–

The Software Incubator Ltd, esindajad: O. Segal, QC, ja solicitor E. Meleagros,

–

Computer Associates (UK) Ltd, esindajad: J. Dhillon, QC, barrister D. Heaton, solicitor C. Hopkins ja solicitor J. Mash,

–

Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller, M. Hellmann ja U. Bartl,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Armati ja L. Malferrari,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/653/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1986, L 382, lk 17; ELT eriväljaanne 06/01, lk 177) artikli 1 lõiget 2.

2

Taotlus on esitatud The Software Incubator Ltd ja Computer Associates (UK) Ltd (edaspidi „Computer Associates“) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on neid kahte äriühingut siduva lepingu ülesütlemise korral hüvitise maksmine.

3

30. jaanuari 2020. aasta otsusega (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT 2020, L 29, lk 1; edaspidi „väljaastumisleping“) kiitis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel heaks väljaastumislepingu, mis lisati sellele otsusele.

4

Väljaastumislepingu artikli 86 „Euroopa Liidu Kohtus pooleliolevad kohtuasjad“ lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:

„2.   Euroopa Liidu Kohtule jääb pädevus lahendada eelotsusetaotlusi, mille on esitanud Ühendkuningriigi kohtud enne üleminekuperioodi lõppu.

3.   Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse, et Euroopa Liidu Kohtus on menetlust alustatud ja eelotsusetaotlus esitatud hetkel, mil menetluse alustamise dokument on registreeritud […] Euroopa Kohtu […] kantseleis.“

5

Vastavalt väljaastumislepingu artiklile 126 algas üleminekuperiood selle lepingu jõustumise kuupäeval ja lõppes 31. detsembril 2020.

6

Direktiivi 86/653 teises ja kolmandas põhjenduses on märgitud:

„kaubandusliku esindamisega seotud siseriiklike õigusaktide erinevused mõjutavad märkimisväärselt konkurentsitingimusi ja kõnealuse tegevuse jätkamist [Euroopa Liidus] ning neil on kahjustav mõju kaubandusagentide kaitsele nende esindatavate suhtes ja äritehingute turvalisusele; lisaks sellele takistavad need erinevused oluliselt kaubandusliku esindamise lepingute sõlmimist ja toimimist, kui esindatav ja kaubandusagent on registreeritud eri liikmesriikides;

liikmesriikide kaubavahetus peaks toimuma ühtse turu tingimustega sarnastel tingimustel ja seetõttu on vaja liikmesriikide õigussüsteeme ühtlustada ühisturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikus ulatuses; selles osas seaduste konfliktiga seotud reeglid ei kõrvalda kaubandusliku esindamise osas eespool nimetatud vastuolusid ega kõrvalda neid isegi siis, kui need ühtlustataks, ning seetõttu on kavandatav ühtlustamine nendest reeglitest hoolimata vajalik“.

7

Selle direktiivi artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesolevas direktiivis ettenähtud kooskõlastusmeetmeid kohaldatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis reguleerivad kaubandusagentide ja nende esindatavate suhteid.

2.   Käesolevas direktiivis on „kaubandusagent“ füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vahendaja, kellel on püsiv volitus pidada läbirääkimisi kaupade müügi või ostu üle teise isiku nimel, edaspidi „tööandja“, või pidada läbirääkimisi niisuguste tehingute üle või neid sõlmida selle tööandja nimel.

3.   Kaubandusagendiks ei loeta käesolevas direktiivis:

8

Direktiivi artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:

„Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

9

Direktiivi artiklis 3 on sätestatud:

„1.   Oma ülesandeid täites peab kaubandusagent hoolitsema esindatava huvide eest ning tegutsema kohusetundlikult ja heauskselt.

