Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Summaries of EU Legislation

Perekonna taasühinemine

 

KOKKUVÕTE:

Direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiivi eesmärk on sätestada perekonna taasühinemise õiguse ühised õigusnormid. Selleks on kavas lubada seaduslikult ELi territooriumil elavate kolmandate riikide kodanike pereliikmetel nendega ühineda selles ELi riigis, kus nad elavad. Eesmärk on kaitsta perekonda ja hõlbustada kolmandate riikide kodanike integreerumist.

Direktiivi ei kohaldata Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriigi (1) suhtes. See ei eelda ka mingeid siseriiklike õigusaktidega heakskiidetud soodsamaid tingimusi.

PÕHIPUNKTID

Tingimused

Kolmandate riikide kodanikud, kellel on vähemalt üheaastase kehtivusega elamisluba ühes ELi riigis ja seaduslik võimalus saada pikaajaline elamisluba, võivad taotleda perekonna taasühinemist.

Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski ELi kodaniku pereliikmetele ega kolmandate riikide kodanikele, kes taotlevad pagulasseisundi tunnustamist ja kelle taotluse suhtes ei ole veel lõplikku otsust tehtud või neile, kes on ajutise kaitse all.

Perekonna taasühinemisele kvalifitseeruvad järgmised isikud:

  • perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasa;
  • abielupaari või selle ühe liikme alaealised lapsed (st asjaomase ELi riigi õiguse järgsest täiseast nooremad ning vallalised lapsed), kaasa arvatud lapsendatud lapsed, kui abikaasa on nende eeskostja ning lapsed on tema ülalpidamisel.

ELi riikidel on teatud tingimustel võimalus lubada perekonnaga taasühineda järgmistel isikutel:

  • vahetult ülenevad lähisugulased (välisriigi kodaniku isa ja ema);
  • täiskasvanud vallalised lapsed;
  • vallalised elukaaslased.

Polügaamiat ei tunnustata; üksnes ühel abikaasal on õigus taasühinemiseks. Samuti ei ole teise abikaasa lastel õigus taasühinemiseks, välja arvatud juhul, kui see on nende huvides (vastavalt 1989. aasta lapse õiguste konventsioonile).

ELi riigid võivad kolmanda riigi kodaniku ja tema abikaasa puhul nõuda, et nad mõlemad oleksid jõudnud teatavasse miinimumikka (kõige rohkem 21aastased), enne kui nad saavad kasutada perekonna taasühinemise õigust.

Menetlus

  • ELi riigid määravad kindlaks, kas perekonna taasühinemise taotluse esitab välisriigi kodanik või temaga taasühinemist taotlevad pereliikmed. Välja arvatud teatavatel juhtudel, peavad taasühinemist taotlevad pereliikmed jääma menetluse ajaks väljaspoole ELi. Taotlusele tuleb lisada peresuhteid ja sätestatud tingimuste täidetust tõendavad dokumendid. Taotlus vaadatakse läbi üheksa kuu jooksul pärast selle esitamist.
  • Taotluse esitajalt võidakse nõuda, et tal on üldistele tervishoiu- ja ohutusnormidele vastav majutus, haiguskindlustus ning stabiilne sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ülal pidada. Kooskõlas siseriikliku õigusega võidakse temalt nõuda, et ta täidaks integratsioonimeetmeid ning et ta oleks enne oma pereliikmetega ühinemist asjaomases ELi riigis viibinud teatava aja (mitte rohkem kui kaks aastat).
  • Pereliikmele võidakse keelata territooriumile sisenemine või seal elamine seoses avaliku korra, sisejulgeoleku või rahva tervisega. See kehtib ka pettuse korral (dokumentide võltsimine, fiktiivabielu jne). Samadel põhjustel võidakse luba tühistada või keelduda selle pikendamisest.
  • Isikutel on õigus otsus vaidlustada, kui neile keelduti loa andmisest, luba tühistati või seda ei pikendatud.
  • Pagulaste perekondade taasühinemise korral ei nõua ELi riigid pagulaselt, et see oleks enne oma pereliikmetega ühinemist elanud teatava aja nende territooriumil. Lisaks on nad vabastatud eespool nimetatud majutuse, tervisekindlustuse ja sissetulekuga seotud tingimuste täitmisest, kui perekonna taasühinemise taotlus esitatakse kolme kuu jooksul pärast pagulasseisundi andmist.

Pereliikmete õigused

  • Välisriigi kodaniku pereliikmetel on õigus saada temaga sama pikkusega elamisluba ning neil on temaga sarnaselt õigus haridusele, saada tööd ja kutseõpet.
  • Hiljemalt viis aastat pärast liikmesriigis elamist on perekonna taasühinemist taotleva isiku abikaasal või vallalisel elukaaslasel ning täisikka jõudnud lapsel õigus eraldi elamisloale.
  • Eraldi elamisloa andmise ja kehtivusaja tingimused kehtestatakse vastavalt siseriiklikule õigusele. ELi riigid võivad eraldi elamisloa andmist abikaasale või vallalisele elukaaslasele piirata peresuhte katkemise korral.

Direktiivi kohaldamise suunised

2014. aastal avaldas Euroopa Komisjon ELi riikidele direktiivi kohaldamise suunised.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 3. oktoobrist 2003 ning see pidi ELi riikides jõustuma 3. oktoobriks 2005.

TAUST

Lisateave:

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta (ELT L 251, 3.10.2003, lk 12–18)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Suunised perekonna taasühinemise õigust käsitleva direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamiseks“ (COM(2014) 210 final, 3.4.2014)

Roheline raamat Euroopa Liidus elavate kolmandate riikide kodanike suhtes perekonna taasühinemise õiguse kohaldamise kohta (direktiiv 2003/86/EÜ) (KOM(2011) 735 (lõplik), 15.11.2011)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb nõukogu direktiivi 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta) kohaldamist (KOM(2008) 610 (lõplik), 8.10.2008)

Viimati muudetud: 05.06.2018


(1) Ühendkuningriik astub Euroopa Liidust välja ja on alates 1. veebruarist 2020 kolmas riik (ELi mittekuuluv riik).

Top