EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52014PC0180
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on organic production and labelling of organic products, amending Regulation (EU) No XXX/XXX of the European Parliament and of the Council [Official controls Regulation] and repealing Council Regulation (EC) No 834/2007
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta
/* COM/2014/0180 final - 2014/0100 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta /* COM/2014/0180 final - 2014/0100 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Ettepaneku põhjused ja
eesmärgid Viimasel kümnel aastal on mahetoodete turgu
iseloomustanud dünaamiline areng, mida veab nõudluse jõuline kasv. Maailma
mahetoiduturg on suurenenud võrreldes 1999. aastaga neli korda. Euroopa Liidus
(edaspidi „liit”) on mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav pindala
suurenenud kaks korda. Igal aastal viiakse mahepõllumajanduslikule tootmisele
üle 500 000 ha maad. Samas ei ole ei sisepakkumine ega õigusraamistik turu
sellise laienemisega sammu pidanud. Tootmiseeskirjades ei võeta piisavalt
arvesse tarbijate ja kodanike muutuvaid mureküsimusi ning ootusi;
märgistamiseeskirjad on keerulised; leitud on puudujääke kontrollisüsteemis ja
kaubandusrežiimis. Õigusnormid on keerulised ja sisaldavad suurt
halduskoormust, mis heidutab väikepõllumajandustootjaid liitumast liidu
mahepõllumajanduse kavaga. Mõned erandid, mida oli vaja sektori arenguks, ei
näi enam põhjendatud. Ettepaneku eesmärk on parandada
mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid õigusakte, et: (1)
kõrvaldada liidus mahepõllumajandusliku tootmise
säästva arengu ees seisvad takistused, (2)
tagada põllumajandustootjate ja ettevõtjate aus
konkurents ning võimaldada siseturul tõhusamalt toimida, (3)
säilitada või parandada tarbija usaldust mahepõllumajanduslike
toodete vastu. 1.2. Üldine taust Kui nõukogu võttis vastu määruse (EÜ) nr
834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete
märgistamise kohta)[1],
märkis ta ära rea küsimusi, mille kohta komisjon pidi esitama Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande, olles vaadanud läbi määruse (EÜ) nr 834/2007
kohaldamisel saadud kogemused. Nõukogu võttis põllumajandus- ja
kalandusministrite istungil 13.–14. mail 2013[2]
vastu järeldused komisjoni aruande kohta[3]
ning kutsus liikmesriike ja komisjoni üles arendama mahepõllumajandusliku
tootmise sektorit ambitsioonikal tasemel, vaadates läbi kehtiva
õigusraamistiku, et parandada selle kasutuskõlblikkust, tagades samas
stabiilsus- ja kindlustundeperioodi, ning et seda täiendavalt täpsustada ja
lihtsustada ning lahendada senised ja edasiarendamist nõudvad küsimused. Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate
õigusaktide läbivaatamine on osa komisjoni õigusloome kvaliteedi ja
tulemuslikkuse programmist[4]. Läbivaatamine annab võimaluse viia nõukogu
määrusega (EÜ) nr 834/2007 komisjonile antud rakendamisvolitused
vastavusse komisjoni delegeeritud volituste ja rakendamisvolituste vahelise
eristusega, mis võeti kasutusele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega
290 ja 291. 1.3. Kõnealuses valdkonnas
kehtivad õigusnormid Esimene liidu mahepõllumajanduslikku tootmist
käsitlev õigusakt võeti vastu 1991. aastal. Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91
sätestati mahepõllumajandusliku tootmise õiguslik määratlus tootmiseeskirjade
kaudu ning nägi ette kontrolli- ja märgistamisnõuded ning mahepõllumajanduslike
toodete impordi eeskirjad. Sellega pandi alus tarbijate ja
mahepõllumajanduslike tootjate kaitseks väärade ja eksitavate väidete eest
mahepõllumajanduslikkuse teemal. Kõnealust õigusakti muudeti nõukogu määruse
(EÜ) nr 834/2007 vastuvõtmisega 2007. aasta juunis, mis eelkõige: –
arendas edasi mahepõllumajandusliku tootmise
määratlust, kirjeldades selle eesmärke ja põhimõtteid; –
parandas mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade
ühtlustamist liidus, tehes lõpu liikmesriikide eeskirjadele loomsete saaduste
osas; –
kehtestas eeskirjadest erandite tegemise võimaluse
liikmesriikide vastutusel, kuid rangete piirangutega ja piiratud ajaks; –
sidus mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi ametlike
toidu ja sööda kontrollide süsteemiga, mis on ette nähtud määrusega (EÜ) nr
882/2004,[5]
ning muutis kohustuslikuks eraõiguslike kontrollorganite akrediteerimise; –
kujundas ümber impordirežiimi: lisaks kolmandate
riikide tunnustamisele samaväärsuse osas tunnustab Euroopa Liit samaväärsuse
või nõuete järgimise kohaldamisel kolmandates riikides tegutsevaid
kontrollorganeid. Varasem liikmesriikide poolt saadetiste kaupa antavate
üksiklubade süsteem jäeti põhimäärusest välja ning nüüd loobutakse sellest
etapiviisiliselt. 1.4. Kooskõla muude
poliitikavaldkondadega Käesoleva algatusega soovitakse täita teatise
„Arukas reguleerimine Euroopa Liidus” eesmärke. Üks muutmise eesmärke on
kergendada õigusnormide täitmise koormust. See on kooskõlas Euroopa 2020. aasta
strateegia üldraamistikuga eelkõige seoses jätkusuutliku majanduskasvu
prioriteediga ning ressursitõhusama, keskkonnasõbralikuma ja
konkurentsivõimelisema majanduse edendamisega. Algatus on kooskõlas ka ühise
põllumajanduspoliitika reformiga, mis kujundab üldist põllumajanduse arendamise
raamistikku liidus ajavahemikul 2014–2020[6].
Uute sätete eesmärk on jätkusuutlik konkurentsivõime, et saavutada
majanduslikult elujõuline toidutootmissektor, ning liidu maismaa
loodusressursside säästev majandamine, milles ühe võtmeelemendina on tuvastatud
mahepõllumajanduslik tootmine. Ettepanek arvestab uut ühist
kalanduspoliitikat seoses vesiviljelusega, mis mängib olulist rolli jätkusuutliku
pikaajalise toiduga kindlustatuse, aga ka majanduskasvu ja tööhõive tagamisel,
vähendades samas survet looduslikele kalavarudele olukorras, kus ülemaailmne
nõudlus veeandide järele suureneb. Samuti on ettepanek kooskõlas komisjoni
ettepanekuga võtta vastu uus nõukogu ja parlamendi määrus ametlike kontrollide
kohta,[7]
mille eesmärk on tugevdada integreeritud lähenemisviisi kõigis toiduahelaga
seotud valdkondades, ratsionaliseerides ja lihtsustades üldist
õigusraamistikku, püüeldes samas parema reguleerimise eesmärgi suunas. Eelkõige
ühtlustatakse ja/või täpsustatakse vastavalt vajadusele määratlusi ning
vajalike erikontrollisätete kohta tehakse ettepanek integreerida need ühtsesse
ametlike kontrollide õigusraamistikku. Mahepõllumajandusliku tootmise kava on osa
liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavadest koos geograafiliste tähistega,
garanteeritud traditsiooniliste toodetega ning ELi äärepoolseimate piirkondade
ja mägipiirkondade toodetega, nagu rõhutatakse komisjoni teatises Euroopa
Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta ning märgitakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 kvaliteedikavade kohta[8]. 2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD
ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE 2.1. Konsultatsioonid Hetkeolukorda analüüsiti sügavuti teabe
alusel, mida koguti sidusrühmadega peetud mitmete arutelude käigus, kuhu
komisjon kutsus üle 70 eksperdi ja teadusringkondade esindaja, et
kõikehõlmavalt arutleda mahepõllumajandussektori praeguste ja tulevaste
probleemide üle. Komisjon algatas 2013. aasta alguses
konsulteerimise internetis. Küsimustikule saadi umbes 45 000 vastust ning
peaaegu 1 400 vaba kaastööd. Enamiku vastuseid (96 %) esitasid
Euroopa Liidu kodanikud ning ülejäänud 4 % sidusrühmad. Lisaks teavitati sidusrühmi muutmisest ja
peeti nendega selle üle nõu mitmel mahepõllumajanduse nõuanderühma koosolekul. Liikmesriike kui õigusaktide rakendamise eest
vastutajaid teavitati muutmise tehnilistest aspektidest ja nendega konsulteeriti
sel teemal konsultatsioone. 2.2. Arutelude põhitulemused Avalikule arutelule vastanud tundsid peamiselt
muret keskkonna- ja kvaliteediküsimuste üle. Nad sooviksid, et Euroopa
mahepõllumajanduseeskirju muudetaks rangemaks ning et need eeskirjad oleksid
kogu liidus põllumajandustootjatele ja teistele ettevõtjatele ühtsed. Seetõttu
pooldab enamik vastanutest eeskirjadest erandite tegemise lõpetamist.
Väljendati suuri ootusi seoses mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks
lubamatute toodete ja ainete jääkidega. Euroopa Liidu mahepõllumajanduse logo
peeti liikmesriikide logodega võrdseks mahepõllumajanduslike toodete
tunnustamise vahendiks. Enamik kodanikke ja sidusrühmi usaldavad
mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi, uskudes samas, et seda saaks parandada,
eelkõige elektroonilise sertifitseerimise kasutuselevõtmisega. Samuti toetavad
nad väikeste põllumajandustootjate sertifitseerimist rühmiti. Mahepõllumajandussektoris tunnistatakse
laialdaselt vajadust parandada mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid
õigusakte. Samuti nõustutakse laialdaselt, et mahepõllumajanduslik tootmine
peaks jääma tihedalt oma põhimõtete ja eesmärkide juurde ning et eeskirjadest
erandite tegemine tuleks lõpetada. 2.3. Mõjuhinnang Mõjuhinnangus võrreldi kolme alternatiivset
poliitikastsenaariumi: –
senine olukord parandatud kujul, lähtudes seniste
õigusaktide parandamisest ja paremast jõustamisest; –
turukeskne variant, mille eesmärk on luua vajalikud
tingimused, et reageerida dünaamiliselt edasistele turuarengutele paindlikumate
eeskirjadega. Tootmiseeskirjadesse integreeritaks pikaajalised erandlikud
eeskirjad; –
põhimõtetekeskne variant, mille eesmärk on
keskendada mahepõllumajanduslikku tootmist taas selle põhimõtetele, mis
kajastuksid paremini tootmiseeskirjades. Erandlikud eeskirjad kaotataks. Kolme poliitikavalikut hinnati lähtuvalt nende
potentsiaalist saavutada ühise põllumajanduspoliitika 2020. aasta eesmärke,
õigusaktide muutmise poliitilisi erieesmärke ja tegevuseesmärke, ning
arvestades tulemuslikkust ja tõhusust. Põhimõtetekeskne variant annab kõigi
hinnatud kriteeriumide alusel paremaid tulemusi, sellele järgneb turukeskne
variant ning viimasena senise olukorra säilitamine parandatud vormis. Põhimõtetekeskne variant annab
eeldustekohaselt järgmised tulemused: –
positiivne turuolukord tänu tarbijate suuremale
usaldusele, mis tõenäoliselt toetab mahepõllumajanduslike toodete hindu ja
meelitab ligi uusi osalejaid; –
eeskirjadest tehtud erandite kõrvaldamine peaks
aitama kaasa mahepõllumajanduslike sisendite, eriti seemnetootmise arendamisele; –
selgemad ja lihtsamad tootmiseeskirjad muudavad
sektori atraktiivsemaks; –
konkurents muutub ausamaks tänu kindlamale
ühtlustamisele, lihtsamatele ja selgematele eeskirjadele ning kolmandate
riikide kontrollorganite tunnustamisele nõuetele vastavusest, mitte
samaväärsusest lähtuvalt; –
tarbijate usaldus suureneb tänu kontrollisüsteemi
täiustamisele tootmiseeskirjade ühtlustamisele, milles võetakse arvesse uusi
ühiskonnas tekkivaid probleemküsimusi (töötlejate ja kauplejate keskkonnajuhtimise
süsteem, loomade heaolu); –
riskipõhine lähenemisviis muudab kontrollid eeldatavalt
tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning aitab koos usaldusväärsema impordirežiimiga
kaasa pettuste ärahoidmisele; –
mahepõllumajandusliku tootmise positiivset
keskkonnamõju rõhutatakse erandlike eeskirjade kaotamisega; –
loomade heaolu tingimusi parandatakse ja jäetakse
välja erandid. Mõju hindamisel järeldati, et kõige eelistatum
on põhimõtetekeskne variant koos parandatud kujul senise olukorra variandi
juures pakutud täiustustega ning mõne allvariandiga. Erilist tähelepanu pöörati kogu protsessi
käigus lihtsustamisele. Eelistatud variant: –
täpsustab reguleerimisala, tootmiseeskirju,
märgistamist ja kontrolle käsitlevaid sätteid; –
kõrvaldab ebatõhusad sätted; –
piirab liikmesriikide võimalusi teha eeskirjadest
erandeid; –
lihtsustab impordirežiimi; –
lihtsustab nõudeid väikeste põllumajandustootjate
jaoks, eriti rühmiti sertifitseerimise kasutuselevõtuga. Halduskulude osas jäetakse käesoleva ettepanekuga
välja 37 teavitamiskohustust seni kehtivast 135 kohustusest, mis olid pandud
mahepõllumajanduslikele ettevõtjatele ja haldusasutustele. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Kavandatud meetmete kokkuvõte Mahepõllumajanduslik tootmine peab vastama ka
edaspidi teatavatele põhimõtetele, mis kajastavad võimalikult täpselt tarbijate
ootuseid. Tootmise erieeskirjad on koondatud kavandatava
määruse lisasse, lahendades sellega loetavuse probleemi. Tootmiseeskirju muudetakse rangemaks ja
ühtlustatakse, jättes välja erandid, välja arvatud juhul, kui
mahepõllumajandusliku tootmise jätkamise või taasalustamise võimaldamiseks
pärast katastroofi on vaja rakendada ajutisi meetmeid. Mahepõllumajanduslikke majapidamisi
tuleb hallata täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise suhtes
kohaldatavate nõuetega ning üleminekuperioodi tagasiulatuv tunnustamine ei ole
enam põhimõtteliselt võimalik. Mahepõllumajanduslikult töödeldud toodete
koostises kasutatud põllumajanduslikud koostisosad peavad olema eranditult
mahepõllumajanduslikud. Kui mitte arvestada mikroettevõtjaid, siis teistel
mahepõllumajanduslikel ettevõtjatel, v.a põllumajandustootjad ja ettevõtjad,
kes toodavad merevetikaid või vesiviljelusloomi, on kohustus töötada välja
süsteem oma keskkonnamõju parandamiseks. Kontrollisüsteemi parandatakse, integreerides
kõik kontrolliga seotud sätted ühte õigusakti komisjoni ettepanekus võtta vastu
määrus ametlike kontrollide ning muude toidu ja sööda kontrollimistoimingute
kohta. Selle tulemusel ei pea ettevõtjad, pädevad asutused, kontrolliasutused
ja kontrollorganid enam tuginema kontrollidega seotud sätete osas kahele
erinevale õigusaktile. Kontrollitavust parandatakse tootmiseeskirjade
täpsustamise, lihtsustamise ja ühtlustamisega ning jättes kõnealustest
eeskirjadest välja mitmed võimalikud erandid. Ettepaneku eesmärk on kaotada määruses (EÜ) nr
834/2007 sätestatud võimalus teha teatavat liiki jaemüüjatele erandeid, mis on
toonud liikmesriikides kaasa erinevaid tõlgendusi ja tavasid ning teinud
haldamise, järelevalve ja kontrolli raskemaks. Riskipõhist lähenemist ametlikele
kontrollidele tugevdatakse veel sellega, et kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr
834/2007 kohane kõigi ettevõtjate kohustuslik iga-aastane nõuetelevastavus
kontroll. See annab võimaluse kohandada kontrollimise sagedust delegeeritud
õigusaktide abil, mis võetakse vastu kooskõlas määrusega (EL) nr XX/XXX
(ametlike kontrollide määrus), et väikese riskiga ettevõtjaid oleks võimalik
kontrollida füüsiliselt harvem kui kord aastas ning/või kohaldada nende suhtes iga
aastal füüsilist kontrolli väiksemas mahus, samal ajal kui suurema riskitasemega
ettevõtjaid uuritaks põhjalikumalt. Tänu sellele jaguneb kontroll ettevõtjate
vahel õiglasemalt ja väheneb nende ettevõtjate koormus, kelle kohta on tõendatud,
et nad on järginud eeskirju, ning pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja
kontrollorganite ressursikasutus muutub tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Kehtestatakse erisätted, mis suurendavad
läbipaistvust seoses tasudega, mida võib kontrollide eest koguda, ning karmistatakse
sätteid, mis käsitlevad ettevõtjate avaldamist koos teabega nende
sertifitseerimisstaatuse kohta. Kasutusele võetakse väikesemahuliste
põllumajandustootjate rühmana sertifitseerimine liidus, pidades silmas
kontrolli- ja sertifitseerimiskulude ning seonduva halduskoormuse vähendamist,
kohalike võrgustike tugevdamist, turulepääsu parandamist ning kolmandate
riikide ettevõtjatega võrdsete mängureeglite tagamist. Sisse viiakse erisätted jälgitavuse ja
pettuste ärahoidmise parandamiseks: mahepõllumajandusliku tootmise eri
etappides ei või samade tooterühmade osas ettevõtjaid kontrollida eri
kontrolliasutused või kontrollorganid. Samuti kehtestatakse
erisätted, millega ühtlustatakse meetmeid, mida rakendatakse lubamatute toodete
või ainete avastamise korral. Seoses sellega võib esineda olukordi, et kui
põllumajandustootjatel keelatakse turustada tooteid mahepõllumajanduslikuna,
kuna nendesse on tahtmatult sattunud lubamatuid tooteid või aineid, võib
komisjon anda liikmesriikidele loa maksta toetust tekkinud kahju hüvitamiseks.
Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada
ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid. Veel nähakse ettepanekuga ette meetmed, mida
rakendatakse kogu liidus nõuete rikkumise samade üldkategooriate suhtes, et
tagada ettevõtjate võrdne kohtlemine, siseturu nõuetekohane toimimine ning
tarbijate usalduse säilitamine, kirjutamata samas ette sanktsioonide määramist,
mis on liikmesriikide pädevuses. Kohandatakse kaubandusrežiimi, et võrdsustada
tingimusi Euroopa Liidu ja kolmandate riikide mahepõllumajanduslike ettevõtjate
jaoks ning tagada paremini tarbijate usaldus. Samaväärsuslepingute võimalus
kolmandate riikidega jääb alles, kuid ühepoolse samaväärsuse süsteem kõrvaldatakse
etapiviisiliselt. Kontrollorganite tunnustamine kavandatakse asendada
järk-järgult nõuetele vastavuse süsteemiga. 3.2. Õiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42
esimene lõik ja artikli 43 lõige 2. 3.3. Subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõte Ettepanekuga muudetakse ühise
põllumajanduspoliitika raames praegu kehtivat kvaliteedikava.
Põllumajandustoodete ning toiduainete tootmine ja nendega kauplemine Euroopa
Liidu turul ning mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohase toimimise
tagamine kuuluvad liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Osana ühisest põllumajanduspoliitikast on
ühtse turu sujuva arengu tagamisel kogu liitu hõlmav mahepõllumajanduse kava
tõhusam kui 28 erinevat kava. Lisaks võimaldab see rangemat ja järjekindlamat
kaubanduspoliitikat kogu maailma kaubanduspartneritega, tugevdades eelkõige
liidu läbirääkimisjõudu. Tänu ettepanekule ühtlustatakse veelgi järgmisi
valdkondi: – vähendatakse seni liikmesriikidele antud võimalusi teha eeskirjadest
erandeid, mis põhjustab ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi, tarbijate
usalduse vähenemise riski, õigusaktide keerukust ning kaubandusprobleeme
(raskusi nõuetele vastavuse tagamisel); – tõsiasi, et eri liikmesriigid võivad ühele ja samale ELi
mahepõllumajanduse õigusaktide eeskirjade rikkumisele erinevalt reageerida, on
probleem, mis toob kaasa ebaausa konkurentsi ja ühtse turu ebatõhusa toimimise. 3.4. Vahendi valik Kavandatav vahend on määrus, kuna seni
kehtinud sätted on andnud liikmesriikide jaoks sobiva raamistiku; ükski muu
meede ei oleks sobiv. Direktiiv kehtestaks paindlikumad eeskirjad, mis
tähendaksid ebaausat konkurentsi ettevõtjate vahel ja tooksid kaasa tarbijate
eksitamise ja petmise. Määrus annab liikmesriikidele järgimiseks järjekindla
lähenemisviisi ning vähendab halduskoormust, kuna ettevõtjatelt nõutakse ühtede
eeskirjade täitmist. Pehme õiguse vahendeid, nt suuniseid, peetakse
ebapiisavaks, et kõrvaldada erinevused õigusaktide tõlgendamisel ja
rakendamisel, aga ka konteksti rahvusvahelisuse tõttu. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanekuga eraldatakse eelarvelised vahendid
tehnilise abi meetmete jaoks. Eelarvele avaldatava mõju üksikasjad on esitatud finantsselgituses. 5. VALIKULISED KÜSIMUSED:
LIHTSUSTAMINE Ettepanek sisaldab lihtsustusi ja täpsustusi
ning täidab mitmeid õiguslünki. Sellega kõrvaldatakse mahepõllumajandusalaste
õigusaktide senikehtivast 135 kohustusest 37. Ettepanekuga kaasneb
halduskoormuse oluline vähenemine. Ettepanekust tulenevad delegeeritud
õigusaktid koostatakse samadest põhimõtetest lähtuvalt. Tootmiseeskirjade osas teeb ettepanek
ettevõtjate ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks asjad oluliselt lihtsamaks,
piirates liikmesriikide võimalusi teha erandeid. Välja jäetakse mitu ebatõhusat
sätet, eelkõige riskipõhise lähenemisviisi tugevdamisel seoses kontrollidega.
Impordi poolel on tootjatel, kontrollorganitel ja komisjonil lihtsam hallata
kontrollorganite suhtes kehivat nõuetele vastavuse korda. Väikeste põllumajandustootjate jaoks luuakse
oluline lihtsustus rühma sertifitseerimise näol, mis toob kaasa
proportsionaalsemad kontrolli- ja arvepidamisnõuded. Ettepaneku eesmärk on muuta õigusaktid
kasutajasõbralikumaks. Nimelt, kui üldised tootmiseeskirjad jäävad määruse
teksti, siis mahepõllumajandusliku tootmise erieeskirjad sisalduvad määruse
lisas. 6. VASTAVUSSE VIIMINE 2010. aastal võttis komisjon vastu dokumendi KOM
(2010)759 seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 vastavusse viimisega
Lissaboni lepinguga. Üksikasjalikud arutelud kolmepoolsetel läbirääkimistel
2011. ja 2012. aastal on põhjustanud praktikas vastavusseviimise ettepaneku
seisaku. Käesolev ettepanek sisaldab vastavusseviimise ettepaneku vajalikke
elemente, sealhulgas sätete paiknemine põhiõigusaktis, delegeeritud õigusaktides
ja rakendusõigusaktides. Seetõttu võetakse ettepanek KOM (2010) 759 kui
nüüdseks mittevajalik tagasi. 2014/0100 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mahepõllumajandusliku tootmise ning
mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike kontrollide määrus] muutmise ning nõukogu
määruse (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistamise kohta EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 42 esimest lõiku ja artikli 43 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[9], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[10], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Mahepõllumajanduslik tootmine
on üleüldine põllumajandusettevõtete juhtimise ja toiduainete tootmise süsteem,
mis ühendab omavahel parimad keskkonna- ja kliimameetmete tavad, rikkaliku bioloogilise
mitmekesisuse, loodusvarade säilitamise, rangete loomatervishoiustandardite
kohaldamise ning tootmisstandardid, mis on kooskõlas üha suurema hulga
tarbijate nõudmisega toodete järele, mille valmistamisel on kasutatud
looduslikke aineid ja meetodeid. Seega on mahepõllumajanduslikul tootmisel
kahekordne ühiskondlik roll – ühelt poolt pakub see eriomast turgu, mis vastab
tarbijate vajadusele mahepõllumajanduslike toodete järele, ja teiselt poolt
pakub see üldsusele kättesaadavaid hüvesid, toetades keskkonnakaitset, loomade
heaolu ning maaelu arendamist. (2) Rangete tervishoiu-,
keskkonna- ja loomade heaolu standardite järgimine mahepõllumajanduslike
toodete tootmisel on nende toodete hea kvaliteedi olemuslik osa. Nagu
rõhutatakse komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele põllumajandustoodete
kvaliteedipoliitika kohta,[11] on mahepõllumajanduslik tootmine osa liidu põllumajandustoodete
kvaliteedikavadest koos geograafiliste tähistega, garanteeritud
traditsiooniliste toodetega ning liidu äärepoolseimate piirkondade toodetega,
mis on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr
1151/2012[12] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/2013[13]. Selles mõttes püüdleb mahepõllumajanduslik tootmine ühise
põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) samade eesmärkide poole, mis kuuluvad kõigi
liidu põllumajandustoodete kvaliteedikavade juurde. (3) Eelkõige kuuluvad
mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärgid ÜPP eesmärkide hulka selle
tagamisega, et põllumajandustootjad saavad mahepõllumajandusliku tootmise
eeskirjade järgimise eest õiglast tasu. Peale selle loob tarbijate kasvav
nõudlus mahepõllumajanduslike toodete järele tingimused nende turu edasiseks
arenguks ja laienemiseks ning seega mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate
põllumajandustootjate kasumi kasvuks. (4) Samuti on
mahepõllumajanduslik tootmine süsteem, mis aitab kaasa keskkonnakaitsenõuete
integreerimisele ÜPPsse ning edendab jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmist.
Seetõttu on ÜPP raames võetud kasutusele meetmed, mis toetavad rahaliselt
mahepõllumajanduslikku tootmist, viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr 1307/2013[14] raames, ning eelkõige on maaelu arengu poliitika õigusraamistiku hiljutise
reformi käigus tugevdatud meetmeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) nr 1305/2013[15]. (5) Samuti aitab
mahepõllumajanduslik tootmine kaasa liidu keskkonnapoliitiliste eesmärkide
saavutamisele, eelkõige neile, mida nimetatakse bioloogilise mitmekesisuse
strateegias aastani 2020,[16] rohelise taristu teatises,[17]
mullakaitse teemastrateegias[18] ning sellistes keskkonnaalastes õigusaktides nagu linnustiku[19] ja elupaikade[20]direktiivid, nitraatide direktiiv,[21]
vee raamdirektiiv,[22] saasteainete ülemmäärade direktiiv[23]
ning direktiiv pestitsiidide säästva kasutamise kohta[24]. (6) Pidades silmas liidu
mahepõllumajandusliku tootmise poliitika eesmärke, peaks selle poliitika
rakendamiseks kehtestatava õigusraamistiku eesmärk olema tagada aus konkurents
ja mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohane toimimine ning säilitada
ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikuna märgistatud toodete
suhtes. Edaspidi peaks raamistiku siht olema luua tingimused, millele toetudes
saaks poliitika edeneda kooskõlas tootmise ja turu arenguga. (7) Komisjoni teatises „Euroopa
2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[25] esitatud Euroopa 2020. aasta poliitikaprioriteetide hulka kuuluvad ka
üleminek teadmistel ja innovatsioonil põhinevale konkurentsivõimelisele
majandusele, mis on samal ajal sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust
tagav suure tööhõivega majandus, ning üleminek ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega
majandusele. Mahepõllumajandusliku tootmise poliitika peaks andma ettevõtjatele
õiged vahendid, et oma tooteid paremini tähistada ja tutvustada, kaitstes neid
samal ajal ebaausate tavade eest. (8) Arvestades mahepõllumajanduse
sektori dünaamilist arengut, nähti nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007[26] ette vajadus liidu mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade hilisema
läbivaatamise järele, võttes arvesse nende eeskirjade kohaldamisel saadud
kogemust. Komisjoni teostatud kõnealuse läbivaatamise tulemused näitavad, et
liidu mahepõllumajanduslikku tootmist reguleerivat õigusraamistikku tuleks
parandada, et kehtestada eeskirjad, mis vastavad tarbijate suurtele ootustele
ning tagavad piisava selguse nende jaoks, kellele need on suunatud. Seepärast
tuleks määrus (EÜ) nr 834/2007 kehtetuks tunnistada ja asendada uue
määrusega. (9) Seni määruse (EÜ) nr 834/2007
kohaldamisel saadud kogemused näitavad vajadust täpsustada, milliste toodete
suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Eelkõige peaks see hõlmama
põllumajandustooteid, kaasa arvatud vesiviljelustooted, mis on loetletud
Euroopa Liidu toimimise lepingu („edaspidi ELi toimimise leping”) I lisas.
Peale selle peaks see hõlmama toidu või söödana kasutatavaid töödeldud
põllumajandustooteid, kuna selliste toodete turulelaskmine mahepõllumajanduslikuna
loob põllumajandustoodetele olulise müügiväljundi ning tagab tarbija jaoks selguse
selle kohta, et põllumajandustooted, millest need on töödeldud, on
mahepõllumajanduslikud. Samuti peaks käesolev määrus hõlmama teatavaid muid
tooteid, mis on põllumajanduslike toodetega seotud samamoodi nagu töödeldud
põllumajandustooted, kuna kõnealused muud tooted on kas oluline
põllumajandustoodete müügiväljund või tootmisprotsessi lahutamatu osa. Veel
peaks käesolev määrus hõlmama ka meresoola, kuna seda toodetakse looduslikke
tootmismeetodeid kasutades ning selle tootmine aitab kaasa maapiirkondade
arengule ja kuulub seepärast käesoleva määruse eesmärkide alla. Selguse huvides
tuleks kõnealused muud tooted, mis ei ole loetletud ELTLi I lisas, loetleda
käesoleva määruse lisas. (10) Komisjonile tuleks aluslepingu
artikli 290 kohaselt delegeerida õigus võtta vastu õigusakte, et täiendada või
muuta käesoleva määruse teatavaid vähem olulisi osi. On eriti oluline, et
komisjon korraldaks ettevalmistustöö käigus asjakohaseid konsultatsioone,
sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja
koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse
ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (11) Selleks et
võtta arvesse uusi tootmismeetodeid või materjale või rahvusvahelisi kohustusi,
tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses
käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate teiste toodete loetelu
muutmisega. Kõnealusesse loetellu lisamise kõlblikud peaksid olema ainult põllumajandustoodetega
tihedalt seotud tooted. (12) Toitlustustegevuse kohalikust
iseloomust tulenevalt loetakse selles valdkonnas ühtse turu toimimise
tagamiseks piisavaks liikmesriikide võetavaid meetmeid ja erasektori kavu.
Seetõttu ei peaks kohaldama käesolevat määrust toitlustusettevõtete poolt nende
oma territooriumil valmistatava toidu suhtes. Samamoodi peaks käesolev määrus
hõlmama küttimisel saadud tooteid ning kalapüügitooteid, kuna tootmisprotsessi
ei ole võimalik täielikult kontrollida. (13) Uurimisprojektid on näidanud,
et mahepõllumajandusliku toidu turu jaoks on kriitilise tähtsusega
tarbijausaldus. Pikas perspektiivis võivad ebausaldusväärsed eeskirjad ohustada
üldsuse usaldust ja tuua kaasa turu tõrke. Seetõttu peaks mahepõllumajandusliku
tootmise säästev areng põhinema usaldusväärsetel ja liidu tasandil
ühtlustatavatel tootmiseeskirjadel. Lisaks peaksid kõnealused tootmiseeskirjad
vastama ettevõtjate ja tarbijate ootustele seoses mahepõllumajanduslike toodete
kvaliteediga ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtete ja eeskirjade
järgimisega. (14) Käesoleva määruse kohaldamine
ei tohiks piirata seonduvate õigusaktide kohaldamist näiteks toiduahela
ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali,
märgistamise ja keskkonna valdkonnas. Täpsemalt on seoses mahepõllumajanduslike
toodete tootmisel kasutatavate toodete ja ainete lubamisega oluline rõhutada,
et sellised tooted ja ained peavad saama kõigepealt loa liidu tasandil.
