Kriteeriumid

Värskuskategooria

Kõlbmatu (1)

Ekstra

A

B

Nahk

Kirgas, sillerdav või opalestsentne pigment (välja arvatud meriahvena puhul); ilma värvi muutusteta

Kirgas, kuid mitte läikiv pigment

Pigment tuhm ja muutmas värvi

Tuhm pigment (2)

Naha lima

Vesine, läbipistev

Kergelt hägune

Piimjas

Kollakashall ja läbipaistmatu lima

Silm

Kumer (punduv); must ja kirgas pupill; läbipaistev sarvkest

Kumer ja kergelt sissevajunud; must tuhm pupill; kergelt opalestsentne sarvkest

Lame; opalestsentne sarvkest; läbipaistmatu pupill

Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (2)

Lõpused

Kirgas värv; ilma limata

Vähem kirkad; läbipaistev lima

Pruunid/hallid ja muutmas värvi; paks ja läbipaistmatu lima

Kollakad; piimjas lima (2)

Kõhukelme (roogitud kalade puhul)

Sile; kirgas, lihast raskesti eraldatav

Kergelt tuhm; saab eraldada lihast

Tähniline; lihast kergesti eraldatav

Ei ole kinni (2)

Lõpuste ja kõhuõõne lõhn

 (2)

—  muud valge lihaga kalad kui atlandi merilest

Merevetika lõhn

Ilma merevetika lõhnata; neutraalne lõhn

Käärimislõhn; kergelt hapu

Hapu

— atlandi merilest

Värske õli lõhn; piprane; mulla lõhn

Õli lõhn; merevetika lõhn või kergelt magus lõhn

Õli lõhn; käärimislõhn; halvaks läinud, kergelt räästunud

Hapu

Liha

Tugev ja elastne; sile pind (3)

Vähem elastne

Kergelt pehme (lõtv), vähem elastne; vahajas (velvetjas) ja tuhm pind

Pehme (lõtv) (2); soomused nahast kergesti eraldatavad, võrdlemisi kortsus pind

Erikriteeriumid peaga merikuradi kohta

Veresooned (kõhulihased)

Selgete kontuuridega ja erepunased

Selgete kontuuridega; vere tumenemine

Laialivalguvad ja pruunid

Täiesti laialivalguvad, pruunid, liha kollaseks muutumine (2)

(1)   Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.

(2)   Või riknenumas seisundis.

(3)   Toores kala enne koolnukangestuse algust ei ole tugev ega elastne, kuid see liigitatakse siiski ekstra kategooriasse.

Kriteeriumid

Värskuskategooria

Kõlbmatu (1)

Ekstra

A

B

Nahk (2)

Kirgas pigment, kirkad, läikivad ja sillerdavad värvid; selge erinevus selja- ja kõhupinna vahel

Läike ja sära vähenemine; tuhmimad värvid; väiksem erinevus selja- ja kõhupinna vahel

Tuhm, läiketa, kahvatud värvid; kala painutades läheb nahk volti

Väga tuhm pigment; nahk eraldub lihast (3)

Naha lima

Vesine, läbipaistev

Kergelt hägune

Piimjas

Kollakashall ja läbipaistmatu lima (3)

Liha koostis (2)

Väga tugev, jäik

Küllaltki jäik, tugev

Kergelt pehme

Pehme (lõtv) (3)

Lõpuskaaned

Hõbedased

Hõbedased, kergelt punased või pruunid

Pruunikad ja ohtralt verevalumeid

Kollakad (3)

Silm

Kumer (punduv); sinakasmust ja kirgas pupill; läbipaistev “silmalaug”

Kumer ja kergelt sissevajunud; tume pupill; kergelt opalestsentne sarvkest

Lame; hägune pupill; silma ümbruses verevalumeid

Keskelt nõgus; hall pupill; piimjas sarvkest (3)

Lõpused (2)

