Arvamus 1/15

ELTL artikli 218 lõike 11 alusel antud arvamus

ELTL artikli 218 lõike 11 alusel antud arvamus – Kanada ja Euroopa Liidu vahelise lepingu projekt – Lennureisijate broneeringuinfo edastamine liidust Kanadasse – Sobivad õiguslikud alused – ELTL artikli 16 lõige 2, artikli 82 lõike 1 teise lõigu punkt d ja artikli 87 lõike 2 punkt a – Kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 26. juuli 2017. aasta arvamus

1. Rahvusvahelised lepingud–Sõlmimine–Kohtu eelnev arvamus–Ese–Küsimused selle kohta, kas leping on aluslepingu seisukohast sisuliselt või vormiliselt kehtiv–Lepingu kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga

   (ELL artikli 6 lõige 1, ELTL artiklid 217 ja 218)

2. Institutsioonide aktid–Õigusliku aluse valik–Kriteeriumid–Liidu akt, millel on kaks eesmärki või mis reguleerib kahte valdkonda–Viide peamisele või ülekaalukale eesmärgile või valdkonnale–Üksteisest lahutamatud eesmärgid või valdkonnad–Õiguslike aluste kumuleerimine–Piirid–Menetluste kokkusobimatus

3. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Sõlmimine–Broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev Euroopa Liidu ja Kanada vaheline leping–Õiguslik alus–EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokollide nr 21 ja nr 22 Ühendkuningriigi, Iirimaa ja Taani seisukoha kohta mõju–Lepingu kohaldamatus Taani suhtes

   (ELTL artikli 16 lõige 2 ja artikli 87 lõike 2 punkt a; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokollid nr 21 ja nr 22)

4. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Sõlmimine–Broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev Euroopa Liidu ja Kanada vaheline leping–Leping, mille eesmärk on tagada avalik julgeolek ja kaitsta lennureisijate broneeringuinfot–Õiguslik alus–ELTL artikli 16 lõige 2 koostoimes ELTL artikli 87 lõike 2 punktiga a

   (ELL artikkel 39, ELTL artikli 16 lõige 2 ja artikli 87 lõike 2 punkt a; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokollid nr 21 ja nr 22; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud deklaratsioon nr 21)

5. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Kohaldamisala–Lennureisijate broneeringuinfo töötlemine liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel–Hõlmamine–Nõue tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tase, mis on liidus kehtivaga samaväärne–Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46, artikli 25 lõige 6)

6. Rahvusvahelised lepingud–Liidu lepingud–Sõlmimine–Broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev leping kolmanda riigiga–Õiguse eraelu puutumatusele ja õiguse isikuandmete kaitsele riive–Kohustus piirata riive rangelt vajalikuga–Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8)

7. Põhiõigused–Euroopa Liidu põhiõiguste harta–Hartas ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine–Tingimused–Nõue, et piirang peab olema sätestatud seaduses–Ulatus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 52 lõige 1)

8. Põhiõigused–Isikuandmete kaitse–Töötlemine asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel–Mõiste „seadus“–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev leping kolmanda riigiga–Hõlmamine

   (ELTL artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkt v ja artikkel 294; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 8 lõige 2 ja artikli 52 lõige 1)

9. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Riive–Põhjendatus–Avaliku julgeoleku kaitse terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest–Lubatavus

   (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2016/681, artikli 6 lõige 4, artikli 7 lõige 6 ja artikli 13 lõige 4)

10. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Delikaatsed andmed–Nõue, et esitataks täpne ja kindel põhjendus, mis lähtub muudest põhjendustest kui avaliku julgeoleku kaitse terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7, 8, 21 ja artikli 52 lõige 1)

11. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Andmete automaatne töötlemine–Hindamine lähtuvalt töötlemisel kasutatavatest mudelitest, kriteeriumidest ja andmebaasidest

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8)

12. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Töötlemine kooskõlas Chicago konventsiooni eesmärkidega–Lubatavus

13. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Nõue näha ette selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist–Ulatus

