(1)

Seoses Euroopa Liidu pädevuste arenguga puutuvad kodanikud üha enam kokku liidu institutsioonide, organite ja asutustega, kuid nende menetlusõigused ei ole alati piisavalt kaitstud.

(2)

Õigusriigi põhimõtet järgivas liidus on vaja tagada, et menetlusõigused ja -kohustused on alati piisavalt kindlaks määratud, neid arendatakse ja täidetakse. Kodanikel on õigus oodata liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt suurt läbipaistvust ja tõhusust ning kiiret tegutsemist ja reageerimist. Samuti on kodanikel õigus saada piisavat teavet võimaluse kohta võtta küsimuses edasisi meetmeid.

(3)

Olemasolevad hea halduse normid ja põhimõtted on laiali väga erinevates allikates: esmases õiguses, teisestes õigusaktides, Euroopa Kohtu praktikas, mittesiduvates aktides ja liidu institutsioonide ühepoolsetes kohustustes.

(4)

Aastate jooksul on liit arendanud välja suure hulga valdkondlikke haldusmenetlusi nii siduvates kui ka mittesiduvates õigusaktides, võtmata alati arvesse süsteemi üldist sidusust. Menetluste mitmekesisus on kaasa toonud lüngad ja ebakõlad.

(5)

Kuna liidul puuduvad ühtsed ja terviklikud kodifitseeritud haldusnormid, on kodanikel raske mõista oma liidu õigusest tulenevaid haldusmenetluslikke õigusi.

(6)

2000. aasta aprillis tegi Euroopa Ombudsman institutsioonidele ettepaneku Euroopa hea halduse tava juhendi kohta, olles veendunud, et sama juhend peaks kohalduma kõikidele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele.

(7)

Oma 6. septembri 2001. aasta resolutsioonis kiitis parlament koos muudatustega heaks Euroopa Ombudsmani koostatud juhendi projekti ja palus komisjonil esitada ettepaneku võtta vastu hea halduse tava juhendit sisaldav määrus, tuginedes Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 308.

(8)

Eri institutsioonide poolt seejärel vastu võetud asutusesisesed käitumisjuhendid, mis enamjaolt põhinevad ombudsmani juhendil, on piiratud mõjuga ja omavahel erinevad ega ole õiguslikult siduvad.

(9)

Lissaboni lepingu jõustumine andis liidule õigusliku aluse haldusmenetluse määruse vastuvõtmiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 298 on sätestatud määruste vastuvõtmine selle tagamiseks, et liidu institutsioone, organeid ja asutusi abistaks nende ülesannete täitmisel avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa haldus. Lisaks andis Lissaboni lepingu jõustumine Euroopa Liidu põhiõiguste hartale (edaspidi „harta“) samasuguse õigusliku tähenduse nagu aluslepingutel.

(10)

Harta V jaotise („Kodanike õigused“) artiklis 41 on sätestatud õigus heale haldusele ning asjaolu, et igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul. Lisaks sellele on harta artiklis 41 esitatud mitteammendav nimekiri õiguse heale haldusele määratluse mõnedest elementidest, nagu õigus olla ära kuulatud, igaühe õigus tutvuda teda puudutavate andmetega, asutuste kohustus põhjendada oma otsuseid ning võimalus saada hüvitist mis tahes kahju eest, mida institutsioonid või nende teenistujad on oma ülesannete täitmisel tekitanud, samuti keelelised õigused.

(11)

Liidu tõhus halduskorraldus on avalikes huvides hädavajalik. Normide ja menetluste liiga suur ja ka liiga väike hulk võib kaasa tuua haldusomavoli, mis võib samuti tuleneda vastuoluliste, ebaühtlaste või ebaselgete normide ja menetluste olemasolust.

(12)

Nõuetekohaselt struktureeritud ja sidusad haldusmenetlused toetavad tõhusat haldust ja aitavad maksma panna õigust heale haldusele, mis on tagatud liidu õiguse üldpõhimõttena ja harta artiklis 41.

(13)

Euroopa Parlament nõudis oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioonis Euroopa haldusmenetlusõigust käsitleva määruse vastuvõtmist, et tagada õigus heale haldusele avatud, tõhusa ja sõltumatu Euroopa halduse abil. Liidu institutsioonide, organite ja asutuste tasandi haldusmenetluse ühiste normide kehtestamine peaks parandama õiguskindlust, täitma lüngad liidu õigussüsteemis ning aitama seeläbi paremini järgida õigusriigi põhimõtet.

