31994L0033

Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ,

22. juuni 1994,

noorte kaitse kohta tööl

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 118a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [2]

vastavalt asutamislepingu artiklis 189c sätestatud menetlusele [3]

ning arvestades, et:

asutamislepingu artiklis 118a on sätestatud, et nõukogu võtab direktiivide abil vastu miinimumnõuded eelkõige töökeskkonna parandamiseks, selleks et kaitsta töötajate tervist ja ohutust;

kõnealuse artikli alusel tuleb sellistes direktiivides hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja arengut;

Euroopa Ülemkogu poolt 9. detsembril 1989 Strasbourg'is vastu võetud ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta punktides 20 ja 22 sedastatakse, et:

"20. Ilma et see piiraks noorte suhtes soodsamate eeskirjade, eriti kutseõppe kaudu noorte tööalast ettevalmistust tagavate eeskirjade kohaldamist, ja vastavalt teatavate kergete töödega seotud eranditele, ei või vanuse alammäär tööleasumisel olla madalam kui koolikohustuse lõppemisel ning mitte mingil juhul alla 15 aasta.

22. Tuleb võtta vajalikud meetmed, et kohandada noorte töötajate suhtes kohaldatavad tööeeskirjad vastavaks nende arengu, kutseõppe ja töö saamisega seotud vajadustele.

Eriti tuleb piirata tööaega — ilma et sellest piirangust oleks võimalik ületunnitöö abil mööda hiilida — ja keelata öötöö alla kaheksateistaastastele töötajatele, välja arvatud teatavate siseriiklikes õigusaktides või eeskirjades sätestatud tööde puhul.";

arvesse tuleb võtta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhimõtteid noorte kaitse kohta tööl, kaasa arvatud vanuse alammääraga seotud põhimõte teenistusse või tööle asumisel;

Euroopa Parlament võttis laste tööd käsitlevas resolutsioonis [4] kokku mitmesugused noorte töö tahud, rõhutades eriti töö mõju noorte tervisele, ohutusele ning kehalisele ja vaimsele arengule, ning osutas vajadusele võtta vastu direktiiv kõnealuse valdkonna siseriiklike õigusaktide ühtlustamiseks;

töötajate tööohutust ja töötervishoidu parandavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ [5] artiklis 15 on sätestatud, et eriti tundlikke riskirühmi tuleb kaitsta eelkõige neid mõjutavate ohtude eest;

lapsi ja noorukeid tuleb käsitleda omaette riskirühmadena ning võtta meetmed nende ohutuse ja tervise suhtes;

laste vastuvõtlikkuse tõttu keelavad liikmesriigid nende töö ja tagavad, et tööle või teenistusse asumisel ei ole vanuse alammäär madalam kui siseriikliku õigusega kehtestatud koolikohustuse lõppemisel ning mitte mingil juhul alla 15 aasta; erandeid laste töö keelust võib lubada ainult erijuhtudel ja käesolevas direktiivis sätestatud tingimustel; mitte mingil juhul ei või sellised erandid kahjustada laste kooliskäimist või haridusest osasaamist;

silmas pidades lapsepõlvest täiskasvanuikka ülemineku eripära, tuleb noorukite tööd rangelt reguleerida ja kaitsta;

iga tööandja peaks noortele tagama eakohased töötingimused;

tööandjad peaksid rakendama noorte ohutuse ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid, võttes aluseks nende tööga seotud ohtudele antud hinnangu;

liikmesriigid peaksid kaitsma noori ohtude eest, mis tulenevad nende kogenematusest, teadmatusest olemasolevate või võimalike ohtude suhtes või ebaküpsusest;

seetõttu peaksid liikmesriigid keelama noorte töötamise käesolevas direktiivis kindlaks määratud töödel;

tööaja korraldust käsitlevate konkreetsete miinimumnõuete vastuvõtmine parandab tõenäoliselt noorte töötingimusi;

noorte maksimaalne tööaeg peaks olema rangelt piiratud ja noorte öötöö keelatud, välja arvatud teatavate siseriiklikes õigusaktides või eeskirjades kindlaksmääratud tööde puhul;

liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kooliskäivate noorukite tööaeg ei kahjusta nende võimet õppetööst kasu saada;

teoreetilise ja/või praktilise ühendatud töö- ja koolitusplaani või ettevõttepraktika raames töötavate noorte koolitusele kulutatud aeg tuleks lugeda tööajaks;

