EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01994R2062-20050804
Council Regulation (EC) No 2062/94 of 18 July 1994 establishing a European Agency for Safety and Health at Work
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta
Nõukogu määrus (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta
No longer in force
1994R2062 — ET — 04.08.2005 — 004.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2062/94, 18. juuli 1994, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta (EÜT L 216, 20.8.1994, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 156 |
1 |
7.7.1995 |
||
|
L 245 |
38 |
29.9.2003 |
||
|
L 184 |
5 |
15.7.2005 |
||
Muudetud:
|
L 236 |
33 |
23.9.2003 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2062/94,
18. juuli 1994,
Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:tööohutus, -hügieen ja -tervishoid kuuluvad tõhusa sotsiaalpoliitika prioriteetide hulka;
komisjon on kirjeldanud meetmeid, mida ta kavatseb selles valdkonnas võtta oma tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu programmi ( 4 ) ja ühenduse töötajate sotsiaalsete põhiõiguste harta rakendamise tegevusprogrammi raames;
nõukogu tervitas oma 21. detsembri 1987. aasta tööohutust, -hügieeni ja -tervishoidu käsitlevas resolutsioonis ( 5 ) komisjoni teatist tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu programmi kohta ja kutsus muu hulgas komisjoni üles otsima viise, kuidas parandada teabe ja kogemuste vahetamist resolutsiooniga reguleeritavas valdkonnas, eriti andmete kogumist ja levitamist, ning kaaluma, kas on otstarbekas luua ühenduse mehhanism selles valdkonnas võetud ühenduse meetmete kohta laekunud siseriikliku tasandi vastukajade uurimiseks;
samuti on nimetatud resolutsioonis soovitatud teha tihedamat koostööd selles valdkonnas tegutsevate asutustega ja parandada nende asutuste omavahelist koostööd;
nõukogu on rõhutanud, et olulise tähtsusega on tööandjate ja töötajate informeeritus käsitletavast probleemistikust ning juurdepääs infole, kui komisjoni programmis propageeritud meetmed osutuvad edukaiks;
on vaja koguda, töödelda ja analüüsida põhjalikke, usaldusväärseid ja objektiivseid teaduslikke, tehnilisi ja majandusalaseid andmeid, et anda ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja selles valdkonnas tegutsejatele infot, mis võimaldaks neil reageerida kõikidele neile esitatud taotlustele, rakendada olulisi meetmeid töötajate tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks ning anda asjaomastele isikutele vajalikku infot;
ühenduses ja liikmesriikides on juba olemas seda liiki infot ja teenuseid pakkuvad organisatsioonid;
nende organisatsioonide juba tehtud tööst maksimaalse kasu saamiseks ühenduse tasandil on vaja luua töötervishoiu ja -ohutuse alase info kogumise Euroopa seiresüsteemi moodustav võrk, mille tegevust ühenduse tasandil koordineeriks Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur;
ühenduse asutustel, liikmesriikidel ja selles valdkonnas tegutsejatel peab neile esitatud taotlustele reageerimiseks olema võimalik pöörduda agentuuri poole, et saada sellelt tehnilisi, teaduslikke ja majandusalaseid andmeid töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas;
seetõttu on otstarbekas luua Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur, mis muu hulgas abistaks komisjoni tööohutuse ja töötervishoiu alaste ülesannete täitmisel ning aitaks selle kaudu kaasa ühenduse tulevaste tööohutuse ja töötervishoiu alaste tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;
29. oktoobril 1993 riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kohtunud liikmesriikide valituste esindajate ühisel kokkuleppel vastu võetud otsuses ühenduste teatud institutsioonide ja talituste ning Europoli ( 6 ) asukoha kohta sätestati, et tööohutuse ja töötervishoiu agentuur asub Hispaanias, linnas, mille määrab Hispaania valitsus; viimane on selleks linnaks määranud Bilbao linna;
agentuuri staatus ja struktuur peavad vastama soovitud tulemuste objektiivsele olemusele ja võimaldama agentuuril teha koostööd olemasolevate siseriiklike, ühenduse ja rahvusvaheliste asutustega;
agentuuril peab olema võimalik kutsuda vaatlejatena nende kolmandate riikide, ühenduse institutsioonide ja asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kel on ühenduse ja liikmesriikidega sarnased huvid agentuuri eesmärkide suhtes;
agentuur peab olema juriidiline isik ning sõlmima tihedad koostöösidemed ühenduse olemasolevate asutuste ja programmidega, eriti Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, et vältida tegevuse dubleerimist;
on tähtis, et agentuuril oleksid väga tihedad funktsionaalsed sidemed komisjoni ja tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu konsultatiivkomiteega;
tõlgete tegemisel kasutab agentuur Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse teenuseid, kui see on tööle hakanud;
Euroopa ühenduste üldeelarve peab toetama agentuuri tegevust; vajalikuks peetavad summad tuleb määrata aastaeelarve koostamise korras, vastavalt finantskalkulatsioonidele;
asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Agentuuri loomine
Käesolevaga luuakse Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur, edaspidi nimetatud “agentuur”.