2.   Eelkõige peab kaubandusagent:

10

Direktiivi 86/653 artikli 4 lõikes 2 on ette nähtud:

„Eelkõige peab esindatav:

11

Direktiivi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui lepingupooled ei ole töötasu osas kokku leppinud ja ilma et see piiraks töötasu määra käsitlevate liikmesriikide kohustuslike normide kohaldamist, on kaubandusagendil õigus saada töötasu, mida tavaliselt makstakse kaubandusagendile tema agendilepingu subjektiks oleva kauba puhul kohas, kus ta tegutseb. Kui niisugust tava ei ole, on kaubandusagendil tehingu kõiki aspekte arvesse võttes õigus saada põhjendatud töötasu.“

12

Direktiiv 86/653 võeti Ühendkuningriigi õigusesse üle 1993. aasta määrusega kaubandusagentide kohta, millega võetakse üle nõukogu direktiiv (määrus 1993/3053) (Commercial Agents (Council Directive) Regulations 1993 (Statutory Instruments 1993/3053)). Selle määruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud:

„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„kaubandusagent“ – füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vahendaja, kellel on püsiv volitus pidada läbirääkimisi kauba müügi või ostu üle teise isiku (edaspidi „esindatav“) arvel või pidada läbirääkimisi kauba müügi või ostu üle ja sõlmida vastavad tehingud selle esindatava arvel ja nimel […]“.

13

Computer Associates on äriühing, mis turustab rakendusteenuse automatiseerimise tarkvara, mis on mõeldud rakenduste paigaldamiseks ja haldamiseks andmekeskustes (edaspidi „asjaomane tarkvara“). Selle tarkvara eesmärk on koordineerida ja automaatselt rakendada teiste rakenduste paigaldamist ja uuendamist suurte organisatsioonide – näiteks pankade ja kindlustusandjate – erinevates töökeskkondades, et alusrakendused oleksid tarkvara töökeskkonda täielikult lõimunud.

14

Computer Associates andis oma klientidele elektrooniliselt asjaomase tarkvara kasutuslitsentse kindlaksmääratud territooriumi ning lõppkasutajate arvu jaoks.

15

Selle tarkvara litsentsi andmise tingimuseks oli selliste kohustuste täitmine, mille kohaselt kliendil ei olnud eeskätt õigust tutvuda tarkvara ühe keelatud osaga, tarkvara dekompileerida või muuta ega seda rentida, võõrandada, üle anda või all-litsentsida.

16

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest nähtub, et asjaomase tarkvara kasutuslitsentsi sai anda kas tähtajatult või tähtajaliselt. Lepingu ülesütlemisel teise lepingupoole olulise rikkumise või viimase maksejõuetuse tõttu pidi klient selle tarkvara Computer Associatesile tagastama või selle kustutama või hävitama. Tegelikult anti suurem osa litsentse siiski tähtajatult. Computer Associates jättis selles osas endale kõik õigused, eeskätt autoriõigused, omandiõigused, patendiõigused, kaubamärgiõigused ja muud selle tarkvaraga seotud varalised huvid.

17

Computer Associates sõlmis 25. märtsil 2013 lepingu The Software Incubatoriga. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus viimati nimetatud äriühing võtma Computer Associatesi arvel ühendust potentsiaalsete klientidega Ühendkuningriigis ja Iirimaal, „et [asjaomast tarkvara] reklaamida, turustada ja müüa“. Selle lepingu kohaselt piirdusid The Software Incubatori kohustused selle tarkvara reklaamimise ja turustamisega. The Software Incubator ei olnud volitatud andma üle tarkvara omandiõigust.

18

Computer Associates ütles 9. oktoobri 2013. aasta kirjas üles lepingu The Software Incubatoriga.

19

The Software Incubator esitas direktiivi 86/653 riigisisesesse õigusesse ülevõtvate sätete alusel Computer Associatesi vastu kahju hüvitamise hagi High Court of Justice (England & Wales) Queen’s Bench Divisionile (kõrge kohus (Inglismaa ja Wales), kuninglik osakond, Ühendkuningriik). Computer Associates ei nõustunud sellega, et tema suhe The Software Incubatoriga kvalifitseeriti kaubandusagendilepinguks, väites, et kliendile arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimine koos selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsentsi andmisega ei kujuta endast „kaupade müüki“ selle direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses.

