EUROOPA KOMISJON

Brüssel,4.3.2016

COM(2016) 105 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Kaheksas aruanne nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) rakendamise seisu ja sama direktiivi artikli 17 kohaste rakenduskavade kohta

{SWD(2016) 45 final}

Kaheksas aruanne nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (asulareovee puhastamise kohta) rakendamise seisu ja sama direktiivi artikli 17 kohaste rakenduskavade kohta

1. Poliitiline taust    

2. Üldine vastavushindamine    

2.1. Kogumissüsteemid ning individuaalsed ja muud asjakohased süsteemid (artikkel 3)    

2.2. Sekundaarne ehk bioloogiline puhastus (artikkel 4)    

2.3. Põhjalikum ehk kolmanda astme puhastus ning tundlikud alad (artikkel 5)    

2.4. Suurlinnad / suured heiteallikad    

2.5. Nõuete täitmise tendentsid    

2.6. Teave nõuetele vastavuse kohta piirkondlikul tasandil    

2.7. Lahendamata probleemid    

3. Meetmed nõuetele vastavuse edendamiseks    

3.1 Rahastamisprogrammid    

3.2 Rakenduskavad (artikkel 17)    

3.3 Andmete haldamise ja levitamise parandamine    

3.4 Õigusnormide täitmise tagamine    

4. Töökohtade loomine ja majanduskasv veeteenuste taristusse investeerimise kaudu    

5.    Innovatsioon – ressursitõhususe ja majanduskasvu toetamise alus    

6. Kokkuvõte    

1. Poliitiline taust

ELi 500 miljoni elaniku toodetud kogumata ja puhastamata reovesi on peamine saasteallikas, mis mõjutab mage- 1 ja merevee 2 kvaliteeti ning kujutab endast riski inimeste tervisele ja bioloogilisele mitmekesisusele.

Asulareovee puhastamise direktiiviga 3 kehtestatakse asulareovee kogumise ja puhastamise miinimumnõuded ning see on üks peamisi ELi veealase õigustiku kohaseid poliitilisi vahendeid. Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine on alates selle vastuvõtmisest 1991. aastal märkimisväärselt vähendanud 4 eelkõige selliste peamiste vee eutrofeerumist põhjustavate saasteainete heiteid nagu orgaanilised ained ja toitained. Direktiivi rakendamine ei ole siiski kaugeltki veel lõpule jõudnud. Mõnel liikmesriigil, kes ühinesid ELiga 2004. aastal või hiljem, on suuri puudujääke direktiivile vastavuses.

Direktiivi rakendamine on raskendatud reoveetaristu ehitusega seotud rahaliste ja planeerimisraskuste tõttu. Nende probleemide lahendamiseks on EL andnud märkimisväärse summa rahalisi vahendeid ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest (17,8 miljardit eurot programmiperioodil 2007–2013; summa võib siiski veel muutuda). Investeeringud taristusse aitavad otseselt ja kaudselt kaasa majanduskasvule ja tööhõivele ning toetavad seega üht praeguse komisjoni peamistest prioriteetidest, milleks on töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeeringute edendamine 5 .

Käesolev aruanne hõlmab esimest korda liikmesriikide esitatud andmeid asulareovee kogumise ja puhastamise 6 ning rakenduskavade 7 kohta. Aruanne annab selge ülevaate puudustest nõuete täitmisel ning liikmesriikide poolt kavandatud tegevusest nende puuduste kõrvaldamisel; samuti antakse ülevaade hinnangulisest investeeringute vajadusest ja ajakavast nende ellu viimiseks.

Oluline on jätkata jõupingutusi, et parandada vastavust asulareovee puhastamise direktiivile ja saavutatut säilitada. Seda tõdeti ka seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis, 8 milles on öeldud, et ELi looduskapitali kaitsmiseks, säilitamiseks ja suurendamiseks 2020. aastaks tuleb kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga märkimisväärselt vähendada siirde-, ranniku- ja magevett mõjutavaid survetegureid.

Kanalisatsiooniteenuste kõrge kvaliteet on ELi kodanike jaoks samuti oluline küsimus, nagu nähtub Euroopa kodanikualgatusest „Right 2Water” („Õigus veele”). Komisjon on seda tunnistanud 9 ning lubanud võtta meetmeid tõstatatud mure lahendamiseks. Need meetmed hõlmavad direktiivi rakendamise tõhustamist, meetmeid veealaste andmete haldamise läbipaistvuse suurendamiseks ning paremini struktureeritud dialoogi sidusrühmadega 10 .

2. Üldine vastavushindamine

Vastavushindamine teostatakse Keskkonnaameti andmesüsteemis Reportnet 11 esitatud andmete hindamise metoodika alusel.

Kõik 28 ELi liikmesriiki on käesoleva aruande jaoks esitanud andmekogud. Need on peamiselt 2012. aasta andmed ning erandlikel ja põhjendatud juhtudel 2011. aasta andmed (Küpros, Ungari ja Leedu).

