6.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 86/77

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 3, 4, 6, 7 ja 21,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 2, 3, 4, 18 ja 19,

—

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle juurde kuuluvaid protokolle,

—

võttes arvesse ÜRO inimõigusi käsitlevaid dokumente, eriti 16. detsembri 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, 10. detsembri 1984. aasta piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastast konventsiooni ja selle protokolle ning 20. detsembri 2006. aasta kõigi isikute kaitsmist kadunuks jääma sundimise eest käsitlevat rahvusvahelist konventsiooni,

—

võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2178 (2014), milles käsitletakse terroriaktidest rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule tulenevaid ohte,

—

võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu aruannet, mille koostas piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise eriraportöör ning milles keskendutakse uurimiskomisjonide tegevusele piinamise või muud laadi väärkohtlemise mooduste või tavade käsitlemisel,

—

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu 2016. aasta veebruari otsust kohtuasjas Nasr ja Ghali vs. Itaalia (Abu OMAR), 2014. aasta juuli otsust kohtuasjades Al-Nashiri vs. Poola ja Husayn (Abu Zubaydah) vs. Poola ning 2012. aasta detsembri otsust kohtuasjas El-Masri vs. endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik,

—

võttes arvesse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu käimasolevaid kohtuasju (Abu Zubaydah vs. Leedu ja Al Nashiri vs. Rumeenia),

—

võttes arvesse Itaalia kohtu otsust, millega mõisteti 2003. aastal aset leidnud Milano imaami Abu Omari röövis osalemises tagaselja süüdi 22 LKA agenti, üks USA õhujõudude piloot ja kaks Itaalia salateenistuse agenti ning määrati neile vanglakaristused,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide 15. juuni 2009. aasta ühisavaldust Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ning tulevase terrorismivastase koostöö kohta, mis põhineb ühistel väärtustel, rahvusvahelisel õigusel ning austusel õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste vastu,

—

võttes arvesse oma 9. juuni 2011. aasta resolutsiooni oodatava surmanuhtlusotsuse kohta Guantánamos (1), oma teisi resolutsioone Guantánamo kohta, millest viimane oli 23. mai 2013. aasta resolutsioon vangide näljastreigi kohta (2), 8. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni surmanuhtluse kohta (3) ning surmanuhtlust käsitlevaid ELi suuniseid,

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta, mis võeti vastu ajutise komisjoni töö vaheetapis (4), 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta (5), 11. septembri 2012. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt ning Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni raporti järelmeetmete kohta (6) ning 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni kinnipeetavate väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt (7),

—

võttes arvesse 5. ja 6. juunil 2014. aastal nõukogu kohtumisel vastu võetud järeldusi, milles käsitletakse põhiõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, ning komisjoni 2013. aasta aruannet Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamise kohta,

—

võttes arvesse oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012) (8) ning 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013-2014) (9),

—

võttes arvesse komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“(COM(2014)0158),

—

võttes arvesse oma 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta (10),

—

võttes arvesse 2015. aasta märtsis vastu võetud Brüsseli deklaratsiooni Euroopa inimõiguste konventsiooni rakendamise kohta,

—

võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 52 kohast lõpetatud uurimist terroriaktide toimepanekus kahtlustatavate kinnipeetavate ebaseadusliku kinnipidamise ja transpordi kohta LKA poolt ning Euroopa Nõukogu peasekretäri poolt kõikidele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni osalisriikidele suunatud palvet esitada talle 30. septembriks 2015. aastal teavet varasemate või käimasolevate uurimiste, asjaomaste siseriiklike kohtuasjade või muude meetmete kohta, mis on seotud kõnealuse uurimisega (11),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni 24.–25. septembril 2015. aastal Bukaresti (Rumeenia) lähetatud teabekogumismissiooni ja selle missiooni aruannet,

—

võttes arvesse avalikku kuulamist, mille Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon korraldas 13. oktoobril 2015. aastal teemal „Uurimine seoses vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamisega Euroopa riikides Luure Keskagentuuri (LKA) poolt“,

