EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Raskustes finantsasutuste probleemide lahendamine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2014/59/EL, millega kehtestatakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse eeskirjad

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

  • Sellega sätestatakse uued eeskirjad raskustes finantsasutustega tegelemiseks, sest paljud Euroopa Liidu (ELi) riigid pidid 2008. aasta finantskriisi järel pankade päästmiseks süstima riigi raha oma pangandussüsteemi.
  • Direktiivi eesmärk on vältida pankade maksejõuetuse ohtu sattumisel päästemeetmeid, milleks on vaja kasutada maksumaksjate raha.
  • Sellega kehtestatakse ELi ühised eeskirjad maksejõuetute pankade sissenõudmiseks ja restruktureerimiseks.

PÕHIPUNKTID

Raskustesse sattunud pangadennetamine

  • Iga pank peab valmistama ette finantsseisundi taastamise kava ja esitama selle riiklikule pädevale ametiasutusele.
  • Riiklik kriisilahendusasutus peab samuti koostama kriisilahenduskava juhuks, kui finantsseisundi taastamine ei anna tulemusi ja restruktureerimine (kriisilahendus) osutub vajalikuks.
  • Mõlemas kavas on sätestatud meetmed, mida tuleb võtta juhul, kui pank satub raskustesse, mis põhjustavad panga maksejõuetuse.

Raskes finantsolukorras pangadvarane sekkumine

Panga raske finantsolukorra korral on riiklikul pädeval asutusel õigus sekkuda, näiteks nimetada ametisse panga ajutine haldur.

Maksejõuetuse ohus olevad pangadrestruktureerimine (kriisilahendus)

  • Kui panga allakäik jätkub, on riiklikul kriisilahendusasutusel mitmesugused volitused minimeerida oma maksejõuetuse kulusid maksumaksjatele. Kõige olulisem õigus on nõuda, et kõigepealt läheksid kulud erasektori kanda.
  • See kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise mehhanism, mis tähistab muutust võrreldes avaliku päästevahendiga, jõustus hiljemalt 2016. aasta jaanuaris. Liikmesriigid võisid otsustada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi oma õigussüsteemi ülevõtmise juba enne nimetatud kuupäeva.
  • Panga kokkuvarisemise korral katavad restruktureerimiskulud esmalt aktsionärid. Järgmiseks palutakse abi võlausaldajatelt, ja viimasena meetmena tagamata hoiuste omanikud (kellel on hoiused üle 100 000 euro). Direktiivi (EL) 2017/2399 muutmisega ühtlustati eeskirjad panga võlausaldajate hierarhia kohta, luues uue eelisnõudeõiguseta kõrgema nõudeõiguse järguga võlaklassi, mis peaks maksejõuetusmenetluses nõuete rahuldamisjärkudes asuma kõrgemal omavahenditena käsitatavatest instrumentidest ja allutatud kohustustest, kuid madalamal muudest kõrgema nõudeõiguse järguga kohustustest. Uue seadusjärgse maksejõuetusmenetluse nõuete rahuldamisjärkude eesmärk on parandada kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamist selliste võlainstrumentide suhtes, mis on kõlblikud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks. Samuti aitab see ELis rakendada globaalsete süsteemselt oluliste finantsasutuste jaoks G20 kogu kahjumikatmisvõime standardit.
  • Aktsionärid ja võlausaldajad peavad osalema maksejõuetu krediidiasutuse kahjumi katmisel. Nad katavad kuni vähemalt 8% restruktureerimiskava järgiva panga kõikidest kohustustest (võlad või kohustused). Kui katmist vajavaid kahjusid on veel, võib sekkuda kriisilahendusfond (vt allpool). Lisaks on riiklikel ametiasutustel võimalik restruktureeritav krediidiasutus müüa või ühendada teise krediidiasutusega.
  • Finantsstabiilsuse nõukogu poolt 2015. aasta novembris välja töötatud kogu kahjumikatmisvõime standardi rakendamiseks, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/879, kehtestati uued eeskirjad krediidiasutuste ja investeerimisühingute kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime kohta.
  • Muutmisdirektiiviga (EL) 2022/2556 viiakse direktiivi ja mitme muu seonduva direktiivi eeskirjad vastavusse finantsüksuste IKT-riski sätetega, mis on sätestatud finantssektori digitaalse tegevuskerksuse määruses (EL) 2022/2554 (vt kokkuvõte).