Hinnati ainult 25 liikmesriigi andmeid. Itaalia ja Poola esitatud andmed ei olnud piisavalt kvaliteetsed. Horvaatia suhtes ei kohaldatud 2012. aastal nõuetele vastavuse kohustust.

Kaheksas rakendusaruanne hõlmab rohkem kui 19 000 üle 2 000 elanikuga väike- ja suurlinna („linnastud”), mis kokku tekitavad saastet koguses, mis vastab 495 miljonile inimekvivalendile 12 . Võrreldes eelmise aruandega on märgata vähenemist ligikaudu 100 miljoni inimekvivalendi võrra, mis on tingitud peamiselt linnastute suuruse ümberarvutustega vastavalt rahvaloendusest, turismi- ja tööstussektorist saadud uutele andmetele Tšehhi, Hispaania, Ungari ja Rumeenia puhul, ning kuna välja jäid rahvastikuandmed Itaalia ja Poola kohta.

Peaaegu 15 000 väike- ja suurlinna (ehk 86 % reostuskoormusest) asuvad nendes 15 ELi liikmesriigis, mis moodustasid ELi kuni aastani 2004. Ülejäänud reostuse tekitavad need 13 liikmesriiki, kes ühinesid ELiga 2004., 2007. ja 2013. aastal 13 . Paljude linnastute puhul on mitmes hiljem liitunud liikmesriigis (Bulgaaria, Küpros, Läti, Ungari, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia) nõuetele vastavuse tähtaeg hiljem kui 2011/2012 ning seetõttu ei ole neid käesolevas aruandes hinnatud.

Nõuetele vastavuse määr EL 15 puhul on üldiselt olnud väga hea. Üksikute liikmesriikide tasandil on 95–100 %-line vastavuse määr üsna sagedane. Tulemused on oluliselt madalamad EL 13s, eriti tundlikel aladel. Siiski on täheldatud märkimisväärseid edusamme pärast viimast aruannet (SWD(2013) 298 (final)).

EL 28 tulemused on siiski üsna head, kuna EL 13 panus aastasesse reostuskoormusesse on suhteliselt väike (14 %).

2.1. Kogumissüsteemid ning individuaalsed ja muud asjakohased süsteemid (artikkel 3)

Enamik liikmesriike kogub märkimisväärse osa oma reoveest, kusjuures nõuetele vastavuse keskmine määr on 98 % (eelmises aruandes oli see määr 94 %). 20 liikmesriiki on saavutanud 100 %-lise vastavuse määra. Kõik liikmesriigid on kas püsinud varasemate tulemuste juures või neid parandanud, v.a Bulgaaria. Ainult kahes liikmesriigis oli vastavuse määr ikka veel alla 60 % (Bulgaaria ja Sloveenia). Esineb veel riike, kus reovee kogumine toimub ainult osaliselt, kasutades suhteliselt palju (üle 20 %) individuaalseid või muid asjakohaseid süsteeme 16 . See on nii Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus ja Slovakkias.

2.2. Sekundaarne ehk bioloogiline puhastus (artikkel 4)

Asulareovee puhastamise direktiivi sätete kohase sekundaarse puhastuse läbis 92 % ELi reoveest, mis on 10 protsendipunkti rohkem kui eelmises aruandes. 16 liikmesriiki on saavutanud 90–100 %-lise vastavuse ja 5 liikmesriiki on saavutanud 50–90 %-lise vastavuse (Küpros, Tšehhi, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal) ning 3 liikmesriiki jäid madalamale tasemele (Bulgaaria, Malta, Sloveenia). Kuigi EL 13 vastavuse määr on endiselt madalam, on üldine 68 %-line määr märkimisväärne edasiminek võrreldes eelmise aruandega, milles üksnes 39 % reoveest läbis nõuetekohase bioloogilise puhastuse.

2.3. Põhjalikum ehk kolmanda astme puhastus ning tundlikud alad (artikkel 5)

Peaaegu 75 % ELi territooriumist on praeguseks määratletud tundliku alana. 15 liikmesriiki on määratlenud kogu oma territooriumi tundliku alana ning 13 liikmesriiki on tundlikuna määratlenud ainult teatavad veekogud. Ungari ja Sloveenia on võtnud kohustuse kohaldada tulevikus põhjalikumat puhastamist oma territooriumi selles osas, mis asub Doonau valgalas ja mille puhul ei olnud kummagi riigi ühinemislepingutes sellist töötlemist ette nähtud. Tundlike alade üksikasjad on kättesaadavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) andmesaidil 17 .

Üldine nõuete täitmise määr on 88 %, mis on märkimisväärne 11protsendipunktine edasiminek võrreldes eelmise aruandega. Viivituste tõttu põhjalikuma puhastuse rakendamisel EL 13s on nende liikmesriikide keskmine nõuetele vastavuse määr 32 %. Üldkokkuvõttes jäid 9 liikmesriiki alla 50 % taseme, 4 liikmesriigis olid vastavusmäärad vahemikus 50–90 % ja positiivne oli see, et 12 riigis oli nõuetele vastavuse määr 90–100 %. Raskusi täieliku nõuetele vastavuse saavutamisel tekitavad suur investeeringute vajadus, vajalike rahaliste vahendite mobiliseerimine, pikk ja keeruline kord uue taristu loomiseks ja olemasoleva parandamiseks.