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8)

14. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Andmete säilitamine ja kasutamine reisijate kolmandas riigis viibimise ajal–Miinimumnõuded

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8)

15. Põhiõigused–Eraelu austamine–Isikuandmete kaitse–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine–Andmete säilitamine pärast reisijate kolmandast riigist lahkumist–Lubamatus–Erand–Reisijad, kes kujutavad ohtu seoses terrorismi või muude raskete rahvusvaheliste kuritegudega

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 8)

16. Põhiõigused–Eraelu austamine–Austamine isikuandmete töötlemisel–Kohustus võimaldada asjaomasel isikul tutvuda teda käsitlevate andmetega, et kontrollida nende õigsust ja seaduslikkust–Ulatus–Lennureisijate broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitleva lepingu kolmanda riigiga sõlmimine liidu poolt–Nõue näha ette reisijate teavitamine nende andmete edastamisest ja kasutamisest

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 47 esimene lõik)

17. Põhiõigused–Isikuandmete kaitse–Kontrolliasutused–Sõltumatuse nõue–Ese

    (ELTL artikli 16 lõige 2; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 8 lõige 3)

1.  Liidu poolt ELTL artiklite 217 ja 218 kohaselt sõlmitud rahvusvahelise lepingu sätted moodustavad alates selle lepingu jõustumisest liidu õiguskorra lahutamatu osa. Niisuguse lepingu sätted peavad seega olema täielikult kooskõlas aluslepingutega ja sellest tulenevate põhiseaduslike põhimõtetega. ELTL artikli 218 lõike 11 eesmärk on sellega seoses hoida ära komplikatsioonid, mis kaasneksid liidu jaoks siduvate rahvusvaheliste lepingute aluslepingutele vastavuse vaidlustamisega kohtus. Kohtuotsus, milles tuvastatakse pärast seda, kui liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu, et niisuguse lepingu sisu või selle sõlmimise menetlus on vastuolus aluslepingute sätetega, tekitab nimelt mitte üksnes liidusisesel tasandil, vaid ka rahvusvaheliste suhete tasandil tõsiseid raskusi ning võib kahjustada kõiki osapooli, sealhulgas kolmandaid riike. Pidades silmas ELTL artikli 218 lõikes 11 ette nähtud menetluse ülesannet, piisab ainuüksi rahvusvahelise lepingu sõlmimise akti kehtetuks tunnistamise ohust, et lubada Euroopa Kohtusse pöörduda.

   Seega peab olema võimalik ELTL artikli 218 lõikes 11 ette nähtud menetluses analüüsida kõiki küsimusi, mis võivad tekitada kahtlusi, kas leping on aluslepingute seisukohast sisuliselt või vormiliselt kehtiv. Otsus lepingu kooskõla kohta aluslepingutega võib nimelt sõltuda mitte ainult pädevust, menetlust või liidu institutsioonilist korraldust reguleerivatest sätetest, vaid ka materiaalõiguslikest normidest. See kehtib küsimuse kohta, mis puudutab rahvusvahelise lepingu kooskõla ELL artikli 6 lõikega 1 ja sellest tulenevalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ette nähtud tagatistega, kuivõrd hartal on aluslepingutega sama õigusjõud.

   (v punktid 67, 69, 70 ja 74)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 76–78)

3.  Kahe õigusliku aluse kasutamine on välistatud, kui nende õiguslike aluste jaoks ette nähtud menetlused on omavahel kokkusobimatud. Nõukogu hääletusreeglite erinevus võib kaasa tuua asjaomaste õiguslike aluste kokkusobimatuse.

   Seoses kavandatava rahvusvahelise lepingu sõlmimist käsitleva nõukogu otsusega, mis põhineb ELTL artikli 16 lõikel 2 ja ELTL artikli 87 lõike 2 punktil a, ei tulene niisugune kokkusobimatus EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokollist nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes ega protokollist nr 22 Taani seisukoha kohta. Mis puudutab nimelt protokolli nr 21, siis kuna Iirimaa ja Ühendkuningriik teatasid oma soovist osaleda otsuse vastuvõtmises, ei mõjuta selle protokolli sätted nõukogu hääletusreegleid juhul, kui otsuse alusena kasutatakse korraga nii ELTL artikli 16 lõiget 2 kui ka ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a.