selleks et tagada noorte ohutus ja tervis, tuleks neile anda igapäevast, -nädalast ja -aastast miinimumpuhkeaega ning piisavalt vaheaegu;

iganädalase puhkeaja suhtes tuleks arvesse võtta kultuuriliste, etniliste, religioossete ja teiste tegurite mitmekesisust liikmesriikides; iga liikmesriigi otsustada jääb eelkõige see, kas pühapäev peaks kuuluma iganädalase puhkeaja hulka ja kui, siis mil määral;

asjakohane töökogemus võib kaasa aidata selleks, et valmistada noori ette täiskasvanu töö- ja ühiskondlikuks eluks, tingimusel et välditakse nende ohutuse, tervise ja arengu kahjustamist;

kuigi erandid käesolevas direktiivis kehtestatud keeldudest ja piirangutest näiksid teatava tegevuse või eriolukorra puhul möödapääsmatud, ei või nende kohaldamine kahjustada kehtestatud kaitsesüsteemi põhimõtteid;

käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse mõõtme täiustamise poole;

käesolevas direktiivis sätestatud kaitsesüsteemi kohaldamine nõuab, et liikmesriigid rakendaksid tõhusate ja proportsionaalsete meetmete süsteemi;

mõne käesoleva direktiivi sätte rakendamine tekitab ühele liikmesriigile teatavaid raskusi oma süsteemi tõttu noorte kaitseks tööl, seetõttu peaks olema lubatud, et kõnealune liikmesriik võib sobiva aja jooksul jätta asjakohased sätted rakendamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I JAGU

Artikkel 1

Eesmärk

1. Liikmesriigid võtavad laste töö keelamiseks vajalikud meetmed.

Käesolevas direktiivis sätestatud tingimuste kohaselt tagavad liikmesriigid, et vanuse alammäär tööle või teenistusse asumisel ei ole madalam kui siseriikliku õigusega kehtestatud täieliku koolikohustuse lõppemisel ning mitte mingil juhul alla 15 aasta.

2. Liikmesriigid tagavad noorukite töö range reguleerimise ja kaitsmise vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele.

3. Liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused.

Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse iga alla 18aastase isiku suhtes, kelle tööleping või töösuhe on määratletud mõne liikmesriigi kehtivas õiguses ja/või reguleeritud mõne liikmesriigi kehtiva õigusega.

2. Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuuluvad:

a) kodutööd eramajapidamises või

b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) noor — artikli 2 lõikes 1 nimetatud alla 18aastane isik;

b) laps — alla 15aastane noor, kes siseriikliku õiguse alusel kuulub veel täieliku koolikohustuse alla;

c) nooruk — vähemalt 15aastane, kuid alla 18aastane noor, kes siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam täieliku koolikohustuse alla;

d) kerge töö — töö, mis võttes arvesse selle hulka kuuluvate ülesannete iseloomulikku laadi ja teatavaid tingimusi, mille kohaselt neid täidetakse:

i) ei kahjusta tõenäoliselt laste ohutust, tervist ega arengut,

ii) ei kahjusta laste kooliskäimist, osalemist pädeva asutuse heakskiidetud kutsesuunitlus- või kutseõppeprogrammis ega võimet õppetööst kasu saada;

e) tööaeg — aeg, mille jooksul noor on tööl, tööandja käsutuses ning tegutseb või täidab oma kohustusi kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga;

f) puhkeaeg — aeg, mis ei ole tööaeg.

Artikkel 4

Laste töö keelamine

1. Liikmesriigid võtavad laste töö keelamiseks vajalikud meetmed.

2. Võttes arvesse artiklis 1 sätestatud eesmärke, võivad liikmesriigid õigusnormidega ette näha, et laste töö keelamist ei kohaldata:

a) artiklis 5 nimetatud tegevusaladel töötavate laste suhtes;

b) vähemalt 14aastaste laste suhtes, kes töötavad ühendatud töö- ja koolitusplaani või ettevõttepraktika raames, tingimusel et sellist tööd tehakse kooskõlas pädeva ametiasutuse ettenähtud tingimustega;

c) artiklis 5 hõlmamata kerge tööga tegelevate vähemalt 14aastaste laste suhtes; siseriiklikus seaduses määratud tööliikide puhul ja piiratud tundide arvu korral nädalas võivad artiklis 5 hõlmamata kerget tööd teha ka 13aastased lapsed.

