Back to EUR-Lex homepage

EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search
You are here

Document 32009L0044

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/44/EÜ, 6. mai 2009 , millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega (EMPs kohaldatav tekst)

OJ L 146, 10.6.2009, p. 37–43 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Special edition in Croatian: Chapter 06 Volume 012 P. 73 - 79

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/44/oj

10.6.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 146/37

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/44/EÜ,

6. mai 2009,

millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 98/26/EÜ (4) kehtestati kord, mis tagab makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide kodumaistele ja välisosalejatele maksejuhiste ja tasaarvelduste lõplikkuse ning tagatiste täitmisele pööratavuse.

(2)

Komisjoni 7. aprilli 2006. aasta hindamisaruandes arvelduse lõplikkuse direktiivi 98/26/EÜ kohta järeldati, et üldiselt toimib direktiiv 98/26/EÜ hästi. Aruandes rõhutati, et makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemide valdkonnas võib toimuda olulisi muutusi ja seetõttu on vaja direktiivi 98/26/EÜ lihtsustada ja selgemaks muuta.

(3)

Peamine muutus seisneb siiski selles, et kui direktiivi 98/26/EÜ eelnõu koostamise ajal toimisid süsteemid tavaliselt üksnes liikmesriigi tasandil ja iseseisvalt, siis nüüd ühendatakse neid omavahel üha rohkem. Taoline muutus on aset leidnud tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (5) ning Euroopa kliiringu ja arvelduse tegevusjuhendile. Et kohaneda kirjeldatud arenguga, tuleks täpsustada koostalitleva süsteemi mõistet ja süsteemikorraldaja vastutust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/47/EÜ (6) loodi ühenduses finantstagatiste (piiriülese) kasutamise ühtne õigusraamistik ja kaotati enamik tagatiskokkulepete suhtes traditsiooniliselt kehtinud vorminõuetest.

(5)

Euroopa Keskpank otsustas muuta krediidinõuded eurosüsteemi krediiditehingute jaoks kõlblikuks tagatiseks alates 1. jaanuarist 2007. Krediidinõuete kasutamise majandusliku mõju suurendamiseks soovitas Euroopa Keskpank laiendada direktiivi 2002/47/EÜ reguleerimisala. Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta hindamisaruandes finantstagatiskokkulepete direktiivi 2002/47/EÜ kohta käsitleti seda küsimust ja nõustuti Euroopa Keskpanga arvamusega. Krediidinõuete kasutamine suurendab kasutatavate tagatiste hulka. Täiendav harmoneerimine maksete ja tagatiste valdkonnas aitab veelgi kaasa kõikidele liikmesriikide krediidiasutustele võrdsete võimaluste tagamisele. Krediidinõuete tagatisena kasutamise edasine lihtsustamine oleks kasulik ka tarbijatele ja võlgnikele, sest see võib lõpptulemusena suurendada konkurentsi ja muuta krediidid kättesaadavamaks.

(6)

Krediidinõuete kasutamise hõlbustamiseks on vaja kaotada või keelata krediidinõuete loovutamist raskendavad haldusnormid, näiteks teavitamis- ja registreerimiskohustused. Samuti peaks võlgnikel olema võimalus õiguspäraselt loobuda oma tasaarveldamisõiguse kasutamisest võlausaldajate suhtes, et mitte seada ohtu tagatisesaajate positsiooni. Sama loogikat tuleks kohaldada ka vajaduse suhtes anda võlgnikule võimalus loobuda pangasaladuse eeskirjade järgimise nõudest, sest vastasel juhul ei pruugi tagatisesaajal olla piisavalt teavet, et vajaliku kindlusega hinnata kõnealuste krediidinõuete väärtust. Need sätted ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) (7) kohaldamist.

(7)

Liikmesriigid ei ole kasutanud direktiivi 2002/47/EÜ artikli 4 lõikes 3 ette nähtud võimalust mitte lubada tagatisesaajatel kasutada omandamise õigust. Nimetatud säte tuleks seetõttu välja jätta.

(8)

Direktiive 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(9)

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 98/26/EÜ muutmine

Direktiivi 98/26/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Põhjendus 8 jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(14a)

Pädevad siseriiklikud asutused või järelevalve teostajad peaksid tagama, et koostalitlevate süsteemide korraldajad on jõudnud võimalikult laiaulatusliku kokkuleppeni ühistes eeskirjades koostalitlevasse süsteemi sisestamise aja kohta. Pädevad asutused või järelevalve teostajad peaksid tagama, et koostalitlevasse süsteemi sisestamise aega käsitlevaid eeskirju kooskõlastatakse nii palju kui võimalik ja vajalik, et vältida õiguskindlusetust osaleva süsteemi kohustuste täitmata jätmise korral.”