   Mis puudutab protokolli nr 22, siis selle eesmärk on luua õiguslik raamistik, mis võimaldab liikmesriikidel jätkata oma koostöö arendamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas, võttes Taani Kuningriigi osaluseta vastu meetmeid, mis ei ole selle liikmesriigi jaoks siduvad, ning pakkudes samas talle võimalust osaleda selles valdkonnas meetmete vastuvõtmisel ja olla nende meetmetega seotud selle protokolli artiklis 8 ette nähtud tingimustel. Kuna kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev otsus peab põhinema korraga nii ELTL artiklil 16 kui ka ELTL artiklil 87 ja kuulub seega EL toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise 5. peatüki kohaldamisalasse, kuivõrd see otsus peab põhinema ELTL artiklil 87, ei ole käesoleval juhul protokolli nr 22 artiklite 2 ja 2a alusel Taani Kuningriigile siduvad ei selle otsuse sätted ega ka kavandatav leping. Lisaks ei osale Taani Kuningriik selle protokolli artikli 1 kohaselt kõnealuse otsuse vastuvõtmisel. Protokoll nr 22 ei saa seega käesoleval juhul kaasa tuua teistsuguseid nõukogus toimuva hääletuse reegleid, kui tuginetakse korraga nii ELTL artikli 16 lõikele 2 kui ka ELTL artikli 87 lõike 2 punktile a.

   (vt punktid 78, 107, 109–111, 113 ja 117)

4.  Võttes arvesse korraga nii selle eesmärke kui ka sisu, reguleerib Kanada ja Euroopa Liidu vahel kavandatav broneeringuinfo edastamist ja töötlemist käsitlev leping seega kahte valdkonda, millest üks puudutab vajadust tagada avalik julgeolek ja teine broneeringuinfo kaitset. Need kaks reguleerimisvaldkonda on omavahel lahutamatult seotud, mistõttu tuleb neid mõlemat pidada põhivaldkonnaks. Kavandatava lepingu sisu koosneb nimelt suuresti üksikasjalikest eeskirjadest, mis tagavad, et lennureisijate broneeringuinfo edastamine kolmandale riigile selle kasutamiseks avaliku julgeoleku ja ohutuse kaitse huvides toimuks isikuandmete kaitsega kooskõlas olevatel tingimustel.

   Neil asjaoludel on kavandatava lepingu sõlmimist käsitlev otsus seotud esiteks otseselt ELTL artikli 16 lõike 2 eesmärgiga. Ilma et see mõjutaks ELL artiklit 39, on ELTL artikli 16 lõige 2 nimelt sobiv õiguslik alus, kui isikuandmete kaitse on üks liidu seadusandja poolt vastuvõetavate õigusnormide peamistest eesmärkidest või valdkondadest, sealhulgas selliste õigusnormide puhul, mis kuuluvad EL toimimise lepingu sätete kohaldamisalas kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja politseikoostööd puudutavate meetmete võtmise raamesse, nagu kinnitavad protokolli nr 21 artikkel 6a ja protokolli nr 22 artikkel 2a, samuti Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon isikuandmete kaitse kohta kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö ja politseikoostöö valdkonnas.