Joonis 1: Vastavuse tulemused EL 28s, EL 15s ja EL 13s seoses artiklitega 3 (kogumissüsteemid), 4 (bioloogiline puhastus) ja 5 (põhjalikum puhastus). Näidatud on keskmised väärtused, mis on kaalutud iga liikmesriigi tekitatud reostuskoormusega

Joonis 2: Vastavuse tulemused liikmesriigiti seoses asulareovee puhastamise direktiivi artiklitega 3 (kogumissüsteemid), 4 (bioloogiline puhastus) ja 5 (põhjalikum puhastus). Liikmesriigid on järjestatud artikli 5 nõuete täitmise järgi, alustades nõrgimate tulemustega riikidest. Lätis oli artiklile 5 vastavuse tase võrdne 0 %-ga, kuna Läti teatas, et üheski reoveepuhastis ei rakendatud põhjalikumat puhastamist, kuigi lämmastiku ja fosfori tase vastab asulareovee puhastamise direktiivi nõuetele. Artikli 4 puhul on madalamad vastavuse määrad võimalikud, võrreldes artikliga 5, kuna artiklit 5 kohaldatakse ainult tundlike alade suhtes. Rumeenia vastavuse määrad on arvutatud kooskõlas ühinemislepingu nõuetega kogu koormuse protsendi alusel, mis on vastavuses artiklitega 3, 4 ja 5, mitte täielikult nõuetele vastavate linnastutega seotud koormuse protsendi alusel (ühinemislepingus nõutud vastavusemääraga seotud andmed linnastute loetelus ei olnud kättesaadavad).

2.4. Suurlinnad / suured heiteallikad

Aruanne hõlmab 463 suurlinna (> 150 000 elaniku). See on üle 100 linna vähem kui eelmises aruandes, mis tuleneb peamiselt sellest, et Itaalia ja Poola andmed jäeti välja. Suurte linnade poolt tekitatud reostuskoormus moodustab 46 % kogu tekitatud saastekogusest. Ligikaudu 89 % sellest koormusest läbib põhjalikuma puhastuse kui on nõutud asulareovee puhastamise direktiiviga. Kogumata või kogutud ja töötlemata reovee osakaal on vähenenud 5 %-lt 2,2 %-le võrreldes eelmise aruandega. Nõuetele vastavuse tase on linnade vahel siiski väga erinev. Näiteks võib aastatel 2011/2012 pidada ainult 14 ELi liikmesriigi pealinna 28st 18 nõuetele täielikult vastavaks, mis on siiski 3 pealinna rohkem kui eelmise aruande koostamise ajal.

2.5. Nõuete täitmise tendentsid

Nõuetele vastavus on aastate jooksul paranenud, välja arvatud mõningane langus aastatest 2005/06 kuni aastateni 2007/08, asjaolu tõttu, et mõned kehvemate tulemustega liikmesriigid ei esitanud oma andmeid aastatel 2005/06. Pikaajalisi suundumusi tuleks vaadelda ettevaatlikult, kuna esitatud andmed ei ole alati hõlmanud samu liikmesriike või linnastuid mitmel põhjusel, näiteks: mitteoptimaalsed IT süsteemid esimeste aruannete koostamise ajal, EL 13 üleminekutähtaegade järkjärguline lõppemine või mõne liikmesriigi puudulik aruandlus.

Käesolev aruanne sisaldab uusi andmeid Küprose, Eesti, Läti, Ungari, Sloveenia, Slovakkia ja Rumeenia kohta, kuna lõppenud on uued tähtajad, millega kaasnevad uued kohustused nõuete täitmiseks. Samas ei saanud Itaalia, Poola ja Horvaatia andmeid ELi tulemuste arvutamisel arvesse võtta.

Joonis 3: Vastavusmäärade muutumine alates 1998. aastast (põhineb kättesaadavatel mittetäielikel andmetel).

2.6. Teave nõuetele vastavuse kohta piirkondlikul tasandil

Komisjon on esimest korda töödelnud piirkondliku tasandi tulemusi ja lisanud need käesolevasse aruandesse. See võimaldab anda täpsema ja üksikasjalikuma ülevaate rakendamise kohta liikmesriikides, kui üldnäitajaid ei saa alati kasutada.

Liikmesriikides, kus vastavuse määr on riigi tasandil kõrge, on ka piirkondlikul tasandil head tulemused. Samas madalam vastavuse määr riigi tasandil tuleneb sageli kehvematest tulemustest mõnes selle liikmesriigi piirkonnas (nt Bulgaarias, Sloveenias, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal).