—

võttes arvesse oma kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni jaoks koostatud 2015. aasta uuringu „A quest for accountability? EU and Member State inquiries into the CIA Rendition and Secret Detention Programme“ (Vastutuse otsinguil? ELi ja liikmesriikide uurimised seoses LKA üleandmise ja salajase kinnipidamise programmiga) avaldamist,

—

võttes arvesse ÜRO ja OSCE inimõiguste ekspertide 11. jaanuari 2016. aasta avalikku kirja Ameerika Ühendriikide valitsusele seoses Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse avamise 14. aastapäevaga,

—

võttes arvesse Ameerika Inimõiguste Komisjoni hiljutisi resolutsioone ja aruandeid seoses Guantánamo kinnipeetavate inimõigustega, sealhulgas nende juurdepääsuga arstiabile, samuti Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) 2015. aasta aruannet ning ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühma otsuseid,

—

võttes arvesse nõukogule ja komisjonile esitatud küsimusi järelmeetmete kohta seoses Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooniga Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta (O-000038/2016 – B8-0367/2016 ja O-000039/2016 – B8-0368/2016),

—

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni resolutsiooni ettepanekut,

—

võttes arvesse kodukorra artikli 128 lõiget 5 ja artikli 123 lõiget 2,

A.

arvestades, et EL rajaneb mitte ainult sisepoliitikas, vaid ka välismõõtmes demokraatial, õigusriigi põhimõttel, inimõigustel ja põhivabadustel ning inimväärikuse ja rahvusvahelise õiguse austamisel; arvestades, et ELi kindel tahe kaitsta inimõigusi, mida tugevdab ELi põhiõiguste harta jõustumine ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemise protsess, peab kajastuma kõigis poliitikavaldkondades, et ELi inimõiguspoliitika muutuks tulemuslikuks;

B.

arvestades, et terrorismivastase võitluse tähtsuse kasvuga on tasakaal riigi võimude vahel nihkunud ohtlikult valitsuste volituste laienemisele, seda parlamentide ja kohtute arvelt, ning riigisaladuse kasutamine on tõusnud enneolematule tasemele, mis takistab avalikkusel uurimast väidetavaid inimõiguste rikkumisi;

C.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et terrorismivastases võitluses austataks õigusriigi põhimõtet, inimväärikust, inimõigusi ja põhivabadusi, seda ka rahvusvahelises koostöös selles valdkonnas, ning lähtuda tuleks ELi aluslepingutest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, riikide põhiseadustest ja põhiõigusi käsitlevatest õigusaktidest;

D.

arvestades, et Euroopa Parlament on mõistnud karmisõnaliselt hukka USA juhitud, LKA korraldatud üleandmise ja salajase kinnipidamise programmi, millega seonduvad arvukad inimõiguste rikkumised, sh ebaseaduslik ja meelevaldne kinnipidamine, inimrööv, piinamine ja muu ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine, mittetagasisaatmise põhimõtte rikkumine ja sunniviisilised kadumised, mida LKA on toime pannud Euroopa õhuruumi ja territooriumi kasutades, nagu on oma töö tulemustes osutanud Euroopa Parlamendi LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutine komisjon;

E.

arvestades, et nende tegude eest vastutamine on äärmiselt oluline, et tulemuslikult kaitsta ja edendada inimõigusi ELi sise- ja välispoliitikas ning tagada õiguspärane, tulemuslik ja õigusriigi põhimõtetest lähtuv julgeolekupoliitika;

F.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et põhjalikult uuritaks ELi liikmesriikide seotust LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmiga;

G.

arvestades, et 9. detsembril 2015 täitus aasta sellest, kui USA Senati luurealane erikomisjon avaldas uuringu LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta ning kinnipeetavate mitmesuguse piinamise kohta aastatel 2001–2006, arvestades, et uurimisest selgus uusi tõsiasju, mis kinnitasid väiteid, et mitu ELi liikmesriiki, nende ametivõimud ja ametnikud ning julgeoleku- ja luureteenistuste agendid on olnud kaasosalised LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmis ja nende tegevus oli mõnikord korrumpeerunud, sest LKA pakkus neile koostöö eest märkimisväärseid rahasummasid; arvestades, et uuring ei toonud USAs kaasa mingisugust vastutust LKA juhitud vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide eest; arvestades, et USA ei ole kahjuks teinud koostööd Euroopa tasandi uurimistega Euroopa kaastegevuse kohta LKA programmides, ning arvestades, et siiani ei ole süüdlasi vastutusele võetud;

