20.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/6

(1)

Liit ja selle liikmesriigid on seadnud eesmärgiks võidelda pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu. Liidu tasandil ja liikmesriikide asutuste vahel tuleks tagada tihe ja pidev koostöö ning koordineerimine, et parandada kulutuste pikaajalist mõju ja vältida kattumist.

(2)

Meetmed, mille eesmärk on tagada parem teave, eriotstarbeline koolitus, sealhulgas õiguse võrdlevad uuringud, või tehniline ja teaduslik abi, aitavad oluliselt kaasa liidu finantshuvide kaitsmisele ning samal ajal kaitse samaväärse taseme saavutamisele kogu liidus.

(3)

Selliste tegevuste varasem rahaline toetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 804/2004/EÜ (3) (Heraklese programm) (mida muudeti ja mille kehtivust pikendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 878/2007/EÜ (4) (programm Herakles II)) kaudu on aidanud tugevdada liidu ja liikmesriikide meetmeid võitluses pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu.

(4)

Komisjon on koostanud programmi Herakles II tulemuste kohta hinnangu, milles antakse aru programmi sisenditest ja väljunditest.

(5)

Komisjon teostas 2011. aastal mõju hindamise, et hinnata programmi jätkamise vajadust.

(6)

Selleks et jätkata ja arendada veelgi edasi liidu ja liikmesriikide tasandi meetmeid võitlemiseks pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu, ning võttes arvesse ka uusi väljakutseid eelarvekärbete kontekstis, tuleks vastu võtta uus programm (edaspidi „programm”).

(7)

Programmi rakendamisel tuleks võtta arvesse soovitusi ja meetmeid, mis esitati komisjoni 6. juuni 2013. aasta teatises „Sigarettide salakaubanduse ja tubakatoodete ebaseadusliku kaubanduse muude vormide vastase võitluse hoogustamine – terviklik ELi strateegia”.

(8)

Programmi tuleks rakendada täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (5). Kõnealuse määruse kohaselt rahastatakse toetustega meedet, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada liidu poliitika osaks olev eesmärk, ning selle ainus eesmärk ei ole seadmete ostmine.

(9)

Programmis võivad osaleda ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, samuti Euroopa naabruspoliitika partnerriigid tingimusel, et nimetatud riigid on saavutanud piisava taseme asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetodite lähendamisel liidu õigusaktidele ja haldusmeetoditele, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis on nimetatud riikide Euroopa Liidu programmides osalemise suhtes kehtestatud vastavates raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või teistes samalaadsetes lepingutes, nagu ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP).

(10)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule sõltumatu vahehindamise aruande programmi elluviimise kohta, samuti lõpliku hindamise aruande programmi tulemuste saavutamise kohta. Lisaks peaks komisjon igal aastal esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe programmi rakendamise, sealhulgas rahastatud meetmete tulemuste ning programmi kooskõla ja vastastikuse täiendavuse kohta muude programmide ja meetmetega liidu tasandil.

(11)

Käesolev määrus järgib subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Programm hõlbustab koostööd liikmesriikide ning komisjoni ja liikmesriikide vahel, et kaitsta liidu finantshuve, kasutades vahendeid tõhusamalt, kui seda saaks teha liikmesriigi tasandil. Liidu tasandi meede on vajalik ja põhjendatud, sest see toetab ilmselgelt liikmesriike tervikuna, et kaitsta liidu üldeelarvet ja nende endi riigieelarvet, ning ergutab ühiste liidu struktuuride kasutamist, et suurendada koostööd ja teabevahetust pädevate asutuste vahel. Programm ei tohiks siiski minna vastuollu liikmesriikide kohustustega.

(12)

Programm peaks kestma seitse aastat, et ühitada selle kestus mitmeaastase finantsraamistiku omaga, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 (6).

(13)

Rahaliste vahendite paindlikuks eraldamiseks tuleks komisjonile anda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta kõnealuste rahaliste vahendite suunavat jaotust. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(14)

Komisjon peaks vastu võtma iga-aastased tööprogrammid, mis sisaldavad rahastatavaid meetmeid, valiku- ja hindamiskriteeriumeid ning nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtusid, nagu näiteks erandjuhud seoses liikmesriikidega, mille puhul Euroopa Liidu finantshuvide seisukohast esineb märkimisväärne risk, ning mille korral on kaasrahastamise ülemmääraks 90 % rahastamiskõlblikest kuludest. Komisjon peaks liikmesriikidega arutama käesoleva määruse kohaldamist ning tegema seda kelmuste ennetamise kooskõlastamist käsitleva nõuandekomitee raames, mis on asutatud komisjoni otsusega 94/140/EÜ (7).

(15)

Liikmesriigid peaksid püüdma tugevdada oma rahalist osalust programmi raames antud toetuste kaasrahastamisel.

(16)

Komisjon peaks võtma vajalikke meetmeid, millega tagatakse, et iga-aastased tööprogrammid on kooskõlas teiste liidu rahastatavate programmidega ja täiendavad neid, eelkõige tolli valdkonnas, misläbi tugevdatakse programmi meetmete üldist mõju ja hoitakse ära programmi kattumine teiste programmidega.

(17)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) (8) punkti 17 tähenduses.

(18)

Euroopa Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad rikkumisjuhtumite ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kaduma läinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi.

(19)

Otsus nr 804/2004/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks. Vastu tuleks võtta üleminekumeetmed, et võimaldada nimetatud otsuse alusel rakendatavate meetmetega seonduvate rahaliste kohustuste ning otsuses sätestatud aruandluskohustuste täitmine.