Piirkonnad on liigitatud „maapiirkondadeks”, „linnapiirkondadeks” või „tasakaalustatud piirkondadeks” vastavalt sellele, kas elanikkond asub peamiselt väikestes linnastutes, peamiselt suurtes linnastutes või võrdselt mõlemas.

Kui vaadata nende piirkondade osakaalu, kus vastavuse määr artiklite 3, 4 ja 5 (kui seda kohaldatakse) nõuetele on kõrge (90–100 %), on näha, et paremad tulemused on nn linnapiirkondades, millele järgnevad tasakaalustatud piirkonnad, ning kõige madalam on vastavuse määr maapiirkondades. See võib olla seletatav sellega, et väiksemate linnastute nõuetele vastavuse tähtajad olid hilisemad.

Joonis 4: Selliste piirkondade (linna-, maa- ja tasakaalustatud piirkonnad) protsent, kus artiklite 3, 4 ja 5 nõuetele vastavuse tase on jõudnud 90–100 %-ni.

2.7. Lahendamata probleemid

Kuigi vastavus asulareovee puhastamise direktiivi nõuetele on paranenud, esinevad siiski mõned probleemid.

- Kõik liikmesriigid peaksid esitama hea kvaliteediga ja täielikud andmekogud õigeaegselt, mis võimaldaks saada usaldusväärsemaid vastavuskontrolli tulemusi. Struktureeritud teabe- ja rakendamisraamistike väljatöötamine võiks olla lahenduseks, kuidas tõhusamalt ja ühtlustatumalt esitada kõnealuse direktiivi alusel nõutavat teavet.

- Mõnel EL 13 liikmesriigil on ikka veel täitmata oma praegused vastavuskohustused, eelkõige seoses reovee puhastamisega ning eelkõige seoses põhjalikuma puhastamisega. EL 13 liikmesriigid, kelle üleminekuperioodi lõpp hakkab kätte jõudma, peavad tagama, et õigeid meetmeid vastavuse saavutamiseks võetaks enne üleminekuperioodi lõppkuupäeva. Oluline on taristuprioriteetide küllaldane planeerimine ja vajalike investeeringute tagamine.

- Samuti on prioriteediks parandada olukorda teatavates EL 15 liikmesriikides ja piirkondades, kus nõuetele vastavuse määr on madal ning kus vastavuse saavutamise tähtajad möödusid juba aastate eest.

- Vastavus suurtes linnades on paranenud, kuid märkimisväärne osa neist, kes juhivad oma reovett tundlikele aladele, ei rakenda ikka veel põhjalikumat puhastamist. See on eriti muret tekitav, kuna see avaldab negatiivset mõju veekeskkonnale.

3. Meetmed nõuetele vastavuse edendamiseks

Et aidata liikmesriikidel saavutada asulareovee puhastamise direktiivi eesmärke, on võetud mitmeid meetmeid, nagu kahepoolsed dialoogid, rakendamise kavade arendamine, investeeringute tagamine taristusse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu ning rakendamise andmete haldamise ja levitamise parandamine. Kui nõuetele mittevastavus püsib, algatab komisjon ametliku menetluse seoses ELi õiguse rikkumisega.

3.1 Rahastamisprogrammid

Reovee kogumise ja puhastamise taristute ehitamiseks on vaja olulisel määral investeeringuid, mille jaoks EL pakub rahastamisvõimalusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest. Varasemate programmiperioodide jooksul on neil fondidel olnud oluline roll, mis võimaldas liikmesriikidel teha investeeringuid asulareovee puhastamise direktiivi sätete järgimiseks. Programmitöö perioodil 2007–2013 on selliste taristute jaoks 22 liikmesriigis ühtekuuluvuspoliitika vahenditest seni eraldatud umbes 17,8 miljardit eurot. Läbirääkimised 2014.–2020. aasta programmide rakendamise kavade üle on praegu lõppjärgus. Selle perioodi jaoks peavad olema täidetud teatavad eeltingimused, mis hõlmavad veeteenustega seotud investeeringute valdkonnas ka vee hinnapoliitikat. Nimetatud mehhanism näeb ette piisavad stiimulid veevarude tõhusaks kasutamiseks ja piisava toetuse eri veekasutusviiside kaudu veeteenuste kulude katmiseks sellisel määral nagu on kindlaks määratud vee raamdirektiivi raames koostatud veemajanduskavades. Sellega tagatakse ka, et investeeringuid tehakse strateegilises raamistikus ning rahastamine aitab kaasa ELi keskkonnaõigustiku rakendamisele.

3.2 Rakenduskavad (artikkel 17)

Liikmesriigid esitasid 2014. aastal teabe oma rakenduskavade kohta kooskõlas asulareovee puhastamise direktiivi 19 artikliga 17. Veevarude kaitsmise kavaga 20 on seda artiklit käsitlevad järelmeetmed uuesti kasutusele võetud, et parandada nõuetele vastavuse määrasid. Teave vastavuse kohta koos teabega kavandatud ja käimasolevate rakenduskavade kohta võimaldab hinnata, kas kavandatud meetmed on piisavad nõuete täitmiseks mõistliku tähtaja jooksul ja õigete prioriteetidega. Rakenduskavad sisaldavad ka olulist teavet finantsplaneerimise ja vajaminevate ressursside kohta.

