustuvuse suurendamiseks leelistega töödeldud. Sellesse rubriiki ei kuulu sellisel viisil töödeldud kakaopasta pulbrina (rubriik 1805 00 00).

1805 00 00

Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita

Kakaopulber, millele on lisatud väheses koguses letsitiini (umbes 5 % massist), klassifitseeritakse samuti sellesse rubriiki, kuna eesmärgiks on suurendada kakaopulbri võimet moodustada vedelikes dispersiooni ja sellega hõlbustada kakaol põhinevate jookide valmistamist (lahustuv kakao).

1806

Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised

Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1806 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid.

1806 20 10

Mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 31 % massist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „šokolaadiglasuur” ja „piimašokolaadiglasuur”.

1806 20 30

Mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „piimašokolaad”.

1806 20 50

Mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tooted, mida tuntakse tavaliselt nimetusega „harilik šokolaad”.

1806 20 70

Granuleeritud piimašokolaad

Granuleeritud piimašokolaad saadakse suhkru, piima ja kakao homogeense veedispersiooni kuivatamisel vaakumis; seda kasutatakse tavaliselt piimašokolaadi valmistamiseks. Granuleeritud piimašokolaad võib olla ebakorrapäraste, murenevate tükikeste või pulbrina. See sisaldab tavaliselt suhkrut 35–70 %, piima kuivainet 15–50 % ja kakaod 5–30 % massist.

Nende koostisosade kristalliseerumine toimub spetsiaalses valmistusprotsessis.

1806 20 95

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad muud kakaovalmistised, eelkõige pralineepasta ja šokolaadimääre.

1806 31 00

Täidisega

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 1806 31.

1806 32 10

Teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka šokolaadi plokid, tahvlid või kangid teravilja-, puuvilja-, marja- ja pähklilisandiga (ka tükkidena), ühtlaselt šokolaadimassis jagunenuna.

1806 90 11 ja 1806 90 19

Šokolaadikompvekid (k.a pralineed), täidisega või täidiseta

Termini „täidisega” kohta kehtib HS selgitavate märkuste alamrubriik 1806 31 vastavate muudatustega.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad tooted, mida tavaliselt tarbitakse ühe suutäie kaupa; sellised on:

täidisega šokolaadikompvekid või

šokolaadi ja mis tahes söödava aine mitmekihiline kombinatsioon või

šokolaadi ja mis tahes söödava toiduaine segu.

1806 90 11

Alkoholi sisaldavad

Šokolaadiassortiid, millest mõned šokolaadikompvekid sisaldavad alkoholi ja mõned mitte, klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3 b järgi.

1806 90 19

Muud

Vaata alamrubriigi 1806 90 11 selgitavad märkused.

1806 90 31

Täidisega

Termini „täidisega” kohta kehtib HS selgitavate märkuste alamrubriik 1806 31 vastavate muudatustega.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka täidetud, šokolaadist valmistatud lihavõttemunad ja muud viguršokolaaditooted.

1806 90 39

Täidiseta

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka šokolaadipuiste („chocolate vermicelli”), valtsitud šokolaadimass kildaliste helvestena („chocolate flakes”) ja seest õõnsad või kompaktsed, vormis valatud šokolaadist kujud või munad.

1806 90 50

Kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kakaosisaldusega rubriigi 1704 suhkrukondiitritooted, nt iirised ja suhkruglasuuriga dražeed.

1806 90 60

Kakaovõided

Sellesse rubriiki kuuluvad ka šokolaadivõided kontaktpakendis netomassiga kuni 2 kg.

1806 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka teatavad kakaosisaldusega pulbrid kreemide, jäätiste, magustoitude jms toodete valmistamiseks (v.a selle grupi HS selgitavates üldmärkustes nimetatud erandid).

GRUPP 19

TOOTED TERAVILJAST, JAHUST, TÄRKLISEST VÕI PIIMAST; VALIKPAGARITOOTED

Üldist

Käesoleva grupi toodete kakaopulbrisisaldus saadakse tavaliselt teobromiini- ja kofeiinisisalduste summa korrutamisel teguriga 31.

Teobromiini- ja kofeiinisisaldused määratakse kõrgefektiivse vedelikkromatograafia (HPLC) abil.

Kui tooted sisaldavad muust allikast kui kakao pärit kofeiini ja teobromiini, ei võeta neid kofeiini ja teobromiini lisakoguseid kakaosisalduse arvutamisel arvesse.

1901

Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt

Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1901 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid.

1901 20 00

Segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete valmistamiseks

Sellesse alamrubriiki kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 1901 osa II kaheksanda lõigu punktides 7 ja 8 nimetatud taignasegud.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu õhukesed, kuivatatud või küpsetatud jahu- või tärklisetaignast lehed („riispaber”), ka teatavate pagaritoodete katmiseks kasutatavad (rubriik 1905).

1901 90 11 ja 1901 90 19

Linnaseekstrakt

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1901, I osa.

Linnaseekstrakt sisaldab dekstriine, maltoosi, valke, vitamiine, ensüüme ning maitse-ja lõhnaaineid.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu linnaseekstrakti sisaldavad jaemüügiks pakendatud imikutoidud, isegi kui linnaseekstrakt on üks põhikomponente (alamrubriik 1901 10 00).

1902

Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte

1902 20 91

Kuumtöödeldud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka eelkeedetud pastatooted.

1902 30 10

Kuivatatud

Selles alamrubriigis osutab mõiste „kuivatatud” madala niiskusesisaldusega (kuni umbes 12 %) kuivadele ja rabedatele toodetele, mida on kuivatatud kas otse päikese käes või tööstuslikult (näiteks tunnelkuivatus või röstimine või frittimine).

1902 40 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuulub ka kuskuss valmistoiduna, nt liha, köögivilja või muid koostisosi sisaldav, juhul kui lihasisaldus ei ületa 20 % valmistise massist.

1904

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad

Vaata selle grupi märkused 3 ja 4.

Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1904 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid.

1904 10 10 kuni 1904 10 90

Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel saadud toidukaubad

HS selgitavate märkuste rubriigi 1904 A osa neljandas lõigus nimetatud menetlusel valmistatud tooted, sh muudest teraviljadest valmistatud tooted klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse ka siis, kui tooted pärast paisutamist jahvatatakse jahuks, tangudeks või graanuliteks.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka ebakorrapärase kujuga pakke-täitematerjalid, mis on valmistatud taoliste toodete nagu maisijahu ekstrusioonil, isegi kui need on söögikõlbmatuks tehtud.

1904 20 10 kuni 1904 20 99

Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt B.

1904 30 00

Bulgurnisu

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt C.

1904 90 10 ja 1904 90 80

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1904, punkt D.

1905

Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

Sellesse rubriiki kuuluvad kokteilisuupisted (kokteilinäksid) valmistoiduna, näiteks kuivatatud herned või maapähklid, mis on üleni tainaga kaetud, juhul kui tainast ümbris oma paksuse ja maitsega määrab toote põhiomaduse.

Kakaod sisaldavateks toodeteks rubriigi 1905 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid.

Sellesse rubriiki ei kuulu küpsetamata tainas mis tahes kujul leiva-, saiatoodete, tortide, kookide, keekside, küpsiste ja muude pagaritoodete valmistamiseks, samuti kakaod sisaldavad (alamrubriik 1901 20 00).

1905 10 00

Kuivikleivad

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 4.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ekstrusiooni teel valmistatud samalaadsed tooted.

