13.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 345/15

Raportöör:

Milena ANGELOVA

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on hea meel, et VKEd on kuulutatud ELi majanduspoliitika keskpunktiks. Komitee hindab seda, et viimase aastakümne jooksul on nende toetamiseks võetud vastu arvukalt õigusakte ja eraldatud palju rahalisi vahendeid. Kuid komitee jagab VKEde kogukonnas sageli väljendatud arvamust, et VKEde poliitika kujundamisel ja rakendamisel esineb veel märkimisväärset ebatõhusust, mis takistab oluliselt toetusmeetmete mõju.

1.2.

Komitee hiljutised uuringud (1) on näidanud, et vastavalt ELi VKEde poliitikale ja praegustele toetusmehhanismidele käsitatakse suurt arvu Euroopa VKEsid homogeense rühmana ega erista VKEde määratluse alla kuuluvate ettevõtjate arvukate allrühmade erinevaid vajadusi. Kohandatud toetusmehhanismide näited on pigem haruldased. Kõigile sobiva lähenemise kasutamine ELi VKEde poliitika väljatöötamisel on tõsine probleem, mis takistab poliitikasuundi saavutamast nende soovitud mõju VKEdele (2). Seetõttu soovitatakse tungivalt, et lisaks tulevasele avalikule konsultatsioonile VKEde määratluse asjakohasuse üle tutvustataks VKEde poliitikat paremini ja suunataks see veelgi täpsemalt VKEde konkreetsetele vajadustele.

1.3.

Komitee hoiatab, et ELi VKEde poliitikas ja praegustes toetusmehhanismides on jätkuvalt ülekaalus bürokraatlik lähenemine ja halduseeskirjade keerukus, vaatamata ELi tasandil tehtavatele pidevatele jõupingutustele halduskoormust nii palju kui võimalik vähendada. ELi VKEd tunnevad sageli, et vastutavad ametnikud ei tea üldse, kuidas nende äriühingud tegelikult toimivad. Enamik ELi toetusmehhanisme ei näi sobivat selleks, et vastata VKEde tungivale vajadusele kiirete, selgete ja tõhusate lahenduste järele.

1.4.

Komitee väljendab muret asjaolu pärast, et teabevahetusprobleemide tõttu ei ole enamik VKEsid – peamiselt väikesed ja mikroettevõtjad – nende toetusvahendite ja -võrgustike olemasolust teadlikud. Seda saab lahendada suuremate jõupingutustega teadlikkuse suurendamiseks, täiendava toetusega, et võimaldada suuremale hulgale VKEdele juurdepääsu õigele teabele, VKEdega (tööandjad ja VKEde ühendused, kaubanduskojad) töötamisele keskendunud riikliku ja piirkondliku tasandi peamiste kohalike vahendajate ametiasutuste suurema pühendumisega ning kasutajasõbraliku ja ettevõtjate vajadustega kohandatud suurema toetuse pakkumisega. Enamik pakutavatest vahenditest on liiga keerukad, ebaselged ning kujunduselt ja sisult bürokraatlikud, et vastata VKEde vajadustele. Sellega tegelemiseks kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles kasutama parimal viisil Euroopa poolaastat, kohaldama süstemaatiliselt ja kõikjal partnerluse põhimõtet (3) ning kaasama kohustuslikus korras VKEsid esindavad organisatsioonid Euroopa, riiklikul ja piirkondlikul tasandil VKEde poliitika ja toetusmeetmete kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse. Riigipõhistes soovitustes tuleks järjekindlalt keskenduda VKEde toetamise meetmetele, et tagada asjakohane vorm, tõhus rakendamine ning tulemuste kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad.

1.5.

Komitee tunneb kahetsust selle pärast, et ELi VKEde poliitika edusammude seire on jätkuvalt killustunud. Kuigi VKEde ettevõtlustegevuse kohta kogutakse põhjalikku teavet, ei hõlma need andmed ELi toetusmeetmete mõju VKEde tegevusele ega seda, kui suurel määral on muutused VKEde arengus tingitud nimetatud meetmetest. Olemasolev teave on valdavalt kvantitatiivne ega puuduta kvaliteedi osa. Seetõttu ei paku see alust meetmete ja abivahendite tulemuslikkuse ja tõhususe nõuetekohaseks hindamiseks (4).

1.6.

