EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide edastamine ELi riikide vahel (kuni aastani 2022)

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide ELi riikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on kehtestada kiire ja turvaline standardmenetlus kohtu* ja kohtuväliste dokumentide* edastamiseks tsiviil- ja kaubandusasjades poolte vahel, kes asuvad Euroopa Liidu (EL) eri riikides.

Määrus (EÜ) nr 1393/2007 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2020/1784 (vt kokkuvõtet) alates 1. juulist 2022.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

  • Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui kohtu- või kohtuvälised dokumendid tuleb kättetoimetamiseks edastada ühest ELi riigist teise.
  • Direktiivi ei kohaldata
    • maksuasjadele,
    • tolliasjadele,
    • haldusasjadele ega
    • riigi vastutusele tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel.
  • Määrust ei kohaldata, kui selle isiku, kellele tuleb dokument kätte toimetada, aadress ei ole teada.

Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise (edastamise) tõhustamine

Määrusega kehtestatakse

  • nõue, et vastuvõttev asutus peab võtma kõik vajalikud meetmed, et dokument edastataks nii kiiresti kui võimalik ning igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist;
  • tüüpvormi kasutuselevõtt, millega teavitatakse adressaati õigusest keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest kättetoimetamise ajal või tagastada dokument vastuvõtvale asutusele ühe nädala jooksul;
  • nõue, et kohtuametniku ja adressaadiks oleva ELi riigi õiguse kohaselt pädeva ametiisiku võetavad tasud peavad vastama kõnealuses riigis eelnevalt kehtestatud kindlale määrale, mille puhul on arvesse võetud proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;
  • ühtsed tingimused dokumentide kättetoimetamiseks postiteenuseid kasutades (tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu).

ELi riikide asutused, mis tagavad dokumentide edastamise

  • ELi riigid määravad asutused, mis vastutavad dokumentide edastamise ja vastuvõtmise eest. Nad peavad esitama Euroopa Komisjonile kõnealuste asutuste nimed ja aadressid, geograafilised piirkonnad, mille üle neil on pädevus, keeled, mida võib kasutada, ning dokumentide vastuvõtmise viisid.
  • Iga ELi riik määrab ka keskasutuse, kellel on järgmised ülesanded: anda asutustele teavet, lahendada tekkivad probleemid ja saata erandjuhul edastava asutuse palvel pädevale vastuvõtvale asutusele edasi kättetoimetamistaotlused.
  • Liitriigil, mitme õigussüsteemiga riigil ja autonoomsete territoriaalüksustega riigil on õigus määrata rohkem kui üks selline asutus või keskasutus. Määramine kehtib viis aastat ja seda võib iga viie aasta järel uuendada.

Kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kättetoimetamise kiirendamine

  • Taotluse esitaja edastab dokumendid edastavale asutusele ja kannab kõik tõlkekulud enne dokumendi edastamist. Edastav asutus peab taotluse esitajat teavitama, et juhul, kui dokument ei ole keeles, millest adressaat aru saab, või selle ELi riigi ametlikus keeles, kus kättetoimetamine toimub, võib adressaat keelduda dokumenti vastu võtmast.
  • Dokumendid tuleb edastada ühelt asutuselt teisele otse ja võimalikult kiiresti asjakohase edastusvahendi abil, eeldusel, et need on loetavad ja vastavad originaalile. Dokumendile tuleb lisada määruse lisas toodud tüüpvormis taotlus, mis on koostatud ühes ELi riigi määratud aktsepteeritavas keeles. Dokumente võib edastada legaliseerimata ja muude samalaadsete formaalsusteta. Vastuvõttev asutus peab seitsme päeva jooksul saatma kättesaamiskinnituse. Puuduva teabe korral peab vastuvõttev asutus esimesel võimalusel edastava asutusega ühendust võtma.