(14)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada menetlusnormid, mida liidu haldusasutused peaksid oma haldustegevuses järgima. Menetlusnormide eesmärk on tagada avatud, tõhus ja sõltumatu haldus ning panna nõuetekohaselt maksma õigus heale haldusele.

(15)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 298 ei tuleks käesolevat määrust kohaldada liikmesriikide haldusasutustele. Lisaks sellele ei tuleks käesolevat määrust kohaldada seadusandlike menetluste, kohtumenetluste ja delegeeritud õigusaktide, rakendusaktide ja otseselt aluslepingutel põhinevate muude kui seadusandlike aktide vastuvõtmiseni viivate menetluste suhtes.

(16)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada liidu haldusasutustele, ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, milles on sätestatud haldusmenetluse erinormid. Kuid valdkondlikud haldusmenetlused ei ole täiesti sidusad ja terviklikud. Eesmärgiga tagada liidu haldusasutuste haldustegevuse üldine sidusus ning täielikult austada õigust heale haldusele, tuleks haldusmenetluse erinorme sätestavaid õigusakte seetõttu tõlgendada kooskõlas käesoleva määrusega ja nende lüngad tuleks täita käesoleva määruse vastavate sätetega. Käesolevas määruses on kehtestatud õigused ja kohustused vaikimisi kehtiva normina kõikide liidu õiguse kohaste haldusmenetluste suhtes ning seetõttu vähendab määrus valdkondlike õigusaktide alusel kohaldatavate menetlusnormide killustatust.

(17)

Käesolevas määruses sätestatud haldusmenetluse normide eesmärk on rakendada hea halduse tava põhimõtteid, mis on sätestatud suures hulgas õiguslikes allikates Euroopa Kohtu praktika valguses. Need põhimõtted on loetletud allpool ning nende sõnastus peaks inspireerima käesoleva määruse sätete tõlgendamist.

(18)

Õigusriigi põhimõte, mida on meelde tuletatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, on liidu väärtuste keskmes. Selle põhimõtte kohaselt peab iga liidu tegevus põhinema pädevuse andmise põhimõtte kohaselt aluslepingutel. Lisaks sellele nõuab õigusriigi põhimõttest tulenev õiguspärasuse põhimõte, et liidu haldusasutuste tegevus on täielikult kooskõlas seadusega.

(19)

Liidu iga õigusakt peab vastama proportsionaalsuse põhimõttele. See nõuab, et liidu haldusasutuste iga meede oleks asjakohane ja vajalik kõnealuse meetme õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks: kui on valida mitme potentsiaalselt sobiva meetme vahel, tuleb valida kõige vähem koormust tekitav võimalus ning haldusasutuste kehtestatavad lõivud ei tohi olla ebaproportsionaalsed taotletava eesmärgi suhtes.

(20)

Õigus heale haldusele nõuab, et liidu haldusasutused võtaksid haldusaktid vastu haldusmenetluste kohaselt, mis tagavad erapooletuse, õigluse ja õigeaegsuse.

(21)

Õigus heale haldusele nõuab, et igast otsusest haldusmenetluse algatamise kohta tuleb teavitada osapooli ning esitada neile teave, mis võimaldab neil kasutada haldusmenetluse jooksul oma õigusi. Nõuetekohaselt põhjendatud ja erandlikel juhtudel, kui seda nõuab avalik huvi, võib liidu haldusasutus teavitamisega viivitada või sellest loobuda.

(22)

Kui haldusmenetlus on algatatud osapoole taotluse alusel, teeb õigus heale haldusele liidu haldusasutustele kohustuseks teavitada taotluse kättesaamisest kirjalikult. Kättesaamisest teavitamisel tuleks esitada teave, mis võimaldab osapoolel kasutada oma õigusi kaitsele haldusmenetluse jooksul. Kuid liidu haldusasutustel peaks olema õigus lükata tagasi mõttetud või pahatahtlikud taotlused, sest need võivad kahjustada halduse tõhusust.

(23)

Õiguskindluse huvides tuleks haldusmenetlus algatada mõistliku aja jooksul pärast sündmuse toimumist. Seetõttu peaksid käesolevas määruses sisalduma sätted aegumistähtaja kohta.