Ühtlaselt tumepunased kuni lillad; ilma limata

Vähem erksad värvid, ääred kahvatumad; läbipaistev lima

Muutmas värvi, paks ja läbipaistmatu lima

Kollakad; piimjas lima (3)

Lõpuste lõhn

Värske merevetika lõhn; kirbe; joodi lõhn

Ilma merevetika või muu lõhnata; neutraalne lõhn

Kergelt väävline rasvane lõhn, räästunud peekoni või mäda puuvilja lõhn (4)

Hapu mäda lõhn (3)

(1)   Käesolevat veergu kohaldatakse üksnes seni, kuni komisjon võtab nõukogu direktiivi 91/493/EMÜ kohaselt vastu otsuse, mis käsitleb kriteeriumide kehtestamist inimtoiduks kõlbmatute kalade kohta.

(2)   Heeringa ja makrelli kohta, mida on säilitatud jahedas merevees (kas jahutatuna jääga (CSW) või külmutatuna mehhaaniliste vahenditega (RSW)) ja mis vastavad direktiivi 92/48/EMÜ (EÜT L 187, 7.7.1992, lk 41) II lisa punktis 8 sätestatud tingimustele, kehtivad järgmised värskuskategooriad:

— kriteeriumi A kohaldatakse ekstra ja A kategooria suhtes.

(3)   Või riknenumas seisundis.

(4)   Jäätunud kala räästub enne halvaks minemist, CSW/RSW kala läheb enne räästumist halvaks.

Kriteeriumid

Värskuskategooria

Kõlbmatu (1)

Ekstra

A

B

Silm

Kumer, väga kirgas ja sillerdav; väiksed pupillid

Kumer ja kergelt sissevajunud; kirkuse ja sillerdus vähenenud, ovaalsed pupillid

Lame, tuhm

Nõgus, kollakas (2)

Välimus

Täielikult või osaliselt koolnukangestuses; nahal väike kogus selget lima

Koolnukangestus lõppenud; nahal ning eriti suus ja lõpuseavades lima ei ole

Veidi lima suus ja lõpuseavades; lõuad kergelt lamenenud

Suured limakogused suus ja lõpuseavades (2)

Lõhn

Merevetika lõhn

Ilma lõhnata või väga õrn halvaksläinud lõhn, kuid mitte ammoniaagi lõhn

Kerge ammoniaagi lõhn; hapu

Kirbe ammoniaagilõhn (2)

Ekstra

A

B

Kõlbmatu

Nahk

Kirgas, sillerdav ja läikiv pigment, vesine lima

Kirgas pigment, vesine lima

Pigment tuhm ja muutmas värvi, läbipaistmatu lima

Värvimuutus, kortsus nahk, paks lima

Liha koostis

Tugev ja elastne

Tugev

Pehme

Lõtv

Välimus

Uimede servad läbikumavad ja kaarduvad

Jäigad uimed

Pehmed

Longus

Kõhunahk

Valge ja läikiv, uimede ümber kahvatulilla äär

Valge ja läikiv, ainult uimede ümber punased laigud

Valge ja tuhm, arvukad punased või kollased laigud

Kollane kuni rohekas kõhunahk, punased laigud lihas eneses

Kriteeriumid

Värskuskategooria

Ekstra

A

B

Nahk

Kirgas pigment, nahk liha küljes kinni

Tuhm pigment; nahk liha küljes kinni

Värvimuutus, nahk lihast kergesti eraldatav

Liha

Väga tugev; pärlvalge

Tugev; kriitvalge

Kergelt pehme; roosakasvalge või kergelt kollakaks muutuv

Kombitsad

Raskesti eraldatavad

Raskesti eraldatavad

Kergemini eraldatavad

Lõhn

Värske; merevetika lõhn

Lõhnatu või nõrk lõhn

Tindi lõhn

Kriteeriumid

Värskusklass

Ekstra

A

Miinimumnõuded

— kilbi pind: niiske ja läikiv

— ühest mahutist teise kallamisel peavad langema eraldi

— lihal ei tohi olla mingit võõrast lõhna

— krevetid peavad olema puhtad liivast, limast ja muudest võõrkehadest

Samad kui ekstra kategoorias

Välimus

1. Kilbiga krevett

Selge punakasroosa värv, väiksed valged tähnid; kilbi rinnaosa põhiliselt hele

—  värv varieerub kergelt pleekinud punakasroosast kuni valgete tähnidega sinakaspunaseni; kilbi rinnaosa peaks olema hele, hallika varjundiga