Artikkel 2
Eesmärk
Töökeskkonna parandamiseks töötajate turvalisuse ja tervisekaitse osas vastavalt asutamislepingu ning tööohutuse ja töötervishoiu alaste hilisemate ühenduse strateegiate ja tegevusprogrammide sätetele, on agentuuri eesmärk anda ühenduse asutustele, liikmesriikidele, tööturu osapooltele ja selles valdkonnas tegutsejatele vajalikku tööohutuse ja töötervishoiu alast tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet.
Artikkel 3
Ülesanded
1. Artiklis 2 kirjeldatud eesmärgi saavutamisel on agentuuri ülesandeks:
a) koguda, analüüsida ja levitada liikmesriikides tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet, et edastada see ühenduse asutustele, liikmesriikidele ja huvitatud isikutele; seda kogumist teostatakse riskide ja hea tava ning olemasolevate riiklike prioriteetide ja programmide välja selgitamiseks ning vajalike andmete saamiseks ühenduse prioriteetide ja programmide tarvis;
b) koguda ja analüüsida tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet tööohutust ja töötervishoidu käsitlevate teadusuuringute ning muu uurimistegevuse kohta, mis hõlmavad tööohutuse ja töötervishoiuga seotud aspekte, ning levitada teadusuuringute ja uurimistegevuse tulemusi;
c) edendada ja toetada koostööd ning info ja kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas, sealhulgas koolitusprogrammide osas;
d) korraldada konverentse, seminare ja liikmesriikide ekspertide vahetust tööohutuse ja -tervishoiu valdkonnas;
e) anda ühenduse asutustele ja liikmesriikidele objektiivset kättesaadavat tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot, mida need vajavad töötajate ohutust tagava ja tervist kaitsva läbikaalutud ja tõhusa poliitika sõnastamiseks ja rakendamiseks; sel eesmärgil anda komisjonile eelkõige niisugust tehnilist, teaduslikku ja majandusalast infot, mida see vajab, töötajate tööohutuse ja tervisekaitse alaste õigusaktide ja meetmete kindlakstegemise, ettevalmistamise ja hindamise ülesande täitmiseks, eriti õigusaktide mõju osas ettevõtetele, iseäranis väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;
f) koostöös liikmesriikidega luua artiklis 4 nimetatud võrk ja koordineerida selle tegevust, arvestades seda liiki infot ja teenuseid pakkuvate riiklike, ühenduse ja rahvusvaheliste asutuste ja organisatsioonide olemasolu;
g) koguda kolmandatest riikidest ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (WHO, ILO, PAHO, IMO jt) tööohutuse ja -tervishoiu alast infot ja teha see neile kättesaadavaks;
h) pakkuda tehnilist, teaduslikku ja majandusalast teavet ennetusmeetmete rakendamise meetodite ja vahendite kohta, määratleda hea tava ja edendada ennetustegevust, pöörates põhitähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate eriprobleemidele. Hea tava osas peaks agentuur eelkõige keskenduma tavadele, millega saaks praktiliselt hinnata tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ning kindlaks määrata nende kõrvaldamiseks võetavaid meetmeid;
i) aidata kaasa ühenduse tööohutuse ja töötervishoiu alaste strateegiate ja tegevusprogrammide väljatöötamisele, ilma et see piiraks komisjoni pädevust;
j) agentuur tagab, et levitatav teave on lõppkasutajatele mõistetav. Selle eesmärgi saavutamiseks teeb agentuur vastavalt artikli 4 lõike 2 sätetele tihedat koostööd artikli 4 lõikes 1 osutatud riikide kontaktasutustega.
