2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/111

Raportöör:

Paulo BARROS VALE

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks 2016. aasta konkurentsipoliitika aruande (1) sisu ja toetab seda põhimõtteliselt. Sellegipoolest väljendab komitee teatud muret seoses praeguse konteksti ja sellega, milline võiks Euroopa konkurentsipoliitika tema arvates olla.

1.2.

Komitee kiidab heaks komisjoni jõupingutused eeskirjade järgimise edendamisel ning seeläbi ausate ja vabade konkurentsitingimuste soodustamisel ning rahvusvahelise koostöö arendamisel.

1.3.

Komitee on seisukohal, et konkurentsipoliitikat tuleks paremini määratleda ning et paljudel juhtudel ei pea see sammu teiste liidu poliitikavaldkondadega, mis seda mõjutavad. Ettevõtjatel ja tarbijatel on mitmesuguseid probleeme, mis lähevad kaugemale valdkondadest, mida komisjon konkurentsipoliitika raames käsitleb, ning mõjutavad siseturgu. Üks näide sellest on maksundusest tulenevad probleemid.

1.4.

Komisjoni pädevus on piiratud, ent tal on algatusõigus ja ta võiks olla selle rakendamisel ambitsioonikam, et kooskõlastada konkurentsiteemat mitmesuguste Euroopa poliitikasuundade ja ka riiklike konkurentsiasutuste tegevusega. Selleks, et komisjon ja riiklikud konkurentsiasutused saaksid tegutseda tõhusamalt, tuleb Euroopa ja riiklikud konkurentsipoliitika strateegiad täielikult ühele joonele seada.

1.5.

Iga päev võib näha, et konkurents avaldab negatiivset mõju teatavatele kategooriatele, eeskätt VKEdele ja tarbijatele. Suurte turustuskontsernide kauplemistavad, mis agressiivsete läbirääkimiste tulemusel hävitavad väiksemad ettevõtjad ja piiravad tarbijate valikuid, ebaselged hinnakujundusskeemid, näiteks energia ja kütuste valdkonnas, mis kahjustavad ettevõtjaid ja tarbijaid, või dumping, mida täheldatakse jätkuvalt iseäranis jaemüügi- ja transpordisektoris – need on küsimused, mis nõuavad pädevate konkurentsiasutuste ja komisjoni pidevat tähelepanu ja tegutsemist.

1.6.

Ehkki on teada, et suurte ühenduste mõjuvõim võib tekitada konkurentsimoonutusi, otsustas komisjon toetada ühinemisi ja koondumisi, mille tulemusel tekkisid tõeliselt suured valdkondlikud osalejad. Komitee kutsub komisjoni üles looma nende protsesside raames tõepoolest tõhusaid lahendusi ja jälgima äärmiselt tähelepanelikult suurte kontsernide tegevust, veendudes, et järgitakse eeskirju ning tarbijate ja VKEdega seotud huve.

1.7.

Maksupoliitika ühtlustamine ei ole aluslepingu kohaselt võimalik. Erinevused kas otseses või kaudses maksustamises kahjustavad ettevõtjaid ja tarbijaid ning süvendavad ebakõla. Komitee kordab, et kui Euroopa hoiab maksunduse riikliku tasandi pädevusalas, siis tuleb konkurentsipoliitikaga tagada maksundusest tulenevate moonutuste vähendamine.

1.8.

Rahvusvaheline koostöö on erinevate kokkulepetega seotud läbirääkimiste käigus edasi arenenud. Komitee pooldab seda, et eesmärgiks seatakse tõelised liidud ja et sõlmitud kokkulepetes võetakse arvesse kaubanduslepingute sisu teemal juba toimunud põhjalikke arutelusid.

2.1.

Aruandes antakse üldine ülevaade meetmetest, mille komisjon on võtnud konkurentsi valdkonnas, ning võetakse kokku ulatuslikum töödokument 2016. aastal ellu viidud tegevuse kohta (2).