3.

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(22a)

Kui koostalitlevate süsteemide puhul ei ole kooskõlastatud, milliseid reegleid kohaldada sisestamise ja tühistamatuks muutumise aja suhtes, võib ühe süsteemi osalejaid või isegi süsteemikorraldajat ennast mõjutada mõni puudujääk teises süsteemis. Süsteemiriski piiramiseks on soovitav sätestada, et koostalitlevate süsteemide korraldajad kooskõlastavad süsteemi sisestamise ja tühistamatuks muutumise aja suhtes nende poolt korraldatavates süsteemides kehtivad reeglid.”

4)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punktis a asendatakse sõna „eküüdes” sõnaga „eurodes”;

b)

punkti c teine taane asendatakse järgmisega:

„—

keskpanga ülesandeid täitvate liikmesriikide keskpankade või keskpanga ülesandeid täitva Euroopa Keskpanga toimingutega.”

5)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkti a muudetakse järgmiselt:

i)

esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

kolme või enama osaleja vahel, välja arvatud süsteemikorraldaja, võimalik arveldusagent, võimalik keskne osaleja, võimalik arvelduskoda või võimalik kaudne osaleja, kusjuures on olemas ühised reeglid ja ühtne kord maksejuhiste kliiringuks, kas keskse osaleja vahendusel või mitte, või nende täitmiseks osalejate vahel,”;

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Koostalitlevate süsteemide vahel kehtestatud kord ei ole süsteem.”;

b)

punktis b asendatakse esimene ja teine taane järgmisega:

„—

krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (9) artikli 4 lõike 1 tähenduses, sealhulgas kõnealuse direktiivi artiklis 2 loetletud asutused,

—

investeerimisühing 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (10) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 1 sätestatud asutused,

c)

punkti f muudetakse järgmiselt:

i)

esimene lõik asendatakse järgmisega:

„f)

osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja.”;

ii)

kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriik võib otsustada, et käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse kaudset osalejat osalejana, kui see on põhjendatud süsteemiriski seisukohast. Olukorras, kus kaudset osalejat käsitatakse osalejana süsteemiriski tõttu, ei piira see selle osaleja vastutust, kelle kaudu kaudne osaleja annab süsteemile maksejuhiseid.”;

d)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

kaudne osaleja – asutus, keskne osaleja, arveldusagent, arvelduskoda või süsteemikorraldaja, kellel on lepinguline suhe sellises süsteemis osalejaga, kus täidetakse maksejuhiseid, mis võimaldab kaudsel osalejal suunata maksejuhiseid läbi süsteemi, tingimusel, et kaudne osaleja on süsteemikorraldajale teada.”;

e)

punkt h asendatakse järgmisega:

„h)

väärtpaberid – kõik direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos nimetatud instrumendid;”

f)

punkti i esimene taane asendatakse järgmisega:

„—

osaleja mis tahes korraldus anda saaja käsutusse teatav hulk raha, tehes kande krediidiasutuse, keskpanga, keskse osaleja või arveldusagendi kontol, või mis tahes korraldus, millest tuleneb maksekohustuse võtmine või selle täitmine, nagu on kindlaks määratud süsteemi reeglites, või”;

g)

punkt l asendatakse järgmisega:

„l)

arvelduskonto – konto keskpangas, arveldusagendi või keskse osaleja juures, mida kasutatakse rahaliste vahendite või väärtpaberite hoidmiseks ning süsteemis osalejate vaheliste tehingute arveldamiseks;”

h)

punkt m asendatakse järgmisega:

„m)

tagatis – igasugune likviidne vara, sealhulgas piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ (finantstagatiskokkulepete kohta) (11) artikli 1 lõike 4 punktis a nimetatud finantstagatised, mis on antud pandi-, tagasiostu- või samalaadse lepinguga (sealhulgas panditud raha) või muul viisil seoses süsteemiga tekkida võivate õiguste ja kohustuste tagamiseks või mis on antud liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale;

i)

lisatakse järgmised punktid:

„n)

pangapäev – nii päevased kui öised arveldusteenused, mis hõlmavad kõiki süsteemi tegevustsükli jooksul toimuvaid sündmusi;

o)

koostalitlevad süsteemid – kaks või enam süsteemi, mille korraldajad on omavahel kokku leppinud maksejuhiste süsteemideüleses täitmises;

p)

süsteemikorraldaja – üksus või üksused, mis vastutavad õiguslikult süsteemi korraldamise eest. Süsteemikorraldaja võib toimida ka arveldusagendi, keskse osaleja või arvelduskojana.”