2. Agentuur teeb võimalikult tihedat koostööd olemasolevate ühenduse tasandi institutsioonide, fondide, eriasutuste ja programmidega, et vältida tegevuse dubleerimist. Agentuur tagab eelkõige vajaliku koostöö Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondiga, ilma et see piiraks tema enda eesmärke.
Artikkel 4
Võrk
1. Agentuur rajab võrgu, mis koosneb:
— riikide teabevõrkude põhiosadest, sealhulgas riigi tööturu osapoolte organisatsioonidest, vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale;
— riikide kontaktasutustest,
— võimalikest tulevastest teemakeskustest.
2. Liikmesriigid teavitavad agentuuri korrapäraselt oma töötervishoiu ja tööohutuse alase riiklike teabevõrkude põhiosadest, sealhulgas igast asutusest, mis nende arvates võiks kaasa aidata agentuuri tööle, võttes arvesse vajadust tagada oma territooriumi võimalikult täielik kaetus.
Pädevad siseriiklikud ametiasutused või nende poolt riigi kontaktasutuseks määratud riiklik asutus kooskõlastab ja/või edastab agentuurile riiklikul tasandil esitatavat teavet iga kontaktasutuse ja agentuuri vahel sõlmitud kokkuleppe raames agentuuri vastuvõetud tööprogrammi alusel.
Vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale võtavad riiklikud ametiasutused riiklikul tasandil arvesse tööturu osapoolte seisukohti.
3. Riigiasutused teatavad agentuurile nende riigi territooriumil loodud institutsioonide nimed, mis võivad agentuuriga teatud erilist huvi pakkuvatel teemadel koostööd teha ja seega toimida võrgu teemakeskustena. Agentuuril on volitused selliste institutsioonidega lepinguid sõlmida.
4. Võrgu osa võivad moodustada eriülesannetega teemakeskused.
Need määrab artiklis 8 nimetatud ►M3 juhatus ◄ piiratud ja kokkulepitud ajaks.
5. Erilist huvi pakkuvad teemad ja teemakeskuste konkreetsed ülesanded loetletakse agentuuri iga-aastases tööprogrammis.
6. Pidades silmas omandatud kogemusi, vaatab agentuur kindlate ajavahemike järel uuesti läbi lõikes 2 nimetatud võrgu põhiosad ja teeb muudatused vastavalt ►M3 juhatus ◄ otsusele, arvestades liikmesriikides aset leidnud uusi ametissenimetamisi.
Artikkel 5
Korraldus
1. Et hõlbustada artiklis 4 nimetatud võrgu tööd, võib agentuur vastavalt artikli 4 lõikele 4 ►M3 Juhatus ◄ poolt määratud institutsioonidega kokku leppida vajalikus koostöökorralduses, seda eriti lepingute suhtes, et institutsioonid saaksid edukalt täita agentuuri poolt neile usaldatud ülesandeid.
2. Oma territooriumil loodud riiklike institutsioonide ja organisatsioonide puhul võib liikmesriik ette näha, et selline koostöö agentuuriga korraldatakse kooskõlastatult riigi kontrollkeskusega.
Artikkel 6
Juurdepääs dokumentidele
1. Agentuuri valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. ( 7 )
2. ►M3 Juhatus ◄ võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise korra vastu kuue kuu jooksul pärast seda, nõukogu 18. juuni 2003. aasta määruse nr 1654/2003 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise kohta) ( 8 ) jõustumist.
3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud agentuuri otsuste kohta võib asutamislepingu artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile või Euroopa Kohtule.
Artikkel 7
Juriidiline isik
1. Agentuur on juriidiline isik.
2. Agentuuril on kõikides liikmesriikides kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mida vastavalt nende riikide seadustele antakse juriidilistele isikutele.
Artikkel 7a
Juhtimis- ja haldusstruktuurid
Agentuuri juhtimis- ja haldusstruktuuri kuulub:
a) juhatus;
b) büroo;
c) direktor.
Artikkel 8
Juhatus
1. Juhatusse kuuluvad:
a) üks iga liikmesriigi valitsust esindav liige;
b) üks iga liikmesriigi tööandjate organisatsioone esindav liige;
c) üks iga liikmesriigi töötajate organisatsioone esindav liige;
d) kolm komisjoni esindavat liiget.
2. Nõukogu nimetab lõike 1 punktides a, b ja c osutatud liikmed ametisse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmete ja asendusliikmete hulgast.