Liikmesriigid 21 teatasid 8600 projektist, 22 mis on seotud reovee kogumise ja puhastamise taristuga ning individuaalsete ja muude asjakohaste süsteemidega, ning mis tuleb ellu viia ajavahemikul 2014–2027. Suurem osa teatatud projektidest viiakse lõpule 2018. aastaks. Enamiku projektide (70 %) eesmärk on vähendada mittevastavust juba kohaldatavatele nõuetele või kõrvaldada see täielikult; väiksem osa projekte (30 %) aitab tagada nõuetele vastavust enne pooleliolevate tähtaegade lõppemist. 37 % projektidest on seotud investeeringutega kogumissüsteemidesse ning 63 % reoveepuhastitesse.

Enamik projekte on kavandatud EL 13s. Ülejäänud on seotud selliste liikmesriikidega, kellel on tähtaegadeni rohkem aega (nt Itaalia ja Hispaania) või kus on kehtivad tähtajad hiljuti määratud tundlike alade puhul (nt Prantsusmaa) või kus on nõuetele vastav taristu, mida aga tuleb uuendada. Reovee puhastamiseks kavandatud taristu katab 7 % (43 miljonit ie) kogu tekitatud reostuskoormusest ELis.

Joonis 5: Asulareovee kogumissüsteemide ja reoveepuhastite jaoks kavandatud ehitustööde arv.

Uute projektide jaoks vajalikud prognoositud koguinvesteeringud, mida on vaja täieliku vastavuse saavutamiseks asulareovee puhastamise direktiiviga, on hinnanguliselt 22 miljardit eurot, 23 mis on võrdselt jaotatud kogumise ja puhastamise taristu vahel. ELi kavandatud kaasrahastamine moodustab 25 % kogu investeerimisvajadusest.

Investeeringukavad 24 ulatuvad sellest kaugemale ja hõlmavad ka hinnanguid, mida on vaja olemasolevate süsteemide laiendamiseks ja uuendamiseks. Kavadest nähtub, et investeeringud suurenevad igal aastal 14 % võrra võrreldes praeguse olukorraga, 25 jõudes keskmiselt ligikaudu 25 miljardi euroni aastas. Ajavahemikul 2015–2018 investeeritakse reoveetaristusse umbes 100 miljardit eurot.

Joonis 6: Praegused ja eeldatavad investeeringud asulareovee kogumissüsteemidesse ja reoveepuhastitesse.

Lähiaastatel on investeeringu suurus 50 eurot elaniku kohta.

Joonis 7: Asulareovee kogumissüsteemidesse ja reoveepuhastitesse tehtavad investeeringud inimese kohta.

Suundumused on liikmesriikide vahel siiski erinevad. Kui mõnes liikmesriigis investeeringud suurenevad või jäävad stabiilseks, siis teistes need vähenevad, nagu on näha allpool olevalt jooniselt.

Joonis 8: Praegused ja eeldatavad iga-aastased investeeringud asulareovee kogumissüsteemidesse ja reoveepuhastitesse.

3.3 Andmete haldamise ja levitamise parandamine

Alates 2012. aastast viib Euroopa Komisjon läbi asulareovee puhastamise direktiivi kohast katseprogrammi, mis aitab liikmesriikidel parandada aruandlust ja andmete üldsusele avaldamist „struktureeritud rakendamis- ja teaberaamistiku” (edaspidi „SIIFi programm”) väljaarendamise teel. Seda kontseptsiooni tutvustati esmakordselt teatises „Rohkem kasu ELi keskkonnameetmetest” 26 . Andmehalduse parandamine aitab kaasa asulareovee puhastamise direktiivi paremale rakendamisele ja halduskoormuse vähendamisele, võimaldades samas ka nõuete tõhusat täitmist INSPIRE direktiivi 2007/2/EÜ 27 ning direktiivi 2003/4/EÜ 28 (keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta) alusel. Siiani on neli liikmesriiki (Küpros, Leedu, Sloveenia, Iirimaa) tegelenud riikliku struktureeritud rakendamis- ja teaberaamistiku väljaarendamisega, sealhulgas reoveeandmeid 29 käsitlevate IT-süsteemide veebisaitide 30 arendamine. Järgmises etapis ühinevad veel kolm liikmesriiki (Horvaatia, Poola ja Rumeenia). Teabe paremaks korraldamiseks ja levitamiseks ELi tasandil 31 teeb komisjon tihedat koostööd ka EMPga. SIIFi katseprogrammi tulemusi kasutatakse praktikas kasutuselevõetava SIIFi programmi väljatöötamiseks teiste liikmesriikide ja ELi huvitatud partnerite jaoks.