2.2.

Konkurentsipoliitika tähtsust tuletas meelde Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus 2016. aastal: „Võrdsed võimalused tähendavad ka seda, et tarbijad on kaitstud kartellide ja mõjuvõimsate ettevõtjate kuritarvituse eest. [---] Komisjon jälgib, et selline õiglus oleks paigas. See on konkurentsiõiguse sotsiaalne külg.“

2.3.

Aruanne koosneb kuuest osast: sissejuhatus; kuidas riigiabi kontrollimine aitab tagada kõigi jaoks tõeliselt võrdsed tingimused; digitaalsel ühtsel turul konkurentsi ja innovatsiooni ergutamine; liidu kodanike ja ettevõtjate mõju suurendava ühtse turu loomine; Euroopa energialiidu ja ringmajanduse potentsiaali rakendamine; Euroopa ja üleilmse konkurentsikultuuri kujundamine.

2.4.

Komitee kiidab aruande sisu üldiselt heaks. Seejuures on ta aga kriitiline pealkirja „Viljaka institutsioonidevahelise dialoogi toetamine“ all esitatud järgmise väite suhtes: „Samuti tagavad riigiabi eeskirjad võrdsed tingimused nii nendele pankadele, kes saavad riigiabi, kui ka nendele, kes riigiabi ei saa“. Riigiabi saanud pankadele kehtestati küll teatav arv tingimusi, ent ei saa kinnitada, nagu oleks nimetatud abi saanud pankadele ja teistele pankadele tagatud võrdsed tingimused. Konkurentsi on selgelt moonutatud ja kehtestatud parandusmeetmed leevendavad seda vaid vähesel määral.

3.1.

Komitee väljendab oma poolehoidu 2016. aasta konkurentsipoliitika aruandele, milles käsitletakse ettevõtjate ja kodanike elu seisukohast väga olulisi küsimusi.

3.2.

Euroopa tööstusstruktuur koosneb peamiselt VKEdest. Nemad on Euroopa majanduse tugisammas ja oma suuruse tõttu on nad ka ebaausa konkurentsi suhtes kõige haavatavamad.

3.3.

Jaemüügi sektoris kahjustab VKEsid eeskätt see, et suured jaemüügikontsernid kuritarvitavad turgu valitsevat seisundit – nad kasutavad ära oma tugevat läbirääkimispositsiooni ja rakendavad läbirääkimistel vastuolus kõikide konkurentsieeskirjadega kuritarvituslikke tavasid, mis jätkuvalt hävitavad väiketootjaid ja väikesi ettevõtteid, ning mõjutavad tarbijate valikuid ja huvisid. Komitee soovitab, et komisjon lisaks oma järgmistesse konkurentsipoliitika aruannetesse toiduainete tarneahela toimimise analüüsi.

3.4.

Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja muude konkurentsi piiravate tavade leevendamises on väga oluline riiklike konkurentsiasutuste tegevus. Komisjon analüüsis riiklike konkurentsiasutuste suutlikkust ressursside, volituste ja tegevuse sõltumatuse seisukohast ning tulenevalt tõdemusest, et nende tõhusust oleks võimalik suurendada, tuleb võtta meetmeid. Komitee kinnitab, et ettevõtjate või tarbijate kaebusele reageerimise asemel võivad ja peavad riiklikud konkurentsiasutused tegutsema ennetavamalt, eeskätt, pidades silmas turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, mis läbirääkimiskohtumiste ajal pidevalt aset leiab. Järelevalve läbirääkimiste üle võiks soodustada teatavate turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtumite ennetamist, kaitstes väikseid ettevõtjaid ja tarbijaid.

3.5.