2. Harilik süvameregarneel

Ühtlaselt roosa

— roosa, võimaliku peast algava tumenemisega

Liha seisund koorimise ajal ja pärast seda

— kilp eraldub kergesti, liha läheb raisku üksnes niipalju, kui see on tehniliselt vältimatu

— tugev, kuid mitte vintske

— kilp eraldub raskemini ja liha läheb rohkem raisku

— vähem tugev, kergelt vintske

Tükid

Lubatud juhuslikud krevetitükid

Lubatud väike kogus krevetitükke

Lõhn

Värske merevetika lõhn, kergelt magus lõhn

Hapukas; ilma merevetika lõhnata

Kriteeriumid

Värskusklass

Ekstra

A

B

Kilp

Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni

Kahvaturoosa või roosa kuni oranžikaspunaseni, ilma mustade täppideta

Kerge värvimuutus; mõned mustad täpid ja hallikas värv, eriti kilbil ja sabalülide vahel

Silm ja lõpused

Läikivad ja mustad silmad; roosad lõpused

Tuhmid ja hallid/mustad silmad; hallikad lõpused

Lõpused tumehallid, kilbi seljaosa pind veidi rohekas

Lõhn

Iseloomulik mahe karpkala lõhn

Iseloomuliku maheda karpkala lõhna kadumine. Ilma ammoniaagi lõhnata

Kergelt hapu

Liha (saba)

Läbikumav ja sinine, valge varjundiga

Kaotanud läbikumavuse, kuid värv ei ole muutunud

Läbipaistmatu ja tuhm

Kaaluskaala

Artiklis 7 nimetatud määrustes sätestatud tingimustel järgitavad miinimumsuurused

Liik

Suurus

Kg/kala (1)

Kalade arv/kg (2)

Piirkond

Geograafiline piirkond

Miinimumsuurus

▼A1

Atlandi heeringas

(Clupea harengus)

1

vähemalt 0,250

kuni 4

1

ICES Vb (EÜ vöönd)

20 cm

2

0,125-0,250

5-8

2

20 cm

3

0,085-0,125

9-11

a)

18 cm

4 a)

0,050-0,085

12-20

3

b)

20 cm

Laiuskraadist 59° 30′ lõuna pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)

4 b)

0,036-0,085

12-27

Laiuskraadist 59° 30′ põhja pool püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)

4 c)

0,057-0,085

12-17

5

0,031-0,057

18-32

6

0,023-0,031

33-44

Eesti ja Läti jurisdiktsiooni ja suveräänsete õiguste all olevatest vetest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)

7 a)

0,023-0,036

28-44

7 b)

0,014-0,023

45-70

Liivi lahest püütud ja lossitud balti heeringas (Clupea harengus)

8

0,010-0,014

71-100

▼B

Sardiin

(Sardina pilchardus)

1

0,067 ja enam

15 või vähem

veel määramata

2

0,042–0,067

16–24

3

0,028–0,042

25–35

4

0,015–0,028

36–67

Vahemeri

0,011–0,028

36–91

Koerhaid

(Scyliorhinus spp.)

1

2 ja enam

—

—

2

1–2

3

0,5–1

Ogahai

(Squalus acanthias)

1

2,2 ja enam

—

—

2

1–2,2

3

0,5–1

Meriahven

(Sebastes spp.)

