20.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 44/33

(1)

2000. aasta märtsis teatati komisjonile, et Hispaania riiklik valdusettevõtja Sociedad Estatal de Participaciones Industriales (edaspidi „SEPI”) oli andnud kolm tarnetagatist ettevõtjale Repsol/Gas Natural (edaspidi „Repsol”) seoses kolme gaasitankeri ehituse ja tarnega lepingute alusel, mis olid sõlmitud kahe riikliku laevaehitustehasega. Nimetatud tehased kuulusid lepingute sõlmimise ajal ettevõtjale Astilleros Españoles (edaspidi „AESA”) ja läksid hiljem üle Izari kontsernile. AESA ja IZARi ainuomanik on SEPI.

(2)

9. juuli 2003. aasta kirjas teatas komisjon Hispaaniale oma otsusest algatada kõnealuse kolme mitteteatatud meetme suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(3)

Hispaania ametiasutused esitasid komisjonile oma märkused 5. augusti 2003. aasta ja 22. oktoobri 2003. aasta kirjadega. Komisjon sai ühe huvitatud poole (Repsol) märkused 2003. aasta oktoobris ja 2004. aasta veebruaris. Komisjon edastas kõnealused märkused Hispaaniale, kellele anti võimalus neid kommenteerida. Hispaania kommentaarid saadi vastavalt 12. jaanuari 2004. aasta ja 10. mai 2004. aasta kirjadega.

(4)

Kahes 2004. aastal (pärast gaasitankerite tagatiste kohta ametliku uurimismenetluse algatamist) vastu võetud riigiabi käsitlevas otsuses, mis ei ole käesoleva menetlusega seotud, (2) leidis komisjon, et 864 miljoni euro suurune riigiabi, mille Hispaania oli Izarile andnud, ei ole asutamislepinguga kooskõlas ja tuleb tagasi maksta.

(5)

5. augusti 2004. aasta kirjas tugines Hispaania asutamislepingu artiklile 296, (3) eesmärgiga päästa sõjaväeline laevaehitustegevus Izari kavandatavast pankrotist, mis leidis aset eespool nimetatud abi tagasimaksmise korralduse tulemusel. Järgnevas kirjavahetuses selgitasid Hispaania ametiasutused komisjonile ka seda, kuidas hakkab toimima Bazáni õigusjärglaseks olev uus sõjalaevade ehitamise ettevõte (edaspidi „Navantia”), kirjeldasid oma kohustusi konkurentsiga seonduvate probleemide lahendamisel ja tegid ettepaneku meetodi kohta, mille alusel jälgida kõnealuste kohustuste täitmist.

(6)

Vahepeal olid Izarile esitatud abi tagasimaksmise korraldused, millest 1,2 miljardit eurot ei olnud veel tasutud, (4) viinud ettevõtte olukorda, kus tema omavahendid olid muutunud negatiivseks ja ta oli tehniliselt võttes pankrotis. Kõike eelnevat arvesse võttes alustas Hispaania 1. aprillil 2005 Izarisse jäänud tsiviilotstarbeliste laevaehitustehaste (st Gijóni, Sestao, Manisese ja Sevilla laevaehitustehased, mida ei kaasatud äsja loodud Navantiasse) likvideerimist ja algatas nende suhtes erastamismenetluse.

(7)

1999. aastal sõlmis Repsol kolme laevaomanikuga pikaajalised tähtajalised prahilepingud, igaühega ühe gaasitankeri kohta, milles igaühe jaoks nähti ette ühe lisatankeri võimalus.

(8)

Seejärel algasid läbirääkimised laevaomanike ja laevaehitajate vahel, kelle hulka kuulusid ka Korea laevaehitustehased, eesmärgiga ehitada kolm gaasitankerit. 31. juulil 2000 sõlmiti kolm lepingut gaasitankerite ehitamiseks Hispaania kahe riikliku laevaehitustehasega, mille omandiõigus oli äsja üle läinud AESAlt Izarile (5), kellega sõlmiti lõplikud laevaehituslepingud.

(9)

Samal kuupäeval kirjutas AESA alla laevaehituslepingute lisaklauslile, mille kohaselt ta kohustus hüvitama Repsolile kõik erikulud, mida viimane kannab juhul, kui laevaehitustehaste süül ei tarnita laevu lepingutingimuste kohaselt.

