2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/174

Raportöör:

Gabriel SARRÓ IPARRAGUIRRE

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kooskõlas oma varasema arvamusega lossimiskohustuse kohta, (1) milles ta kutsus üles võtma vajalikud paindlikkust võimaldavad meetmed lossimiskohustuse järkjärgulise kehtestamise hõlbustamiseks, ettepanekut pikendada täiendavalt kolme aasta võrra Euroopa Komisjoni volitust võtta delegeeritud õigusaktidega vastu tagasiheitekavad.

1.2.

Sellegipoolest on oht, et kavandatud kolmest aastast ei piisa, et võtta vastu kõik mitmeaastased piirkondlikud kavad, ja et 2020. aasta lõpus valitseb praegusega sarnane olukord. Komitee oleks eelistanud volituse pikendamist kauemaks ajaks.

2.1.

Lossimiskohustuse järkjärgulise täitmisega (esimesed komisjoni delegeeritud määrused tagasiheitekava kehtestamise kohta jõustusid 1. jaanuaril 2015) on kaasnenud hulk probleeme.

2.1.1.

Kõige tõsisemaid probleeme on kahtlemata tekitanud ja tekitavad tulevikus veelgi püüki piiravad liigid (choke species), st liigid, mille püügiks on ettevõtjale eraldatud väike kvoot või kvooti üldse ei ole eraldatud, ent mis siiski satuvad võrkudesse või muudesse püügivahenditesse. Määrusega hõlmatud paindlikkusmehhanismid on täiesti ebapiisavad selleks, et tulla toime kõnealuse olukorraga. Kui 2019. aastal jõustub täielikult lossimiskohustus, tuleb paljudel kalalaevadel jääda sildununa sadamasse, ilma et nad saaksid minna kalapüügile, sest kuigi neil on oma sihtliikide kvoodid jäänud lõpuni kasutamata, on nad ammendanud oma kaaspüügi liikidele kehtestatud äärmiselt väikese kvoodi.

2.1.2.

Veel üks seni lahendamata küsimus on kalasadamate ja neis asuvate oksjonihoonete kohandamine selliste liikide müügile, mis tavapäraselt heideti tagasi vette ja mis tuleb nüüd lossida. Samuti põhjustab väikeste kalade muuks kui inimtoiduks müügi piiramine täiendavaid probleeme, sest paljudes ELi sadamates ei ole taristut ega ettevõtjaid seda liiki tooraine turustamiseks.

2.1.3.

Lisaks kasvab vajadus parda laoruumi järele ja eelkõige nende töötajate töökoormus, kes peavad rohkem tegelema sorteerimisega liigi ja suuruse järgi, mille tagajärjel suurenevad stress ja ohud.