20

High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (kõrge kohus (Inglismaa ja Wales), kuninglik osakond) rahuldas 1. juuli 2016. aasta kohtuotsusega The Software Incubatori nõude ja mõistis sellele äriühingule välja 475 000 naelsterlingi (GBP) (ligikaudu 531100 eurot) suuruse hüvitise. See kohus leidis selles kontekstis, et „kaupade müügile“ määruse 1993/3053 tähenduses tuleb anda autonoomne määratlus, mis hõlmab tarkvara tarnimist.

21

Computer Associates kaebas selle kohtuotsuse edasi Court of Appealile (England & Wales) (Civil Division) (apellatsioonikohus (Inglismaa ja Wales) (tsiviilosakond), Ühendkuningriik). See kohus asus 19. märtsi 2018. aasta kohtuotsuses seisukohale, et kliendile elektrooniliselt tarnitud tarkvara ei ole „kaubad“ direktiivi 86/653 artikli 1 lõike 2 tähenduses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus. Ta järeldas, et The Software Incubator ei ole selle sätte tähenduses „kaubandusagent“, ning jättis tema kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

22

The Software Incubator kaebas selle kohtuotsuse edasi Supreme Court of the United Kingdomile (Ühendkuningriigi kõrgeim kohus).

23

See kohus palus Euroopa Kohtul tõlgendada direktiivi 86/653 artikli 1 lõiget 2; see tõlgendus on talle vajalik selleks, et selgitada välja, kas mõiste „kaubandusagent“, kellel on volitus pidada läbirääkimisi „kaupade müügi“ üle, hõlmab juhtu, kui kliendile tarnitakse elektrooniliselt arvutitarkvara, mille kasutamine toimub tähtajatu litsentsi alusel.

24

Neil asjaoludel otsustas Supreme Court of the United Kingdom (Ühendkuningriigi kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

25

Kõigepealt tuleb märkida, et 1. veebruaril 2020 jõustunud väljaastumislepingu artikli 86 lõikest 2 tuleneb, et Euroopa Kohtule jääb pädevus lahendada eelotsusetaotlusi, mille on esitanud Ühendkuningriigi kohtud enne 31. detsembrile 2020 määratud üleminekuperioodi lõppu; käesolev eelotsusetaotlus esitati enne seda kuupäeva.

26

Oma küsimustega, mida on sobilik analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 86/653 artikli 1 lõikes 2 kasutatud mõistet „kaupade müük“ tuleb tõlgendada nii, et see võib hõlmata ka kliendile tasu eest arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimist, kui sellega koos antakse kliendile ka selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsents.

27

Direktiivi 86/653 artikli 1 lõikes 2 on selle direktiivi kohaldamisel määratletud „kaubandusagent“ kui füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vahendaja, kellel on püsiv volitus pidada läbirääkimisi kauba müügi või ostu üle teise isiku huvides („esindatav“) või pidada läbirääkimisi niisuguste tehingute üle ja need sõlmida esindatava nimel ja arvel.

28

See säte näeb ette kolm tingimust, mis on vajalikud ja piisavad selleks, et isiku saaks kvalifitseerida „kaubandusagendiks“. Esiteks peab see isik olema füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vahendaja. Teiseks peab ta olema esindatavaga püsivas lepingulises suhtes. Kolmandaks peab ta pidama läbirääkimisi kauba müügi või ostu üle esindatava huvides või pidama läbirääkimisi niisuguste tehingute üle ja need sõlmima esindatava nimel ja arvel (21. novembri 2018. aasta kohtuotsus Zako, C‑452/17, EU:C:2018:935, punkt 23).

29

Käesoleval juhul on vaidluse esemeks vaid kolmas neist tingimustest ja seda osas, milles see nõuab esindatava huvides „kaupade müügi“ üle läbirääkimiste pidamist. Sellega seoses tuleb märkida, et direktiivis 86/653 ei ole määratletud mõistet „kaupade müük“ ning selles ei viidata kõnealuse mõiste tähenduse osas ka liikmesriikide õigusele.

