1.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 240/15

1.

tervitab Euroopa Komisjoni taotlust perspektiivarvamuse koostamiseks keskkonnaaruandluse parandamise ja ELi keskkonnaõiguse nõuetele vastavuse tagamise teemal. Mõlemad küsimused on esile toodud Euroopa Komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb paremat õigusloomet paremate tulemuste saavutamiseks (1);

2.

soovib panustada perspektiivarvamuse abil Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatusse „Keskkonnapoliitika seire- ja aruandluskohustuste tõhustamise toimivuskontroll” ning ELi keskkonnaõiguse rakendamise parandamist käsitlevate varasemate komitee soovituste järelmeetmetesse (2);

3.

rõhutab, et peamiselt vastutavad ELi õigusaktide tõhusa rakendamise ja jõustamise tagamise eest riiklikud ametiasutused, väga sageli kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nagu on kinnitanud Euroopa Parlament (3);

4.

rõhutab, et kõrgetasemeline keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu põhieesmärkidest, ja kordab oma muret keskkonnaõiguse rakendamise taseme pärast;

5.

rõhutab ELi keskkonnaalaste õigusaktide hoolikast rakendamisest tulenevaid arvukaid eeliseid nii keskkonnale kui ka majandusele: õiglasemate konkurentsitingimuste ja ettevõtetele õiguskindluse loomine ning innovatsiooni edendamine, aga eelkõige inimeste elamistingimuste ja nende tervise paranemine. Komitee rõhutab sellega seoses asjaolu, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide ebapiisava või puuduliku rakendamise kulud moodustavad hinnanguliselt ligikaudu 50 miljardit eurot aastas;

6.

võtab arvesse Euroopa Parlamendi tõstatatud mureküsimust, et suur osa ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisega seotud tarbetutest halduskuludest tuleneb mitmete liikmesriikide era- ja avaliku sektori ning nende kohalike või piirkondlike asutuste ebapiisavast või ebatõhusast halduspraktikast (4), kusjuures on oluline, et siseriiklikus seadusandluses oleks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele antud selge volitusnorm nende kohustuste täitmiseks ning toetataks normi rakendamist;

7.

julgustab kooskõlas Euroopa Komisjoni uue parema õigusloome tegevuskavaga parandama seda olukorda ja kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rakendama ELi keskkonnaõigust kõige selgemal, lihtsamal ja kasutajasõbralikumal moel, tagades selle tõhususe;

8.

märgib siiski, et sellise ebatõhususe peamine põhjus tuleneb asjaolust, et mõnikord koostatakse ELi õigusakte ilma volitusi, nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse küsimusi ning liikmesriikide erinevaid keskkonnaalaseid olukordi eelnevalt põhjalikult ja sihipäraselt hindamata;

9.

rõhutab, et teabe kogumine (seire) ja teabe edastamine (aruandlus), teabe visualiseerimine ja viimine elanikkonnani on määrava tähtsusega keskkonnaalaste õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja hindamise täieliku poliitikatsükli jaoks;

10.

kordab oma muret ebaühtlase seire ja aruandluse pärast Euroopas, sest kogutud teave on sageli lünklik, ühildamatu või aegunud; tunnistab, et parem ja kättesaadavam teave riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil võimaldaks suuri keskkonnaprobleeme varem tuvastada, lihtsustades eri direktiivides sätestatud varajase hoiatamise süsteemi tõhusat rakendamist ning hoides seega pikemas perspektiivis kokku kulusid;

11.

toob esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste määrava osa teabe kogumises ning seire ja aruandluse kasutamises üldsusele teabe esitamiseks ning kodanike teadlikkuse suurendamiseks koostöös keskkonnakaitseasutustega;

12.

rõhutab, et asjakohane ülesannete ja ressursside jaotus ning selge teabevoog liikmesriikide keskkonnaseire ja -aruandluse nõuete osas kohalike omavalitsuste, piirkondade ja riigi tasandi vahel on vajalik, et tagada keskkonnaseisundit käsitlevate aruannete ja näitajate sidusus, tõhusus ja usaldusväärsus;

13.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi töötama välja kohustused, mille kohaselt plaanide/projektide arendajad peavad esitama ELi keskkonnaõiguse alusel nõutud lubade/litsentside hankimiseks ning keskkonnamõju hindamiseks kogutud andmed kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele;