Seetõttu ei tohiks käesoleva määruse kohaldamine piirata teiste konkreetsete
liidu sätete kohaldamist seoses kõnealuste toodete ja ainete lubamise ja
turulelaskmisega. (15) Põhimõtteliselt peaksid
käesoleva määruse üldised tootmiseeskirjad sisaldama ioniseeriva kiirguse ning
geneetiliselt muundatud organismide (edaspidi „GMOd”) ja GMOdest või nende abil
toodetud toodete kasutamise keeldu. Kuna tarbijaid huvitavad toidu töötlemise
ja transpordi keskkonnamõjud üha enam, tuleks mahepõllumajanduslikelt
ettevõtjatelt, välja arvatud merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad
põllumajandustootjad ja ettevõtjad, nõuda oma keskkonnamõju juhtimist
ühtlustatud süsteemi alusel. Eesmärgiga minimeerida mahepõllumajanduslikus
tootmises osalevate mikroettevõtjate (nagu need on määratletud komisjoni
soovituses 2003/361/EÜ[27]) halduskoormust, on asjakohane vabastada nad sellest nõudest. Selleks
et tagada üldiste tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, tuleks
delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses
kriteeriumide kehtestamisega, millele keskkonnajuhtimise süsteem peab vastama. (16) Mahepõllumajandusliku tootmise
eeskirjade rikkumise riski loetakse suuremaks sellistes põllumajanduslikes
majapidamistes, millesse kuulub üksusi, mida ei majandata mahepõllumajandusliku
tootmise eeskirjade järgi. Seetõttu tuleks pärast sobivat üleminekuperioodi
majandada kõiki liidu põllumajanduslikke majapidamisi, millel on eesmärk saada
mahepõllumajanduslikuks, täielikult kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise
suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Mahepõllumajanduslikud majapidamised peaksid
läbima kõigis liikmesriikides sama üleminekuperioodi, olenemata sellest, kas
nad on varem järginud liidu vahenditest toetatavaid põllumajanduse
keskkonnameetmeid. Kesa puhul ei ole siiski vaja rakendada üleminekuperioodi. Selleks
et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine
tehnika arenguga, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid
õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse üldisi
üleminekueeskirju või täiendatakse ja muudetakse ülemineku erieeskirju. (17) Tuleks kehtestada tootmise
erieeskirjad, pidades silmas taime- ja loomakasvatus- ning
vesiviljelustoodangut, sealhulgas eeskirjad looduslike taimede ja merevetikate
kogumise kohta, ning seoses töödeldud toidu ja sööda, veini ja pärmi
tootmisega, et tagada ühtlustamine ning mahepõllumajandusliku tootmise
eesmärkidest ja põhimõtetest kinnipidamine. (18) Kuna mahepõllumajanduslik
taimekasvatus põhineb taimede toitmisel peamiselt mulla ökosüsteemi kaudu, ei tohiks
hüdropooniline tootmine olla lubatud. Lisaks peaks mahepõllumajanduslik
taimekasvatus hõlmama kasvatusmeetodeid, millega välditakse või minimeeritakse
mis tahes täiendavat keskkonnasaastet. (19) Mulla majandamise ja väetamise
osas tuleks sätestada tingimused mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses lubatud
maaviljelustavade kasutamiseks ning väetiste ja mullaomaduste parandajate
kasutamiseks. (20) Pestitsiidide kasutamist
tuleks oluliselt piirata. Eelistada tuleks selliste meetmete rakendamist, mis
hoiavad kahjurite ja umbrohu tekitatava kahju ära meetodite abil, mis ei hõlma
taimekaitsevahendite kasutust, näiteks külvikordade abil. Kahjurite ja umbrohu
esinemist tuleks jälgida, et otsustada, kas mis tahes sekkumine oleks
majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud. Teatavate taimekaitsevahendite
kasutamine peaks olema lubatud juhul, kui sellised meetodid ei paku piisavat
kaitset, ning ainult juhul, kui vastavad taimekaitsevahendid on lubatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel,[28]
olles hinnatud kokkusobivaks mahepõllumajandusliku tootmise eesmärkide ja
põhimõtetega, kaasa arvatud piiravad kasutustingimused, ning seejärel lubatud
käesoleva määruse alusel. (21) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse konkreetseid
taimekaitse eeskirju seoses maaviljelustavadega, mulla majandamise ja
väetamisega, taimetervise ning kahjurite ja umbrohu majandamisega,
seenekasvatuse majandamise ja teiste spetsiifiliste taimede ja
taimekasvatussüsteemidega, taimse paljundusmaterjali tootmispäritoluga ning
looduslike taimede kogumisega. (22) Kuna loomakasvatus hõlmab
loomulikuna põllumajandusmaa majandamist, millel kasutatakse taimekasvatuseks
sõnnikut, peaks maata loomakasvatus olema keelatud. Tõugude valikul tuleks
võtta arvesse nende võimekust kohaneda kohalike tingimustega, nende
elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele ning soodustada tuleks laialdast
bioloogilist mitmekesisust. (23) Mahepõllumajandusliku
loomakasvatuse ja vesiviljelustootmise tingimused, vajaduse korral veekeskkond
kaasa arvatud, peaksid rahuldama loomade käitumuslikke vajadusi. Teatavate
loomade, sealhulgas mesilaste kohta tuleks sätestada spetsiifilised
pidamistingimused ja kasvatustavad. Kõnealused tingimused ja tavad peaksid
tagama loomade kõrge heaolutaseme, mis teatavates aspektides peaks ületama
liidus loomade heaolu suhtes kehtivaid norme, mida loomakasvatuses üldiselt
kohaldatakse. Enamikul juhtudel peaks loomadel olema alaline pääs vabaõhualadele
ja seal tuleks põhimõtteliselt kasutada asjakohast rotatsioonisüsteemi. (24) Selleks et vältida selliste
loodusvarade nagu mulla ja vee saastamist toitainetega, tuleks kehtestada
ülempiirid sõnniku kasutamisele hektari kohta ja loomade pidamisele ühel
hektaril. See piir peaks olema seotud sõnniku lämmastikusisaldusega. (25) Tuleks keelata vigastamised,
mis põhjustavad loomadele stressi, kahjustusi, haigusi või kannatusi. (26) Loomi tuleks sööta
mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade kohaselt toodetud ja eelistatavalt
oma majapidamisest saadava söödamaterjalidega, võttes arvesse loomade
füsioloogilisi vajadusi. Lisaks võib loomade põhiliste toitainevajaduste
rahuldamiseks osutuda vajalikuks teatavate mineraalainete, mikroelementide ja
vitamiinide kasutamine täpselt määratletud tingimustel. (27) Loomade tervishoiu korraldus
peaks peamiselt põhinema haiguste vältimisel. Lisaks tuleks rakendada
puhastamise ja desinfitseerimise erimeetmeid. Keemiliselt sünteesitud
allopaatiliste ravimite ennetav kasutamine ei tohiks olla
mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud, välja arvatud kohest ravi vajava
looma haiguse või vigastuse korral ning ainult niivõrd, kuivõrd on vaja looma
hea enesetunde taastamiseks. Sellistel juhtudel peaks tarbijate jaoks
mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkuse tagamiseks olema pärast selliste
ravimite kasutamist võimalik võtta piiravaid meetmeid, näiteks topeltpikkusega
keeluaja kehtestamine asjakohastes liidu õigusaktides sätestatu kohaselt.
Kehtestada on vaja haiguste vältimise ja veterinaarravi erieeskirjad
mesinduses. (28) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse loomakasvatuse
erieeskirju seoses loomade päritoluga, loomapidamistingimustega, sealhulgas lautade
ja vabaõhualade miinimumpindalaga ning loomade maksimaalse arvuga hektaril,
kasvatustavadega, tõuaretusega, sööda ja söötmisega, haiguste ennetamise ja
veterinaarraviga. (29) Käesolev määrus peegeldab uue
ühise kalanduspoliitika eesmärke seoses vesiviljelusega, mis mängib olulist
rolli jätkusuutliku pikaajalise toiduga kindlustatuse, aga ka majanduskasvu ja
tööhõive tagamisel, vähendades samas survet looduslikele kalavarudele
olukorras, kus ülemaailmne nõudlus veeandide järele kasvab. Komisjoni 2013.
aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa vesiviljeluse säästva
arendamise strateegiliste suuniste kohta[29]
rõhutatakse peamiseid liidu vesiviljeluse ja selle võimaliku kasvu ees seisvaid
probleeme. Selles kirjeldatakse mahepõllumajanduslikku vesiviljelust eriti
paljulubava sektorina ning toonitatakse mahepõllumajanduslikuna
sertifitseerimisest tulenevaid konkurentsieeliseid. (30) Mahepõllumajanduslik
vesiviljelus on suhteliselt uus mahepõllumajandusliku tootmise valdkond,
võrreldes mahepõllumajandusega, kus põllumajanduslikul majapidamisel on
pikaaegsed kogemused. Võttes arvesse tarbijate suurenevat huvi
mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete vastu, on tõenäoline, et üha suurem
arv vesiviljelustootmisüksusi muutub mahepõllumajanduslikuks. Tänu sellele suurenevad
mahepõllumajandusliku vesiviljeluse alased kogemused ja tehnilised teadmised ning
valdkond areneb edasi, mis kõik peaks kajastuma tootmiseeskirjades. (31) Selleks et tagada ühine
arusaamine, vältida mitmetimõistetavust ja tagada mahepõllumajandusliku
vesiviljeluse ja merevetikate tootmise eeskirjade ühtne kohaldamine, peaksid
kõnealuste tootmiseeskirjade juurde kuuluma teatavad vesiviljelusega seotud
määratlused. (32) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse merevetikate
tootmise erieeskirju seoses veekeskkonna sobivuse ja säästva majandamise
kavaga, looduslike merevetikate kogumisega, merevetikate viljelusega, tootmisseadmete
ja -rajatiste ummistamise vastaste meetmete ning nende seadmete ja rajatiste puhastamisega,
ning eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse vesiviljelusloomade
tootmise erieeskirju seoses veekeskkonna sobivuse ja säästva majandamise
kavaga, vesiviljelusloomade päritoluga, vesiviljeluses kohaldatavate
kasvatustavadega, sealhulgas veehoidlatega, tootmissüsteemidega ja maksimaalse
asustustihedusega, tõuaretusega, vesiviljelusloomade majandamisega, sööda ja
söötmisega ning haiguste ennetamise ja veterinaarraviga. (33) Mahepõllumajanduslikku toitu
või sööta tootvad ettevõtjad peaksid järgima sobivaid kriitilise tähtsusega
töötlusetappide süstemaatilise kindlaksmääramise menetlusi, et tagada töödeldud
tooted vastavus mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele.
Mahepõllumajanduslikult töödeldud tooteid tuleks toota töötlemismeetoditel,
mille puhul on tagatud, et toodete mahepõllumajanduslikkuse ja oluliste omaduste
säilimine mahepõllumajandusliku tootmise kõigis etappides. (34) Kehtestada tuleks
mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu koostist käsitlevad sätted. Eelkõige
tuleks sellist toitu toota peamiselt põllumajanduslikest koostisosadest, mis on
mahepõllumajanduslikud, jättes piiratud võimaluse kasutada teatavaid käesolevas
määruses sätestatud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi. Lisaks tuleks
mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu tootmisel kasutamiseks lubada ainult
teatavaid käesoleva määruse kohaselt lubatavaid aineid. (35) Töödeldud toit tuleks
märgistada mahepõllumajanduslikuna vaid juhul, kui kõik või peaaegu kõik selle
põllumajanduslikku päritolu koostisosad on mahepõllumajanduslikud. Tuleks
siiski kehtestada märgistamise erinõuded sellise töödeldud toidu suhtes, mis
sisaldab põllumajanduslikke koostisosi, mis ei ole mahepõllumajanduslikul kujul
kättesaadavad, näiteks jahi- ja kalapüügitooted. Tarbija teavitamise eesmärgil,
turu läbipaistvuse tagamiseks ja mahepõllumajanduslike koostisosade kasutamise
soodustamiseks tuleks teatavatel tingimustel võimaldada ka viidata
mahepõllumajanduslikule tootmisele koostisosade loetelus. (36) Kehtestada tuleks sätted, mis
käsitlevad mahepõllumajanduslikult töödeldud sööda koostist ning teatavate
ainete ja meetodite kasutamist selle tootmisel. (37) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse töödeldud toidu
ja sööda tootmise erieeskirju seoses järgitavate menetlustega, võetavate ennetusmeetmetega,
töödeldud toidu ja sööda koostisega, puhastusmeetmetega, töödeldud toodete
turulelaskmisega, sealhulgas nende märgistamise ja identifitseerimisega,
mahepõllumajanduslike toodete eraldamisega, mittemahepõllumajanduslikest
toodetest saadud põllumajanduslike koostisosade ja söödamaterjalidega,
põllumajanduslike koostisosade ja söödamaterjalidega, selliste mittemahepõllumajanduslike
koostisosade loeteluga, mida võib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete
tootmisel erandlikult kasutada, põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse
sisalduse arvutamisega ning toidu või sööda töötlemise meetoditega. (38) Mahepõllumajanduslikku veini
tuleks toota täielikult mahepõllumajanduslikest toorainetest ning lubada tuleks
ainult teatavate käesoleva määruse kohaselt lubatavate ainete lisamist.
Mahepõllumajandusliku veini tootmisel peaksid teatavad veinivalmistustavad,
-protsessid ja käitlustoimingud olema keelatud. Muud tavad, protsessid ja
käitlustoimingud peaksid olema lubatud täpselt määratletud tingimustel. (39) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse veinitootmise
erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud
piirangutega. (40) Algselt ei käsitletud määruse
(EÜ) nr 834/2007 raames pärmi põllumajandusliku koostisosana ja seetõttu ei
arvestatud seda mahepõllumajanduslike toodete põllumajanduslike koostisosade
hulka. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 889/2008[30]
kehtestati aga kohustuslik pärmi ja pärmitoodete arvestamine mahepõllumajandusliku
tootmise suhtes põllumajandusliku koostisosana alates 31. detsembrist 2013, mis
andis tööstusharule piisavalt aega selle eeskirjaga kohanemiseks. Seetõttu
tuleks kasutada mahepõllumajandusliku pärmi tootmisel ainult
mahepõllumajanduslikult toodetud substraate ning kasutada mahepõllumajandusliku
pärmi ning pärmi sisaldavate segude ja saaduste tootmiseks ainult teatavaid
teisi aineid. Peale selle ei tohiks mahepõllumajanduslik pärm esineda
mahepõllumajanduslikus toidus koos mittemahepõllumajandusliku pärmiga. (41) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja käesoleva määruse täitmine ning kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse
mahepõllumajandusliku pärmi tootmise erieeskirju seoses töötlemise ja selle
tootmisel kasutatavate substraatidega. (42) Selleks et võtta arvesse
tulevikus tekkida võivaid vajadusi kehtestada tootmise erieeskirjad selliste toodete
kohta, mille tootmine ei kuulu ühtegi käesolevas määruses sätestatud tootmise
erieeskirjade kategooriasse, ning et tagada kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva
määruse järgimine ning hilisem kohandamine tehnika arenguga, tuleks delegeerida
komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses selliste toodete
tootmise erieeskirjadega, kaasa arvatud nende muutmise või täiendamisega. (43) Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on
ette nähtud mitmesuguseid erandeid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest.
Kõnealuste sätete kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et sellised
erandid avaldavad mahepõllumajanduslikule tootmisele negatiivset mõju.
Täpsemalt on leitud, et selliste erandite olemasolu iseenesest takistab
sisendite tootmist mahepõllumajanduslikuna ning et mahepõllumajandusliku
tootmisega seostatav kõrgetasemeline loomade heaolu ei ole tagatud. Lisaks
kaasneb erandite haldamise ja kontrolliga märkimisväärne halduskoormus nii liikmesriikide
haldusasutuste kui ka ettevõtjate jaoks. Samuti on erandite olemasolu loonud
tingimused konkurentsi moonutamiseks ning ähvardanud õõnestada tarbijausaldust.
Sellest tulenevalt tuleks piirata veelgi erandite tegemist
mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadest ning see peaks piirduma ainult
katastroofiolukordadega. (44) Selleks et võimaldada
mahepõllumajandusliku tootmise jätkamist või taasalustamist pärast katastroofi,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte, et
kehtestada kriteeriumid katastroofiolukordade kvalifitseerimiseks ning
sätestada selliste olukordade käsitlemise ning vajalike järelevalve- ja
aruandlusnõuete erieeskirjad. (45) Mahepõllumajanduslikke ja
mittemahepõllumajanduslikke tooteid võib teatavatel tingimustel koguda ja
transportida korraga. Tuleks kehtestada erisätted, et käitlemise ajal korralikult
eraldada mahepõllumajanduslikud tooted mittemahepõllumajanduslikest toodetest
ning hoida ära nende segunemine. (46) Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkus ja kohandamine tehnika arenguga,
tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte selliste
eeskirjade kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse
mahepõllumajanduslike toodete kogumise, pakendamise, transpordi ja ladustamise
erieeskirju. (47) Selliste toodete ja ainete
nagu taimekaitsevahendite, väetiste, mullaomaduste parandajate, toitainete,
loomasööda komponentide, söödalisandite, toidu lisaainete, abiainete ning
puhastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamine mahepõllumajanduslikus
tootmises peaks olema minimaalne ning piiratud käesolevas määruses sätestatud
eritingimustega. Samasugust lähenemisviisi tuleks järgida seoses toodete ja
ainete kasutamisega toidu lisaaine ja abiainena mahepõllumajandusliku töödeldud
toidu tootmisel. Seetõttu tuleks kehtestada sätted, milles määratletakse
selliste toodete ja ainete kõikvõimalikud kasutusviisid mahepõllumajanduslikus
tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu
tootmisel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud põhimõtetest ja teatavatest
kriteeriumidest. (48) Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega mahepõllumajanduslikus tootmises
üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning
kohandamine tehnika arenguga, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu
teatavaid õigusakte, et sätestada täiendavad kriteeriumid toodete ja ainete
lubamiseks või lubade tühistamiseks mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt
ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, ning teisi
nõudeid selliselt lubatud toodete ja ainete kasutamisele. (49) Konkreetsete liidu eeskirjade
puudumisel selle kohta, milliseid meetmeid võtta, kui mahepõllumajanduslikes
toodetes esineb lubamatuid aineid või tooteid, on liidus välja töötatud ja
rakendatud erinevaid lähenemisviise. Selline olukord põhjustab ettevõtjate,
kontrolliasutuste ja kontrollorganite jaoks ebakindlust. Samuti võib see kaasa
tuua ettevõtjate erinevat kohtlemist liidus ning mõjutada tarbijate usaldust
mahepõllumajanduslike toodete vastu. Seetõttu on asjakohane kehtestada selged
ja ühtsed sätted, millega keelatakse turustada mahepõllumajanduslikuna
selliseid tooteid, milles mis tahes lubamatu toode või aine sisaldub üle
etteantud piirmäära. Kõnealuste piirmäärade kehtestamisel tuleks võtta arvesse
eriti komisjoni direktiivi 2006/125/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud
teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta [31]. (50) Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus
ja läbipaistvus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid
õigusakte seoses spetsiifiliste kriteeriumite ja tingimustega lubamatute
toodete ja ainete sisalduse määrade kehtestamiseks ja kohaldamiseks, mille
ületamisel ei tohi tooteid mahepõllumajanduslikuna turustada, ning seoses nende
määrade kehtestamisega ja nende kohandamisega tehnika arenguga. (51) Mahepõllumajandusliku tootmise
aluseks on väliste sisendite kasutuspiirangu üldpõhimõte. Põllumajandustootjad
peavad võtma meetmeid, et hoida ära lubamatute toodete või ainetega saastumise
riski. Sellistest meetmetest hoolimata võib esineda olukordi, et
põllumajandustootjatel keelatakse turustada tooteid mahepõllumajanduslikuna,
kuna nendesse on tahtmatult sattunud lubamatuid tooteid või aineid. Seepärast
on asjakohane näha ette võimalus, et komisjon võib aluslepingu artikli 42
alusel anda liikmesriikidele loa maksta toetust tekkinud kahju hüvitamiseks.
Liikmesriigid võivad selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks
kasutada ka ühise põllumajanduspoliitika vahendeid. (52) Põllumajandustooteid ja toitu tuleks
märgistada vastavalt üldeeskirjadele, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EÜ) nr 1169/2011[32]
ja eelkõige sätete kohaselt, mille eesmärk on ära hoida märgistamist, mis võib
tarbijaid segadusse ajada või eksitada. Peale selle tuleks käesolevas määruses
kehtestada mahepõllumajanduslike toodete märgistamise erisätted. Need peaksid
kaitsma nii ettevõtjate huve, kuna nende tooted saavad turul õigesti
märgistatud ning nad saavad tegutseda ausa konkurentsi tingimustes, kui ka
tarbijate huve, võimaldades neil teha teadlikke valikuid. (53) Seetõttu tuleks takistada
mahepõllumajanduslikke tooteid tähistavate terminite kasutamist muude kui
mahepõllumajanduslike toodete märgistamisel kogu liidus ning sõltumata kasutatavast
keelest. Samamoodi tuleks takistada kõnealuste terminite levinud tuletiste ja
deminutiivide kasutamist eraldi või kombineerituna. (54) Tarbijatele selguse loomiseks
liidu turul tuleks Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine
muuta kohustuslikuks kõigi liidus toodetud mahepõllumajanduslike kinnispakis
toiduainete puhul. Ühtlasi peaks olema võimalik kõnealuse logo vabatahtlik
kasutamine liidus toodetud pakendamata mahepõllumajanduslike toodete puhul või
igasuguste kolmandatest riikidest imporditud mahepõllumajanduslike toodete
puhul. Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo näidis tuleks esitada
käesolevas määruses. (55) Selleks et mitte eksitada
tarbijaid kogu toote mahepõllumajandusliku iseloomu suhtes, peetakse siiski kohaseks
piirata ELi logo kasutamist toodetega, mis sisaldavad ainult või peaaegu ainult
mahepõllumajanduslikke koostisosi. Seetõttu ei tohiks lubada logo kasutamist
üleminekujärgus toodete märgistuses või selliste töödeldud toodete puhul, mille
põllumajanduslikku päritolu koostisosades jääb mahepõllumajanduslike
koostisosade osakaal alla 95 %. (56) Tarbijates igasuguse võimaliku
segaduse vältimiseks toote liidusisese või -välise päritolu suhtes tuleks
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral tarbijaid
alati teavitada kohast, kus on kasvatatud toote koostisse kuuluvad
põllumajanduslikud toorained. Seoses sellega peaks olema lubatud viidata
mahepõllumajanduslikust vesiviljelusest pärineva toote märgisel põllumajanduse
asemel vesiviljelusele. (57) Selleks et luua tarbijate
jaoks selgust ning tagada, et neile edastatakse asjakohane teave, tuleks
delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte käesolevas
määruses sätestatud mahepõllumajanduslikule tootmisele viitavate terminite loetelu
kohandamiseks, sööda ja selle koostisosade märgistamise ja koostise suhtes
kohaldatavate erinõuete kehtestamiseks, täiendavate eeskirjade kehtestamiseks
märgistuse ja muude märgiste kui käesolevas määruses sätestatud Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo muutmise kohta ning Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo ja sellega seotud eeskirjade muutmise
kohta. (58) Mahepõllumajanduslik tootmine
on usaldusväärne ainult juhul, kui sellega kaasneb kõigis tootmis-, töötlus- ja
turustusetappides tulemuslik tõendamine ja kontroll. Mahepõllumajandusliku
tootmise suhtes tuleks rakendada ametlikke kontrolle või muid kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr (XXX/XXXX)[33]
tehtavaid ametlikke toiminguid, et tõendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja
mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitlevate eeskirjade järgimist. (59) Tuleks kehtestada erinõuded
mahepõllumajanduslikule tootmisele eriomaste eeskirjade järgimise tagamiseks.
Eelkõige tuleks sätestada ettevõtjate tegevusest teatamine ning
sertifitseerimissüsteem mahepõllumajanduslikku tootmist ja
mahepõllumajanduslike toodete märgistamist reguleerivaid eeskirju järgivate
ettevõtjate identifitseerimiseks. Kõnealuseid sätteid tuleks kohaldada ka
asjaomaste ettevõtjate alltöövõtjate suhtes. Sertifitseerimissüsteemi
läbipaistvuse tagamiseks tuleks nõuda, et liikmesriigid avaldavad oma
tegevusest teatanud ettevõtjate loetelu ning tasud, mida võidakse seoses
mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimist tõendavate kontrollidega
koguda. (60) Liidu
väikepõllumajandustootjate jaoks üksikuna on mahepõllumajandusliku
sertifitseerimisega seotud kontrollikulud ja halduskoormus suhteliselt suured.
Võimaldada tuleks rühmana sertifitseerimise süsteem, pidades silmas kontrolli-
ja sertifitseerimiskulude ja seonduva halduskoormuse vähendamist, kohalike
võrgustike tugevdamist, turulepääsu lihtsustamist ning võrdsete tingimuste
tagamist kolmandate riikide ettevõtjatega. Seepärast tuleks võtta kasutusele ja
määratleda „ettevõtjate rühma” mõiste. (61) Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus
ja läbipaistvus, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid
õigusakte seoses nõuetega ettevõtjate või ettevõtjate rühma poolt peetava
arvepidamise kohta, seoses nõuetega ettevõtjate loetelu avalikustamise kohta,
seoses nõuete ja menetlustega, mida kohaldatakse selliste tasude avaldamise
suhtes, mida võib seoses mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade järgimist
tõendavate kontrollidega koguda, ja pädevate asutuste poolse järelevalve suhtes
nende tasude kohaldamise üle ning seoses selliste kriteeriumidega ettevõtjate
rühmade määratlemiseks, mille täitmise korral peaks ettevõtjatel olema õigus
lasta asjaomasel kontrolliasutusel või kontrollorganil väljastada ainult üks
mahepõllumajanduse sertifikaat. (62) Selleks et tagada ettevõtjate
rühma tulemuslik ja tõhus sertifitseerimine, tuleks delegeerida komisjonile
õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses ettevõtjate rühma üksikliikmete
vastutusega, sellise rühma koosseisu ja suurusega, ettevõtjate rühma
toodetavate toodete kategooriatega, rühmas osalemise tingimustega ning rühma
sisekontrollide kehtestamise ja toimimisega, sealhulgas tehtavate kontrollide
ulatuse, sisu ja sagedusega. (63) Määruse (EÜ) nr 834/2007
kohase mahepõllumajanduslike toodete impordikorra rakendamisel saadud kogemused
on näidanud vajadust seda korda muuta, et täita tarbijate ootuseid, et
imporditud mahepõllumajanduslikud tooted vastaksid sama nõudlikele eeskirjadele
kui liidu tooted, samuti selleks, et paremini tagada liidu
mahepõllumajanduslike toodete pääs rahvusvahelisele turule. Lisaks on vaja
tagada selgus seoses mahepõllumajanduslike toodete ekspordi suhtes
kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige ekspordisertifikaadi loomise kaudu ning
kehtestades sätted eksportimiseks kolmandatesse riikidesse, mis on tunnustatud
samaväärsena määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel. (64) Karmistada tuleks veelgi
sätteid, millega reguleeritakse selliste toodete importi, mis vastavad liidu
tootmis- ja märgistamiseeskirjadele ning millega seoses on ettevõtjaid
kontrollinud kontrolliasutused või kontrollorganid, mida komisjon tunnustab
kolmandates riikides mahepõllundusliku tootmise valdkonnas kontrollide ja
sertifitseerimise teostamiseks pädevana. Eelkõige tuleks sätestada nõuded
akrediteerimisasutustele, mis akrediteerivad kontrollorganeid seoses
eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga liitu, et tagada
kontrollorganite komisjoni poolsel järelevalvel võrdsed tingimused. Lisaks on
vaja sätestada komisjoni jaoks võimalus võtta kolmandate riikide
akrediteerimisasutuste ja pädevate asutustega vahetult ühendust, et muuta
vastavalt kontrolliasutuste ja kontrollorganite järelevalve tõhusamaks. (65) Säilitada tuleks võimalus
saada pääs liidu turule selliste mahepõllumajanduslike toodete jaoks, mis ei
vasta liidu mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjadele, kuid mis pärinevad
kolmandatest riikidest, mille mahepõllumajanduslik tootmine ja
kontrollisüsteemid on tunnustatud liidu omadega samaväärsena. Määruse (EÜ) nr
834/2007 kohast kolmandate riikide samaväärsuse tunnustamist tuleks aga
võimaldada ainult rahvusvahelise lepingu alusel liidu ja selliste asjaomaste
kolmandate riikide vahel, mille puhul liit taotleks ka vastastikust
samaväärsuse tunnustamist. (66) Määruse (EÜ) nr 834/2007
alusel samaväärsena tunnustatud kolmandaid riike tuleks ka käesoleva määruse
alusel jätkuvalt tunnustada piiratud aja jooksul, mida on vaja, et tagada sujuv
üleminek rahvusvahelise lepingu kaudu tunnustamise kavale, tingimusel et need
riigid tagavad ka edaspidi oma mahepõllumajandusliku tootmise ja kontrolli
eeskirjade samaväärsuse vastavate kehtivate liidu eeskirjadega ning täidavad
kõiki nõudeid seoses enda tunnustamise järelevalvega komisjoni poolt. Kõnealune
järelevalve peaks põhinema eelkõige kolmandatelt riikidelt komisjonile
saadetavatel iga-aastastel aruannetel. (67) Kolmandates riikides
samaväärseid garantiisid pakkuvate toodete impordi jaoks kontrollide
teostamiseks ja sertifikaatide väljastamiseks pädevana tunnustatud
kontrolliasutuste ja kontrollorganite kava kogemus näitab, et kõnealuste
asutuste ja organite kohaldatavad eeskirjad on erinevad ja neid võiks olla
keeruline käsitada vastavate liidu eeskirjadega samaväärsena. Peale selle kahjustab
kontrolliasutuste ja kontrollorganite standardite paljusus nõuetekohast
komisjonipoolset järelevalvet. Seetõttu tuleks see samaväärsuse kava kaotada.
Kõnealustele kontrolliasutustele ja kontrollorganitele tuleks siiski anda
piisavalt aega, et nad saaksid valmistuda liidu eeskirjadele vastavate toodete
impordiga seotud tunnustuse saamiseks. (68) Kõigi käesolevas määruses
sätestatud impordikordade alusel liitu imporditavate mahepõllumajanduslike
toodete mahepõllumajanduslikuna turulelaskmise kohta peaks olema kättesaadav teave,
mida on vaja, et tagada toote jälgitavus toiduahelas. (69) Selleks et tagada ettevõtjate
seas aus konkurents, selliste imporditud toodete jälgitavus, mida kavatsetakse
lasta liidu turule mahepõllumajanduslikuna, või kontrolliasutuste ja
kontrollorganite tunnustamise ja järelevalve menetluse läbipaistvus seoses
eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga, ning selleks,
et tagada määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel samaväärsena tunnustatud kolmandate
riikide loetelu haldamine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta vastu
teatavaid õigusakte seoses kolmandate riikide tolliasutustele mõeldud
dokumentidega, eriti seoses mahepõllumajandusliku ekspordisertifikaadiga –
võimaluse korral alati elektroonilisel kujul, impordiks vajalike dokumentidega
– samuti võimaluse korral alati elektroonilisel kujul, ning kriteeriumidega
kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamiseks või tunnustamise
tühistamiseks seoses eeskirjadele vastavate mahepõllumajanduslike toodete impordiga
ning seoses kõnealuse määruse alusel tunnustatud kolmandate riikide poolt nende
tunnustamise järelevalve jaoks saadetava teabega ja kõnealuse järelevalve
teostamisega komisjoni poolt, kaasa arvatud kohapealsed kontrollid. (70) Tuleks kehtestada säte, millega
tagatakse, et ühes liikmesriigis kontrollitud ja käesolevale määrusele
vastavate mahepõllumajanduslike toodete liikumist ei tohiks teises
liikmesriigis piirata. Selleks et tagada ühtse turu ja liikmesriikide vahelise
kaubanduse nõuetekohane toimimine, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta
vastu teatavaid õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses mahepõllumajanduslike
toodete vaba liikumisega. (71) Käesoleva määruse
rakendamiseks vajaliku usaldusväärse teabe saamiseks peaksid liikmesriigid
esitama komisjonile igal aastal vajaliku teabe. Selguse ja läbipaistvuse
huvides peaksid liikmesriigid pidama ajakohastatud loetelusid pädevate
asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganite kohta. Liikmesriigid peaksid
avalikustama kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu ning komisjon peaks
need igal aastal avaldama. (72) On vaja kehtestada meetmed, millega
tagatakse sujuv üleminek teatavatele muudatustele käesoleva määrusega
mahepõllumajanduslike toodete liitu importimist reguleerivas õigusraamistikus.
Eelkõige tuleks selleks, et tagada sujuv üleminek vanalt õigusraamistikult
uuele, delegeerida komisjonile õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses
määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaselt algavaid üleminekuperioode käsitlevate
eeskirjadega erandina üldreeglist, et varasemaid perioode ei saa
üleminekuperioodi osana tagasiulatuvalt tunnustada. (73) Lisaks tuleks sätestada
samaväärsuse osas tunnustatavate kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse
aegumise kuupäev ning kehtestada sätted, mille alusel käsitleda olukorda kuni
nende tunnustamise aegumiseni. Samuti tuleks kehtestada sätted seoses
kolmandate riikide samaväärsustaotlustega, mis on esitatud määruse (EÜ) nr
834/2007 alusel ning on käesoleva määruse jõustumise ajal menetluses. (74) Selleks et tagada määruse (EÜ)
nr 834/2007 kohase samaväärsuse osas tunnustatavate kontrolliasutuste ja
kontrollorganite loetelu haldamine ja hõlbustada kolmandate riikide
samaväärsena tunnustamise selliste taotluste käsitlemise lõpuleviimist, mis on
menetluses käesoleva määruse jõustumise ajal, tuleks delegeerida komisjonile
õigus võtta vastu teatavaid õigusakte seoses kõnealuste kontrolliasutuste ja
kontrollorganite esitatava teabega, mida on vaja nende tunnustamise
järelevalveks, ning seoses kõnealuse järelevalve teostamisega komisjoni poolt,
samuti seoses võimalike menetluseeskirjadega, mida on vaja kolmandate riikide
poolt esitatud ja menetluses olevate taotluste käsitlemiseks. (75) Selleks et tagada käesoleva
määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks anda komisjonile
rakendusõigused seoses sellise andmebaasi loomise tehniliste üksikasjadega, kus
loetletakse sordid, mille jaoks on saada mahepõllumajanduslikult saadud taimset
paljundusmaterjali; seoses selliste toodete ja ainete lubamise või loa
tühistamisega, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt
ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel, kaasa arvatud
lubamiseks kasutatavate menetlustega ning kõnealuste toodete ja ainete loeteludega
ning vajaduse korral nende kirjelduse, koostisele esitatavate nõuete ja
kasutustingimustega; seoses spetsiifilise ja praktilise korraga, mis käsitleb
kontrolliasutuste ja kontrollorganite koodinumbritele viitavate märgiste ning
põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märgiste esitlemist, sisu ja suurust,
koodinumbrite määramist kontrolliasutustele ja kontrollorganitele ning
põllumajanduslike toorainete tootmiskoha märkimist; seoses üksikasjade ja
spetsifikatsioonidega, mis käsitlevad ettevõtjate või ettevõtjate rühmade poolt
pädevatele asutustele oma tegevuse kohta esitatavate teadete sisu, vormi ja
edastamise viisi ning kontrollide eest koguda võidavate tasude avaldamise
vormi; seoses ettevõtjate rühmade ja pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja
kontrollorganite vahelise ning liikmesriikide ja komisjoni vahelise
teabevahetusega; seoses kolmandates riikides kontrollide teostamiseks pädevate
kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustamise ja tunnustamise
tühistamisega ning kõnealuste kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu
kehtestamisega ja eeskirjade kehtestamisega, et tagada meetmete kohaldamine
seoses nõuete rikkumise või selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad imporditud
mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses määruse (EÜ) nr 834/2007
artikli 33 lõike 2 alusel tunnustatud kolmandate riikide loetelu kehtestamisega
ning kõnealuse loetelu muutmisega, samuti eeskirjade kehtestamisega, et tagada
meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või selle kahtlusega juhtudega,
mis mõjutavad kõnealustest kolmandatest riikidest imporditud
mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust; seoses käesoleva määruse
rakendamiseks ja järelevalveks vajaliku teabe edastamiseks kasutatava
süsteemiga ning seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel
tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu kehtestamise ja selle
loetelu muutmisega. Nimetatud volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[34]. (76) Komisjonile tuleks anda õigus
võtta vastu vahetult kohaldatavaid õigusakte, kui seda on ebaausate tavade või
mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete ja eeskirjadega kokkusobimatute
tavade vastase kaitse, tarbijausalduse kaitse või ettevõtjate vahelise ausa
konkurentsi kaitsega seotud juhtudel nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse
tõttu vaja selleks, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumise või
selle kahtluse juhtudega, mis mõjutavad tunnustatud kontrolliasutuste või
kontrollorganite kontrolli alla kuuluvate mahepõllumajanduslike imporditud
toodete terviklikkust. (77) Selleks et tagada sujuv
üleminek määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud taimse paljundusmaterjali
mahepõllumajanduslikku päritolu ning tõuaretusloomi käsitlevatelt eeskirjadelt
ning kõnealuse määruse artikli 22 kohaselt vastu võetud erandlikelt tootmiseeskirjadelt
käesolevas määruses sätestatud uutele taimede ja taimsete saaduste ning
kariloomade kasvatuse eeskirjadele, tuleks delegeerida komisjonile õigus võtta
vastu teatavaid õigusakte seoses erandite tegemisega juhul, kui seda peetakse
vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja tõuaretuseks
kasutatavatele elusloomadele, mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus
tootmises. Kuna kõnealused õigusaktid on olemuselt üleminekuaktid, tuleks neid
kohaldada piiratud aja jooksul. (78) Komisjon peaks kaaluma
mahepõllumajandusliku taimse paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike
tõuaretusloomade kättesaadavuse olukorda ning esitama sellega seoses Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aruande 2021. aastal. (79) Sätestada tuleks võimalus selliste
toodete varude ammendamiseks, mis on toodetud kooskõlas määrusega (EÜ) nr
834/2007 ja lastud turule enne käesoleva määruse kohaldamist. (80) Mahepõllumajandusliku tootmise
ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise õigusraamistiku läbivaatamine näitas,
et määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) kohaselt teostatavate
ametlike kontrollide ja teiste ametlike toimingutega seotud erivajadused
nõuavad sätteid nõuete rikkumise juhtude paremaks käsitlemiseks. Samuti tuleks
määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] sätteid, milles
käsitletakse pädevate asutuste ülesandeid ja vastutust, delegeeritud asutuste
heakskiitmist ja järelevalvet, ametlikku sertifitseerimist, aruandlusnõudeid ja
haldusabiga, kohandada mahepõllumajandusliku tootmise sektori erivajadustele.
