Töötajate kaitse tööandja maksejõuetuse korral

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiiviga tagatakse töötajatele palga maksmine tööandja maksejõuetuse korral.
• Sellega nähakse ette, et ELi riigid peavad looma garantiiasutused, ja sätestatakse piiriüleste tööandjate maksejõuetuse korral kohaldatavad menetlused.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga kaitstakse töötajaid, kellel on tasumata palgaga seotud nõudeid maksejõuetuks muutunud tööandja vastu.

Maksejõuetuse väljakuulutamiseks esitatakse taotlus seoses õigusliku menetlusega, mille käigus tööandja kaotab täielikult või osaliselt oma vara käsutamise õiguse, määratakse likvideerija ning pädev õigusasutus on:

• otsustanud algatada menetluse või
• teinud kindlaks, et tööandja ettevõte on lõplikult tegevuse lõpetanud ja kättesaadavast varast ei piisa.

ELi riigid võivad erandina jätta välja teatavate töötajarühmade nõuded, kui muud tagatise liigid annavad neile samaväärse kaitse. ELi riigid võivad jätta välja füüsilise isiku poolt palgatud koduabilised.

Kui need erandid välja arvata, siis võivad direktiivist kasu saada kõik töötajad olenemata töösuhte või töölepingu kestusest. Seega kehtib see nii osalise tööajaga töötajate kui ka tähtajalise ja ajutise töölepinguga töötajate puhul.

Garantiiasutused

ELi riigid peavad looma garantiiasutused, mis tagavad töötajate nõuete väljamaksmise ja vajaduse korral lahkumistoetuse töösuhte lõpetamise korral. ELi riigid võivad kehtestada garantiiasutuse maksete ülemmäärad, mis peavad olema piisavalt kõrged, et aidata kaasa direktiivi sotsiaalse eesmärgi täitmisele.

Garantiiasutuse poolt hüvitise maksmise minimaalse aja arvutamisel tuleb võtta aluseks:

• kuue kuu pikkune minimaalne võrdlusperiood, mille puhul on nõuete tasumise aeg vähemalt kolm kuud;
• vähemalt 18 kuu pikkune võrdlusperiood, mille puhul on nõuete tasumise aeg vähemalt kaheksa nädalat. Sel juhul kasutatakse arvutamiseks töötajale kõige soodsamaid ajavahemikke.

Tööandjad peavad osalema nende asutuste rahastamises, kui riigiasutused ei kata seda täies ulatuses.

Sotsiaalkindlustus

ELi riigid võivad sätestada, et maksegarantiid ei kohaldata:

• sotsiaalkindlustusmaksetele;
• sissemaksetele, mida tehakse vastavalt täiendavatele ettevõtte või ettevõtetevahelistele pensioniskeemidele, mis ei kuulu riiklikesse sotsiaalkindlustusskeemidesse.

Kui tööandja ei ole tasunud sotsiaalkindlustusskeemide kohaselt kohustuslikke sissemakseid, kuid need on töötasust maha arvatud, on töötajatel täielik õigus saada kindlustusasutustelt hüvitisi.

Töötajate huve seoses vanadushüvitistega, sealhulgas toitjakaotushüvitistega, kaitstakse vastavalt täiendavatele pensioniskeemidele. Kaitse kehtib ka töötajate suhtes, kes lahkusid ettevõttest enne maksejõuetuse tekkimist.

Riikidevahelised olukorrad

Kui maksejõuetu ettevõtja tegutses vähemalt kahes ELi riigis, vastutab töötajate nõuete maksmise eest selle ELi riigi asutus, kelle territooriumil nad tavaliselt töötasid.

Samamoodi määrab töötajate õiguste ulatuse seoses garantiiasutusega garantiiasutuse suhtes kohaldatav siseriiklik õigus.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 17. novembrist 2008. Direktiiviga 2008/94/EÜ kodifitseeriti ja asendati direktiiv 80/987/EMÜ ja selle hilisemad muudatused. Algne direktiiv 80/987/EMÜ pidi ELi riikides jõustuma 1983. aastaks.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/94/EÜ töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral (kodifitseeritud versioon) (ELT L 283, 28.10.2008, lk 36–42)

Direktiivi 2008/94/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse teatavate direktiivi 2008/94/EÜ (töötajate kaitse kohta tööandja maksejõuetuse korral) sätete rakendamist ja kohaldamist (KOM(2011) 84 lõplik, 28.2.2011)

Viimati muudetud: 27.11.2020