EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32016D2277

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/2277, 15. detsember 2016, keskseid vastaspooli käsitleva Dubai rahvusvahelise finantskeskuse õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012

C/2016/8343

OJ L 342, 16.12.2016, p. 65–67 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2016/2277/oj

16.12.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 342/65


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2277,

15. detsember 2016,

keskseid vastaspooli käsitleva Dubai rahvusvahelise finantskeskuse õigusraamistiku samaväärsuse kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 648/2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 25 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 kohase kolmandas riigis asutatud kesksete vastaspoolte tunnustamise menetluse eesmärk on võimaldada sellistes kolmandates riikides asutatud ja tegevusloa saanud kesksetel vastaspooltel, mille regulatiivsed nõuded on samaväärsed kõnealuses määruses sätestatutega, osutada liidus asutatud kliirivatele liikmetele või kauplemiskohtadele kliirimisteenuseid. Nimetatud määrusega ette nähtud tunnustamismenetlus ja samaväärsust käsitlev otsus aitavad seega saavutada määruse (EL) nr 648/2012 peamist eesmärki vähendada süsteemset riski, laiendades turvaliste ja nõuetekohaste kesksete vastaspoolte kasutamist börsiväliste tuletislepingute kliirimisele, sealhulgas juhul, kui kõnealused kesksed vastaspooled on asutatud ja saanud tegevusloa kolmandas riigis.

(2)

Selleks et seoses kesksete vastaspooltega saaks kolmanda riigi õiguskorda käsitada samaväärsena liidu õiguskorraga, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra sisuline tulemus olema samaväärne liidu nõuetega saavutatavate eesmärkidega. Kõnealuse samaväärsuse hindamise eesmärk on seega kontrollida, kas Dubai Rahvusvahelise Finantskeskuse (edaspidi „DIFC“) õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal asutatud ja tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ei kujuta endast liidus asutatud kliirivatele liikmetele ja kauplemiskohtadele suuremat riski kui liidus tegevusloa saanud kesksed vastaspooled ega tekita seega liidus vastuvõetamatul tasemel süsteemset riski. Seejuures tuleks arvesse võtta liidu finantsturust väiksematel finantsturgudel sooritatud kliirimistegevusele omaseid oluliselt väiksemaid riske.

(3)

Selleks et kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda saaks käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud korraga, peavad vastavalt nimetatud määruse artikli 25 lõikele 6 olema täidetud kolm tingimust.

(4)

Esimese tingimuse kohaselt peavad kolmandas riigis tegevusloa saanud kesksed vastaspooled täitma määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(5)

DIFC õiguslikult siduvad nõuded seoses seal tegevusloa saanud kesksete vastaspooltega koosnevad 2004. aasta seadusest ja 2012. aasta turgude seadusest (DIFC regulatsioonid). Neid täiendab Dubai Finantsteenuste Asutuse (edaspidi „DFSA“) reeglistik, mis sisaldab moodulit tegevusloa saanud turuasutuste (edaspidi „AMI“) kohta.

(6)

DIFCs asutatud kesksetele vastaspooltele peab AMIna tegutsemiseks loa andma DFSA. Käesolev otsus on seotud üksnes korraga, mida kohaldatakse nende AMIde suhtes, kes osutavad heaks kiidetud finantsteenust ja tegutsevad DIFCs kliiringukojana. Selleks et saada kliirimise tegevusluba, peavad AMId täitma konkreetseid DFSA ja DFSA reeglistikus sätestatud nõudeid. AMId peavad kasutama kliirimissüsteeme turvaliselt ja tõhusalt ning nad peavad oma tegevuse ja toimingutega seonduvaid riske hoolikalt juhtima. Samuti peavad neil olema piisavad rahalised ja süsteemi ressursid ning personal.

(7)

DIFC regulatsioonidega rakendatakse täielikult rahvusvahelisi standardeid, mis on sätestatud finantsturu infrastruktuuride põhimõtetes ning mille andsid välja 2012. aasta aprillis makse- ja arveldussüsteemide komitee (2) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon.