Lõike 1 punktis a osutatud liikmed nimetatakse ametisse liikmesriigi ettepanekul.
Lõike 1 punktides b ja c osutatud liikmed nimetatakse ametisse komitee vastavate rühmade esindaja ettepanekul.
Komitee kolme rühma ettepanekud esitatakse nõukogule; ettepanekud edastatakse ka komisjonile teadmiseks.
Nõukogu nimetab liikmega samal ajal ja samadel tingimustel asendusliikme, kes osaleb juhatuse koosolekutel üksnes liikme äraolekul.
Komisjon nimetab ametisse teda esindavad liikmed ja asendusliikmed, võttes arvesse meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse.
Kandidaatide nimekirja esitamisel püüavad liikmesriigid, tööandjate organisatsioonid ja töövõtjate organisatsioonid tagada, et juhatuse koosseis kajastab õiglaselt asjaomaseid erinevaid majandusvaldkondi, ning tagada meeste ja naiste tasakaalustatud esindatuse. Nimetatud nimekirjad esitatakse kolme kuu jooksul tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmelisuse uuendamist vastavalt nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsuse, millega moodustatakse tööohutuse ja -tervishoiu nõuandekomitee, ( 9 ) artikli 3 lõigetele 3 ja 4 ning artikli 4 lõikele 1.
Nõukogu avaldab juhatuse liikmete nimekirja Euroopa Liidu Teatajas ja agentuur avaldab selle oma veebilehel.
3. Juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Samu isikuid võib ametiaja lõppedes ametisse tagasi nimetada.
Erandina võib käesoleva määruse jõustumise päeval ametis olevate juhatuse liikmete ametiaega pikendada kuni uue juhatuse ametisse nimetamiseni vastavalt lõikele 2.
Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jäävad liikmed ametisse kuni nende tagasinimetamiseni või asendamiseni.
4. Valitsuste, töötajate organisatsioonide ja tööandjate organisatsioonide esindajad moodustavad juhatuses eraldi rühmad. Iga rühm määrab koordinaatori, kes osaleb juhatuse koosolekutel. Töötajate ja tööandjate rühma koordinaatorid on oma vastavate organisatsioonide esindajad Euroopa tasandil. Koordinaatorid, keda ei nimetata juhatuse liikmeks lõike 1 tähenduses, osalevad koosolekutel hääleõiguseta.
Juhatus valib esimehe ja kolm aseesimeest, kelle ametiaeg on üks aasta, kuid mida võib pikendada, eespool nimetatud kolmest rühmast igast ühe ja ühe komisjoni esindajate hulgast.
5. Esimees kutsub juhatuse kokku vähemalt korra aastas. Esimees kutsub kokku lisakohtumised vähemalt ühe kolmandiku juhatuse liikmete taotlusel.
6. Igal juhatuse liikmel on üks hääl ja otsused võetakse vastu absoluutse häälteenamusega. Otsuste puhul, mis võetakse aasta tööprogrammi raames ja millel on eelarveline mõju riiklikele kontaktasutustele, on aga nõutav ka valitsuse rühma enamuse nõusolek.
Juhatus koostab kirjaliku menetluse otsuste tegemiseks, mille suhtes kohaldatakse esimest lõiku mutatis mutandis.
7. Juhatus võtab pärast komisjoni seisukoha kättesaamist vastu oma töökorra, milles sätestatakse juhatuse tegevuse praktiline kord. Töökord edastatakse teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Siiski võib nõukogu talle edastatud töökorda kolme kuu jooksul lihthäälteenamusega muuta.
8. Juhatus kinnitab 11 liikmelise büroo. Büroosse kuulub juhatuse esimees ja kolm aseesimeest, üks koordinaator iga lõike 4 esimeses lõigus nimetatud rühma kohta ning veel igast rühmast üks ja komisjonist üks esindaja. Iga rühm võib määrata kuni kolm asendusliiget, kes osalevad büroo koosolekutel täisliikmete puudumise korral.
9. Ilma et see piiraks direktori artiklis 11 sätestatud kohustuste täitmist, delegeerib juhatus büroole juhatuse otsuste rakendamise järelevalve ja büroo võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri nõuetekohaseks juhtimiseks juhatuse koosolekute vahelisel perioodil. Juhatus ei või delegeerida büroole artiklites 10, 13, 14 ja 15 osutatud pädevust.
