30.7.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 200/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1236/2005,

27. juuni 2005,

mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt on inimõiguste ja põhivabaduste austamine üks liikmesriikide ühistest põhimõtetest. Seda arvesse võttes otsustas ühendus 1995. aastal muuta inimõiguste ja põhivabaduste austamise oluliseks osaks tema suhetes kolmandate riikidega. Sellekohane klausel otsustati lisada kõikidesse uutesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse üldist laadi kaubandus-, koostöö- ja assotsiatsioonilepingutesse.

(2)

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 5, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 nähakse ette piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise tingimusteta ja täielik keeld. Muude sätetega, eelkõige ÜRO piinamisvastase deklaratsiooni (1) ja ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastase konventsiooniga kohustatakse riike piinamist ära hoidma.

(3)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2) artikli 2 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi surma mõista ega hukata. Nõukogu kiitis 29. juunil 1998 heaks “suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta surmanuhtluse küsimuses” ja otsustas, et Euroopa Liit töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas.

(4)

Nimetatud harta artikli 4 kohaselt ei tohi kellegi suhtes rakendada piinamist või ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. Nõukogu kiitis 9. aprillil 2001 heaks “suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses”. Nendes suunistes viidatakse ELi relvaväljaveo toimimisjuhendi vastuvõtmisele 1998. aastal ja käimasolevale tööle kogu ELi hõlmava kontrolli kehtestamiseks poolsõjalise varustuse väljaveole kui näidetele meetmetest, kuidas võidelda üldise välis- ja julgeolekupoliitika raames tõhusalt piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastu. Nende suunistega nähakse samuti ette, et kolmandaid riike ärgitatakse ära hoidma piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist ja tootmist ning nendega kauplemist ja vältima muude seadmete kuritarvitamist nimetatud otstarbel. Samuti rõhutatakse, et julma, ebainimliku või alandava karistamise keelamine esitab selged piirangud surmanuhtluse kohaldamisele. Sellest tulenevalt ja kooskõlas eespool nimetatud dokumentidega ei loeta surmanuhtlust mitte ühelgi juhul seaduslikuks karistuseks.

(5)

ÜRO inimõiguste komisjon kutsus oma 25. aprillil 2001 vastuvõetud piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitlevas resolutsioonis, mida ELi liikmesriigid toetavad, ÜRO liikmeid võtma asjakohaseid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et muu hulgas ära hoida ja keelata spetsiaalselt piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete väljavedu. Seda seisukohta kinnitati 16. aprillil 2002, 23. aprillil 2003, 19. aprillil 2004 ja 19. aprillil 2005 vastuvõetud resolutsioonides.

(6)

3. oktoobril 2001 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, (3) mis käsitleb nõukogu teist iga-aastast aruannet vastavalt Euroopa Liidu relvaväljaveo toimimisjuhendi rakendussättele 8, milles ärgitatakse komisjoni kiiresti tegutsema, et esitada asjakohane ühenduse vahend, et keelata selline politsei- ja julgeolekuvarustuse reklaam, kaubandus ja väljavedu, mille kasutamine on olemuslikult julm, ebainimlik või alandav, ja tagada, et kõnealuse ühenduse vahendiga peatatakse selliste politsei- ja julgeolekuvahendite vedu, mille meditsiinilised tagajärjed ei ole täielikult teada, ja selliste seadmete vedu, mille kasutamisel on ilmnenud märkimisväärne kuritarvitamise või põhjendamatute vigastuste oht.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada ühenduse eeskirjad, mis käsitlevad kaubavahetust kolmandate riikidega selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, ning kaupade osas, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Need eeskirjad aitavad kaasa inimelu ja põhiliste inimõiguste austamisele ning teenivad seeläbi avaliku kõlbluse kaitsmise eesmärki. Selliste eeskirjadega tuleks tagada, et ühenduse ettevõtjad ei saaks kasu kauplemisest, mis edendaks või hõlbustaks muul viisil surmanuhtlust või piinamist või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitleva poliitika rakendamist, mis ei ole kooskõlas asjaomaste ELi suuniste, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega.