H.

arvestades, et Guantánamo Bay sõjaväeliste komisjonide peaprokurör Mark Martins on kinnitanud, et sündmused, millest kirjutati USA Senati luurealase erikomisjoni uuringu kokkuvõttes LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta, leidsid tõepoolest aset;

I.

arvestades, et on läbi viidud uus põhjalik analüüs, kasutades erikomisjoni uuringu kokkuvõttes sisaldunud teavet, mis kinnitas varasemaid uurimistulemusi paljude riikide – sh ELi liikmesriikide –osalemise kohta ning andis uurimisele uusi suundi;

J.

arvestades, et Euroopa Parlamendi eelmine koosseis palus oma 10. oktoobri 2013. aasta resolutsioonis parlamendi praegusel koosseisul jätkata LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise uurimise ajutise komisjoni antud mandaadi täitmist ja rakendamist ning seega tagada parlamendi soovituste järgimine, uurida võimalikke uusi asjaolusid ning kasutada täiel määral ja arendada edasi oma uurimisõigust;

K.

arvestades, et Ameerika Inimõiguste Komisjoni hiljutistes resolutsioonides ja aruannetes seoses Guantánamo kinnipeetavate inimõigustega väljendati muret selle üle, et vähemalt mõned kinnipeetavad ei saa vajalikku arstiabi või taastusravi; arvestades, et ka OSCE/ODIHRi 2015. aasta aruandes väljendati muret Guantánamo kinnipeetavate inimõiguste pärast, sealhulgas õiglasest kohtupidamisest keeldumise pärast, ning arvestades, et ÜRO meelevaldsete kinnipidamiste töörühma otsustes on väidetud, et mitmeid inimesi peetakse Guantánamos kinni meelevaldselt;

L.

arvestades, et USA president Barack Obama lubas Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgeda 2010. aasta jaanuariks; arvestades, et 15. juunil 2009. aastal allkirjastasid EL ja selle liikmesriigid ning Ameerika Ühendriigid ühisavalduse Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ja edasise terrorismivastase koostöö kohta, mis põhineb ühistel väärtustel, rahvusvahelisel õigusel ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamisel; arvestades, et president Obama esitas 23. veebruaril 2016. aastal kongressile kava Guantánamo Bays asuva sõjaväevangla lõpliku sulgemise kohta, arvestades, et ELi liikmesriikide abi mõnede vangide ümberasustamisel on olnud piiratud;

M.

arvestades, et ükski osutatud liikmesriik ei ole USA Senati uuringu avaldamise järel viinud läbi täielikku ja tulemuslikku uurimist, et võtta kuritegude toimepanijad vastavalt rahvusvahelisele ja riiklikule õigusele vastutusele või tagada vastutus;

N.

arvestades, et on kahetsusväärne, et Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste ning justiits- ja siseasjade komisjoni teabekogumismissioon Bukaresti ei saanud külastada salastatud teabe riikliku registriameti (ORNISS) hoonet, mida on väidetavalt kasutatud LKA salajase kinnipidamiskohana;

O.

arvestades, et 11. veebruari 2015. aasta resolutsioonis Luure Keskagentuuri (LKA) piinamisvõtteid käsitleva USA Senati raporti kohta tegi Euroopa Parlament kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks jätkata koostöös väliskomisjoniga ja eelkõige inimõiguste allkomisjoniga uurimist vangide väidetava transpordi ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides LKA poolt ning anda sellest täiskogule aasta jooksul aru;

1.