Seetõttu tuleks määrust (EL) nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus]
vastavalt muuta. (81) Kuna liikmesriigid ise ei saa
käesoleva määruse eesmärke (täpsemalt ausat konkurentsi ja
mahepõllumajanduslike toodete siseturu nõuetekohast toimimist, samuti
tarbijausalduse tagamist kõnealuste toodete ja Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logu suhtes) täielikult täita ning seda oleks
mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade ühtlustamise vajaduse tõttu võimalik
paremini täita liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nende
eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (82) On asjakohane sätestada
käesoleva määruse kohaldamise kuupäev, mis annaks ettevõtjatele võimaluse uute
kehtestatavate nõuetega kohaneda, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk Reguleerimisese, -ala ja mõisted Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva määrusega kehtestatakse
mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted ja sätestatakse eeskirjad seoses
mahepõllumajandusliku tootmise ning sellele viitavate märgiste kasutamisega
märgistamisel ja reklaamimisel. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Käesolevat määrust
kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”)
I lisas loetletud põllumajandustoodete ning mõnede teiste käesoleva määruse I
lisas loetletud toodete suhtes niivõrd, kuivõrd kõnealused põllumajandustooted
ja teised tooted on mõeldud tootmiseks, ettevalmistamiseks, turustamiseks,
turulelaskmiseks, importimiseks või eksportimiseks mahepõllumajanduslikena. Metsloomade küttimisel saadud tooteid ning
kalapüügitooteid ei loeta mahepõllumajanduslikuks toodanguks. 2. Käesolevat määrust
kohaldatakse kõigi selliste ettevõtjate suhtes, kes on seotud lõikes 1
osutatud toodete mis tahes tootmis-, ettevalmistus- või turustusetapiga. Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011[35]
artikli 2 lõike 2 punktis d määratletud toitlustusettevõtete suhtes. Toitlustusettevõtetest pärit toodete märgistamise
ja kontrolli suhtes võivad liikmesriigid kohaldada siseriiklikke või nende
puudumise korral erasektori eeskirju. 3. Käesoleva
määruse kohaldamine ei piira seonduvate liidu õigusaktide kohaldamist muu
hulgas toiduahela ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu, taimetervise ja taimse
paljundusmaterjali valdkonnas, ega eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr XX/XXXX[36] (taimne paljundusmaterjal) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) nr XX/XXXX[37] (taimekahjurite vastased kaitsemeetmed) kohaldamist. 4. Käesoleva määruse kohaldamine
ei piira muude selliste liidu erisätete kohaldamist, milles käsitletakse
toodete turulelaskmist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1308/2013[38]
ja määruse (EL) nr 1169/2011 kohaldamist. 5. Selleks et võtta arvesse teavet
uute tootmismeetodite või materjalide kohta või rahvusvahelisi kohustusi, on
komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega
muudetakse I lisas sätestatud tooteloetelu. Kõnealusesse loetellu võib lisada
ainult põllumajandustoodetega tihedalt seotud tooteid. Artikkel 3 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„mahepõllumajanduslik tootmine” – selliste
tootmismeetodite kasutamine, mis on kõigis tootmis-, ettevalmistus- ja
turustusetappides kooskõlas käesoleva määrusega; (2)
„mahepõllumajanduslik” – mahepõllumajanduslikust
tootmisest pärinev või sellega seotud; (3)
„põllumajanduslik tooraine” – põllumajandustoode,
millega ei ole tehtud ühtki säilitamis- ega töötlemistoimingut; (4)
„ennetusmeetmed” – meetmed, mida tuleb võtta, et
tagada mulla kvaliteet, vältida ja tõrjuda kahjureid ja umbrohtu ning vältida
saastumist käesoleva määruse kohaselt lubamatute toodete või ainetega; (5)
„üleminek” – üleminek teatava ajavahemiku jooksul
mittemahepõllumajanduslikult tootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele; (6)
„ettevõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes
vastutab käesoleva määruse täitmise eest kõigis tema kontrollitavates tootmis-,
ettevalmistus- ja turustusetappides; (7)
„ettevõtjate rühm” – rühm, milles iga ettevõtja on
põllumajandustootja, kellel on kuni viis ha kasutatava põllumajandusmaaga majapidamine
ning kes võib lisaks toidu või sööda tootmisele tegelda ka toidu või sööda
töölemisega; (8)
„põllumajandustootja” – füüsiline või juriidiline
isik või füüsiliste või juriidiliste isikute rühm, olenemata sellele rühmale ja
selle liikmetele liikmesriigi õigusaktidega antud juriidilisest staatusest, kes
tegeleb põllumajandusliku tegevusega; (9)
„põllumajandusmaa” – põllumajandusmaa määruse (EL)
nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti e tähenduses; (10)
„taimed” – taimed määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli
3 punkti 5 tähenduses; (11)
„taimekasvatus” – põllumajanduslike
taimekasvatussaaduste tootmine, sealhulgas vabas looduses kasvavate taimede
saaduste kogumine kaubanduseesmärkidel; (12)
„taimsed saadused” – taimsed saadused määruse (EÜ)
nr 1107/2009 artikli 3 punkti 6 tähenduses; (13)
„kahjur” – kahjur määruse (EL) nr XX/XXXX
(taimekahjurite vastased kaitsemeetmed) artikli 1 punkti 1 tähenduses; (14)
„taimekaitsevahendid” – tooted, millele on osutatud
määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 2; (15)
„loomakasvatus” – maismaal elavate koduloomade ja
kodustatud loomade, sh putukate kasvatamine ja nendest toodete valmistamine; (16)
„veranda” – loomapidamishoone täiendav katusega,
soojustamata vabaõhuosa, mille pikim külg on tavaliselt varustatud traattara
või -võrguga ning milles on väliskliima, looduslik ja kunstlik valgustus ning
allapanuga põrand; (17)
„vesiviljelus” – vesiviljelus Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013[39]
artikli 4 lõike 1 punkti 25 tähenduses; (18)
„veterinaarravi” – kõik konkreetse haiguse juhtumit
ravivad või ennetavad kuurid; (19)
„veterinaarravimid” – veterinaarravimid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ[40]
artikli 1 punkti 2 tähenduses; (20)
„ettevalmistamine” – mahepõllumajanduslike toodete
säilitamise ja/või töötlemise (sh kasvatatud loomade tapmise ja tükeldamise),
pakendamise, märgistamise ja/või märgistusel mahepõllumajandusliku tootmisega
seoses muudatuste tegemisega seotud toimingud; (21)
„toit” – toit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses[41]; (22)
„sööt" – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli
3 punkti 4 tähenduses; (23)
„söödamaterjal” – söödamaterjal Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2009[42]
artikli 3 lõike 2 punkti g tähenduses; (24)
„üleminekujärgus sööt” – üleminekuperioodil
toodetud sööt, välja arvatud ülemineku algusele järgneva 12 kuu saak; (25)
„turule laskmine” – turule laskmine määruse (EÜ)
nr 178/2002 artikli 3 punkti 8 tähenduses; (26)
„jälgitavus” – jälgitavus määruse (EÜ) nr 178/2002
artikli 3 punkti 15 tähenduses; (27)
„tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetapid” – mis
tahes etapp alates mahepõllumajandusliku toote esmasest tootmisest kuni selle
ladustamise, töötlemise, transpordi, müügi või lõpptarbijale tarnimiseni ning
vajaduse korral märgistamine, reklaam, import, eksport ja alltöövõtt; (28)
„katastroofiolukord” – olukord, mis tuleneb
ebasoodsatest ilmastikutingimustest, keskkonnajuhtumist, loodusõnnetusest või
katastroofist, nagu need on määratletud vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013
artikli 2 lõike 1 punktides h, j, k ja l; (29)
„koostisosa” – koostisosa määruse (EL) nr 1169/2011
artikli 2 lõike 2 punkti f tähenduses; (30)
„märgistamine” – märgistamine määruse (EL) nr
1169/2011 artikli 2 lõike 2 punkti j tähenduses; (31)
„reklaam” – igasugune mahepõllumajanduslike toodete
avalik esitlemine muul viisil kui märgistuse abil, mille eesmärk või tõenäoline
tulemus on hoiakute, veendumuste ja käitumise mõjutamine ja kujundamine, et
otseselt või kaudselt edendada mahepõllumajanduslike toodete müüki; (32)
„pädevad asutused” – pädevad asutused määruse (EL)
nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 5 tähenduses; (33)
„kontrolliasutus” – mahepõllumajandusliku tootmise
ja mahetoodete märgistamise kontrolliasutus määruse (EL) nr XXX/XXXX [ametlike
kontrollide määrus] artikli 2 punkti 39 tähenduses; (34)
„kontrollorgan” – delegeeritud asutus määruse (EL)
nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artikli 2 punkti 38
tähenduses, samuti organ, mis on komisjoni poolt tunnustatud või komisjoni
poolt tunnustatud kolmanda riigi poolt tunnustatud tegema kolmandates riikides
kontrolle mahetoodete impordiks liitu; (35)
„nõuete rikkumine” – käesoleva määruse sätete
täitmata jätmine; (36)
„geneetiliselt muundatud organismid” –
geneetiliselt muundatud organismid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2001/18/EÜ[43]
artikli 2 punkti 2 tähenduses, mis ei ole saadud kõnealuse direktiivi I B lisas
loetletud geneetilise muundamise meetodite abil, siin edaspidi „GMO”; (37)
„toodetud GMOdest” – täielikult või osaliselt
GMOdest saadud, kuid ei sisalda GMOsid ega koosne GMOdest; (38)
„toodetud GMOde abil” – saadud GMO kui
tootmisprotsessi viimase elusorganismi kasutamise abil, kuid ei sisalda GMOsid,
ei koosne GMOdest ega ole GMOdest toodetud; (39)
„toidu lisaaine” – toidu lisaaine Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008[44] artikli 3 lõike 2
punkti a tähenduses; (40)
„söödalisand” – söödalisand Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003[45]
artikli 2 lõike 2 punkti a tähenduses; (41)
„samaväärsus” – samade eesmärkide täitmine ja
põhimõtete järgimine, kohaldades eeskirju, mis tagavad sama kindlustundetaseme
nõuetelevastavuse osas; „abiaine” – abiaine määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 3
lõike 2 punkti b tähenduses; (42)
„toiduensüüm” – toiduensüüm Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1332/2008[46]
artikli 3 lõike 2 punkti a tähenduses; (43)
„ioniseeriv kiirgus” – ioniseeriv kiirgus nõukogu
määruse 96/29/Euratom artikli 1 tähenduses[47]. II peatükk Mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtted Artikkel 4 Üldpõhimõtted Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik põllumajandusmajandussüsteem,
mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted: (a)
looduse süsteemide ja tsüklite arvessevõtmine ning
mulla ja vee, õhu ja bioloogilise mitmekesisuse seisundi, taime- ja
loomatervise ning nendevahelise tasakaalu säilitamine ja parandamine; (b)
kaasa aitamine rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse
saavutamisele; (c)
energia ja loodusvarade, näiteks vee, mulla,
orgaaniliste ainete ja õhu vastutustundlik kasutamine; (d)
loomade heaolu rangete standardite järgimine ning
eelkõige loomaliikidele omaste käitumuslike vajaduste rahuldamine; (e)
ökosüsteemidel põhinevate, süsteemisiseseid
loodusvarasid kasutavate bioloogiliste protsesside kohane kavandamine ja
juhtimine meetoditega, mille puhul: i) kasutatakse elusorganisme ja mehaanilisi
tootmismeetodeid; ii) tegeldakse maaga seotud taime- ja
loomakasvatusega või kalavarude säästva kasutamise põhimõtet järgiva
vesiviljelusega; iii) ei kasutata GMOsid ega GMOdest
valmistatud tooteid, välja arvatud veterinaarravimid; iv) tuginetakse vajaduse korral ennetusmeetmete
kasutamisele; (f)
väliste sisendite kasutamise piiramine. Kui väliste
sisendite kasutamine on vajalik või kui punktis e osutatud
asjakohased majandamistavad ja -meetodid puuduvad, kasutatakse ainult: i) mahepõllumajanduslikust tootmisest
pärinevaid sisendeid; ii) looduslikke või looduslikul teel saadud
aineid; iii) vähe lahustuvaid mineraalväetisi; (g)
vajaduse korral ning käesoleva määruse raamistikus tootmisprotsessi
kohandamine, võttes arvesse sanitaarseisundit ja piirkondade erinevusi
ökoloogilises tasakaalus, kliimat ja kohalikke tingimusi ning arengutaset ja
eriomaseid põllumajandustavasid. Artikkel 5 Põllumajandusliku
tegevuse ja vesiviljeluse suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted Põllumajandusliku tegevuse ja vesiviljeluse
raames põhineb mahepõllumajanduslik tootmine eelkõige järgmistel konkreetsetel
põhimõtetel: (a)
mullaelustiku ja loodusliku mullaviljakuse, mulla
stabiilsuse, mulla veesidumisvõime ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine
ning parandamine, mulla orgaanilise aine vähenemise ning pinnase tihenemise ja
mullaerosiooni vältimine ja selle vastu võitlemine, taimede toitmine peamiselt
mulla ökosüsteemi kaudu; (b)
taastumatute loodusvarade ja väliste sisendite
kasutamise võimalikult suur piiramine; (c)
taimset ja loomset päritolu jäätmete ning
kõrvalsaaduste ringlussevõtt taime- ja loomakasvatuse sisendina; (d)
taimetervise tagamine ennetusmeetmetega, eelkõige
sobilike kahjuri- ja haiguskindlate liikide, sortide või heterogeense materjali
valimine, sobilike külvikordade kasutamine, mehhaanilised ja füüsilised
meetodid ning kahjurite looduslike vaenlaste kaitse; (e)
tõugude valimine, võttes arvesse loomade võimet
kohanduda kohalike tingimustega, nende elujõulisust ja nende vastupanuvõimet
haigustele ja terviseprobleemidele; kohapealsete oludega kohandatud ja maaga
seotud loomakasvatuse viljelemine; selliste loomakasvatusmeetodite kasutamine,
millega tugevdatakse immuunsüsteemi ja organismi loomulikku haigustele
vastupanu võimet, eelkõige regulaarse liikumise ja vajaduse korral vabaõhualale
ja karjamaale pääsu võimaldamine; (f)
loomade heaolu kõrge taseme tagamine, järgides
nende liigiomaseid vajadusi; (g)
loomade söötmine mahepõllumajandusliku
loomasöödaga, mis koosneb põhiliselt mahepõllumajanduslikust tootmisest
pärinevatest koostisosadest ning looduslikest mittepõllumajanduslikest
ainetest; (h)
geenitehnoloogia, loomade kloonimise, polüploidsuse
indutseerimise ja ioniseeriva kiirguse keeld kogu mahepõllumajandusliku toiduahela
ulatuses; (i)
veekeskkonna tervise ja ümbritsevate vee- ja
maismaaökosüsteemi omaduste jätkuv säilitamine; (j)
veeorganismide toitmine määruses (EL)
nr 1380/2013 määratletud kalavarude säästvast kasutamisest pärineva
söödaga või mahesöödaga, mis koosneb mahepõllumajanduslikust tootmisest,
sealhulgas mahepõllumajanduslikust vesiviljelusest pärinevatest koostisosadest
ning looduslikest mittepõllumajanduslikest ainetest. Artikkel 6 Mahepõllumajandusliku
toidu ja sööda töötlemise suhtes kohaldatavad konkreetsed põhimõtted Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ja sööda
tootmisel tuginetakse eelkõige järgmistele konkreetsetele põhimõtetele: (a)
mahepõllumajandusliku toidu tootmine
mahepõllumajanduslikest koostisosadest; (b)
mahepõllumajandusliku sööda tootmine mahepõllumajanduslikest
söödamaterjalidest; (c)
toidus kasutatavate lisaainete ning peamiselt
tehnoloogia- ja aistinguülesandeid täitvate mittemahepõllumajanduslike
koostisosade, samuti mikroelementide ja abiainete kasutamise piiramine
selliselt, et neid kasutataks minimaalselt ning ainult vältimatu ja
tehnoloogiaga seotud vajaduse korral või teatavatel toitumisalastel
eesmärkidel; (d)
söödalisandite ja abiainete kasutamise piiramine
ning nende kasutamine ainult vältimatu tehnoloogilise või zootehnilise vajaduse
korral või teatavatel toitumiseesmärkidel; (e)
selliste ainete ja töötlemismeetodite välistamine,
mis võiksid olla eksitavad toote tegeliku laadi osas; (f)
toidu või sööda hoolikas töötlemine, kasutades
selleks eelistatavalt bioloogilisi, mehaanilisi ja füüsilisi meetodeid. III peatükk Tootmiseeskirjad Artikkel 7 Üldised
tootmiseeskirjad 1. Ettevõtjad peavad järgima
järgmiseid üldisi tootmiseeskirju: (a)
kogu põllumajandusliku majapidamise või
vesiviljelusettevõtte majandamisel järgitakse mahepõllumajandusliku tootmise
suhtes kohaldatavaid eeskirju; (b)
kui II lisa IV osa punktis 2.2 ja VI osa punktis
1.3 ei ole teisiti sätestatud, võib mahepõllumajanduses ja mahevesiviljeluses
kasutada ainult artikli 19 kohaselt lubatud tooteid ja aineid tingimusel, et
asjaomane aine või toode on lubatud kasutamiseks põllumajanduses ja
vesiviljeluses kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega ning vajaduse korral
asjaomastes liikmesriikides kooskõlas liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike
sätetega; (c)
mahepõllumajandusliku toidu või sööda ning mahepõllumajanduslikus
toidus või söödas kasutatud toorainete töötlemisel on keelatud kasutada
ioniseerivat kiirgust; (d)
mahepõllumajanduslikud ettevõtjad, välja arvatud
mikroettevõtjad, ning merevetikaid või vesiviljelusloomi tootvad
põllumajandustootjad ja ettevõtjad võtavad kasutusele keskkonnajuhtimissüsteemi,
et vähendada oma tegevuse keskkonnamõju. 2. Selleks et tagada üldiste
tootmiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, antakse komisjonile õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 36, milles sätestatakse
kriteeriumid, mida lõike 1 punktis d osutatud keskkonnajuhtimissüsteem täitma
peab. Kõnealustes kriteeriumides võetakse arvesse väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate eripära. Artikkel 8 Üleminek 1. Merevetikaid või
vesiviljelusloomi tootvad põllumajandustootjad ja ettevõtjad peavad kinni
üleminekuperioodist. Nad kohaldavad kogu üleminekuperioodi vältel käesolevas
määruses sätestatud mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju ning eelkõige II
lisas sätestatud ülemineku erieeskirju. 2. Üleminekuperiood algab kõige
varem siis, kui merevetikaid või vesiviljelusloomi tootev põllumajandustootja
või ettevõtja on kooskõlas käesoleva määrusega teatanud oma tegevusest
pädevatele asutustele. 2.a) Erandina lõikest 2 ei ole kesa suhtes vaja
kohaldada üleminekuperioodi, kui maa on olnud söödis enne artikli 24 lõike 1
kohast teatamist vähemalt nii kaua, kui on vaja üleminekuks ja kui on täidetud
muud vajalikud nõuded. 3. Üleminekuperioodi osana ei või
tagasiulatuvalt arvesse võtta ühtki varasemat perioodi. 4. Üleminekuperioodil toodetud
tooteid ei turustata mahepõllumajanduslikuna. 5. Erandina artikli 7 lõike 1
punktist a võib põllumajanduslik majapidamine üleminekuperioodil jaguneda
selgelt eraldatud üksusteks, millest kõiki ei majandata mahepõllumajandusliku
tootmise alusel. Kariloomade osas peavad üleminekuperioodi vältel olema
mahepõllumajanduslikus tootmises eri liigid. Vesiviljeluses võib kasutada samu
liike, tingimusel et tootmisalad on piisavalt eraldatud. Taimede osas peavad
üleminekuperioodi vältel olema mahepõllumajanduslikus tootmises erinevad
kergesti eristatavad sordid. 6. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine
tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade kehtestamiseks, millega täiendatakse
käesolevas artiklis sätestatud eeskirju või täiendatakse ja muudetakse II lisas
sätestatud üleminekueeskirju. Artikkel 9 GMOde
kasutamise keeld 1. GMOsid ja GMOdest või GMOde
abil toodetud tooteid ei kasutata toidus ega söödas ega toiduna, söödana,
abiainetena, taimekaitsevahenditena, väetistena, mullaomaduste parandajatena,
taimse paljundusmaterjalina, mikroorganismidena ega mahepõllumajanduslikult
kasvatatavate loomadena. 2. Lõike 1 kohaldamisel GMOde
suhtes või GMOdest või GMOde abil toiduks ja söödaks toodetud toodete suhtes
võivad ettevõtjad usaldada toote etiketti või muud sellega kaasas olevat
dokumenti, mis on toote külge kinnitatud või sellega kaasa antud kooskõlas
direktiiviga 2001/18/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr
1829/2003[48] või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1830/2003[49]. 3. Ettevõtjad võivad eeldada, et
kui nende ostetud toit ja sööt ei ole lõikes 2 osutatud määruste kohaselt
märgistatud või kui sellega ei ole kaasas vastavaid dokumente, siis ei ole
nende tootmisel GMOsid ega GMOdest või GMOde abil toodetud tooteid kasutatud,
kui nad ei ole saanud muud teavet selle kohta, et kõnealuste toodete märgistus
ei ole nimetatud määrustega kooskõlas. Artikkel 10 Taimekasvatuseeskirjad 1. Taimi kasvatavad või taimseid
saaduseid tootvad ettevõtjad peavad eelkõige järgima II lisa I osas sätestatud
tootmise erieeskirju. 2. Iga liikmesriik tagab, et
võetakse kasutusele arvutipõhine andmebaas, kus loetletakse sordid ja
heterogeenne materjal kooskõlas määrusega (EL) nr XX/XXX (taimse
paljundusmaterjali õigusakt), mille jaoks tema territooriumil on saada
mahepõllumajanduslikult toodetud taimne paljundusmaterjal. 3. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
taimekasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle
kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas
artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse
taimekasvatuse erieeskirju seoses järgmisega: (a)
viljelustavad; (b)
mulla majandamine ja väetamine; (c)
taimetervis ning kahjurite ja umbrohu tõrje; (d)
seenekasvatuse majandamine ning teised
spetsiifilised taimekasvatuse ja taimsete saaduste tootmise süsteemid; (e)
taimse paljundusmaterjali päritolu; (f)
looduslike taimede kogumine. 4. Komisjon võtab vastu
rakendusaktid, milles sätestatakse lõikes 2 osutatud andmebaasi loomise tehnilised
üksikasjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 11 Loomakasvatuseeskirjad 1. Loomakasvatusettevõtjad
peavad järgima eelkõige II lisa II osas sätestatud tootmise erieeskirju. 2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
loomakasvatuse kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle
kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas
artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse
loomakasvatuse erieeskirju seoses järgmisega: (a)
loomade päritolu; (b)
loomapidamistingimused, sealhulgas lautade ja
vabaõhualade miinimumpindala ning loomade maksimumarv hektaril; (c)
loomakasvatustavad; (d)
aretus; (e)
sööt ja söötmine; (f)
haiguste ennetamine ja veterinaarravi. Artikkel 12 Merevetikate
ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad 1. Merevetikaid ja
vesiviljelusloomi tootvad ettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa III osas
sätestatud tootmise erieeskirju. 2. Selleks et tagada merevetikate
mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva
määrusega ning selle kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus
võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte selliste eeskirjade
kehtestamiseks, millega muudetakse või täiendatakse merevetikate tootmise
erieeskirju seoses järgmisega: (a)
veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava; (b)
looduslike merevetikate kogumine; (c)
merevetikate viljelus; (d)
tootmisseadmete ja -rajatiste ummistamise vastased
meetmed ning nende seadmete ja rajatiste puhastamine. 3. Selleks et tagada mahepõllumajanduslike
vesiviljelusloomade tootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva
määrusega ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega
muudetakse või täiendatakse vesiviljelusloomade tootmise erieeskirju seoses
järgmisega: (a)
veekeskkonna sobivus ja säästva majandamise kava; (b)
vesiviljelusloomade päritolu; (c)
vesiviljeluses kohaldatavad kasvatustavad,
sealhulgas veehoidlad, tootmissüsteemid, maksimaalne ja vajaduse korral
minimaalne asustustihedus; (d)
aretus; (e)
vesiviljelusloomade majandamine; (f)
sööt ja söötmine; (g)
haiguste ennetamine ja veterinaarravi. Artikkel 13 Töödeldud
toidu ja sööda tootmise eeskirjad 1. Töödeldud toitu ja sööta
tootvad ettevõtjad peavad järgima konkreetselt II lisa IV osas sätestatud
tootmise erieeskirju. 2. Selleks et tagada mahepõllumajanduslikult
töödeldud toidu ja sööda kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega
ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus
võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse
või täiendatakse töödeldud toidu ja sööda tootmise erieeskirju seoses
järgmisega: (a)
järgitavad menetlused; (b)
võetavad ennetusmeetmed; (c)
töödeldud toidu ja sööda koostis, sealhulgas
töödeldud toidus ja söödas kasutamiseks lubatavad tooted ja ained; (d)
puhastusmeetmed; (e)
töödeldud toodete turulelaskmine, sealhulgas nende
märgistamine ja identifitseerimine; (f)
mahepõllumajanduslike toodete eraldamine,
mittemahepõllumajanduslikest toodetest saadud põllumajanduslikud koostisosad ja
söödamaterjalid, põllumajanduslikud koostisosad ja söödamaterjalid; (g)
nende mittemahepõllumajanduslike koostisosade
loetelu, mida võib töödeldud mahepõllumajanduslike toodete tootmisel
erandlikult kasutada; (h)
artikli 21 lõike 3 punkti a alapunktis ii ja
punktis b osutatud põllumajanduslike koostisosade protsentuaalse sisalduse
arvutamine; (i)
toidu või sööda töötlemisel kasutatavad meetodid. Artikkel 14 Veinitootmiseeskirjad 1. Veinisektoritooteid tootvad
ettevõtjad peavad järgima eelkõige II lisa V osas sätestatud tootmise
erieeskirju. 2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
veinitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine
tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse veinitootmise
erieeskirju seoses veinivalmistustavade ja veini valmistamisega seotud
piirangutega. Artikkel 15 Toiduks või
söödaks kasutatava pärmi tootmise eeskirjad 1. Toidu või söödana kasutatavat
pärmi tootvad ettevõtjad peavad järgima konkreetselt II lisa VI osas sätestatud
tootmise erieeskirju. 2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
pärmitootmise kvaliteet, jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega ning selle kohandamine
tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte, millega muudetakse või täiendatakse pärmitootmise
erieeskirju seoses töötlemise ja kasutatavate substraatidega. Artikkel 16 Teiste
toodete tootmise eeskirjad Selleks et võtta arvesse tulevikus tekkida
võivaid vajadusi kehtestada tootmise erieeskirjad toodetele, millele ei ole
osutatud artiklites 10–15, ning et tagada kõnealuste täiendavate toodete
mahepõllumajandusliku tootmise kvaliteet, jälgitavus ja käesoleva määruse
järgimine ning selle valdkonna kohandamine tehnika arenguga, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega
muudetakse või täiendatakse II lisa seoses selliste toodete tootmise
erieeskirjadega. Artikkel 17 Erandlike tootmiseeskirjade
vastuvõtmine Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
tootmise jätkumine või taasalustamine katastroofiolukorras ning kohaldades II
peatükis sätestatud põhimõtteid, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas
artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kriteeriumid
selliste olukordade kvalifitseerimiseks katastroofilisena ning kehtestatakse
erieeskirjad nende olukordade lahendamiseks ning sellekohaste seire- ja
aruandlusnõuete kohta. Artikkel 18 Kogumine,
pakendamine, transport ja ladustamine 1. Mahepõllumajanduslikke tooteid kogutakse,
pakendatakse, transporditakse ja ladustatakse kooskõlas III lisas sätestatud
eeskirjadega. 2. Selleks et tagada mahepõllumajandusliku
tootmise terviklikkus ning kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile
õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse
või täiendatakse III lisas sätestatud eeskirju. Artikkel 19 Toodete ja
ainete kasutamise lubamine mahepõllumajanduslikus tootmises 1. Komisjon võib lubada
mahepõllumajanduslikus tootmises järgmistel eesmärkidel kasutada teatavaid
tooteid ja aineid ning lisada need piiratud loeteludesse: (a)
taimekaitsevahenditena; (b)
väetiste, mullaomaduste parandajate ja
toitainetena; (c)
söödamaterjalidena; (d)
söödalisanditena ja abiainetena; (e)
tiikide, puuride, paakide, voolava veega veekogude,
loomapidamishoonete ja -rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks
kasutatavate toodetena; (f)
taimede kasvatamiseks kasutatavate hoonete ja
rajatiste, sealhulgas põllumajandusliku majapidamise laoruumide puhastamiseks
ja desinfitseerimiseks kasutatavate toodetena. Eelkõige võib komisjon mahepõllumajanduslikult töödeldud toidu
tootmises järgmistel eesmärkidel kasutamiseks lubada teatavaid tooteid ja
aineid ning lisada neid piiratud loeteludesse: (a)
toidu lisaainetena, toiduensüümidena ja
abiainetena; (b)
töötlemise abiainetena, mida võib kasutada pärmi ja
pärmitoodete tootmisel. 2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud
toodete ja ainete kasutamise lubamisel mahepõllumajanduslikus tootmises
lähtutakse II peatükis sätestatud põhimõtetest ning järgmistest
kriteeriumidest, mida hinnatakse tervikuna: (a)
nende kasutamine on vajalik pidevaks tootmiseks ja
oluline kavandatud kasutuse seisukohalt; (b)
kõik tooted ja ained on taimset, loomset,
mikroobset või mineraalset päritolu, välja arvatud juhul, kui sellist päritolu
tooteid või aineid ei ole saada piisavas koguses või piisava kvaliteediga või
kui alternatiivid puuduvad; (c)
lõike 1 esimese lõigu
punktis a osutatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: (i) nende kasutamine
on oluline kahjuri tõrjeks, mille jaoks ei ole muid bioloogilisi, füüsilisi või
aretuslikke võimalusi või maaviljelustavasid või muid tõhusaid tõrjetavasid; (ii) kui tooted
ei ole taimset, loomselt, mikroobset või mineraalset päritolu ega ole identsed
nende loodusliku vormiga, võib nende kasutamist lubada ainult juhul, kui nende
kasutamistingimused välistavad igasuguse otsese kokkupuute taime söödavate
osadega; (d)
lõike 1 esimese lõigu punktis b osutatud toodete
puhul on nende kasutamine oluline mullaviljakuse saavutamiseks või
säilitamiseks või taimede konkreetsete toitainevajaduste rahuldamiseks või
konkreetsetel mullaomaduste parandamise eesmärkidel; (e)
lõike 1 esimese lõigu punktides c ja
d osutatud toodete suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi: (i) nende
kasutamine on vajalik loomade tervise, heaolu ja elujõulisuse säilitamiseks
ning selleks, et aidata tagada nõuetekohane söödavalik, mis vastab asjaomaste
liikide füsioloogilistele ja käitumisvajadustele, või kui nende kasutamine on
vajalik sööda tootmiseks või säilitamiseks, kuna sööda tootmine või säilitamine
oleks ilma selliste ainete kasutamiseta võimatu; (ii) mineraalset
päritolu sööt, mikroelemendid, vitamiinid või provitamiinid on looduslikku
päritolu, välja arvatud juhul, kui sellist päritolu tooteid või aineid ei ole
saada piisavas koguses või piisava kvaliteediga või kui alternatiivid puuduvad. Lõike 1 teises lõigus osutatud toodete ja ainete kasutamise lubamisel
mahepõllumajanduslikus töödeldud toidu tootmises lähtutakse II peatükis
sätestatud põhimõtetest ning järgmistest kriteeriumidest, mida hinnatakse
tervikuna: (a)
käesoleva artikli kohaselt kasutada lubatud
alternatiivid puuduvad; (b)
ilma nimetatud toodete ja ainete kasutamiseta oleks
võimatu toitu toota või säilitada või täita liidu õigusaktide alusel
kehtestatud toitumisnõudeid; (c)
need on looduses kättesaadavad ja neid võib ainult
mehhaaniliselt, füüsiliselt, bioloogiliselt, ensümaatiliselt või mikroobselt
töödelda, välja arvatud juhul, kui kõnealused tooted ega ained ei ole
looduslikul kujul turul kättesaadavad piisavas koguses või piisava
kvaliteediga. Keemiliselt sünteesitud toodete või ainete kasutamise lubamine on
rangelt piiratud juhtudega, kui artikli 4 punktis f osutatud väliste sisendite
kasutamine põhjustaks vastuvõetamatuid keskkonnamõjusid. 3. Selleks et tagada kvaliteet,
jälgitavus ja kooskõla käesoleva määrusega mahepõllumajanduslikus tootmises
üldiselt ning eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning
kohandamine tehnika arenguga, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas
artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada täiendavaid kriteeriume
lõikes 1 osutatud toodete ja ainete lubamiseks või lubade tühistamiseks
mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt ning eelkõige töödeldud
mahepõllumajandusliku toidu tootmisel ning teisi nõudeid ja tingimusi selliselt
lubatud toodete ja ainete kasutamisele. 4. Kui liikmesriik on
seisukohal, et toode või aine tuleks kanda lõikes 1 osutatud lubatud
toodete ja ainete loetellu või sealt välja arvata või et tootmiseeskirjades osutatud
kasutustingimusi tuleks muuta, tagab asjaomane liikmesriik, et saadab
komisjonile ja teistele liikmesriikidele ametliku dokumendi, milles esitab loetellu
kandmise, sellest välja arvamise või kasutustingimuste muutmise põhjendused. Liikmesriigid avaldavad muutmis- või tühistamistaotlused. 5. Komisjon võtab vastu
rakendusakte, millega antakse või tühistatakse lube toodetele ja ainetele, mida
võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises üldiselt, ning toodetele ja
ainetele, mida võib kasutada eelkõige töödeldud mahepõllumajandusliku toidu
tootmisel, ning millega kehtestatakse lubade andmisel ning kõnealuste toodete
ja ainete loetelude suhtes järgitavad menetlused ja vajaduse korral nende
kirjeldused, koostisele esitatavad nõuded ja kasutustingimused. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega. Artikkel 20 Lubamatute
toodete või ainete sisaldus 1. Mahepõllumajanduslikuna ei
turustata tooteid, milles avastatakse selliste toodete või ainete sisaldus, mis
ei ole artikli 19 kohaselt lubatud, üle ettenähtud määra, võttes eelkõige
arvesse direktiivi 2006/125/EÜ. 2. Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus
ja läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte seoses spetsiifiliste kriteeriumide ja tingimustega
lõikes 1 osutatud määrade kohaldamiseks ning seoses nende määrade
kehtestamisega ja nende kohandamisega vastavalt tehnika arengule. 3. Erandina määruse (EL) nr
1308/2013 artikli 211 lõikest 1 ja kui komisjon on võtnud loaandmisotsuse vastu
ilma käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 või 3 osutatud menetlust
kohaldamata, võivad liikmesriigid maksta põllumajandustootjatele toetust, et
hüvitada neile kahju, mis on tekkinud, kuna tootjad ei saa turustada oma põllumajandustooteid
mahepõllumajanduslikuna, sest need on saastunud lubamatute toodete või
ainetega, tingimusel et põllumajandustootjad on võtnud kõik asjakohased meetmed
sellise saastumise ohu vältimiseks. Liikmesriigid võivad
selliste kahjude täielikuks või osaliseks katmiseks kasutada ka ühise
põllumajanduspoliitika vahendeid. IV peatükk Märgistamine Artikkel 21 Mahepõllumajandusliku
tootmisega seotud mõistete kasutamine 1. Käesolevas määruses peetakse
toodet mahepõllumajanduslikule tootmisele viitava märgistusega tooteks juhul,
kui märgistamisel, reklaamimisel või äridokumentides kasutatakse kõnealuse
toote, selle koostisosade või söödamaterjalide kirjeldamiseks mõisteid, millega
antakse ostjale teada, et kõnealune toode, selle koostisosad või söödamaterjal
on saadud kooskõlas käesoleva määrusega. Kogu liidus ja kõikides IV lisas
loetletud keeltes võib käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel
ning reklaamimisel kasutada konkreetselt IV lisas loetletud mõisteid ning nende
tuletisi või selliseid deminutiive nagu „bio-” ja „öko-” kas eraldi või
kombineerituna. 2. Artikli 2 lõikes 1 osutatud
toodete puhul ei tohi käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mõisteid liidus mitte
kuskil mitte üheski IV lisas loetletud keeles käesolevale määrusele
mittevastavate toodete märgistamisel, reklaamimisel ega kaubadokumentides
kasutada. Lisaks hoidutakse märgistamisel või reklaamimisel selliste mõistete
(sealhulgas kaubamärkides kasutatavate mõistete) või meetodite kasutamisest,
mis võiksid tarbijat või kasutajat eksitada, jättes neile mulje, et toode või
selle koostisosad vastavad käesolevale määrusele. 3. Töödeldud toidu puhul võib kasutada
lõikes 1 osutatud mõisteid: (a)
müüginimetuses, kui: i) töödeldud toit vastab II lisa IV osas
sätestatud tootmiseeskirjadele; ii) mahepõllumajanduslikud koostisosad
moodustavad vähemalt 95 % selle põllumajanduslike koostisosade kaalust; (b)
ainult koostisosade loetelus, kui vähem kui 95 %
põllumajanduslikest koostisosadest on mahepõllumajanduslikud ning tingimusel,
et need koostisosad vastavad käesolevas määruses sätestatud
tootmiseeskirjadele. Esimese lõigu punktis b osutatud koostisosade loetelus näidatakse ära,
millised koostisosad on mahepõllumajanduslikud. Viited mahepõllumajanduslikule
tootmisele võivad esineda ainult seoses mahepõllumajanduslike koostisosadega.
