7.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 210/1

(1)

Viimastel aastatel on süvenenud euroala rahanduslik ja majanduslik integratsioon ning finantsabi andmine liikmesriigile, mille rahaühik on euro ning mis on sattunud tõsistesse finantsraskustesse, aitab parandada kogu euroala finantsstabiilsust.

(2)

Veelgi enam, pärast Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) loomist lisati Euroopa Ülemkogu otsusega 2011/199/EL (1) aluslepingu artiklisse 136 uus lõige, milles on täpsustatud tingimused, millele peab vastama rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide loodav euroala stabiilsusmehhanism. Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) lõid euroala peamise stabiilsusmehhanismina liikmesriigid, mille rahaühik on euro.

(3)

EFSM saab anda liidu finantsabi kõigile liikmesriikidele, kui täidetud on aluslepingu artikli 122 lõikes 2 ja nõukogu määruses (EL) nr 407/2010 (2) sätestatud tingimused. Olenevalt sellest, kas juurdepääsu turule kaotab euroala liikmesriik või euroalasse mittekuuluv liikmesriik, on riskid siiski täiesti erinevad. Euroala puhul võib negatiivne ülekanduv mõju olla palju suurem, kuna euroala liikmesriigi sattumine finantsraskustesse seab tõenäoliselt ohtu kogu euroala finantsstabiilsuse.

(4)

Finantsabi andmise vahendiks liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, peaks reeglina kooskõlas selle jaoks kokkulepitud eeskirjadega olema ESM. Siiski võib esineda eriolukordi, kus praktilistel, menetluslikel ja rahalistel põhjustel tuleb enne ESMist finantsabi andmist või sellega samal ajal kasutada EFSMi. Neid olukordi silmas pidades tuleks rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide vahelist tugevdatud solidaarsuse põhimõtet, mis on vajalik rahaliidu sujuvaks toimimiseks, rakendada ka liidu õiguse kohaselt toimiva finantsabimehhanismi puhul.

(5)

Sellistes olukordades tuleks liikmesriigile, mille rahaühik on euro, anda uut liidu finantsabi ainult tingimusel, et on kehtestatud kord hüvitise täielikuks tagamiseks liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro, kui EFSMi raames tegemata jäetud tagasimakse tõttu võetakse kasutusele liidu üldeelarve ja/või komisjon taotleb ka liikmesriikidelt, mille rahaühik ei ole euro, täiendavaid vahendeid. Tuleks kehtestada ka asjakohane kord tagamaks, et liikmesriigid, mille rahaühik ei ole euro, ei saaks ülemäärast hüvitist olukorras, kus on aktiveeritud liidu üldeelarve kaitsmise vahendid, sealhulgas võlgade sissenõudmine, mida tehakse vajaduse korral saada olevaid summasid tasaarvestades ja makseid pikemale ajavahemikule jaotades.

(6)

EFSMi laenud on tagatud liidu üldeelarvega. Sellise laenu tagastamisel tekkiva makseviivituse korral võib komisjon kutsuda üles tegema liidu võla teenindamise eesmärgil kättesaadavaks täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks liidu varadele, võttes arvesse kõigi ülemääraste vahendite seisu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (3) ning selle üksikasjalikud eeskirjad näevad ette liidu üldeelarve kaitsmise vahendid, sealhulgas võlgade sissenõudmise, mida tehakse vajaduse korral saada olevaid summasid tasaarvestades ja makseid pikemale ajavahemikule jaotades. Komisjon võtab need vahendid kasutusele.

(7)

EFSMi mis tahes kasutamine rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi finantsstabiilsuse tagamiseks seatakse sõltuvusse sellise korra kehtestamisest, millega tagatakse, et liikmesriikidel, mille rahaühik ei ole euro, puuduvad igasugused finantskohustused. See põhimõte kiideti heaks komisjoni ja nõukogu 17. juuli 2015. aasta ühisavalduses EFSMi kasutamise kohta.

(8)

Määrust (EL) nr 407/2010 tuleks seega vastavalt muuta,