3.4 Õigusnormide täitmise tagamine

Komisjon on taganud liikmesriikide vastavuse asulareovee puhastamise direktiivile peamiselt pideva dialoogi ning vastavuse edendamise meetmetega, kuid vajaduse korral ka kahepoolse dialoogi ning rikkumismenetluste algatamisega nõudeid mittetäitvate liikmesriikide suhtes. Viimast on tavaliselt tehtud „horisontaalsete” juhtumite puhul, mis hõlmavad mitut sama nõuetele vastavuse kohustuse alla kuuluvat linnastut; 32 nn vanade liikmesriikide puhul alates asulareovee puhastamise direktiivis kehtestatud asjaomaste tähtaegade möödumisest ja nn uute liikmesriikide puhul järk-järgult vastavalt nõuetele vastavuse tähtaegade aegumisele.

Esimese rühma (nn vanad liikmesriigid) puhul on Euroopa Liidu Kohus teinud alates 2013. aasta algusest seitse otsust, millest kolm põhinevad ELi toimimise lepingu artiklil 260, mis tähendab, et kohus määras ühekordse trahvisumma ja karistusmakse kolmele liikmesriigile (Belgia 33 , Luksemburg 34 ja Kreeka 35 ) eelmiste, 2004, 2006. ja 2007. aasta kohtuotsuste täitmata jätmise tõttu. Need olid esimesed juhtumid, mille puhul kohus on määranud trahvi asulareovee puhastamise direktiivi nõuete täitmata jätmise eest. Praegu on kohtus pooleli viis kohtuasja.

Komisjon on alates 2012. aastast algatanud ka mitu horisontaalset rikkumisjuhtumit, mis hõlmavad kuni mitut sada linnastut ühes liikmesriigis.

Nn uute liikmesriikide jaoks on nende ühinemislepingutes kehtestatud konkreetsed vahetähtajad ning need on juba hakanud aeguma. Komisjon kontrollib nendest vahetähtaegadest kinnipidamist liikmesriikides peamiselt regulaarsete aruannete kaudu.

Seitsmenda aruande (2009–2010) alusel on komisjon alustanud kahepoolseid dialooge 10 liikmesriigiga. Kahtlustatavad rikkumised on liikmesriigiti erinevad, kuna mitte kõik vahetähtajad ei ole samad.

4. Töökohtade loomine ja majanduskasv veeteenuste taristusse investeerimise kaudu

Kvaliteetse reoveeteenuste taristu ehitamine nõuab suuri investeeringuid ja mahukaid töid, mis aitavad luua olulisel määral töökohti ja suurendada majanduskasvu veemajandussektoris.

Kui võtta arvesse ainult tööstussektorit, 36 siis kujutab see endast lisaväärtust umbes 15 miljardit eurot aastas.

Joonis 9: EL 28 reoveesektori lisandväärtuse areng aastatel 2008–2012

Laiemalt vaadates võib öelda, et reovee käitlemine kaupade ja teenuste sektoris 37 hõlmab üle 600 000 töökoha, selle aastatoodangu väärtus on rohkem kui 100 miljardit eurot ja aastane lisandväärtus on ligikaudu 42 miljardit eurot (investeeringud, hooldus, käitamine, teadmiste ja tehnoloogia eksport).

Joonis 10: Täistööaja ekvivalendile vastava tööhõive ning toodangu väärtuse arengusuunad EL 28 reovee käitlemise sektoris aastatel 2003–2012

Nagu eespool osutatud, kasvab reoveesektor jätkuvalt.

Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine aitab seega kaasa mitte ainult keskkonnaeesmärkide saavutamisele, vaid edendab ka töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid 38 . Mitu komisjoni investeerimiskava 39 raames rahastamiseks välja valitud projekti on seotud investeeringutega reovee- ja joogiveetaristusse.

5.    Innovatsioon – ressursitõhususe ja majanduskasvu toetamise alus

Inimestele kõrgetasemelise veeteenuse tagamiseks kõige kulutasuvamal viisil on ressursitõhususe suurendamiseks oluline investeerida uuenduslike lahenduste arendamisse ja suuremahulisse rakendamisse, nagu näiteks energia taaskasutamine, toitainete taaskasutamine ja töötlemine turukõlblikeks toodeteks ning vee taaskasutus. Innovatsioon on ka oluline tegur konkurentsivõime suurendamise, töökohtade loomise ja majanduskasvu jaoks.

Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse 40 eesmärk on lihtsustada innovaatiliste lahenduste arendamist ja luua turuvõimalusi nii ELi sees kui ka väljapool. Määratletud on kaheksa prioriteetset valdkonda, milleks on vee korduskasutus ja ringlussevõtt, vee ja reovee puhastamine, sealhulgas ressursside taaskasutamine, vee ja energia vaheline seos, üleujutus- ja põuariski ohjamine, ökosüsteemi teenused, veemajanduse juhtimine, otsuste tegemise tugisüsteemid ja seire, arukad tehnoloogiad ning innovatsiooni rahastamine. Euroopa veealase innovatsioonipartnerluse keskmes on 29 vabatahtlikku töörühma, mis hõlmavad mitut sidusrühma. Nende partnerid arendavad, katsetavad, kiirendavad, levitavad ja edendavad uuenduste kasutuselevõttu turul ja ühiskonnas peamiste veega seotud probleemide lahendamiseks. Juba on käivitatud mitu projekti. Need on veealase innovatsioonipartnerluse rakendamise etapis keskse tähtsusega. Uuenduslikud lahendused on olulised ka selleks, et vähendada kahjulikku mõju keskkonnale tiheasustusega piirkondades ja muuta sellised piirkonnad nn arukateks linnadeks.