1

2 ja enam

—

—

2

0,6–2

3

0,35–0,6

Tursk

(Gadus morhua)

1

7 ja enam

—

1

35 cm

2

4–7

2

 ()

35 cm

3

2–4

 ()

30 cm

4

1–2

3

35 cm

5

0,3–1

Läänemeri

59o 30' põhjalaiusest lõuna pool

35 cm

Süsikas

(Pollachius virens)

1

5 ja enam

—

1

35 cm

2

3–5

2

 ()

35 cm

3

1,5–3

 ()

30 cm

4

0,3–1,5

3

35 cm

Läänemeri

59o 30' põhjalaiusest lõuna pool

30 cm

Kilttursk

(Melanogrammus aeglefinus)

1

1 ja enam

—

1

ICES Vb (EÜ vöönd)

30 cm

2

0,57–1

2

 ()

30 cm

3

0,37–0,57

 ()

27 cm

4

0,17–0,37

3

30 cm

Merlang

(Merlangius merlangus)

1

0,5 ja enam

—

1

27 cm

2

0,35–0,5

2

 ()

23 cm

3

0,25–0,35

 ()

23 cm

4

0,11–0,25

3

23 cm

Molvad

(Molva spp.)

1

5 ja enam

—

1

—

2

3–5

2

 ()

veel määramata

3

1,2–3

 ()

—

3

63 cm

Makrell liigist

Scomber scombrus

1

0,5 ja enam

50 või vähem

1

20 cm

2

0,2–0,5

51–125

2

välja arvatud Põhjameri

20 cm

3

0,1–0,2

126–250

Põhjameri

30 cm

0,08–0,2

126–325

3

20 cm

5

20 cm

Vahemeri

18 cm

Makrell liigist

Scomber japonicus

1

0,5 ja enam

—

—

2

0,25–0,5

3

0,14–0,25

4

0,05–0,14

Anšoovised

(Engraulis spp.)

1

0,033 ja enam

30 või vähem

3

välja arvatud ICES IXa

12 cm

2

0,020–0,033

31–50

3

ICES IXa

10 cm

3

0,012–0,020

51–83

Vahemeri

9 cm

4

0,008–0,012

84–125

Atlandi merilest

(Pleuronectes platessa)

1

0,6 ja enam

—

1

25 cm

2

0,4–0,6

2

 ()

25 cm

3

0,3–0,4

 ()

27 cm

4

0,15–0,3

Põhjameri

27 cm

3

25 cm

Läänemeri

alarajoonid 22–25

25 cm

alarajoonid 26–28

21 cm

alarajoon 29 59o 30' põhjalaiusest lõunasse

18 cm

Merluus

(Merluccius merluccius)

1

2,5 ja enam

—

1

30 cm

2

1,2–2,5

2

 ()

30 cm

3

0,6–1,2

 ()

30 cm

4

0,28–0,6

3

27 cm

5

0,2–0,28

Vahemeri

20 cm

Vahemeri

Kotkakeeled

(Lepidorhombus spp.)

0,15–0,28

1

0,45 ja enam

—

1

25 cm

2

0,25–0,45

2

 ()

25 cm

3

0,20–0,25

 ()

25 cm

4

0,11–0,20

3

20 cm

Vahemeri

Merilatikad

(Brama spp.)

0,05–0,20

1

0,8 ja enam

—

—

2

0,2–0,8

Merikuradid

(Lophius spp.)

terve, roogitud

1

8 ja enam

—

1

—

2

4–8

2

 ()

veel määramata

3

2–4

 ()

—

4

1–2

3

veel määramata

5

0,5–1

Vahemeri

30 cm

Merikuradid

(Lophius spp.)

ilma peata

1

4 ja enam

—

—

2

2–4

3

1–2

4

0,5–1

5

0,2–0,5

Harilik soomuslest

(Limanda limanda)

1

0,25 ja enam

—

1

15 cm

2

0,13–0,25

2

 ()

15 cm

 ()

23 cm

Põhjameri

23 cm

3

23 cm

Väikesuulest

(Microstomus kitt)

