—

Motosykletistiki Omospondia Ellados NPID (MOTOE), esindaja: dikigoros A. Pliakos,

—

Kreeka valitsus, esindajad: S. Spyropoulos, K. Boskovits, S. Trekli ja Z. Chatzipavlou,

—

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: T. Christoforou ja F. Amato,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb EÜ artiklite 82 ja 86 tõlgendamist.

2

Taotlus esitati Motosykletistiki Omospondia Ellados NPID (MOTOE) (Kreeka Mootorrattaspordi Föderatsioon, edaspidi „MOTOE”) ja Elliniko Dimosio (Kreeka riik) vahelises kohtumenetluses, mille ese on rahaline hüvitis mittevaralise kahju eest, mida MOTOE väidab olevat talle tekitatud seeläbi, et Elliniko Dimosio vaikimisi keeldus talle andmast mootorrattavõistluste korraldamise luba.

3

Kreeka liiklusseaduse (seadusest nr 2696/1999 (FEK A’ 57) tulenevas redaktsioonis) artiklis 49 on sätestatud:

„1.   Võidusõite […] mootorrataste ja abimootoriga jalgrataste vahel avalikel või erateedel või -väljakutel võib läbi viia ainult vastava loa alusel.

2.   Eelmises lõikes ette nähtud loa annab:

[…]

4

MOTOE on eraõiguslik mittetulundusühing, mille eesmärk on mootorrattavõistluste korraldamine Kreekas. MOTOE liikmete hulka kuuluvad mitmesugused piirkondlikud mootorrattaklubid.

5

MOTOE taotles 13. veebruaril 2000 pädevalt ministrilt luba võistluste läbiviimiseks MOTOE ülekreekaliste karikavõistluste raames vastavalt taotlusele lisatud programmile.

6

Programm edastati vastavalt Kreeka liiklusseaduse artikli 49 lõikele 2 juriidilisele isikule Elliniki Leschi Aftokinitou kai Perigiseon (Kreeka auto- ja reisiklubi, edaspidi „ELPA”), st Kreekas FIM-i esindavale mittetulundusühingule, et ta kooskõlastaks taotletava loa andmise.

7

ELPA palus 16. märtsi 2000. aasta kirjas MOTOE-l esiteks edastada kaks kuud enne võistluse toimumist iga kavandatava võistluse konkreetne reeglistik, selleks et võimaldada kontrollida võistlejate nimekirja, võistluse marsruuti või rada, võetavaid turvameetmeid ja üldiselt seda, et võistlus toimub turvaliselt. Teiseks palus ta võistlusi läbiviivatel klubidel esitada oma põhikirjade koopiad Ethniki Epitropi Agonon Motosykletas’ele (mootorrattavõistluste rahvuslik komisjon, edaspidi „ETHEAM”), mis on loodud ELPA alusel ja mille vastutusalasse kuulub mootorrattavõidusõitude korraldamine ja nende üle järelevalve teostamine.

8

Pädevale ministeeriumile esitatud taotluses nr 28/5.5.2000 kordas MOTOE taotlust saada kuuele klubile luba, et korraldada kuus võistlust ajavahemikku 9. juulist26. novembrini 2000 jäävatel kuupäevadel. Ta lisas taotlusele nende võistluste kulgemist puudutavad konkreetsed reeglistikud ning klubide põhikirjade koopiad. Ka see taotlus edastati ELPA-le kõnealuste võistluste toimumise kooskõlastamiseks.