30

Neil asjaoludel tuleb mõistet „kaupade müük“ kogu Euroopa Liidus tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt, arvestades liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudeid seoses võrdsuse põhimõttega. See mõiste on seega liidu õiguse autonoomne mõiste, mille ulatust ei saa kindlaks määrata liikmesriikide õiguses tuntud mõistete või riigi tasandil käibivate liigituste alusel (vt analoogia alusel 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus RL (hilinenud maksmisega võitlemise direktiiv), C‑199/19, EU:C:2020:548, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

31

Sellega seoses tuleb juhtida tähelepanu sellele, et liidu õiguses määratlemata mõiste tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda selle harjumuspärasest tähendusest tavakeeles, võttes arvesse mõiste kasutamise konteksti ja selle regulatsiooni eesmärke, mille osaks see on (4. juuni 2020. aasta kohtuotsus Trendsetteuse, C‑828/18, EU:C:2020:438, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Eelnevaga arvestades tuleb kindlaks teha, kas direktiivi 86/653 artikli 1 lõikes 2 kasutatud mõiste „kaupade müük“ võib hõlmata ka kliendile tasu eest arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimist, kui koos sellega antakse kliendile ka selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsents.

33

Selle sätte sõnastuse kohta tuleb märkida, et seal kasutatakse üldiselt mõistet „kaupade müük“, ilma et mõisteid „müük“ või „kaubad“ oleks määratletud; neid mõisteid ei ole lisaks määratletud ka üheski muus selle direktiivi sättes.

34

Kõigepealt tuleb mõiste „kaubad“ kohta täheldada, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tähistatakse selle mõistega tooteid, mida saab rahas hinnata ning mis võivad sellisena olla äritehingute esemeks (vt selle kohta 26. oktoobri 2006. aasta kohtuotsus komisjon vs. Kreeka, C‑65/05, EU:C:2006:673, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

35

Sellest tuleneb, et nimetatud mõiste võib selle üldisest määratlusest tulenevalt hõlmata sellist arvutitarkvara nagu asjaomane tarkvara, kui sel on kaubanduslik väärtus ja see võib olla äritehingu esemeks.

36

Lisaks sellele tuleb täpsustada, et tarkvara saab kvalifitseerida „kaubaks“ sõltumatult asjaolust, kas see tarnitakse füüsilisel andmekandjal või – nagu käesoleval juhul – elektrooniliselt allalaadimise teel.

37

Ühelt poolt – nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 55 – ei viita mõiste „kaup“ kasutus direktiivi 86/653 eri keeleversioonides mingile eristamisele asjaomase vara materiaalse või immateriaalse laadi alusel.

38

Teiselt poolt on Euroopa Kohus juba leidnud, et majanduslikust aspektist on arvutiprogrammi müük CD‑ROMil või DVD‑l ja selle programmi müük internetist allalaadimise teel sarnased, sest on‑line‑edastamine on materiaalse andmekandja üleandmisega sisuliselt samaväärne (3. juuli 2012. aasta kohtuotsus UsedSoft, C‑128/11, EU:C:2012:407, punkt 61).

39

Järelikult võib mõiste „kaup“ direktiivi 86/653 artikli 1 lõike 2 tähenduses hõlmata arvutiprogrammi sõltumatult andmekandjast, millel see tarnitakse.

40

Järgmiseks on „müük“ üldtunnustatud määratluse kohaselt tehing, mille käigus üks isik võõrandab teisele isikule tasu eest oma omandiõigused temale kuuluvale materiaalsele või immateriaalsele varale (3. juuli 2012. aasta kohtuotsus UsedSoft, C‑128/11, EU:C:2012:407, punkt 42).

41

Arvutiprogrammi koopia müügi konkreetsel juhtumil on Euroopa Kohus leidnud, et arvutiprogrammi koopia allalaadimine ja selle kohta kasutuslitsentsi lepingu sõlmimine moodustavad jagamatu terviku. Arvutiprogrammi koopia allalaadimine on nimelt kasutu, kui selle valdaja ei saa koopiat kasutada. Neid kahte tehingut tuleb neile õigusliku kvalifikatsiooni andmiseks seega analüüsida kogumina (vt selle kohta 3. juuli 2012. aasta kohtuotsus UsedSoft, C‑128/11, EU:C:2012:407, punkt 44).