Kooskõlas oma eelmiste arvamustega tunneb komitee muret selle pärast, et Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ rakendamine ei ole täielikult lõpule viidud (5). Saavutused erinevates valdkondades ei ole ühtlased, kusjuures kehvemad on tulemused ettevõtluse, ühtse turu ja rahastamisele juurdepääsu vallas. Olukord oskuste ja innovatsiooni ning riigi- ja avalike hangete valdkonnas on tegelikult alates 2008. aastast halvenenud (6). Kindlasti tuleks liikmesriike julgustada võtma asjakohaseid meetmeid ja kohaldama Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ VKEsid mõjutavate meetmete ja õigusaktide kavandamisel ja rakendamisel.

1.7.

1.7.1.

ELi VKEde poliitikas tuleks tunnistada Euroopa VKEde heterogeensust ja mitmekesisust. Sellega tuleks uurida mikroettevõtjate, pere- ja traditsiooniliste ettevõtete, sotsiaalsete ettevõtete, vabade elukutsete, füüsilisest isikust ettevõtjate ja kõigi muude üsna erinevate õiguslike vormide ja toimimismudelitega konkreetsete alarühmade konkreetseid vajadusi, et suuta pakkuda nende kasvu edendamiseks kohast poliitikameetmete paketti.

1.7.2.

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon hindaks, kas praegune väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlus vastab nende heterogeenusele, sektori iseärasustele, nende konkreetsetele omadustele ja mitmekesisusele viimase kümne aasta jooksul (7). Komitee nõuab VKEde jaoks selget, kooskõlastatud ja sidusat horisontaalset poliitikat, mis põhineb mitmeaastasel tegevuskaval.

1.7.3.

ELi VKEde toetusvahendid tuleks tõlkida ettevõtjate keelde, et need saaksid täita oma ülesannet majanduskasvu ja tööhõive edendamisel. Et tulla toime toetusmehhanismide tuvastatud liigse keerukusega, on oluline otsida selliste VKEde organisatsioonide abi ja nõuandeid, kes on kõige paremini kursis VKEde vajadustega, et ELi VKEde poliitika kõneleks ettevõtjate keeles. Selles osas toetuvad VKEd praegu riiklikele sotsiaalpartneritele, mis on oluline positiivne tegur nende seisukohtade edasi andmisel selle kohta, kuidas parandada VKEde edendamise poliitikat ja selleks nõuda, et neid kaasataks aktiivemalt riiklikesse reformikavadesse. Seepärast tuleks anda neile koos VKEde ühenduste, kaubandus- ja tööstuskodade ja muude VKEde vahendusorganisatsioonidega tugevam roll.

1.7.4.

ELi VKEde poliitikas tuleks teha rohkem jõupingutusi, teavitamaks saadavalolevast toetusest VKEsid – eriti nende kõige haavatavamaid allrühmi, nagu üheinimese ettevõtted ja mikroettevõtjad, väikese innovatsioonipotentsiaaliga traditsioonilised äriühingud, äärepoolsemate piirkondade äriühingud jne (8). Peamised tugivõrgustikud tuleks säilitada ja neid laialdaselt tutvustada, samuti muuta need VKEde jaoks kasutajasõbralikumaks ja laiahaardelisemaks. Komisjon peaks hoolikalt kaaluma potentsiaali tagada olemasolevate tugivõrgustike koordineerimine ühtse kontaktpunkti süsteemiks, võttes arvesse iga liikmesriigi olukorda.

1.7.5.

Väga oluline on luua tugev, paljusid sidusrühmi hõlmav partnerlus – VKEde platvormid – riikliku ja piirkondliku tasandi sotsiaalpartnerite ja avaliku ning erasektori sidusrühmadega, kes on kaasatud VKEde problemaatikasse. Praegu VKEde ja ELi toetusmehhanismide vahel valitseva teabevahetusalase lõhe ületamiseks on oluline tugevdada koostööd VKEde organisatsioonidega, kes on kõige paremini kursis VKEde vajadustega, eriti riiklikul ja piirkondlikul tasandil. See võib pakkuda uue ja tõhusa kanali VKEdeni jõudmiseks, kasutades tööandjate organisatsioonide kohalikke üksusi, kaubandus- ja majanduskodasid, VKEde ühendusi ning eriala- ja valdkondlikke organisatsioone toetusvahendite tutvustamise ja nendega varustamise peamiste vahendajatena.

1.7.6.