3. Lõike 2 punktis c nimetatud võimalust kasutavad liikmesriigid määravad vastavalt käesoleva direktiivi sätetele kõnealuse kerge tööga seotud töötingimused.

Artikkel 5

Kultuuritegevus ja muu samalaadne tegevus

1. Laste töölevõtmiseks kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal tuleb eelnevalt iga üksikjuhtumi puhul eraldi taotleda pädeva ametiasutuse luba.

2. Liikmesriigid näevad õigusnormidega ette laste töötingimused lõikes 1 nimetatud juhtudel ning loa eelneva väljastamise korra üksikasjad, tingimusel et kõnealune tegevus:

i) ei kahjusta tõenäoliselt laste ohutust, tervist ega arengut,

ii) ei kahjusta laste kooliskäimist, osalemist pädeva asutuse heakskiidetud kutsesuunitlus- või kutseõppeprogrammis ega võimet õppetööst osa saada.

3. Erandina lõikes 1 sätestatud korrast võivad liikmesriigid õigusnormidega ning kooskõlas enda määratud tingimustega lubada tööle võtta vähemalt 13aastasi lapsi kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal.

4. Liikmesriigid, kus kehtib kord, mille kohaselt modelliagentuurid vajavad laste töölevõtmiseks eriluba, võivad selle säilitada.

II JAGU

Artikkel 6

Tööandjate üldised kohustused

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, võtab tööandja noorte ohutuse ja tervise kaitseks vajalikud meetmed, arvestades eriti artikli 7 lõikes 1 nimetatud erilisi ohte.

2. Tööandja rakendab lõikes 1 sätestatud meetmed noorte tööga seotud ohtudele antud hinnangu alusel.

Hinnang tuleb anda enne seda, kui noored tööle asuvad, või kui töötingimustes on toimunud märkimisväärne muudatus, eriti tuleb tähelepanu pöörata järgmistele seikadele:

a) tööruumi ja -koha sisustus ja korraldus;

b) füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste ohutegurite laad, määr ja kestus;

c) töövahendite, eriti materjalide, masinate, aparaatide ja seadmete korraldamine, valik, rakendamine ning nende käsitsemisviis;

d) tööprotsessi ja töö kulgemise korraldamine ning nende ühitamine (töökorraldus);

e) noorte koolituse ja õpetuse tase.

Kui selle hinnangu põhjal ilmnevad noorte ohutust, kehalist või vaimset tervist või arengut ähvardavad ohud, nähakse noortele regulaarsete ajavahemike järel ette tasuta arstlik läbivaatus ja tervisekontroll, ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ kohaldamist.

Tasuta arstlik läbivaatus ja tervisekontroll võivad olla riikliku tervishoiusüsteemi osa.

3. Tööandja teavitab noori võimalikest ohtudest ning kõikidest nende ohutuse ja tervise kaitseks võetud meetmetest.

Peale selle teavitab tööandja laste seaduslikke esindajaid võimalikest ohtudest ning kõikidest laste ohutuse ja tervise kaitseks võetud meetmetest.

4. Noorte suhtes kohaldatavate ohutus- ja tervishoiutingimuste kavandamise, rakendamise ja kontrollimise peab tööandja ühendama direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 nimetatud kaitse- ja ennetusmeetmetega.

Artikkel 7

Noorte vastuvõtlikkus. Töötamiskeeld

1. Liikmesriigid tagavad, et noori kaitstakse kõikide nende ohutust, tervist ja arengut ähvardavate eriliste ohtude eest, mis tulenevad nende kogenematusest, teadmatusest olemasolevate või võimalike ohtude suhtes või nende ebaküpsusest.

2. Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 kohaldamist, keelavad liikmesriigid sel eesmärgil noorte töötamise töödel, mis:

a) ületavad objektiivselt nende kehalisi või vaimseid võimeid;

b) sisaldavad kahjulikke kokkupuuteid toksiliste, kantserogeensete, pärilikke geneetilisi kahjustusi põhjustavate või loodet kahjustavate ohuteguritega või tekitavad muul viisil kroonilisi tervisekahjustusi;

c) sisaldavad kahjulikke kokkupuuteid radioaktiivsete ohuteguritega;

d) sisaldavad õnnetusohte, mille puhul oletatakse, et noored ei suuda neid märgata või vältida seetõttu, et ei oska pöörata piisavat tähelepanu ohutusele, või kogemuse või koolituse puudumise tõttu;

e) võivad ohustada tervist äärmise külma või kuuma ning müra või vibratsiooni tõttu.