   Teiseks peab see otsus põhinema ka ELTL artikli 87 lõike 2 punktil a, milles on ette nähtud, et ELTL artikli 87 lõikes 1 – mille kohaselt liit seab kõikide liikmesriikide pädevate asutuste vahel sisse politseikoostöö – osutatud eesmärgil võivad parlament ja nõukogu kehtestada meetmeid seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsi ja vahetusega. Esiteks aga võivad ELTL artikli 87 lõike 2 punkti a tähenduses asjakohased andmed kuritegude ärahoidmise või avastamise ja kriminaaluurimise valdkonnas hõlmata isikuandmeid ning teiseks hõlmavad selliste andmete töötlemise ja vahetuse mõisted korraga nii nende edastamist liikmesriikide asutustele, kellel on selles valdkonnas pädevus, kui ka nende kasutamist kõnealuste asutuste poolt. See, et broneeringuinfot koguvad algselt lennuettevõtjad ärilisel eesmärgil, mitte kuritegude ärahoidmise või avastamise ja kriminaaluurimise valdkonnas pädev asutus, ei saa takistada seda sätet samuti olemast sobiv õiguslik alus kavandatava lepingu sõlmimist käsitlevale nõukogu otsusele.

   (vt punktid 90, 92, 94–96, 98, 99 ja 101)

5.  Mitmesugune töötlemine, mis liidu ja kolmanda riigi vahel kavandatava rahvusvahelise lepingu kohaselt võib toimuda selliste lennureisijate broneeringuinfoga, kes lendavad liidu ja selle kolmanda riigi vahelisel marsruudil, ehk info edastamine liidust kolmandasse riiki, juurdepääs selle kasutamiseks või säilitamiseks, riivab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 tagatud põhiõigust eraelu puutumatusele. See õigus puudutab nimelt mis tahes teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Broneeringuinfo töötlemine kuulub lisaks ka harta artikli 8 kohaldamisalasse, kuna tegemist on isikuandmete töötlemisega selle artikli tähenduses, mistõttu peab see tingimata vastama kõnealuses artiklis ette nähtud andmekaitsenõuetele.

   Õigus isikuandmete kaitsele nõuab eelkõige, et liidu õiguses ette nähtud põhivabaduste ja -õiguste järjepidev kõrgetasemeline kaitse tagataks isikuandmete edastamisel liidust kolmandasse riiki. Kuigi vahendid sellise kaitsetaseme saavutamiseks võivad olla erinevad nendest, mida liidus rakendatakse liidu õigusest tulenevate nõuete järgimise tagamiseks, peavad need vahendid siiski praktikas osutuma tõhusaks, et tagada liidus kehtiva kaitsega sisuliselt samaväärne kaitse.

   Nõue tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse tase, mis on sisuliselt samaväärne sellega, mis on tagatud liidus, kehtib samamoodi broneeringuinfo kolmandast riigist muudesse kolmandatesse riikidesse edastamisel, selleks et vältida olukorda, kus lepingus ette nähtud kaitsetasemest on võimalik mööda hiilida isikuandmete edastamisega muudesse kolmandatesse riikidesse, ja kindlustada liidu õigusega tagatud kaitsetaseme järjepidevus. Neil asjaoludel eeldab niisugune edastamine, et oleks olemas kas liidu ja asjaomase kolmanda riigi vaheline leping, mis oleks kavandatava lepinguga samaväärne, või direktiivi 95/46 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 25 lõike 6 alusel komisjoni tehtud otsus, milles on tuvastatud, et see kolmas riik tagab liidu õiguse tähenduses piisava kaitsetaseme, ja mis hõlmab ametiasutusi, kellele broneeringuinfot edastada kavatsetakse.

   (vt punktid 122, 123, 134 ja 214)

6.  Isikuandmete edastamine kolmandale isikule, näiteks ametiasutusele, kujutab endast Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 7 tagatud põhiõiguse riivet, olenemata sellest, kuidas edastatud teavet hiljem kasutatakse. Sama kehtib isikuandmete säilitamise ning isikuandmetele juurdepääsu suhtes, mis antakse ametiasutustele, et nad saaksid andmeid kasutada. Sellega seoses ei ole oluline, kas asjassepuutuvad eraelulised andmed on delikaatsed või mitte või kas puudutatud isikud on selle riive tõttu pidanud taluma mingeid ebamugavusi või mitte.