(24)

Õigus heale haldusele nõuab, et liidu haldusasutused rakendaksid hoolsuskohustust, mis kohustab haldusasutust hoolikal ja erapooletul viisil kindlaks tegema ja läbi vaatama juhtumi kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud elemendid, võttes menetluse igas etapis arvesse kõiki asjakohaseid huvisid. Sel eesmärgil peaks liidu haldusasutustel olema õigus kuulata ära osapoolte, tunnistajate ja ekspertide ütlused, nõuda dokumente ja andmeid ning korraldada külastusi ja kontrollimisi. Ekspertide valikul peaksid liidu haldusasutused tagama, et need on tehniliselt pädevad ega ole mõjutatud huvide konfliktist.

(25)

Liidu haldusasutuse läbiviidava uurimise ajal peaks osapooltel olema kohustus teha koostööd, aidates haldusasutusel teha kindlaks juhtumi fakte ja asjaolusid. Kui liidu haldusasutus palub osapooltel teha koostööd, peaks ta andma neile vastamiseks mõistliku tähtaja ning peaks neile meelde tuletama õigust hoiduda enesesüüstamisest, kui haldusmenetlus võib kaasa tuua karistuse.

(26)

Õigus olla liidu haldusasutuste poolt erapooletult koheldud tuleneb põhiõigusest heale haldusele ning tähendab töötajate kohustust hoiduda osalemast haldusmenetluses, milles neil on otsene või kaudne isiklik huvi, muu hulgas eelkõige perekondlik või finantshuvi, mis võib nende erapooletust kahjustada.

(27)

Õigus heale haldusele võib eeldada, et haldusasutus teostab teatavatel asjaoludel kontrolle, kui see on vajalik liidu õiguse kohase kohustuse täitmiseks või eesmärgi saavutamiseks. Kontrollide puhul tuleks järgida teatavaid tingimusi ja korda, et kaitsta osapoolte huvisid.

(28)

Õigust olla ära kuulatud tuleks järgida kõikide isiku vastu algatatud menetluste puhul, mis võivad kaasa tuua kõnealust isikut negatiivselt mõjutava meetme. Seda ei tohiks välistada ega piirata ühegi seadusandliku meetmega. Õigus olla ära kuulatud eeldab, et asjaomane isik saab täpse ja tervikliku ülevaate esitatud väidete või vastuväidete kohta ning talle antakse võimalus esitada märkusi faktide tõesuse ja asjakohasuse ning kasutatud dokumentide kohta.

(29)

Õigus heale haldusele hõlmab haldusmenetluse osapoole õigust pääseda ligi teda puudutavale toimikule, mis on samuti hädavajalik selleks, et kasutada õigust olla ära kuulatud. Kui konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladustega seotud õiguspäraste huvide tõttu ei ole võimalik kõikidele andmetele juurdepääsu anda, tuleks osapoolele esitada vähemalt piisav kokkuvõte toimiku sisust. Selleks et hõlbustada isiku juurdepääsu teda puudutavatele andmetele ning seeläbi tagada teabe läbipaistev haldamine, peaksid liidu haldusasutused registreerima saadud ja saadetud kirjad, saadud dokumendid ja võetud meetmed, ning koostama säilitatavate toimikute indeksi.

(30)

Liidu haldusasutused peaksid võtma haldusaktid vastu mõistliku aja jooksul. Aeglane haldus on halb haldus. Viivitusi haldusakti vastuvõtmisel tuleks põhjendada ning haldusmenetluse osapoolt tuleks sellest nõuetekohaselt teavitada ja esitada talle haldusakti vastuvõtmise eeldatav kuupäev.

(31)

Õigus heale haldusele kehtestab liidu haldusasutustele kohustuse esitada selgelt põhjendused, millel haldusakt põhineb. Põhjendustes tuleks ära märkida akti õiguslik alus, selle vastuvõtmiseni viinud üldine olukord ning üldised eesmärgid, mida sellega kavatsetakse saavutada. Seal tuleks avaldada selgelt ja ühemõtteliselt akti vastu võtnud pädeva asutuse kaalutlused sellisel viisil, mis võimaldab asjaomastel osapooltel otsustada, kas nad soovivad kaitsta oma õigusi, esitades taotluse kohtulikuks läbivaatamiseks.

(32)

Vastavalt õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile ei tohi ei liit ega liikmesriigid teha sisuliselt võimatuks ega ülemäära keeruliseks liidu õigusega antud õiguste kasutamist. Selle asemel on nad kohustatud tagama tegeliku ja tulemusliku õiguskaitse ning hoiduma kohaldamast selliseid norme või menetlusi, mis võivad kas või ajutiselt takistada liidu õiguse kohaldamist täies ulatuses.