Selles valdkonnas on eriti oluline tagada, et tõepoolest jõustataks konkurentsieeskirjadega vastuolus olevate tavade ohvrite õigusi, sest ei 26. novembri 2014. aasta direktiiv 2014/104/EL ega soovitus ühiste põhimõtete kohta, mida kohaldatakse konkurentsieeskirjade rikkumise puhul kollektiivsete õiguskaitsevahendite suhtes, ei ole osutunud piisavaks, et tagada kõnealuste rikkumiste ohvritele nõuetekohane kollektiivkaitse.

3.6.

Mitmes sektoris on toimunud erinevaid ühinemisi ja koondumisi, mille tulemusel on tekkinud ülisuured osalejad, kes võivad mõjutada turu toimimist ja kahjustada konkurentsieeskirju. Komisjoni kutsuti üles väljendama teatavate menetluste suhtes oma seisukohta. Tegelikkuses takistati üksnes väheseid nendest toimingutest ja vastukaaluks nende lubamisele kehtestatud parandusmeetmed jäid allapoole ootusi. Ühelt poolt soovib komisjon õigustatult takistada kartelle, ent teiselt poolt lubab ta ühinemisi ja koondumisi, tasakaalustavaid meetmeid kehtestamata. Komitee on mures ohu pärast, et teatavates sektorites tekivad suured kontsernid, mis võivad tekitada tõsiseid konkurentsimoonutusi, hävitada palju VKEsid ja mõjutada tarbijate valikuid, ning kutsub komisjoni üles olema tähelepanelik.

3.7.

Liidu välissuhetest tulenevad konkurentsimoonutused mõjutavad nii selle importi kui ka eksporti. Euroopa turule sisenevad tooted, mis pärinevad riikidest, kus toimub endiselt sotsiaalne dumping, kasutatakse kuritarvituslikke keskkonnatavasid ja antakse riigiabi, mis Euroopa eeskirjade kohaselt oleks ebaseaduslik. Lisaks on eeskirju austavatel Euroopa ettevõtjatel raskusi teistele turgudele juurdepääsemisega, sest neil on ilmselgelt võimatu rakendada samu hindu kui nende konkurendid, kes on pärit soodsamate õigusaktidega riikidest või riikidest, kus õigusaktide järgimise kontroll ei ole tõhus.

3.8.

Siiski võivad konkurentsimoonutused tuleneda ka liidu enda eeskirjadest. See on nii näiteks REACH-määruse (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist) korral, mida kohaldatakse alates 31. maist 2018 ettevõtjatele, kes toodavad või viivad turule kemikaale nii ainetena kui ka segu või toote koostises, kui nende kogus ületab ühte tonni aastas. Selle määrusega kohustatakse ettevõtjaid registreerima Euroopa Kemikaaliametis (ECHA) kõik kemikaalid nii ainetena kui ka segu või toote koostises koguses rohkem kui üks tonn aastas, makstes seejuures vastavat litsentsitasu. Registreerijat käsitatakse aruande seadusliku valdajana, mistõttu on teave, mida see sisaldab, muutunud kaubaks, mida müüvad turul esmaregistreerijad, kes on tavaliselt suured ja majanduslikult mõjuvõimsad ettevõtjad. Tavaliselt, kui ettevõtja soovib kemikaali ECHA juures registreerida, teavitatakse teda, et ta peaks ühendust võtma juhtregistreerijaga, kes teavitab teda seejärel tema esitatud teabele juurde pääsemise maksumusest, mis võib ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse eurodesse kemikaali kohta. On sätestatud, et 12 või rohkem aastat tagasi määruse kohaselt tehtud registreeringuid võivad oma toodete registreerimiseks kasutada ka teised tootjad või importijad. Ent tegelikkuses nõuavad esmaregistreerijad selle kuupäeval lähenedes, mil REACH-määrus jõustub täiel määral kõikide kemikaalide suhtes, mida toodetakse või viiakse turule koguses, mis ületab ühte tonni aastas, nüüd sektori mikroettevõtjatelt ja VKEdelt suurte summade või isegi müügiprotsendi maksmist ECHA-le esitatud andmete kasutuslubade eest, kuigi need andmed peaksid olema avalikud ja tasuta kättesaadavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele, et ellu viia liidu loomise eesmärk, nimelt inimeste tervise ja keskkonna kaitse. Sellisel juhul võivad eeskirjad, mille eesmärk on inimeste tervise ja keskkonna parem kaitse kemikaalide kasutamisest tuleneda võivate ohtude eest, tekitada takistusi uute ettevõtjate turule sisenemisele ja kemikaalide vabale liikumisele ning see võib põhjustada olukordi, mis piiravad konkurentsi ja mille raames suured ettevõtjad kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit. Komitee nõuab, et pöörataks tähelepanu vajadusele korraldada REACH-määruse hindamine ja läbivaatamine, et kõrvaldada võimalikud konkurentsitakistused, mis võivad tuleneda selle õigusakti kohaldamisest.