14.

rõhutab, et väga oluline on, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused teevad tihedat koostööd ja kaasavad keskkonnaandmete kogumisse vabatahtlikud, valitsusvälised organisatsioonid ja huvitatud tavakodanikud kodanike teadusalgatuste kaudu ning toetavad neid selles, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas;

15.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon teostab ELi keskkonnaõiguse seire ja aruandluse nõuete tõhustamise toimivuskontrolli. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni koordineerima toimivuskontrolli teistes ELi poliitikavaldkondades (nt põllumajandus, energeetika ja finantsteenused) seiret ja aruandlust puudutavate nõuete läbivaatamisega;

16.

toetab Euroopa Komisjoni tema kavatsuses töötada välja ELi õigusaktide ajakohasem, tõhusam ja tulemuslikum keskkonnaseire ja -aruandlus. Komitee käsitab üliolulisena järgmisi eesmärke (5):

17.

toetab järgmisi põhimõtteid, mis peaksid suunama seire ja aruandluse nõudeid ELi tasandil: kõikehõlmavus ja piisavus, sidusus ja kooskõla, subsidiaarsusega tasakaalustatud võrreldavus, proportsionaalsus, juurdepääsetavus, õigeaegsus ja järjepidevus (6);

18.

nõuab, et Euroopa Komisjon, liikmesriigid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oma jõupingutustes seire ja aruandluse tõhustamiseks ning halduskoormuse vähendamiseks:

19.

rõhutab vajadust ELi keskkonnaalase õigustiku aruandluskohustuste tervikliku inventuuri tegemiseks, nende vajalikkuse kontrollimiseks ning seirest ja aruandlusest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele tekkivate halduskulude hindamiseks;

20.

soovib, et Euroopa Komisjoni elluviidavas seire- ja aruandlusnõuete toimivuskontrollis võetaks nõuetekohaselt arvesse DPSIR raamistiku näitajaid (vallapäästvad jõud, surve, seisund, mõju, meetmed);

21.

kutsub Euroopa Komisjoni uurima tõhususe suurendamist seire ja aruandluse valdkonnas ning tegelema tarbetute halduskulutuste teemaga, eelkõige muutes aruandlusvahendid automaatseks ja kontrollides erinevate direktiivide alusel kehtivate aruandluskohustuste sünergiaid;

22.

tunnustab olemasolevaid häid tavasid keskkonnaseire ja -aruandluse nõuete valdkonnas. Selle näited on muu hulgas Euroopa veeteabesüsteem ja suurte põletusseadmete õhku eralduvate saasteainete aruandluse kaasamine Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrisse;

23.

usub, et Euroopa Komisjon peaks keskkonnaseire ja -aruandluse parandamiseks ning selle eesmärgi visualiseerimiseks kehtestama teatud hiljutiste direktiivide (7) eeskujul täiendavate direktiivide jaoks nn rakendamise hindamise süsteemi;

24.

nõuab, et Euroopa Komisjon töötaks tulevikus uuesti välja seire ja aruandluse horisontaalse lähenemisviisi ELi tasandil, kui kaalutakse ühtlustatud aruandluse direktiivi kehtetuks tunnistamist;

25.

tunnustab Euroopa Keskkonnaameti tähtsat rolli keskkonnapoliitika ja selle rakendamise aluseks oleva kindla teadmistebaasi tagamisel ning selle töö väärtust seire ja aruandluse valdkonnas;

26.

kordab oma toetust kõikide olulisemate ELi keskkonnaalaste õigusaktide struktureeritud rakendus- ja teaberaamistike arendamisele, nagu seda soovitab Euroopa Komisjon (8);

27.

kordab oma üleskutset, et Euroopa Komisjon peaks tagama, et liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused rakendaksid kohaselt keskkonnaalasele teabele juurdepääsu käsitlevas direktiivis sisalduvaid miinimumnõudeid kooskõlas Århusi konventsiooniga (9);

28.