(33)

Selleks, et õigust tõhusale õiguskaitsevahendile oleks lihtsam kasutada, peaksid liidu haldusasutused oma haldusaktides osutama, millised õiguskaitsevahendid on kättesaadavad osapooltele, kelle õigusi ja huve need aktid mõjutavad. Lisaks võimalusele algatada kohtumenetlus või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile tuleks osapooltele anda õigus taotleda halduskorras läbivaatamist ja neile tuleks anda teavet sellise taotluse esitamise menetluse ja tähtaja kohta.

(34)

Halduskorras läbivaatamise taotlus ei piira osapoole õigust kasutada õiguskaitsevahendit. Kohtuliku läbivaatamise taotluse esitamise ajalise piirangu tõttu loetakse haldusakt lõplikuks, kui osapool ei esita asjaomase ajavahemiku jooksul halduskorras läbivaatamise taotlust. Kui osapool esitab halduskorras läbivaatamise taotluse, on lõplik haldusakt halduskorras läbivaatamise lõpus esitatav akt.

(35)

Vastavalt läbipaistvuse ja õiguskindluse põhimõtetele peaksid haldusmenetluse osapooled suutma selgelt mõista oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad neile suunatud haldusaktist. Neil põhjustel peaksid liidu haldusasutused tagama, et haldusaktid on sõnastatud selges, lihtsas ja arusaadavas keeles ning neid hakatakse kohaldama pärast osapoolte teavitamist. Selle kohustuse täitmisel peavad liidu haldusasutused kasutama asjakohaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning kohanduma selle arenguga.

(36)

Läbipaistvuse ja tõhusa halduse eesmärgil peaksid liidu haldusasutused tagama, et haldusaktides sisalduvad tehnilised, arvutus- jms vead parandab pädev asutus.

(37)

Õigusriigi põhimõttest tulenev õiguspärasuse põhimõte kehtestab liidu haldusasutustele kohustuse õigusvastased haldusaktid parandada või kehtetuks tunnistada. Kuid arvestades, et haldusakti parandamine või kehtetuks tunnistamine võib olla vastuolus õigustatud ootuse kaitse ja õiguskindluse põhimõttega, peaks liidu haldusasutus hoolikalt ja erapooletult hindama parandamise või kehtetuks tunnistamise mõju teistele osapooltele ning lisama sellise hindamise järeldused akti muutmise või kehtetuks tunnistamise põhjendustele.

(38)

Liidu kodanikel on õigus kirjutada liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele igas aluslepingute keeles ja saada vastus samas keeles. Liidu haldusasutused peaksid austama osapoolte keelealaseid õigusi, tagades haldusmenetluse läbiviimise osapoole valitud aluslepingute keeles. Juhul kui haldusmenetluse algatab liidu haldusasutus, tuleks esimene teade koostada ühes aluslepingute keeles vastavalt liikmesriigile, kus osapool asub.

(39)

Haldusmenetluse puhul on eriti tähtsad läbipaistvuse põhimõte ja õigus dokumentidele juurde pääseda, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 alusel vastu võetud õigusaktide kohaldamist. Nende põhimõtete mis tahes piiramine peaks toimuma kitsalt, et täita harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimusi, ning seetõttu peaks see olema sätestatud seaduses, austama õiguste ja vabaduste mõtet ning vastama proportsionaalsuse põhimõttele.

(40)

Õigus isikuandmete kaitsele nõuab, et piiramata ELi toimimise lepingu artikli 16 alusel vastu võetud õigusaktide kohaldamist, peaksid liidu haldusasutuste kasutatavad andmed oleksid täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt talletatud.

(41)

Õigustatud ootuse kaitse põhimõte tuleneb õigusriigi põhimõttest ning nõuab, et avaliku sektori asutuste tegevus ei tohiks mõjutada isikute seaduslikke õigusi ja lõplikke õiguslikke olukordi, välja arvatud juhul, kui see on avalikes huvides tingimata vajalik. Õigustatud ootust tuleks haldusakti parandamisel ja kehtetuks tunnistamisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

(42)

Õiguskindluse põhimõte nõuab, et liidu eeskirjad oleksid selged ja täpsed. Selle põhimõtte eesmärk on tagada, et liidu õigusega reguleeritud olukorrad ja õiguslikud suhted on prognoositavad, nii et isikutel on võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha, millised on nende õigused ja kohustused, ning vastavalt tegutseda. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei tohiks võtta tagasiulatuvaid meetmeid, välja arvatud õiguslikult põhjendatud olukorras.