9

ELPA ja ETHEAM saatsid MOTOE-le dokumendi, milles tuletati talle meelde teatavaid norme, mis puudutavad mootorrattavõistluste korraldamist Kreekas. Muu hulgas täpsustati selles dokumendis, et ELPA-lt — kes on seaduse kohaselt FIM-i ainus esindaja Kreekas — saadud volituse alusel kuulutab ETHEAM välja mootorrattavõistluste meistri-, karika- ja auhinnavõistlused Kreekas. Kui korraldaja või klubi, kes täidab võistluste organiseerimiseks ja läbiviimiseks vajalikud tingimused, soovib välja kuulutada karikavõistluse või eriauhinna, peab ta selle dokumendi kohaselt esitama vastava taotluse ETHEAM-ile. Pärast pakutud väljakuulutamise tingimuste kontrollimist teeb ETHEAM otsuse, milles määratakse kindlaks ka võistluse läbiviimise tingimused vastavalt siseriiklikele ja rahvusvahelistele normidele. Et saada kooskõlastus võistluse, sh karika- või auhinnavõistluse raames toimuva võistluse korraldamiseks, peab iga korraldaja, kes vastutab teatava ürituse eest, täitma siseriiklikus mootorrattavõistluste seadustiku ja ETHEAM-i ringkirjadega seatud tingimused. ELPA ja ETHEAM tuletasid MOTOE-le ka meelde, et kui korraldaja taotleb võistlusaasta jooksul lisavõistluste väljakuulutamist, ei tohi nende toimumise aeg mõjutada juba kavandatud võistlusi, ning seda nii osalejate kui korraldajate huvides. Sel põhjusel tuleb 2001. aastal korraldatavate võistluste kavad esitada ELPA-le ja ETHEAM-ile hiljemalt 15. septembril 2000.

10

Vastuseks MOTOE palvele saada teavet oma loataotluste menetlemise seisu kohta teatas pädev minister 2000. aasta augustis, et temani ei ole jõudnud ühtegi ELPA dokumenti, mis sisaldaks vastavalt Kreeka liiklusseaduse artiklile 49 antud kooskõlastust.

11

Väites, et selline vaikimisi rahuldamata jätmine on õigusvastane, esitas MOTOE Dioikitiko Protodikeio Athinon’ile (Ateena esimese astme halduskohus) kaebuse, milles palus rahalise hüvitisena välja mõista 5000000 Kreeka drahmi mittevaralise kahju eest, mida ta väidab olevat tekkinud seetõttu, et tal oli võimatu kõnealuseid võistlusi korraldada.

12

MOTOE väitis, et Kreeka liiklusseaduse artikkel 49 on vastuolus esiteks haldusasutuste erapooletuse põhimõttega, mis tuleneb põhiseadusest, ning teiseks EÜ artikliga 82 ja artikli 86 lõikega 1, kuna vaidlusalune siseriiklik õigusnorm võimaldab ELPA-l, kes korraldab ise mootorrattavõistlusi, selles valdkonnas monopoli kehtestada ja oma monopoolset seisundit ära kasutada.

13

ELPA astus Dioikitiko Protodikeio Athinoni menetlusse Elliniko Dimosio nõuete toetuseks. Ta lisas menetlusse astumise avaldusele muu hulgas enda kui 1924. aastal asutatud ühingu põhikirja ja oma 2000. aasta aastaraamatu, mis käsitleb mootorrattavõistlusi ja mille on avaldanud ETHEAM. Kõnealune raamat sisaldab 2000. aastat puudutavaid ETHEAM-i ringkirju, mis käsitlevad muu hulgas võistluslubade saamiseks vajalikke tõendeid, esitada tulevaid võistluste reeglistikke, makstavate tasude kindlaksmääramist ja muid rahalisi aspekte. Lisaks sisaldab aastaraamat Ethnikos Athlitikos Kanonismos Motosikletas’t (rahvuslik mootorrattaspordi kord, edaspidi „EAKM”).

14

EAKM kohta tuleb märkida järgmist:

15

Dioikitiko Protodikeio Athinon jättis MOTOE kaebuse rahuldamata esiteks põhjusel, et Kreeka liiklusseaduse artikkel 49 võimaldab tagada mootorrattavõistluste turvalist korraldamist reguleerivate rahvusvaheliste normide järgimise, ning teiseks põhjusel, et MOTOE ei väitnud, et kõnealune säte loob turgu valitseva seisundi ühisturul või võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, ega ka seda, et ELPA oli sellist seisundit kuritarvitanud.

