2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/139

Raportöör:

Philip VON BROCKDORFF

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus kavandatava määrusega ja selle eesmärgiga edendada investeeringuid kogu ELis, kuid pole kindel, kas algatusest tulenevad investeeringud jäävad EL piiresse.

1.2.

Komitee kiidab heaks mis tahes püüdlused innustada ELi kodanikke tagama endale pensionipõlveks piisav sissetulek. Samas ei ole komitee aga kindel, kuidas hakkab üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkumine mõjutama tööjõu liikuvust ELis.

1.3.

Komitee nendib, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted on atraktiivsed tõenäoliselt piiratud hulgale rühmadele, eelkõige ringireisivatele spetsialistidele, kes töötavad elu jooksul mitmes liikmesriigis, ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Kõik jõupingutused tuleb suunata sellele, et julgustada liikmesriike kehtestama seda liiki tootele õiglast maksustamist. Lisaks rõhutab komitee, et kõnealust algatust ei tohiks mingil juhul tõlgendada riiklike või tööandjapensionide olulisuse vähendamisena.

1.4.

Komitee rõhutab vajadust tagada pensionikogujatele tarbijakaitse ja riskimaandamismeetmed nii tööeas kui ka pensionipõlves. Vägagi soovitatav on ka suurem selgus selle osas, mis on tagatud vaikevaliku puhul. Oleks hea, kui komisjon tegeleks selle küsimusega võimalikult varases etapis.

1.5.

Komitee rõhutab ka EIOPA (1) rolli turu ja riikide järelevalvekorra järelevalves, eesmärgiga saavutada kogu ELis lähenemine ja järjepidevus, eriti seoses üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete juhtimisstruktuuriga iga pakkuja puhul.

1.6.

Pidades silmas asjaolu, et kohustuslike, tööandjapoolsete ja personaalsete pensionisüsteemide koostoime on liikmesriigiti erinev, soovitab komitee, et pensionitoodete pakkujad oleksid suutelised kohandama oma üleeuroopalisi personaalseid pensionitooteid riiklike turgude järgi, võttes samas arvesse eespool nimetatud vajadust lähenemise ja järjepidevuse järele. Samal ajal tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta riiklike pensionisüsteemide struktuuri, et takistada häireid ja moonutavat konkurentsi.

1.7.

Komitee pole kindel, kas üleeuroopalised personaalsed pensionitooted toovad kaasa märgatava erinevuse liikmesriikides, kus sõltutakse olulisel määral kohustuslikust pensionikindlustusest ja kus pole tugevaid personaalse pensionikogumise traditsioone. Seepärast on liikmesriikidel äärmiselt oluline roll üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete edendamisel.

1.8.

Komitee on seisukohal, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted ei tohiks olla vaid nende variantide edasiarendus, mis on praegu saadaval inimestele, kes valivad vabatahtlikud personaalsed pensionikogumisskeemid.

1.9.

Pensionitoodete atraktiivsuse suurendamiseks rõhutab komitee tarbijakaitse olulisust. Sellega seoses peab komitee vajalikuks selgust selles osas, kas pakutud 1,5 % rakendub ühtse protsendimäärana või kohaldatakse absoluutsumma ülempiiri. Komisjon peaks samuti uurima pakkuja vahetamise tasust loobumist pärast teatud ajavahemiku möödumist hoiustajate ja personaalsete pensionitoodete huvides. Lisaks sellele tuleb määruses sätestada põhieeskirjad kogutud varale ligipääsu kohta hoiustaja pärijate jaoks pärast hoiustaja surma.

2.1.

Hinnanguliselt kogub praegu pensionipõlveks raha vaid umbes 27 % ELi 243 miljonist 25–59aastasest kodanikust. Euroopa Komisjon on seisukohal, et üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkumine innustaks inimesi rohkem pensioniks koguma. Sel eesmärgil avaldas Euroopa Komisjon 29. juunil 2017 ettepaneku võtta vastu määrus, milles sätestatakse raamistik uue üleeuroopalise personaalse pensionitoote jaoks. Ettepanek on täielikult kooskõlas ELi 2015. aasta tegevuskavaga kapitaliturgude liidu loomiseks ning selle eesmärk on personaalse pensionikindlustuse turu suurendamine 2030. aastaks 2,1 triljoni euroni.