1905 20 10 kuni 1905 20 90

Piparkoogid jms

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 6.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu „speculoos” (teatav kõva piparkook) ja „vene leib” (toode „patience”).

1905 31 11 kuni 1905 31 99

Magusad küpsised

Vaata selle grupi lisamärkused 1 ja 2 ning HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A punkt 8 b.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka ekstrusiooni teel valmistatud samalaadsed tooted.

1905 31 30

Sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka võiküpsised.

1905 31 91

Kihilised küpsised

Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted, mis koosnevad kahest küpsisest täidisega nende vahel. Täidis võib olla näiteks šokolaad, želee, fondant, kreem või pähklipasta.

1905 32 05 kuni 1905 32 99

Vahvlid

Vaata selle grupi lisamärkus 1 ning HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A punkt 9.

1905 32 91

Soolased, täidisega või täidiseta

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka juustuvahvlid.

1905 40 10 ja 1905 40 90

Kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punkt 5.

1905 90 20

Armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik B.

1905 90 30

Leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist

Termin „leiva- ja saiatooted” tähistab erineva suurusega tooteid.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka mitmesuguse kujuga tavalised leiva- ja saiatooted, spetsiaalsed leiva- ja saiatooted, nagu gluteeni sisaldavad leiva- ja saiatooted diabeetikutele ja laevakuivikud.

1905 90 45

Küpsised (kreekerid jms)

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punktid 8 a ja 8 c.

1905 90 55

Pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 1905, lõik A, punktid 7 ja 15.

1905 90 60

Magusainelisanditega

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kõik kondiitritooted, mida ei klassifitseerita eelnevatesse alamrubriikidesse, nt koogid, valikpagari- ja beseetooted.

1905 90 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka keedukreemi ja erineva täidisega pirukad („quiches”), pitsad ja alamrubriikidesse 1905 90 30 ja 1905 90 60 mittekuuluvad leiva- ja saiatooted.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka tärklisest ekstrusiooni teel valmistatud ebakorrapärase kujuga pakke-täitematerjalid, isegi kui need on söögikõlbmatuks tehtud.

GRUPP 20

TOOTED KÖÖGI- JA PUUVILJADEST, MARJADEST, PÄHKLITEST VÕI MUUDEST TAIMEOSADEST

Üldist

Sellesse gruppi kuuluvad suupisted (näksid) valmistoiduna, näiteks kuivatatud herned või maapähklid, mis on osaliselt tainaga kaetud, ja kui toote põhiomaduse määrab seetõttu köögivili, puuvili, pähkel vm taimeosa.

Sellesse gruppi kuuluvad ka kurgid ja kornišonid, milles on toimunud täielik piimhappe käärimine.

Kurgid ja kornišonid, milles ei ole toimunud täielikku piimhappe käärimist ning mida säilitatakse lühiajaliselt soolvees, tuleb siiski klassifitseerida alamrubriiki 0711 40 00, kui need on kohe tarbimiseks kõlbmatud. Tavaliselt sisaldavad need tooted vähemalt 10 % massist soola.

Märkus 4

Tomatimahla kuivainemassi määramisel kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 1979/82 lisas kirjeldatud analüüsimeetodit (EÜT L 214, 22.7.1982, lk 12).

Lisamärkus 1

Happesuse määramiseks tuleb homogeenida toote vedeliku ja tahkete osade alikvootne osa.

 

2001

Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud

Vaata selle grupi märkus 3.

2001 90 10

Mangost valmistatud teravamaitseline segu (chutney)

Käesolevas alamrubriigis ja alamrubriigis 2103 90 10 tähistatakse terminiga „mango chutney” valmistist konserveeritud mangodest, millele on lisatud erinevaid tooteid, nagu ingver, rosinad, pipar ja suhkur.

Käesolevasse alamrubriiki kuuluv mango chutney sisaldab puuviljatükikesi, kuna aga alamrubriiki 2103 90 10 klassifitseeritav mango chutney on täiesti ühtlase konsistentsiga kaste, mille paksus võib olla erinev.

2001 90 50

Seened

Sellesse alamrubriiki ei kuulu seened, mida on rubriigis 0711 sätestatud menetlusel säilitatud üksnes lühiajaliselt, nt kanges soolvees äädika või äädikhappe lisandiga.

2002

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta

2002 10 10 ja 2002 10 90

Terved või tükeldatud tomatid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka terved või tükeldatud tomatid (ka kooritud), mis on steriliseerimisega konserveeritud.

2002 90 11 kuni 2002 90 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka tomatipüree (ka tahkena), tomatikontsentraat ja tomatimehu, millede kuivainesisaldus on vähemalt 7 % massist. Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka tomatipulber, mis on valmistatud kuivatatud tomatimahlast. Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski viilutatud tomatitest kuivamisel saadud helvestest jahvatatud pulber, mis kuulub alamrubriiki 0712 90 30.

2004

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

Vaata selle grupi märkus 3.

Sellesse rubriiki ei kuulu valmistised rubriigi 0714 toodetest, mida ei loeta köögiviljadeks (alamrubriik 2001 90 40, 2006 00 38, 2006 00 99 või 2008 99 91).

2004 10 10

Kuumtöödeldud, muul viisil valmistamata

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2004 teise lõigu punktis 1 nimetatud tooted.

2004 10 91 ja 2004 10 99

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2004 teise lõigu punktis 3 nimetatud tooted.

2004 90 50

Herne- ( Pisum sativum ) ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp.

Selles alamrubriigis tähistab termin „aedoakaunad” üksnes aedube sugukonnast Phaseolus ja Vigna, mis on korjatud piimküpsuses ja mille kogu kaun on söödav. Kaun võib olla erineva värvusega, nt üleni roheline, roheline hallide või siniste joontega või kollane („vahaoad”).

2005

Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted

Kohaldada rubriigi 2004 selgitavaid märkusi selle rubriigi kohta.

Sellesse rubriiki kuulub ka kuivatatud taignalehtedest toode nimetusega „papad”, mis on valmistatud kaunviljadest tehtud peenjahust, soolast, vürtsidest, õlist, kergitusainetest ja mõnel juhul väikesest kogusest teravilja või riisi peenjahust.

2005 10 00

Homogeenitud köögivili

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 1.

2005 20 80

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka viilutatud või ribadeks lõigatud kartulid, mis on eelnevalt rasvas või õlis praetud, jahutatud ja vaakumpakendatud („kartulikrõpsud”).

2005 70 00

Oliivid

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2005 neljanda lõigu punktis 1 nimetatud oliivid, ka köögiviljadega (nt vürts- või maguspipraga), puuviljade või pähklitega (nt mandlitega) või köögi- ja puuvilja või pähkli seguga täidetud.

2006 00

Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud)

2006 00 31 kuni 2006 00 38

Suhkrusisaldusega üle 13 % massist

Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a.

2007

Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

„Saadud kuumtöötlemisel” kohta vaata selle grupi märkus 5.

Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a.

2007 10 10 kuni 2007 10 99

Homogeenitud tooted

Vaata selle grupi alamrubriikide märkus 2.

2008

Puuviljad ja marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või alkoholilisandiga või ilma

Suhkrusisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 2 a.

Suhkrulisandi kohta vaata selle grupi lisamärkus 3.

Alkoholisisalduse kohta vaata selle grupi lisamärkus 4.

2008 11 10 kuni 2008 19 99

Pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2008 teise lõigu punktides 1 ja 2 nimetatud tooted ning nende segud.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:

1.