1

0,6 ja enam

—

1

25 cm

2

0,35–0,6

2

 ()

25 cm

3

0,18–0,35

 ()

25 cm

3

25 cm

Pikkuim-tuun

(Thunnus alalunga)

1

4 ja enam

—

—

2

1,5–4

Harilik tuun

(Thunnus thynnus)

1

70 ja enam

—

Vahemeri

70 cm või 6,4 kg

2

50–70

3

25–50

4

10–25

5

6,4–10

Suursilm-tuun

(Thunnus obesus)

1

10 ja enam

—

—

2

3,2–10

Pollak

(Pollachius pollachius)

1

5 ja enam

—

1

—

2

3–5

2

 ()

30 cm

3

1,5–3

 ()

—

4

0,3–1,5

3

30 cm

Putassuu

(Micromesistius poutassou või Gadus poutassou)

1

—

7 või vähem

—

2

8–14

3

15–25

4

26–30

Tursik

(Trisopterus luscus

ja

Trisopterus minutus)

1

0,4 ja enam

—

3

veel määramata

2

0,25–0,4

3

0,125–0,25

4

0,05–0,125

Kuldvöötahvenad

(Boops boops)

1

—

5 või vähem

—

2

6–31

3

32–70

Ahvenaline

(Maena sararis)

1

—

20 või vähem

—

2

21–40

3

41–90

Harilik meriangerjas

(Conger conger)

1

7 ja enam

—

1

—

2

5–7

2

 ()

58 cm

3

0,5–5

 ()

—

3

58 cm

Merikuklased

(Trigla spp.)

Ruuge merikukk

1

1 ja enam

—

—

2

0,4–1

3

0,2–0,4

4

0,06–0,2

Muud merikuklased

1

0,25 ja enam

2

0,2–0,25

Stauriidid

(Trachurus spp.)

1

0,6 ja enam

—

1

15 cm

2

0,4–0,6

2

15 cm

3

0,2–0,4

3

15 cm

4

0,08–0,2

5

15 cm

5

0,02–0,08

Vahemeri

12 cm

Kefaalid

(Mugil spp.)

1

1 ja enam

—

1

—

2

0,5–1

2

 ()

20 cm

3

0,2–0,5

 ()

—

4

0,1–0,2

3

20 cm

Vahemeri

16 cm

Raid

(Raja spp.)

1

5 ja enam

—

—

2

3–5

3

1–3

4

0,3–1

Raid

(uimed)

1

3 ja enam

—

—

2

0,5–3

Lest

(Platichthys Flesus)

1

üle 0,3

—

1

24 cm

2

0,2–0,3 kaasa arvatud

2

 ()

24 cm

 ()

24 cm

3

24 cm

Läänemeri

alarajoonid 22–25

25 cm

alarajoonid 26–28

21 cm

alarajoonid 29–32 59o 30' põhjalaiusest lõuna pool

18 cm

Merikeeled

(Solea spp.)

1

0,5 ja enam

—

1

24 cm

2

0,33–0,5

2

 ()

24 cm

3

0,25–0,33

 ()

24 cm

4

0,17–0,25

3

24 cm

5

0,12–0,17 (3)

Vahemeri

20 cm

1

0,5 ja enam

2

0,33–0,5

3

0,25–0,35

4

0,20–0,25

5

0,12–0,2 (4)

Lintuim

(Lepidopus caudatus)

1

3 ja enam

—

—

2

2–3

3

1–2

4

0,5–1

Süsisaba

(Alphanopus carbo)

1

3 ja enam

—

2

0,5–3

—

Seepia

(Sepia officinalis ja Rossia macrosoma)

1

0,5 ja enam

—

—

2

0,3–0,5

3

0,1–0,3

Norra salehomaar

(Nephrops norvegicus)

1

—

20 ja vähem

2

Skagerrak ja Kattegat

40 mm (9)