Tööde hulka, millega tõenäoliselt kaasnevad lõikes 1 nimetatud spetsiifilised ohud noortele, kuuluvad:

- lisa I jaotises nimetatud kahjulikke füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi ohutegureid sisaldavad tööd ning

- lisa II jaotises nimetatud protsessid ja tööd.

3. Liikmesriigid võivad õigusnormidega lubada erandeid lõikes 2 sätestatust noorukite puhul, kui sellised erandid on möödapääsmatud nende kutseõppeks, tingimusel et nende ohutus ja tervis on tagatud sellega, et nad töötavad direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 7 määratletud pädeva isiku järelevalve all ja tingimusel, et kindlustatakse kõnealuse direktiiviga ettenähtud kaitse.

III JAGU

Artikkel 8

Tööaeg

1. Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et piirata laste tööaega:

a) kaheksa tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas ühendatud töö- ja koolitusplaani või ettevõttepraktika raames tehtava töö puhul;

b) kahe tunnini koolipäevas ja 12 tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud õigusaktid ja/või tava seda ei keela;

mitte mingil juhul ei või tööpäeva pikkus ületada seitset tundi; vähemalt 15aastaste laste puhul võib see piirang olla kaheksa tundi;

c) seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse õppetöövälisel ajal vähemalt ühe nädala jooksul; vähemalt 15aastaste laste puhul võivad need piirangud olla kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas;

d) seitsme tunnini päevas ja 35 tunnini nädalas kerge töö puhul, mida teevad lapsed, kes siseriikliku õiguse alusel ei kuulu enam täieliku koolikohustuse alla.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed noorukite töö piiramiseks kaheksa tunnini päevas ja 40 tunnini nädalas.

3. Teoreetilise ja/või praktilise ühendatud töö- ja koolitusplaani või ettevõttepraktika raames töötava noore koolitusele kulutatud aeg loetakse tööajaks.

4. Kui noorel on rohkem kui üks tööandja, liidetakse tema tööpäevad ja -tunnid kokku.

5. Erandkorras või kui see on objektiivselt põhjendatud, võivad liikmesriigid õigusnormidega lubada erandeid lõike 1 punktis a ja lõikes 2 sätestatust.

Liikmesriigid määravad õigusnormidega selliste erandite rakendamise tingimused, piirangud ja korra.

Artikkel 9

Öötöö

1. a) Artikli 4 lõike 2 punktides b või c sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata laste töö ajavahemikus 20.00–6.00.

b) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et keelata noorukite töö ajavahemikus 22.00–6.00 või 23.00–7.00.

2. a) Liikmesriigid võivad õigusnormidega lubada noorukitel töötada teatavatel tegevusaladel ajal, kui öötöö on lõike 1 punkti b kohaselt keelatud.

Sel juhul võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et nooruki järele valvab täiskasvanu, juhul kui nooruki kaitseks on selline järelevalve vajalik.

b) Kui kohaldatakse punkti a, on töö ajavahemikus 00.00–4.00 jätkuvalt keelatud.

Liikmesriigid võivad siiski õigusnormidega lubada noorukitel töötada ajal, mil öötöö on keelatud, järgmistel juhtudel, kui see on objektiivselt põhjendatud ning tingimusel, et noorukitele võimaldatakse kohane kompenseeriv puhkeaeg ja artiklis 1 sätestatud eesmärke ei seata kahtluse alla:

- töö laevandus- või kalandussektoris,

- töö kaitseväes või politseis,

- töö haiglates või samalaadsetes asutustes,

- kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus.

3. Enne võimalikule öötööle asumist ning pärast seda korrapäraste ajavahemike järel on noorukitel õigus tasuta tervisekontrollile ja võimete hindamisele, välja arvatud juhul, kui töötamine keelatud ajal on erandlik.

Artikkel 10

Puhkeaeg

1. a) Artikli 4 lõike 2 punktides b või c sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga 24tunnise ajavahemiku kohta on lastel õigus saada 14 tunni pikkune katkematu miinimumpuhkeaeg.

b) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga 24tunnise ajavahemiku kohta on noorukitel õigus saada 12 tunni pikkune katkematu miinimumpuhkeaeg.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et iga 7päevase ajavahemiku kohta on:

- lastel, kelle suhtes liikmesriigid on kasutanud artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust, ning

- noorukitel

õigus saada kahepäevane, võimaluse korral katkematu miinimumpuhkeaeg.