õhukesteks laastudeks lõigatud või tükkideks purustatud ja eelkõige küpsetistes kasutatavad tooted või

2.

jahvatatud või muul viisil purustatud, pasta kujul, ka muid lisandeid sisaldavad tooted.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu siiski pastad martsipani, nugati jne valmistamiseks (rubriik 1704).

2008 19 12 kuni 2008 19 99

Muud, sh segud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad pähklid ja muud seemned, v.a maapähklid, ning pähklite ja muude seemnete segud, ka need, milles maapähkel on ülekaalus.

2008 30 51

Greibi- ja pomelosektorid

Selles alamrubriigis tähistab termin „sektorid” puuviljade looduslikke, terveid osajaotusi (lõike).

Klassifitseerimist sellesse alamrubriiki ei mõjuta väike kogus purunenud sektoreid, kui see ei ole tahtlikult tekitatud.

2008 30 71

Greibi- ja pomelosektorid

Vaata alamrubriigi 2008 30 51 selgitavad märkused.

2009

Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

Kääritamata piirituselisandita mahlade kohta vaata selle grupi märkus 6.

Brixi arvu kohta vaata selle grupi alamrubriigi märkus 3.

Suhkrulisandi kohta vaata selle grupi lisamärkus 5 a.

Selle grupi lisamärkuse 5 b mõistes kaotavad tooted rubriiki 2009 kuuluvate puuviljamahlade esialgsed põhiomadused siis, kui neile lisatakse sellisel hulgal suhkrut, et need sisaldavad puuviljamahla alla 50 % massist.

Et kindlaks teha, kas tooted on kaotanud suhkru lisamisega oma esialgsed põhiomadused, tuleb kohaldada üksnes selle grupi lisamärkusi 2 ja 5. Sahharoosina väljendatud erinevate suhkrute sisaldus määratakse vastavuses nimetatud lisamärkusega 2. Kui selle grupi lisamärkuse 5 a kohaselt arvutatud lisatud suhkru sisaldus ületab 50 % massist, on arvutatava puuviljamahla sisaldus alla 50 % massist ning toodet ei või klassifitseerida rubriiki 2009.

Selle grupi lisamärkust 5 b ei kohaldata kontsentreeritud naturaalsete puuviljamahlade puhul.

Kontsentreeritud naturaalsed puuviljamahlad klassifitseeritakse järelikult rubriiki 2009.

Muude ainete lisamise kohta rubriiki 2009 kuuluvatele toodetele vaata HSi selgitavad märkused, rubriik 2009.

NÄIDE

Apelsinimahlaproovi analüüs annab järgmised tulemused:

refraktomeetri näit temperatuuril 20 °C: 65,3;

sahharoosina väljendatud erinevate suhkrute arvutatud sisaldus (selle grupi lisamärkus 2): 62,0 (65,3 × 0,95);

arvutatud lisatud suhkru sisaldus (käesoleva grupi lisamärkus 5): 49 % massist (62,0–13);

arvutatud puuviljamahlasisaldus: 51 % massist (100–49).

Järeldus: leitakse, et proov ei ole kaotanud oma esialgseid põhiomadusi selle grupi lisamärkuse 5 b tähenduses, kuna arvutatud puuviljamahlasisaldus ei ole alla 50 % massist.

2009 11 11 kuni 2009 11 99

Külmutatud

Vaata HS selgitavad märkused, alamrubriik 2009 11.

2009 50 10 ja 2009 50 90

Tomatimahl

Vaata selle grupi märkus 4 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

2009 69 51

Kontsentreeritud

Vaata selle grupi lisamärkus 6.

2009 69 71

Kontsentreeritud

Vaata selle grupi lisamärkus 6.

GRUPP 21

MITMESUGUSED TOIDUVALMISTISED

Üldist

Toidulisandite klassifitseerimise (millele on osutatud harmoneeritud süsteemi rubriigi 2106 selgitava märkuse punktis 16), eelkõige muude toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud ning nt kapslites, tablettidena, pastillidena ja pillidena esitatud doseeritud toiduvalmististe käsitlemisel tuleks võtta arvesse kriteeriume, mis on sätestatud Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjade C-410/08 kuni C-412/08 (Swiss Caps) kohta.

 

Lisamärkus 1

Selle grupi lisamärkus hõlmab eelkõige maltodekstriine.

 

2101

Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest

2101 11 00

Ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid pulbri, graanulite, helveste, plokkide ja mis tahes muul tahkel kujul.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad tooted vedeliku või pastana, ka külmutatud. Taolisi tooteid kasutatakse eelkõige toiduvalmististes (nt šokolaadi, tortide ja küpsetiste ning jäätise valmistamiseks).

2101 30 19

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad kroovitud ja röstitud idandamata odraterad, mida kasutatakse värv- ja maitseainena õlletootmisel või kohvi asendajana.

2102

Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid

2102 10 10

Kultuurpärmid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, A osa, kolmas lõik, punkt 4.

Need pärmid on kasvatatud spetsiaalsel toitealusel eriotstarbeks, eelkõige destilleerimise ja veinivalmistamise tarbeks. Nende abil on võimalik saada täpselt etteantud omadustega kääritatud tooteid.

2102 20 11 ja 2102 20 19

Mitteaktiivsed pärmid

Neid HS selgitavate märkuste rubriigi 2102 A osa neljandas ja viiendas lõigus kirjeldatud pärme müüakse tavaliselt nimetusega „söögipärm”. Need on tavaliselt pulbri, laastude või graanulitena.

2102 20 90

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, punkt B.

2102 30 00

Valmis küpsetuspulbrid

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2102, C osa.

2103

Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep

2103 90 10

Vedel mango chutney

Käesolevas alamrubriigis tähistatakse terminiga „mango chutney” valmistist konserveeritud mangodest, millele on lisatud erinevaid tooteid, nagu ingver, rosinad, pipar ja suhkur.

Selle alamrubriigi mango chutney on täiesti homogeenitud, rohkem või vähem vedel kaste.

2103 90 30

Aromaatsed bitterid alkoholisisaldusega 44,2–49,2 % mahust, mis sisaldavad 1,5–6 % massist emajuurt, vürtse ja mitmesuguseid koostisosi ning 4–10 % massist suhkrut, nõudes mahuga kuni 0,5 liitrit

Selles alamrubriigis nimetatud tooted on mõrud, tugeva aroomiga kontsentreeritud vedelad alkoholitooted, mis saavad oma erilise lõhna ja maitse nende tootmiseks kasutatud emajuurest koos erinevate vürtside ja aromaatsete ainetega.

Need kontsentreeritud aromaatsed bitterid on lisaained, mis on mõeldud jookidele (kokteilid, siirupid, karastusjoogid jne) nii lõhna- kui maitse andmiseks ja kasutamiseks analoogselt maitseainetena nagu kastmed ja maitseainesegud keedetud toitudes ja küpsetistes (nt suppides, liha-, kala- või köögiviljatoitudes, kastmetes, liha- ja vorstitoodetes, puuviljakompottides ja -salatites, puuviljatortides, magustoitudes, ja šerbettides).

Neid aromaatseid bittereid müüakse tavaliselt nimetusega „angostuura bitterid”.

2104

Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist

2104 20 00

Homogeenitud toidusegud

Termin „homogeenitud toidusegud” on määratletud selle grupi märkuses 3.