16

MOTOE esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Dioikitiko Efeteio Athinon’ile (Ateena teise astme halduskohus), kes märgib kõigepealt, et ELPA tegevus ei piirdu üksnes spordivaldkonnaga, st talle Kreeka liiklusseaduse artikliga 49 antud pädevusega, võttes arvesse, et ta tegeleb ka tegevustega, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus käsitleb „majanduslikena” ja mis seisnevad sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimises. Dioikitiko Efeteio Athinon arutleb sellest tulenevalt, kas ELPA-t võib käsitleda ettevõtjana ühenduse konkurentsiõiguse ja eelkõige EÜ artiklite 82 ja 86 tähenduses, nii et tema suhtes kehtiks turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld. Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõlgendab Kreeka liiklusseaduse artiklit 49 nii, et ELPA on ainus juriidiline isik, kellel on õigus anda kooskõlastus mis tahes taotlusele mootorrattavõistluse korraldamiseks. Kohus rõhutab, et kõnealune ühing korraldab samal ajal ka võistlusi, määrab kindlaks hinnad ning tegeleb eespool nimetatud majandustegevustega.

17

Dioikitiko Efeteio Athinon märgib seejärel, et loataotlejatel, kellele ei anta luba korraldada mootorrattavõistlust, kui neil puudub ELPA kooskõlastus, ei ole selle otsuse vastu ühtegi tegelikku siseriiklikku õiguskaitsevahendit. Esiteks ei ole ette nähtud, et ELPA poolt kooskõlastuse andmata jätmine peaks olema põhjendatud, ning teiseks ei näe Kreeka õigus ette, et juhul, kui pädev minister keeldub loa andmisest ja selle peale esitatakse kohtule kaebus põhjenduste puudulikkuse tõttu ning kui see kaebus rahuldatakse, antakse kaebajale luba. Lisaks ei kontrollita ega hinnata ELPA tegevust mingil viisil osas, mis puudutab talle Kreeka liiklusseaduse artikli 49 alusel antud pädevuse kasutamist. Need asjaolud panevad fakti ette iga isiku, kes on pärit mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist ja kes soovib Kreekas mootorrattavõistlusi korraldada.

18

Neil asjaoludel otsustas Dioikitiko Efeteio Athinon menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

19

Oma küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada esiteks seda, kas juriidiline isik, st mittetulundusühing nagu ELPA kuulub EÜ artiklite 82 ja 86 kohaldamisalasse, kui tema tegevus ei seisne mitte ainult mootorrattavõistluste korraldamiseks loa andmise kohta haldusotsuste tegemisel osalemises, vaid ka ise selliste võistluste korraldamises ning nendega seoses sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimises, ning teiseks seda, kas nende asutamislepingu sätetega on vastuolus selline õigusnorm nagu Kreeka liiklusseaduse artikkel 49, mis annab sellisele ühingule pädevuse anda kooskõlastus võistluste korraldamise loa taotlustele, ilma et see pädevus oleks kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle.

20

Siinkohal tuleb esiteks meenutada, et ühenduse konkurentsiõigus puudutab ettevõtjate tegevust (16. novembri 1977. aasta otsus kohtuasjas 13/77: GB-Inno-BM, EKL 1977, lk 2115, punkt 31, ja 11. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C-280/06: ETI jt, EKL 2007, lk I-10893, punkt 38 ja viidatud kohtupraktika). Täpsemalt kohaldatakse EÜ artiklit 82 turgu valitsevat seisundit omavate ettevõtjate suhtes.

21

Kuigi asutamislepingus ei ole ettevõtja mõistet määratletud, on Euroopa Kohus korduvalt leidnud, et ettevõtjaks tuleb pidada majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, sõltumata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist (23. aprilli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-41/90: Höfner ja Elser, EKL 1991, lk I-1979, punkt 21, ja 16. märtsi 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-264/01, C-306/01, C-354/01 ja C-355/01: AOK Bundesverband jt, EKL 2004, lk I-2493, punkt 46).

