EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CN0225

Kohtuasi C-225/17 P: Apellatsioonkaebus, mille Islamic Republic of Iran Shipping Lines, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Khazar Sea Shipping Lines Co., IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., Irano Misr Shipping Co., Safiran Payam Darya Shipping Lines, Shipping Computer Services Co., Soroush Sarzamin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd, Valfajr 8th Shipping Line Co. esitasid 27. aprillil 2017 Üldkohtu (esimene koda) 17. veebruari 2017. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-14/14 ja T-87/14: Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt versus Euroopa Liidu Nõukogu

OJ C 231, 17.7.2017, p. 15–17 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

17.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 231/15


Apellatsioonkaebus, mille Islamic Republic of Iran Shipping Lines, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Khazar Sea Shipping Lines Co., IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., Irano Misr Shipping Co., Safiran Payam Darya Shipping Lines, Shipping Computer Services Co., Soroush Sarzamin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd, Valfajr 8th Shipping Line Co. esitasid 27. aprillil 2017 Üldkohtu (esimene koda) 17. veebruari 2017. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades T-14/14 ja T-87/14: Islamic Republic of Iran Shipping Lines jt versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi C-225/17 P)

(2017/C 231/20)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Islamic Republic of Iran Shipping Lines, Hafize Darya Shipping Lines (HDSL), Khazar Sea Shipping Lines Co., IRISL Europe GmbH, IRISL Marine Services and Engineering Co., Irano Misr Shipping Co., Safiran Payam Darya Shipping Lines, Shipping Computer Services Co., Soroush Sarzamin Asatir Ship Management, South Way Shipping Agency Co. Ltd, Valfajr 8th Shipping Line Co. (esindajad: solicitor M. Taher ja barrister M. Lester, QC)

Teine menetlusosaline: Euroopa Liidu Nõukogu

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu 17. veebruari 2017. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-14/14 ja T-87/14;

rahuldada Üldkohtule apellantide esitatud nõuded, eelkõige:

tühistada „2013. aasta oktoobri meetmed“ (nõukogu otsus 2013/497 (1), millega muudetakse otsust 2010/413 (2), ning nõukogu määrus 971/2013 (3), millega muudetakse määrust 267/2012 (4)) ning „2013. aasta novembri meetmed“ (nõukogu otsus 2013/685 (5), millega muudetakse otsust 2010/413, ning nõukogu rakendusmäärus 1203/2013 (6), millega rakendatakse määrust 267/2012), niivõrd kuivõrd need Iraani vastu suunatud piiravad meetmed puudutavad apellante;

teise võimalusena tunnistada 2013. aasta oktoobri meetmed õigusvastasuse tõttu kohaldamatuks osas, milles neid kohaldatakse apellantide suhtes; ning

mõista apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtu menetlusega seotud kohtukulud välja vastustajalt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamisel esitavad apellandid kohaldamatuks tunnistamise nõude osas järgmised väited:

1.

Esimene väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et 2013. aasta oktoobri meetmetel oli kehtiv õiguslik alus.

2.

Teine väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et 2013. aasta oktoobri meetmetega ei rikutud res judicata, õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja ne bis in idem’i põhimõtet ega õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

3.

Kolmas väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et vastustaja ei kuritarvitanud 2013. aasta oktoobri meetmete kehtestamisega oma pädevust.

4.

Neljas väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et vastustaja ei rikkunud apellantide kaitseõigusi.

5.

Viies väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et 2013. aasta oktoobri meetmed ei riivanud apellantide põhiõigusi põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt.

Apellatsioonkaebuse põhjendamisel esitavad apellandid tühistamisnõude osas järgmised väited:

1.

Esimene väide, et Üldkohus jättis ekslikult tuvastamata, et vastustaja tegi hulga ilmseid hindamisvigu, leides, et loetellu kandmise kriteerium 2013. aasta novembri meetmetes oli iga apellandi puhul täidetud.

2.

Teine väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et vastustaja ei rikkunud apellantide kaitseõigusi, kui ta kandis nad uuesti 2013. aasta novembri meetmete loetellu.

3.

Kolmas väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et apellantide uuesti 2013. aasta novembri meetmete loetellu kandmisega ei rikutud res judicata, õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja ne bis in idem’i põhimõtet ega õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.

4.

Neljas väide, et Üldkohus tõdes ekslikult, et 2013. aasta novembri meetmed ei riivanud apellantide põhiõigusi põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt.


(1)  Nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta otsus 2013/497/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 272, lk 46).

(2)  Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ning millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2007/140/ÜVJP (ELT 2010, L 195, lk 39; parandus ELT 2010 L 197, lk 19).

(3)  Nõukogu 10. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 971/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 272, lk 1).

(4)  Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 267/2012, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010 (ELT 2012, L 88, lk 1).

(5)  Nõukogu 26. novembri 2013. aasta otsus 2013/685/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 316, lk 46).

(6)  Nõukogu 26. novembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1203/2013, millega rakendatakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2013, L 316, lk 1).


Top