Kui tehnilised või korralduslikud põhjused seda õigustavad, võib miinimumpuhkeaega lühendada, kuid mitte mingil juhul ei või katkematu puhkeaeg olla lühem kui 36 tundi.

Eelmistes lõikudes nimetatud miinimumpuhkeaja hulka kuulub põhimõtteliselt pühapäev.

3. Liikmesriigid võivad õigusnormidega näha ette lõigetes 1 ja 2 nimetatud miinimumpuhkeaja katkestamise võimaluse päeva peale jaotatud või lühikest tööaega hõlmava tegevuse puhul.

4. Liikmesriigid võivad õigusnormidega näha ette erandeid lõike 1 punktis b ja lõikes 2 sätestatust noorukite suhtes järgmistel juhtudel, kui see on objektiivselt põhjendatud ning tingimusel, et noorukitele võimaldatakse kohane kompenseeriv puhkeaeg ja artiklis 1 sätestatud eesmärke ei seata kahtluse alla:

a) töö laevandus- või kalandussektoris;

b) töö kaitseväes või politseis;

c) töö haiglates või samalaadsetes asutustes;

d) töö põllumajanduses;

e) töö turisminduses või hotellides, restoranides ja kohvikutes;

f) päeva peale jaotatud tööajaga tegevus.

Artikkel 11

Iga-aastane puhkus

Artikli 4 lõike 2 punktides b või c sätestatud võimalust kasutavad liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et siseriikliku õiguse alusel täieliku koolikohustuse alla kuuluvate laste puhul langeks nende tööst vaba aeg võimaluse piires kokku koolivaheajaga.

Artikkel 12

Vaheajad

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üle nelja ja poole tunni pikkuse igapäevase tööajaga noortel on õigus saada vähemalt 30minutine, võimaluse korral katkematu vaheaeg.

Artikkel 13

Noorukite töö vääramatu jõu korral

Liikmesriigid võivad õigusnormidega lubada erandeid artikli 8 lõikes 2, artikli 9 lõike 1 punktis b, artikli 10 lõike 1 punktis b sätestatust ning noorukite puhul artiklis 12 sätestatust tööks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 5 lõikes 4 nimetatud asjaoludel, tingimusel et selline töö on ajutine ja tuleb ära teha viivitamata, et täiskasvanud töötajaid ei ole võimalik kasutada ning noorukitele võimaldatakse järgmise kolme nädala jooksul samaväärne kompenseeriv puhkeaeg.

IV JAGU

Artikkel 14

Meetmed

Iga liikmesriik näeb ette vajalikud meetmed, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks vastuvõetud sätete rikkumise korral; sellised meetmed peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed.

Artikkel 15

Lisa kohandamine

Lisa rangelt tehniline kohandamine tulenevalt tehnilisest arengust, muudatustest rahvusvahelistes eeskirjades ja spetsifikaatides ning teadmiste täienemisest käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas toimub direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 16

Kaitstuse taseme säilitamine

Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust töötada muutuvaid asjaolusid silmas pidades välja noorte kaitset käsitlevad sätted, niikaua kui järgitakse käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõudeid, ei õigusta käesoleva direktiivi rakendamine noorte üldise kaitstuse taseme alandamist.

Artikkel 17

Lõppsätted

1. a) Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juunil 1996 või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et töösuhte pooled kehtestavad nõutavad sätted kollektiivlepingutega, kusjuures liikmesriikidelt nõutakse kõikide vajalike sätete kehtestamist, mis võimaldaksid neil igal ajal tagada käesolevas direktiivis sätestatud tulemusi.

b) Ühendkuningriik võib nelja aasta jooksul alates punktis a määratud kuupäevast mitte rakendada artikli 8 lõike 1 punkti b teise lõigu maksimaalset iganädalast tööaega käsitlevat sätet, artikli 8 lõiget 2 ning artikli 9 lõike 1 punkti b ja lõiget 2.

Komisjon esitab aruande käesoleva sätte toime kohta.

Kooskõlas asutamislepingus sätestatud tingimustega otsustab nõukogu, kas seda ajavahemikku tuleks pikendada.

c) Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid lõikes 1 nimetatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud või võetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

4. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi sätete tegeliku rakendamise kohta, osutades töösuhte poolte arvamusele.

