27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 376/14

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/113/EÜ,

12. detsember 2006,

karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras. (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 30. oktoobri 1979. aasta direktiivi 79/923/EMÜ karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (2) on oluliselt muudetud (3) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Keskkonna kaitsmisel ja parandamisel on vaja võtta konkreetseid meetmeid, et kaitsta vett, sealhulgas karpide elukeskkonna vett, reostuse eest.

(3)	Teatavaid karbipopulatsioone on vaja kaitsta saasteainete merevette heitmise mitmesuguste tagajärgede eest.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm (4) sätestab, et kvaliteedieesmärke tuleb seada ühiselt, määrates seejuures kindlaks mitmesugused nõuded, millele keskkond peab vastama, muu hulgas vee ja samuti karpide elukeskkonna vee näitajate määratluse.

(5)	Erinevused sätete vahel, mis mitmes liikmesriigis kehtivad ning mis käsitlevad karpide elukeskkonna vee kvaliteeti, võivad luua ebavõrdseid konkurentsitingimusi ning seega otseselt mõjutada siseturu toimimist.

(6)

Direktiivi eesmärkide saavutamiseks tuleb liikmesriikidel määrata kindlaks veealad, mille suhtes direktiivi kohaldatakse, ning samuti teatavatele näitajatele vastavad piirväärtused. Selliselt kindlaksmääratud veealade vesi tuleks nende väärtustega kooskõlla viia kuue aasta jooksul pärast kindlaksmääramist.

(7)	Karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kontrollimiseks tuleks võtta teatav minimaalne arv proove ning teha I lisas kirjeldatud näitajate suhtes mõõtmisi. Proovide võtmise sagedust võib mõõtmistulemustest tulenevalt vähendada või selle lõpetada.

(8)	Teatavad looduslikud asjaolud ei olene liikmesriikidest ning seepärast tuleb ette näha võimalus teha teatavatel juhtudel käesolevast direktiivist erandeid.

(9)

Teaduse ja tehnika arengu tõttu võib osutuda vajalikuks kohandada kiiresti teatavaid I lisas sätestatud nõudeid. Selleks vajalike meetmete kehtestamise hõlbustamiseks tuleks kehtestada kord, millega luuakse tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. See koostöö peaks toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiviga 2006/44/EÜ (kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta) (5) loodud teaduse ja tehnika arenguga kohandamise komitee raames.

(10)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolev direktiiv käsitleb karpide elukeskkonna vee kvaliteeti ning kehtib nende ranniku- ja riimveealade suhtes, mille liikmesriigid on määranud kaitset või parandamist vajavateks, et toetada karpide (kahepoolmeliste karploomade ja kõhtjalgsete) elu ja kasvu ning seeläbi ka inimesele otseselt toiduks ettenähtud karploomasaaduste kõrget kvaliteeti.

Artikkel 2

Liikmesriikide määratud veealade suhtes kohaldatavad näitajad on loetletud I lisas.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid määravad määratud veealade vee I lisas loetletud näitajatele väärtused, kui nendele näitajatele on väärtused antud G või I veerus. Nad arvestavad mõlemas veerus sisalduvaid märkusi.

2.   Liikmesriigid ei määra I lisa I veerus sisalduvatest leebemaid väärtusi ning püüavad järgida G veerus esitatud väärtusi, arvestades samal ajal artiklis 8 sätestatud põhimõtet.

3.   Heitveeheidete suhtes, mille kohta kehtivad näitajad “halogeenorgaanilised ained” ja “metallid”, kohaldatakse liikmesriikide poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiviga 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (6) kehtestatud heitveenorme samal ajal kvaliteedieesmärkide saavutamise ning teiste käesolevast direktiivist tulenevate, eelkõige proovide võtmisega seotud kohustuste täitmisega.

Artikkel 4

1.   Liikmesriigid määravad karpide elukeskkonna veega alad kindlaks ja nad võivad seejärel kõnealuseid veealasid juurde määrata.

2.   Liikmesriigid võivad karpide elukeskkonna veega alade nimistu läbi vaadata eelkõige asjaolude tõttu, mida ei olnud võimalik nimistu esimese koostamise ajal ette näha, arvestades artiklis 8 sätestatud põhimõtet.

Artikkel 5

Liikmesriigid käivitavad programme reostuse vähendamiseks ja eelkõige tagamaks, et karpide elukeskkonna vesi vastab kuue aasta möödudes sellise veega alade nimistu artikli 4 kohasest koostamisest nii väärtustele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kooskõlas artikliga 3, kui ka I lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele.

Artikkel 6

1.   Artikli 5 kohaldamisel loetakse karpide elukeskkonna vesi käesoleva direktiivi sätetele vastavaks, kui selle proovid, mida on 12 kuu jooksul võetud I lisas sätestatud minimaalse sagedusega ühest ja samast proovivõtukohast, vastavad liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtustele ning I lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele järgmiselt:

a)	100 % proovidest näitajate “halogeenorgaanilised ained” ja “metallid” puhul;

b)	95 % proovidest näitajate “soolsus” ja “lahustunud hapnik” puhul;

c)	75 % proovidest muude I lisas loetletud näitajate puhul.

Kui kõikide I lisas loetletud näitajate, välja arvatud näitajate “halogeenorgaanilised ained” ja “metallid” kohta võetakse proove kooskõlas artikli 7 lõikega 2 harvemini, kui I lisas on sätestatud, peavad kõik proovid vastama käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud väärtustele ja märkustele.