Dokumentide kättetoimetamine ühe kuu jooksul vastuvõtva ELi riigi õiguse järgi

  • Vastuvõttev asutus peab dokumendi ise kätte toimetama või korraldama selle kättetoimetamise ühe kuu jooksul. Kui see ei ole võimalik, peab vastuvõttev asutus edastavat asutust sellest teavitama ja jätkama püüdeid dokumenti kätte toimetada. Kättetoimetamine toimub vastuvõtva ELi riigi õiguse kohaselt või konkreetsel kättetoimetamisviisil, kui edastav asutus seda taotleb ja see on kooskõlas liikmesriigi õigusega. Kui dokument on kätte toimetatud, tuleb täidetud formaalsuste kohta koostada saatvas ELi riigis aktsepteeritud keeles teatis ja edastada see edastavale asutusele.
  • Kättetoimetamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil dokument adressaatliikmesriigi õiguse järgi kätte toimetatakse, välja arvatud juhul, kui see tuleb kõnealuse riigi õiguse kohaselt edastada teatud tähtaja jooksul. Teenus ei tohi adressaatliikmesriigis tekitada kulusid ega makse, välja arvatud juhul, kui seal on kasutatud konkreetset kättetoimetamisviisi või kohtuametniku abi. Sellisel juhul tasub kulud taotluse esitaja. ELi riigid peavad eelnevalt kehtestama kindla tasumäära ja edastama selle komisjonile.
  • Dokumendid võib toimetada kätte otse kättesaamiskinnitusega tähtkirjaga või adressaatliikmesriigi kohtuametniku, ametiisiku või muu pädeva isiku abil, kui see on kõnealuses riigis lubatud. Erandjuhul võib dokumentide edasisaatmiseks teise ELi riigi asutustele kasutada konsulaar- või diplomaatilisi kanaleid.

Adressaadi teavitamine õigusest keelduda kättetoimetatavat dokumenti vastu võtmast

  • Vastuvõttev asutus teavitab adressaati õigusest keelduda dokumenti vastu võtmast, kui see ei ole koostatud keeles, millest adressaat aru saab, või selle ELi riigi ametlikus keeles, kus kättetoimetamine aset leiab. Keeldumine peab toimuma kättetoimetamise ajal või dokumendi tagastamise kaudu vastuvõtvale asutusele nädala aja jooksul.
  • Kui dokumendi näol on tegemist kohtukutsega (ametlik korraldus ilmuda kohtusse) või samaväärse dokumendiga ja kostja ei ilmu kohtusse, ei kuulutata kohtuotsust välja enne, kui on kindlaks tehtud, et dokument toimetati kätte ELi liikmesriigi õigusega kooskõlas, et see anti isiklikult üle ja et kostjal oli piisavalt aega vastulause koostamiseks. Otsuse võib teha, kui dokument edastati ühel käesolevas määruses kehtestatud viisidest ning kui enam kui kuus kuud on möödunud ja ühtegi kättetoimetamisteatist ei ole olnud võimalik hankida, ehkki on võetud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud selle saamiseks adressaatliikmesriigi pädevate asutuste kaudu. Kui kostja ei teadnud dokumendist õigel ajal, et kohtusse ilmuda, on mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsusest teadasaamist võimalik taotleda tähtaja ennistamist.
  • Komisjon peab koostama ELi riikide esitatud teavet sisaldava käsiraamatu ja seda regulaarselt ajakohastama. Aastaks 2011 ja seejärel iga viie aasta tagant tuleb esitada aruanne määruse rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu asutuste töö tõhususele.

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1393/2007 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2020/1784 alates 1. juulist 2022.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust on kohaldatud alates 13. novembrist 2008, välja arvatud selle artiklit 23 (teatud teabe teatamine ja avaldamine ELi riikides), mida kohaldatakse alates 13. augustist 2008.

TAUST

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Kohtudokument – juriidiline dokument, mis väljastatakse tsiviil- või kaubandusasjas (nt kohtukutse, korraldus või otsus), mis tuleb asjaosalisele kätte toimetada.
Kohtuväline dokument – juriidiline dokument, mis toimetatakse kätte, kuid mida ei lisata kohtutoimikusse (nt arve või väljatõstmisteade).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79–120)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 11.12.2020

Top