6)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Maksejuhised ja tasaarveldused on õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele õiguslikult siduvad isegi siis, kui osaleja vastu on agatatud maksejõuetusmenetlus, tingimusel et maksejuhised sisestati süsteemi enne maksejõuetusmenetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse ka maksejõuetusmenetluse korral osaleja vastu (asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis) või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja.

Kui maksejuhised on sisestatud süsteemi pärast maksejõuetusmenetluse algatamist ja täidetud süsteemi reeglite kohaselt pangapäeval, mil menetlus algatati, on need õiguslikult täitmisele pööratavad ja kolmandatele isikutele siduvad üksnes siis, kui süsteemikorraldaja suudab tõendada, et ajal, kui kõnealused maksejuhised muutusid tühistamatuks, ei olnud ta ega oleks pidanud olema sellise menetluse algatamisest teadlik.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks sellesse sisestamise aja, et tagada, et kõikide koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid selles osas võimalikult kooskõlastatud. Kui kõigi koostalitlevates süsteemides osalevate süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid sellesse sisestamise aja kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid.”

7)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Liikmesriigid võivad ette näha, et maksejõuetusmenetluse algatamine osaleja või koostalitleva süsteemi korraldaja vastu ei takista kõnealuse osaleja arvelduskontol olevate rahaliste vahendite või väärpaberite kasutamist tema kohustuste täitmiseks süsteemis (või koostalitlevas süsteemis) maksejõuetusmenetluse algatamise pangapäeval. Liikmesriigid võivad samuti ette näha, et olemasoleva tagatise vastu kasutatakse kõnealuse osaleja süsteemiga seotud krediidivõimalusi, et täita selle osaleja kohustused süsteemis (või koostalitlevas süsteemis).”

8)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Koostalitlevate süsteemide puhul määrab iga süsteem oma reeglites kindlaks tühistamatuks muutumise aja viisil, mis tagab, et kõikide asjaomaste koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid selles osas võimalikult kooskõlastatud. Kui koostalitlevates süsteemides osalevate süsteemide reeglites ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, ei tohi ühe süsteemi reegleid tühistamatuks muutumise aja kohta mõjutada ühegi teise sellega koostalitleva süsteemi mis tahes reeglid.”

9)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Maksejõuetusmenetlusel ei ole tagasiulatuvat jõudu osaleja selliste õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad tema osalemisest süsteemis või on sellega seotud ning mis on tekkinud enne menetluse algatamist artikli 6 lõike 1 tähenduses. Seda kohaldatakse muu hulgas koostalitlevas süsteemis osaleja või koostalitlevas süsteemis mitteosaleva korraldaja õiguste ja kohustuste suhtes.”

10)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

1.   Maksejõuetusmenetlus, mis on algatatud

a)

asjaomases süsteemis või koostalitlevas süsteemis osaleja vastu,

b)

koostalitleva süsteemi korraldaja vastu, kes ei ole osaleja,

c)

liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga lepingupartneri vastu või

d)

tagatise andnud mis tahes kolmanda isiku vastu,

ei mõjuta süsteemikorraldaja ega osaleja õigusi seoses süsteemiga või õigusi mis tahes koostalitleva süsteemiga neile antud tagatisele ega liikmesriikide keskpankade või Euroopa Keskpanga õigusi nendele antud tagatisele.

Sellise tagatise võib nende õiguste tagamiseks müüa.

2.   Kui väärtpaberid (sealhulgas väärtpaberitest tulenevad õigused) antakse tagatisena osalejatele, süsteemikorraldajatele või liikmesriikide keskpankadele või Euroopa Keskpangale, nagu on kirjeldatud lõikes 1, ja nende või kõikide nende nimel tegutsevate volitatud isikute, esindajate või kolmandate isikute õigus väärtpaberitele on seaduslikult registreeritud liikmesriigis asuvas registris, kontol või keskdepositooriumis, määratakse selliste üksuste kui tagatise valdajate õigused nendele väärtpaberitele kindlaks kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt.”

11)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Liikmesriigid täpsustavad käesoleva direktiiviga hõlmatud süsteemid ja nende korraldajad ning teavitavad neist komisjoni, teatades komisjonile ka ametiasutused, kelle nad on valinud vastavalt artikli 6 lõikele 2.