2.2.

Kui määrus vastu võetakse, võimaldab see pakkuda üleeuroopalisi personaalseid pensionitooteid kõigis liikmesriikides. Kavandatava määrusega luuakse raamistik ELi-ülese vabatahtliku süsteemi jaoks, mis lisandub olemasolevatele personaalsetele pensioniskeemidele. Üleeuroopalised personaalsed pensionitooted ei asenda riiklikke pensionistruktuure. Nad täiendavad olemasolevaid personaalseid pensioniskeeme. Üleeuroopalisi personaalseid pensionitooteid hakkavad aga pakkuma eri liiki pakkujad – kindlustusandjad, varahaldurid ja pangad. Neid hakataks turustama ja neid oleks võimalik veebi teel osta kõigis liikmesriikides.

2.3.

Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava olulise osana pakuksid üleeuroopalised personaalsed pensionitooted pikaajalisi investeerimis- ja kasvuvõimalusi ELi-ülesel kapitaliturul, kus kapitalivood liiguvad üle kogu ELi. See hoogustaks äriinvesteeringuid ja tagaks kapitali taristuprojektidele. Nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute suurenemine võib aidata luua kogu ELis rohkem töökohti.

2.4.

Komisjoni ettepanek hõlbustaks pakkujatel pensionivarade ühendamist, mis tooks pakkujatele kaasa suurema mastaabisäästu ja madalamad kulud, aga ka suurema konkurentsi, kuna pensioniturule tulevad uued pakkujad. Kui pakkujaid oleks praegusest rohkem, tagaks pakkujatevaheline suurem konkurents pensionikogujatele madalamad hinnad, ja võimalik, et ka pensionikogujate tulu oleks suurem. Väga oluline on aga see, et hoiustajad oleksid täiesti teadlikud oma üleeuroopalise personaalse pensionitootega seotud riskidest ja tingimustest.

2.5.

Suurem valikuvõimalus, lihtsus, madalamad hinnad ja võimalik, et ka suurem tulu pensionikogujatele võib innustada rohkem inimesi selliseid tooteid ostma kas pensionilisa saamiseks (kui eeldatakse, et pensionipõlves pole sissetulek piisav) või pensionipõlves sissetuleku tagamiseks (kui inimesel puudub kohustuslik pensionikindlustus või tööandjapensioni skeem).

2.6.

Komisjon on seisukohal, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted on tõenäoliselt atraktiivsed eelkõige ringireisivatele töötajatele, kes töötavad elu jooksul mitmes riigis, ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Need tooted võivad luua täiendavaid pensionikogumise võimalusi liikmesriikides, kus personaalsete pensionitoodete kasutamine on praegu piiratud.

2.7.

Kuigi kavandatava määrusega nähakse tarbijate kaitsmiseks ette standardsed tooteomadused, võimaldab kavandatav raamistik pensionitoodete väljatöötamisel suuremat paindlikkust.

2.8.

Kavandatavas määruses on sätestatud järgmised olulised punktid.

2.9.

Komisjon on ka seisukohal, et uute üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete konkurentsivõime ja atraktiivsuse seisukohalt on äärmiselt oluline soodne maksukeskkond, ning soovitab liikmesriikidel rakendada üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete puhul samasugust maksustamise korda kui võrreldavate kodumaiste toodete puhul. Teise võimalusena peaksid nad juhul, kui eri personaalseid pensioniskeeme maksustatakse erinevalt, pakkuma võimalikult suurt maksusoodustust (2).

3.1.

Personaalsed pensionitooted ei ole kogu ELis täielikult välja töötatud. Neil võib aga olla äärmiselt oluline osa töötajatele pensionipõlves piisava sissetuleku tagamisel riikides, kus kohustuslik või tööandjapensionikindlustus on kehv või vähe arenenud. Lisaks ollakse laialdaselt seisukohal, et mitme sambaga pensionisüsteemid on kõige tõhusam viis, kuidas tagada inimestele kestlik ja piisav pension.