22

Selles suhtes tuleb meenutada, et majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade või teenuste pakkumises teataval turul (vt eelkõige 18. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas C-35/96: komisjon vs. Itaalia, EKL 1998, lk I-3851, punkt 36, ja 12. septembri 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-180/98–C-184/98: Pavlov jt, EKL 2000, lk I-6451, punkt 75). Kui see tingimus on täidetud, ei takista asjaolu, et tegevus on seotud spordiga, asutamislepingu sätete kohaldamist (12. detsembri 1974. aasta otsus kohtuasjas 36/74: Walrave ja Koch, EKL 1974, lk 1405, punkt 4, ja 15. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C-415/93: Bosman, EKL 1995, lk I-4921, punkt 73), sealhulgas ka nende sätete kohaldamist, mis reguleerivad konkurentsiõigust (vt selle kohta 18. juuni 2006. aasta otsus kohtuasjas C-519/04 P: Meca-Medina ja Majcen vs. komisjon, EKL 2006, lk I-6991, punktid 22 ja 28).

23

Nagu on märgitud eelotsusetaotluses ja nagu kinnitati ka Euroopa Kohtu istungil, korraldab ELPA koostöös ETHEAM-iga Kreekas mootorrattavõistlusi ja sõlmib seoses sellega sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepinguid, mille eesmärk on võistluste kasutamine ärilisel eesmärgil. Kõnealused tegevused kujutavad endast ELPA jaoks sissetulekuallikat.

24

Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale ei ole avaliku võimu teostamisega seotud tegevusel majanduslikku iseloomu, mis õigustaks asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamist (vt selle kohta 19. jaanuari 1994. aasta otsus kohtuasjas C-364/92: SAT Fluggesellschaft, EKL 1994, lk I-43, punktid 30 ja 31).

25

Mis puudutab avaliku võimu teostamise võimalikku mõju sellise juriidilise isiku nagu ELPA kvalifitseerimisele ettevõtjaks ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses, siis tuleb märkida — nagu kohtujurist tegi seda oma ettepaneku punktis 49 —, et asjaolu, et üksus osade tegevuste puhul teostab avalikku võimu, ei takista iseenesest selle üksuse kvalifitseerimist ettevõtjaks ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses tema ülejäänud majandustegevuse osas (24. oktoobri 2002. aasta otsus kohtuasjas C-82/01 P: Aéroports de Paris vs. komisjon, EKL 2002, lk I-9297, punkt 74). Tegevuse kvalifitseerimine avaliku võimu teostamiseks või majandustegevuseks peab toimuma üksuse iga tegevuse osas eraldi.

26

Käesolevas kohtuasjas tuleb eristada sellise juriidilise isiku nagu ELPA osalemist ametivõimude otsuste tegemise protsessis sama juriidilise isiku majandustegevusest, nagu mootorrattavõistluste korraldamine ja nende kasutamine ärilisel eesmärgil. Sellest järeldub, et niisuguse juriidilise isiku pädevus anda kooskõlastus võistluste korraldamise loa taotlustele ei takista seda, et teda võib eespool nimetatud majandustegevuse osas pidada ettevõtjaks ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses.

27

Mis puudutab mõju, mis võib ELPA ettevõtjaks kvalifitseerimisele olla sellel, et tema eesmärk ei ole tulu saamine, siis tuleb märkida, et 10. jaanuari 2006. aasta otsuses kohtuasjas C-222/04: Cassa di Risparmio di Firenze jt (EKL 2006, lk I-289, punktid 122 ja 123) täpsustas Euroopa Kohus, et asjaolu, et kaupade ja teenuste pakkumine toimub tulu saamise eesmärgita, ei takista seda, et üksust, kes teeb neid tehinguid turul, tuleb pidada ettevõtjaks, kui kõnealune pakkumine konkureerib selliste teiste ettevõtjate pakkumisega, kelle eesmärk on tulu saamine.

28

Selline on olukord ELPA-taolise juriidilise isiku tegevuse puhul. Asjaolu, et põhikohtuasja kaebaja MOTOE on ise mittetulundusühing, ei mõjuta selles suhtes mingil viisil ELPA-taolise juriidilise isiku kvalifitseerimist ettevõtjaks. Esiteks ei ole välistatud, et Kreekas on lisaks ühingutele, kelle tegevus seisneb mootorrattavõistluste korraldamises ja ärilisel eesmärgil kasutamises tulu saamise eesmärgita, ka ühinguid, kes tegelevad selle tegevusega tulu saamise eesmärgil ja konkureerivad seega ELPA-ga. Teiseks võivad mittetulundusühingud, kes pakuvad teataval turul kaupu või teenuseid, ka üksteisega konkureerida. Selliste ühingute edu või majanduslik toimetulek sõltub pikaajalises plaanis nende võimest tagada asjaomasel turul nende pakutavate teenuste kasutamine teiste pakkujate teenuste asemel.