näeb e-lahenduste ja e-valitsuse pakutud märkimisväärseid võimalusi, mis aitaksid kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel muuta tõhusamaks oma keskkonnaseiret- ja aruandlust, eelkõige seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning ettevõtjate halduskoormuse vähendamisega, struktureeritud andmete ning seire ja aruandluse süstemaatiliste väljundite jäädvustamisega, riskianalüüsi lihtsustamisega ning seire ja aruandluse kvaliteedi parandamisega (näiteks seire ja aruandluse suunised ja veebivormid ning üldsuse parem teavitamine ja kaasamine);

29.

kutsub Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaametit katseprojektide raames uurima, kuidas on võimalik IKT ja e-valitsuse abil vähendada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kohaldatavaid seire ja aruandluse nõudeid, piiramata seejuures õigusaktide mõju;

30.

kutsub Euroopa Komisjoni hindama toimivuskontrollis lähenemisviise, mille puhul operaatorid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kasutada sama e-aruandluse vahendit mitme erineva ELi keskkonnaalase õigusakti jaoks;

31.

kordab oma üleskutset Euroopa Komisjonile, Euroopa Keskkonnaametile ja liikmesriikidele kasutada paremini ära Maa kaugseire vahendite (näiteks GMES) võimalusi, et tõhustada seire rakendamist (10);

32.

rõhutab vajadust edendada investeerimist veebipõhistesse infosüsteemidesse ja vahenditesse, sh kasutajasõbralikesse veebiportaalidesse ja veebilehtedesse, ning julgustab kaasama süsteemide arendamisse nende kasutajaid, nt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning ettevõtjaid;

33.

kutsub üles tegema jõupingutusi, et tagada ELi ja liikmesriikide e-teenuste ulatuslik valdkondadevaheline ja piiriülene koostalitlusvõime keskkonna valdkonnas riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil (11);

34.

rõhutab üldsusele kättesaadavate keskkonnaalaste (ruumi)andmete tähtsat rolli digitaalse tegevusalusega ettevõtjate, sh VKEde ja idufirmade jaoks; ärgitab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi täielikult ära kasutama avaliku sektori teabe taaskasutamise ja digitaalsete ettevõtlusoskuste toetamise potentsiaali nende andmete kasutamisel, et toetada kodanikke, ettevõtjaid ja kodanikuühiskonda uute teenuste väljaarendamisel, suurendada konkurentsivõimet ja luua uusi töökohti;

35.

kutsub Euroopa Komisjoni veelgi julgustama parimate tavade ja tehnoloogiate vahetamist liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning edendama digitaalset keskkonnaseiret ja -aruandlust ja keskkonnateabe esitamist ning sellega seotud teadusuuringuid ja uuendustegevust oma peatses e-valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 ja tulevastes üleskutsetes ettepanekuteks keskkonna ja kliimameetmete programmi, Euroopa ühendamise rahastu ning programmi „Horisont 2020” raames;

36.

julgustab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi edendama digitaalse keskkonnaseire ja -aruandluse ning struktureeritud rakendus- ja teaberaamistike arendamist ning haldussuutlikkuse suurendamist, kasutades selleks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames antavat tehnilist abi;

37.

on arvamusel, et direktiivi 2007/2/EÜ (millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE)) rakendamisel saadud kogemuste põhjal on vaja hinnata, milliseid direktiivi sisulised ja tehnilised sätted on otstarbekad ja kulude-tulude aspektist rakendatavad. Ootab sellega seoses Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri direktiivi hindamist õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames. Kõnealune direktiiv võimaldab jagada keskkonnaalaseid ruumiandmeid avaliku sektori organisatsioonide vahel ning võimaldab üldsusele juurdepääsu ruumiandmetele kõikjal Euroopas;

38.

toetab Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri edasiarendamist e-valitsuse vahendina, millega tagatakse keskkonnaseire ja -aruandluse tõhustamise otstarbel keskne ühine vorming ja protsess keskkonnaalaste ruumiandmete kogumiseks ning muudetakse tõhusamaks ELi õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine ja nende jõustamine, rakendades „avatud andmete” (open data) põhimõtteid ja targa linna (smart city) e-lahendusi elanikele andmete nähtavakstegemisel ja visualiseerimisel;

39.

kutsub Euroopa Komisjoni uurima, millised võimalikud tagajärjed oleksid sellel, kui muuta Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri nõuded vormingutele kohustuslikuks muudes valdkondades;

40.