Pankade restruktureerimiskavade rahaline toetamine riiklike kriisilahendusfondide kaudu

Iga liikmesriik peab looma riikliku kriisilahendusfondi, mida rahastatakse tema territooriumil asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ettemaksetest. Selle fondi abil rahastatakse maksejõuetu panga restruktureerimist.

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid

Aastatel 2015–2023 võttis Euroopa Komisjon seoses direktiiviga 2014/59/EL vastu rea rakendusakte ja delegeeritud õigusakte. Need on muuhulgas:

  • delegeeritud määrus (EL) 2015/63
    • krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili ja pankade poolt kriisilahendusfondidesse tehtavate osamaksete arvutamine ja kohandamine kohta;
    • teabe kohta, mille pangad peavad esitama, et saaks arvutada nende osamakseid kriisilahendusfondidele;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/778
    • asjaolud ja tingimused, mille korral krediidiasutuse või investeerimisühingu osamakseid kriisilahendusfondi võib osaliselt või täielikult edasi lükata;
    • kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, millised krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevused, teenused ja toimingud on majanduse jaoks olulised, ja
    • põhiäriliinide ja seotud teenuste kindlaksmääramisel kasutatavate kriteeriumide kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/860, milles täpsustatakse täiendavalt asjaolusid, mille korral on direktiivi 2014/59/EL artikli 44 lõike 3 kohaselt vajalik välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine;
  • rakendusmäärus (EL) 2016/911 konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute kirjelduse vormi ja sisu kohta;
  • rakendusmäärus (EL) 2016/962 seoses ühtsete vormide, mudelite ja mõistetega pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, mis käsitleb muuhulgas finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu standardeid;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/1400 elementide kohta, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja selle rakendamise aruannete miinimumsisu kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/1401 tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtetega seotud standardite kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/1450 omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumide kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2016/1712 finantslepinguid käsitleva teabe standardite kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2017/867 omandiõiguse osalise üleandmise korral kaitstavate kokkulepete klasside kohta;
  • delegeeritud määrus (EL) 2018/344 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise metoodikaga seotud kriteeriumid (3. hindamine);
  • delegeeritud määrus (EL) 2018/345 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise metoodika;
  • delegeeritud määrus (EL) 2019/348 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata krediidiasutuse maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja rahastamistingimustele;
  • rakendusmäärus (EL) 2021/622 rakenduslike tehniliste standardite kohta seoses Euroopa Pangandusjärelevalvele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudest teatamise vormide, juhiste ja metoodikaga;
  • delegeeritud määrus (EL) 2021/1118 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, millega määratakse kindlaks metoodika, mida kriisilahendusasutused kasutavad direktiivis 2013/36/EL osutatud nõude ja kombineeritud puhvri nõuet kriisilahendussubjektide puhul kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahendusaluse grupi suhtes ei kohaldata neid nõudeid direktiivi kohaselt;
  • delegeeritud määrus (EL) 2021/1340, mis käsitleb regulatiivseid tehnilisi standardeid, millega määratakse kindlaks lepingutingimuste sisu seoses peatamisõiguse tunnustamisega kriisilahenduses, ja
  • delegeeritud määrus (EL) 2021/1527 regulatiivsete tehniliste standardite kohta, mis käsitlevad allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingulist tunnustamist.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

  • Direktiiv 2014/59/EL tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 31. detsembriks 2014 ja eeskirju on kohaldatud alates 1. jaanuarist 2015.
  • Muutmisdirektiiv (EL) 2017/2399 tuli üle võtta 28. detsembriks 2018 ja eeskirju on kohaldatud alates sellest kuupäevast.
  • Muutmisdirektiiv (EL) 2019/879 tuli üle võtta 28. detsembriks 2020. Selle eeskirju on liikmesriikides kohaldatud alates sellest kuupäevast, välja arvatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude avalikustamise eeskiri, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 või hiljem.
  • Muutmisdirektiiv (EL) 2022/2556 tuleb siseriiklikku õigusesse üle võtta 17. jaanuariks 2025 ja eeskirju kohaldatakse alates sellest kuupäevast

TAUST

Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348)

Direktiivi 2014/59/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2556, millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL, 2014/65/EL, (EL) 2015/2366 ja (EL) 2016/2341 seoses finantssektori digitaalse tegevuskerksusega (ELT L 333, 27.12.2022, lk 153–163)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79)

Komisjoni 31. mai 2021 delegeeritud määrus (EL) 2021/1527, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingulist tunnustamist (ELT L 329, 17.9.2021, lk 2–5)