29

Järelikult tuleb ELPA-taolist juriidilist isikut pidada ettevõtjaks ühenduse konkurentsiõiguse tähenduses. Selleks et ta kuuluks EÜ artikli 82 kohaldamisalasse, peab tal siiski olema ka turgu valitsev seisund ühisturul või selle olulisel osal.

30

Sellega seoses tuleb meenutada, et EÜ artiklis 234 sätestatud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on kohtuasja faktide hindamine liikmesriigi kohtu pädevuses (14. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-450/06: Varec, EKL 2008, lk I-581, punkt 23). Selleks et anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, võib Euroopa Kohus siiski liikmesriikide kohtutega koostöö tegemise vaimus anda kogu teabe, mida ta peab vajalikuks.

31

Enne kui on võimalik hinnata, kas ELPA-laadsel juriidilisel isikul on turgu valitsev seisund EÜ artikli 82 tähenduses, tuleb piiritleda asjaomane turg nii pakutavate kaupade või teenuste seisukohast kui ka geograafiliselt (14. veebruari 1978. aasta otsus kohtuasjas 27/76: United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, EKL 1978, lk 207, punkt 10).

32

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale hõlmab asjaomase kauba või teenuse turg EÜ artikli 82 kohaldamise seisukohast ka kaupu või teenuseid, mis on sellega asendatavad või piisavalt vahetatavad mitte ainult nende objektiivsete omaduste alusel, mille tõttu need on eriti võimelised vastama tarbijate pidevatele vajadustele, vaid ka asjaomasel turul valitsevate konkurentsitingimuste ning nõudluse ja pakkumise struktuuri põhjal (vt selle kohta 11. detsembri 1980. aasta otsus kohtuasjas 31/80: L’Oréal, EKL 1980, lk 3775, punkt 25; 9. novembri 1983. aasta otsus kohtuasjas 322/81: Nederlandsche Banden-Industrie-Michelin vs. komisjon, EKL 1983, lk 3461, punkt 37, ja 3. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C-62/86: AKZO vs. komisjon, EKL 1991, lk I-3359, punkt 51).

33

Siinkohal tuleb meelde tuletada, et eelotsusetaotlusest nähtub, et ELPA tegevus seisneb esiteks mootorrattavõistluste korraldamises ja teiseks nende ärilisel eesmärgil kasutamises sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimise kaudu. Need kahte liiki tegevused ei ole omavahel asendatavad, vaid pigem üksteist funktsionaalselt täiendavad.

34

Asjaomase geograafilise turu määratlemine kuulub sarnaselt kaupade ja teenuste turu määratlemisega majanduslikku laadi hinnangu andmise valdkonda. Geograafilist turgu võib seega määratleda kui territooriumi, millel kõik ettevõtjad on asjaomaste kaupade või teenuste osas sarnastes konkurentsitingimustes. Sellega seoses ei ole vaja, et objektiivsed konkurentsitingimused oleksid nende ettevõtjate puhul täiesti ühtlased. Piisab sellest, kui need on sarnased või piisavalt ühtlased (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, punktid 44 ja 53). Lisaks võib see turg olla piiratud ainult ühe liikmesriigiga (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Nederlandsche Banden-Industrie-Michelin vs. komisjon, punkt 28).

35

Nagu on märgitud eelotsusetaotluses ja nagu kinnitati ka Euroopa Kohtu istungil, piirdub ELPA tegevus Kreeka territooriumiga. Ühe liikmesriigi territoorium võib aga olla ühisturu oluline osa (vt selle kohta 18. juuni 1991. aasta otsus kohtuasjas C-260/89: ERT, EKL 1991, lk I-2925, punkt 31). Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab aga siiski kontrollima, kas sarnaste või piisavalt ühtlaste konkurentsitingimuste kriteerium on põhikohtuasjas täidetud.