(43)

Eesmärgiga tagada liidu haldusasutuste tegevuse üldine sidusus, peaksid üldiselt kohaldatavad haldusaktid vastama käesolevas määruses osutatud hea halduse põhimõtetele.

(44)

Käesoleva määruse tõlgendamisel tuleks eelkõige arvesse võtta võrdset kohtlemist ja diskrimineerimise vältimist, mida kohaldatakse haldustegevuse suhtes kui õigusriigi põhimõtte ning tõhusa ja sõltumatu Euroopa halduse põhimõtte tähtsat tulemust,

a)

seadusandlikes menetlustes,

b)

kohtumenetlustes,

c)

delegeeritud õigusaktide, rakendusaktide ja otseselt aluslepingutel põhinevate muude kui seadusandlike aktide vastuvõtmiseni viivates menetlustes.

a)

„liidu haldusasutused“ – liidu institutsioonide, organite ja asutuste haldusüksused;

b)

„haldustegevus“ – liidu haldusasutuste tegevus liidu õiguse rakendamisel, välja arvatud artikli 2 lõikes 2 osutatud menetlused;

c)

„haldusmenetlus“ – liidu haldusasutuste poolt haldusaktide ettevalmistamise, vastuvõtmise, rakendamise ja täitmise tagamise protsess;

d)

„töötaja“ – ametnik personalieeskirjade artikli 1a tähenduses ning teenistuja, kes on määratletud Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 1 esimeses kuni kolmandas taandes;

e)

„pädev asutus“ – liidu institutsioon, organ või asutus või selle koosseisus olev üksus või liidu haldusasutuses sellel ametikohal olev isik, mis või kes vastavalt kohaldatavale õigusele vastutab haldusmenetluse eest;

f)

„osapool“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle õiguslikule seisundile võib haldusmenetluse tulemus mõju avaldada.

a)

viitenumber ja kuupäev,

b)

menetluse sisu ja eesmärk,

c)

menetluse peamiste etappide kirjeldus,

d)

vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed,

e)

pädev asutus,

f)

haldusakti vastuvõtmise tähtaeg ja haldusakti tähtajaks vastu võtmata jätmise tagajärjed,

g)

kättesaadavad õiguskaitsevahendid,

h)

artiklis 28 viidatud veebisaidi olemasolu korral selle veebiaadress.

a)

viitenumber ja kuupäev,

b)

taotluse kättesaamise kuupäev,

c)

menetluse peamiste etappide kirjeldus,

d)

vastutava töötaja nimi ja kontaktandmed,

e)

haldusakti vastuvõtmise tähtaeg ja haldusakti tähtajaks vastu võtmata jätmise tagajärjed,

f)

artiklis 28 viidatud veebisaidi olemasolu korral selle veebiaadress.

a)

õigus saada kogu asjakohane menetlusse puutuv teave selgel ja arusaadaval kujul;

b)

kui võimalik ja asjakohane, õigus esitada ja täita kõik menetlusega seotud formaalsused eemal olles ja elektrooniliselt;

c)

õigus kasutada millist tahes aluslepingute keeltest ja valida, millises aluslepingute keeles nendega suheldakse;

d)

õigus saada teavitusi menetluse kõigi etappide kohta ja osapooli mõjutada võivate otsuste kohta;

e)

õigus olla esindatud advokaadi või mõne muu isiku poolt omal valikul;

f)

õigus maksta üksnes selliseid lõive, mis on mõistlikud ja proportsioonis kõnealuse menetluse kuludega.

a)

kuulata ära osapoolte, tunnistajate ja ekspertide ütlused,

b)

nõuda dokumente ja andmeid,

c)

korraldada külastusi ja kontrollimisi.

a)

teavitati otsusest algatada haldusmenetlus, kui selle algatas liidu haldusasutus, või

b)

teavitati taotluse kättesaamisest, kui haldusmenetlus algatati taotluse alusel.

a)

link kohaldatavatele õigusaktidele,

b)

peamiste õigusnõuete ja nende haldusliku tõlgendamise lühiselgitus,

c)

menetluse peamiste etappide kirjeldus,

d)

lõppakti vastu võtma pädeva asutuse nimi,

e)

akti vastuvõtmise tähtaeg,

f)

olemasolevad õiguskaitsevahendid,

g)

link standardsetele vormidele, mida osapooled võivad kasutada menetluse käigus liidu haldusasutustega suhtlemisel.