VKEde jaoks saavutatakse parimad tulemused siis, kui kohalikud ametiasutused teevad poliitika kujundamisel ja rakendamisel koostööd VKEde organisatsioonidega. Praegune suundumus, et vahendamine on korraldatud peamiselt pankade kaudu, ei ole parim valik. Pangad peaksid olema finantsvahendajad, kuid muus osas (poliitika kujundamine, teavitamine, propageerimine jne) on sobivamad VKEde esindusorganisatsioonid. Seepärast kutsub komitee komisjoni üles kujundama meetmeid, et toetada VKEde organisatsioone VKEde poliitika rakendamisel ja VKEdele asjakohase teabe levitamisel, pakkudes neile muu hulgas rahalist toetust.

1.7.7.

Komitee kutsub üles muutma väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ ja selle kaks põhimõtet – „kõigepealt mõtle väikestele“ ja „ainult üks kord“ – õiguslikult siduvaks. Samas ei tohiks „ainult üks kord“ põhimõtte rakendamine takistada vastuvõtvate riikide õigust kontrollida äritegevuseks vajalike õiguslike ja kutsealaste nõuete täitmist. Partnerluse põhimõtet tuleks laiendada kõigile seadusandlikele menetlustele, millel on otsene või kaudne mõju VKEdele. Praktilisest vaatenurgast lähtudes on tungivalt soovitatavad VKEde platvormide iga-aastased kohtumised ELi ja liikmesriikide tasandil.

2.1.

ELi VKEde toetamise poliitika (9) on vajalik, sest erinevalt muu maailma VKEdest peavad Euroopa VKEd järgima nii liikmesriigi kui ka Euroopa tasandi õigusakte – mille üle otsustatakse sageli ilma nende esindusorganisatsioonidega tegelikult konsulteerimata, mis on vastuolus lähenemisega „kõigepealt mõtle väikestele“. See asjaolu suurendab märkimisväärselt ettevõtlusega tegelemiseks vajalikke jõupingutusi ja kulusid, rääkimata VKEde piiratud inimvarast ja tehnilistest ressurssidest.

2.2.

2008. aastal võttis Euroopa Komisjon kasutusele „kõigepealt mõtle väikestele“ ja „ainult üks kord“ põhimõtted, tehes otsustava sammu konkurentsivõime edendamiseks ja ettevõtluskliima parandamiseks 23 miljoni VKE jaoks Euroopas (10). Komitee toetab kindlalt neid jõupingutusi, (11) ent hoiatab, et kui SBA ei ole õiguslikult siduv ning kõik valitsustasandid – EL, liikmesriigid ja piirkonnad – ei ole kohustatud seda kohaldama, jääb Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act“ pelgalt poliitiliseks avalduseks.

2.3.

Selle rakendamist hinnati ja ajakohastati 2011. aastal, (12) kuid järeldused selle tegeliku mõju kohta olid üsna tagasihoidlikud ning kutsuti üles tegema rohkem jõupingutusi (13). Komitee on korduvalt esitanud ettepanekuid VKEde poliitika tõhustamiseks (14). Tänapäeval mõjutavad VKEsid kõik ELi poliitikameetmed ning seepärast vajavad nad tõeliselt horisontaalset, nähtavat, koordineeritud ja järjepidevat poliitikat, mida kujundatakse ja rakendatakse tõhusal ja tulemuslikul viisil (15).

2.4.

VKEde poliitikas ei võeta arvesse VKEde eri kategooriate erinevaid vajadusi. Selleks, et parandada poliitika väljatöötamise ja rakendamise tulemuslikkust, on vaja olulisi jõupingutusi kontaktide loomiseks, et eristada täpsemalt selle adressaate ning suunata ja kohandada pakutavaid lahendusi vastavalt nende konkreetsetele vajadustele. Segmentimise kriteeriumid ei tohiks lähtuda mitte ainult suurusest (nt üldiselt: mida väiksem on ettevõte, seda raskem on pääseda ligi rahastamisele ning seda rohkem vajatakse nõustamist, suunamist ja juhendamist), vaid ka asukohast (linnad vs väikelinnad ja maapiirkonnad), olelusringi staadiumist (idufirmad, kasvufirmad), majandusharust (tööstus, kaubandus, põllumajandus, turism jne) jne.

2.5.

Olulised ettevalmistustööd läbivaadatud SBA jaoks on juba tehtud. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga on võetud ülesanne teha väga vajalikke parandusi ELi seadusandlikku raamistikku ja vähendada haldustõkkeid. Aastate jooksul on kehtivate ELi õigusaktide hulk kasvanud 19 875 dokumendini (16). Nendest 1 527 sisaldavad VKEdega seotud sätteid peamiselt järgmistes valdkondades: riigiabi (343), konkurents (293), siseturg (217), teadusuuringud ja tehnoloogiaarendus (133) ja eelarve (117).

