22.7.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/17

(1)

Vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 1 hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest riigieelarve puudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva majanduskasvu tingimuste tagamiseks.

(3)

Aluslepingu artiklis 126 sätestatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega, mida selgitatakse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (1) (määrus on osa stabiilsuse ja kasvu paktist), on ette nähtud ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu käsitleva otsuse vastuvõtmine. Aluslepingule lisatud protokollis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta on ette nähtud täiendavad sätted seoses ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu määruses (EÜ) nr 479/2009 (2) on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad ja mõisted kõnealuse protokolli sätete kohaldamiseks.

(4)

Stabiilsuse ja kasvu pakti 2005. aasta reformiga püüti suurendada pakti tõhusust ja majanduslikku mõju ning kindlustada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Selle eesmärk oli tagada, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus võetaks täiel määral arvesse eelkõige majanduslikku olukorda ja eelarvepositsiooni. Seega nähakse stabiilsuse ja kasvu paktiga ette raamistik, millega toetatakse valitsuse poliitikat kindla eelarvepositsiooni kiireks taastamiseks, võttes samas arvesse majandusolukorda.

(5)

Aluslepingu artikli 126 lõikega 5 nõutakse, et komisjon esitaks arvamuse nõukogule juhul, kui ta arvab, et liikmesriigil on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Olles võtnud arvesse artikli 126 lõike 3 kohast ettekannet ning artikli 126 lõike 4 kohast majandus- ja rahanduskomitee arvamust, järeldas komisjon, et Soomel on ülemäärane eelarvepuudujääk. Seetõttu edastas komisjon 15. juunil 2010 nõukogule Soome kohta sellekohase arvamuse (3).

(6)

Aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohaselt peaks nõukogu kaaluma kõiki asjaomase liikmesriigi võimalikke märkusi enne, kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk. Soome puhul jõuti pärast kõnealust üldhinnangut järgmistele järeldustele.

(7)

Soome ametiasutuste poolt 2010. aasta aprillis esitatud andmete kohaselt ulatub Soome riigieelarve kavandatav puudujääk 2010. aastal 4,1 % SKPst ja ületab seega kontrollväärtuse 3 % SKPst. Kolmandas lisaeelarves, mille Soome valitsus 14. mail 2010. aastal parlamendile esitas, eeldatakse, et 2010. aasta maksutulu võib tulla oodatust suurem, kuid see ei ole viinud ametliku puudujäägieesmärgi muutmiseni. Kavandatav puudujääk ei ole kontrollväärtuse 3 % SKPst lähedasel tasemel, kuid kontrollväärtuse ületamist võib käsitada aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses erandlikuna. Eelkõige on ülemäärane eelarvepuudujääk tingitud tõsisest majandussurutisest aluslepingu ning stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses. Lisaks võib kontrollväärtuse kavandatud ületamist pidada ajutiseks. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt langeb puudujääk majanduse hoogustuva elavnemise toel allapoole kontrollväärtust 2011. aastal. Aluslepingus sätestatud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(8)

Vastavalt Soome ametiasutuste 2010. aasta aprillis esitatud andmetele on valitsemissektori koguvõlg alla kontrollväärtuse 60 % SKPst, jäädes 2010. aastal tasemele 49,9 % SKPst. Komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi kohaselt moodustab võlakoorem 2010. aastal 50,5 % SKPst ja tõuseb 2011. aastal tasemeni 54,9 % SKPst, mis on endiselt allpool kontrollväärtust 60 % SKPst. Aluslepingus sätestatud võla kriteerium on täidetud.

(9)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 4 võib nõukogu aluslepingu artikli 126 lõike 6 kohases otsuses ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta asjaomaseid tegureid arvesse võtta ainult juhul, kui täielikult on täidetud kaks tingimust: eelarvepuudujääk on kontrollväärtuse lähedal ja kontrollväärtuse ületamine on ajutine. Soome puhul ei ole need kaks tingimust täidetud. Seepärast ei võeta asjaomaseid tegureid käesoleva otsuse tegemisel arvesse,