Grupi 21 märkuses 3 ei tähenda lause „Need tooted võivad sisaldada väheses koguses silmaga nähtavaid koostisosade tükikesi.” seda, et toote kuulumiseks alamrubriiki 2104 20 00 on olemas selliste silmaga nähtavate tükikeste kindlaksmääratud piirnorm massiprotsentides või nende suurus. Kontseptsiooni „silmaga nähtavate koostisosade tükikeste vähene kogus” tuleb tõlgendada toote objektiivsete omaduste põhjal: tuleb hinnata, kas silmaga nähtavaid tükikesi on lisatud sellisel hulgal, et need moodustavad toote mahust märkimisväärse osa. Sellisel juhul tuleks toode klassifitseerida mujale (nt rubriiki 2005), sest toode võib olla kaotanud homogeenitud toidusegu omadused.

2105 00

Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota

Selles rubriigis tähistab termin „jäätis jm toidujää” valmistoitu, ka jaemüügipakendis, võib sisaldada kakaod või šokolaadi (või šokolaadiga kaetult), mis külmutamise tulemusena on tahked või pastataolised ja mis on mõeldud söömiseks sellises olekus.

Nende toodete põhiiseärasus on see, et need muutuvad vedelaks või poolvedelaks, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on 0 °C lähedal.

Nendele külmutatud toodetele sarnased valmistised, millel ei ole eelpool kirjeldatud põhiomadusi, klassifitseeritakse vastavalt rubriiki 1806, rubriiki 1901 või rubriiki 2106.

Käesoleva rubriigi toodetel on väga erinevad nimetused (mahlajääpulk, jäätis, cassata, „Neapolitan slices” jne) ja kujud; need võivad sisaldada kakaod või šokolaadi, suhkrut, taime- või piimarasva, piima (kooritud või koorimata), puuvilja, stabilisaatoreid, lõhna- ja maitse- ning värvaineid jne.

Nende toodete rasva üldsisaldus ei ole tavaliselt üle 15 % lõpptoote massist. Teatavad jäätisesordid, mille valmistamisel on kasutatud suurt koorekogust (koorejäätised), võivad siiski üldkoguses sisaldada umbes 20 % massist rasva.

Teatavate jäätiste valmistamisel klopitakse lõpptoote mahu suurendamiseks toorainesse õhku (paisutamine).

Kakaod sisaldavateks toodeteks alamrubriigi 2105 00 tähenduses loetakse ainult kakaoube, kakaopastat või kakaopulbrit sisaldavaid tooteid.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2105, eriti erandeid silmas pidades.

2106

Mujal nimetamata toiduvalmistised

2106 10 20 ja 2106 10 80

Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punkt 6, v.a valguhüdrolüsaate käsitlev osa.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu kontsentreeritud piimavalgud (alamrubriik 0404 90 või rubriik 3504 00).

Määrates toote sahharoosisisaldust nendesse alamrubriikidesse klassifitseerimisel, tuleb invertsuhkur arvestada sahharoosina.

2106 90 20

Alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida kasutatakse jookide valmistamiseks

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punkt 7.

Vaata selle grupi lisamärkus 2.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu samalaadsed valmissegud, mille alkoholisisaldus on kuni 0,5 % mahust (alamrubriik 2106 90 92 või 2106 90 98).

2106 90 30

Isoglükoosisiirup

Vaata selle grupi lisamärkus 3.

2106 90 92 ja 2106 90 98

Muud

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2106, teine lõik, punktid 1–5, 8–11 ja 13–16 ning alamrubriigid 2106 10 20 ja 2106 10 80, kolmas lõik.

GRUPP 22

JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

Üldist

Kui selles grupis tehakse vahet toodete, mis on kuni kaheliitristes nõudes, ja nende toodete vahel, mis on kaheliitristest suuremates nõudes, siis tuleb arvesse võtta nendes nõudes olev vedeliku kogus, mitte nõu maht.

Sellesse gruppi kuuluvad — kuivõrd need ei ole ravimid — toniseerivad joogid (toonikumid), mis sobivad jookidena vahetuks tarbimiseks, kuigi väikestes kogustes, näiteks lusikatäie kaupa. Alkoholita toniseerivad joogid, mida on vaja enne tarbimist lahjendada, ei kuulu 22. gruppi (tavaliselt rubriik 2106).

Lisamärkus 2 b

Võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides arvutatakse kõnesoleva toote 100 liitris sisalduva suhkrumassi (arvestatud invertsuhkruna kilogrammides) korrutamisel teguriga 0,6.

 

2201

Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi

2201 10 11 kuni 2201 10 90

Mineraalvesi, gaseeritud vesi

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad HS selgitavate märkuste rubriigi 2201 lõikudes B ja C nimetatud tooted.

Nendesse alamrubriikidesse ei kuulu aerosoolpakendis looduslik mineraalvesi nahahoolduseks (rubriik 3304).

2201 10 11 ja 2201 10 19

Looduslik mineraalvesi

Terminiga „looduslik mineraalvesi” tähistatakse vett, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/54/EÜ (ELT L 164, 26.6.2009, lk 45) tingimustele.

2201 90 00

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2201 lõikudes A ja D nimetatud tooteid.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka veeaur ning filtreeritud, steriliseeritud, puhastatud ja pehmendatud looduslik vesi.

2202

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad

Termin „mittealkohoolsed joogid” on määratletud selle grupi märkuses 3.

2202 10 00

Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega

HS selgitavate märkuste rubriigi 2202 lõigus A nimetatud karastusjoogid kuuluvad sellesse alamrubriiki.

Antioksüdantide, vitamiinide, stabilisaatorite või kiniini sisaldus ei mõjuta karastusjookide klassifitseerimist.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka veest, suhkrust ja lõhna- ning maitseainetest vedelad tooted, mis on pakendatud plastkottidesse ja mõeldud külmkapis külmutamisega mahlajääpulkade valmistamiseks kodus.

Vaata ka selle grupi lisamärkus 1.

2202 90 10

Mis ei sisalda rubriikidesse 0401–0404 kuuluvaid tooteid või rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

Sellesse alamrubriiki kuuluvad selgitavate märkuste käesoleva grupi üldosa teises lõigus kirjeldatud toniseerivad joogid (toonikumid). Need mittealkohoolsed joogid, mida sageli nimetatakse toidulisanditeks, võivad põhineda taimeekstraktidel (sh ürdid) ning sisaldada lisatud vitamiine ja/või mineraalaineid. Tavaliselt peaksid need valmistised aitama säilitada üldist tervist ja head enesetunnet, seetõttu erinevad need alamrubriigi 2202 10 00 maitse- ja lõhnaainetega või suhkru- või muu magusainelisandiga veest ja muudest karastusjookidest, mida nimetatakse HSi selgitavate märkuste rubriigi 2202 punktis A.

2202 90 91 kuni 2202 90 99

Muud, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka vedel toode ingliskeelse kaubandusliku nimetusega „filled milk” (piimataoline rasvasegu), juhul kui see on jook vahetuks tarbimiseks. „Filled milk” on kooritud piimast või kooritud piima pulbrist toode, millele on lisatud esialgsest täispiimast ekstraheeritud piimarasvaga peaaegu võrdses koguses rafineeritud taimerasva või õli. See jook klassifitseeritakse nendesse alamrubriikidesse vastavalt piimarasva sisaldusele.

Vt alamrubriigi 2202 90 10 selgitavat märkust.