3.9.

Jätkuvalt on päevakorras pankade koondumise ja neile antava riigiabi küsimus. Hiljutise finantskriisi ja selle mõju tõttu reaalmajandusele ja turgude usaldusele jälgitakse pidevalt sektoris kasutatavaid tavasid, mis on õigustatud põhjendatud kartuse tõttu, et uuesti võivad tekkida tõsised probleemid. Ajutine riigiabi on päästnud finantssektori kokkuvarisemisest. Pangad kandsid finantskriisi ajal märkimisväärset kahjumit ja nende marginaalid on nüüdseks vähenenud intressimäärade erinevuste praeguse taseme tõttu. Selle tegevusvaldkonna restruktureerimisega kaasnes teatavate pangaasutuste kadumine, aga ka koondumisi, mis võivad olla murettekitavad mitte üksnes finantssektori stabiilsuse poolest võimaliku uue kriisi korral tulevikus, vaid eeskätt ka seetõttu, et uute kontsernide suurus võib tekitada konkurentsi moonutavaid olukordi. Komitee kutsub komisjoni üles olema tähelepanelik ja ettevaatlik turgu valitseva seisundi võimaliku kuritarvitamise suhtes, mis võib kahjustada tarbijate huve ja ettevõtjate, eeskätt VKEde rahastamist.

4.1.1.

Riigiabi on oluline arenguvahend, kuna see võimaldab lähendada ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi ning edendada tööhõivet ja majandust. Neid piiratud vahendeid tuleb mõistlikult kasutada, minemata vastuollu heade konkurentsitavadega.

4.1.2.

Komitee kinnitab oma veendumust, et riigiabi käimasolevat ajakohastamist on vaja kooskõlastada strateegia „Euroopa 2020“ ning ühtekuuluvus- ja konkurentsipoliitika eesmärkidega, säilitades riigiabi olulise rolli sektorites, mis soodustavad Euroopa ja sotsiaalsete vajaduste täitmisele kaasa aitavate avalike teenuste arengut.

4.1.3.

Komitee on varem juba väljendanud toetust riigiabi ajakohastamisele. Praegu pooldab ta kohustust, et abi eraldamise eest vastutavad ametiasutused peavad edastama teavet abi kohta, mille summa on suurem kui 500 000 eurot (3).

4.1.4.

See teave on vastus ELi kodanike tajutavale probleemile, et neid ei teavitata eraldatud riigiabist piisaval määral (4). Praegu tuleb seda konsulteerimisvõimalust ning abi eraldamise ja tagasimaksmise eeskirju tutvustada, soodustades avaliku sektori vahendite nõuetekohase kasutamise läbipaistvust.

4.1.5.

Komitee toetab komisjoni tegevust võitluses sellise riigiabi vastu, mida eraldatakse eelotsuste teel, millega antakse ebaseaduslikke maksusoodustusi, ning maksustamise vältimise vastase meetmepaketi vastuvõtmisel, millega soovitakse tagada, et ettevõtjad maksavad makse seal, kus nad kasumit saavad, ja vältida agressiivset maksuplaneerimist (5).