rõhutab Atlandi-üleste suhete erakordselt suurt tähtsust ja strateegilist olemust ajal, kui kogu maailmas kasvab ebastabiilsus; on seisukohal, et neid ühistel huvidel ja ühistel väärtustel rajanevaid suhteid tuleb veelgi tugevdada, võttes aluseks mitmepoolsuse respekteerimise, õigusriigi põhimõtted ja konfliktide lahendamise läbirääkimiste teel;

2.

kordab, et mõistab karmilt hukka jõhkrate ülekuulamismeetodite kasutamise, mis on rahvusvaheliste õigusaktidega keelatud ning millega rikutakse muu hulgas õigust vabadusele, turvalisusele, inimlikule kohtlemisele, kaitsele piinamise eest, süütuse presumptsioonile, õiglasele kohtulikule arutamisele, õigusnõustamisele ja võrdsele kaitsele seaduse alusel;

3.

on tõsiselt mures, et aasta pärast USA Senati uuringu avaldamist on ELi liikmesriigid ja institutsioonid loiud tunnistama ja uurima aastatel 2001–2006 Euroopa territooriumil aset leidnud arvukaid inimõiguste rikkumisi ja piinamisi ning vastutusele võtma nende tegude kaasosalisi ja toimepanijaid;

4.

tunnustab Euroopa Inimõiguste Kohtu 23. veebruari 2016. aasta otsust kohtuasjas Nasr ja Ghali vs. Itaalia (44883/09), milles leitakse, et Itaalia ametivõimud olid teadlikud Egiptuse imaami Abu Omari piinamisest ning kasutasid ilmselgelt n-ö riigisaladuse põhimõtet tagamaks süüdlastele de facto karistamatus; kutsub Itaalia täitevvõime üles julgeoleku- ja luureteenistuse (SISMi) endise juhi ja tema asetäitja ning kolme endise SISMi liikme puhul riigisaladuse põhimõttest loobuma, et tagada takistusteta õigusemõistmine;

5.

peab kahetsusväärseks, et ainus parteideülene teabekogumismissioon Rumeeniasse korraldati 2015. aasta septembris; nõuab, et Euroopa Parlament korraldaks rohkem teabekogumismissioone USA Senati uuringus LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kaasosalistena nimetatud ELi liikmesriikidesse – Leetu, Poola, Itaaliasse ja Ühendkuningriiki;

6.

rõhutab, et Atlandi-ülene koostöö, mis põhineb selliste ühiste väärtuste nagu vabaduse ja julgeoleku, demokraatia ja põhiliste inimõiguste edendamisel, on ja peab olema ELi välissuhete üks peamisi prioriteete; kordab USA ja ELi 2009. aasta ühisavalduses võetud seisukohta, et ühised pingutused terrorismivastases võitluses peavad olema kooskõlas rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigusi käsitlevast õigusest ja humanitaarõigusest tulenevate kohustustega, ning see aitab meie riike tugevamaks ja turvalisemaks muuta; kutsub USA-d üles rakendama sellega seoses kõiki võimalikke meetmeid, et ELi kodanike õigusi austataks samamoodi kui USA kodanike õigusi;

7.

on kindlalt seisukohal, et Atlandi-üleses terrorismivastases võitluses tuleb mõlemal pool Atlandi ookeani elavate inimeste ühiseks hüvanguks järgida põhiõigusi ja põhivabadusi ning eraelu puutumatust, nagu need on tagatud ELi õigusega; nõuab, et Atlandi-ülesed partnerid jätkaksid terrorismivastase võitluse tõhustamise huvides poliitilist dialoogi terrorismivastase võitluse ja julgeoleku küsimustes, sealhulgas kodaniku- ja inimõiguste kaitse teemal;

8.

peab kahetsusväärseks, et rohkem kui aasta pärast seda, kui avaldati USA Senati uuring ning Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles USA-d kutsuti üles uurima ja menetlema LKA vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmidest tulenenud arvukaid inimõiguste rikkumise juhtumeid ning tegema koostööd kõikide taotluste lahendamiseks, mille ELi liikmesriigid esitavad seoses LKA programmiga, ei ole süüdlasi vastutusele võetud ja USA ei ole ELi liikmesriikidega koostööd teinud;

9.