(8)

Käesoleva määruse puhul peetakse asjakohaseks kohaldada ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastases konventsioonis ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 3452 (XXX) sätestatud piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise määratlusi. Nende määratluste tõlgendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa inimõiguste konventsioonis ja ELi või selle liikmesriikide vastu võetud asjaomastes tekstides kasutatavate terminite tõlgendust käsitlevat kohtupraktikat.

(9)	Peetakse vajalikuks keelata selliste seadmete sisse- ja väljavedu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(10)

Samuti tuleb kehtestada kontrollid selliste kaupade väljaveo suhtes, mida on võimalik kasutada mitte ainult piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, vaid ka õiguspärastel eesmärkidel. Selliseid kontrolle tuleks kohaldada kaupade suhtes, mida kasutatakse esmajoones õiguskaitse eesmärgil, ja muude seadmete ja toodete suhtes, mida on nende ehitust ja tehnilisi omadusi arvesse võttes võimalik piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks kuritarvitada, välja arvatud juhul, kui sellised kontrollid osutuvad ebaproportsionaalseteks.

(11)

Politseivarustusega seoses tuleks märkida, et õiguskaitsetöötajate tegevusjuhendi (4) artiklis 3 nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad võivad kasutada jõudu üksnes äärmise vajaduse korral ja oma ülesande täitmiseks vajalikul määral. 1990. aastal toimunud ÜRO kuritegevuse tõkestamise ja kurjategijate kohtlemise 8. kongressil vastu võetud õiguskaitsetöötajate jõu ja tulirelvade kasutamist käsitlevate peamiste põhimõtetega nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad peaksid oma ülesandeid täites rakendama enne jõu ja tulirelvade kasutamist võimaluse piires vägivallatuid vahendeid.

(12)

Kõnealustes põhimõtetes soovitatakse töötada asjakohastes olukordades kasutamiseks välja mittesurmavad tegutsemisvõimetuks muutvad relvad, kuid tõdetakse samas, et selliste relvade kasutamist tuleks hoolikalt kontrollida. Teatavaid seadmeid, mida politsei on tavapäraselt enesekaitseks ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutanud, on kohandatud nii, et neid saaks kasutada inimeste tegutsemisvõimetuks muutmiseks elektrilöögi ja keemiliste ainete abil. On andmeid selle kohta, et selliseid relvi kuritarvitatakse mitmes riigis piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(13)	Kõnealustes põhimõtetes rõhutatakse, et õiguskaitsetöötajad peaksid olema varustatud enesekaitsevahenditega. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada tavapäraste enesekaitsevahendite, näiteks kilpidega kauplemise suhtes.

(14)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka isikute tegutsemisvõimetuks muutmiseks kasutatavate teatavate keemiliste ainetega kauplemise suhtes.

(15)

Seoses jalaraudade, rühmaahelate, vangiahelate ja käeraudadega tuleb märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete (5) artikkel 33 sätestab, et ohjeldamisvahendeid ei kasutata mitte kunagi karistusena. Samuti ei kasutata ahelaid ja raudu ohjeldamiseks. Samuti tuleks märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuded sätestavad, et muid ohjeldamisvahendeid ei kasutata muul eesmärgil, kui ettevaatusabinõuna transportimisel põgenemise vastu, meditsiinilisel alusel vastavalt meditsiinitöötaja juhistele või, kui muudest kontrollimeetmetest ei piisa, selleks et takistada kinnipeetavat tekitamast kahju iseendale, teistele isikutele või omandile.

(16)

Arvestades asjaoluga, et mõned liikmesriigid on juba keelanud niisuguste kaupade sisse- ja väljaveo, on asjakohane anda liikmesriikidele õigus jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite, välja arvatud elektrišokivööde sisse- ja väljaveo keelamiseks. Liikmesriikidel peaks samuti olema soovi korral õigus kohaldada väljaveokontrolli käeraudadele, mille kogupikkus koos ketiga lukustatuna on üle 240 mm.