4.2.1.

Tänu lairibavõrkude laiendamisele on digiteenuste turul üha tähtsam koht Euroopa ettevõtjate ja kodanike elus. Elektroonilist kaubandust kasutatakse üha enam ja konkurentsipoliitika abil püütakse tagada turu toimimist, kaitstes tarbijaid ja hoolitsedes selle eest, et kõige mõjuvõimsamad ettevõtjad ei hoidu eeskirjade täitmisest.

4.2.2.

Komitee kutsub komisjoni üles jätkama jõupingutusi võitluses asukohapõhise piiramise vastu, mis kahjustab elektroonilist kaubandust, sest see võib takistada tõelise digitaalse ühtse turu loomist. Üleilmsel turul ei tohi olla klientide mingitki laadi erinevat kohtlemist nende asukoha põhjal.

4.2.3.

Kuna digitaalset turgu valitsevad mõned üksikud tehnoloogiahiiud, siis on probleemiks tarbijate juurdepääsu tagamine parimatele toodetele ja hindadele ning uute toodete ja konkureerivate ettevõtjate turule sisenemine.

4.2.4.

Mõned broneerimisplatvormid on praegu hotelliettevõtjate jaoks suur mureallikas, sest need kuritarvitavad oma turgu valitsevat seisundit reisibroneeringute valdkonnas. Platvormid kohaldavad tasusid, mis ületavad märgatavalt reisibüroode tasusid, ja sunnivad hotelliettevõtjaid isegi rakendama kõigis müügikanalites sama tüüpi toa puhul sama tariifi. Komitee kutsub komisjoni üles uurima samaväärsuse klauslit ja kohaldatavaid tasusid, mis ohustavad vaba konkurentsi asjaomases sektoris.

4.2.5.

Komisjon jätkab oma uurimistööd Google’i (otsingumootori toimimine, piirangute kehtestamine teatavate kolmandate veebisaitide suutlikkusele kuvada Google’i konkurentide otsinguga seotud teateid, Androidi seadmete tootjatele ja mobiilivõrkude operaatoritele kehtestatud piiravad tingimused) ja Amazoni (kokkulepped kirjastajatega) tavade kohta, millega võidakse rikkuda kartellidevastaseid eeskirju. Hiljuti tehti Google’ile rekordiline 2,4 miljardi euro suurune trahv otsingumootorite turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest, mis seisnes ebaseadusliku eelise andmises teisele Google’i tootele, nimelt tema enda hinnavõrdlusteenusele.

4.2.6.

Google’il on otsingumootorite hulgas turgu valitsev seisund ning komisjon peab tagama, et seal tehtud otsingute tulemustes ei antaks kärbitud vastuseid, mis võivad piirata selle teabe kasutajate valikuid. Komisjon peab tähelepanu pöörama ka Booking.com veebisaidile, mis oma turgu valitsevat seisundit kuritarvitades mõjutab Euroopa turismivaldkonna pakkumisi puudutavaid otsingutulemusi, millel on iseäranis negatiivne mõju väiksematele turgudele ja ettevõtjatele.

4.2.7.

Telekommunikatsioonisektor on tarbijate ja ettevõtjate elus eriti oluline. Komitee juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et selle valdkonna turg ei ole endiselt ei avatud ega ka konkurentsivõimeline. Telekommunikatsioonivõrgu operaatorid kasutavad jätkuvalt vaba konkurentsi takistavaid tavasid, suurendades tariife lepingu kestuse ajal, andmata tarbijale eelnevalt mingitki teavet, mis võimaldaks tal nimetatud leping lõpetada, nagu on sätestatud eeskirjades. See hinnatõus on olnud eriti tundlik rändlustasude kaotamise kontekstis, mis tegelikkuses viis üldise hinnatõusuni, tuues kaasa negatiivseid tagajärgi isikute jaoks, kes ei reisi.