kordab oma üleskutset USA-le: jätkata USA eelmise valitsuse korraldatud LKA vangide üleviimise ja salajase kinnipidamise programmidest tulenenud arvukate inimõiguste rikkumise juhtumite uurimist ja menetlemist ning teha koostööd kõikide taotluste lahendamiseks, mille ELi liikmesriigid esitavad seoses LKA programmiga kas teabe saamiseks, isikute väljaandmiseks või ohvritele mõjusate õiguskaitsevahendite tagamiseks; kutsub USA Senati luure erikomisjoni üles avaldama täies ulatuses oma uuringu LKA kinnipidamis- ja ülekuulamisprogrammi kohta; tõstab esile USA Senati põhijärelduse, et LKA rakendatud vägivaldsed ja seadusevastased meetodid ei aidanud saada luureteavet, mis oleks ära hoidnud edasisi terrorirünnakuid; tuletab meelde oma täielikult hukkamõistvat seisukohta inimeste piinamise ja sunniviisilise kadumise suhtes; peale selle kutsub USA-d üles järgima rahvusvahelist õigust seoses praegu väidetavate Guantánamos aset leidnud piinamise ja väärkohtlemise juhtumitega, muu hulgas arvestama ELi liikmesriikide korduvaid nõudmisi teabe saamiseks varem LKA salavanglates kinnipeetud isikute kohta ning piinamisküsimusi käsitleva ÜRO eriraportööri nõudmisi seoses tema mandaadiga Guantánamo uurimise ja LKA piinamise ohvrite küsitlemise osas;

10.

peab kahetsusväärseks, et lõpetati Euroopa Nõukogu peasekretäri korraldatud uurimine, mis oli algatatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 52 alusel, kuna mitmes ELi liikmesriigis on uurimised lõpule viimata ja vaja on sellega seoses rakendada täiendavaid järelmeetmeid; kordab seetõttu üleskutset liikmesriikidele: täielikku läbipaistvust tagades uurida väiteid, et nende territooriumil oli salajasi vanglaid, milles inimesi LKA programmi alusel kinni hoiti, ning võtta vastutusele isikud, kes olid vastavatesse operatsioonidesse segatud, ka avaliku elu tegelased, võttes sealjuures arvesse kõiki uusi avalikuks tulnud tõendeid (sealhulgas väljamaksed, mida mainitakse USA Senati erikomisjoni uuringu kokkuvõttes), ning nendib kahetsusega, et uurimised kulgevad aeglaselt, aruandekohustus on piiratud ja ülemäära palju tuuakse ettekäändeks riigisaladust;

11.

nõuab, et Leedu, Rumeenia ja Poola viiksid kiiremas korras läbi läbipaistvad, põhjalikud ja tulemuslikud kriminaaluurimised LKA salajaste kinnipidamisasutuste asjus oma territooriumil, võttes täiel määral arvesse kogu avalikustatud tõendusmaterjali, annaksid inimõiguste rikkumiste toimepanijad kohtu alla, laseksid uurijatel põhjalikult uurida inimeste üleviimiseks kasutatud lennuühendusi ja kontaktisikuid, kelle kohta on avalikult teada, et nad korraldasid niisuguseid lende või osalesid nendes, korraldaksid kinnipidamiskohtade ja neis kinnihoitud isikutele osutatud arstiabi kohtumeditsiinilise uurimise, analüüsiksid telefonikõnede salvestusi ja rahaülekandeid, vaataksid läbi võimalike kannatanute taotlused kannatanu staatuse saamiseks või uurimises osalemiseks ning tagaksid kõigi asjaomaste kuritegude arvessevõtmise, kaasa arvatud kinnipeetute üleviimisega seotud teod, või avaldaksid seni korraldatud uurimiste järeldused;

12.