Süsteemikorraldaja teatab süsteemis osalejad, sealhulgas võimalikud kaudsed osalejad ja nendega seotud muudatused sellele liikmesriigile, kelle õigust kohaldatakse.

Lisaks teises lõigus sätestatud teavitamisele võivad liikmesriigid nende jurisdiktsiooni jäävatele süsteemidele kehtestada järelevalve- või loanõudeid.

Asutus annab iga õigustatud huvi omavale isikule tema nõudmisel teavet nende süsteemide kohta, milles asutus osaleb, ja nende süsteemide toimimise põhireeglite kohta.

2.   Süsteem, mis on määratud enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/44/EÜ (millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta) (12) rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, jääb määratuks ka käesoleva direktiivi tähenduses.

Maksejuhist, mis sisestati süsteemi enne direktiivi 2009/44/EÜ rakendamiseks vastu võetud siseriiklike sätete jõustumist, kuid millega seonduvad arveldused toimuvad pärast seda, käsitatakse maksejuhisena käesoleva direktiivi tähenduses.

Artikkel 2

Direktiivi 2002/47/EÜ muutmine

Direktiivi 2002/47/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Põhjendus 9 asendatakse järgmisega:

„(9)

Et piirata käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävat finantstagatist kasutava osaleja halduskoormust, peaks ainus osalejaid puudutav kehtivustingimus, mida siseriikliku õigusega võib finantstagatise suhtes ette näha, olema kohustus hoida finantstagatist tagatisesaaja või tema huvides tegutseva isiku valduses, jätmata välja tagatise andmise meetodeid, mille puhul tagatiseandjal lubatakse tagatis asendada või ülemäärane tagatis tagasi võtta. Käesolev direktiiv ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast, et krediidinõue esitatakse selle sisestamisega esitatud nõuete loendisse.”

2)

Põhjendus 20 asendatakse järgmisega:

„(11)

Käesolev direktiiv ei piira finantstagatiseks antud finantsinstrumentide või krediidinõuete lepingutingimuste kohaldamist ega mõju, näiteks õigused ja kohustused ja muud tingimused, mis sisalduvad selliste instrumentide väljalasketingimustes, ja mis tahes muud õigused, kohustused ja tingimused, mis kehtivad selliste instrumentide väljalaskjate ja omanike vahel või selliste krediidinõuetega seotud võlgniku ja võlausaldaja vahel.”

3)

Lisatakse järgmine põhjendus:

„(23)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust kehtestada õigusnorme, mis tagavad krediidinõuetega seotud finantstagatiskokkulepete tõhususe suhetes kolmandate isikutega.”

4)

Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

keskpank, Euroopa Keskpank, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine)) (13) VI lisa 1. osa 4. jaos osutatud mitmepoolne arengupank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Investeerimispank;

b)

lõike 2 punkti c alapunktid i–iv asendatakse järgmisega:

„i)

krediidiasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 esimese lõigu punkti 1 tähenduses, sealhulgas nimetatud direktiivi artiklis 2 loetletud asutused;

ii)

investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (14) artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

iii)

finantseerimisasutus direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 esimese lõigu punkti 5 tähenduses;

iv)

kindlustusselts nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/49/EMÜ (otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv)) (15) artikli 1 punkti a tähenduses ning elukindlustusselts Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiivi 2002/83/EÜ (elukindlustuse kohta) (16) artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses;

c)

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Esitatava finantstagatise peavad moodustama sularaha, finantsinstrumendid või krediidinõuded.”;

d)

lõikele 4 lisatakse järgmine punkt:

„c)

Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta krediidinõuded, mille puhul võlgnik on tarbija Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiivi 2008/48/EÜ (mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid) (17) artikli 3 punkti a tähenduses, või mikro- või väikeettevõte komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse 2003/361/EÜ (mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust) (18) lisa artikli 1 ja artikli 2 lõigete 2 ning 3 tähenduses, välja arvatud juhul, kui niisuguste krediidinõuete tagatise saaja või tagatise pakkuja on käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud institutsioon.

e)

lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i)

teise lõiku lisatakse järgmine lause:

„Krediidinõuete puhul on nende lisamine nõuete loendisse, mis esitatakse tagatisesaajale kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil, piisav krediidinõude tuvastamiseks ja esitatud nõude kui pooltevahelise finantstagatise seadmise tõendamiseks.”;

ii)

teise lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Ilma et see mõjutaks teise lõigu kohaldamist, võivad liikmesriigid sätestada, et krediidinõude lisamine nõuete loendisse, mis esitatakse tagatisesaajale kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil, on piisav krediidinõude tuvastamiseks ja nõude finantstagatisena seadmise tõendamiseks ka suhetes võlgniku või kolmanda isikuga.”