(17)	Käesolevat määrust tõlgendatakse viisil, mis ei mõjuta olemasolevaid eeskirju pisargaasi ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutatavate ainete, (6) tulirelvade, keemiarelvade ja mürkkemikaalide väljaveo kohta.

(18)	On asjakohane ette näha teatavad vabastused väljaveokontrollist, et mitte takistada liikmesriikide politseiteenistuste toimimist ja rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimist, võimalusega küsimus hiljem üle vaadata, et tagada välismaiste kaupade transiit.

(19)

Suunistega kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses nähakse muu hulgas ette, et kolmandates riikides asuvate missioonide juhid lisavad oma perioodilistesse aruannetesse analüüsi piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise esinemise kohta nende asukohariigis ja võetud asjakohased vastumeetmed. On asjakohane, et pädevad asutused võtavad loataotluste üle otsustades arvesse neid ja samalaadseid asjakohaste rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid. Sellistes aruannetes tuleks kirjeldada ka mis tahes seadmeid, mida kasutatakse kolmandates riikides surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(20)

Et aidata kaasa surmanuhtluse keelustamisele kolmandates riikides ja ära hoida piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist, peetakse oluliseks keelata tehnilise abi osutamine kolmandatele riikidele seoses niisuguste kaupadega, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete eesmärk on hoida kolmandates riikides ära surmanuhtlus, piinamine ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemine või karistamine. Nende meetmete hulka kuuluvad kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse piirangud selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Ühendusesisestele tehingutele ei peeta vajalikuks kehtestada samalaadseid kontrolle, sest liikmesriikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja liikmesriigid on piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise keelamiseks ja ärahoidmiseks vastu võtnud asjakohased meetmed.

(22)

Eespool mainitud suunistes tõdetakse, et piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastaste tõhusate meetmete võtmise eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta meetmeid, et takistada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist, tootmist ja nendega kauplemist. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada selliste seadmete kasutamisele ja tootmisele vajalikud piirangud ja neid rakendada.

(23)	Uute andmete ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks käesolevas määruses käsitletud kaupade nimekirju üle vaadata ja näha ette konkreetne menetlus nende nimekirjade muutmiseks.

(24)	Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused). (7)

(26)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)	Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (8), ja sellele komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 (9) sätestatud rakendussätetega ettenähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(28)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Sisu, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Sisu ja kohaldamisala

1.   Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse eeskirjad, mis reguleerivad kolmandate riikidega toimuvat kaubavahetust selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, ja nendega seonduva tehnilise abi osas.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata asjaomase tehnilise abi osutamise suhtes, kui sellega kaasneb füüsiliste isikute piiriülene liikumine.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   piinamine– tahtlik tegu, millega põhjustatakse isikule tugevat füüsilist või vaimset valu või kannatust, eesmärgiga saada temalt või kolmandalt isikult teavet või ülestunnistust, karistada teda teo eest, mille tema või kolmas isik on toime pannud või mille toimepanemises teda kahtlustatakse, või ähvardada või veenda seda isikut või kolmandat isikut, või mis tahes diskrimineerimisel põhineval põhjusel, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma siiski valu või kannatust, mis tuleneb üksnes seaduslikust karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega;

b)   muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemine või karistamine– tegu, millega põhjustatakse isikule füüsilist või vaimset valu või kannatust, kui selline valu või kannatus põhjustatakse ametiisiku või muu ametiülesandeid täitva isiku algatusel või nõusolekul. See ei hõlma siiski valu või kannatust, mis tuleneb üksnes seaduslikust karistusest, on sellele olemuslik või kaasneb sellega;

c)   õiguskaitseasutus– kuritegude ärahoidmise, avastamise, uurimise, nende vastu võitlemise ja nende eest karistamise eest vastutav asutus kolmandas riigis, sealhulgas, kuid mitte ainult, politsei, prokurör, kohtuasutused, avaliku või eravangla ametnikud ja, kui see on asjakohane, riigi julgeolekujõud ja sõjaväevõimud;