Kõnealune koostisosade loetelu sisaldab märget mahepõllumajanduslike
koostisosade kogu protsentuaalse sisalduse kohta proportsioonis
mahepõllumajanduslike koostisosade summaarse kogusega. Lõikes 1 osutatud mõisted ja käesoleva lõike esimese lõigu punktis b
osutatud protsentuaalne osakaal on sama värvi ja suurusega ning samasuguses
kirjas kui muud koostisosade loetelus esitatud tähised. 4. Selleks et pakkuda
tarbijatele selgust ja tagada, et neile antakse asjakohast teavet, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte
seoses IV lisas sätestatud mõistete loetelu kohandamisega, võttes arvesse
liikmesriikide keele arengusuundumusi, ning seoses spetsiifiliste märgistus- ja
koostisnõuete kehtestamisega sööda ja selle koostisosade suhtes. Artikkel 22 Kohustuslikud
tähised 1. Artikli 21 lõikes 1
osutatud mõistete kasutamise korral: (a)
märgitakse etiketile ka koodnumber, mis on antud
kontrolliasutusele või -organile, kes teostab kontrolli viimase tootmis- või
ettevalmistustoimingu teinud ettevõtja üle; (b)
märgitakse määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2
lõike 2 punktis e määratletud müügipakendis toidu puhul etiketile ka artiklis
23 osutatud Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo. 2. Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamise korral märgitakse logoga samale
väljale koht, kus toodeti põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb,
kasutades selleks asjakohasel viisil üht järgmistest kujudest: (a)
„ELi põllumajandus”, kui põllumajanduslik tooraine
on toodetud liidus; (b)
„ELi-väline põllumajandus”, kui põllumajanduslik
tooraine on toodetud kolmandates riikides; (c)
„ELi-/ELi-väline põllumajandus”, kui osa
põllumajanduslikust toorainest on toodetud liidus ja osa kolmandas riigis. Sõna „põllumajandus” võib asendada vajaduse korral mõistega „vesiviljelus”. Tähistuse „EL” või „ELi-väline” võib asendada või seda täiendada riigi
nimetusega, kui kõik põllumajanduslikud toorained, millest toode koosneb, on
toodetud kõnealuses riigis. Tähistuse „EL” või „ELi-väline” puhul võib arvestamata jätta
koostisosade väikesed kogused, tingimusel et arvestamata jäetud koostisosade
üldmass ei ületa 5 % põllumajanduslike toorainete üldmassist. Tähistus „ELi” või „ELi-väline” ei ole värvi, suuruse ega kirja poolest
silmatorkavam kui toote nimetus. 3. Käesoleva artikli lõigetes 1
ja 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähised peavad olema kergesti
mõistetavad ning märgitud tähelepanu äratavasse kohta hästi nähtavalt, selgesti
loetavalt ja kustumiskindlalt. 4. Selleks et pakkuda
tarbijatele selgust ja tagada, et neile antakse asjakohast teavet, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte,
milles kehtestatakse täiendavaid eeskirju märgistamise ning käesoleva artikli
lõike 1 punktis a ja lõikes 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähiste
kasutamise kohta. 5. Komisjon võtab vastu
rakendusaktid seoses järgmisega: (a)
konkreetne ja praktiline kord seoses käesoleva
artikli lõike 1 punktis a ja lõikes 2 ning artikli 23 lõikes 3 osutatud tähiste
esitusviisi, koostisosade ja suurusega; (b)
koodnumbrite määramine kontrolliasutustele ja
kontrollorganitele; (c)
põllumajanduslike toorainete tootmiskoha tähis
kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikli 232 lõikega 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 23 Euroopa
Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo 1. Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo võib kasutada käesolevale määrusele
vastavate toodete märgistamisel, esitlemisel ja reklaamimisel. 2. Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo on ametlik kinnitus kooskõlas määruse (EL)
nr XXX/XXXX [ametlike kontrollide määrus] artiklitega 85 ja 90. 3. Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo kasutamine on kolmandatest riikidest
imporditud toodete puhul vabatahtlik. Lisaks peab juhul, kui märgistusel on
kõnealune logo, olema märgistusel ka artikli 22 lõikes 2 osutatud tähis. 4. Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo vastab V lisas sätestatud näidisele ning
nimetatud lisas sätestatud eeskirjadele. 5. Riiklikke või erasektori
logosid võib kasutada käesolevale määrusele vastavate toodete märgistamisel,
esitlemisel ja reklaamimisel. 6. Selleks et pakkuda
tarbijatele selgust ja tagada, et neile antakse asjakohast teavet, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte,
millega muudetakse Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo ja sellega
seotud V lisas sätestatud eeskirju. V peatükk Mahepõllumajanduslik sertifitseerimine Artikkel 24 Mahepõllumajandusliku
sertifitseerimise süsteem 1. Ettevõtjad või ettevõtjate
rühmad, mis toodavad, valmistavad ette või ladustavad mahepõllumajanduslikke
tooteid, impordivad selliseid tooteid kolmandast riigist või ekspordivad
selliseid tooteid kolmandasse riiki või lasevad selliseid tooteid turule,
peavad enne toote mahepõllumajanduslikuna turulelaskmist või enne üleminekut
teatama oma tegevusest selle asukoha liikmesriigi või liikmesriikide pädevatele
asutustele. 2. Kui ettevõtja või ettevõtjate
rühm kasutab mõne tegevuse puhul kolmandast isikust alltöövõtjat, peavad nii
ettevõtja või ettevõtjate rühm kui ka alltöövõtjana tegutsev kolmas isik täitma
lõike 1 nõudeid. 3. Ettevõtjad ja ettevõtjate
rühmad peavad oma eri tegevusvaldkondade üle arvet kooskõlas käesoleva
määrusega. 4. Pädevad asutused haldavad
ajakohastatud loetelu, mis sisaldab oma tegevusest lõike 1 kohaselt teatanud
ettevõtjate ning ettevõtjate rühmade nimesid ja aadresse, ning avalikustab
selle koos teabega nende artikli 25 lõikes 1 osutatud
mahepõllumajandussertifikaatide kohta. Pädevad asutused järgivad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[50]
kohaseid isikuandmete kaitse nõudeid. 5. Liikmesriigid tagavad, et
tasud, mida pädevad asutused, kontrolliasutused või kontrollorganid võivad
kooskõlas määruse (EL) nr XX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) artikliga 76
koguda, avalikustatakse. 6. Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise tulemuslikkus, tõhusus ja
läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte seoses arvepidamisnõuetega, käesoleva artikli lõikes 4
osutatud loetelu avaldamise nõuetega ning käesoleva artikli lõikes 5 osutatud
tasude avaldamise ja pädevate asutuste poolt nende tasude kohaldamise suhtes
teostatava järelevalve suhtes kohaldavate nõuete ja menetlustega. 7. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte, et sätestada lõikes 1 osutatud teatamise sisu, vormi ja viisiga
seotud üksikasjad ja spetsifikatsioonid ning lõikes 5 osutatud tasude
avaldamise vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37
lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 25 Mahepõllumajanduse
sertifikaat 1. Ettevõtjatel ja ettevõtjate
rühmadel, kes on teatanud oma tegevusest kooskõlas artikli 24 lõikega 1 ja
järgivad käesolevat määrust, on õigus saada mahepõllumajanduse sertifikaat.
Mahepõllumajanduse sertifikaat, mis väljastatakse võimaluse korral alati
elektrooniliselt, peab võimaldama identifitseerida vähemalt ettevõtja või
ettevõtjate rühma, sertifikaadiga hõlmatud toodete liigi või valiku ning
sertifikaadi kehtivusaja. 2. Mahepõllumajanduse
sertifikaat on ametlik sertifikaat määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike
kontrollide määrus) artiklite 85 ja 86 tähenduses. 3. Ettevõtjatel ja ettevõtjate
rühmadel ei ole õigust saada ühele ja samale tooterühmale mahepõllumajanduse
sertifikaati erinevatelt kontrolliasutustelt või kontrollorganitelt, sealhulgas
juhul, kui ettevõtja või ettevõtjate rühm tegeleb erinevate tootmis-,
ettevalmistus- ja turustusetappidega. 4. Ettevõtjate rühma liikmetel
ei ole õigust saada ühegi rühma sertifitseerimisega hõlmatud tegevuse kohta
individuaalset mahepõllumajanduse sertifikaati. 5. Ettevõtjad kontrollivad
süstemaatiliselt enda tarnijatest ettevõtjate mahepõllumajandussertifikaate. 6. Selleks et tagada
mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise süsteemi tulemuslikkus, tõhusus
ja läbipaistvus, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte lõikes 3 osutatud tooterühmade määratlemise kohta. Artikkel 26 Ettevõtjate
rühm 1. Iga ettevõtjate rühm
kehtestab sisekontrollisüsteemi. Süsteem koosneb dokumenteeritud
kontrollitegevuse ja -menetluste kogumist, mille alusel vastutab kindlaksmääratud
isik või organ iga rühma liikme käesoleva määruse järgimise tõendamise eest. 2. Puudujäägid lõikes 1 osutatud
sisekontrollisüsteemi ülesehituses või toimimises, eriti seoses suutmatusega
avastada või käsitleda ettevõtjate rühma üksikliikmete poolseid nõuete
rikkumisi, mis mõjutavad mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, võivad
tuua kaasa kogu rühma mahepõllumajanduse sertifikaadi tühistamise. 3. Selleks et tagada ettevõtjate
rühma tulemuslik ja tõhus sertifitseerimine, antakse komisjonile õigus võtta
kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses ettevõtjate rühma
üksikliikmete kohustustega, ettevõtjate rühma koosseisu ja suurusega,
ettevõtjate rühma toodetavate toodete kategooriatega, ettevõtjate rühmas
osalemise tingimustega, rühma sisekontrollisüsteemi ülesehituse ja toimimisega,
sealhulgas tehtavate kontrollide ulatuse, sisu ja sagedusega. 4. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte seoses teabevahetusega ettevõtjate rühma ning pädevate asutuste,
kontrolliasutuste või kontrollorganite vahel ning liikmesriikide ja komisjoni
vahel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. VI peatükk Kaubavahetus kolmandate riikidega Artikkel 27 Mahepõllumajanduslike
toodete eksport 1. Toodet võib liidust
mahepõllumajanduslikuna eksportida ja see võib kanda Euroopa Liidu
mahepõllumajandusliku tootmise logo, kui see toode vastab käesolevale
määrusele. Toodet, mis on mõeldud eksportimiseks
mahepõllumajanduslikuna kolmandasse riiki, mis on tunnustatud kooskõlas
artikliga 31, võib siiski eksportida kõnealusesse kolmandasse riiki juhul, kui
see vastab selle kolmanda riigi nõuetele seal mahepõllumajanduslikuna turule
laskmise kohta. 2. Et vältida ettevõtjatele
kolmandatesse riikidesse eksportimisel ebavõrdsete tingimuste loomist, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte
seoses erieeskirjadega mahepõllumajanduslike toodete ekspordi kohta kolmandasse
riiki, mis on tunnustatud kooskõlas artikliga 31. 3. Selleks et tagada ettevõtjate
vahel aus konkurents, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36
vastu delegeeritud õigusakte kolmandate riikide tolliasutustele mõeldud
dokumentide kohta, eelkõige seoses mahepõllumajandusliku
ekspordisertifikaadiga, mis väljastatakse võimaluse korral alati
elektrooniliselt ning mis kinnitab, et eksporditavad mahepõllumajanduslikud
tooted vastavad käesolevale määrusele. Artikkel 28 Mahepõllumajanduslike
toodete import 1. Toodet võib importida
kolmandast riigist mahepõllumajanduslikuna liidu turule laskmiseks, kui
täidetud on järgmised tingimused: (a)
toode on artikli 2 lõikes 1 osutatud
mahepõllumajanduslik toode; (b)
toode: (i) vastab II, III ja IV peatüki nõuetele
ning kõigi ettevõtjate suhtes, kaasa arvatud asjaomase kolmanda riigi
eksportijad, on kohaldatud artikli 29 alusel tunnustatud kontrolliasutuste või
kontrollorganite poolset kontrolli, või (ii) pärineb kolmandast riigist, mis on
tunnustatud kooskõlas: –
artikliga 30 või –
artikliga 31; (c)
kolmandate riikide ettevõtjad suudavad esitada igal
ajal importijatele või liikmesriikide ametiasutustele teabe, mis võimaldab
identifitseerida viimase toimingu teostanud ettevõtja, et tagada
mahepõllumajandusliku toote jälgitavus. 2. Selleks et tagada
mahepõllumajanduslikuna liidu turule laskmiseks mõeldud imporditud toodete
jälgitavust, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu
delegeeritud õigusakte seoses dokumentidega, mida väljastatakse võimaluse
korral alati elektrooniliselt ja mis on impordi jaoks vajalikud. 3. Mahepõllumajanduslike toodete
liitu importimise tingimuste ja meetmete täitmist tõendatakse piiripunktis
kooskõlas määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) artikli 45
lõikega 1. Kõnealuse määruse artikli 47 lõikes 3 osutatud füüsilisi kontrolle teostatakse
sagedusega, mis sõltub käesoleva määruse nõuete täitmata jätmise riskist. Artikkel 29 Kontrolliasutuste
ja kontrollorganite tunnustamine 1. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte, millega antakse või tühistatakse selliste kontrolliasutuste ja kontrollorganite
tunnustusi, mis vastavad lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis
sätestatud kriteeriumidele ning mis on pädevad teostama kolmandates riikides
kontrolle, ning millega kehtestatakse kõnealuste kontrolliasutuste ja
kontrollorganite loetelu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Kontrolliasutusi
akrediteeritakse asjakohase ühtlustatud standardi „Vastavushindamine. Nõuded
asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” alusel, mille
viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. 3. Lõikes 2 osutatud
akrediteeringu võib anda ainult (a)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
765/2008[51]
kohane riiklik akrediteerimisasutus või (b)
väljaspool liitu asuv akrediteerimisasutus, mis on
alla kirjutanud Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi mitmepoolse tunnustamise
lepingule. 4. Tunnustamistaotlusi läbi
vaadates palub komisjon kontrolliasutusel või kontrollorganil esitada kõik
vajalikud andmed. Tunnustatud kontrolliasutused või kontrollorganid
esitavad kas akrediteerimisasutuse väljaantud tõendi või pädeva asutuse
koostatud hindamisaruande ning vastavalt olukorrale aruanded nende tegevuse
kohapealse hindamise, järelevalve ja mitmeaastase ümberhindamise kohta. 5. Lõikes 4 osutatud teabele
tuginedes tagab komisjon tunnustatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite
asjakohase järelevalve, vaadates korrapäraselt üle nende tunnustatuse.
Kõnealuse järelevalve teostamisel võib komisjon nõuda akrediteerimisasutustelt
või asjakohasel juhul pädevatelt asutustelt lisateavet. 6. Järelevalve laad määratakse nõuete
rikkumise riski hinnangu alusel. 7. Selleks et tagada
tunnustamis- ja järelevalvemenetluse läbipaistvus, antakse komisjonile õigus
võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses lõikes 1
osutatud kontrolliasutuste või kontrollorganite tunnustamise või selle
tühistamise suhtes kohaldatavate kriteeriumidega ning seoses järelevalve,
sealhulgas kohapealsete kontrollide teostamisega komisjoni poolt. 8. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumisega, mis
mõjutab käesolevas artiklis sätestatud tunnustuse alusel imporditud
mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, või selle kahtlusega. Selliste
meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete
terviklikkuse tõendamine enne toodete laskmist liidu turule ning vajaduse
korral selliste toodete liidus mahepõllumajanduslikuna turule laskmise loa
peatamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. 9. Ebaausate tavade või
mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtete ja eeskirjadega kokkusobimatute
tavade vastase kaitse, tarbijausalduse kaitse või ettevõtjate vahelise ausa
konkurentsi kaitsega seotud juhtudel nõuetekohaselt põhjendatud tungiva
kiireloomulisuse alusel võtab komisjon kooskõlas artikli 37 lõikes 3 osutatud
menetlusega vastu vahetult kohaldatavaid rakendusakte, et võtta käesoleva
artikli lõikes 8 osutatud meetmeid või teha otsuseid käesoleva artikli lõikes 1
osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite tunnustuse tühistamise kohta. Artikkel 30 Samaväärsus
kaubanduslepingu raames Artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkti ii
esimeses taandes osutatud tunnustatud kolmas riik on kolmas riik, mida liit on
tunnustanud kaubanduslepingu alusel riigina, millel on tootmissüsteem, mis
vastab samaväärsetele eesmärkidele ja põhimõtetele, kohaldades eeskirju, mis
tagavad nõuetelevastavuse puhul samal tasemel kindlustunde kui liidu eeskirjad.
Artikkel 31 Samaväärsus
nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 raames 1. Artikli 28 lõike 1 punkti b
alapunkti ii teises taandes osutatud tunnustatud kolmas riik on kolmas riik,
mida on tunnustatud samaväärsuse otstarbel määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33
lõike 2 alusel, kaasa arvatud artiklis 40 sätestatud üleminekumeetme raames
tunnustatud riigid. Esimeses lõigus osutatud kolmandate riikide tunnustamine
aegub [sisestada kuupäev, mis vastab viiele aastale pärast määruse kohaldamise kuupäeva]. 2. Komisjonile iga aasta 31.
märtsiks lõikes 1 osutatud kolmandate riikide poolt nende kehtestatud
kontrollimeetmete rakendamise ja jõustamise kohta saadetavate aastaaruannete
alusel tagab komisjon koos liikmesriikidega tunnustatud kolmandate riikide asjakohase
järelevalve nende tunnustuste regulaarse läbivaatamise kaudu. Järelevalve laad
määratakse nõuete rikkumise riski hinnangu alusel. 3. Lõikes 1 osutatud kolmandates
riikides kontrolle teostavad kontrolliasutused akrediteeritakse asjakohase
ühtlustatud standardi „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes
sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” alusel, mille viide on
avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Kui akrediteeringut ei anna liidu
riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008, võib selle
anda ainult liiduväline akrediteerimisasutus, mis on allkirjastanud mitmepoolse
tunnustamise korra Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi egiidi all. 4. Komisjon kehtestab
rakendusaktiga lõikes 1 osutatud kolmandate riikide loetelu ja võib seda
rakendusaktidega muuta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas
artikli 37 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Selleks et tagada lõikes 4
osutatud kolmandate riikide loetelu haldamine, antakse komisjonile õigus võtta
kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses teabega, mille
kolmandad riigid peavad esitama, kuna seda on vaja nende tunnustamise
järelevalveks komisjoni poolt, ning seoses kõnealuse järelevalvega, sealhulgas
kohapealsete kontrollide teostamisega komisjoni poolt. 6. Komisjon võib võtta vastu
rakendusakte, et tagada meetmete kohaldamine seoses nõuete rikkumisega, mis
mõjutab käesolevas artiklis osutatud kolmandatest riikidest imporditud
mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust, või selle kahtlusega. Selliste
meetmete hulka võib kuuluda eelkõige mahepõllumajanduslike toodete
terviklikkuse tõendamine enne toodete laskmist liidu turule ning vajaduse
korral selliste toodete liidus mahepõllumajanduslikuna turule laskmise loa
peatamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. VII PEATÜKK Üldsätted 1. jagu Mahepõllumajanduslike toodete vaba
liikumine Artikkel 32 Mahepõllumajanduslike
toodete turustamise keelamise ja piiramise keeld 1. Pädevad asutused,
kontrolliasutused ja kontrollorganid ei tohi tootmise, märgistamise või toodete
esitlusviisiga seotud põhjendustele tuginedes keelata ega piirata teises
liikmesriigis paikneva teise pädeva asutuse, kontrolliasutuse või
kontrollorgani poolt kontrollitud mahepõllumajanduslike toodete turustamist, kui
nimetatud tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele. Eelkõige ei tohi teostada
muid ametlikke kontrolle või muid ametlikke toiminguid kui need, mida tehakse
määruse (EL) nr XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) alusel, ega koguda muid
ametlike kontrollide või ametlike toimingute tasusid kui need, mis on
sätestatud kõnealuse määruse artiklis 76. 2. Selleks et tagada ühtse turu
ja liikmesriikidevahelise kaubavahetuse nõuetekohane toimimine, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte, et
kehtestada eeskirjad seoses käesoleva artikli lõike 1 kohase
mahepõllumajanduslike toodete vaba liikumisega. 2. jagu Teavitamine ja aruandlus Artikkel 33 Mahepõllumajanduse
sektori ja kaubavahetusega seotud teavitamine 1. Liikmesriigid esitavad
komisjonile igal aastal käesoleva määruse rakendamiseks ja kohaldamise seireks
vajaliku teabe. 2. Komisjon võtab vastu
rakendusaktid seoses lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks kasutatava süsteemiga,
esitatava teabega seotud üksikasjadega ning kuupäevaga, milleks see teave tuleb
esitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2
osutatud kontrollimenetlusega. Artikkel 34 Pädevate
asutuste, kontrolliasutuste ja kontrollorganitega seotud teavitamine 1. Liikmesriikidel on regulaarselt
ajakohastatav loetelu, milles sisalduvad (a)
pädevate asutuste nimed ja aadressid; (b)
kontrolliasutuste ja kontrollorganite nimed ja
aadressid ning nende koodnumbrid. Liikmesriigid avalikustavad esimese lõigu punktis
b osutatud nimekirja. 2. Komisjon avaldab lõike 1
punktis b osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu igal aastal
internetis. Artikkel 35 Aruanne Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembriks 2021
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande mahepõllumajandusliku taimse
paljundusmaterjali ja mahepõllumajanduslike tõuaretusloomade kättesaadavuse
kohta. VIII peatükk Menetlus-, ülemineku- ja lõppsätted 1. jagu Menetlussätted Artikkel 36 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile
antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud
tingimustel. 2. Euroopa
Parlament ja nõukogu võivad [……….] osutatud volituste delegeerimise igal ajal
tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta
juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 3. Niipea kui komisjon on
delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. 4. […..]
alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu
jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule
esitanud selles suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on
enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita
vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 37 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee, mida
nimetatakse „mahepõllumajandusliku tootmise komiteeks”. Nimetatud komitee on
komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamise
korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Käesolevale lõikele viitamise
korral kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle
artikliga 5. 2. jagu Kehtetuks tunnistamine, muudatused,
ülemineku- ja lõppsätted Artikkel 38 Kehtetuks
tunnistamine Määrus (EÜ) nr 834/2007 tunnistatakse kehtetuks. Määruse (EÜ) nr 834/2007 kohaldamist
jätkatakse siiski selleks, et viia lõpule kolmandatest riikidest esitatud ja
menetlustes olevate taotluste käsitlemine, nagu on sätestatud käesoleva määruse
artiklis 42. Artikkel 39 Üleminekumeetmed
seoses üleminekuga mahepõllumajandusele Selleks et tagada sujuv üleminek vanalt
õigusraamistikult uuele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36
vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega erandite tegemiseks artikli 8
lõikest 3 selliste põllumajandustootjate üleminekuperioodide kohta, kes
alustavad üleminekut enne käesoleva määruse jõustumist. Artikkel 40 Üleminekumeetmed
seoses taimse paljundusmaterjali päritolu, aretusloomade päritoluga ja
vesiviljelusloomade noorisendite päritoluga Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EÜ)
nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktis i sätestatud taimse paljundusmaterjali
mahepõllumajanduslikku päritolu käsitlevatelt eeskirjadelt, kõnealuse määruse
artikli 14 lõike 1 punkti a alapunktis ii sätestatud tõuaretusloomi
käsitlevatelt eeskirjadelt ja kõnealuse määruse artikli 15 lõike 1 punkti a
alapunktis ii sätestatud vesiviljelusloomade noorisendeid käsitlevatelt
eeskirjadelt ning erandlikelt tootmiseeskirjadelt, mille komisjon võttis vastu
määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 22 kohaselt, käesoleva määruse artikli 10
lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1 sätestatud uutele taimede kasvatamise ja
taimsete saaduste tootmise ning kariloomade, merevetikate ja vesiviljelusloomade
kasvatamise eeskirjadele, antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga
36 vastu delegeeritud õigusakte erandite sätestamiseks juhuks, kui seda
peetakse vajalikuks, et tagada juurdepääs taimsele paljundusmaterjalile ja
tõuaretuseks kasutatavatele elusloomadele ning vesiviljelusloomade noorisenditele,
mida võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises. Käesoleva artikli alusel
vastu võetavate delegeeritud õigusaktide kohaldamine lõpeb 31. detsembril 2021. Artikkel 41 Üleminekumeetmed
seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 alusel tunnustatud kontrolliasutuste
ja kontrollorganitega 1. Määruse (EÜ) nr 834/2007
artikli 33 lõike 3 alusel kontrolliasutustele ja kontrollorganitele antud
tunnustus aegub hiljemalt [31. detsembril 2018]. 2. Komisjon kehtestab
rakendusaktiga määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikes 3 osutatud kolmandate
riikide loetelu ning võib seda loetelu rakendusaktidega muuta. Nimetatud
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 37 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega. 3. Selleks et tagada lõikes 2
osutatud kontrolliasutuste ja kontrollorganite loetelu haldamine, antakse
komisjonile õigus võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte
seoses teabega, mida kontrolliasutused ja kontrollorganid peavad esitama, kuna
seda on vaja nende tunnustamise järelevalveks komisjoni poolt, ning seoses
kõnealuse järelevalvega, sealhulgas kohapealsete kontrollide teostamisega
komisjoni poolt. Artikkel 42 Üleminekumeetmed
seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel esitatud taotlustega
kolmandatest riikidest 1. Komisjon viib lõpule kolmanda
riikide selliste taotluste läbivaatamise, mis on esitatud määruse (EÜ) nr
834/2007 artikli 33 lõike 2 alusel ja mis käesoleva määruse jõustumise kuupäeval
on menetluses. Selliste taotluste läbivaatamise suhtes kohaldatakse määrust
(EÜ) nr 834/2007. 2. Selleks et hõlbustada lõikes
1 osutatud taotluste läbivaatamise lõpuleviimist, antakse komisjonile õigus
võtta kooskõlas artikliga 36 vastu delegeeritud õigusakte seoses
läbivaatamiseks vajalike menetluseeskirjadega, sealhulgas seoses kolmandate
riikide esitatava teabega. Artikkel 43 Üleminekumeetmed
seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel toodetud mahepõllumajanduslike toodete
varudega Kooskõlas määrusega (EÜ) nr 834/2007 toodetud
ning enne 1. juulit 2017 turule lastud tooteid võib pärast kõnealust kuupäeva
turustada kuni varude ammendamiseni. Artikkel 44 Määruse (EL)
nr [….] [ametlike
kontrollide kohta] muudatused Määrust (EL) nr
XXX/XXXX (ametlike kontrollide määrus) muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 2 punktid 38 ja 39
asendatakse järgmisega: „38) „volitatud isik” – kolmas isik, kellele pädev
asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolli või muude ametlike
toimingutega seotud ülesanded; 39) „mahepõllumajandusliku tootmise ja
märgistamise kontrolliasutus” – liikmesriigi riiklik haldusorganisatsioon,
sealhulgas vajaduse korral vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis
tegutsev asutus, millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud oma
pädevuse, mis on seotud artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud valdkonnas
kehtivate liidu õigusaktide kohaldamisega;”. 2. Artiklit 3 muudetakse
järgmiselt: a) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Pädevad asutused, kes vastutavad artikli 1
lõike 2 punktis j osutatud eeskirjade järgimise kontrollimise eest, võivad anda
teatavaid ametliku kontrolli või muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid
ühele või mitmele mahepõllumajandusliku tootmise ja märgistamise
kontrolliasutusele. Sel juhul eraldavad nad igale asutusele koodnumbri.”; b) lõike 4 punkt c asendatakse järgmisega: „c) lõikes 3 osutatud mahepõllumajandusliku
tootmise ja märgistamise kontrolliasutused;”. 3. Artikkel 23 asendatakse
järgmisega: „Artikkel
23 Erieeskirjad ametliku kontrolli kohta ja
meetmete kohta, mida pädevad asutused peavad võtma seoses mahepõllumajanduslike
toodetega ning kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja
garanteeritud traditsiooniliste toodetega 1. Pädevad asutused toimivad seoses artikli 1
lõike 2 punktis j osutatud eeskirjadega järgmiselt: a) tagavad nõuete rikkumise korral, mis mõjutab
mahepõllumajanduslike toodete terviklikkust mis tahes tootmis-, ettevalmistus-
või turustus- või ekspordietapis eelkõige tulenevalt keelatud või lubamatute
ainete ja meetodite kasutamisest või segunemisest mittemahepõllumajanduslike
toodetega, et kogu asjaomase partii või tootmistsükli märgistamisel ega
reklaamil ei viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele; b) tagavad korduva või jätkuva nõuete rikkumise
korral, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr [mahepõllumajanduslik
tootmine]* artikli 3 punktides 6 ja 7 määratletud asjaomasel ettevõtjal või
ettevõtjate rühmal oleks lisaks käesoleva lõike punktis a osutatud meetmetele
keelatud turustada tooteid, mis viitavad mahepõllumajanduslikule tootmisele,
ning et nende mahepõllumajandussertifikaat vastavalt vajadusele kas peatatakse
või tühistatakse. 2. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 139
õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis käsitlevad
ametlikku kontrolli ja teisi ametlikke toiminguid, mille eesmärk on kontrollida
artikli 1 lõike 2 punktides j ja k osutatud eeskirjade järgimist, ning pädevate
asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli ja teisi ametlikke
toiminguid võetavaid meetmeid. 3. Seoses artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud
eeskirjadega tuleb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud delegeeritud
õigusaktidega ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: a) pädevate asutuste konkreetsed vastutusalad ja
ülesanded lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 4, 8 ja 9, artikli 10
lõikega 1, artiklitega 11–13, artikli 34 lõigetega 1 ja 2 ja artikliga 36 ning
volitatud isikute heakskiitmise ja järelevalve puhul lisaks neile, mis on ette
nähtud artiklitega 25, 26, 28, 29, 30 ja 32, ning ametliku sertifitseerimise
puhul lisaks neile, mis on ette nähtud artiklitega 85 kuni 90; b) riskihindamise, ametliku kontrolli sageduse
kindlaksmääramise ja vajaduse korral proovide võtmise puhul nõuded lisaks
artikli 8 lõikes 1 osutatud nõuetele, võttes arvesse nõuete rikkumise riski; c) ettevõtjate suhtes teostavate ametlike
kontrollide sagedus ning juhud ja tingimused, mille puhul tehakse selliste
ettevõtjate suhtes teatud ametlikest kontrollidest erandeid; d) ametliku kontrolli meetodid ja võtted lisaks
artiklis 13 ja artikli 33 lõigetes 1–5 osutatud meetoditele ja võtetele ning
erinõuded sellise ametliku kontrolli suhtes, mille eesmärk on tagada
mahepõllumajanduslike toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja
turustusetappides ja kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud
eeskirjade järgimist; e) nõuete rikkumise kahtluse puhuks tegevus ja
meetmed lisaks neile, mis on ette nähtud artikli 134 lõigetes 2 ja 3,
kriteeriumid lisaks artikli 135 lõike 1 teises lõigus osutatud kriteeriumidele,
ning kriteeriumid ja meetmed lisaks neile, mis nõuete rikkumise puhuks on ette
nähtud artikli 135 lõikes 2 ja käesoleva artikli lõikes 1; f) nõuded lisaks artikli 4 lõike 1 punkiga f ette
nähtud nõuetele, mis on seotud ametliku kontrolli tegemiseks vajalike vahendite
ja seadmetega, ning ametliku kontrolli ning teiste ametlike toimingutega seotud
ülesannete delegeerimise puhul volitatud isikutele kehtivad tingimused ja
kohustused lisaks artiklites 25, 26, 28, 29 ja 30–32 osutatud tingimustele ja
kohustustele; g) aruandluskohustused lisaks artiklites 12, 28 ja
31 osutatud kohustustele, mis kehtivad pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja
ametliku kontrolli ning teiste ametlike toimingute eest vastutavate volitatud
isikute suhtes; h) erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotises
sätestatud haldusabi mehhanismide aktiveerimiseks ja toimimiseks, kaasa arvatud
pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja volitatud isikute teabevahetuseks
seoses nõuete rikkumise juhtude või nende tõenäosusega. 4. Seoses artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud
eeskirjadega tuleb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega
ette näha eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: a) nõuded, meetodid ja võtted lisaks artiklites 11
ja 13 osutatutele, mis kehtivad sellise ametliku kontrolli suhtes, mille
eesmärk on kontrollida tootespetsifikaatide ja märgistamisnõuete järgimist; b) meetodid ja võtted lisaks artiklis 13 osutatud
meetoditele ja võtetele sellise ametliku kontrolli puhul, mille eesmärk on
tagada artikli 1 lõike 2 punktis k osutatud eeskirjade reguleerimisalasse
kuuluvate toodete jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja
turustusetappides ja kontrollida kõnealuste eeskirjade järgimist; c) erikriteeriumid ja -sisu lisaks artikliga 108
ettenähtud kriteeriumidele artikli 107 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase
riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks ja artikliga 112
ette nähtud aruande täiendav erisisu; d) erikriteeriumid ja -tingimused IV jaotisega
ette nähtud haldusabi mehhanismide aktiveerimiseks; e) erimeetmed, mida tuleb võtta lisaks artikli 135
lõikes 2 osutatud meetmetele juhul, kui on ilmnenud nõuete rikkumine või nende tõsine
ja korduv rikkumine. 5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud delegeeritud
õigusaktides tehakse vajaduse korral erand nendes lõigetes osutatud käesoleva
määruse sätetest. * ELT L, [kuupäev], lk ...” 4. Artikli 128 lõige 1
asendatakse järgmisega: „1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eeskirjade reguleerimisalas,
v.a kõnealuse lõike punktid d, e, g, h ja j, võib komisjon rakendusaktidega
tunnistada kõnealuste eeskirjadega samaväärseks kolmandas riigis või selle
piirkonnas kohaldatavad meetmed, lähtudes järgmisest: a) asjaomase kolmanda riigi poolt artikli 124
lõike 1 kohaselt esitatud teabe ja andmete põhjalik uurimine; b) artikli 119 lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli
rahuldavad tulemused. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 141 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.” 5. Artikli 141 lõige 1
asendatakse järgmisega: „1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002
artikli 58 lõike 1 alusel asutatud alaline taime-, looma-, toidu- ja
söödakomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
Käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punkti j reguleerimisalasse jäävate
meetmete puhul abistab komisjoni määruse (EL) nr [mahepõllumajanduslik
tootmine] artikli 37 lõike 1 alusel loodud mahepõllumajandusliku tootmise komitee.” Artikkel 45 Jõustumine
ja kohaldamine Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse
alates 1. juulist 2017[52]. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja
[…] […] Finantsselgitus 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline
mõju tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline
mõju haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla
kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate
isikute rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/XXX [ametlike
kontrollide määrus] muutmise ning määruse (EÜ) nr 834/2007
kehtetuks tunnistamise kohta 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile[53] 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist /
ettevalmistavast meetmest[54]
¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Ettepanek
on suunatud sellele, kuidas mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevad
eeskirjad aitavad kaasa Euroopa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu
strateegia „Euroopa 2020” poliitilistele prioriteetidele, eelkõige teadmistel
ja innovatsioonil põhinevale konkurentsivõimelisele majandusele üleminekule,
sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust tagava suure tööhõivega majanduse
soodustamisele ning ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega
majandusele ülemineku toetamisele. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad
vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile. Käesoleva ettepaneku erieesmärgid on: –
kõrvaldada liidus mahepõllumajandusliku tootmise arengu ees seisvad takistused; –
tagada põllumajandustootjatele ja ettevõtjatele aus konkurents ning parandada
siseturu toimimist; –
säilitada või parandada tarbija usaldust mahepõllumajanduslike toodete vastu. Kooskõlas
ÜPP 2014.–2020. aasta ühise seire- ja hindamisraamistikuga[55] aitab ettepanek kaasa järgmiste
üldeesmärkide saavutamisele: „loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja
kliimameetmed”, pakkudes üldisi (peamiselt keskkonnaga seotud) hüvesid ja
püüeldes „kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise” poole, ning
„elujõuline toiduainetööstus”, „vastates tarbijate ootustele” ning „suurendades
põllumajandussektori konkurentsivõimet ja parandades osakaalu toiduahelas” –
ÜPP esimese samba raames. Lisaks
annab ettepanek panuse ÜPP teise samba üldeesmärgile „loodusvarade jätkusuutlik
majandamine ja kliimameetmed”, taastades, säilitades ja parandades ökosüsteeme
(prioriteet 4). Ettepanek on seotud nii ÜPP esimese samba (otsetoetused ja
turud) kui ka II samba raames toetatavate meetmetega. Asjaomane
tegevuspõhise juhtimise tegevusala: 05 04 „Maaelu areng” (ja 05 02 „Sekkumised
põllumajandusturgudel” ja 05 03 „Otsetoetused”). 1.4.2. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Turu positiivne
väljavaade tänu paranenud tarbijausaldusele, mis ootustekohaselt toetab
mahepõllumajanduslike toodete hindu ja meelitab turule uusi osalisi. Eeskirjadest tehtud
erandite kõrvaldamine aitab ootustekohaselt kaasa mahepõllumajanduslike
sisendite, eriti seemnete arengule. Selgemad ja lihtsamad
tootmiseeskirjad muudavad sektori atraktiivsemaks. Aus konkurents paraneb
tänu kindlamale ühtlustamisele, lihtsamatele ja selgematele eeskirjadele ning
kolmandate riikide kontrollorganite tunnustamise korra üleviimisele
samaväärsuselt eeskirjade järgimisele. Tarbijate usaldust
käsitlevad ühtlustatud tootmiseeskirjad, mis võtavad arvesse uusi ühiskonnas
tekkivaid probleemküsimusi (loomade heaolu, töötlejate ja kauplejate
keskkonnajuhtimissüsteem). Riskipõhine lähenemine
parandab eeldatavalt kontrollide tulemuslikkust ja tõhusust ning aitab koos
usaldusväärsema impordirežiimiga kaasa pettuste ärahoidmisele. Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Ühise seire- ja hindamisraamistiku peamised tulemusnäitajad
on: – mahepõllumajandusliku maa osa kogu kasutatavast
põllumajandusmaast; – mahepõllumajanduslike kariloomade osa kõigist
kariloomadest. Ning peamised väljundnäitajad on: – mahepõllumajandusliku maa pindala (üleminekuetapis ja pärast
täielikku üleminekut); – sertifitseeritud mahepõllumajanduslike ettevõtjate arv. Samuti jälgitakse seoses käesoleva määrusega järgmiseid
lisanäitajaid: – kariloomad (mahepõllumajanduslike loomade ja loomsete
saaduste arv); – taimekasvatus ja taimede töötlemine (ettevõtjate arv ja
tootmise väärtus/maht majandustegevuse liikide kaupa); – kasutatavate erandite arv ja kõrvaldatud erandite arv, – teadlikkus liidu mahetoodete logost ja usaldus selle vastu
(Eurobaromeetri uuring). 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Õigusraamistiku
üldeesmärk, s.t mahepõllumajandusliku tootmise säästev areng, ei ole praegu
täielikult täidetud. See tähendab liidu põllumajandustootjate ja ettevõtjate
jaoks kaotatud võimalusi (mahepõllumajandusliku maa pindala liidus on viimasel kümnel
aastal ainult kahekordistunud, kui turg on samal ajal neljakordistunud), ohtu,
et see piirab mahepõllumajandusliku turu laienemist ning ohtu, et see piirab mahepõllumajandusliku
tootmisega seotud kasu keskkonnale. Peamised
tegurid on: õigusaktidest tulenevad ja muud takistused liidu
mahepõllumajandusliku tootmise arengu ees; tarbijausalduse vähenemise oht
eelkõige paljude selliste erandite tõttu, mis vähendavad mahepõllumajandusliku
tootmise eeskirjade tõhusust, ning pettusejuhtumite tõttu, mis on kujunenud
kontrollisüsteemi ja impordikorra puudujääkidega; ebaaus konkurents liidu ja
kolmandate riikide ettevõtjate vahel ning õigusnormide kavandamise ja jõustamisega
seotud probleemid, eelkõige seoses siseturu toimimisega, mis tulenevad
õigusaktide lünkadest ning erinevatest lähenemisviisidest õigusaktide rakendamisel.