4.3.1.

Vaatamata viimastel aastatel tehtud jõupingutustele ei ole energia ühtset turgu endiselt välja kujundatud. Energia kõrge hind, eriti teatavates riikides, mõjutab tugevalt kodumajapidamiste ja ettevõtjate eelarvet, sest turgude liberaliseerimine ei ole kaasa toonud tariifide tegelikku vähendamist. Nende hindade tõttu säilib Euroopa ebasoodne positsioon teiste üleilmsete konkurentide suhtes energiakulu seisukohast.

4.3.2.

Energiatõhususe parandamine ja investeerimine taastuvatesse energiaallikatesse peavad jääma põhisuundadeks jõupingutustes, mida tehakse konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma Euroopa saavutamiseks – hoolimata keskkonnakaalutlustest seoses asjaomaste tehnoloogiate (fotoelektrilised akud ja elemendid) kasutamisel tekkivate jäätmete käitlemisega. Vaatamata tehnoloogia arengule ei ole taastuvad energiaallikad veel jõudnud arenguetappi, mis võimaldaks neil konkureerida fossiilkütuste ja tuumaenergiaga; nende edendamist tuleb jätkata ka selleks, et need muutuksid õiglasemal turul konkurentsivõimeliseks.

4.3.3.

Taastuvad energiaallikad ei ole mitte üksnes puhta energia allikad, vaid neid tuleks käsitada ka arenguvõimalusena kohalike kogukondade jaoks, et neile kasuliku detsentraliseeritud energiatootmismudeli raames võiksid neist saada ühtlasi nii energia tarbijad kui ka tootjad.

4.3.4.

Tehnoloogia on edasi arenenud ning päikesekiirgusest elektrienergia tootmine on muutunud juurdepääsetavamaks ettevõtjatele ja kodumajapidamistele, kes soovivad paigaldada jaamu oma tarbimise katmiseks, ent lubade eraldamine jaamade paigaldamiseks on piiratud teatava võimsusega ning see piirang vähendab huvi sellesse investeerida teatava suurusega ettevõtjate jaoks, kelle energiaarved võiksid märkimisväärselt väheneda või tugeva päikesevalgusega kuude ajal isegi praktiliselt nulli jääda.

4.3.5.

Lisaks peab Euroopa ka edaspidi säilitama oma energiasõltumatuse, tugevdades ühendusi, et vähendada oma haavatavust ja tugevdada konkurentsi.

4.3.6.

Komitee kordab, et eriti tuleb rõhutada ELi ees seisvaid suuri probleeme:

4.4.1.

Üleilmsel turul saab Euroopale jätkuvalt osaks ebaaus konkurents riikidest, mille sotsiaalsed ja keskkonnatavad on kuritarvituslikud. Lisaks olulisele sotsiaalsele aspektile on seoses liidu välissuhetest tulenevate konkurentsimoonutustega vaja otsustavat tegutsemist rahvusvahelise diplomaatia raames, et kaitsta nii impordi kui ka ekspordi vallas ettevõtjaid ja tarbijaid konkurentsi moonutavate tegurite eest.

4.4.2.

Komitee tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle osaleda aktiivselt konkurentsi valdkonnas tegutsevates rahvusvahelises organites, näiteks OECD konkurentsikomitee, Maailmapank, ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents ja rahvusvaheline konkurentsivõrgustik.

4.4.3.

Komitee tunneb heameelt ka komisjoni tegevuse üle Armeenia, Mehhiko, Indoneesia, Filipiinide ja Jaapaniga peetavate vabakaubanduslepingute läbirääkimiste ning tärkava turumajandusega riikidega tehtava tehnilise koostöö raames. Komitee kutsub vaid üles veenduma, et kokkulepetega ei tagataks mitte üksnes konkurentsitasakaal, kaitstes ettevõtjaid ja tarbijaid, vaid et nendega aidataks kaasa ka Euroopa majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.