   Mis puudutab broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlevat rahvusvahelist lepingut, mille liit kavatseb sõlmida, siis nii broneeringuinfo edastamine liidust kolmanda riigi pädevale asutusele kui ka tingimuste raamistik, milles liit ja kolmas riik on kokku leppinud seoses info säilitamise, kasutamise ning võimaliku hilisema edastamisega teistele sama riigi ametiasutustele, Europolile, Eurojustile, liikmesriikide õigus- või politseiasutustele või ka kolmandate riikide ametiasutustele, kujutavad endast harta artikliga 7 tagatud õiguse riiveid. Need toimingud riivavad ka harta artikliga 8 tagatud isikuandmete kaitse põhiõigust, kuna nende näol on tegemist isikuandmete töötlemisega.

   Samas ei ole harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õigused siiski absoluutsed eelisõigused, vaid neid tuleb arvesse võtta kooskõlas nende ülesandega ühiskonnas. Sellega seoses nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga. Selle nõude järgimiseks peavad riivet sisaldavas õigusaktis olema ette nähtud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad asjaomase meetme ulatust ja kohaldamist ning millega on kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle andmed on edastatud, piisavad garantiid, mis võimaldavad kaitsta kuritarvitamise ohu eest. Õigusaktis peab eriti olema märgitud, millistel asjaoludel ja tingimustel võib nende andmete töötlemist hõlmava meetme võtta, tagades seeläbi, et riive piirdub rangelt vajalikuga. Niisuguste garantiide olemasolu on veel vajalikum siis, kui isikuandmeid töödeldakse automaatselt. Need kaalutlused kehtivad iseäranis juhul, kui tegemist on sellise erilise isikuandmete kategooria kaitsega nagu delikaatsed andmed.

   (vt punktid 124–126, 136, 140 ja 141)

7.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 esimeses lauses ette nähtud nõue, mille kohaselt peab põhiõiguste teostamise igasugune piiramine olema sätestatud seaduses, tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab nendesse õigustesse sekkuda, peab ise määratlema ulatuse, mis on asjaomase õiguse teostamise piirangul.

   (vt punkt 139)

8.  Broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlev rahvusvaheline leping, mille liit kavatseb sõlmida, kuulub Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõike 2 tähenduses mõiste „seadus“ alla ja seega ka harta artikli 52 lõike 1 kohaldamisalasse.

   ELTL artikli 218 lõige 6 peegeldab nimelt välimisel tasandil institutsioonidevahelist pädevuse jaotust, mis kehtib sisetasandil, ning sellega on kehtestatud sümmeetria liidu meetmete sisetasandil vastuvõtmise menetluse ja rahvusvaheliste lepingute vastuvõtmise menetluse vahel, et tagada, et parlamendil ja nõukogul oleksid konkreetse valdkonna suhtes samasugused volitused, järgides aluslepingutes ette nähtud institutsioonidevahelist tasakaalu. Selliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, mis hõlmavad valdkondi, mille suhtes sisetasandil kehtib ELTL artiklis 294 ette nähtud seadusandlik tavamenetlus, vajab seega ELTL artikli 218 lõike 6 punkti a alapunkti v kohaselt parlamendi nõusolekut, mistõttu võib lepingut pidada välistasandil samaväärseks seadusandliku aktiga sisetasandil.

   Sellest järeldub, et broneeringuinfo edastamine kolmandasse riiki, nagu seda kõnealuse rahvusvahelise lepinguga kavandatakse, põhineb harta artikli 8 lõike 2 tähenduses muul alusel, mis on seaduses ette nähtud.

   (vt punktid 145–147)

9.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud põhiõiguste riived, mis tulenevad broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlevast rahvusvahelisest lepingust, mille liit kavatseb sõlmida, võivad olla põhjendatud liidu üldist huvi pakkuva eesmärgiga ning need ei kahjusta nimetatud põhiõiguste olemust, kuna kavandatava lepinguga taotletakse eesmärki tagada avalik julgeolek broneeringuinfo edastamise ja selle info kasutamise abil terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisel. See eesmärk kujutab endast liidu üldist huvi pakkuvat eesmärki, mis võib põhjendada harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud põhiõiguste riiveid, isegi kui need on rasked. Lisaks aitab avaliku julgeoleku kaitse kaasa ka teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitsmisele. Kuna lennureisijatest lähtuva ohu hindamine info analüüsimise teel enne nende saabumist oluliselt lihtsustab ja kiirendab turva- ja piirikontrolli, võib lennureisijate broneeringuinfo edastamist kolmandasse riiki ja selle info hilisemat töötlemist pidada sobivaks tagama, et saavutatakse kavandatava lepingu eesmärk kaitsta avalikku julgeolekut ja ohutust.