1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisandväärtus Käesolev
ettepanek on ühise põllumajanduspoliitika raames olemas oleva kvaliteedikava ajakohandamine.
Põllumajandustoodete
ja toiduainete tootmine ja nendega kauplemine ning siseturu toimimise tagamine
on liidu pädevusse kuuluvad küsimused. Mõlemad pädevusvaldkonnad on jagatud
liikmesriikidega. Kogu
liitu hõlmav kava on tõhusam kui 28 erinevat kava ning võimaldab rangemat ja
järjekindlamat kaubanduspoliitikat ülemaailmsete kaubanduspartneritega,
tugevdades eelkõige liidu läbirääkimisjõudu. Euroopa
Liidu mahepõllumajanduse logo peaks hõlmama tooteid, mis vastavad ühistele
eeskirjadele, mida kohaldatakse kogu liidus. Valdkonnad,
mis vajavad täiendavat ühtlustamist, on erandid eeskirjadest ning
mahepõllumajandusliku tootmise terviklikkuse säilitamise meetmed, kaasa arvatud
ühine lähenemisviis lubamatute ainete jääkide sisaldusele
mahepõllumajanduslikes toodetes. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Liidu
mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate õigusaktide välishindamine viidi
lõpule 2013. aastal[56].
Eelkõige analüüsiti selles tootmiseeskirjade ning mahepõllumajanduslike toodete
kontrolle, importi ja märgistamist käsitlevate eeskirjade sobivust. Hindamisel
järeldati, et enamik mahepõllumajandusalastes õigusaktides sätestatud
eeskirjadest on üldiselt nende üldeesmärkide saavutamiseks sobivad. Samas selgitati
selles välja rida puudujääke ning anti soovitusi olukorra parandamiseks.
Kõnealuseid soovitusi on käesolevas ettepanekus asjakohasel määral arvesse
võetud. Euroopa Kontrollikoda auditeeris nõukogu määruses (EÜ) nr
834/2007 sätestatud mahepõllumajanduslike toodete tootmist, töötlemist,
turustamist ja importi reguleeriva kontrollisüsteemi tõhusust. Kontrollikoja
eriaruandes nr 9/2012 avaldatud tulemused osutavad mitmetele nõrkadele
kohtadele ning sisaldavad parandamissoovitusi, mida on käesolevas ettepanekus
arvesse võetud. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Ettepanek
on kooskõlas uue ühise põllumajanduspoliitikaga, näiteks uue otsetoetuste
määrusega,[57]
mille alusel saavad mahepõllumajanduslikud tootjad iseenesest uusi „keskkonnasäästlikumaks
muutmise” toetusi, ning uue maaelu arengu määrusega,[58] millega on ette nähtud
mahepõllumajandust toetavad erimeetmed, ja ühise kalanduspoliitikaga. Samuti
on ettepanek kooskõlas uue määruse ettepanekuga toidu ja sööda ametlike kontrollide
kohta ja aruka regulatsiooni põhimõtetega. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise
viisid[59] Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt –
X oma talituste kaudu,
sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –
¨ rakendusametite kaudu. X Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega ¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud –
¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele
(täpsustada); –
¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –
¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele; –
¨ avalik-õiguslikele asutustele; –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad
esitavad piisavad finantstagatised; –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP
erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis. – Kui märgitud on mitu eelarve täitmise viisi,
esitada üksikasjad jaotises „Märkused”. Märkused 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Liikmesriigid
esitavad komisjonile igal aastal käesoleva määruse rakendamiseks ja kohaldamise
järelevalveks vajaliku teabe. Samuti esitavad liikmesriigid komisjonile igal
aastal teabe nende kontrollide kohta, mis on tehtud mahepõllumajandusliku
tootmise nõuete järgimise tagamiseks osana nende mitmeaastasest riiklikust
kontrollikavast ning ametlike kontrollide määruses osutatud iga-aastasest aruandest.
Mahepõllumajanduslike
toodete liitu importimiseks samaväärsena tunnustatud kolmandad riigid ning
eeskirju järgivana tunnustatud kontrollorganid või kontrolliasutused esitavad
komisjonile igal aastal aruande käesoleva määruse nõuete rakendamiseks vajaliku
teabega. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Välja selgitatud ohud Ettepanekus
sisalduvate eeskirjadega seotud üldised riskid, mida on võimalik välja
selgitada, seonduvad ettepaneku tulemuslikkusega, mitte aga ELi kuludega, kui
arvestada asjaga seonduvaid suhteliselt väheolulisi summasid. Ühtlustatud
tootmiseeskirjad, millega kaotatakse erandid, võivad algetapis luua osadele
ettevõtjatele probleeme ja heidutada mahepõllumajanduse kavas osalemast. Üleminekuperiood
samaväärsussüsteemilt eeskirjade järgimise süsteemile seoses mahepõllumajanduslike
toodete impordiga liitu ei pruugi tagada täielikult võrdseid tingimusi. Kõigi
ettevõtjate riskiprofiilist mitteoleneva iga-aastase füüsilise kontrolli
asendamist täielikult riskipõhise lähenemisviisiga kontrollimisele võivad mõned
liikmesriikide sidusrühmad ja/või kontrolliasutused või kontrollorganid pidada
ebasobivaks. Lisaks
võivad mõned riskid tuleneda puudujääkidest jõustamisel: nimelt rakendamisel
liikmesriikide ning kolmandate riikide pädevate asutuste ja kontrolliasutuste
või kontrollorganite poolt või komisjonipoolsel järelevalvel. Määruse
(EÜ) nr 834/2007 rakendamisel saadud kogemusi mis muu hulgas pärinevad auditite
tulemustest, sidusrühmade kaastööst mõju hindamise raames ning välisuuringutest
ja välishindamisest saadud soovitustest, on ettepaneku kujundamisel kõnealuste
riskide leevendamiseks asjakohaselt arvesse võetud. Erilist tähelepanu on ka pööratud
võimalike jõustamispuudujääkidega seotud riski leevendamisele, püüdes saavutada
selgemad eeskirjad ning lihtsama halduse ja kontrolli. 2.2.2. Teave loodud
sisekontrollisüsteemi kohta Käesoleva
ettepanekuga hõlmatud kulusid rakendab komisjon otsese halduse kaudu kooskõlas
määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantseeskirju – finantsmääruse) artiklis 32 sätestatud
põhimõtetega. Nagu
on nõutud finantsmääruses, on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi
peadirektor kehtestanud poliitiliste ja kontrollieesmärkide saavutamiseks
sobivad organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrolliprotsessid kooskõlas
komisjoni poolt vastu võetud sisekontrollistandarditega ning poliitika
toimimiskeskkonnaga seotud riske võttes arvesse. 2.2.3. Kontrolliga kaasnevate kulude
ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos Käesoleva
ettepanekuga hõlmatud kulud ei too Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi
jaoks kaasa veamäära suurenemist, kui arvestada asjaga seonduvaid suhteliselt
vähe olulisi summasid. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage rakendatavad
või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Komisjon
astub vajalikke samme selle tagamiseks, et käesoleva määruse raames
rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuste,
korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetusmeetmete, tõhusa
kontrolli teostamise ja eeskirjade eiramise avastamise korral alusetult
väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 325, nõukogu määrusega (EÜ) nr
2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) ning liidu üldeelarve
suhtes kohaldatava finantsmääruse IV jaotisega. Komisjonil
või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal
ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud liidu
vahenditest. Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) antakse volitus
korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate
kohapealseid kontrolle kooskõlas nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses nr
2185/96 sätestatud korraga, et teha kindlaks, kas esineb pettust. Määruse
rakendamisest tulenevate otsuste ja lepingutega antakse komisjonile, sealhulgas
OLAFile, ning kontrollikojale selge sõnaga õigus selliseks auditeerimiseks ja
kohapealseks kontrolliks. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number […]Rubriik………………………………………...……….] || Liigendatud/ liigendamata([60]) || EFTA riigid[61] || Kandidaatriigid[62] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 2 || 05 04 60 02 Tegevuse tehniline abi || Liigendatud || /EI || /EI || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 2 || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad Põllumajanduse peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || 05 04 60 02 Tegevuse tehniline abi * || Kulukohustused || (1) || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Maksed || (2) || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[63] || || || || || || || || || (3) || || || || || || || Põllumajanduse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU ** || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Maksed || =2+2a +3 || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 * Praegu kontrollitakse mahepõllumajanduslike toodete
importi süsteemi TRACES kaudu, mida rahastatakse osaliselt sellest eelarvereast
ning ettepanek ei suurenda eeldustekohaselt selle meetme vajadusi. Lisaks juba
impordi jaoks olemas olevale vahendile nähakse määrusega ette, et kõigi ELi
turule lastud mahepõllumajanduslike toodete suhtes kohaldatakse e-sertifikaati
ning seetõttu on vajalik laiendada impordi e-sertifikaati nii, et see hõlmaks
tooteid liidu piires. Komisjoni ettepaneku artikliga 23 ette nähtud siseturu
mahepõllumajandusliku tootmise e-sertifikaadi jaoks tuleb luua süsteemis Traces
IT-vahend, mille maksumuseks prognoositakse 500 000 eurot, et tagada selle
toimimisvalmidus alates 1.1.2016. Hoolduskuludeks hinnatakse 110 000 eurot
aastas. * Lisaks nähakse ettepaneku artikliga 10 ette
mahepõllumajanduslike seemnete andmebaasi ühtlustamine: et tagada selle
eraldiseisva seemnete andmebaasi väljatöötamine, tuleb sellest eelarvereast
väljaspool süsteemi TRACES rahastada liidu tehnilist abi hinnanguliselt
maksumuses 300 000 eurot. Hoolduskuludeks
hinnatakse esimesel aastal pärast väljatöötamist 120 000 eurot ja
järgmistel aastatel 60 000 eurot. || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Maksed || (5) || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 Maksed || =5+ 6 || 0,800 || 0,230 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 0,170 || 1,710 ** IT-vahendeid rahastatakse komisjoni tehnilisest
abist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX/2013
(Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu
toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1698/2005) artikli 58 lõikega 2. Kõnealused summad on juba perioodi
2014–2020 mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Põllumajanduse peadirektoraat || Personalikulud || - || - || - || - || - || - || - Muud halduskulud || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Põllumajanduse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 miljonites eurodes || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,927 || 0,357 || 0,225 || 0,225 || 0,225 || 0,225 || 2,184 Maksed || 0,927 || 0,357 || 0,225 || 0,225 || 0,225 || 0,225 || 2,184 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes Täpsustage eesmärgid ja väljundid || || || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU VÄLJUNDID || Väljundi liik[64] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu ERIEESMÄRK[65] || Luua tingimused loodusvarade säästvaks majandamiseks, toetades üleminekut ressursitõhusale ja vähese CO2-heitega majandusele || Väljund || Mahepõllumajanduses kasutatav pindala (hektarite arv) || || || || || || || || || || || || || Väljund || Üleminekuetapis pindala (hektarite arv) || || || || || || || || || || || || || Väljund || Sertifitseeritud ettevõtjate arv || || || || || || || || || || || || || Väljund || Sertifitseeritud mahepõllumajanduslike tootjate arv || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute
kasutamist, mis toimub järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || Personalikulud || - || - || - || - || - || - || - Muud halduskulud || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[66] || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 KOKKU || 0,127 || 0,127 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,055 || 0,474 Personaliga seotud
assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse
meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames,
täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse
anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse
käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline
personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist,
mis toimub järgmiselt: Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 18 || 18 || 18 || 18 || 18 || 18 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || XX 01 04 aa || - peakorteris || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || KOKKU (*) || 21 || 21 || 21 || 21 || 21 || 21 XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali
täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise
käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutine personal || Poliitika väljatöötamine Poliitika rakendamine Planeerimine, programmitöö, seire ja järelevalve Suhted liikmesriikide ja sidusrühmadega Läbirääkimised ja komisjoni esindamine suhetes kolmandate riikidega Suhted teiste liidu institutsioonide ja asutustega Koosseisuvälised töötajad || Abistamine poliitika rakendamisel, seirel ja sidepidamises liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
X Ettepanek/algatus on
kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
X Ettepanek/algatus ei
hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist. –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
X Ettepanekul/algatusel
puudub finantsmõju tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele
–
¨ mitmesugustele
tuludele [1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007,
mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise
ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189,
20.7.2007, lk 1). [2] 8906/13 AGRILEG 56 – Organic Production: Application of the regulatory
framework and development of the sector. (Mahepõllumajanduslik tootmine:
regulatiivraamistiku kohaldamine ja sektori areng) [3] COM (2012) 212 final. Komisjoni 11. mai 2012. aasta
aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule mahepõllumajanduslikku tootmist ning
mahepõllumajanduslike toodete märgistamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ)
nr 834/2007 kohaldamise kohta. [4] Komisjoni 12. detsembri 2012. aasta teatis ELi
õigusloome kvaliteedi kohta – COM(2012)746. [5] Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike
kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning
loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise
kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1). [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsember
2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade
alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009
(ELT L 347, 20.12.2013, lk 608); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri
2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse
põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr
1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.
detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 487); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta
määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja
seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr
352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja
(EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549). [7] Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis
käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse
eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite
eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001,
1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009,
1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 [Office of Publications,
please insert number of Regulation laying down provisions for the management of
expenditure relating to the food chain, animal health and animal welfare, and
relating to plant health and plant reproductive material] ning direktiive
98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ
(ametliku kontrolli määrus). [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012,21.
november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343,
14.12.2012, lk 1). [9] ELT C ..., ..., lk … [10] ELT C ..., ..., lk … [11] KOM(2009) 234 (lõplik). [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21.
november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343,
14.12.2012, lk 1). [13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts
2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate
piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23). [14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17 detsember
2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade
alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ)
nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608). [15] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17 detsember
2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu
toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)
nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487). [16] KOM(2011) 244 (lõplik) – „Meie
elukindlustus, meie looduskapital: ELi
bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020”. [17] SWD(2013) 155 final, „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali
suurendamine”. [18] KOM(2006) 231 (lõplik) – „Mullakaitse
teemastrateegia”. [19] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7). [20] Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7). [21] Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise
kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk
1). [22] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv nr 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse
veepoliitika alane tegevusraamistik (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1). [23] Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv nr 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete
siseriiklike ülemmäärade kohta (ELT L 309, 27.11.2001, lk 22). [24] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/18/EÜ, 21. oktoober 2009,
millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva
kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71) [25] KOM(2010) 2020 (lõplik). [26] Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007,
mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise
ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189,
20.7.2007, lk 1). [27] Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6.
mai 2003, mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta
(EÜT L 124, 20.5.2003, lk 36). [28] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EÜ) nr 1107/2009, 21. oktoober 2009, taimekaitsevahendite turulelaskmise
ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(ELT L 309, 31.1.2009, lk 1). [29] COM(2013) 229, 29.4.2013. [30] Komisjoni määrus (EÜ)
nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ)
nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike
toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses
mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250,
18.9.2008, lk 1). [31] Komisjoni direktiiv 2006/125/EÜ, 5.
detsember 2006, imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud
toitude ja muude imikutoitude kohta (ELT L 339, 6.12.2006, lk 16). [32] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe
esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks
komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni
direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ,
komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr
608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18). [33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XX/XXXX, [kuupäev], mis
käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse
eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise, taimse paljundusmaterjali ja taimekaitsevahendite
eeskirjade kohaldamine ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 999/2001,
1829/2003, 1831/2003, 1/2005, 396/2005, 834/2007, 1099/2009, 1069/2009,
1107/2009 ja määruseid (EL) nr 1151/2012, [….]/2013 [Office of Publications,
please insert number of Regulation laying down provisions for the management of
expenditure relating to the food chain, animal health and animal welfare, and
relating to plant health and plant reproductive material] ja direktiive
98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ, 2008/120/EÜ ja 2009/128/EÜ
(ametliku kontrolli määrus) (ELT L …). [34] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar
2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad
liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni
rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). [35] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe
esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse
kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ,
komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus
(EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18). [36] [täielik pealkiri] (ELT L,…). [37] [täielik pealkiri] (ELT L,…). [38] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013,
17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine
turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr
922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 671). [39] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember
2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ)
nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused
(EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L
354, 28.12.2013, lk 22). [40] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001,
veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311,
28.11.2001, lk 1). [41] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar
2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja
nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega
seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). [42] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13.
juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja
96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT
L 229, 1.9.2009, lk 1). [43] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001,
geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu
direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk
1). [44] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16.
detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16). [45] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)
nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate
söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29). [46] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1332/2008,
16. detsember 2008, mis käsitleb toiduensüüme ning millega muudetakse nõukogu
direktiivi 83/417/EMÜ, nõukogu määrust (EÜ) nr 1493/1999, direktiivi
2000/13/EÜ, nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ ja määrust (EÜ) nr 258/97 (ELT L
354, 31.12.2008, lk 7). [47] Nõukogu direktiiv 96/29/Euratom, 13. mai 1996, millega sätestatakse
põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks
ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1). [48] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september
2003, geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk
1). [49] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003,
22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud
organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest
valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega
muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ (ELT L 268, 18.10.2003, lk 24). [50] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24.
oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste
andmete vaba liikumise kohta (ELT L 281, 23.11.1995, lk 31). [51] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ)
nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja
turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks
määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). [52] Vähemalt kuus kuud pärast jõustumist. [53] ABM: tegevuspõhine juhtimine – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine. [54] Finantsmääruse artikli 54 lõike 2
punkti a või b kohaselt. [55] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise
põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) artikkel 110. [56] Sanders, J (ed.) 2013: Evaluation of the EU legislation on
organic farming (ELi mahepõllumajanduse õigusaktide hindamine), Thünen
Institute of Farm Economics (Thüneni põllumajandusökonoomika instituut) http://ec.europa.eu/agriculture/evaluation/market-and-income-reports/organic-farming-2013_en.htm [57] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames
toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ)
nr 73/2009. [58] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate
maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EÜ) nr 1698/2005. [59] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele
veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [60] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud [61] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [62] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed
kandidaatriigid. [63] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B...A read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. [64] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud
teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus
kilomeetrites jms). [65] Ühise põllumajanduspoliitika järelevalve ja hindamine
raames luuakse alates 2014. aastast järelevalve ja hindamise ühtne raamistik
ning sellest tulenevalt täidetakse tulemustabeleid vastavalt hiljem. [66] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või
meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B...A read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus. I LISA ARTIKLI 2
LÕIKES 1 OSUTATUD MUUD TOOTED –
toiduks või söödaks kasutatavad pärmid, –
õlu, –
mate, –
kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja
-kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest,
essentsidest ja kontsentraatidest, röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad,
ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest, –
puuviljanektarid, –
kakaopasta, -või, -rasv, -õli ja -pulber, šokolaad
jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised, –
suhkrukondiitritooted, –
teravilja-, jahu-, tärklise- või piimatooted,
valikpagaritooted, –
supid, –
kastmed, –
värskelt valmistatud toidud, –
jäätis, –
maitsestatud jogurtid, puuvilja-, pähkli- või
kakaolisanditega jogurtid, –
meresool, –
looduslikud kummivaigud ja vaigud, –
õietolm, –
mesilasvaha, –
eeterlikud õlid, –
piiritusjoogid, tingimusel et neid toodetakse
ainult põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist. II LISA III
PEATÜKIS OSUTATUD TOOTMISE ERIEESKIRJAD I
osa. Taimekasvatuseeskirjad Lisaks artiklites 7–10 sätestatud
tootmiseeskirjadele kohaldatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse suhtes ka
käesolevas osas sätestatud eeskirju. 1.
Üldnõuded 1.1.
Keelatud on hüdropooniline tootmine, st
taimekasvatusmeetod, mille puhul on nende juured üksnes toitainelahuses või
inertses keskkonnas, millele on lisatud toitainelahus. 1.2.
Kõikide kasutatavate taimekasvatusmeetoditega
välditakse või minimeeritakse mis tahes täiendavat keskkonnasaastet. 1.3.
Üleminek 1.3.1.
Selleks et taimi ja taimseid saadusi oleks võimalik
käsitada mahepõllumajanduslikuna, peab käesolevas määruses sätestatud
tootmiseeskirju olema kohaldatud põldude suhtes vähemalt kaheaastase
üleminekuaja jooksul enne külvi või rohumaa või mitmeaastaste söödataimede
puhul vähemalt kaks aastat enne nende kasutamist mahepõllumajandusliku söödana
või muude mitmeaastaste taimede kui söödataimede puhul vähemalt kolm aastat
enne mahepõllumajanduslike toodete esimest koristust. 1.3.2.
Kui maa on olnud saastunud mahepõllumajanduslikus
tootmises lubamatute toodetega, võib pädev asutus otsustada pikendada punktis
1.3.1 sätestatud üleminekuperioodi. 1.3.3.
Mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega
töötlemise korral taotleb pädev asutus kooskõlas punktiga 1.3.1 uut
üleminekuperioodi. Kõnealust perioodi
võib lühendada järgmistel juhtudel: (a)
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega
töötlemine on osa taimekahjustajate või umbrohu, sh karantiinsete organismide
või invasiivsete võõrliikide suhtes võetavast kohustuslikust tõrjemeetmest,
mille on kehtestanud liikmesriigi pädev asutus, (b)
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatu tootega
töötlemine on osa teaduslikest katsetest, mille on heaks kiitnud liikmesriigi
pädev asutus. 1.3.4.
Punktides 1.3.2 ja 1.3.3 osutatud juhtudel võetakse
üleminekuperioodi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: (a)
asjaomase toote lagunemisprotsess peab tagama, et
üleminekuperioodi lõpuks sisaldab muld ja mitmeaastaste taimede puhul taim
jääkaineid tähtsusetus koguses; (b)
pärast töötlemist kogutud saagi müümisel ei tohi
viidata mahepõllumajanduslikule tootmisele. 1.3.5.
Mahepõllumajandusliku loomakasvatusega seotud maad
käsitlevad spetsiifilised üleminekueeskirjad peaksid olema järgmised: 1.3.5.1.
üleminekueeskirju kohaldatakse selle tootmisüksuse
kogu ala suhtes, kus loomasööta toodetakse. 1.3.5.2.
Olenemata punktist 1.3.5.1 võib üleminekuperioodi
lühendada ühele aastale mittetaimtoiduliste liikide kasutatavate karjamaade ja
vabaõhualade puhul. 1.4.
Taimede päritolu, sh taimne paljundusmaterjal 1.4.1.
Taimede ja taimsete saaduste kasvatamiseks tuleb
kasutada ainult mahepõllumajanduslikult toodetud taimset paljundusmaterjali.
Selleks peab taimse paljundusmaterjali tootmiseks ette nähtud taim ja vajaduse
korral emataim olema kasvatatud kooskõlas käesoleva määrusega vähemalt ühe
põlvkonna jooksul või mitmeaastaste taimede puhul vähemalt ühe põlvkonna
jooksul, st kaks kasvuperioodi. 1.4.2.
Mittemahepõllumajanduslikult toodetud taimne
paljundusmaterjal Mittemahepõllumajanduslikult
toodetud taimset paljundusmaterjali võib kasutada ainult juhul, kui see on
pärit mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevast tootmisüksusest või kui
selle kasutamine on õigustatud teadustööks, väikesemahulisteks välikatseteks
või geneetiliste ressursside säilitamiseks. 1.5.
Mulla majandamine ja väetamine 1.5.1.
Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutatakse
maaharimis- ja maaviljelusviise, mis säilitavad või suurendavad orgaanilist
ainest mullas, parandavad mulla stabiilsust ja mulla bioloogilist mitmekesisust
ning tõkestavad pinnase tihenemist ja mullaerosiooni. 1.5.2.
Mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust
säilitatakse ja suurendatakse mitmeaastase külvikorra abil, sealhulgas
kasutades liblikõielisi ja teisi haljasväetistaimi ning eelistatavalt
komposteeritud sõnnikut või mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit
eelistatavalt komposteeritud orgaanilist materjali. 1.5.3.
Kui taimede toitainevajadusi ei ole võimalik
rahuldada punktides 1.5.1 ja 1.5.2 sätestatud meetmetega, võib üksnes
vajalikul määral kasutada ainult neid väetisi ja mullaomaduste parandajaid, mis
on artikli 19 alusel mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. 1.5.4.
Ühes põllumajanduslikus majapidamises kasutatav
sõnnikukogus, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 91/676/EMÜ,[1] ei tohi ületada
170 kg lämmastikku kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta aastas.
Kõnealune piirang kehtib ainult laudasõnniku, kuivatatud laudasõnniku ja
veetustatud linnusõnniku, komposteeritud virtsa, sh linnusõnniku,
komposteeritud laudasõnniku ja vedela virtsa kasutamise kohta. 1.5.5.
Kui mahepõllumajanduslikud majapidamised tahavad
jagada mahepõllumajanduslikust tootmisest ülejäävat sõnnikut, võivad nad
sõlmida kirjalikke koostöölepinguid ainult teiste mahepõllumajandusliku
tootmise eeskirju täitvate põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtetega.
Punktis 1.5.4 osutatud ülempiir arvutatakse kõigi sellises koostöös osalevate
mahepõllumajanduslike tootmisüksuste põhjal. 1.5.6.
Mulla üldseisundi parandamiseks või toitainete
kättesaadavuse suurendamiseks mullas või põllukultuurides võib kasutada
mikroorganisme sisaldavaid valmistisi. 1.5.7.
Komposti aktiveerimiseks võib kasutada asjakohaseid
taimseid valmistisi või mikroorganisme sisaldavaid valmistisi. 1.5.8.
Mineraalseid lämmastikväetisi ei tohi kasutada. 1.6.
Taimekahjustajate ja umbrohu tõrje 1.6.1.
Taimekahjustajate ja umbrohu tekitatavate
kahjustuste vältimiseks kaitstakse taimi eelkõige järgmisega: –
kahjurite looduslikud vaenlased, –
liikide, sortide ja heterogeense materjali valik, –
külvikorrad; –
maaviljelusmeetodid, nagu biofumigeerimine, –
ning termilised protsessid, nagu solarisatsioon ja
aurutamine pinnase pealmises kihis (kuni 10 cm sügavuselt). 1.6.2.
Kui taimi ei ole võimalik taimekahjustajate eest
punktis 1.6.1 sätestatud meetoditega piisavalt kaitsta või kui on selge, et
saaki ähvardab oht, võib üksnes vajalikul määral kasutada ainult neid
taimekaitsevahendeid, mis on artikli 19 alusel lubatud
mahepõllumajanduslikus tootmises. 1.6.3.
Lõksudes ja püünistes kasutatavate toodete, v.a
feromoonpüünised, puhul peavad lõksud ja püünised ära hoidma ainete pääsemise
keskkonda ning ainete ja kasvatatavate kultuuride kokkupuutumise. Lõksud tuleb
pärast kasutamist kokku korjata ja ohutult kõrvaldada. 1.7.
Puhastus- ja desinfitseerimisvahendid Taimekasvatuses
võib kasutada üksnes selliseid puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid, mis on
artikli 19 alusel mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. 2.
Teatavate taimede või taimsete saaduste
suhtes kehtivad nõuded 2.1.
Seenekasvatuseeskirjad Seente
kasvatamisel võib kasutada substraate, kui need koosnevad ainult järgmistest
koostisosadest: (a)
laudasõnnik ja virts, i) mis on pärit mahepõllumajandusliku
tootmise eeskirju järgivatest põllumajanduslikest majapidamistest või ii) millele on osutatud punktis 1.5.3,
ainult juhul, kui punktis i osutatud toode ei ole kättesaadav, ja
tingimusel, et sellise laudasõnniku ja virtsa kaal ei ületa 25 %
substraadi koostisosade kogukaalust (v.a katteaine ja lisatud vesi) enne
kompostimist; (b)
põllumajandusliku päritoluga tooted, mis on saadud
mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju järgivatest põllumajanduslikest
majapidamistest, välja arvatud punktis a osutatud tooted; (c)
keemiliselt töötlemata turvas; (d)
pärast langetamist keemiliselt töötlemata puit; (e)
punktis 1.5.3 osutatud mineraalained, vesi ja muld. 2.2.