Komisjoni 22. aprill 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1340,millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega ja määratakse kindlaks lepingutingimuste sisu seoses peatamisõiguse tunnustamisega kriisilahenduses (ELT L 292, 16.8.2021, lk 1–3)

Komisjoni 26. märtsi 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1118, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks metoodika, mida kriisilahendusasutused kasutavad, et hinnata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklis 104a osutatud nõuet ja kombineeritud puhvri nõuet kriisilahendussubjektide puhul kriisilahendusaluse grupi konsolideeritud tasandil, kui kriisilahendusaluse grupi suhtes ei kohaldata neid nõudeid kõnealuse direktiivi kohaselt (ELT L 241, 8.7.2021, lk 1–6)

Komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/622, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet käsitleva aruandluse ühtsete aruandlusvormide, juhiste ja metoodikaga (ELT L 131, 16.4.2021, lk 123–136)

Komisjoni 25. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/348, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel hinnata krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse mõju finantsturgudele, muudele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning rahastamistingimustele (ELT L 63, 4.3.2019, lk 1–11)

Komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1624, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1066 (ELT L 277, 7.11.2018, lk 1–65)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 14. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/344, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriisilahendusmenetluse korral kohtlemise erinevuse hindamise lähtealused (ELT L 67, 9.3.2018, lk 3–7)

Komisjoni 14. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/345, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks krediidiasutuste ja investeerimisühingute või üksuste varade ja kohustuste väärtuse hindamise lähtealused (ELT L 67, 9.3.2018, lk 8–17)

Komisjoni 7. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/867 omandiõiguse osalise üleandmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 76 alusel kaitstavate kokkulepete klasside kohta (ELT L 131, 20.5.2017, lk 15–19)

Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1712, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse finantslepinguid käsitlevat miinimumteavet, mida üksikasjalikud andmed peaksid sisaldama, ja asjaolusid, mille korral see nõue tuleks kehtestada (ELT L 258, 24.9.2016, lk 1–7)

Komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1450, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude kehtestamise metoodika kriteeriumid (ELT L 237, 3.9.2016, lk 1–9)

Komisjoni 23. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1401, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) seoses regulatiivsete tehniliste standarditega tuletisinstrumentidest tulenevate kohustuste hindamise meetodite ja põhimõtete jaoks (ELT L 228, 23.8.2016, lk 7–15)

Komisjoni 10. mai 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1400, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse elemente, mida ettevõtte reorganiseerimise kava peab vähemalt hõlmama, ja ettevõtte reorganiseerimise kava rakendamise aruannete miinimumsisu (ELT L 228, 23.8.2016, lk 1–6)

Komisjoni 23. märtsi 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1075, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks finantsseisundi taastamise kavade, kriisilahenduse kavade ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduse kavade sisu, miinimumkriteeriumid, mille alusel peab pädev asutus finantsseisundi taastamise kavu ja konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavu hindama, konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused, sõltumatute hindajate suhtes kohaldatavad nõuded, allahindamise ja konverteerimise õiguse lepingukohane tunnustamine, teavitamisnõuete ja peatamisteate menetlused ja sisu ning kriisilahenduse kolleegiumide tegevus (ELT L 184, 8.7.2016, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 16. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/962, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses ühtsete vormide, mudelite ja mõistetega pädevate asutuste ja kriisilahendusasutuste poolt teabe kindlakstegemiseks ja edastamiseks Euroopa Pangandusjärelevalvele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL (ELT L 160, 17.6.2016, lk 35–49)

Komisjoni 9. juuni 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/911, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) rakenduslikud tehnilised standardid konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingute kirjelduse vormi ja sisu kohta (ELT L 153, 10.6.2016, lk 25–27)

Komisjoni 4. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/860, milles täpsustatakse täiendavalt asjaolusid, mille korral on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik) artikli 44 lõike 3 kohaselt vajalik välistada allahindamise või konverteerimise õiguse kasutamine (ELT L 144, 1.6.2016, lk 11–20)

Komisjoni 2. veebruari 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/778, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses asjaolude ja tingimustega, mille korral võib krediidiasutuse või investeerimisühingu tasutavad erakorralised ex post osamaksed täielikult või osaliselt edasi lükata, ja kriitiliste funktsioonidega seotud tegevuste, teenuste ja toimingute kindlaksmääramise ning põhiäriliinide ja nendega seotud teenuste kindlaksmääramise kriteeriumidega (ELT L 131, 20.5.2016, lk 41–47)

Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex-ante-osamaksetega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 44–64)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 20.06.2023

Top