2.6.

Hiljutised EMSK uuringud näitavad, et vaatamata arvukatele käivitatud algatustele vajab ELi VKEde poliitika olulist läbivaatamist, et mitmekesistada toetusmeetmeid, lihtsustada kohaldatavaid eeskirju ja optimeerida teabevahetust ja koostööd VKEde ja VKEde organisatsioonidega, selleks et suuta tõhusalt käsitleda VKEde paljusust ja erinevaid vajadusi. Piirkondade ja territooriumide roll ELi poliitika ja õigusaktide (eelkõige, mis puudutavad VKEsid) rakendamisel on oluliselt suurenenud (17).

3.1.

VKEd puutuvad kokku erinevate, aina tõsisemate väljakutsetega:

3.2.

VKEd on üsna heterogeenne ja mitmekesine rühm. VKEsid saab eristada nende suuruse, olelusringi etapi, asukoha, omandisuhte, tegevusvaldkonna jne alusel ning nende vajadus toetuse järele on üsna erinev sõltuvalt allrühmast, kuhu nad kuuluvad. Erilist kohtlemist vajav erirühm on üheinimese ettevõtted (peaaegu 50 % kõigist VKEdest), mis on toetusmeetmete ulatusest peaaegu täielikult kõrvale jäänud. Selleks, et aidata VKEde kõige haavatavamal rühmal areneda ja edeneda, tuleb nõuetekohaselt käsitleda ka näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise küsimust.

3.3.

Selles kontekstis võib edendamispoliitika väljatöötamine ainult toetatavate äriühingute suuruse põhjal olla aegunud, liiga laia haardega ning mitte võtta arvesse VKEde eri rühmade erinevaid vajadusi. Oma arvamustes on komitee pidevalt rõhutanud vajadust sellise VKEde edendamise poliitika järele Euroopas, mis on täpsemini määratletud ja mille sihtrühm on konkreetsemalt piiritletud, (18) ning samuti vajadust vaadata läbi VKEde määratlus, et kajastada paremini VKEde mitmekesisust ja liikmesriikide vahelisi erinevusi (19). Komitee kutsub komisjoni üles käivitama konsultatsiooni VKEde määratluse kohta. See peaks hõlmama hinnangut selle kohta, kuidas kasutatakse määratlust VKEde poliitikameetmete rakendamisel mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.

3.4.1.

VKEde toetusvahendite hindamisel tuleb silmas pidada nende tegelikku mõju VKEde olukorra parandamisele ja seda, kas nad vastavad eeskätt Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act“ esitatud põhimõtetele. Komitee arvates on vaja kvalitatiivselt ja sügavuti hinnata ELi rahalistesse vahenditesse investeerimise tõhusust. Samuti on vaja liikmesriikide suuremaid jõupingutusi „kõigepealt mõtle väikestele“ ja „ainult üks kord“ põhimõtete riiklikul ja piirkondlikul tasandil rakendamisel, mis peaks olema kohustuslik kõigil tasanditel (20).

3.4.2.

Junckeri kavas ei mainita selgesõnaliselt „kõigepealt mõtle väikestele“ põhimõtet ega SBA põhimõtteid. Neid võib teataval määral leida programmides „Horisont 2020“ ja COSME, kuid neid tuleks praktikas paremini rakendada. Komitee kutsub ELi poliitikakujundajaid üles arvestama väikeettevõtlusalgatuse põhimõtteid kõigis ELi õigusaktides, millel võib olla otsene või kaudne mõju VKEdele.

3.4.3.

Laenukulud ning ehitus- ja rendikulud on viimastel aastatel kriisi tõttu vähenenud. See koos mõne uue suunatud vahendiga loob head võimalused idufirmade jaoks, kuid äriühingute kasvufaas on suuresti alatoetatud. Sellega seoses väljendab komitee heameelt komisjoni uue algatuse üle selle probleemi käsitlemiseks (21).

3.4.4.