usub, et Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur võib anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele märkimisväärseid eeliseid, ning kutsub Euroopa Komisjoni toetusel liikmesriike tugevdama oma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri protsessis ning suurendama võimekust rakendada Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri kohalikes ja piirkondlikes haldusasutustes (12);

41.

kutsub rohkem kooskõlastama Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse rolli ELi tasandil erinevate vahendite raames (nt INSPIRE, GMES, GEOSS ja EyeonEarth) erinevate andmete kogumise ja süstematiseerimise järjepidevuse ning ühilduvuse tagamisel;

42.

võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon peab parema õigusloome tegevuskavas oluliseks teatud liikmesriikide algatust „Make it Work” (13), mille raames antakse nõu seoses ELi keskkonnaõiguse vastavuse tagamise sätetega;

43.

väljendab kahetsust sidususe ja järjepidevuse puudumise üle ELi erinevate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamise sätetes, kus aja jooksul on välja kujunenud erineva detailsuse astmega sätted ja erinevad määratlused. Selle tulemusel võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused nõuetelevastavuse tagamise tegevuste teostamisel sattuda silmitsi probleemidega nende sätete tõlgendamisel ja lisamisel;

44.

toetab ELi keskkonnaõiguse raames järgmisi nõuetele vastavuse tagamise põhimõtteid: pädevate asutuste määramine, volitused ja professionaalsus, nõuetelevastavuse tagamisel põhinev teave, nõuetelevastavuse tagamise tegevuste asjakohane komplekt, nõuetelevastavuse tagamise tegevuste planeerimine, hindamine ja läbivaatamine, üldsusega suhtlemine ja järelmeetmete võtmise tagamine ning erinevate ametiasutuste vahelise tõhusa koordineerimise tagamine;

45.

kutsub riigivalitsusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kohaldama lisaks eespool nimetatud põhimõtetele nõuetelevastavuse tagamise riskipõhist lähenemisviisi ning soovitab ELil kasutada soovituslikku rakendamist vastavalt kohalikele ja piirkondlikele erisustele ja huvidele;

46.

peab riskihindamist oluliseks võimaluseks, mille abil kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad oma piiratud kontrolliressursside sihipärasema kasutamise teel vähendada tarbetut halduskoormust, säilitades samal ajal keskkonnakaitse kõrge taseme;

47.

usub, et ELi keskkonnaõiguses tuleks eelkõige pöörata tähelepanu nõuetele mittevastavuse riskidele ning nende võimalikule mõjule keskkonnale ja tervisele;

48.

kutsub Euroopa Komisjoni esitama lähitulevikus nõuetelevastavuse tagamise teemalise algatuse, mis hõlmab nõuetelevastavuse tagamise edendamist, seiret ja jõustamist, keskendub riskipõhisele lähenemisviisile ning vastab seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärkidele;

49.

toetab võimalikku horisontaalset ELi direktiivi, millega kehtestataks eespool nimetatud põhimõtete alusel vastavuse tagamise sätted kogu ELi keskkonnaalase õigustiku raames ning millega täidetaks samuti komitee üleskutse Euroopa Komisjonile kehtestada üldine ja siduv keskkonnajärelevalve ja -seire ELi raamistik (14);

50.

peab määravaks pädevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, eelkõige nõuetelevastavuse tagamise edendamise tegevuste puhul, mis hõlmavad koostööd reguleeritud kogukonnaga ning kodanike teavitamist nõuetele mittevastavusest ja tehtud suuremahuliste järelevalvetoimingute tulemustest;

51.

kutsub seetõttu liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi võtma jõustamismeetmeid ning kehtestama proportsionaalsed ja preventiivsed karistused ELi keskkonnaõiguse rikkumise eest ning seeläbi kohaldama direktiivi 2008/99/EÜ, mis käsitleb keskkonnakuritegusid;

52.