(8)

DIFC regulatsioonide kohaselt peavad AMId vastu võtma sise-eeskirjad ja menetlused, mis tagavad vastavuse kõikidele asjakohastele nõuetele ning mis on vajalikud tema kliiring- ja arveldussüsteemide nõuetekohaseks reguleerimiseks. AMI eeskirja nr. 5.6 kohaselt peavad AMI sise-eeskirjad ja menetlused sisaldama teatavaid sätteid, sealhulgas miinimumeeskirju. Need sise-eeskirjad ja menetlused ning nende muudatused tuleb enne rakendamist esitada DFSA-le. DFSA võib kavandatud eeskirjad tagasi lükata või nõuda nende muutmist. DIFC regulatsioonide kohaselt on AMI sise-eeskirjad õiguslikult siduvad ja liikmesriikide ning teiste osalejate vastu täitmisele pööratavad.

(9)

Seega on DIFCs tegevusloa saanud AMIde õiguslikult siduvate nõuete struktuur kahetasemeline. DFSA reeglistiku ja DIFC regulatsioonide aluspõhimõtetega on sätestatud ranged nõuded, millele peavad AMId vastama, et saada tegevusluba kliirimisteenuste osutamiseks DIFCs (üheskoos „esmased normid“). Need esmased normid moodustavad DIFC õiguslikult siduvate nõuete esimese taseme. Et tõendada esmaste normide järgimist, peavad AMId kooskõlas AMI eeskirjaga nr. 5.6 „Ärieeskirjad“ koostama ja esitama oma sise-eeskirjad ja menetlused DFSA-le heakskiitmiseks enne nende rakendamist ning DFSA võib nende rakendamist takistada või selle ära keelata. Kõnealused sise-eeskirjad ja menetlused moodustavad DIFC õiguslikult siduvate nõuete teise taseme.

(10)

AMIde suhtes DIFCs kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra samaväärsuse hindamisel tuleks samuti arvesse võtta riskimaandamise tulemust, mille nad tagavad seoses selle riski tasemega, millele liidus asutatud kliirivad liikmed ja kauplemiskohad on kõnealustes üksustes osalemise tõttu avatud. Riskimaandamise tulemus määratakse kindlaks nii asjaomaste kesksete vastaspoolte kliirimistegevustele omase riski taseme alusel, mis sõltub selle finantsturu suurusest, kus ta tegutseb, kui ka kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra asjakohasusest riski sellise taseme maandamiseks. Selleks et saavutada sama riskimaandamise tulemus, on vaja rangemaid riskimaandamismeetmeid kesksete vastaspoolte puhul, kes tegutsevad suurematel finantsturgudel ja kelle riskitase on kõrgem kui väiksematel finantsturgudel tegutsevatel kesksetel vastaspooltel, kelle riskitase on madalam.

(11)

Finantsturg, kus DIFCs tegevusloa saanud AMId teostavad oma kliirimistegevust, on oluliselt väiksem kui see, kus tegutsevad liidus asutatud kesksed vastaspooled. Alates 2011. aastast on kauplemine ja arveldamine tuletisinstrumentidega olnud minimaalne. Seega kujutab osalemine DIFCs tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes endast liidus asutatud kliirivate liikmete ja kauplemiskohtade jaoks oluliselt madalamat riski kui osalemine liidus tegevusloa saanud kesksetes vastaspooltes.

(12)

DIFCs tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavat õigus- ja järelevalvekorda võib seega pidada samaväärseks, kui see on piisav, et maandada kõnealust madalamat riskitaset. Kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavad esmased normid ning kõnealuste vastaspoolte sise-eeskirjad ja menetlused, millega rakendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtteid, maandavad DIFCs olevat madalamat riski ja nendega saavutatakse riskimaandamise tulemus, mis on samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 eesmärgiga.

(13)

Seepärast võib järeldada, et DIFC õigus- ja järelevalvekorraga on tagatud, et seal tegevusloa saanud AMId täidavad määruse (EL) nr 648/2012 IV jaotises sätestatud nõuetega samaväärseid õiguslikult siduvaid nõudeid.