10. Juhatus otsustab büroo koosolekute iga-aastase arvu. Büroo esimees kutsub kokku lisakoosolekud selle liikmete taotlusel.
11. Büroo võtab otsused vastu konsensuse alusel. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, edastab büroo küsimuse juhatusele otsuse tegemiseks.
12. Juhatust teavitatakse täielikult ja koheselt büroo tegevusest ja büroo võetud otsustest.
Artikkel 9
Vaatlejad
►M3 Juhatus ◄ võib pärast nõupidamist komisjoniga kutsuda vaatlejaiks mitteliikmesriikide, ühenduse institutsioonide ja asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid.
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juhatuse esimehel ja direktoril on õigus osaleda vaatlejana juhatuse koosolekutel.
Artikkel 10
Iga-aastane tööprogramm. Üldine aastaaruanne
Juhatus määrab kindlaks agentuuri strateegilised eesmärgid. Pärast konsulteerimist komisjoni talitustega ja tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega võtab juhatus artiklis 11 nimetatud direktori koostatud eelnõu alusel vastu eelkõige eelarve, agentuuri nelja-aastase jooksva tööprogrammi ja iga-aastase tööprogrammi.
◄
Programmi võib korrigeerida aasta jooksul sama korra alusel.
Programm võetakse vastu eespool märgitud korra kohaselt ja see on osa jooksvast nelja aasta programmist.
▼M3 —————
2. ►M3 Juhatus ◄ võtab vastu iga-aastase aruande agentuuri tegevuse kohta ning edastab selle hiljemalt 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele, kontrollikojale, liikmesriikidele ning tööohutuse, tööhügieeni ja töötervishoiu nõuandekomiteele.
3. Agentuur edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.
Artikkel 11
Direktor
1. Agentuuri juhib direktor, kelle ►M3 juhatus ◄ nimetab komisjoni ettepanekul viieks aastaks. Direktorit võib ametisse tagasi nimetada.
2. Direktor on agentuuri seaduslik esindaja ning ta vastutab:
a) juhatuse ja büroo poolt vastu võetud otsuste ja programmide nõuetekohase ettevalmistamise ja rakendamise eest;
b) agentuuri juhtimise ja igapäevase haldamise eest;
c) artikli 10 lõikes 2 nimetatud aruande ettevalmistamise ja avaldamise eest;
d) määratud ülesannete täitmise eest;
e) kõikide personaliküsimuste eest;
f) juhatuse koosolekute ja büroo koosolekute ettevalmistamise eest.
3. Direktor annab oma tegevusest aru ►M3 juhatusle ◄ .
Artikkel 12
Eelarve
1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse agentuuri kõigi tulude ja kulude kalkulatsioon, mida arvestatakse agentuuri eelarve koostamisel.
2. Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.
3. Agentuuri tulude hulka kuulub Euroopa ühenduste üldeelarvesse võetud ühenduse toetus, ilma et see piiraks teiste vahendite kasutamist, mis on saadud tasuna agentuuri osutatud teenuste eest.
4. Agentuuri kulud hõlmavad muu hulgas töötajate töötasusid, haldus- ja infrastruktuurikulusid, tegevuskulusid ning kulusid, mis tulenevad tööprogrammi rakendamisel institutsioonide või asutustega sõlmitud lepingutest.
Artikkel 13
Tulude ja kulude kalkulatsiooni eelnõu. Eelarve vastuvõtmine
1. Igal aastal esitab ►M3 juhatus ◄ direktori koostatud eelnõu alusel agentuuri järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab ►M3 juhatus ◄ komisjonile hiljemalt 31. märtsil.
2. Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi “eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.
3. Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest võetava subsiidiumi summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt asutamislepingu artiklile 272.
4. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad agentuuri subsiidiumiks kasutatavad assigneeringud.
Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu agentuuri ametikohtade loetelu.
5. ►M3 Juhatus ◄ võtab vastu agentuuri eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt.
6. ►M3 Juhatus ◄ teatab võimalikult kiiresti eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Ta teatab sellest komisjonile.
Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma kavatsusest esitada arvamus, esitab ta oma arvamuse ►M3 juhatusle ◄ kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva.
Artikkel 14
Eelarve täitmine
1. Direktor vastutab agentuuri eelarve täitmise eest.
2. Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 1. märtsiks edastab agentuuri peaarvepidaja komisjoni peaarvepidajale esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse majandusaasta eelarve- ja finantshalduse aruandega. Komisjoni peaarvepidaja ühendab institutsioonide ja detsentraliseeritud organite esialgsed raamatupidamisaruanded vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 128.
3. Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 31. märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale agentuuri esialgse raamatupidamisaruande koos kõnealuse majandusaasta eelarve- ja finantshalduse aruandega. Majandusaasta eelarve- ja finantshalduse aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
4. Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused agentuuri esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 129, koostab ta omal vastutusel agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks ►M3 juhatus ◄ .
5. ►M3 Juhatus ◄ esitab arvamuse agentuuri lõpliku raamatupidamisaruande kohta.
6. Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos ►M3 juhatus ◄ arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale.
7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.
8. Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta hiljemalt 30. septembriks. Ta saadab kõnealuse vastuse ka ►M3 juhatusle ◄ .
9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle üldise finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealuse majandusaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetluse tõrgeteta rakendamiseks.
10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.
Artikkel 15
Finantsmäärus
Agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad võtab vastu ►M3 juhatus ◄ pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi lahkneda komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, ( 10 ) välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik agentuuri tööks ning kui selleks on saadud komisjoni eelnev nõusolek.
Artikkel 16
Ametisaladus
►M3 Juhatus ◄ liikmed, direktor, personal ja teised agentuuri tegevuses osalevad isikud ei tohi isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla käivat infot.
Artikkel 17
Keelte kasutamine
Agentuuri töös kehtib ühenduse institutsioonide keelte kasutamise kord.
Artikkel 18
Tõlketeenused
Agentuuri tööks vajalikud tõlketeenused tagab ühenduse asutuste tõlkekeskus, kui see tegutsemist alustab.
Artikkel 19
Privileegid ja immuniteedid
Agentuuri suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.
Artikkel 20
Töötajad
1. Agentuuri töötajate kohta kehtivad määrused ja eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike ja teiste teenistujate suhtes.
2. Agentuur kasutab oma töötajate suhtes ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule antud volitusi.
3. ►M3 Juhatus ◄ võtab kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakenduseeskirjad.
Artikkel 21
Vastutus
1. Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.
Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuulub otsuste tegemine vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.
2. Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab agentuur kõik kahjud, mida agentuur või selle teenistujad oma kohustuste täitmisel on tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele.
Kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla.
3. Teenistujate isiklikku vastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri töötajate suhtes kohaldatavad sätted.
Artikkel 22
Seaduslikkuse kontroll
Liikmesriigid, ►M3 juhatus ◄ liikmed ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad kolmandad isikud võivad pöörduda komisjoni poole iga agentuuri otsese või kaudse toimingu asjus selle seaduslikkuse kontrollimiseks.
Komisjoni poole pöördutakse 15 päeva jooksul alates päevast, mil asjassepuutuv isik sai esmakordselt teada kõnealusest toimingust.
Komisjon teeb otsuse ühe kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei tehta, loetakse küsimus tagasilükatuks.
Artikkel 23
Läbivaatamisklausel
Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest vaatab nõukogu komisjoni asjakohast ettepanekut sisaldava ettekande alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga käesoleva määruse ja vajalikuks osutunud agentuuri uued ülesanded läbi.
Artikkel 24
Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Nõukogu ja komisjoni avaldus Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri asukoha kohta
Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri loomise määruse vastuvõtmise puhul märgivad nõukogu ja komisjon, et:
— 29. oktoobril 1993 riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil toimunud kohtumisel otsustasid liikmesriikide esindajad, et Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri asukoht on Hispaanias, Hispaania valitsuse poolt määratavas linnas,
— Hispaania valitsus on nimetanud agentuuri asukohaks Bilbao linna.
( 1 ) EÜT C 271, 16.10.1991, lk 3.
( 2 ) EÜT C 128, 9.5.1994.
( 3 ) EÜT C 169, 6.7.1992, lk 44.
( 4 ) EÜT C 28, 3.2.1988, lk 3.
( 5 ) EÜT C 28, 3.2.1988, lk 1.
( 6 ) EÜT C 323, 30.11.1993, lk 1.
( 7 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
( 8 ) ELT L 245, 29.9.2003, lk 38.
( 9 ) ELT C 218, 13.9.2003, lk 1.
( 10 ) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72, parandus EÜT L 2, 7.1.2003, lk 39.