Metsikute taimede korjamise eeskirjad Looduslikel
aladel, metsades ja põllumajandusmaal kasvavate metsikute taimede ja taimeosade
korjamist käsitatakse mahepõllumajandusliku tootmismeetodina tingimusel, et: (a)
kõnealuseid alasid ei ole töödeldud muude kui
artikli 19 alusel mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud
toodetega vähemalt kolme aasta jooksul enne korjamist; (b)
korjamine ei mõjuta looduskeskkonna stabiilsust ega
liikide säilimist korjamispiirkonnas. II
osa. Loomakasvatuseeskirjad Lisaks artiklites 7, 8, 9 ja 11 sätestatud
tootmiseeskirjadele kohaldatakse loomakasvatuse suhtes ka käesolevas osas
sätestatud eeskirju. 1.
Üldnõuded 1.1.
Keelatud on maata loomakasvatus, st loomakasvatus,
mille puhul loomakasvataja ei majanda põllumajandusmaad ega ole sõlminud
kirjalikku koostöökokkulepet mõne teise põllumajandustootjaga. 1.2.
Üleminek 1.2.1.
Üleminekuperiood algab kõige varem ajast, kui
põllumajandustootja on mahepõllumajandusliku tootmise alustamisest pädevatele
asutustele teatanud ning tema majapidamise suhtes kohaldatakse kontrollsüsteemi
vastavalt käesolevale määrusele. 1.2.2.
Üleminekuperioodid, mis kehtivad teatavat liiki
loomakasvatuse puhul, on esitatud punktis 2. 1.2.3.
Üleminekuperioodi ajal kasvatatud loomi ja toodetud
loomseid saadusi ei ole lubatud turustada mahepõllumajandusliku tootena. 1.2.4.
Loomi ja loomseid saadusi võib käsitada mahepõllumajandusliku
tootena üleminekuperioodi lõpus kogu tootmisüksuse samaaegse ülemineku korral,
mis hõlmab elusloomi, karjamaid või loomasööda kasvatamiseks kasutatavaid
maa-alasid. 1.3.
Loomade päritolu 1.3.1.
Mahepõllumajanduslikud kariloomad sünnivad ja
kasvavad mahepõllumajanduslikes majapidamistes. 1.3.2.
Põllumajanduslikus majapidamises enne
mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku perioodi algust olevaid loomi ja
neist saadud tooteid võib käsitada mahepõllumajanduslikuna pärast punktis 2
osutatud kohaldatava üleminekuperioodi järgimist. 1.3.3.
Mahepõllumajanduslike loomade aretamise põhimõtted
on järgmised: (a)
paljundamisel kasutatakse looduslikke meetodeid;
kunstlik seemendamine on siiski lubatud; (b)
paljunemist ei mõjutata hormoonide või sarnaste
ainete abil, välja arvatud juhul, kui on tegemist üksiklooma veterinaarraviga; (c)
teisi kunstliku paljundamise viise, nagu kloonimine
ja embrüo siirdamine, ei kasutata; (d)
tõuvalik peab olema asjakohane ja aitama vältida
mis tahes kannatuste tekitamist ning vajadust loomi vigastada. 1.3.4.
Tõu- või liinivalikul tuleb arvesse võtta loomade
võimet kohaneda kohalike tingimustega, ilma et see kahjustaks nende heaolu,
elujõulisust ja vastupanuvõimet haigustele. Peale selle tuleb tõu- või
liinivalikul vältida teatavaid haigusi või terviseprobleeme, mis on seotud mõne
intensiivtootmises kasutatud tõu või liiniga (nt sigade stressisündroom,
PSE-sündroom, äkksurm, iseeneslik abort, keisrilõiget vajavad rasked
poegimised). Eelistada tuleb omamaiseid tõuge ja liine. 1.3.5.
Aretamise eesmärgil võib põllumajanduslikku majapidamisse
tuua loomi, keda ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, kui tõud on
põllumajanduse jaoks kadumisohus vastavalt komisjoni määruse (EÜ)
nr 1974/2006[2]
IV lisale, ning sel juhul võivad kõnealustest tõugudest loomad olla
poeginud. 1.4.
Loomasööt 1.4.1.
Üldnõuded loomasööda kohta Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
loomasööt tuleb saada peamiselt põllumajanduslikust
majapidamisest, kus loomi peetakse, või sama piirkonna muudest
mahepõllumajanduslikest majapidamistest; (b)
karja tuleb sööta mahepõllumajandusliku söödaga,
mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Piiratud
söötmine ei ole loomakasvatuses lubatud; (c)
keelatud on pidada loomi tingimustes või toidul,
mis võib põhjustada aneemiat; (d)
nuumamine peab olema igas kasvatamise järgus
katkestatav. sundsöötmine on keelatud; (e)
loomadel, välja arvatud mesilased, peab olema pidev
juurdepääs karjamaale või koresöödale; (f)
kasvustimulaatoreid ja sünteetilisi aminohappeid ei
tohi kasutada; (g)
emapiimast toituvate loomade söötmisel tuleb
minimaalse ajavahemiku vältel eelistada muule toidule emapiima; (h)
mineraalset päritolu söödamaterjale,
söödalisandeid, teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid
kasutatakse ainult juhul, kui neid on artikli 19 alusel lubatud
mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada. 1.4.2.
Ühiskarjamaal karjatamine ja rändkarjatamine 1.4.2.1.
Mahepõllumajanduslikke loomi võib ühiskarjamaal
karjatada tingimusel, et: (a)
ühiskarjamaad hallatakse täielikult kooskõlas
käesoleva määrusega; (b)
kõik mittemahepõllumajanduslikud loomad, keda
kõnealusel karjamaal karjatatakse, peavad olema pärit tootmissüsteemist, mis on
samaväärne ühega määruse (EL) nr 1305/2013[3]
artiklites 28 ja 30 sätestatutest; (c)
kõnealust karjamaad kasutavatelt
mahepõllumajanduslikelt loomadelt saadud loomseid saadusi ei arvata mahepõllumajandusliku
tootmise alla, kui ei suudeta tõendada, et kõnealused loomad on nõuetele
vastavalt eraldatud mittemahepõllumajanduslikest loomadest. 1.4.2.2.
Rändkarjatuse ajal võivad loomad, kui neid aetakse
ühelt karjatamisalalt teisele, toituda tavapärastel maadel. Toitumine
mittemahepõllumajanduslikust söödast (hein ja muud taimed, mida loomad söövad)
ei tohi kesta rohkem kui 35 päeva, sh loomade viimise ja tagasi toomise aeg. 1.4.3.
Üleminekuperioodi sööt 1.4.3.1.
Üleminekujärgus põllumajanduslikes majapidamistes
võib keskmiselt kuni 15 % loomadele söödetavast söödast pärineda esimest
aastat üleminekujärgus olevatelt püsirohumaadelt või maade
mahepõllumajandusliku majandamise raames külvatud mitmeaastaste söödataimede
või valgurikaste taimedega põldudelt saadud saagist või seal karjatamisest,
eeldusel et need põllud moodustavad osa kõnealusest majapidamisest. Esimest
aastat üleminekujärgus olevatelt põldudelt saadud sööta ei tohi kasutada
töödeldud mahepõllumajandusliku sööda tootmiseks. Kui kasutatakse nii
üleminekuperioodi sööta kui ka esimest aastat üleminekujärgus olevatelt
põldudelt saadud sööta, ei tohi sellise sööda osakaal kokku ületada punktis
1.4.3.2 kindlaksmääratud maksimumprotsendimäärasid. 1.4.3.2.
Mahepõllumajanduslike majapidamiste puhul võib
keskmiselt kuni 20 % söödaratsioonist koosneda üleminekuperioodi söödast,
st teist aastat üleminekujärgus olevalt põllult saadud söödast. Üleminekujärgus
põllumajanduslike majapidamiste puhul võib juhul, kui sööt on pärit
majapidamisest endast, kõnealust protsenti suurendada kuni 100ni. 1.4.3.3.
Punktides 1.4.3.1 ja 1.4.3.2 nimetatud kogused
arvutatakse igal aastal taimset päritolu söödas sisalduva kuivaine osakaaluna. 1.4.4.
Teatavate söödamaterjalide ja ainete kasutamine
söödas Mahepõllumajandusliku
sööda töötlemisel ja mahepõllumajanduslike loomade toitmiseks võib kasutada
ainult selliseid loomset päritolu mahepõllumajanduslikke söödamaterjale ning
söödamaterjale ja söödalisandeid, mis on artikli 19 kohaselt
mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. 1.5.
Tervishoid 1.5.1.
Haiguste ennetamine 1.5.1.1.
Haiguste ennetamine põhineb tõugude ja liinide
valikul, karjakasvatustaval, kõrgekvaliteedilisel söödal ja liikumisel,
asjakohasel loomkoormusel ning pidamisel asjakohastes hügieenitingimustes. 1.5.1.2.
Immunoloogiliste veterinaarravimite kasutamine on
lubatud. 1.5.1.3.
Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste
veterinaarravimite või antibiootikumide kasutamine haiguste ennetamiseks on
keelatud. 1.5.1.4.
Kasvu soodustamiseks või toodangu suurendamiseks
mõeldud ainete (sealhulgas antibiootikumid, koktsidiostaatikumid ja muud
kunstlikud kasvusoodustajad) kasutamine ning hormoonide või samalaadsete ainete
kasutamine paljunemise reguleerimiseks (nt inna esilekutsumine või
sünkroonimine) või muul eesmärgil on keelatud. 1.5.1.5.
Kui loomi hangitakse mittemahepõllumajanduslikest
tootmisüksustest, rakendatakse olenevalt kohalikest oludest erimeetmeid, nagu sõeluuringud
või karantiin. 1.5.1.6.
Loomapidamishoonete ja sisseseadete puhastamiseks
ja desinfitseerimiseks võib kasutada puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid
ainult juhul, kui need on artikli 19 alusel mahepõllumajanduslikus tootmises
lubatud. 1.5.1.7.
Laudad, sulud, seadmed ja riistad peavad olema
nõuetekohaselt puhastatud ja desinfitseeritud, et vältida nakkuste levikut ning
haigusekandjate tekkimist. Väljaheide, uriin ning söömata jäänud või
mahapudenenud toit tuleb eemaldada nii sageli kui vaja, et minimeerida lõhna
tekkimist ning vältida putukate või näriliste siginemist. Putukate ja muude
kahjurite hävitamiseks hoonetes ja teistes rajatistes, kus loomi peetakse, võib
kasutada rodentitsiide (ainult lõksudes) ja tooteid, mis on artikli 19 alusel
mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. 1.5.2.
Veterinaarravi 1.5.2.1.
Kui hoolimata loomatervishoiu tagamiseks võetud
ennetusmeetmetest loom haigestub või saab vigastada, tuleb teda viivitamata
ravida. 1.5.2.2.
Haigusi ravitakse kohe nende ilmnemisel, et vältida
loomade piinlemist. Vajaduse korral ja rangeid nõudeid järgides ning
veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt
sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui
fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Eelkõige
sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega. 1.5.2.3.
Keemiliselt sünteesitud allopaatiliste
veterinaarravimite või antibiootikumide asemel tuleb kasutada mineraalsöötasid
ja artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud
toitainelisandeid ning taimravitooteid ja homöopaatilisi tooteid, kui nende
ravitoime asjaomase loomaliigi ja haiguse puhul on tõhus. 1.5.2.4.
Välja arvatud juhul, kui on tegemist
vaktsineerimistega, parasiitidevastase ravi või kohustuslike
haigustõrjeprogrammidega, mille puhul loomale või loomarühmale antakse üle
kolme keemiliselt sünteesitud allopaatilise veterinaarravimi, sealhulgas
antibiootikumid, 12 kuu jooksul või üle ühe ravikuuri, kui loomade tootliku
elutsükli pikkus on alla aasta, ei tohi asjaomaseid loomi või nendest saadud
tooteid müüa mahepõllumajandusliku toodanguna ning loomadele tuleb määrata
punktides 1.2 ja 2 osutatud üleminekuajad. 1.5.2.5.
Keeluaeg loomale tavalistes kasutustingimustes
allopaatilise veterinaarravimi manustamise ja sellest loomast
mahepõllumajanduslike toiduainete tootmise vahel peab olema kaks korda nii pikk
kui direktiivi 2001/82/EÜ artiklis 11 osutatud keeluaeg või 48 tundi, kui
keeluaega ei ole määratud. 1.5.2.6.
Lubatud on liidu õigusaktide alusel ette nähtud ravi,
mis on seotud inimeste ja loomade tervise kaitsega. 1.6.
Loomapidamis- ja -kasvatustavad 1.6.1.
Hoone soojustus, küte ja ventilatsioon peavad
tagama, et õhuringlus, tolmusisaldus, temperatuur, suhteline õhuniiskus ja
gaasisisaldus püsib tasemel, mis tagab loomade heaolu. Hoones peab olema piisav
loomulik õhuvahetus ning piisavalt päevavalgust. 1.6.2.
Loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik
sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas
pidada. Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs vabaõhualale, eelistatult
rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna seisukord seda lubavad ja kui
liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud inimeste ja loomade tervise
kaitsega seotud piiranguid ja kohustusi. Loomadel peab olema kehvade
ilmastikutingimuste korral võimalik minna varjualusesse või varjulisse kohta. 1.6.3.
Hoonete loomkoormus peab tagama loomade mugavuse,
üldise heaolu ja liigiomaste vajaduste rahuldamise, mis eelkõige sõltuvad
loomaliigist ja -tõust ning loomade vanusest. Arvestada tuleb ka loomade
käitumistavasid, mis sõltuvad eelkõige loomarühma suurusest ning loomade soost.
Optimaalse loomkoormusega tuleb tagada loomade üldine heaolu, jättes neile
piisavalt ruumi vabalt seista, kergesti lamama heita, end ümber pöörata,
puhastada, võtta kõiki loomupäraseid asendeid ja teha kõiki loomulikke
liigutusi, nagu sirutused ja tiibade lehvitamine. 1.6.4.
Lautade ja vabajalutusalade miinimumpindala ja muud
eri liiki ja eri omadustega loomade pidamise tingimused on sätestatud punktides
2.1.4, 2.2.4, 2.3.4 ja 2.4.5. 1.6.5.
Vabaõhualad võivad olla osaliselt kaetud.
Verandasid ei käsitata vabaõhualana. 1.6.6.
Kogu loomkoormus ei tohi ületada piirmäära
170 kg lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta aastas. 1.6.7.
Sobiva punktis 1.6.6 osutatud loomkoormuse
kindlaksmääramiseks kehtestab pädev asutus punktis 1.6.6 osutatud piirmääraga
samaväärsed loomühikud, võttes aluseks iga spetsiifilise loomakasvatusnõudega
seotud arvnäitajad. 1.7.
Loomade heaolu 1.7.1.
Kõikidel loomapidamisega seotud töötajatel peavad
olema vajalikud põhiteadmised ja -oskused loomade tervise ja heaolu kohta. 1.7.2.
Kasvatustavad, sealhulgas loomkoormus, ja
pidamistingimused peavad olema sellised, et loomade arengualased,
füsioloogilised ja etoloogilised vajadused on täidetud. 1.7.3.
Loomadele tuleb võimaldada pidev juurdepääs
vabaõhualale, eelistatult rohumaale, kui ilmastikutingimused ning maapinna
seisukord seda lubavad ja kui liidu õigusaktide põhjal ei ole kehtestatud
inimeste ja loomade tervise kaitsega seotud piiranguid ega kohustusi. 1.7.4.
Karja suurust piiratakse eesmärgiga minimeerida
karjamaade paljakssöömist, mulla kinnitrampimist, erosiooni või loomade või
nende sõnniku põhjustatud reostust. 1.7.5.
Kui kohaldatakse artikli 8 lõiget 5 ja käesoleva
osa punkti 1.4.2.2, peetakse mahepõllumajanduslikke loomi eraldi muudest
loomadest. 1.7.6.
Kariloomade lõastamine või teistest eraldamine on
keelatud, välja arvatud üksikute loomade puhul piiratud ajavahemikuks, kui see
on põhjendatud veterinaarkaalutlustega. Pädevad asutused võivad lubada karja
lõastamist mikroettevõtetes, kui karja ei ole võimalik hoida nende käitumuslike
vajadustega sobivates rühmades, tingimusel et loomad pääsevad
karjatamisperioodiks karjamaale ja vähemalt kaks korda nädalas vabaõhualale,
kui karjatamine ei ole võimalik. 1.7.7.
Eluskarja veo kestust minimeeritakse. 1.7.8.
Mis tahes kannatuste tekitamine viiakse miinimumini
looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal. 1.7.9.
Loomade vigastamine on keelatud. 1.7.10.
Looma kannatusi tuleb minimeerida piisava
anesteesia ja/või valutustamisega ning sellega, et toiminguid teevad
kvalifitseeritud töötajad ja loom on toimingu jaoks kõige sobivamas eas. 1.7.11.
Füüsiline kastreerimine on lubatud toodete
kvaliteedi ning traditsiooniliste tootmistavade säilitamiseks, ent selleks
tuleb kasutada sobivat anesteesiat või valutustamist, toiminguid peavad tegema
kvalifitseeritud töötajad ja loom peab olema toimingu jaoks kõige sobivamas
eas. 1.7.12.
Loomi tuleb peale ja maha laadida ilma nende
sundimiseks mis tahes liiki elektrilisi stimulaatoreid kasutamata.
Allopaatiliste rahustite kasutamine enne vedu või veo ajal on keelatud. 2.
Teatavate loomaliikide suhtes kehtivad
nõuded 2.1.
Veise-, lamba- ja kitsekasvatus 2.1.1.
Üleminek Selleks et
veiseid, lambaid ja kitsi ning neilt saadud tooteid saaks käsitada
mahepõllumajanduslikuna, tuleb käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirju
rakendada: (a)
veiseliha tootmise suhtes 12 kuud, kuid mitte vähem
kui loomade kolmveerandi eluea ulatuses; (b)
lammaste ja kitsede puhul ning piima tootmiseks
kasutatavate loomade puhul 6 kuud. 2.1.2.
Loomasööt Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
veised, lambad ja kitsed peavad pääsema karjamaale
rohtu sööma alati, kui tingimused seda võimaldavad; (b)
olenemata punktist a peavad üle aasta vanused
pullid pääsema karjamaale või vabaõhualale; (c)
kui veised, lambad ja kitsed pääsevad karjamaale
karjatamisajal ning kui talvine laudasüsteem võimaldab loomadele piisavalt
liikumisvabadust, võib loobuda kohustusest lasta loomi talvekuudel
vabaõhualale; (d)
välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase
rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast
tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste
mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas; (e)
veise-, lamba- ja kitsekasvatussüsteemid peavad
põhinema karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende kasutamise
võimalustele eri aastaaegadel. Vähemalt 60 % veiste, lammaste ja kitsede
igapäevase ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast värske või kuivsööda
või silona. Piimandusloomade puhul lubatakse lüpsiperioodi alguses vähendada
kõnealust määra 50 %ni maksimaalselt kolmeks kuuks; (f)
emapiimast toituvate veiste, lammaste ja kitsede
söötmisel tuleb eelistada muule toidule emapiima, veiste puhul vähemalt kolm
kuud ning lammaste ja kitsede puhul vähemalt 45 päeva. 2.1.3.
Pidamise eritingimused Pidamistingimuste
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
veiste, lammaste ja kitsede pidamiskoha põrand peab
olema sile, kuid mitte libe; Veiste, lammaste ja kitsede jaoks ette nähtud
minimaalsest sisepindalast, mis on kindlaks määratud punkti 2.1.4 tabelis,
vähemalt pool peab olema jäik, st mitte rest- ega võrkpõrand; (b)
pidamiskohas peab olema mugav, pehme ja kuiv
lebamis-/puhkekoht, mis on piisavalt suur ja jäiga konstruktsiooniga, mitte
võrkpõrandaga. Puhkepaigas peab olema avar ja kuiv, allapanuga lebamiskoht.
Allapanu peab koosnema põhust või muust nõuetekohasest looduslikust
materjalist. Allapanu võib parendada või rikastada mineraalainetega, mida on
artikli 19 kohaselt lubatud kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises väetisena
või mullaomaduste parandajana; (c)
olenemata nõukogu direktiivi 2008/119/EÜ[4] artikli 3
lõike 1 esimese lõigu punktist a ja artikli 3 lõike 1 teisest lõigust, on
keelatud pidada üle ühe nädala vanuseid vasikaid eraldi latrites, välja arvatud
üksikud loomad piiratud ajavahemikus, kui see on põhjendatud
veterinaarkaalutlustega. 2.1.4.
Loomkoormus Maksimaalne veiste,
lammaste ja kitsede arv hektari kohta on järgmine: Klass või liik || Maksimaalne loomade arv hektari kohta vastavalt 170 kg lämmastikule hektari kohta aastas Nuumvasikad || 5 Muud alla aasta vanused veised || 5 Vähemalt ühe-, kuid vähem kui kaheaastased pullid || 3,3 Vähemalt ühe-, kuid vähem kui kaheaastased lehmad || 3,3 Vähemalt kaheaastased pullid || 2 Aretusmullikad || 2,5 Nuummullikad || 2,5 Lüpsilehmad || 2 Praagitud lüpsilehmad || 2 Muud lehmad || 2,5 Kitsed || 13,3 Uted || 13,3 Lautade ja
vabajalutusalade miinimumpindala ja muud veiste, lammaste ja kitsede
pidamistingimuste näitajad on järgmised: || Sisepindala (loomade kasutuses olev netopindala) || Välisala pindala (jalutusala, v.a karjamaad) || Minimaalne eluskaal (kg) || m2 looma kohta || m2 looma kohta Aretus- ja nuumveised || kuni 100 || 1,5 || 1,1 kuni 200 || 2,5 || 1,9 kuni 350 || 4,0 || 3 üle 350 || 5 m2 ning minimaalselt 1 m2 100 kg kohta || 5 m2 ning minimaalselt 1 m2 100 kg kohta Lüpsilehmad || || 6 || 4,5 Sugupullid || || 10 || 30 Lambad ja kitsed || || 1,5 m2 lamba või kitse kohta || 2,5 || 0,35 m2 lamba- või kitsetalle kohta || 2,5 m2, minimaalselt 0,5 m2 lamba-/kitsetalle kohta 2.2.
Hobuslaste kasvatus 2.2.1.
Üleminek Selleks et hobuslasi ning neilt saadud tooteid
saaks käsitada mahepõllumajanduslikuna, tuleb käesolevas määruses sätestatud
tootmiseeskirju rakendada: (a)
hobuslaste liha tootmise puhul 12 kuud, kuid mitte
vähem kui loomade kolmveerandi eluea ulatuses; (b)
piima tootmiseks kasutatavate loomade puhul 6 kuud; 2.2.2.
Loomasööt Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
hobuslased peavad pääsema karjamaale rohtu sööma
alati, kui tingimused seda võimaldavad; (b)
kui hobuslased pääsevad karjamaale karjatamisajal
ning kui talvine laudasüsteem võimaldab loomadele piisavalt liikumisvabadust,
võib loobuda kohustusest lasta loomi talvekuudel vabaõhualale; (c)
välja arvatud punktis 1.4.2.2 osutatud iga-aastase
rändkarjatamise ajal, peab vähemalt 90 % söödast pärinema samast
tootmisüksusest või kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös teiste
mahepõllumajanduslike majapidamistega samas piirkonnas; (d)
hobuslaste kasvatamise süsteemid peavad põhinema
karjamaade maksimaalsel kasutamisel vastavalt nende ligipääsetavusele eri
aastaaegadel. Vähemalt 60 % hobuslaste igapäevase ratsiooni kuivainest peab
koosnema koresöödast värske või kuivsööda või silona; (e)
emapiimast toituvate hobuslaste söötmisel tuleb
eelistada muule toidule emapiima, mitte üle kolme kuu. 2.2.3.
Pidamise eritingimused Pidamistingimuste
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
hobuslaste pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid
mitte libe. Hobuslaste jaoks ette nähtud minimaalsest sisepindalast, mis on
kindlaks määratud punkti 2.2.4 tabelis, vähemalt pool peab olema jäik, st mitte
rest- ega võrkpõrand; (b)
pidamiskohas peab olema mugav, pehme ja kuiv
lebamis-/puhkekoht, mis on piisavalt suur ja jäiga konstruktsiooniga, mitte
võrkpõrandaga. Puhkepaigas peab olema avar ja kuiv, allapanuga lebamiskoht.
Allapanu peab koosnema põhust või muust nõuetekohasest looduslikust
materjalist. Allapanu võib parendada või rikastada mineraalainetega, mida on
artikli 19 kohaselt lubatud kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises väetisena
või mullaomaduste parandajana. 2.2.4.
Loomkoormus Maksimaalne
hobuslaste arv hektari kohta on järgmine: Klass või liik || Maksimaalne loomade arv hektari kohta vastavalt 170 kg lämmastikule hektari kohta aastas Üle kuue kuu vanused hobuslased || 2 Lautade ja
vabajalutusalade miinimumpindala ja muud hobuslaste pidamistingimuste näitajad
on järgmised: || Sisepindala (loomade kasutuses olev netopindala) || Välisala pindala (jalutusala, v.a karjamaa) || Minimaalne eluskaal (kg) || m2 looma kohta || m2 looma kohta Aretus- ja nuumhobuslased || kuni 100 || 1,5 || 1,1 kuni 200 || 2,5 || 1,9 kuni 350 || 4,0 || 3 üle 350 || 5 m2 ning minimaalselt 1 m2 100 kg kohta || 5 m2 ning minimaalselt 0,75 m2 100 kg kohta 2.3.
Seakasvatus 2.3.1.
Üleminek Selleks et sigu
ning neilt saadud tooteid saaks käsitada mahepõllumajanduslikuna, tuleb
käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirju rakendada vähemalt kuus kuud. 2.3.2.
Loomasööt Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast
tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös
teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas
piirkonnas; (b)
emapiimast toituvaid sigu tuleb sööta, eelistades
muule toidule emapiima, mitte üle 40 päeva; (c)
sigade päevasele söödaratsioonile tuleb lisada koresööta
värske või kuivsööda või silona. 2.3.3.
Pidamise eritingimused Pidamistingimuste
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
sigade pidamiskoha põrand peab olema sile, kuid
mitte libe. Sigade jaoks ette nähtud minimaalsest sisepindalast, mis on
kindlaks määratud punkti 2.3.4 tabelis, vähemalt pool peab olema jäik, st mitte
rest- ega võrkpõrand; (b)
sigade pidamiskohas peab olema mugav, pehme ja kuiv
lebamis-/puhkekoht, mis on piisavalt suur ja jäiga konstruktsiooniga, mitte
võrkpõrandaga. Puhkepaigas peab olema avar ja kuiv, allapanuga lebamiskoht.
Allapanu peab koosnema põhust või muust nõuetekohasest looduslikust
materjalist. Allapanu võib parendada või rikastada mineraalainetega, mida on
artikli 19 kohaselt lubatud kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises väetisena
või mullaomaduste parandajana; (c)
emiseid tuleb kasvatada rühmades, välja arvatud
tiinuse lõppjärgus ja imetamise ajal; (d)
põrsaid ei tohi pidada ülestikku asetatud sulgudes
ega põrsapuurides; (e)
jalutuskohtades peavad sead saama püherdada ja
tuhnida. Tuhnimiseks võib kasutada mitmesuguseid substraate. 2.3.4.
Loomkoormus Maksimaalne sigade
arv hektari kohta on järgmine: Klass või liik || Maksimaalne loomade arv hektari kohta vastavalt 170 kg lämmastikule hektari kohta aastas Põrsad || 74 Aretusemised || 6,5 Nuumsead || 14 Muud sead || 14 Lautade ja
vabajalutusalade miinimumpindala ja muud sigade pidamistingimuste näitajad on
järgmised: || Sisepindala (loomade kasutuses olev netopindala) || Välisala pindala (jalutusala, v.a karjamaa) || Minimaalne eluskaal (kg) || m2 looma kohta || m2 looma kohta Poegivad emised põrsastega kuni 40 päeva jooksul || || 7,5 m2 emise kohta || 2,5 Nuumsead || kuni 50 || 0,8 || 0,6 kuni 85 || 1,1 || 0,8 kuni 110 || 1,3 || 1 Põrsad || üle 40 päeva vanad ja kuni 30 kg kaaluvad || 0,6 || 0,4 Aretussead || || 2,5 m2 emise kohta || 1,9 || 6 m2 kuldi kohta Kui sulge kasutatakse paaritamiseks: 10 m2 kuldi kohta || 8,0 2.4.
Kodulinnukasvatus 2.4.1.
Üleminek Selleks et
kodulinde ning neilt saadud tooteid saaks käsitada mahepõllumajanduslikuna,
tuleb käesolevas määruses sätestatud tootmiseeskirju rakendada: (a)
alla kolme päeva vanustena sissetoodud kodulindude
liha tootmise puhul 10 nädalat; (b)
munade tootmiseks kasutatavate kodulindude puhul 6
nädalat. 2.4.2.
Kodulindude päritolu Kodulinde tuleb
pidada kuni minimaalse eani või nad peaksid pärinema aeglaselt kasvavate
kodulindude liinidest, nagu on määratlenud pädev asutus. Kui
põllumajandustootja ei kasuta aeglase kasvuga liine, on minimaalne tapavanus
järgmine: (a)
81 päeva kanade puhul; (b)
150 päeva kohikukkede puhul; (c)
49 päeva pekingi partide puhul; (d)
70 päeva emaste muskuspartide puhul; (e)
84 päeva isaste muskuspartide puhul; (f)
92 päeva sinikaelpartide puhul; (g)
94 päeva pärlkanade puhul; (h)
140 päeva isaste kalkunite või küpsetamiseks
mõeldud hanede puhul ning (i)
100 päeva emaste kalkunite puhul. 2.4.3.
Loomasööt Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
vähemalt 60 % söödast peab olema pärit samast
tootmisüksusest või juhul, kui see ei ole võimalik, olema toodetud koostöös
teiste mahepõllumajanduslike majapidamiste või söödakäitlejatega samas
piirkonnas; (b)
päevasele söödaratsioonile tuleb lisada koresööta
värske või kuivsööda või silona. 2.4.4.
Pidamise eritingimused Pidamistingimuste
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
kodulinde ei tohi pidada puuris; (b)
veelinnud peavad pääsema ojasse, tiiki, järve või
basseini, kui ilmastiku- ja hügieenitingimused seda lubavad, et looma
liigiomased vajadused ja heaolunõuded oleksid rahuldatud; kui
ilmastikutingimused seda ei luba, peavad nad pääsema vee juurde, kuhu nad
saavad sulestiku puhastamiseks kasta oma pea; (c)
kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt
kolmandikul oma elueast. Kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt
taimestikuga kaetud, kaitserajatistega varustatud ning võimaldama loomadel
kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde; (d)
kui liidu õigusaktide alusel kehtestatud piirangute
või kohustuste tõttu hoitakse kodulinde siseruumides, peab neil olema alaline
juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada
nende etoloogilisi vajadusi; (e)
kõik kodulinnukasvatuses kasutatavad hooned peavad
vastama järgmistele nõuetele: i) vähemalt kolmandik põrandapinnast peab
olema jäik, st mitte rest- või võrkpõrand, ning kaetud õlgedest, puulaastudest,
liivast või turbast allapanuga; ii) munakanadele mõeldud
linnukasvatushoonetes peab piisavalt suurt osa kanadele mõeldud põrandapinnast
saama kasutada lindude väljaheidete kogumiseks; iii) kodulinnud peavad saama kasutada
linnurühmade ja lindude arvule sobivat arvu õrsi vastavalt punktis 2.4.5
kodulinnukasvatuse jaoks sätestatud lautade ja vabajalutusalade
miinimumpindalale ja muudele pidamiskohtade näitajatele; iv) hoone välispiirdes, sh verandas, peavad
olema lindude suurusele vastavate mõõtmetega sisse- ja väljapääsuluugid, mille
üldpikkus peab olema vähemalt neli meetrit linnukasvatushoone iga 100 m2
kohta. Kui hoonel on veranda, peab sisemiste, st maja ja veranda vaheliste
väljapääsuluukide üldpikkus olema kaks meetrit 100 m2 kohta. Linnud
peavad verandale pääsema kogu ööpäeva jooksul; v) kodulinnukasvatushooned tuleb ehitada
nii, et lindudel on lihtne pääseda vabaõhualale, s.t et maksimumkaugus mis
tahes hoones asuvast punktist lähima välise väljapääsuluugini ei tohi olla üle
15 m; vi) mitmekorruselistes süsteemides ei tohi
olla üle kolme korruse kasutatavat pinda, esimene korrus kaasa arvatud.
Korruste või vahepealsete alade, nt pesitsemisalade kaugus üksteisest ei tohi
olla üle ühe meetri. Kõrgematelt korrustelt peab olema võimalik sõnnikut
eemaldada automaatsüsteemi abil; (f)
päevavalgusele lisaks võib kasutada kunstlikku
valgustust kuni 16-tunnise valge aja tagamiseks nii, et öine pidev puhkeaeg,
mil kunstlikku valgustust ei kasutata, kestab vähemalt kaheksa tundi; (g)
pärast iga kodulinnupartii üleskasvatamist tuleb
hooned lindudest tühjendada. Selle aja jooksul tuleb hooned ja sisseseade
puhastada ning desinfitseerida. Peale selle tuleb pärast iga kodulinnupartii
üleskasvatamist lasta vabaaladel puhata liikmesriigi kindlaksmääratava
ajavahemiku jooksul, et taimestik saaks taastuda. Kõnealuseid nõudeid ei
kohaldata, kui kodulinde ei kasvatata partiina, ei peeta vabaalal ja kui nad
saavad terve päeva vabalt ringi liikuda. 2.4.5.
Loomkoormus Maksimaalne loomade
arv hektari kohta on järgmine: Klass või liik || Maksimaalne loomade arv hektari kohta vastavalt 170 kg lämmastikule hektari kohta aastas Broilerid || 580 Munakanad || 230 Lautade ja
vabajalutusalade miinimumpindala ja muud Gallus gallus liiki kuuluvate
lindude pidamistingimuste näitajad on järgmised: || Aretuslinnud / vanemkari || Noorkari || Nuumlinnud || Kohikuked || Kihid Vanus || Aretuslinnud || Noorkanad 0–8 nädalat || Noorkanad 9–18 nädalat || Noorlinnud 0–21 päeva || Lõppnuumal linnud 22– 81 päeva || 22–150 päeva || Munakanad alates 19 nädalast Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m2 kohta) || 6 lindu || 24 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 15 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 20 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 6 lindu Ruum õrrel (cm) || || || || || 18 Mitmekorruseliste süsteemide lisamõõtmed esimese korruse m2 kohta (sh veranda, kui sellele on tagatud juurdepääs kogu ööpäeva jooksul) || 9 lindu || 36 lindu, veranda välja arvatud || 22 lindu || Tavaliselt ei kasutata || 9 lindu Karja maksimumsuurus || 3 000, isaslinnud sealhulgas || 10 000* || 3 300 || 10 000* || 4 800 || 2 500 || 3 000 Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas || 4 || 1 || 4 || 1 || 4 || 4 || 4 * võib jagada kolmeks 3 000 linnuga
partiiks või kaheks 4 800 linnuga partiiks Lautade ja
vabajalutusalade miinimumpindala ja muusse kui Gallus gallus liiki
kuuluvate lindude pidamistingimuste täiendavad näitajad on järgmised: || Kalkunid || Haned || Pardid || Pärlkanad Liik || Isaslinnud || Emaslinnud || Kõik || Pekingi pardid || Isased muskuspardid || Emased muskuspardid || Sinikael-pardid || Kõik Siseruumides peetavate lindude arv (lindu kasutatava pinna m² kohta) || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² || 10 lindu, seejuures eluskaaluga kuni 21 kg/m² Ruum õrrel (cm) || 40 || 40 || Tavaliselt ei kasutata || Tavaliselt ei kasutata || 40 || 40 || Tavaliselt ei kasutata || 20 Karja maksimumsuurus || 2 500 || 2 500 || 2 500 || 4 000 (emaslinnud) 3 200 (isaslinnud) || 3 200 || 4 000 || 3 200 || 5 200 Loomkoormus vabaalal (m2/lind), tingimusel et ei ületata ülemmäära 170 kg lämmastikku hektari kohta aastas || 10 || 10 || 15 || 4,5 || 4,5 || 4,5 || 4,5 || 4 2.4.6.