3.2.

Seepärast kiidab komitee heaks mis tahes püüdlused innustada ELi kodanikke tagama endale pensionipõlveks piisav sissetulek. Rahvastiku vananemise ja väheneva sündimuse tõttu peavad tulevased põlvkonnad võib-olla selle kinni maksma, kui just inimesed kauem ei tööta. Kõigis liikmesriikides, eriti nendes, kus mitme sambaga pensionisüsteem ei ole täielikult välja kujunenud või kus peamiselt sõltutakse kohustuslikust pensioniskeemist, on igati mõistlik innustada inimesi ise pensioniks säästma.

3.3.

Komitee avaldab heameelt ka eesmärgi üle võtta üleeuroopalised personaalsed pensionitooted kasutusele võimaliku viisina nii erapensionide hõlmavuse kui ka raha pikaajalisteks investeeringuteks suunamise suurendamiseks. Suurem pikaajaline hoiustamine võib mõjuda positiivselt ka riikide majandusele.

3.4.

Komitee on teadlik asjaolust, et Euroopa pensionimaastik on hetkel killustatud. Mõnes riigis on kodanikel võimalik valida mitme personaalse pensionitoote vahel, teistes on neid aga väga vähe. Väga erinevate Euroopa ja riiklike eeskirjade ning mitmesuguste maksustamiskordade tõttu on finantsvara ülekandmine ELis piiratud, osalt seetõttu, et pensionitooted pole isiku tööea vältel kogu ELis ülekantavad. Eeldades, et komisjoni prognoosid on õiged, aitaksid üleeuroopalised personaalsed pensionitooted koos muude meetmetega, mis on osa suuremast reformide paketist, suurendada sääste 2030. aastaks 700 miljardilt eurolt enam kui 2 triljonile eurole. See hoogustaks oluliselt investeeringuid kogu ELis.

3.5.

Komitee nendib ka, et komisjoni ettepaneku eesmärk on suurendada pakkujate arvu. Suurem konkurents üle ELi peaks aitama hindu alandada, tagades samas teatava kindluse kogu ELis kindlustusandjate, investeerimisühingute, pensionifondide, varahaldurite ja pankade pakutavate pensionitoodete kvaliteedi osas. Suurem piiriülene konkurents on äärmiselt oluline ja võib kodanikele kaasa tuua ilmseid eeliseid, sh väiksemad kulud, suurema tootevaliku ja pensionikindlustuse ülekantavuse.

3.6.

Hea on ka see, et kaitsemeetmeid peetakse oluliseks, samuti on kasulik kogu ELi hõlmava järelevalveasutuse poolne kontroll. Komitee eeldab, et EIOPA etendab olulist osa pakkujate ja turu järelevalves.

3.7.

Komitee juhib tähelepanu ka sellele, kui oluline on tarbijakaitse pensionikogujatele selge teabe andmise näol ning kapitali kaitse madala riskiga investeerimise standardvariandi raames; teave kogunenud säästude kohta; lihtsamad haldusmenetlused ja kasutajasõbralikumad menetlused kaebuste ning pensionikogujate ja pakkujate vaheliste vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks; ühelt pakkujalt teisele ülemineku mõistlik kulu ning pensionikogujate kaitse näiteks puude või terviseprobleemide tõttu kogumisskeemist loobumise korral.

3.8.

Kuna üleeuroopalised personaalsed pensionitooted peaksid olema teise riiki ülekantavad, on komitee seisukohal, et võimalus pakkujaid piiriüleselt vahetada võib aidata edendada tööjõu liikuvust, ehkki pole teada, mil määral see suurendaks tööturu liikuvust.

3.9.