   (vt punktid 148, 149 ja 151–153)

10.  Mis puudutab delikaatse broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlevat rahvusvahelist lepingut, mille liit kavatseb sõlmida, siis iga meede, mis põhineb seisukohal, et üks või mitu kavandatavas lepingus nimetatud tunnust, nagu rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumine, isiku terviseseisund või seksuaalelu, võivad iseenesest ja sõltumata asjaomase reisija isiklikust käitumisest olla asjassepuutuvad broneeringuinfo töötlemise eesmärgi seisukohast, eiraks õigusi, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 koostoimes artikliga 21. Arvestades ohtu, et andmete töötlemine võib toimuda vastuolus harta artikliga 21, nõuab delikaatsete andmete asjaomasesse kolmandasse riiki edastamine täpset ja eriti kindlat põhjendust, mis lähtub muudest põhjendustest kui avaliku julgeoleku kaitse terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest. Sellise põhjenduse puudumise korral on harta artiklitega 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõikega 1 vastuolus nii delikaatsete andmete edastamine kolmandasse riiki kui ka tingimuste raamistik, milles liit ja kolmas riik on kokku leppinud seoses selliste andmete kasutamise ja säilitamisega selle kolmanda riigi asutuste poolt.

    (vt punktid 164–167)

11.  Kui tegemist on broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitleva rahvusvahelise lepinguga, mille liit kavatseb sõlmida ja milles on ette nähtud selle info automaatne töötlemine eesmärgiga kaitsta avalikku julgeolekut terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest, sõltub see, millise ulatusega on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 7 ja 8 tunnustatud õiguste riive, mis kaasneb broneeringuinfo automaatse analüüsimisega, peamiselt ette kindlaks määratud mudelitest ja kriteeriumidest ning andmebaasidest, millel sedalaadi andmetöötlus põhineb. Ette kindlaks määratud mudelid ja kriteeriumid peaksid seega olema esiteks konkreetsed ja usaldusväärsed ning võimaldama jõuda tulemusteni, mis osutavad isikutele, kellel võib lasuda terroriaktides või rasketes rahvusvahelistes kuritegudes osalemise mõistlik kahtlus, ja teiseks mittediskrimineerivad. Samuti peavad andmebaasid, millega broneeringuinfo ristkontrolli tehakse, olema usaldusväärsed ja ajakohased ning peavad piirduma andmebaasidega, mida kolmas riik peab seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega.

    (vt punktid 168 ja 172)

12.  Broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlev rahvusvaheline leping ei ületa rangelt vajaliku piire seeläbi, et selle kohaselt on kõikide lennureisijate broneeringuinfo kolmandasse riiki edastamine lubatud, niivõrd kuivõrd see info võimaldab eelkõige hõlbustada turva- ja piirikontrolle, mille rahvusvahelise tsiviillennunduse Chicago konventsiooni artikli 13 kohaselt peavad kõik lennureisijad läbima vastavalt kolmanda riigi seadustele ja eeskirjadele.

    (vt punktid 187–189)

13.  Broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitlevas rahvusvahelises lepingus, mille liit kavatseb sõlmida, tuleb selleks, et tagada, et edastatud info säilitamine, infole juurdepääs kavandatavas lepingus silmas peetavate siseriiklike ametiasutuste poolt ning info kasutamine nende asutuste poolt oleks piiratud rangelt vajalikuga, ette näha selged ja täpsed eeskirjad selle kohta, millistel asjaoludel ja tingimustel need asutused võivad infot säilitada, sellele juurde pääseda ja seda kasutada.