Pääs vabaõhualale Vabaõhualale pääsu
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
kodulinnud peavad pääsema vabaõhualale vähemalt
kolmandikul oma elueast. Eelkõige peab neil päevasel ajal olema pidevalt
võimalik pääseda vabaõhualale alates võimalikult varasest east, kui
füsioloogilised ja füüsilised tingimused seda lubavad, välja arvatud juhul, kui
liidu õigusaktide alusel on kehtestatud ajutised piirangud; (b)
kodulindude vabaõhualad peavad olema põhiliselt
kaetud mitmekesise taimestikuga ja varustatud kaitserajatistega ning võimaldama
lindudel kergesti pääseda nõuetekohase arvu joogikünade juurde. Vabaõhuala
taimestik tuleb korrapäraste ajavahemike tagant eemaldada, et vähendada
toitainete ülekülluse tekkimise ohtu. Vabaõhuala ei tohi ulatuda üle 150 m
raadiuse kodulinnukasvatushoone lähimast väljapääsuluugist. Kuni 350 meetrine
raadius kodulinnukasvatushoone lähimast väljumisluugist on siiski lubatud, kui
kogu vabaalal on ühtlaste vahemaade järel piisav arv varjualuseid (ühe hektari
kohta vähemalt neli varjualust) ja joogikünasid; (c)
kui kasvatusalal on sööta vähe, nt pikaajalise
lumekatte või põuperioodi tõttu, tuleb kodulindude toidule lisada koresööta; (d)
kui liidu õigusaktide alusel kehtestatud piirangute
või kohustuste tõttu hoitakse kodulinde siseruumides, peab neil olema alaline
juurdepääs piisavas koguses koresöödale ja sobivale materjalile, et rahuldada
nende etoloogilisi vajadusi. 2.4.7.
Loomade heaolu Eluslindudelt sulgede kitkumine on keelatud. 2.5.
Mesindus 2.5.1.
Üleminek Mesindustoodete
müümisel võib mahepõllumajanduslikule tootmisele viidata ainult juhul, kui
käesoleva määruse kohaseid mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju on täidetud
vähemalt aasta jooksul. Üleminekuperioodil
tuleb vaha asendada mahepõllumajanduslikust mesindusest pärineva vahaga. 2.5.2.
Mesilaste päritolu Tuleks eelistada Apis
mellifera ja nende kohalike ökotüüpide kasutamist. 2.5.3.
Loomasööt Loomasööda suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
tootmisperioodi lõpus tuleb jätta tarudesse
talvitamiseks piisav mee- ja õietolmuvaru; (b)
mesilasperede söötmine on lubatud ainult juhul, kui
ilmastikutingimused ohustavad mesilasperede säilimist. Mesilasi tuleb sööta
mahepõllumajandusliku mee, mahepõllumajanduslike suhkrusiirupite või
mahepõllumajandusliku suhkruga. 2.5.4.
Spetsiifilised haiguste ennetamise ja
veterinaarravi eeskirjad mesinduses Haiguste ennetamise
ja veterinaarravi suhtes mesinduses kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
kärjeraamide, tarude ja kärgede kaitsmiseks
eelkõige taimekahjustajate eest on lubatud kasutada ainult rodentitsiide
(kasutamiseks ainult lõksudes) ja artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus
tootmises lubatud sobivaid tooteid; (b)
füüsikalised meetodid mesilate desinfitseerimiseks,
näiteks auru või lahtise tulega, on lubatud; (c)
lesehaudme hävitamine on lubatud üksnes varroalesta
Varroa destructor nakkuse isoleerimiseks; (d)
kui mesilaspered jäävad kõigist eespool nimetatud
ennetusmeetmetest hoolimata haigeks või saavad nakkuse, tuleb neid viivitamata
ravida ning vajaduse korral võib need paigutada eraldatud mesilatesse; (e)
varroalestaga Varroa destructor nakatumise
korral võib kasutada sipelghapet, piimhapet, äädikhapet ja oblikhapet, samuti
mentooli, tümooli, eukalüptooli ja kamprit; (f)
kui mesilasperede ravis kasutatakse keemiliselt
sünteesitud allopaatilisi ravimeid, tuleb ravitavad mesilaspered paigutada
eraldatud mesilatesse ning kogu mesilasvaha asendada mahepõllumajanduslikust
mesindusest pärineva vahaga. Seejärel kehtestatakse kõnealuste mesilasperede
suhtes punktis 2.5.1 sätestatud aastane üleminekuperiood (g)
punkti f ei kohaldata artikli 19 kohaselt
mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud toodete suhtes. 2.5.5.
Mesilaste pidamise eritingimused Pidamistingimuste
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
mesilad paigutatakse piirkondadesse, kus on
tagatud, et nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt
mahepõllumajanduslikest kultuuridest või, kui see on asjakohane, looduslikest
taimedest või muudel kui mahemeetoditel majandatud metsadest või taimedest,
mida on töödeldud ainult keskkonda vähemõjutavatel meetoditel; (b)
mesilad paigutatakse piisavalt kaugele allikatest,
mis võivad põhjustada mesindussaaduste saastumist või mõjuda halvasti mesilaste
tervisele; (c)
mesila peab asuma kohas, mida kolme km raadiuses
ümbritsevad nektari- ja õietolmuallikad koosnevad põhiliselt
mahepõllumajanduskultuuridest või looduslikest taimedest või kultuuridest, mida
on töödeldud keskkonda vähe mõjutavate meetoditega, mis on samaväärsed määruse
(EL) nr 1305/2013 artiklites 28 ja 30 sätestatud meetoditega, mis ei
mõjuta mesindussaaduste käsitamist mahepõllumajanduslikuna. Need nõuded ei
kehti selliste piirkondade suhtes, kus ei toimu õitsemist, või kui tarud on
puhkeolekus; (d)
tarud ja mesinduses kasutatavad materjalid peavad
olema põhiliselt looduslikust materjalist, mis ei tekita keskkonna ega
mesindussaaduste saastamise ohtu. 2.5.6.
Mesindustavade suhtes kehtivad erieeskirjad Mesindustavade
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
uute kärjepõhjade valmistamiseks kasutatav
mesilasvaha peab pärinema mahepõllumajanduslikust tootmisüksusest; (b)
tarudes võib kasutada ainult looduslikke saadusi,
nagu taruvaik, vaha ja taimeõlid; (c)
keemiliste sünteetiliste repellentide kasutamine
meevurritamise ajal on keelatud; (d)
lesehauet sisaldavaid kärgi ei tohi
meevurritamiseks kasutada; (e)
mesindust ei käsitata mahepõllumajanduslikuna, kui
sellega tegeletakse piirkondades või aladel, mille liikmesriik on määranud
piirkonnaks või alaks, kus mahepõllumajanduslik mesindus ei ole võimalik. 2.5.7.
Loomade heaolu Loomade heaolu
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
mesindussaaduste kogumisel on keelatud mesilaste
hävitamine kärgedes; (b)
mesilaste köndistamine, näiteks emamesilaste
tiibade kärpimine, on keelatud. III
osa. Merevetikate ja vesiviljelusloomade tootmise eeskirjad 1.
Mõisted Käesolevas osas
kasutatakse järgmisi mõisteid: (1)
„kinnise veekasutusega vesiviljelusrajatis” –
täieliku veeringlusega rajatis, milles vesiviljelus toimub suletud keskkonnas
maismaal või laeval ning kus vesiviljelusloomade keskkonna stabiliseerimiseks
kasutatakse püsivat välist energiaallikat; (2)
„taastuvatest energiaallikatest saadud energia” –
taastuvad mittefossiilsed energiaallikad, nagu tuuleenergia, päikeseenergia,
geotermiline energia, laineenergia, loodeteenergia, hüdroenergia, prügilagaas,
reoveepuhasti gaas ja biogaasid; (3)
„haudemaja” – rajatis, kus vesiviljelusloomi,
eelkõige merikogerlasi ja koorikloomi, aretatakse, inkubeeritakse ning varasel
eluetapil kasvatatakse; (4)
„edasikasvatusrajatis” – koht, kus loomi
kasvatatakse pärast inkubeerimist ja enne kaubakalakasvatust. Kõnealune
kasvatusetapp viiakse lõpule tootmistsükli esimese kolmandiku jooksul, v.a
liikide puhul, kes teevad läbi laskujaks kasvamise protsessi; (5)
„reostus” – ainete või energia otsene või kaudne
veekeskkonda juhtimine, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivides 2000/60/EÜ[5]
ja 2008/56/EÜ[6],
vetes, mille suhtes kõnealuseid direktiive kohaldatakse; (6)
„polükultuur” – kahe või
enama tavaliselt eri troofilistel tasemetel asuva liigi kasvatamine samas
viljelusüksuses; (7)
„tootmistsükkel” – kasvatatava vesiviljeluslooma
või merevetika eluiga varaseimast eluetapist (vesiviljeluslooma puhul alates
viljastatud marjast) kuni väljapüügini; (8)
„kohalikud liigid” – liigid, mis ei ole võõrliigid
ega piirkonnast puuduvad liigid vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 708/2007,[7] sh selle määruse IV
lisas loetletud liigid; (9)
„asustustihedus” – vesiviljelusloomade eluskaal
kuupmeetri vee kohta kaubakalakasvatuse igas etapis ning lestaliste ja
krevettide puhul kaal ruutmeetri pinna kohta. 2.
Üldnõuded 2.1.
Tootmine peab toimuma kohtades, mis ei saastu
mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete või ainetega ega asjaomaste
saaduste mahepõllumajanduslikku laadi ohustavate saasteainetega. 2.2.
Mahepõllumajanduslikud tootmisüksused peavad olema
mittemahepõllumajanduslikest tootmisüksustest piisavalt eraldatud ja üksteisest
liikmesriigi määratud ohutus kauguses, kui ohutud kaugused on kindlaks
määratud. Selliste eraldamismeetmete puhul võetakse aluseks looduslikud
tingimused, eraldi veejaotussüsteemid, vahemaad, looded ning asjaomase
mahepõllumajandusliku tootmisüksuse asukoht voolusuuna suhtes (vastu- või
pärivoolu). Merevetikate tootmist ei käsitata mahepõllumajanduslikuna, kui
sellega tegeletakse piirkondades või aladel, mille liikmesriik on määranud
merevetikate mahepõllumajanduslikuks tootmiseks sobimatuks piirkonnaks või
alaks. 2.3.
Selleks et määrata kindlaks asjaomase tootmisüksuse
ja selle lähiümbruse seisund ning tootmise tõenäoline mõju, tuleb iga uue
tootmistegevuse puhul, millele taotletakse mahepõllumajanduslikku luba ning
mille käigus toodetakse üle 20 tonni vesiviljelustooteid aastas, hinnata selle
tegevuse keskkonnamõju proportsionaalselt asjaomase tootmisüksusega. Ettevõtja
esitab keskkonnamõju hinnangu asjaomasele kontrolliasutusele või
kontrollorganile. Keskkonnamõju hinnangu sisu peab põhinema Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL[8]
IV lisal. Kui tootmisüksuse keskkonnamõju on juba samaväärselt hinnatud, võib
kasutada kõnealuse hindamise tulemusi. 2.4.
Ettevõtja esitab vesiviljeluskultuuride ja
merevetikate väljapüügi säästva majandamise kava, mis on proportsionaalne
asjaomase tootmisüksusega. 2.5.
Kava ajakohastatakse igal aastal ning selles
esitatakse tegevuse keskkonnamõju ja tehtava keskkonnaseire üksikasjad ning
loetletakse kavandatud meetmed, et minimeerida ümbritsevale vee- ja
maismaakeskkonnale avalduvat kahjulikku mõju, sh vajaduse korral tootmistsükli
jooksul või igal aastal eralduvat toitainete heitkogust. Kavas esitatakse
tehnilise varustuse järelevalvet ja remonti käsitlevad andmed. 2.6.
Vesiviljeluse ja merevetikate tootmisega tegelevad
ettevõtjad koostavad säästva majandamise kava raames jäätmete vähendamise
ajakava, mida rakendatakse alates tootmise algusest. Võimaluse korral
kasutatakse jääksoojust vaid juhul, kui energia pärineb taastuvatest
energiaallikatest. Merevetikate väljapüügi alustamisel hinnatakse üks kord
nende biomassi. 3.
Merevetikate suhtes kehtivad nõuded Lisaks artiklites
7, 8, 9 ja 12 ja vajaduse korral 2. jaotises sätestatud üldistele
tootmiseeskirjadele kohaldatakse merevetikate korjamise ja tootmise suhtes
käesolevas 3. osas sätestatud eeskirju. Kõnealuseid eeskirju kohaldatakse mutatis
mutandis kõikide paljurakuliste merevetikate, kogu paljurakulise
fütoplanktoni ja kõikide mikrovetikate suhtes, mida kasutatakse
vesiviljelusloomade söödana. 3.1.
Üleminek 3.1.1.
Merevetikate väljapüügikoha üleminekuperiood on
kuus kuud. 3.1.2.
Merevetikate tootmise üksuse üleminekuperiood on
kuus kuud või üks täielik tootmistsükkel, olenevalt sellest, kumb on pikem. 3.1.3.
Üleminekuperioodi ajal võib vesiviljelusettevõte
siiski olla jagatud selgelt eraldiseisvateks üksusteks, millest kõiki ei juhita
mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest lähtuvalt. Merevetikate tootmise
puhul võib kasutada samu liike, tingimusel et tootmisüksused on piisavalt
eraldatud. 3.2.
Merevetikate kasvatamise eeskirjad 3.2.1.
Looduslikult meres kasvavate merevetikate ja nende
osade kogumist käsitatakse mahepõllumajandusliku tootmisena tingimusel, et: (a)
kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ[9] määratluse kohaselt
ökoloogiliselt kvaliteetsed ega tohi olla tervise seisukohast ebasobivad; (b)
korjamine ei mõjuta oluliselt loodusliku
ökosüsteemi stabiilsust ega liikide säilimist korjamispiirkonnas. 3.2.2.
Merevetikate kasvatamist käsitatakse
mahepõllumajanduslikuna, kui seda tehakse rannikualadel, mille keskkonna- ja
tervishoiualased näitajad on vähemalt võrdsed punkti 3.2.1 alapunktis a esitatutega.
Lisaks kohaldatakse järgmisi tootmiseeskirju: (a)
kasutatakse säästlikke tavasid tootmise kõigil
etappidel alates noorvetikate kogumisest kuni saagikoristuseni; (b)
ulatusliku genofondi säilitamise tagamiseks tuleb
korrapäraselt koguda looduslikke noorvetikaid, et täiendada tehistingimustes
kasvatatud kultuurmaterjali varusid; (c)
väetisi võib kasutada üksnes tehistingimustes
toimuva kasvatamise puhul ja ainult juhul, kui neid on lubatud
mahepõllumajanduslikus tootmises selleks otstarbeks kasutada. 3.3.
Merevetikate kasvatus 3.3.1.
Kui merevetikaid kasvatatakse meres, kasutatakse
üksnes keskkonnas leiduvaid looduslikke toitaineid või mahepõllumajanduslikust
vesiviljelusloomade tootmisest (soovitatavalt lähedal asuvatest
polükultuurirajatistest) saadud toitaineid. 3.3.2.
Maismaal asuvates väliste toitaineallikatega
rajatistes peab olema võimalik kontrollida, et heitvee toitainesisaldus on
võrdne väljastpoolt saadud vee toitainesisaldusega või sellest väiksem.
Kasutada on lubatud üksnes selliseid taimseid või mineraalseid toitaineid, mis
artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. 3.3.3.
Merevetikate asustustihedus ja tootmistegevuse
intensiivsus registreeritakse ning veekeskkonna terviklikkus säilitatakse
sellega, et ei ületata merevetikate suurimat kogust, mis ei kahjusta keskkonda. 3.3.4.
Võimaluse korral taaskasutatakse või võetakse
ringlusesse köied ja muud merevetikate kasvatamisel kasutatavad seadmed. 3.4.
Looduslike merevetikate säästev väljapüük 3.4.1.
Merevetikate väljapüügi alustamisel tuleb üks kord
hinnata nende biomassi. 3.4.2.
Raamatupidamisaruandeid hoitakse tootmisüksuses või
tööruumides, et võimaldada ettevõtjal kindlaks teha ja kontrolliasutusel või
kontrollorganil kontrollida, et tootjad on tarninud üksnes käesoleva määruse
kohaselt toodetud looduslikke merevetikaid. 3.4.3.
Väljapüük toimub sellisel viisil, et saagi kogus ei
mõjuta oluliselt veekeskkonna seisundit. Merevetikate taastumise võimaldamiseks
ja kaaspüügi vältimiseks võetakse meetmeid, mis käsitlevad väljapüügimeetodit,
miinimumsuurust, vanust, paljunemistsüklit või järelejäänud merevetikate
suurust. 3.4.4.
Kui merevetikaid püütakse jagatud või ühises
koristuspiirkonnas, tehakse kättesaadavaks dokumendid, mis tõendavad, et kogusaak
vastab käesoleva määruse nõuetele. 4.
Vesiviljelusloomade suhtes kehtivad nõuded Lisaks artiklites
7, 8, 9 ja 12 sätestatud üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse punktis
4.1.5.10 osutatud kalade, vähkide, okasnahksete ja limuste suhtes käesolevas 4.
osas sätestatud eeskirju. Neid eeskirju kohaldatakse mutatis mutandis
zooplanktoni, pisivähkide, keriloomade, usside ja muude söödana kasutatavate
veeloomade suhtes. 4.1.
Üldnõuded 4.1.1.
Üleminek 4.1.1.1.
Vesiviljelusüksuste, sh olemasolevate
vesiviljelusloomade tootmise üksuste suhtes kohaldatakse järgmisi
üleminekuperioode: (a)
24 kuud rajatiste puhul, mida ei saa veest
tühjendada, puhastada ega desinfitseerida; (b)
12 kuud rajatiste puhul, mis on veest tühjendatud
või kasutamata hoitud; (c)
6 kuud rajatiste puhul, mis on veest tühjendatud,
puhastatud ja desinfitseeritud; (d)
3 kuud avatud veekasutusega rajatiste, sealhulgas
kahepoolmeliste limuste kasvatamiseks kasutatavate rajatiste puhul. 4.1.1.2.
Üleminekuperioodi ajal võib vesiviljelusettevõte
siiski olla jagatud selgelt eraldiseisvateks üksusteks, millest kõiki ei juhita
mahepõllumajandusliku tootmise põhimõtetest lähtuvalt. Vesiviljelusloomade
tootmise puhul võib kasutada samu liike, tingimusel et tootmisüksused on
piisavalt eraldatud. 4.1.2.
Vesiviljelusloomade päritolu 4.1.2.1.
Vesiviljelusloomade päritolu suhtes kehtivad
järgmised eeskirjad: (a)
mahepõllumajanduslik vesiviljelus peab põhinema
mahepõllumajanduslikust sugukarjast ja mahepõllumajanduslikest majapidamistest
pärit noorloomade kasvatamisel; (b)
kasutada tuleb kohalikke liike ja aretamise eesmärk
peab olema saada liine, mis on kasvatustingimustega paremini kohanenud, tagades
hea tervisliku seisundi ja heaolu ning söödavarude hea kasutamise.
Kontrolliasutusele või kontrollorganile tuleb esitada liikide päritolu ja
käitlemist tõendavad dokumendid; (c)
kasutada tuleb liike, mis on vastupidavad ja mida
on võimalik kasvatada ilma looduslikke populatsioone oluliselt kahjustamata; (d)
ettevõttesse võib tuua loodusest püütud või
mittemahepõllumajanduslikke vesiviljelusloomi geenipopulatsiooni täiustamiseks.
Kõnealuseid loomi tuleb kasvatada mahepõllumajanduslikult vähemalt kolme kuu
jooksul enne nende kasutamist tõuaretuse eesmärgil. 4.1.2.2.
Aretamise kohta kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
hormoonide ja nende derivaatide kasutamine on
keelatud; (b)
ühesooliste liinide tootmist, välja arvatud käsitsi
väljavalimine, polüploidsuse indutseerimist, kunstlikku hübridiseerimist ja
kloonimist ei kasutata; (c)
valida tuleb sobivad liinid; (d)
vajaduse korral tuleb sätestada sugukarja
majandamise, tõuaretuse ja noorloomade tootmise tingimused konkreetsete liikide
puhul. 4.1.3.
Loomasööt 4.1.3.1.
Kala-, vähi- ja okasnahksete sööda suhtes kehtivad
järgmised eeskirjad: (a)
loomi tuleb sööta söödaga, mis vastab looma
toitainevajadustele tema arengu eri etappidel; (b)
söötmisrežiimide väljatöötamisel tuleb arvesse
võtta järgmisi esmatähtsaid tegureid: i) loomatervis ja loomade heaolu; ii) kõrge tootekvaliteet, sh toitaineline
koostis, millega tagatakse söögikõlbliku lõpptoote kõrge kvaliteet; iii) väike keskkonnamõju; (c)
sööda taimne osa peab olema pärit
mahepõllumajanduslikust tootmisest ja sööda veeloomadest valmistatud osa peab
olema pärit kalavarude säästvast kasutamisest; (d)
taimset päritolu mittemahepõllumajanduslikke
söödamaterjale, loomset ja mineraalset päritolu söödamaterjale, söödalisandeid,
teatavaid loomasöödana kasutatavaid tooteid ja abiaineid kasutatakse ainult
juhul, kui nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises on lubatud
käesoleva määruse alusel; (e)
kasvustimulaatoreid ja sünteetilisi aminohappeid ei
tohi kasutata; (f)
kasutada on lubatud üksnes selliseid
mineraalsöötasid, mis artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus tootmises
lubatud; (g)
mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses võib kasutada
ainult II osa punktis 1.4.4 osutatud söödalisandeid, teatavaid loomasöödana
kasutatavaid tooteid ja töötlemise abiaineid. 4.1.3.2.
Kahepoolmeliste limuste ja muude liikide puhul,
mida ei söödeta, vaid mis toituvad looduslikust planktonist, kehtivad järgmised
eeskirjad: (a)
sellised filtrijad loomad rahuldavad kogu oma
toitumisvajaduse looduslikult, välja arvatud haudejaamades ja kasvualadel
kasvatatavad noorloomad; (b)
kasvukohad peavad olema direktiivi 2000/60/EÜ
määratluse kohaselt ökoloogiliselt kvaliteetsed. 4.1.3.3.
Lihatoiduliste vesiviljelusloomade sööta käsitlevad
erieeskirjad Lihatoiduliste
vesiviljelusloomade sööda puhul tuleb esmatähtsaks pidada järgmist päritolu
söötasid: (a)
vesiviljelusest pärit mahepõllumajanduslik sööt; (b)
kalade, vähkide või limuste mahepõllumajandusliku
vesiviljeluse jääkidest saadud kalajahu ja kalaõli; (c)
kalajahu, kalaõli ja kaladest pärinevad
koostisosad, mis on saadud säästva kalanduse raames inimtoiduks püütud kalade, vähkide
või limuste jääkidest; (d)
kalajahu, kalaõli ja kaladest pärinevad
koostisosad, mis on saadud säästva kalanduse raames püütud tervetest kaladest, vähkidest
või limustest ja mida ei kasutata inimtoiduks; (e)
mahepõllumajanduslikud taimsed või loomsed
söödamaterjalid; taimne materjal ei tohi ületada 60 % kogukoostisosadest. 4.1.3.4.
Teatavate vesiviljelusloomade sööda suhtes kehtivad
erieeskirjad Maismaavete kalade, viburhännaklaste ja
mageveekrevettide ning troopika mageveekalade söötmise suhtes kehtivad
järgmised eeskirjad: (a)
neile antakse tiikides ja järvedes looduslikult
leiduvat sööta; (b)
kui punktis a osutatud looduslike söödavarude
kogused ei ole piisavad, võib kasutada soovitatavalt samas kasvanduses
kasvatatud mahepõllumajanduslikku taimset sööta või merevetikaid. Ettevõtjad
hoiavad alles lisasööda kasutamise vajadust tõendavad dokumendid; (c)
kui looduslikke söödavarusid punkti b kohaselt
täiendatakse, siis punkti 4.1.5.10 alapunktis g nimetatud liikide ja
pangaasiuse (Pangasius spp.) söödakogus võib sisaldada kuni 10 %
ulatuses kalajahu või -õli, mis pärineb säästvast kalandusest. 4.1.4.
Tervishoid 4.1.4.1.
Haiguste ennetamine Haiguste ennetamise
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
haiguste ennetamiseks tuleb loomi pidada
optimaalsetes tingimustes – selleks on vaja valida sobiv koht, võttes muu
hulgas arvesse eri liikide vajadusi seoses vee hea kvaliteedi, voolukiiruse ja
veevahetuse määraga, kasvanduse optimaalse planeerimisega, heade kasvatus- ja
majandamistavade kohaldamisega, sealhulgas vajadust ruume regulaarselt
puhastada ja desinfitseerida, tagada kõrgekvaliteediline sööt, valida
asjakohane asustustihedus ning sobivad tõud ja liinid; (b)
immunoloogiliste veterinaarravimite kasutamine on
lubatud; (c)
loomatervishoiu korralduse kavas tuleb esitada
bioturvalisusmeetmete ja taudide ennetamise tavade üksikasjad, sealhulgas
kirjalik nõusolek asjaomase tootmisüksusega proportsionaalse tervishoiualase
nõustamise kohta vesiviljelusloomade tervishoiu eest vastutavatelt pädevatelt
teenistustelt, kes külastavad asjaomast kasvandust vähemalt korra aastas ning
kahepoolmeliste koorikloomade puhul vähemalt korra kahe aasta jooksul; (d)
hoidlaid, seadmeid ja riistu tuleb nõuetekohaselt
puhastada ja desinfitseerida; (e)
ummistavad organismid tuleb kõrvaldada üksnes
mehaaniliselt või käsitsi ning vajaduse korral lasta tagasi merre kasvandusest
piisavalt kaugel; (f)
kasutada on lubatud üksnes selliseid
tootmisseadmete ja -rajatiste puhastamis- ning desinfitseerimisaineid, mis
artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud. (g)
Kasutamata hoidmise suhtes kehtivad järgmised
eeskirjad: i) pädev asutus määrab kindlaks, kas meres
asuvate avatud veekasutusega hoidlate kasutamata hoidmine on vajalik, ning
asjakohase aja, mida kohaldatakse iga tootmistsükli järel ning mille andmed registreeritakse;
ii) kasutamata hoidmine ei ole kohustuslik
kahepoolmeliste limuste kasvatamise puhul; iii) kasutamata hoidmise ajal tuleb sump või
muu vesiviljelusloomade tootmisel kasutatav süsteem tühjendada ja
desinfitseerida ning seda tuleb hoida tühjana kuni uue kasutuselevõtuni; (h)
vajaduse korral eemaldatakse söömata jäänud
kalasööt, väljaheide ja surnud loomad viivitamata, et vältida olulist
keskkonnakahju seoses vee kvaliteediga, minimeerida taudiohtu ning vältida
putukate või näriliste ligitõmbamist; (i)
ultraviolettvalguse ja osooni kasutus on lubatud
üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes; (j)
ektoparasiitide bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse
eelkõige puhtamat kala. 4.1.4.2.
Veterinaarravi Veterinaarravi
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
haigusi tuleb ravida kohe nende ilmnemisel, et
vältida loomade piinlemist; vajaduse korral ja rangeid nõudeid järgides ning
veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all võib kasutada keemiliselt
sünteesitud allopaatilisi veterinaarravimeid, sealhulgas antibiootikume, kui
fütoterapeutilised, homöopaatilised ja muud tooted selleks ei sobi. Vajaduse
korral sätestatakse piirangud seoses ravikuuri kestuse ja keeluaegadega; (b)
lubatud on liidu õigusaktide alusel ette nähtud
ravi, mis on seotud inimeste ja loomade tervise kaitsega; (c)
kui tekib terviseprobleem vaatamata
ennetusmeetmetele, mis on võetud loomade tervishoiu tagamiseks vastavalt
määruse punktile 4.1.4.1, võib kasutada veterinaarravi järgmises
eelistusjärjekorras: i) taimedest, loomadest või mineraalidest
saadud ainete homöopaatiline lahus; ii) tuimastava mõjuta taimed ja nende
ekstraktid ning iii) sellised ained nagu mikroelemendid,
metallid, immuunsust suurendavad looduslikud vahendid või lubatud
probiootikumid; (d)
teha võib kuni kaks allopaatilise ravi kuuri
aastas, välja arvatud juhul, kui on tegemist vaktsineerimistega või
kohustuslike likvideerimisprogrammidega. Lühema kui aastase tootmistsükli puhul
on siiski lubatud vaid üks allopaatilise ravi kuur aastas. Kui allopaatilise
ravi nimetatud ravikuure ületatakse, ei tohi asjaomaseid vesiviljelusloomi müüa
mahepõllumajandusliku tootena; (e)
parasiitidevastast ravi, välja arvatud
liikmesriikides rakendatavad kohustuslikud tõrjeprogrammid, võib teha kuni kaks
korda aastas või korra aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 18 kuud; (f)
allopaatiliste veterinaarravimite kasutuse ja
punkti d kohase parasiitidevastase ravi (sh kohustuslike tõrje- ja
likvideerimisprogrammide raames tehtav ravi) keeluaeg on kaks korda nii pikk
kui seadusega ettenähtud keeluaeg, millele on osutatud direktiivi 2001/82/EÜ
artiklis 11, või 48 tundi, kui keeluaega ei ole määratud; (g)
veterinaarravimite kasutamisest tuleb teatada
kontrolliasutusele või kontrollorganile enne loomade turustamist
mahepõllumajandusliku toodanguna. Töödeldud loomad peavad olema selgelt
äratuntavad. 4.1.5.
Loomapidamis- ja -kasvatustavad 4.1.5.1.
Keelatud on vesiviljelusloomade tootmise rajatised,
mis on kinnise veekasutusega, välja arvatud haudemajad ja
edasikasvatusrajatised või mahepõllumajanduslike söödaorganismidena
kasutatavate liikide tootmise rajatised. 4.1.5.2.
Vee kunstlik soojendamine või jahutamine on lubatud
üksnes haudemajades ja edasikasvatusrajatistes. Looduslikku puurauguvett võib
vee soojendamiseks või jahutamiseks kasutada kõikidel tootmisetappidel. 4.1.5.3.
Vesiviljelusloomade kasvukeskkonnas on vastavalt
vesiviljelusloomade liigiomastele vajadustele loodud järgmised tingimused: (a)
loomade heaolu tagamiseks peab olema piisavalt
ruumi ja vajaduse korral peab asustustihedus olema minimaalne; (b)
loomi tuleb hoida kvaliteetses, piisava
voolukiiruse, veevahetusmäära ja hapnikutasemega vees ning metaboliitide
sisaldus tuleb hoida väike; (c)
loomi tuleb hoida liigi vajadustele vastavates
temperatuuri- ja valgustingimustes, võttes arvesse geograafilist asukohta; mageveekalade puhul
peab põhi olema võimalikult sarnane looduslikele tingimustele. Karpkalade puhul
peab põhjaks olema looduslik muld. 4.1.5.4.
Veehoidlad tuleb planeerida ja ehitada selliselt,
et neis voolava vee kiirus ning nende füsiokeemilised parameetrid kaitsevad
loomade tervist ja heaolu ning vastavad loomade käitumisvajadustele. 4.1.5.5.
Maismaal asuvad kasvatamisüksused peavad vastama
järgmistele tingimustele: (a)
läbivoolusüsteemide puhul peab olema võimalik
jälgida ja kontrollida nii sisse- kui ka väljavoolava vee kvaliteeti ja
voolukiirust; (b)
vähemalt viiel protsendil perimeetrist (maapinna ja
vee kokkupuuteala) peab olema looduslik taimkate. 4.1.5.6.
Kõik meres asuvad hoidlad peavad vastama
järgmistele tingimustele: (a)
nende asukohas peab olema piisav vee voolukiirus ja
sügavus ning veevahetusmäär, et avaldada merepõhjale ja lähedalasuvale
veekogule võimalikult väikest mõju; (b)
sumpade planeering, ehitus ja hooldus peavad
vastama tootmiskoha keskkonnatingimustele. 4.1.5.7.
Hoidlate rajamisel, nende asukoha valimisel ja
nende käitamisel tuleb minimeerida loomade väljapääsemise oht. 4.1.5.8.
Kalade või vähkide väljapääsemise korral tuleb
võtta asjakohased meetmed, et vähendada mõju kohalikule ökosüsteemile, sh
vajaduse korral uuesti kinnipüüdmine. Kõnealuste kasutuste kohta tuleb alles
hoida tõendavad dokumendid. 4.1.5.9.
Kui vesiviljelusloomi kasvatatakse kalatiikides,
peavad kasvandused olema varustatud looduslike puhastuslodude, settetiikide,
biofiltrite või mehaaniliste filtritega jääktoitainete kogumiseks või neis
kasutatakse selliseid merevetikaid või -loomi (kahepoolmelisi ja vetikaid), mis
aitavad heitvee kvaliteeti parandada. Vajaduse korral tuleb heitvett
korrapäraselt kontrollida. 4.1.5.10.