Komitee on nõus, et kõnealune ettepanek võib olla oluline uute kapitalifondide loomise seisukohalt. Seni pole kapitaliturgude liit selliste algatustega nagu riskikapitalifondide eeskirjade liberaliseerimine ja väikeettevõtetel väärtpaberite börsil noteerimise hõlbustamine kuigi palju edu saavutanud. Komitee on seisukohal, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted võivad oluliselt kaasa aidata uute finantseerimisallikate loomisele, mida saaks suunata investeeringuteks.

3.10.

Komitee nendib ka, et see algatus on asjakohane ka Brexiti-järgse stsenaariumi korral. Kapitaliturgude liidu eesmärk oli vähemalt osaliselt Mandri-Euroopa turgude lähendamine Ühendkuningriigile. Nüüd, kui läheneb Ühendkuningriigi EList väljaastumine, on üleeuroopalise kapitalituru väljakujundamine muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Üleeuroopalised personaalsed pensionitooted võetakse kasutusele väga sobival ajal, pidades silmas asjaolu, et juhtivad finantsasutused suunavad oma äritegevuse Ühendkuningriigist teistesse liikmesriikidesse. Kõik see võib aidata hõlbustada kapitali liikumist kogu ELis, nii et pangakapitalist sõltutakse vähem.

3.11.

Komitee nendib, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted on atraktiivsed tõenäoliselt piiratud hulgale rühmadele, eelkõige ringireisivatele spetsialistidele, kes töötavad elu jooksul mitmes liikmesriigis, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nende riikide inimestele, mille turgudel pole personaalseid pensionitooteid välja arendatud. Komitee mõistab aga, et komisjon peab sama tähtsaks tööandjapensione, nagu on rõhutatud muudetud direktiivis tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, milles on sätestatud põhilised juhtimisnõuded tööandjapensionifondidele. Nagu kõnealuse muudetud direktiivi puhul, on ka kavandatava määruse eesmärk muu hulgas parandada juhtimist ja suurendada läbipaistvust, edendada piiriülest tegevust ja arendada täiendavaid üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkujaid pikaajalisteks investoriteks.

4.1.

Komitee on seisukohal, et üleeuroopalised personaalsed pensionitooted ei tohiks olla vaid nende variantide edasiarenduseks, mis on saadaval inimestele, kes valivad vabatahtlikud personaalsed pensionikogumisskeemid. Üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete ning nende abil säästmise eeliste propageerimisel on äärmiselt oluline liikmesriikide roll. Võrdse kohtlemise põhimõtte alusel võib komisjon nõuda, et üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete suhtes rakendataks samasuguseid maksusoodustusi, nagu liikmesriigid tagavad oma võrreldavatele riiklikele toodetele. Neil juhtudel, kui üleeuroopaline personaalne pensionitoode ei vasta kõigile kriteeriumitele, mis on vajalikud riiklike pensionitoodete maksusoodustuse saamiseks, kutsub komisjon liikmesriike üles võimaldama sellele sama maksusoodustust, mis on riiklikel pensiontoodetel.

4.2.

Komitee pole kindel, kas üleeuroopalised personaalsed pensionitooted toovad kaasa märgatava erinevuse liikmesriikides, kus sõltutakse olulisel määral kohustuslikust pensionikindlustusest ja kus pole tugevaid personaalse pensionikogumise traditsioone. Nagu eespool öeldud, on üleeuroopalised personaalsed pensionitooted tõenäoliselt atraktiivsed pigem füüsilisest isikust ettevõtjatele ja ringireisivatele spetsialistidele, samal ajal kui madalapalgalised, ebakindlate või ajutiste lepingute alusel töötavad inimesed ja hooajatöötajad ei saa endale tõenäoliselt personaalset pensionitoodet lubada.

4.3.

Seetõttu rõhutab komitee, kui oluline on anda tööeas kodanikele varakult säästma hakkamiseks stiimul, mida liikmesriigid saavad teha oma kodanikele maksukrediiti tagades. Komitee soovitab ka anda kodanikele professionaalseid juhiseid minimaalsete investeerimisperioodide määratlemiseks, et neil oleks võimalik saada kasu pikaajalistest investeeringutest.

4.4.