Pangalaenud jäävad endiselt VKEde peamiseks rahastamisallikaks, kuid juurdepääs pankadepoolsele rahastamisele ei ole paljude VKEde jaoks ikka veel lihtne pankade nõrga tasakaalu tõttu, Euroopa Keskpanga rahapoliitika ülekandumise puudumise tõttu mõnes riigis ning tagatiste jaoks kehtestatud nõuete suhteliselt kõrgete tõkete tõttu. Aina tähtsamaks muutub turupõhine rahastamine börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide, riskikapitali, võlakirjade ja kapitaliinstrumentide emiteerimise kaudu spetsialiseerunud turusegmentides ning ühisrahastamise kaudu, kuid enamik VKEsid ei ole nende võimaluste kasutamiseks ikka veel valmis (22). Nad vajavad nende tundmaõppimiseks kohaseid suuniseid ajastamise kohta ning üksikasjalikku teavet ning toetust. Komitee uuringu kohaselt ei ole äärmiselt suur osa VKEdest teadlikud toetusvõimalustest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetuskavade kaudu ega võimalusest saada rahastamisvahendeid ELi rahaliste vahenditega toetatava investeerimisfondi abil.

3.4.5.

Pisteline uuring näitab, et toetusvahendite siht ja prioriteedid ei vasta alati VKEde kõige olulisematele vajadustele (23). Selle üks põhjus on see, et ikka veel eiratakse liikmesriikide vahel eksisteerivaid märkimisväärseid erinevusi. Näiteks peamiselt Lõuna-Euroopa äriühingud toovad VKEde kõige tõsisema probleemina välja juurdepääsu uutele turgudele, samas saavad Põhja-Euroopa äriühingud kõige enam toetust juurdepääsu parandamiseks turgudele, sealhulgas rahvusvahelistele turgudele. Need on selged tõendid sellest, et VKEde vajadused erinevad liikmesriikide tasandil oluliselt, mis tekitab küsimuse, kas üleeuroopalised vahendid ei peaks olema kujundatud välja üksikasjalikumalt. Seda arvamust toetatakse täielikult ka Euroopa VKEsid käsitlevas 2014.–2015. aasta iga-aastases aruandes, (24) mille kohaselt on madalamate tulemustega peamiselt Lõuna-Euroopa riigid. Need riigid teatavad äärmiselt madalatest projektide õnnestumismääradest, sh programmi „Horisont 2020“ VKEde komponendi puhul (25).

3.4.6.

VKEde saadiku rollile pandud kõrged ootused ei ole ennast seni kahjuks õigustanud. Vähesed VKEde esindajad on teadlikud sellest, kes nende riikides seda funktsiooni täidab. Enamik VKEsid märgib, et VKEde saadik täidab üksnes protokollilisi ja tseremoniaalseid ülesandeid, selle asemel et tegeleda VKEde tegelike edendamise meetmetega. Kuigi kõnealuse võrgustiku põhieesmärk on olla ühenduslüli komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahel ning edendada VKEde huvisid liikmesriikide asutustes ja liikmesriikide õigusloomes, ootavad VKEd tõeliste nõuannete ja teabe saamist ELi poliitika kohta, mida rakendatakse koostöös VKEde organisatsioonidega.

3.4.7.

Ettevõtluse edendamine on seotud kohaste tingimuste loomisega selleks, et suurendada ellujäävate ja edukate idufirmade ja uute äriühingute osakaalu, aidata uutel äriühingutel oma konkurentsivõimet suurendada ning kiiremini ja tõhusamalt kasvada, samuti parandada maksejõuetusmenetlusi ning arendada ja tugevdada äritegevuse üleminekut (26). Kuigi ELis registreerimistehnoloogia ja -menetluse lihtsustamisel on juba palju saavutatud, on vaja teha veelgi rohkem, et jõuda teise ja kolmanda eesmärgini. „Teise võimaluse“ põhimõte annab kõigis liikmesriikides hinnangute kohaselt kõige halvemaid tulemusi ning isegi komisjon ei sõlmi lepinguid ettevõtjatega, kes on kord ebaõnnestunud.

3.4.8.

Lisaks on mitmes riigis likvideerimismenetlused (nii maksejõuetuse kui ka vabatahtliku tegevuse lõpetamise korral) ning ümberstruktureerimise ja pärandamise menetlused keerulised puhtalt menetluslikust seisukohast. Komitee rõhutab vajadust lihtsustada ja ühtlustada maksejõuetusõigust (27).

3.4.9.