2

21–30

130 mm (10)

3

31–40

2

välja arvatud Šotimaa

4

enam kui 40

Iiri meri

25 mm (9)

(ICES VIa ja VII a),

Skagerrak ja Kattegat

85 mm (10)

2

Lääne-Šotimaa ja Iiri meri

20 mm (9)

(ICES VIa ja VIIa)

70 mm (10)

3

20 mm (9)

70 mm (10)

Vahemeri

20 mm (9)

70 mm (10)

Norra salehomaaride sabad

1

—

60 ja vähem

2

Skagerrak ja Kattegat

72 mm

2

61–120

2

välja arvatud Lääne- Šotimaa

46 mm

3

121–180

Iiri meri

4

enam kui 180

(ICES VIa ja VIIa), Skagerrak ja Kattegat

2

Lääne-Šotimaa ja Iiri meri (ICES VIa ja VIIa)

37 mm

3

37 mm

Garneel

(Crangon crangon)

1

6,8 mm ja enam (5)

—

—

2

6,5 mm ja enam

Harilikud süvameregarneelid

(Pandalus borealis),

värsked või jahutatud

üks suurus

—

250 ja vähem

—

Harilikud süvameregarneelid, keedetud või aurutatud

1

—

160 ja vähem

—

2

161–250

Harilik taskukrabi

(Cancer pagurus)

1

16 cm ja enam (6)

—

—

2

13–16 cm (6)

(1)   Kaalukategooriasse kuuluvad kalad, mis kaaluvad vähemalt sama palju kui kategooria alampiir ja vähem kui kategooria ülempiir.

(2)   Mõlema makrelliliigi puhul kalade arv 25 kilogrammi kohta.

(3)   Käesolevat tabelit kohaldatakse kuni 31. detsembrini 1997.

(4)   Käesolevat tabelit kohaldatakse alates 1. jaanuarist 1998.

(5)   Kilbi laius.

(6)   Kilbi laius kõige laiemas kohas.

(7)   Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat.

(8)   Skagerrak ja Kattegat.

(9)   Kilbi pikkus.

(10)   Kogupikkus.

Kaaluskaala

Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 nimetatud määrustes ettenähtud tingimustel

Liigid

Suurus

Kg/kala või kilbi suurus

Kalade arv/kg

Piirkond

Geograafiline ala

Alammõõt

Suur kammkarp

(Pecten maximus)

üks suurus

10 cm ja enam (3)

Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat ning ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId

100 mm (1)

ICES VIIa punktist 52o 30′ põhja pool ja VIId

110 mm (1)

Tavaline tõrikodalane

(Buccinum undatum)

üks suurus

4,5 cm ja enam (3)

Piirkonnad 1-5, välja arvatud Skagerrak/Kattegat

45 mm (1)

Harilik meripoisur või vahemere meripoisur

(Mullus surmuletus, Mullus barbatus)

1

500 g ja enam

2

200–500 g, viimane v.a

3 a

40–200 g, viimane v.a

Vahemeres

3 b

18–200 g, viimane v.a

Vahemeri

11 cm (2)

Merikogerlane

(Spondyliosoma cantharus)

1

800 g ja enam

2

500–800 g, viimane v.a

3

300–500 g, viimane v.a

4

180–300 g, viimane v.a

(1)   Kehtestatud nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsmise kohta noorte mereorganismide kaitseks võetud teatavate tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1298/2000 (EÜT L 148, 22.6.2000, lk 1).

(2)   Kehtestatud määrusega (EÜ) nr 1626/94.

(3)   Kilbi laius kõige laiemas kohas.

Kaaluskaala

Alammõõdud, mida tuleb järgida artiklis 7 osutatud määrustes ettenähtud tingimustel

Liik

Suurus

Kala kaal (kg)

Kalade arv/kg

Piirkond

Geograafiline piirkond

Alammõõt

Euroopa kilu

(Sprattus sprattus)

1

vähemalt 0,004

kuni 250