2204

Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

Tegeliku alkoholisisalduse kohta (mahuprotsentides) vaata selle grupi lisamärkus 2 a.

2204 10 11 kuni 2204 10 98

Vahuvein

Vaata selle grupi alamrubriigi märkus 1.

2204 10 11

Šampanja ( Champagne )

Šampanja on Prantsusmaal Champagne provintsis toodetud vahuvein, mis on valmistatud üksnes selles provintsis kasvatatud viinamarjadest.

2204 21 06 kuni 2204 21 09

Veinid, v.a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad:

1.

seenekujuliste korkidega pudelites olevad veinid, mis ei vasta selle grupi alamrubriikide märkuse 1 „vahuveini” määratlusele.

2.

mitteseenekujuliste korkidega pudelites olevad veinid, ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari.

Vahuveinipudelite korkideks selle alamrubriigi tähenduses loetakse all oleval joonisel kujutatud korkkoorest ja samalaadsest plastmaterjalist valmistatud pudelikorke.

 

Image

2204 21 11 kuni 2204 21 98

Muud

Vaata selle grupi lisamärkused 4 ja 5.

Summaarse kuivekstrakti mittelenduvad koostisosad lisamärkuse 4 A tähenduses on nt suhkur, glütserool, tanniinid, viinhape, värvained ja sool.

2204 21 11 kuni 2204 21 78

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a.

2204 21 23

Tokaj

Vaata selle grupi lisamärkus 4 B, punkt b.

2204 21 79 ja 2204 21 80

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a.

2204 29 10

Veinid, v.a alamrubriiki 2204 10 kuuluvad, pudelites seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari

Alamrubriikide 2204 21 06–2204 21 09 selgitavad märkused vastavate muudatustega kehtivad ka nende alamrubriikide kohta.

2204 29 11 kuni 2204 29 98

Muud

Vaata selle grupi lisamärkused 4 ja 5.

2204 29 11 kuni 2204 29 58

Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein

Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a.

2204 29 11

Tokaj

Vaata selle grupi lisamärkus 4 B, punkt b.

2204 29 79 ja 2204 29 80

Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein

Vaata selle grupi lisamärkus 6, punkt a.

2204 30 10

Osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi lisamata

Vaata selle grupi lisamärkus 3 koos lisamärkuse 2 punktidega a, b ja c.

2204 30 92

Kontsentreeritud

Vaata selle grupi lisamärku 7.

2204 30 96

Kontsentreeritud

Vaata selle grupi lisamärkus 7.

2205

Vermut jm taimede või aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest

Sellesse rubriiki kuuluvad ja HS selgitavate märkuste rubriigis 2205 kirjeldatud veinid on ka:

1.

nimetuste „Marsala all'uovo”, „Marsala alla mandorla” ja „Crema di Marsala all'uovo” all tuntud joogid Marsala veini alusel, mis on maitsestatud munakollase, mandlite ja muude aromaatsete ainetega;

2.

„Sangria” nimetusega tuntud joogid veini alusel, mis on maitsestatud nt sidruni või apelsiniga.

Vaata selle grupi lisamärkus 8. Tooted tegeliku alkoholisisaldusega alla 7 % mahust klassifitseeritakse rubriiki 2206 00.

2206 00

Muud kääritatud joogid (näiteks õuna- ja pirnisiider, mõdu); kääritatud jookide segud omavahel või mittealkohoolsete jookidega, mujal nimetamata

Seoses selliste kääritatud alkoholi baasil toodetud jookide klassifitseerimisega, millele on lisatud destilleeritud alkoholi, vett ja muid aineid (nt siirup, mitmesugused lõhna- ja värvained ning mõnel juhul koort), vt Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-150/08. Kui kõnealuste lisandite tulemusena kaotab konkreetsest puuviljast või loodustootest valmistatud jook, st rubriiki 2206 kuuluv kääritatud jook, maitse, lõhna ja/või välimuse, klassifitseeritakse see kõnealuse kohtuotsuse kohaselt rubriigi 2208 alla.

2206 00 10

Piquette

Vaata selle grupi lisamärkus 9.

2206 00 31 kuni 2206 00 89

Muud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2206 teise lõigu punktides 1–10 kirjeldatud tooted.

2206 00 31 ja 2206 00 39

Vahutavad joogid

Vahutavate jookide kohta vaata selle grupi lisamärkus 10.

Mis puudutab eelpool nimetatud lisamärkust seenekujuliste korkide kohta, vaata selgitavad märkused, alamrubriigid 2204 21 06 – 2204 21 09, viimane lõik.

2206 00 51 kuni 2206 00 89

Mittevahutavad, nõudes mahuga

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad joogid, mis ei ole valmistatud loomulikul kääritamisel värskete viinamarjade virdest, vaid on kääritatud kontsentreeritud viinamarjavirdest. See virre on hästi säiliv ja seda saab vajadusel laagerdada.

Kääritamisprotsess käivitatakse tavaliselt pärmiga. Virdesse võidakse lisada enne käärimist või käärimise ajal ka suhkrut. Sellise protsessi tulemusena saadud toodet võidakse lõpuks magustada, kangendada või segustada.

2207

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

2207 10 00

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2207, v.a neljas lõik.

Piiritusjoogid (nt džinn, viin) klassifitseeritakse alkoholisisaldust arvestamata alamrubriikidesse 2208 20 12 – 2208 90 78.

2207 20 00

Denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2207, neljas lõik.

2208

Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid

Piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid on rubriigi 2208 tähenduses alkoholi sisaldavad vedelikud, mis on tavaliselt mõeldud nautimiseks ja mis on valmistatud:

kas vahetult destilleerimisel (ka lõhna- ja maitseainelisandiga) loomulikult käärinud vedelikest, nt veinist või siidrist, või eelnevalt kääritatud puuviljast, pressimisjäätmetest, teraviljast või muudest taimesaadustest,

või lihtsalt mitmesuguste aromaatsete ainete, ka suhkru, lisamisel destilleeritud alkoholile.

Mitmesugused alkohoolsed joogid on kirjeldatud HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktides 1–18.

Denatureerimata alkoholi kohta tuleb märkida, et see klassifitseeritakse käesolevasse rubriiki ka siis, kui selle alkoholisisaldus on 80 % mahust või rohkem, olenemata sellest, kas toode on vahetult tarbitav jook või mitte.

Sellesse rubriiki ei kuulu käärimisel saadud alkohoolsed joogid (rubriigid 2203 00 – 2206 00).

2208 30 11 kuni 2208 30 88

Viski

Viski on alkohoolne jook, mis on destilleeritud teraviljade meskist ja mida turustatakse vähemalt 40 % alkoholina kas pudelis või muus nõus.

Šoti viski (Scotch whisky) on Šotimaal destilleeritud ja valminud viski.

Soodavee lisandiga viski (whisky-soda), ei kuulu nendesse alamrubriikidesse, vaid klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 69 või 2208 90 78.

2208 30 30

Ühelinnaseviski

Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) on alkohoolne jook, mis on valmistatud „pot still”-destilleerimispajas ühes destilleerimiskojas, destilleerides ainult odralinnastest kääritatud meskit.

2208 30 41 ja 2208 30 49

Seguviski, nõudes mahuga

Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) on valmistatud, segustades kaht või enamat Šoti ühelinnaseviskit („single malt Scotch whisky”), mis on destilleeritud või saadud eri destilleerimiskodades.