d)   väljavedu– kaupade väljaviimine ühenduse tolliterritooriumilt, sealhulgas tollideklaratsiooni nõudvate kaupade väljaviimine ning kaupade väljaviimine pärast ladustamist määruses (EMÜ) nr 2913/92 sätestatud I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos;

e)   sissevedu– kaupade sissetoomine ühenduse tolliterritooriumile, sealhulgas ajutine ladustamine, vabatsoonidesse või -ladudesse paigutamine, peatamismenetlusele suunamine ja vabasse ringlusse lubamine määruse (EMÜ) nr 2913/92 tähenduses;

f)   tehniline abi– igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, katsetamise, hoolduse, komplekteerimise ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või nõustamisteenuste kaudu. Tehniline abi hõlmab ka suuliselt ja elektroonilisel teel edastatavat abi;

g)   muuseum– ühiskonna ja selle arendamise huvides tegutsev üldsusele avatud mittetulunduslik alaline institutsioon, mis uurimise, hariduse ja meelelahutuse eesmärgil soetab, säilitab, edastab ja eksponeerib tõendeid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna kohta ning viib läbi vastavasisulisi uurimusi;

h)   pädev asutus– I lisas loetletud liikmesriigi asutus, kellel on kooskõlas artikli 8 lõikega 1 õigus teha otsus loataotluse kohta;

i)   taotleja–

1.

artiklis 3 või 5 osutatud väljaveo puhul füüsiline või juriidiline isik, kellel on riigis, kuhu kaubad välja veetakse, kaubasaajaga leping ja kes on volitatud otsustama käesoleva määrusega reguleeritavate kaupade ühenduse tolliterritooriumilt välja saatmise üle tollideklaratsiooni vastuvõtmise ajal. Kui ei ole sõlmitud väljaveolepingut või kui lepingu pool ei tegutse iseenda nimel, on otsustavaks teguriks õigus teha otsus kauba saatmise kohta väljapoole ühenduse tolliterritooriumi;

2.	kui niisuguse väljaveo puhul on kaupade käsutajaks väljaveolepingu alusel väljaspool ühendust asuv isik, on taotlejaks ühenduses asuv lepinguosaline;

3.	artiklis 3 nimetatud tehnilise abi osutamise puhul füüsiline või juriidiline isik, kes teenust osutab; ning

4.	artiklis 4 nimetatud sisseveo ja tehnilise abi osutamise puhul muuseum, kes kaupa eksponeerib.

II PEATÜKK

Kaubad, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

Artikkel 3

Väljaveokeeld

1.   II lisas loetletud kaupade, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, mis tahes väljavedu on keelatud, sõltumata nende seadmete päritolust.

II lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamine, tasu eest või mitte, ühenduse tolliterritooriumilt kolmandas riigis asuvale mis tahes isikule, üksusele või asutusele on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade väljaveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad välja veetakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Artikkel 4

Sisseveokeeld

1.   II lisas loetletud kaupade sissevedu, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.

II lisas loetletud kaupadega seotud ning kolmandas riigis asuva mis tahes isiku, üksuse või asutuse poolt, tasu eest või mitte, pakutava tehnilise abi vastuvõtmine ühenduse tolliterritooriumil asuva isiku, üksuse või asutuse poolt on keelatud.

2.   Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade sisseveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et sihtliikmesriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

III PEATÜKK

Kaubad, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

Artikkel 5

Väljaveoloa nõue

1.   Niisuguste III lisas loetletud kaupade väljaveoks, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, nõutakse luba, sõltumata nende kaupade päritolust. Luba ei nõuta siiski niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad ühenduse tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlusviisi kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 91 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas ühenduseväliste kaupade ladustamisel I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole liikmesriikide nendele territooriumidele, mis on loetletud IV lisas ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa, tingimusel, et kaupu kasutab nii sihtriigi või -territooriumi kui ka selle liikmesriigi, millele see territoorium kuulub, emamaaosa õiguskaitse eest vastutav asutus. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist ning nad võivad sõltuvalt kontrolli tulemustest otsustada, et väljavedu ei toimu.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole kolmandatesse riikidesse, tingimusel, et kaupu kasutab liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonal, kui niisugune personal osaleb ELi või ÜRO rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonis kõnesolevas kolmandas riigis või operatsioonis, mis põhineb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel riigikaitsealastel kokkulepetel. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest võidakse otsustada, et väljavedu ei toimu.