42

Nii leidis Euroopa Kohus, et arvutiprogrammi koopia allalaadimise teel kättesaadavaks tegemine ja sellega seotud sellise kasutuslitsentsi lepingu sõlmimine, mille tulemusel saavad kliendid kasutada seda koopiat tähtajatult ning sellise tasu eest, mille eesmärk on võimaldada autoriõiguse omanikul saada talle kuuluva teose koopia majanduslikule väärtusele vastavat tasu, toob kaasa asjaomase koopia omandiõiguse ülemineku (vt selle kohta 3. juuli 2012. aasta kohtuotsus UsedSoft, C‑128/11, EU:C:2012:407, punktid 45 ja 46).

43

Järelikult tuleb direktiivi 86/653 artikli 1 lõike 2 sõnastust arvestades asuda seisukohale, et kliendile tasu eest arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimine, kui samal ajal antakse kliendile ka selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsents, võib olla hõlmatud mõistega „kaupade müük“ selle sätte tähenduses.

44

Seda tõlgendust kinnitab kõnealuse artikli kontekst.

45

Nimelt on direktiivi 86/653 artikli 1 lõikes 3 ja artiklis 2 ette nähtud teatavad selgelt määratletud erandid, mis on vastavalt mõiste „kaubandusagent“ alt ja direktiivi kohaldamisalast välja jäetud (21. novembri 2018. aasta kohtuotsus Zako, C‑452/17, EU:C:2018:935, punkt 40).

46

Ent ükski neist eranditest ei käsitle sellise „kaupade müügi“ laadi, millega direktiivi artikli 1 lõikes 2 silmas peetud „kaubandusagent“ tegeleb.

47

Lisaks sellele tuleb märkida, et nagu täheldas sisuliselt kohtujurist oma ettepaneku punktides 66 ja 67, ei takista sellist laadi „kaupade müük“, nagu on kirjeldatud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, kaubandusagendil ja esindataval teostada õigusi ja täita kohustusi kooskõlas direktiivi 86/653 artiklitega 3–5 ega ka kaubandusagendil saada selle direktiivi artikli 6 sätetele vastavat tasu.

48

Lõpetuseks kinnitavad nimetatud tõlgendust direktiivi 86/653 eesmärgid: nagu ilmneb selle teisest ja kolmandast põhjendusest, on direktiivi eesmärk kaitsta kaubandusagente suhetes esindatavaga, tagada äritehingute turvalisus ning hõlbustada liikmesriikidevahelist kaubavahetust, ühtlustades selleks liikmesriikide õigussüsteeme kaubandusliku esindamise alal (vt selle kohta 21. novembri 2018. aasta kohtuotsus Zako, C‑452/17, EU:C:2018:935, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

49

Sellega seoses tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et direktiivi 86/653 kohase kaitse soovitav toime kaoks juhul, kui käesoleva kohtuotsuse punktis 43 kirjeldatud tingimustel toimuv tarkvara tarnimine tuleks välja jätta mõiste „kaupade müük“ alt selle direktiivi artikli 1 lõike 2 tähenduses.

50

Nimelt välistaks nimetatud sätte selline tõlgendus niisuguse kaitse isikute puhul, kes täidavad kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite abil ülesandeid, mis sarnanevad neile, mida täidavad kaubandusagendid, kes peavad müüma materiaalset kaupa eeskätt otseturunduse ja lävemüügi teel.

51

Kõigist eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 86/653 artikli 1 lõikes 2 kasutatud mõistet „kaupade müük“ tuleb tõlgendada nii, et see võib hõlmata ka kliendile tasu eest arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimist, kui sellega koos antakse kliendile ka selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsents.

52

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:

Nõukogu 18. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/653/EMÜ füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevate kaubandusagentide tegevust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 1 lõikes 2 kasutatud mõistet „kaupade müük“ tuleb tõlgendada nii, et see võib hõlmata ka kliendile tasu eest arvutitarkvara elektrooniliselt tarnimist, kui sellega koos antakse kliendile ka selle tarkvara tähtajatu kasutuslitsents.