(10)

Samal kuupäeval (31. juulil 2000) andis SEPI Repsolile kõigi kolme laevaehituslepingu jaoks ka tarnetagatised, mis katsid samasid kahjusid, mille hüvitamiseks AESA oli Repsoli ees kohustuse võtnud. (6) Maksimaalseks kahjusummaks määrati umbes 180 miljonit eurot laeva kohta, mis teeb maksimaalseks kogusummaks umbes 540 miljonit eurot. Tagatised anti ajavahemikuks, mis algas 31. juulil 2000 ja pidi kestma kuni 12 kuu möödumiseni iga laeva tarnimisest. (7)

(11)

Komisjon tegi oma 9. juuli 2003. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”) järelduse, et kõnealused kolm abimeedet kujutasid endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, ning seadis nende ühisturuga kokkusobivuse kahtluse alla. Komisjon oli arvamusel, et abisaajateks olid laevaehitustehased, kuid ta ei välistanud, et ka Repsol võis abist kasu saada, ning otsustas kaasata Repsoli artikli 88 lõike 2 kohasesse menetlusse, et oleks võimalik saada lisateavet, mis oli vajalik kõnealuste kahtluste hajutamiseks.

(12)

Repsol rõhutab oma märkustes, et talle lepingu kohaselt antud tagatiste põhjal ei saa järeldada, et ta on saanud mis tahes riigiabist tulenevat kasu. Repsoli kinnitusel:

(13)

Hispaania märkused langesid Repsoli osas kokku eespool toodud argumentidega. Hispaania ametiasutused jõudsid seega järeldusele, et Repsolit ei saa pidada riigiabi saajaks.

(14)

Üks menetluse algatamise põhjusi oli kindlaks teha abisaajad, kes said SEPI antud tarnetagatiste näol mis tahes vormis riigiabi.

(15)

Komisjon märgib, et vastavalt tsiviilõigusele vastutab kauba tarnija või teenuse osutaja tellijaga sõlmitud lepingu täitmise eest. Kõnealune vastutus hõlmab nii toote kvaliteeti kui ka kokkulepitud tarnetähtaega. Seetõttu on tellijal, kui lepingus kokkulepitust ei peeta kinni ja tellija kannab seetõttu kahju, õigus nõuda hüvitist. Käesoleva juhtumi puhul oleks hüvitist pidanud maksma laevaehitustehas või tema emaettevõtja Izar.

(16)

Kõike seda silmas pidades näib, et Repsol, kes üüris Izari (st talle kuuluvate laevaehitustehaste) ehitatud laevu, oli laevaomanike ja Izari suhtes võlausaldaja seisundis. Seetõttu ei saa teda pidada tähtajaliste prahilepingute ega laevaehituslepingute, sealhulgas lisaklausli alusel vastutavaks.

(17)

Eelnevat arvesse võttes ning kooskõlas Repsoli ja Hispaania märkustega on komisjon jõudnud otsusele, et Repsolit ei saa lugeda abisaajaks, sest ta ei saanud mingit kasu, mis oleks ületanud tsiviil- ja kaubandusõiguse üldsätetes ettenähtu.

(18)

Komisjon on arvamusel, et Izari varade vabatahtlik likvideerimine on Hispaania poolt asjakohane meede kolme abi tagasimaksmise otsuse kohaldamiseks. Eelkõige on komisjon arvamusel, et Hispaania võetud kohustused ja meetmed on olnud piisavad, et tagada konkurentsi moonutamise vältimine.

(19)

Komisjon arvab ka, et Hispaania müüs neli tsiviilotstarbelist laevaehitustehast nõuetekohaselt, kasutades selleks avatud, läbipaistvat ja tingimusteta menetlust. 3. novembril 2006 andis Hispaania ministrite nõukogu nõusoleku Sestao, Gijóni ja Sevilla laevaehitustehaste müügiks edukatele pakkujatele. Erastamislepingud sõlmiti 30. novembril 2006. Neljanda laevaehitustehase (Manises) puhul jõuti järeldusele, et suurim likvideerimisväärtus saadakse laevaehitustehase sulgemisel ja selle varade üleandmisel SEPI-le.

(20)

Likvideerimise ja müügimenetluse tulemusel lõpetas Izar lõplikult kogu oma majandustegevuse. Izar eksisteerib edasi ainult selleks, et viia lõpule tegevuse lõpetamisega seonduvad ülesanded, eelkõige personali koondamine. Nende ülesannete täitmise järel Izar likvideeritakse. Kõnealused ülesanded ei ole oma laadilt sellised, mis õigustaksid asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamist. Seetõttu on komisjon arvamusel, et isegi eeldusel, et kõnealustest meetmetest tulenes kasu Izarile ja konkurentsi moonutamine, lõppes kõnealune moonutamine hetkel, mil Izar oma majandustegevuse lõpetas ja laevaehitustehased suleti. Kui komisjon teeks kõnealuste meetmete abina käsitlemise ja nende võimaliku ühisturuga kokkusobimatuse kohta otsuse, puuduks sellel seega tegelik mõju.

(21)

Seetõttu ei ole asutamislepingu artikli 88 lõike 2 kohaselt algatatud ametlik uurimismenetlus enam asjakohane.

(22)

Kõnesolevate kaalutluste põhjal on komisjon jõudnud järeldusele, et Repsolit ei saa lugeda vaidlusaluse abi saajaks ja et Izari laevaehitustehaste vastu algatatud menetlus ei ole enam asjakohane.