Avalik arutelu ja hiljutised EMSK uuringud andsid samuti olulisi teadmisi peamiste väljakutsete kohta, mida kogetakse kõigis ELi VKEde peamistes prioriteetsetes valdkondades:

—

VKEdega seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kohaste erandi-/lihtsustamisalgatuste arv on piiratud;

—

VKEde aegunud määratlus on jätkuvalt käsitlemata;

—

liikmesriigid kohaldavad VKE-testi osaliselt ja ebaühtlaselt, sest see ei ole ikka veel kohustuslik;

—

avalikke konsultatsioone mõjuhinnangute ja tegevuskavade üle takistavad bürokraatlik institutsiooniline lähenemine ja tõsiasi, et need ei ole kõigis ELi keeltes kättesaadavad;

—

kõik VKEd toovad tõsiste probleemidena välja korruptsiooni ja ebatõhusa riigihalduse, millel on väga negatiivne mõju nende ettevõtlusele;

—

mõnes liikmesriigis on jätkuvalt negatiivne suundumus riigiasutuste ja suurklientide poolsed hilinenud maksed, kuigi hilinenud maksmise direktiivi (28) läbivaatamisel kehtestati rangemad nõuded.

—

ettevõtlust ei ole ikka veel sidusalt integreeritud suurema osa liikmesriikide riiklikesse haridussüsteemidesse;

—

õpetajate koolitamine ettevõtluse vallas on juhuslik ja toimub peamiselt seoses üksikute projektidega – selles valdkonnas on vähe üleeuroopalisi algatusi (29);

—

ettevõtlusele keskenduvad noorteprogrammid, kuigi nad on edukad, ähvardavad kalduda kõrvale oma esialgsetelt eesmärkidelt edendada ettevõtlust;

—

teavituskampaaniatel, nagu Euroopa VKEde nädal, on vähe mõju osalejate julgustamisele kaaluda tõsiselt ettevõtjaks hakkamist;

—

käivitamiskulud on ikka veel kolm korda kõrgemad kui ette nähtud sihttase.

—

ühtne turg ei ole veel täielikult lõpule viidud, mis takistab VKEde juurdepääsu turgudele, sh seoses teenuste piiriülese osutamisega;

—

ekspordi/impordi keerukad haldusmenetlused ja suured kättetoimetamiskulud;

—

VKEde rahvusvahelistumise toetuskavadel puudub kohandatud lähenemine;

—

standardid ja intellektuaalomandi õigused ei ole VKEde jaoks ikka veel atraktiivsed peamiselt seetõttu, et nende hüvedest ei teavitata piisavalt, kulud on kõrged ja eeskirjad liiga keerulised.

—

tüüpiline rahastamismudel on pangalaenud, millele – suure vahemaaga – järgnevad toetused ja mida toetavad rahastamisvahendid;

—

toetused ei ole turupõhised ega kohandatud VKEde konkreetsetele allrühmadele ning nende poliitiline suund vastab harva VKEde vajadustele;

—

rahastamisvahendid sobivad paremini VKEde vahetu käibekapitalivajaduse rahuldamiseks. Kahjuks on väga väike osa VKEsid nendest piisavalt teadlikud, kohandatud lähenemine nende kasutamiseks on endiselt harv, nende pakkumine sõltub suures osas finantsasutuste, vahendajate ja lõppsaajate tõhusast koostööst ning puuduvad piisavad andmed ja analüüsid nende tegeliku mõju kohta; suurem vastastikune täiendavus ja sünergia olemasolevate vahendite ja piirkondliku, riikliku ja riigiülese tasandi osalejate vahel, sh tõhusamate rahastamisvahendite (nt edasigarantiid) edendamine;

—

hoolimata olulistest edusammudest innovaatiliste mittelaenuliste rahastamiskanalite – börsiväline kapital, riskikapital jne – pakkumisel, on need enamikus liikmesriikides ikka veel suhteliselt vähearenenud (30);

—

oluline osa VKEdest kardab taotleda Euroopa programmide rahastamisvahendeid, kuna nende saamine näib olevat liiga keeruline.

—

kuigi programmi „Horisont 2020“ raames eraldatakse VKEdele erirahastamist, ei saa see lahendada kõiki probleeme juurdepääsul innovatsiooni riskirahastamisele, ja kahjuks on kõige uuemates liikmesriikides vähe projekte;

—

VKEde jätkuvalt ebapiisav huvi programmi vastu tingituna vaevalistest ja ebaõiglastest abikõlblikkuse ja kohaldamise eeskirjadest;

—

olemasolevad eeskirjad võivad heidutada VKEsid osalemast elujõulistes konsortsiumides innovatsiooniprojektide rakendamiseks;

—

kulud, mis tekivad VKEdele komisjoni välja töötatud vabatahtlike vahendite (31) taotlemisega, on jätkuvalt suhteliselt suured ning seega saab neid kasutada vaid piiratud hulk ettevõtjaid.