Komitee on nõus komisjoni ettepanekutega, mille eesmärk on tagada pensionikogujatele kuni viis investeerimisvarianti, mille puhul on risk maandatud. Siin on peamiseks probleemiks erinevused liikmesriikide vahel. Riigiasutused teevad jätkuvalt järelevalvet oma ringkonnas tegutsevate pakkujate üle ning seepärast on äärmiselt oluline EIOPA roll turu ja riikide järelevalvekorra järelevalves, eesmärgiga tagada lähenemine ning teatud järjepidevus liikmesriikide vahel.

4.5.

Komitee on nõus ka komisjoni põhjendusega, miks tuleks kehtestada üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete pakkujate suhtes asjakohane määrus, mis hõlmab toodete pikaajalist olemust ja nende asjakohaseid omadusi. Komitee tuletab meelde, et direktiiviga 2009/138/EÜ (Solventsus II) kehtestatud kogu ELi kindlustust reguleeriva korra eesmärk on välja kujundada ühtne ELi kindlustusturg ja edendada tarbijakaitset, kehtestades nn ELi passi (ühtse tegevusloa), mille alusel kindlustusandjad võivad tegutseda kõigis liikmesriikides, kui nad on ELi tingimused täitnud. Solventsus II eesmärk oli eelkõige kaitsta kliente olukorras, kus personaalsete pensioniskeemide peamised pakkujad on kindlustusandjad. Komitee on seisukohal, et ka teiste finantsasutuste suhtes peaksid kehtima samasugused ranged nõuded, et tagada samal tasemel kaitse.

4.6.

Komitee leiab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata väljamaksetele. Pensionikogujad, kes ostavad üleeuroopalisi personaalseid pensionitooteid, vajavad olulist tuge, et vastata küsimustele, kui palju on mugavaks pensionipõlveks tarvis ja milline on parim viis pensionivara kättesaamiseks. Et välja selgitada parimad väljamaksestrateegiad, tuleb õppida kogemustest tööandjapensionide puhul kasutatavate väljamaksekäsitlustega. Komitee peab selliseid strateegiaid pensionitoodete lahutamatuks osaks ning pensionile minejaid tuleks teavitada väljamaksete tegemise tavadest, eeskirjadest ja kaitsemehhanismidest.

4.7.

Äärmiselt olulised on finantsteadmised (3). Komitee on seisukohal, et üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete edukas kasutuselevõtt sõltub suuresti sellest, kas antav teave on piisavalt selge, et pensionikogujatel oleks võimalik tooteid võrrelda ja vastandada ning valida lõpuks oma vajadustele kõige paremini vastav toode. Lisaks tuleb see kogu ELis standardida, pidades silmas ülekantavuse olulisust.

4.8.

Äärmiselt vajalikuks peetakse lepingueelset teavet väljamaksete faasi ning maksustamise korra kohta. Ehkki komitee on nõus, et otsene vastutus kvaliteetse teabe esitamise eest lasub pakkujatel, on jätkuvalt ülioluline ka riigiasutuste roll. Pensionitooted on liikmesriikide sotsiaalpoliitika ja maksusüsteemi lahutamatu osa. Seepärast on tarvis igale liikmesriigile omast teabekäsitlust ning seega on riigiasutustel reaalne, kasulik ja konkreetne roll, tagamaks, et teave jõuab võimalike klientideni.

4.9.

Komitee leiab, et pakkuja vahetamise sätted tuleb muuta tarbija jaoks atraktiivsemaks ning need peavad andma tarbijale rohkem kaitset. Üleeuroopalise personaalse pensionitoote omanik peab saama igal ajal pakkujat vahetada. Sellega on seotud pakkuja vahetamise tasu küsimus. Komitee soovib saada seega selgust, kuidas kavandatud 1,5 % ülemmäära varast rakendatakse. 1,5 % ülemmäär võib tunduda mõistlik paberil, aga kui ei ole kehtestatud ülemmäära ka absoluutsummale, annaks ühtne protsendimäär tulemuseks selle, et hoiustajate tasu on kindlas suhtes nende hoiuse absoluutväärtusega. Komitee peab seda ebaõiglaseks ning see piiraks reaalselt hoiustajate võimalusi pakkujaid vahetada. Komisjon peaks samuti uurima pakkuja vahetamise tasust loobumist pärast teatud ajavahemiku möödumist hoiustajate ja personaalsete pensionitoodete huvides.