36

Sel viisil määratletud turu osas peab kõnealune kohus hindama, kas ELPA-l on turgu valitsev seisund.

37

Siinkohal tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et EÜ artiklis 82 kasutatud mõiste „turgu valitsev seisund” puudutab ettevõtja majanduslikku võimsust, mis annab talle võimu takistada tõhusa konkurentsi säilimist asjaomasel turul, võimaldades tal tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest (eespool viidatud kohtuotsus United Brands ja United Brands Continentaal vs. komisjon, punkt 65; 13. veebruari 1979. aasta otsus kohtuasjas 85/76: Hoffmann-La Roche vs. komisjon, EKL 1979, lk 461, punkt 38, ja eespool viidatud kohtuotsus Nederlandsche Banden-Industrie-Michelin vs. komisjon, punkt 30).

38

Tuleb lisada, et ettevõtja võidakse panna sellisesse seisundisse, kui talle antakse eri- või ainuõigusi, mis võimaldavad tal kindlaks määrata, kas ja millistel tingimustel teised ettevõtjad võivad asjaomasele turule tulla ja seal tegutseda.

39

Lisaks tuleb märkida, et selline õigusnorm, nagu sisaldub Kreeka liiklusseaduse artiklis 49, saab EÜ artiklit 82 rikkuda üksnes juhul, kui see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Nagu meenutas kohtujurist oma ettepaneku punktides 63 ja 64, võib liikmesriikidevahelist kaubandust pidada mõjutatuks üksnes juhul, kui kõigi objektiivsete õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal on piisavalt suure tõenäosusega võimalik järeldada, et kõnealune tegevus mõjutab või võib mõjutada otseselt või kaudselt liikmesriikidevahelist kaubavahetust ja seda viisil, mis annab alust arvata, et see võib takistada liikmesriikidevahelise ühisturu loomist (25. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C-475/99: Ambulanz Glöckner, lk I-8089, punkt 48). Puhthüpoteetiline või spekulatiivne mõju, mis turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevusel võib olla, ei täida seda kriteeriumi. Samuti ei tohi mõju ühendusesisesele kaubavahetusele olla tähtsusetu (21. jaanuari 1999. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-215/96 ja C-216/96: Bagnasco jt, EKL 1999, lk I-135, punkt 60, ja eespool viidatud kohtuotsus Ambulanz Glöckner, punkt 48).

40

Ühendusesisese kaubavahetuse mõjutamine tuleneb üldjuhul mitme sellise teguri koosmõjust, mis eraldi võetuna ei ole tingimata määrava tähtsusega (15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-250/92: DLG, EKL 1994, lk I-5641, punkt 54).

41

Hinnates, kas liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutatakse märkimisväärselt, tuleb arvesse võtta kõnealuse turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja käitumist, kuivõrd EÜ artikliga 82 on vastuolus mis tahes tegevus, mis võib mõjutada vaba kaubavahetust nii, et see võib kahjustada liikmesriikidevahelise ühtse turu eesmärkide saavutamist, nimelt eraldades siseriiklikke turge üksteisest või muutes ühisturul konkurentsi struktuuri (31. mai 1979. aasta otsus kohtuasjas 22/78: Hugin Kassaregister ja Hugin Cash Registers vs. komisjon, EKL 1979, lk 1869, punkt 17).

42

Asjaolust, et turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevuse eesmärk on üksnes kaupade turustamine ühes liikmesriigis, ei piisa selleks, et välistada liikmesriikidevahelise kaubanduse võimalikku mõjutamist (vt selle kohta 5. detsembri 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-94/04 ja C-202/04: Cipolla jt, EKL 2006, lk I-11421, punkt 45). Selline tegevus võib kaasa aidata siseriiklike turgude üksteisest eraldamisele, takistades asutamislepingu eesmärgiks olevat turgude omavahelist majanduslikku põimumist (vt analoogia alusel 13. juuli 2006. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-295/04–C-298/04: Manfredi jt, EKL 2006, lk I-6619, punktid 45 ja 46).