—

pakutav teave ei ole ikka veel oodatava kvaliteediga;

—

struktuur, sisu ja ülesehitus ei ole kuigi kasutajasõbralikud;

—

lähenemine teabe pakkumisele on sageli bürokraatlik;

—

levinud on keelebarjäär, sest teavet pakutakse valdavalt ainult inglise keeles.

3.5.1.

Sidususe tagamiseks tuleb VKEde edendamise poliitikas arvestada VKEde mitmekesisust, kogudes mikroandmeid ja analüüse mikromajanduse tasandil. See on ainus viis, et parandada arusaamist VKEde erinevatest vajadustest vastavalt nende konkreetsetele iseärasustele.

3.5.2.

Praegu on Euroopa pangandus- ja kapitaliturud jätkuvalt killustunud. Sellega tegelemiseks käivitatud kapitaliturgude liidu projekti saab viia ellu ainult siis, kui see on kooskõlas teiste VKEde toetamise poliitikameetmetega. Enamiku VKEde piiratud teadmised ja arusaam erinevatest finantsvahenditest piiraks kapitaliturgude liidu arengut. Seepärast peaks VKEde toetamine hõlmama pikaajalise, jätkusuutliku lähenemise kehtestamist rahastamisele ning mõistmise suurendamist erinevatest vahenditest, vastastikuse täiendavuse võimalustest ja erinevate vahenditega seotud eelistest ning riskidest.

3.5.3.

Sageli on VKEdes suhted omaniku, juhtkonna ja töötajate vahel tihedamad kui suurtes ettevõtetes ning seetõttu on sotsiaaldialoog kõigile kasulik, pannes aluse motiveeritud ja pühendunud tööjõule kvaliteetsetel töökohtadel. Selleks et kõik sidusrühmad saaksid sellisest olukorrast kasu ja et tugevdada sotsiaalse kapitali akumuleerimist VKEdes, tuleks VKEdele pakkuda süstemaatilist toetust, suurendamaks nende teadlikkust sellest, kui olulised on sotsiaaldialoog, tervis ja ohutus, töötingimused, uuenduslikud töökorralduse vormid, töökohal toimuv väljaõpe ja oskuste arendamine. Selles on vältimatu roll sotsiaalpartneritel ja valitsusvälistel organisatsioonidel.

—

vältida ülereguleerimist, tagades ELi õigusaktide selgema tõlgenduse, võttes kasutusele süsteemid kohtuvaidluste lahendamiseks ja selliste tekstide väärtõlgenduste vältimiseks ning koostades „VKEde-sõbralikud“ märkused ja käsiraamatu, milles võetakse kokku oluline teave ja selgitatakse seda VKEdele;

—

muuta VKE-test uute seadusandlike ettepanekute puhul kohustuslikuks ning tagada selle tõhus rakendamine kõigis liikmesriikides ja süstemaatiliselt kõigis komisjoni talitustes (32);

—

tagada VKEde ja nende organisatsioonide tõhusam struktureeritud kaasamine uute õigusaktide mõjuhindamisse nende vormi ja sisu lihtsustamise ning teabe kättesaadavuse abil kõigis ELi keeltes ning hinnata mõju VKEde eri rühmadele;

—

viia korrapäraselt läbi ELi õigusaktide täielik toimivuskontroll ELi poliitikasuundade kohta;

—

kaasata tõhusamalt (muutes selle kohustuslikuks) VKEde riiklikud ja piirkondlikud organisatsioonid partneritena institutsioonidevahelisse arutellu VKEsid puudutavate uute õigusaktide üle;

—

tagada õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames tulemuste tõhus seire seoses VKEde jaoks koormuse vähendamisega.

—

toetada ELi, riiklike ja piirkondlike VKEde organisatsioone, pakkudes teavet, koolitust ja ettevõtjate juhendamist/nõustamist;

—

rikastada olemasolevaid vahendeid, toetamaks ettevõtliku mõttelaadi tugevdamist noorte seas, ning tagada, et toetusprogrammid keskenduksid jätkuvalt peamiste ettevõtlusoskuste arendamisele;

—

lisada ettevõtluse temaatika õppekavadesse hariduse kõigil tasanditel (33);

—

lihtsustada veelgi ettevõtte asutamise menetlusi ja vähendada selle kulusid, lihtsustada juurdepääsu rahastamisele ning motiveerida rohkem inimesi arendama oma ettevõtlusalaseid püüdlusi;

—

pakkuda lihtsaid ja kergeid ettevõtete üleandmise ja likvideerimise menetlusi ning uue võimaluse andmise valikuid.