4.10.

Komitee leiab, et tingimused üleeuroopalise personaalse pensionitoote varale ligipääsuks hoiustaja surma korral peaksid olema selgelt reguleeritud. Vara tuleks õigustatud isikutele välja maksta kõige hiljem kaks kuud pärast vajalike dokumentide esitamist ning pakkuja ei tohiks selle eest tasu nõuda.

4.11.

Nagu varem öeldud, on maksusoodustustel oluline osa selles, kas isik otsustab tarbimist piirata ja pensioniks säästa. Komitee on komisjoniga nõus selles osas, milline roll võib olla maksusoodustustel üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete edukuse määramisel. Komitee nendib aga, et kodanikele kõigile võimalikele maksusoodustustele juurdepääsu tagamine on liikmesriikide ülesanne.

4.12.

Kuna üleeuroopalised personaalsed pensionitooted on suunatud peamiselt liikuvatele spetsialistidele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes võivad sissemaksed üleeuroopalisse personaalsesse pensionitootesse endale lubada, on komitee arvamusel, et liikmesriikide poolt võimaldatud maksusoodustused diskrimineerivad madalama sissetuleku saajaid, kellel ei ole võimalusi üleeuroopalise personaalse pensionitootega liituda. Seda silmas pidades peaksid liikmesriigid hoolikalt kaaluma, kas anda selliseid maksusoodustusi.

4.13.

Komitee tõdeb, et pensionitoodetega kaasneb nende pikaajalise olemuse tõttu mõningane risk. Samas aitaks toote keerukuse teatav tase riske ja ebakindlust oluliselt vähendada, võttes samas arvesse pensionikogujate vajadusi ja eelistusi. Riskide vähendamine on eriti oluline isikute puhul, kellel pole varasemaid kogemusi pensionitoodetega, ning komitee on nõus võimalike variantidega, mida pensionikogujatele pakutaks, kusjuures üks neist peab olema investeerimise standardvariant, mille puhul pensionikoguja saab tagasi vähemalt investeeritud põhikapitali.

4.14.

Samuti tuleks vältida olukordi, kus tarbijakaitse tase varieerub sõltuvalt üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkujast. Komitee leiab, et finantsasutused, kes pakuvad pikaajalisi pensionitooteid, peaksid alluma põhimõttele „samad riskid, samad reeglid“.

4.15.

Komitee rõhutab ühenduse Better Finance (hoiustajate ja finantsteenuste kasutajate Euroopa föderatsioon) (4)9. oktoobri 2017. aasta pressiteates välja toodud asjaolu, et pikaajalised personaalsed pensionitooted „ei ole suutelised pakkuma piisavat asendussissetulekut, kuna nende pikaajaline tulu ei pruugi olla piisav või on mõnel juhul isegi negatiivne (pärast inflatsiooni maha arvestamist)“. Teenuseosutajate vastutus selle eest, et tagada hoiustajatele vajalik kaitse ja parim tulu, on üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete eduka kasutamise oluline tegur. Kuid kuna enamik Euroopa pensionifonde on praegusel hetkel investeeritud võlakirjadesse, ei näi väljavaated tulu parandamiseks vähemalt lühikeses ja keskmises perspektiivis olevat eriti head.

4.16.

Komitee täheldab ka, et kohustuslike, tööandjapoolsete ja personaalsete pensionisüsteemide rollid ja koostoime on igas liikmesriigis erinevad. Need on kujundanud riiklikke pensioniturge juba aastakümneid ning ei ole üllatav, et ELis leidub nii erinevaid pensionitooteid. Seda silmas pidades peavad pakkujad suutma kohandada oma üleeuroopalisi personaalseid pensionitooteid riiklike turgudega.