Teadusuuringute ja innovatsiooni tähtsust veemajanduses on tunnistatud programmis „Horisont 2020”, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm aastateks 2014–2020. Programmi „Horisont 2020” tööprogrammis aastateks 2014–2015 on vesi tõstetud kesksele kohale, eesmärgiga tuua turule uuenduslikke veealaseid lahendusi ning toetada liikmesriike veealase innovatsioonipartnerluse ja ühise kavandamise algatuse rakendamisel. Muu hulgas keskenduti näidis- ja turustamisprojektidele, et ületada lõhe uuenduslike lahenduste väljatöötamise ja nende turulejõudmise vahel. Programmi „Horisont 2020” tööprogrammis aastateks 2016–2017 käsitletakse veealaseid küsimusi kogu programmi „Horisont 2020” ulatuses, et jätkata aastatel 2014–2015 alustatud jõupingutusi. Meetmed, millega suurendada veealast innovatsiooni nii Euroopas kui ka mujal, on eelkõige suunatud sellistesse valdkondadesse nagu ringmajandus, säästvad linnad, kliimateenused, territooriumi vastupanuvõime jne. Programmi „Horisont 2020” ühiskondlikke probleeme hõlmava algatusega „Kliimameetmed, keskkond, ressursitõhusus ja toorained” edendatakse süsteemset lähenemisviisi suuremahuliste näidis- ja katseprojektide kaudu, mis on tehnika taseme poolest piisavalt uudsed ja edumeelsed ning mille eesmärk on rakendada ja katsetada uusi tehnoloogilisi ja mittetehnoloogilisi lahendusi. Need projektid peaksid ka kõige enam huvitama innovaatoreid ja innovatsiooni kasutajaid (nt tööstust, finantsjuhtimises osalejaid, akadeemilisi ringkondi, teadlasi, avaliku või erasektori üksusi, piirkondi, linnu, kodanikke ja nende organisatsioone jne), aidates seega leida täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid veemajanduse valdkonnas ning tugevdada sünergiat ELi muude asjakohaste rahastamismehhanismidega, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, eeskätt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames.

Veesektoris on väga olulisel kohal uuenduslikud lahendused heitvee korduskasutamise jaoks ja selle võimalik panus ressursitõhususe suurendamisele olulisel määral. Veevarude kaitsmise kava 41 alusel uurib komisjon praegu võimalust luua ELi tasandi vahend vee korduskasutamise edendamiseks, mis on nõutud asulareovee puhastamise direktiivi artikli 12 kohaselt.

6. Kokkuvõte

Asulareovee puhastamise direktiivi rakendamine on oluliselt vähendanud orgaaniliste ja toitainete reostust tekitavat heidet ELis ja seega on direktiivi täitmisel oluline osa mere- ja magevee hea keskkonnaseisundi saavutamisel.

Vaatamata probleemidele, nagu suured investeeringute vajadused ja pikaajaline planeerimine, on direktiivi nõuete täitmise määr EL 15s kõrgel tasemel. EL 13s on endiselt suuri puudujääke, eriti puhastamise valdkonnas. On vaja tugevdada meetmeid ja suurendada investeeringuid, et saavutada täielik nõuetele vastavus mõistliku aja jooksul.

Rakenduskavadest nähtub, et liikmesriigid planeerivad märkimisväärseid investeeringuid reoveetaristute rajamiseks, et kaotada puudujäägid direktiivi nõuete täitmises. Liikmesriigid peavad jätkama vajalike andmete kogumist, et õigeaegselt kindlaks teha tulevased investeerimisvajadused ja tegevuskulud ning parandada või säilitada oma olemasolevate süsteemide toimimist.

On vaja täiendavaid jõupingutusi, et parandada asulareovee puhastamise direktiivi rakendamist käsitlevate andmete õigeaegset esitamist ja nende kvaliteeti. Sel eesmärgil vaatab komisjon koostöös EMP ja liikmesriikidega läbi menetlusi ja vahendeid.

Veemajandussektor annab olulise panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisse. Investeeringutel, mis tehakse täieliku vastavuse saavutamiseks ELi õigusaktidega, on suur potentsiaal luua uusi töökohti ja suurendada majanduskasvu.

Investeeringud uuenduslikku tehnoloogiasse on väga olulised, et muuta veesektorit ressursitõhusamaks ja aidata kaasa töökohtade loomisele ja majanduskasvule.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (edaspidi „veepoliitika raamdirektiiv”).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (edaspidi „merestrateegia raamdirektiiv”).