nõuab Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt Poola ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu langetatud kohtuotsuste täielikku ja kiiret täitmist, mis muu hulgas hõlmaks kiirete üksik- ja üldmeetmete järgimist; kordab Euroopa Nõukogu ministrite komitee nõudmist, et Poola peab USAlt taotlema ja saama diplomaatilise tagatise surmanuhtluse kohaldamata jätmise kohta ja kinnituse õiglase kohtumõistmise kohta ning peab korraldama õigeaegsed, põhjalikud ja tulemuslikud kriminaaluurimised, tagama kõigi asjaomaste kuritegude käsitlemise, ka kõigi kannatanutega seoses, ning andma inimõiguste rikkumiste toimepanijad kohtu alla; tervitab endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kavatsust luua ajutine sõltumatu uurimisorgan ning nõuab selle organi kiiret loomist rahvusvahelise abi ja osalusega;

13.

tuletab meelde, et Rumeenia salateenistuse endine juht Ioan Talpes on Euroopa Parlamendi delegatsioonile tõendatavalt tunnistanud, et oli täiesti teadlik LKA kohalolust Rumeenia territooriumil, ning möönnud, et ta oli andnud loa üks valitsusele kuuluv hoone LKAle „rentida“;

14.

peab murettekitavaks, et liikmesriikide parlamentide ja kohtute uurimisi mõne liikmesriigi LKA programmiga seotuse selgitamiseks on takistatud, ja et dokumente on lubamatult salastatud, mille tulemusena inimõiguste rikkumiste toimepanijad võivad tegeliku karistuseta jääda;

15.

tuletab meelde, et Euroopa Inimõiguste Kohus on oma 24. juuli 2014. aasta kohtuotsuses selgesõnaliselt tunnistanud, et avalikud allikad ja kumulatiivsed tõendid, mis aitavad paremini selgitada ELi liikmesriikide seotust LKA vangide üleviimise programmiga, on kohtumenetlustes vastuvõetav tõendusmaterjal, eriti juhtudel, kui ametlikud riiklikud dokumendid on „riigi julgeoleku“ kaalutlustel avalikkusele või kohtu-uurimisele suletud;

16.

tunnustab Rumeenia seniseid jõupingutusi ning kutsub Rumeenia Senatit üles kustutama oma 2007. aasta aruande nende osade salastatuse, mis on veel salastatud – eelkõige aruande lisad, millel põhinevad Rumeenia Senati uuringu järeldused; kordab oma üleskutset Rumeeniale: uurida väiteid salajase vangla olemasolu kohta, võtta vastutusele isikud, kes osalesid sellega seotud operatsioonides, võttes sealjuures arvesse kõiki uusi avalikuks tulnud tõendeid, ning viia uurimine võimalikult kiiresti lõpule;

17.

märgib, et Leedu Seimi riigi julgeoleku ja kaitse komisjoni andmed, mis koguti uuringu käigus, mille eesmärk oli selgitada Leedu seotust LKA salajase kinnipidamise programmiga, on avalikustamata, ning nõuab nende andmete avaldamist;

18.

väljendab pettumust, et hoolimata mitmest taotlusest (Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni esimehe kiri Rumeenia välisministrile ning teabekogumismissiooni ajal välisministeeriumi riigisekretärile saadetud taotlus) ei saanud teabekogumismissiooni liikmed külastada Bright Light-nimelist hoonet, mis teadete, sealhulgas ametlike teadete kohaselt oli olnud kasutusel kinnipidamiskohana;

19.

kutsub kõiki Euroopa Parlamendi liikmeid üles täielikult ja aktiivselt toetama ELi liikmesriikide LKA salajase kinnipidamise ja erakorralise üleviimise programmis osalemise uurimist ning eriti nende isikute osa uurimist, kes olid uuritavate sündmuste toimumise ajal asjaomaste riikide valitsusametites;

20.

palub komisjonil ja nõukogul teavitada Euroopa Parlamendi täiskogu hiljemalt 2016. aasta juuni lõpuks järelmeetmetest, mida on võetud soovituste ja nõudmiste põhjal, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi uuringus LKA poolt vangide väidetava transportimise ja ebaseadusliku kinnipidamise kohta Euroopa riikides, samuti parlamendi hilisemates resolutsioonides sisalduvate soovituste ja nõudmiste põhjal, ning teavitada parlamenti ka liikmesriikides korraldatud uurimiste ja menetluste tulemustest;

21.