Komisjon teatab sellest Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

5. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele regulaarselt aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, võttes arvesse lõikeid 1, 2, 3 ja 4.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Luxembourg, 22. juuni 1994

Nõukogu nimel

eesistuja

E. Yiannopoulos

[1] EÜT C 84, 4.4.1992, lk 7.

[2] EÜT C 313, 30.11.1992, lk 70.

[3] Euroopa Parlamendi 17. detsembri 1992. aasta arvamus (EÜT C 21, 25.1.1993, lk 167), nõukogu 23. novembri 1993. aasta ühine seisukoht (seni Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamata) ja Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (EÜT C 91, 28.3.1994, lk 89).

[4] EÜT C 190, 20.7.1987, lk 44.

[5] EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

Mittetäielik ohutegurite, protsesside ja tööde nimekiri

(artikli 7 lõike 2 teine lõik)

I. Ohutegurid

1. Füüsikalised ohutegurid

a) ioniseeriv kiirgus;

b) töö kõrgrõhutingimustes, nt survestatud ruumis, tuukritöö.

2. Bioloogilised ohutegurid

a) töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl käsitleva nõukogu 26. novembri 1990. aasta direktiivi 90/679/EMÜ (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ [1] artikli 16 lõike 1 tähenduses) artikli 2 punkti d tähenduses gruppidesse 3 ja 4 kuuluvad bioloogilised ohutegurid.

3. Keemilised ohutegurid

a) ained ja preparaadid, mis vastavalt nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivile 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamise, pakendamise ja märgistamisega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta [2] ning vastavalt nõukogu 7. juuni 1988. aasta direktiivile 88/379/EMÜ ohtlike preparaatide liigitamise, pakendamise ja märgistamisega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta [3] liigitatakse toksilisteks (T), eriti toksilisteks (Tx), söövitavateks (C) või plahvatusohtlikeks (E);

b) ained ja preparaadid, mis vastavalt direktiividele 67/548/EMÜ ja 88/379/EMÜ liigitatakse kahjulikeks (Xn) ning mis kannavad üht või mitut järgmistest hoiatusväljenditest:

- väga tõsiste pöördumatute tagajärgede oht (R39),

- võimalik pöördumatute tagajärgede oht (R40),

- sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkuse teket (R42),

- kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkuse teket (R43),

- võib põhjustada vähki (R45),

- võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi (R46),

- pikemaajalise kokkupuute korral tõsiste tervisekahjustuste oht (R48),

- võib vähendada fertiilsust (R60),

- võib kahjustada loodet (R61);

c) ained ja preparaadid, mis vastavalt direktiividele 67/548/EMÜ ja 88/379/EMÜ liigitatakse ärritust tekitavateks (Xi) ning mis kannavad üht või mitut järgmistest hoiatusväljenditest:

- kergestisüttiv (R12),

- sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkuse teket (R42),

- kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkuse teket (R43);

d) töötajate kaitset kantserogeensete ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl käsitleva nõukogu 28. juuni 1990. aasta direktiivi 90/394/EMÜ (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ [4] artikli 16 lõike 1 tähenduses) artikli 2 punktis c nimetatud ained ja preparaadid;

e) plii ja selle ühendid, niipalju kui inimorganism kõnealuseid aineid absorbeerib;

f) asbest.

II. Protsessid ja tööd

1. Direktiivi 90/394/EMÜ I lisas nimetatud protsessid ja tööd.

2. Lõhkeaineid sisaldavate seadmete, ilutulestikuvahendite või muude esemete tootmine ja käsitsemine.

3. Töö loomaaias metsikute või mürgiste loomadega.

4. Töö tapamajas.

5. Töö seadmetega, mille abil toodetakse, säilitatakse või kasutatakse suru-, veeldatud või lahustatud gaasi.

6. Töö I jaotise punktis 3 nimetatud keemilisi ohutegureid sisaldavate tõrte, tsisternide, mahutite, balloonide või korvpudelitega.

7. Töö, mis on seotud varisemisohuga.

8. Töö, mis on seotud elektrikõrgepingest lähtuva ohuga.

9. Töö, mille tempo määravad masinad ja mida tasustatakse vastavalt töötulemustele.

[1] EÜT L 374, 31.12.1990, lk 1.

[2] EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/679/EMÜ (EÜT L 268, 29.10.1993, lk 71).

[3] EÜT L 187, 16.7.1988, lk 14. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 93/18/EMÜ (EÜT L 104, 29.4.1993, lk 46).

[4] EÜT L 196, 26.7.1990, lk 1.

--------------------------------------------------