ärgitab täiendava meetmena Euroopa Komisjoni ja liikmesriike jätkama keskkonnaõiguse rakendamise ja jõustamise Euroopa võrgustiku (IMPEL) rolli tugevdamist, sh eelkõige tagama sellele piisava pikaajalise finantstoetuse ning tõhustama nimetatud võrgustiku süstemaatilist kasutamist vastastikustes eksperdihinnangutes ja ühisjärelevalve raames (15) kõigis keskkonnaõiguse kesksetes valdkondades, suurendama koostööd teiste Euroopa võrgustikega, mis tegelevad nõuetelevastavuse tagamisega, ja jätkama riiklike IMPELi võrgustike arendamist, kuhu kaasatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eksperte jagama parimaid tavasid;

53.

toetab Euroopa Parlamendi üleskutset (16) Euroopa Komisjonile suurendada suutlikkust, edendades selleks ka keskkonnakuritegudele spetsialiseerunud kohtunike ja prokuratuuride võrgustikke;

54.

soovib, et Euroopa Komisjon võtaks oma nõuetele vastavuse tagamist käsitlevas võimalikus uues algatuses arvesse komitee varasemaid üleskutseid võtta taas tähelepanu alla keskkonna valdkonnas õiguskaitse kättesaadavuse direktiiv, mida on toetanud ka Euroopa Parlament, ning vajadust vaidluste menetlemise süsteemide üldiste kriteeriumide järele liikmesriikides (17);

55.

tuletab meelde, et ELi struktuurifondidel on spetsiaalne valdkondlik eesmärk, mille abil soovitakse suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust, seega tuleks selleks eraldada piisavalt ELi vahendeid;

56.

soovitab ELi seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi ja selle neljanda prioriteetse eesmärgi (mis käsitleb rakendamist) edasiseks rakendamiseks ning ELi keskkonnaõiguse rakendamise parandamist käsitlevate komitee varasemate soovituste järelmeetmete võtmiseks, et Euroopa Komisjon ja EL (18):

57.

soovib, et Euroopa Komisjon looks Euroopa Komisjoni eksperdirühma, mis koosneks liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatest ja sidusrühmadest ning annaks nõu ELi keskkonnaalase õigustiku ning selle rakendamise kvaliteedi ja järjepidevuse parandamise teemal, või siis hõlmaks selle ülesande Euroopa Komisjoni mõne sarnase koosseisuga juba olemasoleva eksperdirühma volituste hulka. Komitee pakub sellele rühmale oma kaasabi;

58.

komitee kutsub:

59.

tervitab uut rõhuasetust, mille kaasseadusandjad on pannud ELi keskkonnaõiguse rakendamise ja kontrolli parandamisele (19);

60.

kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu koostöös komiteega uurima, kuidas komitee saab oma nõustamisfunktsiooni täites kaasata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemused nende individuaalsetesse kontrolliülesannetesse;

61.

toob esile kogemused, mille ta on omandanud komitee ja Euroopa Komisjoni keskkonnaalase koostöö tehnilise ühisplatvormi raames, mis pakub foorumi ELi keskkonnaõiguse rakendamise kohalike ja piirkondlike probleemide ja lahenduste dialoogi edendamiseks;

62.

rõhutab, et nõukogu ja Euroopa Parlament on platvormi tunnustanud ning andnud sellele kindla ja pikaajalise aluse seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, milles kinnitatakse, et platvorm „lihtsustab dialoogi ja teabe vahendamist, et parandada õigusaktide kohapealset rakendamist”;

63.

soovib seepärast kaasa aidata tehnilise platvormi edasiarendamisele ja soovitab Euroopa Komisjonil uurida koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, mil määral saaks tehnilise platvormi kohtumised siduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruteludega keskkonnaõiguse parema rakendamise ja kontrolli valdkonnas;

64.

tervitab asjaolu, et Euroopa Komisjon on hakanud ELi keskkonnapoliitika valdkonnas viimastel aastatel proaktiivselt tegutsema, andes komiteele varakult võimaluse osaleda poliitika väljatöötamises, koostades kooskõlas mõlema institutsiooni poolt allkirjastatud koostööprotokolliga perspektiivarvamuse (20). Komitee soovitab ühiselt uurida, kas iga perspektiivarvamuse raames oleks võimalik korrapärasemalt ühiselt korraldada ka üks tehnilise platvormi kohtumine.

65.

kutsub Euroopa Komisjoni üles kaasama Regioonide Komitee tihedalt kõigisse tulevastesse algatustesse, mille eesmärk on parandada keskkonnaõiguse rakendamist ja keskkonnaalast juhtimist, nagu nt keskkonnaõiguse rakendamise läbivaatamise algatus (21).