(20)

On asjakohane tagada sujuv üleminek nii, et programmi Herakles II ja käesoleva programmi vahel ei toimuks katkestust, ning on asjakohane ühitada programmi kestus nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 kestusega. Seetõttu tuleks programmi kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

a)

meetmete väljatöötamine liidu ja liikmesriikide tasandil, et võidelda pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas sigarettide salakaubanduse ja võltsimise vastu;

b)

riikidevahelise koostöö ja koordineerimise süvendamine liidu tasandil liikmesriikide asutuste, komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) vahel ning eriti piiriüleste operatsioonide tulemuslikkuse ja tõhususe suurendamine;

c)

pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja mis tahes muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse tõhus ennetamine, pakkudes ühist erikoolitust riiklike ja piirkondlike haldusasutuste töötajatele ning teistele sidusrühmadele.

a)

ühismeetmete ja piiriüleste operatsioonide käigus avastatud pettusjuhtumite järel toimunud arestimised, konfiskeerimised ja sissenõutud summad;

b)

kaasrahastatud tehniliste seadmete lisandväärtus ja tulemuslik kasutamine;

c)

liikmesriikidevaheline teabevahetus tehnilise materjaliga saadud tulemuste kohta;

d)

koolituste arv ja liik, sealhulgas erikoolituste arv.

a)

parandada pettuste, kelmuste, ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise ja uurimise senist taset, tõhustades riikide- ja valdkondadevahelist koostööd;

b)

tugevdada liidu finantshuvide kaitset pettuste ja kelmuste eest, hõlbustades teabe, kogemuste ja parimate tavade vahetamist, sealhulgas töötajate vahetust;

c)

tugevdada pettuste, kelmuste ja muu ebaseadusliku tegevuse vastast võitlust, andes tehnilist abi ja tegevustoetust riikide uurimisasutustele ning eriti tolli- ja õiguskaitseasutustele;

d)

vähendada pettuste, kelmuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse poolt praegu teadaolevalt avaldatavat ohtu liidu finantshuvidele eesmärgiga ohjeldada varimajanduse arengut peamistes riskivaldkondades, nagu organiseeritud pettused, sealhulgas sigarettide salakaubavedu ja võltsimine;

e)

parandada spetsiifilise õigusliku ja kohtuliku kaitse arendamise taset liidu finantshuvide kaitsmisel pettuste ja kelmuste eest, edendades võrdleva õiguse analüüse.

a)

artikli 7 lõikes 1 osutatud osaleva riigi riiklikud või piirkondlikud haldusasutused, mis edendavad liidu tasandi meetmete tugevdamist eesmärgiga kaitsta liidu finantshuve;

b)

teadus- ja haridusasutused ning mittetulundusühendused, tingimusel et nad on asutatud artikli 7 lõikes 1 osutatud osalevas riigis, tegutsenud seal vähemalt ühe aasta ning edendavad liidu tasandi meetmete tugevdamist, et kaitsta liidu finantshuve.

a)

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, kes saavad abi ühinemiseelse strateegia raames, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis on kehtestatud nimetatud riikide liidu programmides osalemise suhtes asjaomastes raamlepingutes, assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes lepingutes;

b)

Euroopa naabruspoliitika partnerriigid tingimusel, et nimetatud riigid on saavutanud piisava taseme asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetodite ühtlustamisel liidu õigusaktide ja haldusmeetoditega. Asjaomased partnerriigid osalevad programmis kooskõlas sätetega, mis määratakse nimetatud riikidega kindlaks pärast seda, kui on sõlmitud nende liidu programmides osalemist käsitlevad raamlepingud;

c)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, kes osalevad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) kooskõlas Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustega.

a)

eriotstarbeline tehniline abi liikmesriikide pädevatele asutustele ühe või enama järgmise meetme kaudu:

b)

kohandatud erikoolituse ja riskianalüüsi käsitlevate koolitusseminaride ning vajaduse korral konverentside korraldamine, millel on üks või enam järgmistest eesmärkidest:

c)

igasugune muu tegevus, mis ei ole hõlmatud käesoleva artikli punktidega a või b ning mis on ette nähtud artiklis 11 osutatud iga-aastastes tööprogrammides, mis on vajalik vastavalt artiklites 3, 4 ja 5 sätestatud üld-, eri- ja tegevuseesmärkide täitmiseks.

a)

toetused;

b)

avalikud hanked;

c)

programmi tegevuses osalemisega seotud kulude hüvitamine artikli 7 lõikes 3 osutatud esindajatele.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2017 sõltumatu vahehindamise aruande, milles käsitletakse kõikide meetmete eesmärkide saavutamist, tulemusi ja mõjusid, vahendite kasutamise tulemuslikkust ja tõhusust ja selle lisandväärtust liidu jaoks, pidades silmas otsuse tegemist meetmete uuendamise, muutmise või peatamise kohta; vahehindamise aruandes käsitletakse ka programmi lihtsustamise võimalusi, selle sisemist ja välist ühtsust, kõikide eesmärkide jätkuvat asjakohasust ning meetmete panust aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga seotud liidu prioriteetide saavutamisse; samuti võetakse selles arvesse programmi Herakles II eesmärkide saavutamise hindamise tulemusi;

b)

hiljemalt 31 detsembriks 2021 lõpliku hindamisaruande programmi eesmärkide saavutamise, sealhulgas selle lisandväärtuse kohta; lisaks hinnatakse programmi pikaajalisi mõjusid ning mõjude jätkusuutlikkust, et võtta seda arvesse järgmise programmi võimaliku uuendamise, muutmise või peatamise üle otsustamisel.