Artikkel 6

Väljaveolubade andmise kriteeriumid

1.   Pädev asutus teeb otsused III lisas loetletud kaupade väljaveoga seotud loataotluste kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks väljaveoks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud.

2.   Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.

Pädev asutus võtab arvesse:

—	kättesaadavaid rahvusvahelise kohtu otsuseid,

—

ÜRO, Euroopa Nõukogu ja ELi pädevate asutuste otsuseid ning aruandeid Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise tõkestamise Euroopa komiteelt ja ÜRO eriraportöörilt, mis käsitlevad piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemist või karistamist.

Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid siseriiklike kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate väljaveopiirangute kohta.

Artikkel 7

Siseriiklikud meetmed

1.   Olenemata artiklite 5 ja 6 sätetest, võib liikmesriik vastu võtta või säilitada keelu jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite sisse- ja väljaveo kohta.

2.   Liikmesriik võib kehtestada loanõude niisuguste käeraudade väljaveole, mille kogupikkus koos ketiga ühe käeraua äärest teise käeraua ääreni lukustatuna on üle 240 mm. Niisugustele käeraudadele kohaldab asjaomane liikmesriik peatükke III ja IV.

3.   Liikmesriik teavitab komisjoni mistahes vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastvõetud meetmetest. Olemasolevatest meetmetest teavitatakse hiljemalt 30. juuliks 2006. Järgnevatest meetmetest teavitatakse enne nende jõustumist.

IV PEATÜKK

Loa andmise kord

Artikkel 8

Loataotlused

1.   Loa sisse- ja väljaveoks ja tehnilise abi osutamiseks võib anda üksnes selle liikmesriigi I lisas nimetatud pädev asutus, mis on taotleja asukohariigiks.

2.   Taotlejad annavad pädevale asutusele kogu asjaomase teabe tegevuse kohta, mille jaoks luba taotletakse.

Artikkel 9

Load

1.   Sisse- ja väljaveoload väljastatakse V lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja need kehtivad kogu ühenduse piires. Loa kehtivusaeg on 3 kuni 12 kuud, võimalusega pikendada seda kuni 12 kuu võrra.

2.   Loa võib väljastada elektroonilisel kujul. Täpne kord kehtestatakse siseriiklikul tasandil. Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teavitavad sellest komisjoni.

3.   Sisse- ja väljaveoloa suhtes kehtivad nõuded ja tingimused, mida pädev asutus peab kohaseks.

4.   Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused keelduda väljaveoloa andmisest ning tühistada, peatada, muuta või kehtetuks tunnistada tema poolt juba antud väljaveoloa.

Artikkel 10

Tolliformaalsused

1.   Tolliformaalsuste täitmisel esitab väljavedaja või sissevedaja V lisas sätestatud nõuetekohaselt täidetud vormi tõendina selle kohta, et asjaomase välja- või sisseveo jaoks vajalik luba on saadud. Kui dokument ei ole täidetud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus tolliformaalsusi täidetakse, võib nõuda, et väljavedaja või sissevedaja esitaks tõlke vastavasse ametlikku keelde.

2.   Kui tollideklaratsioon esitatakse II või III lisas loetletud kaupade osas ja leiab kinnitust, et kavandatava sisse- või väljaveo jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, arestib toll deklareeritud kaubad ja juhib tähelepanu võimalusele taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast arestimist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll arestitud kaubad kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega.

Artikkel 11

Teavitamise ja konsulteerimise nõue

1.   I lisas loetletud liikmesriikide asutused teatavad samas lisas loetletud teistele liikmesriikide asutustele ja komisjonile, kui nad jätavad loataotluse rahuldamata vastavalt käesolevale määrusele või kui nad tühistavad nende poolt antud loa. Teatamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

2.   Pädev asutus konsulteerib asutuse või asutustega, kes on eelmise kolme aasta jooksul käesolevas määruses käsitletud väljaveo-, sisseveo- või tehnilise abi osutamise loataotluse rahuldamata jätnud, kui ta saab taotluse, mis käsitleb niisuguses varasemas taotluses nimetatud olemuselt samasuguse tehinguga seotud sisse- või väljavedu või tehnilise abi osutamist, ja leiab, et luba tuleb sellest hoolimata anda.