    Mis puudutab isikuandmete säilitamist, siis peab õigusakt alati vastama objektiivsetele kriteeriumidele, mis loovad seose säilitatavate isikuandmete ja taotletava eesmärgi vahel. Seaduslikult säilitatud isikuandmete kasutamise korral ametiasutuse poolt ei või meede piirduda üksnes nõudega, et juurdepääs nendele andmetele peab vastama mõnele selle meetme eesmärgile, vaid selles peavad olema ette nähtud ka materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis reguleerivad andmete kasutamist.

    (vt punktid 190–192)

14.  Kui tegemist on rahvusvahelise lepinguga, milles on ette nähtud broneeringuinfo säilitamine ja nende kasutamine kuni reisijate asjaomasest kolmandast riigist lahkumiseni, eelkõige eesmärgiga hõlbustada turva- ja piirikontrolle, siis ei saa info sel eesmärgil säilitamist ja kasutamist juba tulenevalt nende laadist piirata kindla lennureisijate ringiga ning selle puhul ei saa ka olla nõutav kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev luba. Nii kaua kui lennureisijad on asjaomases kolmandas riigis või on sellest riigist lahkumas, on nende andmete ja lepinguga taotletava eesmärgi vahel vajalik seos olemas, nii et leping ei ületa rangelt vajaliku piire ainuüksi seetõttu, et see võimaldab kõikide selliste lennureisijate broneeringuinfot süstemaatiliselt säilitada ja kasutada. Broneeringuinfo süstemaatiline kasutamine eesmärgiga kontrollida nende ette kindlaks määratud mudelite ja kriteeriumide usaldusväärsust ja ajakohasust, millel põhineb info automaatne töötlemine, või määratleda töötlemise jaoks uusi mudeleid ja kriteeriume, on samamoodi otseselt seotud turva- ja piirikontrollide teostamisega, mistõttu tuleb ka selle puhul asuda seisukohale, et see ei ületa rangelt vajaliku piire.

    Mis puudutab broneeringuinfo kasutamist lennureisijate asjaomases kolmandas riigis viibimise ajal, siis peab see põhinema uutel asjaoludel, kuna lennureisijatel lubati pärast nende broneeringuinfo kontrollimist siseneda kõnealuse kolmanda riigi territooriumile. Andmete kasutamiseks on vaja õigusnorme, milles on ette nähtud materiaal- ja menetlusõiguslikud tingimused, mis reguleerivad andmete kasutamist eelkõige eesmärgiga kaitsta andmeid kuritarvitamise ohu eest. Niisugused õigusnormid peavad põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, et määratleda asjaolud ja tingimused, mille korral kavandatavas lepingus silmas peetud kolmanda riigi ametiasutustel on lubatud andmeid kasutada.

    Kui esineb objektiivseid asjaolusid, mis võimaldavad järeldada, et ühe või mitme lennureisija broneeringuinfo võib tulemuslikult kaasa aidata terroriaktide ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastases võitluses seisneva eesmärgi saavutamisele, ei ületa selle info kasutamine rangelt vajaliku piire. Selleks, et tegelikkuses tagada nende tingimuste täielik järgimine, on esmatähtis, et säilitatud broneeringuinfo kasutamisele lennureisijate asjaomases kolmandas riigis viibimise ajal eelneks üldjuhul – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – kohtu või sõltumatu haldusasutuse kontroll ja et see kohus või haldusasutus teeks oma otsuse pädevate asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses.