2.   Proove, mille näitajad ei vasta liikmesriikide poolt kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtustele või I lisa G ja I veergudes sisalduvatele märkustele, ei arvestata lõikega 1 ettenähtud protsentide arvutamisel, kui selle kõrvalekaldumise on põhjustanud katastroof.

Artikkel 7

1.   Proovide võtmisega I lisas sätestatud minimaalse sagedusega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused.

2.   Kui pädev asutus tuvastab, et karpide elukeskkonna vee kvaliteet on oluliselt parem kui kvaliteet, mis saavutataks kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtuste ning I lisa G ja I veergudes sisalduvate märkuste kohaldamise teel, tohib proovivõtusagedust vähendada. Kui ei ole reostust ega ohtu, et kõnealuse vee kvaliteet halveneb, võib asjaomane pädev asutus otsustada, et sellest veest ei ole vaja proove võtta.

3.   Kui proovide võtmisel selgub, et mõni kooskõlas artikliga 3 kindlaksmääratud väärtus on täitmata või I lisa G või I veerus sisalduv märkus arvestamata, selgitab pädev asutus välja, kas see on juhuslik või tingitud mõnest loodusnähtusest või reostusest, ning võtab vastu asjakohased meetmed.

4.   Täpse proovivõtukoha, selle kauguse lähimast saasteainete heitekohast ning proovivõtusügavuse määrab iga liikmesriigi pädev asutus kindlaks eelkõige kohapeal valitsevate keskkonnatingimuste põhjal.

5.   Kõnealuste näitajate väärtuste arvutamiseks kasutatavad analüüsi võrdlusmeetodid on sätestatud I lisas. Muid meetodeid kasutavad laborid tagavad, et nende tulemused on võrdväärsed või võrreldavad I lisas määratletutega.

Artikkel 8

Käesoleva direktiivi järgi võetavate meetmete rakendamine ei tohi mitte mingil juhul ei otseselt ega kaudselt põhjustada ranniku- ja riimvee reostuse suurenemist.

Artikkel 9

Liikmesriigid võivad alati kehtestada karpide elukeskkonna veele rangemaid väärtusi, kui on sätestatud käesolevas direktiivis. Nad võivad samuti kehtestada sätteid muude näitajate kohta, kui on ette nähtud käesoleva direktiiviga.

Artikkel 10

Kui liikmesriik soovib karpide elukeskkonna veega alaks määrata ala, mis asub naaberliikmesriigi piiri ääres, konsulteerivad mõlemad liikmesriigid omavahel, et teha kindlaks selle ala käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jäävad osad ning järeldused, mida tuleb teha ühiste kvaliteedieesmärkide põhjal ja mille kumbki asjaomane liikmesriik teeb pärast formaalseid konsultatsioone naaberliikmesriigiga. Komisjon võib sellest protsessist osa võtta.

Artikkel 11

Liikmesriigid võivad käesolevast direktiivist erakorraliste ilmastiku- või geograafiliste tingimuste tõttu kõrvale kalduda.

Artikkel 12

Muudatused, mida on vaja I lisas esitatud tabeli G veerus sisalduvate näitajate väärtuste ja analüüsimeetodite kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab vastu direktiivi 2006/44/EÜ artikli 13 lõike 1 kohaselt moodustatud komitee sama direktiivi artikli 13 lõikes 2 osundatud korras.

Artikkel 13

1.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel annavad liikmesriigid komisjonile teavet:

a)	kokkuvõtvalt artikli 4 lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud veealade kohta;

b)	nende veealade nimistu muutmise kohta kooskõlas artikli 4 lõikega 2;

c)	õigusnormide kohta, mis on kehtestatud uute näitajate kindlaksmääramiseks kooskõlas artikliga 9.

2.   Kui liikmesriik kohaldab artiklit 11, teatab ta sellest kohe komisjonile, selgitades oma põhjusi ning teatades kõnealuse sätte kohaldamise eeldatava kestuse.

3.   Liikmesriigid annavad põhjendatud taotluse korral üldiselt komisjonile kogu käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajaliku teabe.

Artikkel 14

Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta järel ja esimest korda aastaid 1993-1995 (kaasa arvatud) hõlmavaks ajavahemikuks komisjonile käesoleva direktiivi rakendamist käsitleva teabe sektori aruande kujul, mis hõlmab ka muid asjaomaseid ühenduse direktiive. Selline aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon on koostanud nõukogu 23. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/692/EMÜ (teatavate keskkonnaalaste direktiivide rakendamise aruannete ühtlustamise ja ratsionaliseerimise kohta) (7) artikli 6 lõikes 2 osundatud korras. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne aruandes käsitletava ajavahemiku algust. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Komisjon avaldab ühenduse aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.

Artikkel 15

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 16

Direktiiv 79/923/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja nende kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleks lugeda kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 17

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  Euroopa Parlamendi 12. oktoobri 2006. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. novembri 2006. aasta otsus.

(2)  EÜT L 281, 10.11.1979, lk 47. Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).

(3)  Vt II lisa A osa.

(4)  EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

(5)  ELT L 264, 25.9.2006, lk 20.

(6)  ELT L 64, 4.3.2006, lk 52.

(7)  EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

---

---

---

---