nõuab ELi ja USA parlamentide korrapärase struktureeritud dialoogi, eelkõige Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni ning USA Kongressi ja Senati vastavate komisjonide dialoogi tugevdamist ning kõigi koostöö- ja dialoogivõimaluste kasutamist õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi raames; tervitab sellega seoses õigusloojate Atlandi-ülese dialoogi 78. kohtumist Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel, mis toimub 26.–28. juunini 2016 Haagis, kuna see on hea võimalus koostöö tugevdamiseks, võttes arvesse asjaolu, et terrorismivastane koostöö on Haagis toimuva arutelu koostisosa;

22.

tuletab meelde, et läbipaistvus on iga demokraatliku ühiskonna tingimatu alus – vältimatu eeltingimus valitsuse vastutuse tagamiseks oma kodanike ees; on seetõttu sügavalt mures valitsuste üha suureneva kalduvuse pärast kasutada lubamatult „riigi julgeoleku“ ettekäänet – ainuüksi või eelkõige kodanike (kelle ees valitsus peab vastutama ja aru andma) või kohtute (kes on riigi seaduste valvurid) poolse avaliku kontrolli tõkestamise eesmärgil; juhib tähelepanu sellele, et demokraatliku vastutuse ja aruandekohustuse mehhanismide väljalülitamine, mis tegelikult vabastab valitsuse aruandekohustusest, on väga ohtlik;

23.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et USA presidendi võetud kohustust Guantánamo kinnipidamiskeskus 2010. aasta jaanuariks sulgeda ei ole seniajani täidetud; kordab oma üleskutset USA ametiasutustele: vaadata läbi sõjaväeliste komisjonide süsteem, et tagada õiglane kohtupidamine, sulgeda Guantánamo ning keelata igasugune piinamine, väärkohtlemine ning ilma kohtumõistmiseta tähtajatu kinnipidamine;

24.

peab kahetsusväärseks, et USA valitsusel ei ole õnnestunud saavutada ühte oma peamist eesmärki – sulgeda Kuubal USA Guantánamo Bay sõjaväebaasis asuv kinnipidamiskeskus; toetab ja innustab kõiki edasisi jõupingutusi, et see kinnipidamiskeskus sulgeda ning tagada nende kinnipeetavate vabastamine, kellele ei ole süüdistust esitatud; kutsub USAd üles tegelema rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide tõstatatud probleemidega, mis puudutavad Guantánamo kinnipeetavate inimõigusi, sealhulgas vajaliku arstiabi kättesaadavust ja taastusravi andmist piinamise tõttu kannatanud kinnipeetavatele; rõhutab, et president Obama kinnitas 20. jaanuaril 2015 peetud kõnes riigi olukorra kohta oma kindlat tahet täita 2008. aasta valimiskampaania ajal antud lubadus sulgeda Guantánamo Bay vangla, ning tunnustab ka kava, mille president 23. veebruaril 2016 USA Kongressile saatis; kutsub ELi liikmesriike üles andma varjupaika nendele vangidele, kes on ametlikult otsustatud vabastada;

25.

kordab oma kindlat veendumust, et tavalised, tsiviilkohtualluvuses toimuvad kriminaalmenetlused oleks parim viis Guantánamo kinnipeetavate staatuse selgitamiseks; rõhutab, et USA poolt kinnipeetavatele tuleks viivitamatult esitada süüdistus ja nende üle kohut mõista vastavalt rahvusvahelistele õigusriigi normidele, või tuleks nad vabastada; rõhutab seoses sellega, et samu õiglase kohtupidamise norme tuleb ilma diskrimineerimata rakendada kõigi suhtes;

26.

kutsub USA ametivõime üles Guantánamo Bay kinnipeetavatele surmanuhtlust mitte määrama;

27.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA sõjaväeliste komisjonide ametkonnale (US Convening Authority for Military Commissions), USA riigisekretärile, USA presidendile, USA Kongressile ja Senatile, ÜRO peasekretärile, piinamisküsimusi käsitlevale ÜRO eriraportöörile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile ning Ameerika Inimõiguste Komisjonile.