3.   Kui pädev asutus otsustab pärast selliseid konsultatsioone loa anda, teatab ta oma otsusest viivitamata kõigile I lisas loetletud asutustele ja põhjendab oma otsust, esitades vajadusel taustteavet.

4.   Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohasele siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loataotluse rahuldamata jätmise otsust lõike 1 tähenduses.

V PEATÜKK

Üld- Ja lõppsätted

Artikkel 12

Lisade muutmine

1.   Komisjonil on õigus I lisa muuta. Liikmesriikide pädevaid asutusi käsitlevaid andmeid muudetakse liikmesriikide edastatud teabe põhjal.

2.   Vastavalt artikli 15 lõikes 2 osutatud tingimustele on komisjonil õigus II, III, IV ja V lisa muuta.

Artikkel 13

Teabevahetus liikmesriikide asutuste ja komisjoni vahel

1.   Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

2.   Asjaomane teave lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud hõlmab vähemalt otsuse liiki, otsuse põhjuseid või nende kokkuvõtet, kaubasaajate nimesid ja kui see on erinev, siis lõppkasutajate nimesid, ning kõnealust kaupa.

3.   Liikmesriigid esitavad, võimaluse korral koostöös komisjoniga, avaliku iga-aastase tegevusaruande, milles antakse teavet saadud taotluste arvu, nendes taotlustes käsitletud toodete ja riikide ning nende taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Kõnealune aruanne ei sisalda teavet, mille avalikustamist peab liikmesriik oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

4.   Välja arvatud lõikes 2 loetletud teabe esitamise puhul teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile, ei piira käesolev artikkel konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

5.   Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loa andmisest keeldumist käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.

Artikkel 14

Teabe kasutamine

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (10) ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse kohaselt saadud teavet üksnes sellel otstarbel, milleks seda taotleti.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määruse (EMÜ) nr 2603/69 artikli 4 lõikega 1 loodud toodete ühiseid ekspordieeskirju käsitlev komitee. (11)

2.   Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3.   Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 16

Rakendamine

Artiklis 15 osutatud komitee vaatab läbi kõik kas oma eesistuja enda algatusel või liikmesriigi esindaja nõudel eesistuja poolt tõstatatud küsimused, mis käsitlevad käesoleva määruse rakendamist.

Artikkel 17

Karistused

1.   Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile 29. augustiks 2006 ja annavad komisjonile viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

Artikkel 18

Territoriaalne kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

—	ühenduse tolliterritooriumil, nagu see on määratletud määruses (EMÜ) nr 2913/92,

—	Hispaania Ceuta ja Melilla territooriumidel,

—	Saksamaa Helgolandi territooriumil.

2.   Käesolevas määruses käsitletakse Ceutat, Helgolandi and Melillat ühenduse tolliterritooriumi osana.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub 30. juulil 2006.

---

(1)  ÜRO Peaassamblee 9. detsembri 1975. aasta resolutsioon 3452 (XXX).

(2)  EÜT C 364, 18.12.2000, lk 1.

(3)  EÜT C 87 E, 11.4.2002, lk 136.

(4)  ÜRO Peaassamblee 17. detsembri 1979. aasta resolutsioon 34/169.

(5)  Heaks kiidetud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 31. juuli 1957. aasta resolutsiooniga 663 C (XXIV) ja 13. mai 1977. aasta resolutsiooniga 2076 (LXII).

(6)  Vt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirja punkt ML 7(c) (ELT C 127, 25.5.2005, lk 1).

(7)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(8)  EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

(9)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (EÜT L 148, 11.6.2005, lk 5).

(10)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(11)  EÜT L 324, 27.12.1969, lk 25. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3918/91 (EÜT L 372, 31.12.1991, lk 31).

---

---

---

---

---

---