43

Mis puudutab teiseks EÜ artikli 86 kohaldamisala, siis näeb selle artikli lõige 1 ette, et ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused, ei jõusta ega säilita liikmesriigid mingeid meetmeid, mis on vastuolus eelkõige asutamislepingu konkurentsieeskirjadega. Sellega seoses tuleb märkida, et ELPA-laadset juriidilist isikut, kellele on antud pädevus mootorrattavõistluste korraldamise loa taotluste kooskõlastamiseks, tuleb pidada ettevõtjaks, kellele asjaomane liikmesriik on andnud eriõigused EÜ artikli 86 lõike 1 tähenduses.

44

EÜ artikli 86 lõige 2 võimaldab liikmesriikidel anda ettevõtjatele, kellele on usaldatud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine, ainuõigusi, mis võivad takistada asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamist, kui konkurentsipiirangud või isegi teiste ettevõtjate poolse igasuguse konkurentsi välistamine on vajalikud ainuõigusi omavatele ettevõtjatele määratud eriülesannete täitmiseks (19. mai 1993. aasta otsus kohtuasjas C-320/91: Corbeau, EKL 1993, lk I-2533, punkt 14).

45

Mis puudutab mootorrattavõistluste korraldamist ja nende ärilisel eesmärgil kasutamist ELPA-taolise juriidilise isiku poolt, siis ei ole Kreeka valitsus väitnud, et ELPA-le on need tegevused määratud avaliku võimu kandja aktiga. Seetõttu ei ole vaja edasi uurida, kas kõnealused tegevused võivad olla üldist majandushuvi esindavad teenused (vt selle kohta 21. märtsi 1974. aasta otsus kohtuasjas 127/73: BRT ja Société belge des auteurs, compositeurs et éditeurs, EKL 1974, lk 313, punkt 20, ja 11. aprilli 1989. aasta otsus kohtuasjas 66/86: Saeed Flugreisen ja Silver Line Reisebüro, EKL 1989, lk 803, punkt 55).

46

Pädevus mootorrattavõistluste korraldamise loa taotluste kooskõlastamiseks tuleneb küll avaliku võimu kandja aktist, st Kreeka liiklusseaduse artiklist 49, kuid seda ei saa kvalifitseerida majandustegevuseks, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 110.

47

ELPA-laadset juriidilist isikut ei saa seega pidada EÜ artikli 86 lõike 2 tähenduses ettevõtjaks, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine.

48

Mis puudutab kolmandaks küsimust, kas EÜ artikliga 82 ja artikli 86 lõikega 1 on vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu Kreeka liiklusseaduse artikkel 49, mis annab ELPA-laadsele juriidilisele isikule, kes võib ise korraldada mootorrattavõistlusi ja neid ärilisel eesmärgil kasutada, pädevuse anda kooskõlastus nende võistluste korraldamise loa taotlustele, ilma et see pädevus oleks kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle, siis tuleb meenutada, et pelk asjaolu, et EÜ artikli 86 lõike 1 tähenduses eri- või ainuõiguste andmisega turgu valitseva seisundi loomine või selle tugevdamine ei ole iseenesest vastuolus EÜ artikliga 82.

49

Seevastu rikub liikmesriik neis kahes sättes kehtestatud keelde juhul, kui kõnealust ettevõtjat ajendatakse temale antud eri- või ainuõiguste pelga kasutamisega oma valitsevat seisundit kuritarvitama, või juhul, kui need õigused võivad tekitada olukorra, milles ettevõtja viiakse sellise kuritarvituse toimepanemiseni (eespool viidatud kohtuotsus Höfner ja Elser, punkt 29; eespool viidatud kohtuotsus ERT, punkt 37; 10. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C-179/90: Merci convenzionali porto di Genova, EKL 1991, lk I-5889, punktid 16 ja 17, samuti 5. oktoobri 1994. aasta otsus kohtuasjas C-323/93: Centre d’insémination de la Crespelle, EKL 1994, lk I-5077, punkt 18). Selleks ei ole vaja, et niisugune kuritarvitus tegelikult toime pannakse (vt selle kohta 11. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-55/96: Job Centre, EKL 1997, lk I-7119, punkt 36).