2208 30 61 ja 2208 30 69

Üheviljaviski või mitmeviljaviski, nõudes mahuga

Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) on alkohoolne jook, mis ei ole Šoti ühelinnaseviski („single malt Scotch whisky”) ega Šoti segulinnaseviski („blended malt Scotch whisky”) ning mis on valmistatud ühes destilleerimiskojas, destilleerides kääritatud meskit odralinnastest koos muude teraviljade (enamasti nisu või mais) tervete teradega või ilma nendeta.

Šoti seguteraviljaviski („blended grain Scotch whisky”) valmistatakse kahe või enama eri destilleerimiskojas destilleeritud või saadud Šoti üheteraviljaviski („single grain Scotch whisky”) segustamisel.

2208 30 71 ja 2208 30 79

Muu seguviski, nõudes mahuga

Muu Šoti seguviski („blended Scotch whisky”) on valmistatud, segustades üht või mitut Šoti ühelinnaseviskit („single malt Scotch whisky”) ühe või mitme Šoti üheteraviljaviskiga („single grain Scotch whisky”).

2208 40 11 kuni 2208 40 99

Rumm ja muu kange alkohoolne jook, saadud kääritatud suhkrurootoodetest destilleerimise teel

Need alamrubriigid hõlmavad HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktis 3 kirjeldatud tooteid, tingimusel et need säilitavad oma organoleptilised omadused.

2208 50 11 ja 2208 50 19

Džinn nõudes mahuga

Džinn on alkohoolne jook, mis valmistatakse tavaliselt rektifitseeritud viljapiiritusest või etüülalkoholist ühe- või mitmekordsel destilleerimisel koos kadakamarjade ja muude aromaatsete ainetega (nt koriander, angeelikajuur, aniis, ingver).

Nendes alamrubriikides loetakse džinniks üksnes neid alkohoolseid jooke, millel on džinni organoleptilised omadused.

Järelikult ei kuulu nendesse alamrubriikidesse:

a)

genever (alamrubriik 2208 50 91 või 2208 50 99);

b)

akvaviit (alamrubriik 2208 90 56 või 2208 90 77);

c)

kranawitter (alamrubriik 2208 90 56 või 2208 90 77);

2208 60 11 kuni 2208 60 99

Viin

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2208, kolmas lõik, punkt 5.

2208 70 10 ja 2208 70 90

Liköör ja kordial

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2208, esimene lõik, punkt B ja kolmas lõik.

2208 90 11 ja 2208 90 19

Arrak nõudes mahuga

Arrak on piiritusjook, mis on spetsiaalse pärmi abil valmistatud suhkruroo melassist või magusast taimemahlast ja riisist.

Arraki ei tohi ära segada rakiga, mida saadakse rosinatest või kuivatatud viigimarjadest valmistatud piiritusjoogi destilleerimisel aniisiseemnetega ja mis klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 56 või 2208 90 77.

2208 90 33 ja 2208 90 38

Ploomi-, pirni- või kirsiviin (v.a liköörid) nõudes mahuga

Ploomi-, pirni- või kirsiviinad on piiritusjoogid, mis on saadud üksnes ploomi-, pirni- või kirsivirde kääritamisel ja destilleerimisel.

Terminite „ploomid” ja „kirsid” kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 0809.

2208 90 48

Muud

Selles alamrubriigis tähistab puuvilja- või marjaviin piiritusjooki, mis on saadud eranditult puuviljade ja marjade (v.a. ploomid, pirnid või kirsid) alkohoolsel käärimisel ja destilleerimisel, nt aprikoosidest, mustikatest, vaarikatest, põldmarjadest, mustadest sõstardest, valgetest sõstardest, punastest sõstardest, maasikatest, õuntest, k.a siidrist destilleeritud piiritusjoogid. Kalvados (õunaviin) klassifitseeritakse alamrubriiki 2208 90 45.

2208 90 56

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka aniisiviin, raki, agaavist tehtud alkohoolsed joogid v.a tequila (nt mezcal), aromaatsetest ürtidest saadud ürdinapsid, „seedimist soodustavad” bitterid, akvaviit, kranawitter, juurtest saadud piiritusjoogid (nt emajuurest), sorgoviin.

2208 90 69

Muud alkohoolsed joogid

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2208 kolmanda lõigu punktides 14–18 nimetatud jookide kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:

1.

alkohoolsed joogid, millele on lisatud soodavett (nt whisky-soda);

2.

tee, millesse on segatud alkoholi;

3.

alkohoolsete jookide segud või alkohoolsed joogid, millesse on segatud puuvilja- või marja- või köögivilja mahlu (kokteilid).

2208 90 71

Aetud puuviljadest või marjadest

Vaata alamrubriigi 2208 90 48 selgitavad märkused. Sellesse alamrubriiki kuulub ka kalvados.

2208 90 77

Muud

Vaata alamrubriigi 2208 90 56 selgitavad märkused.

2208 90 78

Muud alkohoolsed joogid

Vaata alamrubriigi 2208 90 69 selgitavad märkused.

2208 90 91 ja 2208 90 99

Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga

Nendesse alamrubriikidesse kuulub vedelik nimetusega „linnaseõlle ekstrakt” (malt beer base), mille alkoholisisaldus on 14 % mahust ning mis on toodetud pruulitud ja selitatud õllest, millest on ultrafiltreerimise teel osaliselt eemaldatud mõruained ja proteiinid (vaata Euroopa Liidu Kohtu otsus kohtuasjas C-196/10).

2209 00

Äädikas ja äädikhappest valmistatud äädika asendajad

2209 00 11 ja 2209 00 19

Veiniäädikas nõudes mahuga

Vaata selle grupi lisamärkus 11.

Vaata ka HS selgitavad märkused, rubriik 2209, I osa, teine lõik, punkt 1.

2209 00 91 ja 2209 00 99

Muud, nõudes mahuga

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2209 I osa teise lõigu punktides 2, 3 ja 4 ning II osas nimetatud tooted.

GRUPP 23

TOIDUAINETETÖÖSTUSE JÄÄGID JA JÄÄTMED; TÖÖSTUSLIKULT TOODETUD LOOMASÖÖDAD

Lisamärkus 3

Võimalik alkoholisisaldus mahuprotsentides arvutatakse kõnesoleva toote 100 kg sisalduva suhkrumassi (arvestatud invertsuhkruna kilogrammides) korrutamisel teguriga 0,47.

 

2301

Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned

2301 20 00

Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest.

Selle alamrubriigi kalajahu koosneb kalast ja kalajäätmetest, mis on tavaliselt keedetud ja seejärel pastaks pressitud, kuivatatud ja jahvatatud ning mõnikord graanuliteks aglomeeritud.

Sellesse alamrubriiki ei kuulu inimtoiduks kõlblik kalajahu (alamrubriik 0305 10 00).

2302

Kliid, pebred jm tera- või kaunviljade tuulamis-, jahvatus- vm töötlusjäägid, granuleerimata või granuleeritud

Selle rubriigi toodete ja 11. grupi toodete eristamise kohta vaata 11. grupi märkus 2 A.

HS selgitavate märkuste rubriigi 2302 punkti B alapunktis 1 nimetatud jäägid sisaldavad vähemalt 50 % tera- või kaunvilju.

Tärklisesisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud meetodit.

2302 10 10 ja 2302 10 90

Maisist

Kroovimata puhastatud maisiterade sõelumisel kõrvalsaadusena esiletulevad purunenud maisiterad ei kuulu sellesse alamrubriiki, vaid alamrubriiki 1104 23 98, juhul kui need vastavad 11. grupi märkuses 2 A sätestatud kriteeriumidele.