5)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

omandiõiguse üleminekul põhinev finantstagatiskokkulepe – kokkulepe, sealhulgas tagasiostulepingud, mille alusel tagatiseandja annab finantstagatise omandiõiguse või finantstagatisega seotud õigused täielikult üle tagatisesaajale eesmärgiga tagada või muul viisil võimaldada asjakohaste rahaliste kohustuste täitmine;

c)

pandiõigusel põhinev finantstagatiskokkulepe – kokkulepe, mille alusel tagatiseandja esitab finantstagatise tagatisesaajale või tema kasuks pandina ja mille puhul finantstagatise täielik või kvalifitseeritud omandiõigus või finantstagatisega seotud õigused jäävad pandiõiguse tekkimisel täielikult tagatiseandjale;”

ii)

lisatakse järgmine punkt:

„o)

krediidinõuded – rahalised nõuded, mis tulenevad kokkuleppest, mille kohaselt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 punktis 1 määratletud krediidiasutus (sealhulgas ka selle direktiivi artiklis 2 loetletud institutsioonid) annab krediiti laenu vormis.”;

b)

lõike 2 teine lause asendatakse järgmisega:

„Õigus finantstagatis asendada, õigus ülemäärane finantstagatis tagasi võtta või krediidinõuete puhul õigus nendest saadav tulu kuni edaspidise teatamiseni sisse nõuda ei mõjuta käesoleva direktiivi kohaselt tagatisesaaja kasuks seatud finantstagatist.”

6)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 5 kohaldamist, ei nõua liikmesriigid krediidinõuete finantstagatistena esitamise korral, et nende seadmine, kehtivus, sõlmimine, prioriteetsus, täitmisele pööratavus või tõenduskõlbulikkus sõltuksid mis tahes vorminõude täitmisest, näiteks tagatisena seatud krediidinõude registreerimine või võlgniku teavitamine. Küll aga võivad liikmesriigid nõuda mõne vorminõude (näiteks registreerimise või teavitamise) täitmist seoses kehtivuse, prioriteetsuse, täitmisele pööratavuse või tõenduskõlbulikkusega võlgnike ja/või kolmandate isikute vastu.

30. juuniks 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva lõike jätkuva asjakohasuse kohta.”;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„3.   Ilma et see piiraks nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ (ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes) (19) ja ebaõiglasi lepingutingimusi käsitlevate siseriiklike sätete kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et krediidinõuete võlgnikud võivad kirjalikult või õiguslikult samaväärsel viisil õiguspäraselt loobuda:

i)

oma tasaarveldamise õiguse kasutamisest krediidinõude võlausaldajate ja nende isikute vastu, kellele võlausaldaja on krediidinõude loovutanud, pantinud või muul viisil tagatiseks andnud, ja

ii)

pangasaladuse hoidmise eeskirjadest tulenevatest õigustest, mis takistavad või piiravad krediidinõude võlausaldaja võimalusi hankida krediidinõude või võlgniku kohta teavet seoses krediidinõude tagatiseks andmisega.

7)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:

„c)

krediidinõuete puhul neid müüa või omandada ja teha nendega asjakohaste rahaliste kohustuste tasaarvestuse või kasutada neid selliste kohustuste täitmiseks.”;

b)

lõike 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

osalised on pandiõigusel põhinevas finantstagatiskokkuleppes kokku leppinud finantsinstrumentide ja krediidinõuete hindamises.”;

c)

lõige 3 jäetakse välja.

8)

Artiklile 5 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Käesolevat artiklit ei kohaldata krediidinõuetele.”

9)

Artikli 9 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Direktiiv 2008/48/EÜ

Käesoleva direktiivi sätted ei piira direktiivi 2008/48/EÜ kohaldamist.”

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. detsembril 2010. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad nimetatud meetmeid alates 30. juunist 2011.

Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud peamiste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 6. mai 2009

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J. KOHOUT

(1)  ELT C 216, 23.8.2008, lk 1.

(2)  3. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3)  Euroopa Parlamendi 18. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 27. aprilli 2009. aasta otsus.

(4)  EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45.

(5)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(6)  EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.

(7)  ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(8)  ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

(9)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

(10)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.”;

(11)  EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43.”;

(12)  ELT L 146, 10.6.2009, lk 37.”.

(13)  ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.”;

(14)  ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(15)  EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1.

(16)  EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.”;

(17)  ELT L 133, 22.5.2008, lk 66.

(18)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.”;

(19)  EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.”

Top