50

Igal juhul on tegemist EÜ artikli 82 ja artikli 86 lõike 1 rikkumisega, kui liikmesriigi meede — eriti meede, millega ta annab eri- ja ainuõigusi viimati nimetatud sätte tähenduses — loob turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ohu (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus ERT, punkt 37; eespool viidatud kohtuotsus Merci convenzionali porto di Genova, punkt 17, ja 31. jaanuari 2008. aasta otsus kohtuasjas C-380/05: Centro Europa 7, EKL 2008, lk I-349, punkt 60).

51

Moonutamata konkurentsi, nii nagu see on ette nähtud asutamislepingus, saab tagada vaid juhul, kui on kindlustatud erinevate ettevõtjate vahelised võrdsed võimalused. Kui ELPA-laadsele juriidilisele isikule, kes ise korraldab mootorrattavõistlusi ja kasutab neid ärilisel eesmärgil, usaldatakse ülesanne anda pädevale haldusasutusele kooskõlastus selliste võistluste korraldamise loa taotluste kohta, tähendab see faktiliselt seda, et talle antakse pädevus määrata isikud, kellel on lubatud niisuguseid võistlusi korraldada, ja kehtestada võistluste korraldamise tingimused, ning et sellele üksusele antakse ilmne eelis konkurentide ees (vt analoogia alusel 19. märtsi 1991. aasta otsus kohtuasjas C-202/88: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1223, punkt 51, ja 13. detsembri 1991. aasta otsus kohtuasjas C-18/88: GB-Inno-BM, EKL 1991, lk I-5941, punkt 25). Niisugune õigus võib seda omavat ettevõtjat ajendada takistama teiste ettevõtjate tulekut asjaomasele turule. Sellist ebavõrdsete konkurentsitingimuste olukorda rõhutab veelgi asjaolu, mida kinnitati ka Euroopa Kohtu istungil, et kui ELPA korraldab mootorrattavõistlusi või osaleb nende korraldamisel, ei pea ta saama ühtegi kooskõlastust selleks, et pädev haldusasutus talle nõutava loa annaks.

52

Õigusnorm, millega antakse ELPA-taolisele juriidilisele isikule pädevus mootorrattavõistluste korraldamise loa taotluste kooskõlastamiseks, ilma et selle õigusnormi kohaselt oleks see pädevus kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle, võib viia kooskõlastust andva juriidilise isiku konkurentsi moonutamiseni seeläbi, et ta soosib enda korraldatud võistlusi või võistlusi, mille korraldamisel ta osaleb.

53

Eespool käsitletud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esitatud küsimustele vastata, et juriidiline isik, kelle tegevus ei seisne mitte ainult mootorrattavõistluste korraldamiseks loa andmise kohta haldusotsuste tegemisel osalemises, vaid ka ise selliste võistluste korraldamises ning nendega seoses sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimises, kuulub EÜ artiklite 82 ja 86 kohaldamisalasse. Nende artiklitega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis annab juriidilisele isikule, kes korraldab mootorrattavõistlusi ja sõlmib seoses nendega sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepinguid, pädevuse anda kooskõlastus selliste võistluste korraldamise loa taotlustele, ilma et see pädevus oleks kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle.

54

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (suurkoda) otsustab:

Juriidiline isik, kelle tegevus ei seisne mitte ainult mootorrattavõistluste korraldamiseks loa andmise kohta haldusotsuste tegemisel osalemises, vaid ka ise selliste võistluste korraldamises ning nendega seoses sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepingute sõlmimises, kuulub EÜ artiklite 82 ja 86 kohaldamisalasse. Nende artiklitega on vastuolus siseriiklik õigusnorm, mis annab juriidilisele isikule, kes korraldab mootorrattavõistlusi ja sõlmib seoses nendega sponsor-, reklaami- ja kindlustuslepinguid, pädevuse anda kooskõlastus selliste võistluste korraldamise loa taotlustele, ilma et see pädevus oleks kuidagi piiratud, sellega kaasneksid mingid kohustused või oleks kehtestatud järelevalve selle teostamise üle.