2303

Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed, suhkrupeedist, suhkruroost või muust toorainest suhkru tootmise, õllepruulimise ja kääritamise ning destilleerimise jäätmed, granuleeritud või granuleerimata

Tärklise- ja valgusisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osades L ja C sätestatud meetodeid.

2303 10 11 ja 2303 10 19

Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega

Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritavad tooted peavad vastama selle grupi lisamärkuses 1 sätestatud kriteeriumidele.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka:

1.

maisigluteen (tavaliselt jahuna), mis koosneb peamiselt maisiterade liimainest, mis sadestub tärklise eraldamisel; valgusisaldus (N × 6,25) on üle 40 % massist;

2.

gluteenijahu, mis saadakse peamiselt maisitärklise tootmisel tekkinud kuivade jääkide segamisel puhta gluteeniga; taolised tooted sisaldavad tavaliselt valkaineid (N × 6,25) umbes 40 % massist;

3.

maisigluteenisööt, mis sisaldab tavaliselt valkaineid (N × 6,25) vähemalt 20 % massist ja koosneb peamiselt kestade ja endospermi osakestest, maisigluteenist ja mõnikord kontsentreeritud maisileotusvedelikust, mis kõik on maisitärklise tootmise kõrvalsaadused.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka eelpool nimetatud tooted, mis on graanuliteks aglomeeritud.

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad üksnes tooted, mille tärklisesisaldus ei ületa 28 % kuivaine massist, määratuna komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud meetodi järgi ja nende rasvasisaldus ei ületa 4,5 % kuivaine massist, määratuna komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (1) lisa III osas H sätestatud meetodi järgi.

Suurema tärklise- või rasvasisaldusega tooted klassifitseeritakse tavaliselt 11. gruppi või vastavalt alamrubriikidesse 2302 10 10, 2302 10 90, 2309 90 41 või 2309 90 51. Sama kehtib ka toodete kohta, mis sisaldavad muul viisil, v.a märgmenetlus tärklise tootmiseks, maisist ekstraheeritud saadusi (nt jäägid maisiterade sõelumisel, jahvatatud maisiterad, jäägid maisi-iduõli kuivmenetlusel ekstraheerimisel).

Nendesse alamrubriikidesse klassifitseeritavad tooted ei tohi sisaldada ka jääke maisi-iduõli ekstraheerimisest märgmenetlusel).

Kontsentreeritud maisileotusvedelikud klassifitseeritakse alamrubriiki 2303 10 90, arvestamata nende valkainesisaldust.

2303 10 90

Muud

Selles alamrubriigis mõeldakse maniokitärklise tootmisjääkide all tooteid, mille tärklisesisaldus on kuni 40 % kuivaine massist.

Kui selliste toodete tärklisesisaldus on suurem, klassifitseeritakse selline jahu või mannatang alamrubriikidesse 1106 20 10 või 1106 20 90. Tooted graanulitena klassifitseeritakse alamrubriiki 0714 10.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka:

1.

sorgogluteenisööt, mis sisaldab tavaliselt valkaineid vähemalt 18 % massist ja koosneb peamiselt sorgoterade kestade ja endospermi osakestest, maisigluteenist ja mõnikord kontsentreeritud sorgoleotusvedelikust, mis kõik on sorgotärklise tootmise kõrvalsaadused.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad üksnes tooted, mille tärklisesisaldus on kuni 40 % kuivaine massist.

Suurema tärklisesisaldusega tooted klassifitseeritakse tavaliselt 11. gruppi või vastavalt rubriiki 2302 või 2309.

2.

tärklise tootmisjäägid nimetusega „kuivatatud kartulipulp”. Taoliste jääkide tärklisesisaldus on tavaliselt vähemalt 50 % massist.

Niiskusesisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas A sätestatud meetodit.

Kontsentreeritud maisileotusvedelikud klassifitseeritakse sellesse alamrubriiki arvestamata nende valkainesisaldust.

2303 20 10 ja 2303 20 90

Suhkrupeedi või suhkruroo pressimisjäägid jm suhkrutootmisjäätmed

Emalahust pulbrina, millest laktoos on osaliselt eemaldatud, ei loeta suhkrutootmisjäätmeks ega klassifitseerita nendesse alamrubriikidesse (rubriik 0404).

Nendesse alamrubriikidesse kuulub ka suhkrupeet, millest suhkur on osaliselt või täielikult ekstraheeritud.

2303 30 00

Õlle pruulimise ja piirituse destilleerimise jäätmed

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2303, esimene lõik, punktid E 1–5.

2304 00 00

Õlikoogid jm sojaõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

Sellesse rubriiki ei kuulu sojaubade kestad, ka jahvatatud, millest sojaõli ei ole ekstraheeritud (rubriik 2308).

2306

Õlikoogid jm taimsete rasvade või õlide (v.a rubriikides 2304 ja 2305 esitatute) ekstraheerimise tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

2306 41 00

Madala eruukhappesisaldusega rapsi- või rüpsiseemnetest

Vaata selle grupi alammärkus 1 ja HS selgitavad märkused, alamrubriik 2306 41.

2306 90 05

Maisi-idudest

Sellesse alamrubriiki kuuluvad märg- või kuivmenetlusel saadud maisi-iduõli ekstraheerimisjäägid, mis vastavad selle grupi lisamärkuse 2 kriteeriumidele.

Tooted, mis ei vasta nendele kriteeriumidele, klassifitseeritakse tavaliselt 11. gruppi või vastavalt rubriiki 2302 või 2309.

2306 90 11 ja 2306 90 19

Õlikoogid ja muud oliiviõli ekstraheerimise jäätmed

Termin „oliivõli ekstraheerimise jäätmed” tähistab üksnes tooteid rasvainesisaldusega mitte üle 8 % massist. Suurema rasvainesisaldusega taolised tooted (v.a õlisetted) klassifitseeritakse põhimaterjaliga samasse alamrubriiki (alamrubriik 0709 92 10 või 0709 92 90).

Rasvasisalduse määramiseks kohaldatakse komisjoni määruse (EMÜ) nr 2568/91 (EÜT L 248, 5.9.1991, lk 1) lisas XV sätestatud meetodit.

2307 00

Veinisete; viinakivi

2307 00 11

Summaarse alkoholisisaldusega kuni 7,9 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 25 % massist

Vaata selle grupi lisamärkus 3 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

2307 00 90

Viinakivi

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2307, teine lõik.

2308 00

Mujal nimetamata taimse päritoluga loomasöödaks kasutatavad tooted, jäätmed ja kõrvalproduktid, granuleeritud või granuleerimata

2308 00 11

Summaarse alkoholisisaldusega kuni 4,3 % massist ja kuivainesisaldusega vähemalt 40 % massist

Vaata selle grupi lisamärkus 3 ja asjakohaseid selgitavaid märkusi.

2308 00 40

Tammetõrud ja hobukastanid; puuviljade ja marjade, v.a viinamarjade pressimisjäägid

Puuviljade, v.a viinamarjade, pressimisjääkide hulka kuuluvad ka nn „orange cells” nimetusega tooted, mis koosnevad apelsinide osakestest, millest on alguses mahl välja pressitud ja mida on seejärel surutud läbi sõela nii, et pressimisjäätmetest on vaevalt järel mingeid viljaliha osakesi, vaid põhiliselt lõikudevahelisi nahakesi ja vamjat vahekatet (albedo). Neid tooteid kasutatakse lahjendatud apelsinimahlakontsentraatide või karastusjookide lisandina.