—

optimeerida ühtse turu toimimist, et vältida ülereguleerimist, mittekohaldamist ja muid liikmesriikide tavasid, mis moonutavad konkurentsivõimet; sealjuures ei tohi piirata töötajate ja tarbijata õigusi;

—

suurendada olemasolevate rahvusvahelistumise toetamise võrgustike nähtavust, tehes riiklikul ja piirkondlikul tasandil paremini koostööd VKEde organisatsioonidega;

—

pakkuda vahendeid, mis aitaksid VKEdel osaleda välismaal toimuvatel näitustel, kohtumistel ja messidel;

—

julgustada looma VKEde piirkondlikke ja riiklikke valdkondlikke klastreid tagatud kvaliteedi sertifikaadiga;

—

vähendada VKEdele tekkivaid standardite ja intellektuaalomandi õigustega seonduvaid kulusid ning edendada nende positiivset mõju konkurentsivõimele.

—

vähendada nii palju kui võimalik formaalsusi, seiret ja kontrolli – „ainult üks kord“ põhimõtte kohustuslik rakendamine, elektrooniliste vormide kasutamine, vähese tähtsusega riigiabi eeskirja kohaldamise lihtsustamine;

—

luua VKEde toetuspõhised programmid vajaduste hoolika hindamise põhjal, et vältida kahjulikku tava rakendada projekte ainult tagastamatu abi saamise nimel ilma mingi ettevõtlusstrateegiata;

—

tugevdada Euroopa Investeerimisfondi, finantsvahendajate ja VKEde organisatsioonide vahelist koostööd, et kujundada välja väga tõhusad finantsvahendid, mis vastavad VKEde vajadustele käibekapitali, laenude ja tagatiste järele, ning hinnata saavutatud mõju, kasutades kvantitatiivseid näitajaid;

—

luua vajadustele kohandatud ja uuenduslikke meetmeid sisaldav mitmekesistatud portfelli, et jõuda tõhusalt VKEde heterogeense rühmani (34);

—

toetada VKEsid, kes on valmis andma emiteerima võlakirju ja kapitaliinstrumente spetsialiseerunud turusegmentides;

—

varustada COSME programmi laenutagamisrahastu oma eemärgi saavutamiseks piisavate vahenditega, võttes arvesse Brexiti finantsmõju;

—

uurida võimalusi, kuidas tugevdada innovaatilisi mittelaenulisi rahastamiskanaleid, näiteks börsiväline kapital, riskikapitali, äriinglid ja ühisrahastamine ning tagavate asutuste toetuse tõhus kasutamine.

—

pakkuda vahendeid VKEde juurdepääsu parandamiseks riskikapitalile, et luua uuendusi;

—

toetada VKEde ning teadus- ja haridusasutuste koostööd ning hõlbustada nendevahelist teabevahetust;

—

luua soodsad tingimused elujõuliste konsortsiumide loomiseks, kus VKEdel ja nende turupõhistel innovaatilistel ideedel on keskne roll;

—

toetada VKEde konkurentsivõimet juhendamise/nõustamise kaudu, et pakkuda abi suutlikkuse suurendamise ja tehnilise toe valdkonnas, levitada parimaid tavasid ning toetada VKEde organisatsioonide koostööd.

—

edendada VKEde ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi organisatsioone kui kõige olulisemat raskuskeset, kehtestades neile strateegiad suutlikkuse suurendamiseks ning rakendades mitmetasandilise ja mitmetegurilise valitsemise põhimõtet ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning kohaldades seda õigusloomeprotsessis;

—

kaaluda võimalust luua kõigi VKEde toetusalgatuste jaoks ühtne portaal, millel oleks selge ja kasutajasõbralik kujundus, rikkalik digitaalne sisu, vähe ümbersuunamisi ja arusaadav keel.

—

kohandada kutsekoolituse süsteeme tööturu nõuetega; luua süsteemid tööturu vajaduste jälgimiseks ja prognoosimiseks;

—

suurendada toetust liikmesriikidele, et lihtsustada VKEde osalemist õpipoisiõppe programmides;

—

toetada lühiajalisi koolitusprogramme; julgustada koostööd tööandjate ühenduste ja haridusasutuste vahel.