    (vt punktid 197–202)

15.  Kui tegemist on broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitleva rahvusvahelise lepinguga, mille liit kavatseb sõlmida ja milles on eesmärgiga kaitsta avalikku julgeolekut terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude eest ette nähtud selle info säilitamine pärast lennureisijate lahkumist kolmandast riigist seoses lennureisijatega, kelle puhul ei tuvastatud terrorismi või raskete rahvusvaheliste kuritegudega seotud ohtu nende kolmandasse riiki saabumisest kuni sealt lahkumiseni, siis ei näi nende broneeringuinfo ja kavandatava lepinguga taotletava eesmärgi vahel pärast nende lahkumist esinevat isegi mitte kaudset seost, mis põhjendaks selle info säilitamist. Kõikide lennureisijate broneeringuinfo pidev talletamine pärast nende asjaomasest kolmandast riigist lahkumist ei piirdu seega rangelt vajalikuga. Kui aga konkreetsetel juhtudel on tuvastatud objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad asuda seisukohale, et teatud lennureisijad võivad isegi pärast kolmandast riigist lahkumist kujutada endast ohtu seoses terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemisega, näib nende broneeringuinfo talletamine olevat lubatav ka pärast nende kolmandas riigis viibimist. Sel viisil talletatud broneeringuinfo kasutamine peaks põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, et määratleda asjaolud ja tingimused, mille korral kavandatavas lepingus silmas peetud kolmanda riigi ametiasutused võivad saada nendele andmetele juurdepääsu. Samamoodi peaks niisuguse kasutamise suhtes – välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel – toimuma eelnev kontroll, mida teostab kohus või sõltumatu haldusasutus, kes teeb kasutamist lubava otsuse nende asutuste põhjendatud taotluse alusel, mis on esitatud eelkõige kuriteo ärahoidmise, avastamise või kriminaalvastutusele võtmise menetluses. Mis puudutab nende andmete säilitamise kestust, siis ei ületa viieaastane kestus terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemiseks rangelt vajaliku piire.

    (vt punktid 205–209)

16.  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tunnustatud põhiõigus eraelu puutumatusele eeldab, et andmesubjekt saab veenduda, et tema isikuandmeid töödeldakse õigesti ja seaduslikult. Vajaliku kontrolli teostamiseks peab sellel isikul olema õigus tutvuda teda käsitlevate töödeldavate andmetega.

    Kui tegemist on broneeringuinfo kolmandale riigile edastamist käsitleva rahvusvahelise lepinguga, mille liit kavatseb sõlmida, tuleb lennureisijaid teavitada nende broneeringuinfo asjaomasesse kolmandasse riiki edastamisest ja selle kasutamisest kohe, kui teavitamine ei saa enam kahjustada kavandatavas lepingus nimetatud ametiasutuste poolt läbiviidavat uurimist. Niisugune teavitamine on vajalik nimelt selleks, et lennureisijad saaksid teostada õigust nõuda, et neil võimaldataks tutvuda neid käsitleva broneeringuinfoga ja vajaduse korral seda infot parandataks, ning kasutada harta artikli 47 esimese lõigu alusel tõhusat õiguskaitsevahendit kohtus.

    Seega olukordades, milles esinevad terrorismi ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastu võitlemiseks broneeringuinfo kasutamist õigustavad objektiivsed asjaolud, mis tingivad vajaduse kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelneva loa järele, osutub vajalikuks lennureisijate isiklik teavitamine. Sama kehtib juhul, kui lennureisijate broneeringuinfot edastatakse teistele ametiasutustele või eraõiguslikele isikutele. Teavitamine tohib siiski toimuda alles siis, kui see ei saa enam kahjustada kavandatavas lepingus nimetatud ametiasutuste poolt läbiviidavat uurimist.

    (vt punktid 219, 220, 223 ja 224)

17.  Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikele 3 kontrollib harta artikli 8 lõigetest 1 ja 2 tulenevate, isikuandmete töötlemist käsitlevate nõuete täitmist sõltumatu asutus. Järelevalveasutuse – mille asutamine on ette nähtud ka ELTL artikli 16 lõikes 2 – sõltumatuse tagatise eesmärk on tagada isikuandmete töötlemisel füüsiliste isikute kaitset reguleerivate sätete järgimise üle teostatava kontrolli tõhusus ja usaldusväärsus ning seda tuleb tõlgendada nimetatud eesmärki arvestades. Sõltumatu järelevalveasutuse asutamine on seega oluline tegur üksikisikute kaitsmisel seoses isikuandmete töötlemisega.

    (vt punktid 228 ja 229)