2308 00 90

Muud

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka HS selgitavate märkuste rubriigi 2308 teise lõigu punktides 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 9 kirjeldatud tooted.

Sellesse alamrubriiki kuuluvad ka sojaubade kestad, ka jahvatatud, millest sojaõli ei ole ekstraheeritud.

2309

Loomasöödana kasutatavad tooted

Vaata selle grupi märkus 1.

Tärklisesisalduse määramisel kohaldatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 152/2009 (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1) lisa III osas L sätestatud polarimeetrilist meetodit (tuntud ka kui modifitseeritud Ewersi meetod).

Komisjoni määruse (EÜ) nr 121/2008 (ELT L 37, 12.2.2008, lk 03) lisas sätestatud ensümaatilist analüüsimeetodit kasutatakse rubriigi 2309 tähenduses loomasöödana kasutatavate toodete (valmististe) tärklisesisalduse määramiseks juhul, kui järgmisi söötasid on märkimisväärses koguses:

a)

(suhkru)peedisaadused, näiteks (suhkru)peedipulp, (suhkru)peedimelass, melasseeritud (suhkru)peedipulp, (suhkru)peedimelassi raba, (peedi)suhkur;

b)

tsitruspulp;

c)

linaseemned; linakook; linašrott;

d)

rapsiseemned; rapsikook; rapsišrott; rapsiseemnekestad;

e)

päevalilleseemned; päevalillešrott; päevalillešrott osaliselt kooritud päevalilleseemnetest;

f)

koprakook; koprašrott;

g)

kartulipulp;

h)

kuivpärm;

ij)

inuliinirikkad tooted (nt maapirniliistakud ja -jahu);

k)

kõrned.

Tooteid tärklisesisaldusega alla 0,5 % ei tuleks pidada tärklist sisaldavaks. Glükoosi määramiseks kasutatakse kõrgefektiivset vedelikkromatograafiat (HPLC) (komisjoni määrus (EÜ) nr 904/2008 (ELT L 249, 18.9.2008, lk 9)).

Piimatoodete kohta vaata selle grupi lisamärkust 4. Tärklise- ja piimakomponentide sisaldus tuleb tootel sellistena ka ära tuua.

2309 10 11 kuni 2309 10 90

Kassi- ja koeratoit, jaemüügiks pakendatud

Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad ka erikujulised koerte närimislelud (nt rõngad ja kondid), mis koosnevad härjanaha peenestatud tükkidest, želatiinist, glükoosisiirupist (sideaine), värvainest, taimevalguhüdrolüsaadist, stabilisaatorist ning, rõngaste puhul, lihast ja kondijahust, ja on lõpuni ärasöödavad.

2309 90 10

Lahustatud tooted kalast või mereimetajatest

Vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2309, II osa, punkt B, viimane lõik, alapunkt 1.

2309 90 20

Käesoleva grupi lisamärkuses 5 kirjeldatud tooted

Kui maisiloetusvett kasutatakse kasvualusena (toitelahusena), võivad tooted sisaldada surnud kääritamisainete jääke, mille sisaldus ei ületa tavaliselt 2 %. Need ained leitakse mikroskoobiga.

Peale selle võivad tooted, mis sisaldavad käärimisprotsessides kasutatud leotusvedeliku jääke, sisaldada ka väga väikestes kogustes järgmisi aineid: amüloglükosidaasi, α-amülaasi, ksantaankummit, piimhapet, sidrunhapet, lüsiini, treoniini ja triptofaani.

Maisileotusvedelik sisaldab ise mõningaid neid aineid (nt aminohappeid) väga väikestes kogustes ning käärimise järel suureneb nende kogus väga vähe.

Tooted, mille tärklise- või rasvasisaldus ületab lisamärkuses 5 esitatud väärtused, klassifitseeritakse vastavalt alamrubriikidesse 2309 90 41 või 2309 90 51.

Ameerika Ühendriikidest imporditava maisitärklise tootmisjääkide nõuetele vastavust kontrollitakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1375/2007 (ELT L 307, 24.11.2007, lk 5) kohaselt.

GRUPP 24

TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD

2401

Töötlemata tubakas; tubakajäätmed

Toortubaka või töötlemata tubaka kohta vaata HS selgitavad märkused, rubriik 2401, esimene lõik, punkt 1.

Tuleb märkida, et:

a)

„flue-cured” virgiinia tubakas on kuivatatud tehisoludes kuumas õhuvoolus, menetlusel, kus kuumus ja õhuliikumine on reguleeritavad, ilma et suits ja aur tubakalehtedega kokku puutuksid; tavaliselt on kuiv tubakas värvuselt sidrunikollane kuni tumeoranž või punane. Muud värvused ja värvikombinatsioonid on sageli erineva küpsusastme, kasvatamis- või kuivatamisviisi tulemus.

b)

„light air-cured” burley tubakas (sh burley hübriidtubakad) on kuivatatud looduslikes tingimustes kuumas õhuvoolus. Kui kuivatamisel on kasutatud lisakuumust või -õhutsirkulatsiooni, ei ole tubakal suitsu ega auru lõhna. Tubakalehed on tavaliselt värvuselt helepruunid kuni punakaspruunid. Muud värvused ja värvikombinatsioonid on sageli erineva küpsusastme, kasvatamis- või kuivatamisviisi tulemus;

c)

„light air-cured” marylandi tubakas on kuivatatud looduslikes tingimustes kuumas õhuvoolus. Kui kuivatamisel on kasutatud lisakuumust või -õhutsirkulatsiooni, ei ole tubakal suitsu ega auru lõhna. Tubakalehed on tavaliselt värvuselt helekollased kuni sügavkirsipunased. Muud värvused ja värvikombinatsioonid on sageli erineva küpsusastme, kasvatamis- või kuivatamisviisi tulemus;

d)

„fire-cured”-tubakas on lõkke kohal tehisoludes kuumas õhuvoolus kuivatatud, kus puusuits osaliselt tubakasse imbub. „Fire-cured”-tubaka lehed on tavaliselt paksemad kui burley, „flue-cured” või marylandi tubaka vartelt saadavad lehed. Värvus on tavaliselt kollakaspruun kuni tumepruun. Muud värvused ja värvikombinatsioonid on sageli erineva küpsusastme, kasvatamis- või kuivatamisviisi tulemus.

„Sun-cured”-tubakas on vabas õhus otsese päikesekuumuse ja päikesekiirte käes kuivatatud.

Sellesse rubriiki ei kuulu elusad tubakataimed (rubriik 0602).

2401 30 00

Tubakajäätmed

Peale HS selgitavate märkuste rubriigi 2401 esimese lõigu punktis 2 loetletud toodete kuuluvad sellesse alamrubriiki ka:

1.

tubakalehtede töötlemisel tekkinud jäätmed; neid tuntakse tavaliselt ingliskeelse kaubandusliku nimetusega „offal”, kuid erinevates liikmesriikides ka nimetusega „smalls”, „winnowigs”, „sweepings”, „kiriti” või „broquelins” jne. Need jäätmed sisaldavad tavaliselt võõrlisandeid nagu tolmu, taimejäätmeid või tekstiilikiude. Mõnikord on tolm sõelumisega eemaldatud;