(14)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 teisele tingimusele peab DIFC õigus- ja järelevalvekord seal tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte puhul tagama kõnealuste kesksete vastaspoolte suhtes pideva tõhusa järelevalve ja nõuete täitmise.

(15)

DFSA kui AMIde järelvalveasutus kontrollib DIFCs AMIsid, et tagada kohaldatavate reeglite järgimine. DFSA-l on täielik õigus anda neile tegevuslubasid ja määrata neile karistusi, sealhulgas on tal õigus tühistada AMIde tegevusluba ning kehtestada neile sanktsioone. Igapäevast järelvalvet teeb DFSA. DFSA võtab vastu pideva riskijuhtimise tsükli, mis hõlmab riskide tuvastamist, hindamist, prioritiseerimist ja maandamist. 2004. aasta seadusega on antud DFSA-le õigus jõustada oma õigusakte ja eeskirju. DFSA-l on õigus läbi viia uurimisi, kui ta kahtlustab oma normide rikkumist, ning tal on õigus korraldada kontrolle, nõuda juurdepääsu raamatupidamis- ja muudele dokumentidele või nõuda üksikisikute osalemist intervjuudel vande all. DFSA võib muu hulgas määrata rahalisi karistusi, teha avaliku noomituse ja keelata isikutel DIFCs tegutseda.

(16)

Seega tuleks järeldada, et DIFCs tegevusloa saanud AMIde suhtes kohaldatakse pidevat tõhusat järelevalvet ja jõustamist.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kolmandale tingimusele peab DIFC õigus- ja järelevalvekord hõlmama kolmanda riigi õiguskorra alusel tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte (edaspidi „kolmanda riigi kesksed vastaspooled“) tunnustamiseks samaväärset tõhusat süsteemi.

(18)

Kolmandate riikide kesksed vastaspooled, kes soovivad kliirida tuletisinstrumente DIFCs, peavad taotlema DFSA heakskiitu. Tegevusloa saamise moodulis sätestatakse tegevusloa saamise kriteeriumid ja menetlus.

(19)

Tegevusloa saamiseks peab jurisdiktsioonis, kus kesksed vastaspooled on asutatud, olema piisavalt kindel õiguskord, mis on samaväärne DIFCs kohaldatava õigus- ja järelevalvekorraga. Enne kolmanda riigi kesksete vastaspoolte taotluse heakskiitmist peavad DIFC ja kolmanda riigi pädevad asutused sõlmima koostöölepingu.

(20)

Seepärast tuleks DIFC õigus- ja järelevalvekorda käsitada tõhusa samaväärse süsteemina kolmanda riigi kesksete vastaspoolte tunnustamiseks.

(21)

Käesolev otsus põhineb DIFCs käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal kohaldatavatel õiguslikult siduvatel nõuetel, mis käsitlevad AMIsid. Komisjon peaks koostöös ESMAga korrapäraselt jätkuvalt jälgima, kuidas AMIde õigus- ja järelevalveraamistik areneb ning kas käesoleva otsuse aluseks olevaid tingimusi täidetakse.

(22)

DIFCs tegevusloa saanud kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatava õigus- ja järelevalveraamistiku korrapärane läbivaatamine ei tohiks piirata komisjoni võimalust teostada mis tahes ajal väljaspool üldist läbivaatamist spetsiifiline läbivaatamine, kui tal tuleb selles vallas toimunud arengu tõttu käesoleva otsuse kohaselt tunnustatud samaväärsust uuesti hinnata. Selline uuesti hindamine võib viia käesoleva otsuse tühistamiseni.

(23)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 6 kohaldamisele loetakse DIFC õigus- ja järelevalvekorda, mis hõlmab DIFC regulatsioone ja DFSA eeskirju ning mida kohaldatakse seal tegevusloa saanud AMIde suhtes, samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. detsember 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2)  Makse- ja arveldussüsteemide komitee nimi muudeti 1. septembril 2014 Makse- ja Turu Infrastruktuuri Komiteeks.


Top