(3) Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (edaspidi „asulareovee puhastamise direktiiv”).

(4) http://www.eea.europa.eu/soer-2015/synthesis/report/3-naturalcapital   

(5) http://ec.europa.eu/index_et.htm Poliitilised suunised järgmisele komisjonile:

(6) Asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 15.

(7) Asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 17.

(8) Otsus nr 1386/2013/EL; lõige 28.

(9) COM(2014)177 (final).

(10) http://ec.europa.eu/dgs/secretariat_general/followup_actions/citizens_initiative_en.htm   

(11) http://rod.eionet.europa.eu/obligations/613  Vt .

(12)

Asulareovee puhastamise direktiivis kasutatud termin inimekvivalent ehk ie hõlmab orgaanilist reostust, mis on tekitatud küla/linna elanike poolt või pärit muudest allikatest nagu mittealalised elanikud ja põllumajanduslik toidutööstus.

(13) Kaheksandas aruandes kasutatakse termineid EL 13, EL 15 ja EL 28 (mis on ELi tasandil selgelt määratletud) isegi kui rakendamisega seotud näitajatele viidates mõeldakse tegelikult vastavalt 11, 14 ja 25 liikmesriiki, kuna Horvaatia, Itaalia ja Poola esitatud andmeid ei töödeldud.

(14) Vt lisa.

(15) Poola ja Horvaatia ei ole arvutustesse hõlmatud ning Itaaliat on osaliselt arvesse võetud. Protsendimäärad on seotud ie koormusega ning juba möödunud ja veel kehtivate tähtaegadega.

(16)

 Individuaalsed või muud asjakohased süsteemid, mis tagavad samaväärse keskkonnakaitse kui kogumissüsteemid.

(17) http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/uwwtd/interactive-maps/urban-waste-water-treatment-maps

(18) Välja on jäetud Zagreb (nõuetele vastavuse kohustused puuduvad veel) ja Varssavi (ei olnud võimalik hinnata).

(19) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1405007191767&uri=CELEX:32014D0431

(20) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52012DC0673  

(21) Kreeka, Ungari ja Rumeenia esitasid teabe artikli 17 kohase vana vormi alusel ja ei olnud seega kohustatud andma üksikasjalikku teavet projektide kohta.

(22) 2014/431/EL Komisjoni 26. juuni 2014. aasta rakendusotsus nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ rakendamiseks koostatud riiklike kavadega seotud aruandluse vormide kohta (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4208 all). Otsuse tabelid 2 ja 3: 

(23) Kreekat, Ungarit ja Rumeeniat ei oles selles arvutuses arvesse võetud.

(24) Tabel 4 rakendusotsuse artiklis 17.

(25) Iga liikmesriik on esitanud teavet eri ajavahemike kohta. Liikmesriikide olukorra võrdlemiseks arvutati aasta keskmine. „Praeguseks olukorraks” võib pidada aasta keskmisi investeeringuid ajavahemikul 2009–2013 ning „eeldatavaks olukorraks” võib pidada aasta keskmisi investeeringud ajavahemikul 2014–2018.

(26) Teatis (2012)95 (final).

(27) http://inspire.ec.europa.eu/  

(28) http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32003L0004  

(29) http://uwwtd.oieau.fr/ http://uwwtd.oieau.fr/cyprus/ http://uwwtd.oieau.fr/lithuania/ http://uwwtd.oieau.fr/Slovenian/  Iirimaa: Küpros: - Leedu: - Sloveenia:

(30) Põhineb vabalt kättesaadaval tarkvaral.

(31) http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/uwwtd/interactive-maps/urban-waste-water-treatment-maps  

(32) Loetelu kõige hilisematest rikkumisjuhtumitest ja kohtuotsustest alates 2012. aasta lõpust on esitatud lisas.

(33) C-533/11: kohus otsustas, et Belgia peab maksma ühekordse trahvisummana 10 miljonit eurot ning lisaks 859 404 eurot iga kuue kuu eest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

(34) C-576/11: kohus otsustas, et Luksemburg peab maksma ühekordse trahvisummana 2 miljonit eurot ning lisaks 2800 eurot iga päeva eest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

(35) C-167/14: kohus otsustas, et Kreeka peab maksma ühekordse trahvisummana 10 miljonit eurot ning lisaks 3 640 000 eurot iga poolaasta eest kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni.

(36)

Eurostat (NACE Rev. 2, B-E) http://ec.europa.eu/eurostat/data/database

(37)

Eurostat http://ec.europa.eu/eurostat/web/environment/environmental-goods-and-services-sector/database

(38) Poliitilised suunised järgmisele komisjonile: http://ec.europa.eu/index_et.htm

(39)  COM/2014/0903 final. http://ec.europa.eu/priorities/jobs-growth-investment/plan/index_et.htm

(40) http://www.eip-water.eu/about

(41) http://ec.europa.eu/environment/water/blueprint/follow_up_en.htm