Asustustihedus Kui hinnatakse, milline on asustustiheduse mõju
kasvatatavate kalade heaolule, tuleb jälgida kalade seisundit (nt
uimekahjustused, muud vigastused, kasvukiirus, käitumine ja üldine tervislik
seisund) ning veekvaliteeti. Asustustihedus peab olema sätestatud vastavalt
liigile või liikide rühmadele. (a)
Lõhelaste mahepõllumajanduslik tootmine magevees: asjaomased
liigid: meriforell (Salmo trutta), vikerforell (Oncorhynchus mykiss),
ameerika paalia (Salvelinus fontinalis), lõhe (Salmo salar),
arktika paalia (Salvelinus alpinus), harjus (Thymallus thymallus),
järvepaalia (Salvelinus namaycush), doonau taimen (Hucho hucho) Tootmissüsteem || Edasikasvatusega tegelevate kasvanduste vesi peab olema pärit avatud veekasutusega süsteemist. Voolukiirus peab kindlustama loomade vähemalt 60 % küllastuse hapnikuga ning tagama nende mugavuse ja kasvanduse heitvee väljavoolu. Suurim asustustihedus || Allpool nimetamata lõheliste liigid: alla 15 kg/m3. Lõhe: 20 kg/m3 Meriforell ja vikerforell: 25 kg/m3 Arktika paalia: 20 kg/m3 (b)
Lõhelaste mahepõllumajanduslik tootmine merevees: asjaomased
liigid: lõhe (Salmo salar), meriforell (Salmo trutta),
vikerforell (Oncorhynchus mykiss) Suurim asustustihedus || Võrksumpades 10 kg/m3 (c)
Tursa (Gadus morhua) ja muude tursklaste,
huntahvena (Dicentrarchus labrax), kuld-merikogre (Sparus aurata),
kotkaskala (Argyrosomus regius), hariliku kammelja (Psetta maxima
(= Scopthalmus maximux)), hariliku pagruse (Pagrus pagrus (= Sparus
pagrus)), kotkaskalalase (Sciaenops ocellatus) ja muude
merikogerlaste (Sparidae) ning küülikkalade (Siganus spp.)
mahepõllumajanduslik tootmine. Tootmissüsteem || Avatud veekasutusega hoidlates (võrksumbad ja -puurid) või maismaal paiknevates avatud süsteemides tagab merehoovuse väikseim kiirus kalade võimalikult suure heaolu. Suurim asustustihedus || Muude kalade puhul, v.a kammeljas: 15 kg/m3 Kammelja puhul: 25 kg/m² (d)
Huntahvena, kuld-merikogre, kotkaskala, kefaalide
(harilik meriärn) ja angerja (Anguilla spp.) mahepõllumajanduslik
tootmine loodete aladel asuvates maasse kaevatud tiikides ning rannikul
asuvates laguunides Hoidla liik || Vesiviljelusloomade tootmise üksusteks muudetud tavapärased soolaluited ja samalaadsed loodete aladel asuvad maasse kaevatud tiigid. Tootmissüsteem || Vee uuendamine peab olema piisav liikide heaolu tagamiseks. Vähemalt 50 % tammidest peavad olema taimkattega. Nõutud on märgalal asuvad puhastustiigid. Suurim asustustihedus || 4 kg/m3 (e)
Tuura mahepõllumajanduslik tootmine magevees: asjaomased
liigid: Tuuralised (Acipenseridae) Tootmissüsteem || Igas kasvatamisüksuses peab vee voolukiirus tagama loomade heaolu. Heitvee kvaliteet peab olema võrdväärne sissetuleva vee kvaliteediga. Suurim asustustihedus || 30 kg/m3 (f)
Kalade mahepõllumajanduslik tootmine maismaavetes: asjaomased
liigid: karpkalad (Cyrpinidae) ja teised sellega seotud liigid
polükultuuri raames, sh ahven, haug, merihunt, siiad, tuur Tootmissüsteem || Toodetakse kalatiikides, mida tuleb veest korrapäraselt tühjendada, ja järvedes. Järvedes toodetakse üksnes mahepõllumajanduslikul meetodil, sh põllukultuuride kasvatus kuivadel aladel. Kalapüügikohas peab olema puhta vee sisselaskekoht ning püügikoht peab olema nii suur, et kaladel oleks võimalikult mugav. Pärast püüki tuleb kala hoida puhtas vees. Tiikide ja järvede orgaaniliseks ja mineraalseks väetamiseks võib kasutada ainult selliseid väetisi ja mullaomaduste parandajaid, mis artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud, kusjuures suurim kasutuskogus on 20 kg lämmastikku hektari kohta. Tootmisvees on keelatud veetaimede ja taimkatte tõrje sünteetiliste kemikaalide abil. Maismaavees asuvaid üksusi peavad ümbritsema loodusliku taimkattega alad, mis moodustavad puhvertsooni selliste maa-alade jaoks, mis ei ole seotud mahepõllumajandusliku vesiviljeluse nõuetele vastava kasvatustegevusega. Kaubakalakasvatuses kasutatakse polükultuuri tingimusel, et järves kasvavate muude liikide puhul on täidetud käesolevates eeskirjades esitatud kriteeriumid. Tootmismaht || Kõnealuseid liike võib toota kuni 1500 kg hektari kohta aastas. (g)
Viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium
spp.) mahepõllumajanduslik tootmine Tootmisüksus(t)e rajamine || Tootmisüksused peavad asuma steriilses savipiirkonnas, et minimeerida tiigiehituse keskkonnamõju. Tiigid tuleb ehitada looduses saadavast savist. Manglipuude hävitamine on keelatud. Üleminekuperiood || Iga tiigi puhul kuus kuud, mis vastab kasvanduses toodetud kreveti tavalisele elueale. Sugukarja päritolu || Pärast seda, kui tootmisüksus on tegutsenud kolm aastat, peab vähemalt pool sugukarjast olema pärit sellest tootmisüksusest. Ülejäänud loomad peavad olema säästvast kalandusest pärit patogeenivaba looduslik sugukari. Enne esimese ja teise põlvkonna kasutuselevõttu tuleb kasvanduses nende suhtes korraldada kohustuslikud sõeluuringud. Silmavarre eemaldamine || Keelatud Suurim asustustihedus ja tootmismaht || Paljunemine: kuni 22 järelvastset/m2 Suurim hetkeline biomass: 240 g/m2 (h)
Limused ja okasnahksed Tootmissüsteem || Õngejadad, parved, põhjakasvatus, võrgust kotid, sumbad, restid, rõngasvõrgud, bouchot' vaiad ja muud kasvatussüsteemid Kui rannakarplasi kasvatatakse parvedel, ei tohi rippuvaid köisi olla rohkem kui üks köis parve pinna iga ruutmeetri kohta. Rippuva köie pikkus peab olema kuni 20 meetrit. Rippuvate köite pealt ei tohi karpe harvendada tootmistsükli jooksul, siiski on lubatud rippuvate köite jaotamine ilma loomkoormust väljapüügil suurendamata. (i)
Troopilised mageveekalad: piimkala (Chanos
chanos), tilaapia (Oreochromis spp.), pangaasius (Pangasius spp.) Tootmissüsteem || Tiigid ja sumbad Suurim asustustihedus || Pangasius: 10 kg/m3 Oreochromis: 20 kg/m3 4.1.6.
Loomade heaolu 4.1.6.1.
Kõikidel vesiviljelusloomade pidamisega seotud
töötajatel peavad olema vajalikud põhiteadmised ja -oskused loomade tervise ja
heaolu kohta. 4.1.6.2.
Vesiviljelusloomi käideldakse võimalikult vähe ja
hoolikalt, kasutades nõuetekohaseid seadmeid ja eeskirju käitlemisega seotud
stressi ja füüsilise kahju vältimiseks. Sugukarja käitlemisel tekitatakse
võimalikult vähe füüsilist kahju ja stressi ning vajaduse korral kasutatakse
anesteesiat. Suuruse järgi sorteeritakse võimalikult harva ja vastavalt
vajadusele, et tagada kalade heaolu. 4.1.6.3.
Kunstliku valguse kasutamise suhtes kehtivad
järgmised piirangud: (a)
loomuliku päevavalguse pikendamiseks ei kasutata
kunstlikku valgust rohkem kui 16 tundi päevas, välja arvatud paljundamise
puhul. Kõnealuse ülempiiri puhul tuleb arvesse võtta geograafilisi tingimusi,
kasvatatavate loomade etoloogilisi vajadusi ja üldist tervist; (b)
ühelt valgusallikalt teisele ülemineku ajal tuleb
vältida valgusintensiivsuse järsku muutmist, kasutades hämardatavaid lampe või
taustavalgustust. 4.1.6.4.
Aeratsiooni on lubatud kasutada loomade heaolu ja
tervise tagamiseks tingimusel, et mehaaniliste aeraatorite puhul kasutatakse
eelkõige taastuvatest energiaallikatest saadud energiat. 4.1.6.5.
Hapniku kasutamine on lubatud üksnes järgmistel
loomatervishoiu- ja heaolu nõuetega ning tootmise ja veo kriitiliste
perioodidega seotud juhtudel: (a)
temperatuuri tõusu, atmosfäärirõhu languse või juhusliku
reostuse erandjuhud, (b)
varude haldamisega seotud mittekorrapärased
toimingud, nt proovivõtt ja sorteerimine, (c)
kasvatatavate loomade ellujäämise tagamiseks. 4.1.6.6.
Vesiviljelusloomade veo kestus tuleb asjakohaste
meetmetega viia miinimumini. 4.1.6.7.
Mis tahes kannatuste tekitamine viiakse miinimumini
looma kogu eluea jooksul, sealhulgas tapmise ajal. 4.1.6.8.
Kasutatakse tapmisviise, mille puhul kalad kaotavad
teadvuse silmapilkselt ega tunne valu. Tapaeelne käitlemine peab olema selline,
et välditakse vigastamist ja minimeeritakse samas kannatused ja stress.
Optimaalse tapmisviisi valimisel tuleb arvesse võtta kalade eri suurust
väljapüügi ajal ning liikide ja tootmiskohtade vahelisi erinevusi. 4.2.
Limuste suhtes kehtivad erieeskirjad 4.2.1.
Vastsete päritolu Vastsete päritolu
suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
Väljastpoolt tootmisüksuse piire saadud looduslikke
vastseid võib kahepoolmeliste koorikloomade puhul kasutada tingimusel, et see
ei tekita olulist keskkonnakahju, see on lubatud kohalike õigusaktidega ning
vastsed pärinevad järgmistest allikatest: i) limuste kogumise alused, mis ei pea
tõenäoliselt talveilma käes vastu, või ii) koorikloomade vastsete looduslikud
kolooniad kogumiseks kasutatavatel vahenditel; (b)
suure hiidaustri (Crassostrea gigas) puhul
tuleb eelistada loomi, mis on aretatud selektiivselt, et vältida kudemist vabas
looduses; (c)
looduslike vastsete kogumisviis, -koht ja -aeg
dokumenteeritakse, et oleks võimalik nende jälgitavus tagasi kuni
kogumispiirkonnani. 4.2.2.
Loomapidamistingimused ja -kasvatustavad Pidamistingimuste
ja kasvatustavade suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
kasvatada tohib samas veepiirkonnas
mahepõllumajanduslike merikogerlaste ja merevetikatega. Kõnealust polükultuuri
tuleb kirjeldada säästva majandamise kavas. Kahepoolmelisi limuseid tohib
polükultuuri raames kasvatada ka koos kõhtjalgsete limustega (nt ranniklased); (b)
kahepoolmelisi limuseid tuleb toota postide,
ujukite või muude selgelt nähtavate märgistega piiritletud aladel ning alad
tuleb vajaduse korral piirata võrgust kottide, sumpade või muude kunstlike
vahenditega; (c)
mahepõllumajanduslikud koorikloomade kasvandused
peavad minimeerima säilitamise seisukohalt tähtsatele liikidele kaasnevaid
riske. Röövloomade püügiks kasutatavad võrgud ei tohi kahjustada sukelduvaid
linde. 4.2.3.
Kasvatamine Kasvatamise suhtes
kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
rannakarplaste kasvatamist köitel või muude punkti
4.1.5.10 alapunktis h loetletud meetodite abil võib käsitada
mahepõllumajandusliku tootmisena; (b)
limuste põhjakasvatus on lubatud üksnes tingimusel,
et kogumis- ja kasvatuskohtades ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju.
Võimalikult väikest keskkonnamõju tuleb tõendada kasutatavat ala käsitlevas
uuringus ja aruandes, mille ettevõtja peab esitama kontrolliasutusele või
kontrollorganile. Aruanne tuleb lisada säästva majandamise kavasse eraldi
peatükina. 4.2.4.
Majandamine Majandamise suhtes kehtivad järgmised eeskirjad: (a)
Tootmisel ei tohi asustustihedus ületada
mittemahepõllumajanduslike koorikloomade asustustihedust asjaomases piirkonnas.
Limuseid tuleb sorteerida, harvendada ja nende asustustihedust tuleb muuta
vastavalt biomassile ning selleks, et tagada loomade heaolu ja toote kõrge
kvaliteet; (b)
ummistavad organismid tuleb kõrvaldada
mehhaaniliselt või käsitsi ning lasta vajaduse korral tagasi merre limusekasvandusest
piisavalt kaugel. Limuseid võib ummistavate organismide vastaseks kaitseks
töödelda lubjalahusega ühe korra tootmistsükli jooksul. 4.2.5.
Austrite kasvatamise erieeskirjad Austreid võib
kasvatada pukkalustel asuvates kottides. Need või muud austrite hoidmiseks
kasutavad süsteemid pannakse üles sellisel viisil, et need ei moodustaks
täielikku tõket piki rannikuala. Tootmise optimeerimiseks asetatakse loomad
ettevaatlikult alustele, mille asukoha valimisel on arvestatud loodetega.
Tootmine peab vastama punkti 4.1.5.10 alapunktis h sätestatud nõuetele. IV
osa. Töödeldud toidu ja sööda tootmise eeskirjad Lisaks artiklites 7, 9 ja 13 sätestatud
üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse töödeldud toidu ja sööda suhtes ka
käesolevas osas sätestatud eeskirju. 1.
Töödeldud toidu ja sööda tootmise üldnõuded 1.1.
Toidu lisaaineid ja söödalisandid, töötlemise
abiained ning muud toiduainete või sööda töötlemiseks kasutatavad ained ja
koostisosad ning rakendatavad töötlemisviisid, nagu suitsutamine, peavad
vastama hea tootmistava põhimõtetele[10]. 1.2.
Töödeldud toitu või sööta tootvad ettevõtjad
kehtestavad kriitiliste töötlemisetappide süstemaatilisel kindlaksmääramisel
põhinevad asjakohased protseduurid ning uuendavad neid. 1.3.
Punktis 1.2 osutatud protseduurid peavad alati
tagama valmistatavate töödeldud toodete vastavuse käesolevale määrusele. 1.4.
Ettevõtjad peavad järgima punktis 1.2 osutatud
protseduure ja neid rakendama, eelkõige: (a)
võtma ennetusmeetmeid, et vältida lubamatute ainete
ja toodetega saastumise ohtu; (b)
rakendama sobivaid puhastusmeetmeid, jälgima nende
tõhusust ja registreerima vastavad toimingud; (c)
tagama, et turule ei viidaks
mittemahepõllumajanduslikke tooteid mahepõllumajanduslikule tootmisele osutava
märgistusega. 1.5.
Mahepõllumajanduslike töödeldud toodete
valmistamine tuleb ajas ja ruumis hoida eraldi mittemahepõllumajanduslike
toodete valmistamisest. Kui asjaomases tootmisüksuses valmistatakse või
hoitakse ka mittemahepõllumajanduslikke tooteid, peab ettevõtja: (a)
teatama sellest kontrolliasutusele või
kontrollorganile; (b)
tegema toiminguid katkematult kogu partii
valmistamise ajal eraldi kohas või eraldi ajal mittemahepõllumajanduslike
toodetega tehtavatest samalaadsetest toimingutest; (c)
ladustama mahepõllumajanduslikke tooteid enne ja
pärast toiminguid eraldi kohas või eraldi ajal mittemahepõllumajanduslikest toodetest; (d)
hoidma kättesaadavana ajakohastatavat registrit
kõikidest toimingutest ja töödeldud kogustest; (e)
võtma meetmeid, mis on vajalikud, et
identifitseerida partiisid ning vältida nende segi- või vahetusseminekut
mittemahepõllumajanduslike toodetega; (f)
tegema toiminguid mahepõllumajanduslike toodetega
ainult pärast tootmisseadmete asjakohast puhastamist. 1.6.
Kasutada ei või tooteid, aineid ega meetodeid, mis
taastaksid mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel ja ladustamisel kaduma
läinud omadusi, parandaksid kõnealuse toidu töötlemisel esinenud hooletuse
tagajärgi või võiksid olla eksitavad selliste toodete tegeliku laadi osas, mida
on kavas turustada mahepõllumajanduslikuna. 2.
Töödeldud toidu tootmise suhtes kehtivad
nõuded 2.1.
Mahepõllumajanduslike töödeldud toiduainete koostis
peab vastama järgmistele tingimustele: (a)
toote valmistamiseks tuleb kasutada peamiselt
põllumajandusliku päritoluga koostisosi; tegemaks kindlaks, kas toode on
valmistatud peamiselt põllumajandusliku päritoluga koostisosadest, ei võeta
arvesse sellele lisatud vett ega keedusoola; (b)
toiduainetes kasutatakse konkreetsel toitumisalasel
eesmärgil ainult neid toidu lisaaineid, töötlemise abiaineid, lõhna- ja
maitseaineid, vett, soola, mikroorganisme ja ensüüme sisaldavaid valmistisi,
mineraale, mikroelemente, vitamiine ning aminohappeid ja teisi mikrotoitaineid,
mis artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud; (c)
mahepõllumajanduslik koostisosa ei või esineda koos
sama koostisosaga, mis on üleminekujärgus mahepõllumajanduslikule tootmisele
või on mittemahepõllumajanduslik; (d)
üleminekujärgus olevast põllumajanduslikust
majapidamisest pärit taimedest toodetud toiduaine võib sisaldada vaid üht
põllumajanduslikku päritolu taimset koostisosa. 2.2.
Teatavate toodete ja ainete kasutamine toiduainete
töötlemisel 2.2.1.
Toiduainete töölemisel võib kasutada ainult punkti
2.1 alapunktis b ja punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5 osutatud tooteid ja aineid,
välja arvatud veinitööstuse tooted ja ained, mille suhtes kohaldatakse V osa
punkti 2, ja pärm, mille suhtes kohaldatakse VI osa punkti 1.3. 2.2.2.
Toiduainete töötlemisel on lubatud kasutada
järgmisi tooteid ja aineid: (a)
toiduainete töötlemisel tavaliselt kasutatavad
mikroorganismide preparaadid ja toiduensüümid; toidu lisaainetena kasutatavad
toiduensüümid peavad olema artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises
lubatud; (b)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
1334/2008[11]
artikli 3 lõike 2 punktides b ja d määratletud ained ja tooted, mis on
nimetatud määruse artikli 15 lõike 1 punkti e ja artikli 16 kohaselt märgistatud
kui „looduslik lõhna- ja maitseühend” või „looduslik lõhna- ja
maitsepreparaat”; (c)
liha ja munakoorte tembeldamise värvid kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008[12] artikliga 17; (d)
joogivesi ja sool (põhikomponendid naatriumkloriid
või kaaliumkloriid), mida üldiselt kasutatakse toiduainete töötlemisel, (e)
mineraalid (sh mikroelemendid), vitamiinid,
aminohapped ja muud mikrotoitained ainult juhul, kui nende kasutamine
toiduaines on õigusnormide kohaselt nõutav. 2.2.3.
Artikli 21 lõikes 3 osutatud arvutuskäigu suhtes
kohaldatakse järgmisi eeskirju: (a)
teatavaid artikli 19 kohaselt
mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud toidulisa aineid võetakse arvesse
põllumajandusliku päritoluga koostisosana; (b)
punktis 2.2.2 osutatud preparaate ja aineid ei võeta
arvesse põllumajandusliku päritoluga koostisosana; (c)
pärm ja pärmitooted võetakse arvesse
põllumajandusliku päritoluga koostisosana. 2.2.4.
Mahepõllumajanduslike toiduainete töötlemisel võib
kasutada järgmisi mittemahepõllumajanduslikke põllumajandusliku päritoluga
koostisosi: (a)
loomsed saadused; i) veeorganismid, mis ei ole pärit
vesiviljelusest ja mida on lubatud kasutada mittemahepõllumajanduslike
toiduainete valmistamises; ii) želatiin; iii) sooled; (b)
töötlemata taimsed saadused ja nendest töötlemise
abil valmistatud tooted: i) toidukõlblikud viljad, pähklid ja
seemned: – koolapähklid Cola acuminata; ii) toidukõlblikud vürtsid ja maitsetaimed: – mädarõika seemned Armoracia rusticana; – värvisafloori õied Carthamus tinctorius; – ürt-allikkerss Nasturtium officinale; iii) muud tooted: – vetikad, k.a merevetikad: (c)
töödeldud taimsed saadused: i) suhkrud, tärklised ja muud teraviljast
ja mugulatest valmistatud tooted: – riispaber; – riisist ja vahataolisest maisist valmistatud tärklis, keemiliselt
modifitseerimata; ii) muud tooted: – rumm, ainult roosuhkru mahlast valmistatud. 2.2.5.
Rasvu ja õlisid, rafineeritud või rafineerimata,
kuid keemiliselt modifitseerimata, võib kasutada nende mittemahepõllumajanduslikul
kujul, kui nende saamiseks on kasutatud muid taimi kui: – kakao Theobroma cacao; – kookospähkel Cocos nucífera; – oliiv Olea europaea; – päevalill Helianthus annuus; – palm Elaeis guineensis; – raps Brassica napus, rapa; – värvisafloor Carthamus tinctorius; – seesam Sesamum indicum; – soja Glycine max. 3.
Töödeldud sööda tootmise suhtes kehtivad
nõuded 3.1.
Mahepõllumajanduslikke või üleminekujärgus toodetud
söödamaterjale ei kasutata mahepõllumajandusliku sööda koostises samal ajal
muudel meetoditel toodetud samasuguste söödamaterjalidega. 3.2.
Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavaid või
töödeldavaid söödamaterjale ei töödelda keemiliselt sünteesitud orgaaniliste
lahuste abil. V
osa. Vein 1.
Reguleerimisala 1.1.
Lisaks artiklites 7, 8, 9 ja 14 sätestatud
üldistele tootmiseeskirjadele kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1
lõikes 2 osutatud veinitööstuse mahepõllumajanduslike toodete tootmise suhtes
käesolevas osas sätestatud eeskirju. 1.2.
Kui käesolevas osas ei ole sõnaselgelt sätestatud
teisiti, kohaldatakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 606/2009[13] ja (EÜ) nr 607/2009[14]. 2.
Teatavate toodete ja ainete kasutamine 2.1.
Veinitööstustooted peavad olema toodetud
mahepõllumajanduslikust toorainest. 2.2.
Veinitööstustoodete toomiseks võib kasutada ainult
selliseid tooteid ja aineid, mis artikli 19 kohaselt on mahepõllumajanduslikus
tootmises lubatud, sh töötlemise ja veinivalmistustavade ajal, tingimusel, et
kohaldatakse määruses (EL) nr 1308/2013 ja määruses (EÜ) nr 606/2009 ja
eelkõige selle määruse I lisa A osas sätestatud tingimusi ja piiranguid. 3.
Veinivalmistustavad ja piirangud 3.1.
Ilma et see piiraks 1. ja 2. jaotises ja punktides
3.2–3.5 esitatud konkreetsete keeldude ja piirangute kohaldamist, on lubatud
üksnes sellised veinivalmistamise tavad, protsessid ja töötlused, mida kasutati
enne 1. augustit 2010, arvestades piiranguid, mis on ette nähtud määruse (EÜ)
nr 1308/2013 artikliga 80 ja artikli 83 lõikega 2 ning määruse (EÜ) nr 606/2009
artikliga 3, artiklitega 5–9 ja 11–14, samuti nimetatud määruste lisadega. 3.2.
Keelatud on kasutada järgmisi veinivalmistamise
tavasid, protsesse ja töötlusi: (a)
osaline kontsentreerimine jahutamisega vastavalt
määruse (EÜ) nr 1308/2013 VIII lisa I osa B jao punkti 1 alapunktile c; (b)
vääveldioksiidi kõrvaldamine füüsikaliste
protsessidega vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 8; (c)
töötlemine elektrodialüüsiga veini viinhappelise
stabiliseerimise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A
osa punktile 36; (d)
veini osaline alkoholitustamine vastavalt määruse
(EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktile 40; (e)
töötlemine katioonivahetajatega veini viinhappelise
stabiliseerimise tagamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A
osa punktile 43. 3.3.
Järgmiste veinivalmistamise tavade, protsesside ja
töötluste kasutamine on lubatud järgmistel tingimustel: (a)
kuumtöötlemisel vastavalt määruse (EÜ) nr
606/2009 I lisa A osa punktile 2 ei tohi temperatuur olla kõrgem kui
70 °C; (b)
tsentrifuugimisel ja filtrimisel, kas inertse
filtreerimisainega või ilma, vastavalt määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A
osa punktile 3 ei tohi pooride läbimõõt olla väiksem kui 0,2 mikromeetrit. 3.4.
Järgmiste veinivalmistamise tavade, protsesside ja
töötluste kasutamise vaatab komisjon uuesti läbi enne 1. augustit 2015 selleks,
et nende kasutamine järk-järgult lõpetada või seda veelgi piirata: (a)
kuumtöötlemised, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr
606/2009 I lisa A osa punktis 2; (b)
ioonivahetusvaikude kasutamine, nagu on osutatud
määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa A osa punktis 20; (c)
pöördosmoos vastavalt määruse (EÜ) nr 1308/2013
VIII lisa I osa B jao punkti 1 alapunktile b. 3.5.
Määruste (EÜ) nr 1234/2007 või (EÜ) nr 606/2009
kohaste veinivalmistamise tavade, protsesside ja töötluste iga muudatust, mis
tehakse pärast 1. augustit 2010, tohib mahepõllumajandusliku veini tootmisel
kohaldada alles pärast selliste meetmete vastuvõtmist, mis on vajalikud
käesoleva jaotisega 3 ette nähtud tootmiseeskirjade rakendamiseks, ja vajaduse
korral pärast käesoleva määruse artikli 19 kohast hindamist. VI
osa. Toiduks või söödaks kasutatavad pärmid Lisaks artiklites 7, 9 ja 15 sätestatud üldistele
tootmiseeskirjadele kohaldatakse mahepõllumajandusliku pärmi suhtes ka
käesolevas osas sätestatud eeskirju. 1.
Üldnõuded 1.1.
Mahepõllumajandusliku pärmi tootmiseks kasutatakse
ainult mahepõllumajanduslikult toodetud substraate. 1.2.
Mahepõllumajanduslik pärm ei või esineda
mahepõllumajanduslikus toidus koos mittemahepõllumajandusliku pärmiga. 1.3.
Mahepõllumajandusliku pärmi ja seda sisaldavate
segude ja saaduste tootmisel võib kasutada järgmisi aineid: (a)
töötlemise abiaineid, mis artikli 19 kohaselt on
lubatud mahepõllumajanduslikus tootmises; (b)
IV osa punkti 2.2.2 alapunktides a ja d osutatud
tooted ja ained. III LISA TOODETE
KOGUMINE, PAKENDAMINE, VEDAMINE JA LADUSTAMINE 1.
Toodete kogumine ja vedamine
ettevalmistusüksustesse Ettevõtjad võivad koguda mahepõllumajanduslikke
ja mittemahepõllumajanduslikke tooteid samaaegselt ainult juhul, kui võetakse
asjakohased meetmed, et ära hoida nende segi- või vahetusseminek
mittemahepõllumajanduslike toodetega ja tagada mahepõllumajanduslike toodete
identifitseerimine. Ettevõtja hoiab toodete kogumispäevade, -tundide, -ahela
ning vastuvõtukuupäevade ja -aegadega seotud teabe kontrolliasutusele või
kontrollorganile kättesaadavana. 2.
Toodete pakendamine ja vedu teistele
ettevõtjatele või muudesse üksustesse 2.1.
Ettevõtjad peavad tagama, et mahepõllumajanduslikke
tooteid veetakse teistele ettevõtjatele või muudesse üksustesse, sh hulgi- ja
jaemüüjatele, ainult asjakohastes pakendites, konteinerites või sõidukites, mis
on suletud viisil, mis ei võimalda pitserit muutmata või rikkumata asendada
sisu teise tootega, ning on varustatud etiketiga, millele, ilma et see piiraks
liidu õigusaktidele vastavate muude märgiste kasutamist, on märgitud: (a)
ettevõtja või juhul, kui tegemist on eri isikuga,
toote omaniku või müüja nimi ja aadress; (b)
toote nimetus või segasööda kirjeldus, millele on
lisatud viide mahepõllumajanduslikule tootmisele; (c)
ettevõtjat kontrolliva kontrolliasutuse või
kontrollorgani nimi või koodi number ning (d)
vajaduse korral partii tähis vastavalt
märgistussüsteemile, mis on heaks kiidetud kas riigi tasandil või kokku lepitud
kontrolliasutuse või kontrollorganiga ning võimaldab seostada partii artiklis
24 nimetatud raamatupidamisaruannetega. Punktides a–d osutatud andmed võib
esitada ka saatedokumendil, kui on kindel, et kõnealust dokumenti saab
vaieldamatult seostada toote pakendi, konteineri või sõidukiga. Saatedokumenti
tuleb märkida tarnija või vedaja andmed. 2.2.
Pakendeid, konteinereid või sõidukeid ei ole vaja
sulgeda, kui: (a)
vedu toimub ettevõtja ja teise ettevõtja vahel,
kelle mõlema suhtes kehtib mahepõllumajanduse kontrollisüsteem; (b)
toodetele on lisatud dokument, mis sisaldab
punktiga 2.1 ettenähtud teavet; ning (c)
nii lähetav kui ka vastuvõttev ettevõtja hoiavad
selliseid veotoiminguid käsitlevaid dokumente kontrolliasutuse või
kontrollorgani jaoks kättesaadavana. 3.
Erieeskirjad sööda veo kohta muudesse
tootmis- või ettevalmistusüksustesse või ladustamisruumidesse Sööda vedamisel teistesse tootmis- või
ettevalmistusüksustesse või ladustamisruumidesse peavad ettevõtjad tagama
järgmiste tingimuste täitmise: (a)
veo ajal peavad mahepõllumajanduslikult toodetud
sööt, üleminekuperioodi sööt ja mittemahepõllumajanduslik sööt olema tõhusalt
füüsiliselt eraldatud; (b)
mittemahepõllumajanduslike toodete veoks kasutatud
sõidukeid või konteinereid võib mahepõllumajanduslike toodete veoks kasutada
ainult juhul, kui: i) enne mahepõllumajanduslike toodete vedu
on kasutatud asjakohaseid puhastusmeetmeid, mille tõhusust on kontrollitud;
ettevõtjad peavad need toimingud kirjalikult registreerima; ii) olenevalt kontrollimeetmete kohaselt
hinnatud riskidest rakendatakse kõiki asjakohaseid meetmeid ning vajaduse
korral peavad ettevõtjad tagama, et mittemahepõllumajanduslikke tooteid ei
saadeta turule mahepõllumajanduslikule tootmisele osutava märgisega; iii) ettevõtja peab hoidma selliseid
veotoiminguid käsitlevaid dokumente kontrolliasutusele või kontrollorganile
kättesaadavana; (c)
mahepõllumajandusliku sööda lõpptoote vedu tuleb
muude lõpptoodete veost füüsiliselt või ajaliselt eraldada; (d)
veo ajal tuleb nii toodete algkogus kui ka teekonna
vältel iga kohaletoimetatav kogus kirjalikult registreerida. 4.
Eluskalade vedu 4.1.
Eluskalade veoks tuleb kasutada sobivaid mahuteid,
mis on täidetud puhta veega, mille temperatuur ja lahustunud hapniku sisaldus
vastavad kalade vajadustele. 4.2.
Mahutid tuleb puhastada, desinfitseerida ning
loputada põhjalikult enne nende kasutamist mahepõllumajanduslike kalade ja
kalatoodete veoks. 4.3.
Stressi vähendamiseks tuleb võtta
ettevaatusabinõusid. Veo ajal ei tohi asustustihedus ulatuda tasemeni, mis
avaldab liikidele kahjulikku mõju. 4.4.
Punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 osutatud toiminguid
tõendavad dokumendid tuleb alles hoida. 5.
Toodete vastuvõtmine teistelt ettevõtjatelt
või muudest üksustest Mahepõllumajandusliku toote vastuvõtmisel peab
ettevõtja kontrollima pakendi või konteineri suletust, kui see peab olema
suletud, ja 2. jaotises sätestatud märgiste olemasolu. Ettevõtja peab kontrollima, kas artiklis 2
osutatud etiketile märgitud teave vastab saatedokumentides esitatud teabele.
Sellise kontrolli tulemus peab olema sõnaselgelt märgitud artiklis 24 osutatud
raamatupidamisdokumentides. 6.
Erieeskirjad toodete vastuvõtmise kohta
kolmandast riigist Kolmandast riigist imporditavad
mahepõllumajanduslikud tooted peavad olema asjakohastes pakendites või
konteinerites, mis on suletud viisil, mis ei võimalda nende sisu asendada muu
tootega, ning millel on eksportija etikett ning muud märgised ja numbrid, mis
võimaldavad partiid identifitseerida, ning vajaduse korral kaasas kolmandatest
riikidest importimise puhul väljaantav kontrollisertifikaat. Kolmandast riigist imporditava
mahepõllumajandusliku toote vastuvõtmisel peab füüsiline või juriidiline isik,
kellele imporditud saadetis toimetatakse ja kes võtab selle vastu edasiseks
ettevalmistamiseks või turustamiseks, kontrollima pakendi või konteineri
suletust ja artikli 28 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohaselt imporditavate
toodete puhul seda, kas kõnealuses artiklis osutatud kontrollisertifikaat
sisaldab teavet saadetises oleva toote kohta. Sellise kontrolli tulemus peab
olema sõnaselgelt märgitud artiklis 24 osutatud raamatupidamisdokumentides. 7.
Toodete ladustamine 7.1.
Toodete ladustamisaladel peab olema tagatud
partiide identifitseerimine ning tuleb ära hoida toodete segiminek või
saastumine toodete või ainetega, mis ei vasta mahepõllumajandusliku tootmise
eeskirjadele. Mahepõllumajanduslikud tooted peavad olema igal ajal selgelt
identifitseeritavad. 7.2.
Mahepõllumajanduslike taime- ja
loomakasvatussaaduste tootmise üksustes on keelatud ladustada muid
sisendtooteid kui artikli 19 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises lubatud
tooteid. 7.3.
Allopaatiliste veterinaarravimite ja
antibiootikumide ladustamine on põllumajandus- ja vesiviljelusettevõtetes
lubatud tingimusel, et need ravimid on välja kirjutanud veterinaarjärelevalve
ametnik seoses II lisa II osa punktis 1.5.2.2 ja III osa punkti 4.1.4.2
alapunktis a osutatud raviga, et nende ladustamiskoht on järelevalve all ja et
need sisestatakse artiklis 24 osutatud loomade registrisse. 7.4.
Kui ettevõtja käitleb nii
mittemahepõllumajanduslikke kui ka mahepõllumajanduslikke tooteid ja viimati
nimetatuid ladustatakse ladustamisrajatistes, kus ladustatakse ka teisi
põllumajandustooteid või toiduaineid: (a)
tuleb mahepõllumajanduslikud tooted hoida muudest
põllumajandustoodetest või toiduainetest eraldi; (b)
tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et partiid
identifitseerida ning vältida nende segi- või vahetusseminekut
mittemahepõllumajanduslike toodetega; (c)
enne mahepõllumajanduslike toodete ladustamist on
kasutatud sobivaid puhastusmeetmeid, mille tõhusust on kontrollitud; ettevõtjad
peavad need toimingud kirjalikult registreerima. IV LISA ARTIKLIS
21 OSUTATUD NIMETUSED BG:
биологичен. ES: ecológico, biológico. CS: ekologické, biologické. DA: økologisk. DE: ökologisch, biologisch. ET: mahe, ökoloogiline. EL:
βιολογικό. EN: organic. FR: biologique. GA: orgánach. HR: ekološki. IT: biologico. LV: bioloģisks, ekoloģisks. LT: ekologiškas. LU: biologësch. HU: ökológiai. MT: organiku. NL: biologisch. PL: ekologiczne. PT: biológico. RO: ecologic. SK: ekologické, biologické. SL: ekološki. FI: luonnonmukainen. SV: ekologisk. -------------------------------------------------- V LISA EUROOPA
LIIDU MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE LOGO JA KOODNUMBRID 1.
Logo 1.1.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
peab vastama järgmisele näidisele: LOGO to be inserted 1.2.
Etalonvärv Pantone värvistandardi järgi on Pantone
roheline nr 376 ja neljavärvitrüki kasutamisel roheline (50 % tsüaan
(sinine) + 100 % kollane). 1.3.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
võib kasutada ka must-valgena nagu näidisel, kuid ainult juhul, kui värve ei
ole tehniliselt võimalik kasutada. LOGO to be inserted 1.4.
Kui pakendi või märgise taustavärv on tume, võib
sümboleid kasutada negatiivis, kasutades pakendi või märgise taustavärvi. 1.5.
Kui kasutatakse värvilist logo värvilisel taustal,
mistõttu logo on raske eristada, võib sümboli ümbritseda joonega, et suurendada
selle kontrasti taustavärviga. 1.6.
Teatavates konkreetsetes olukordades, kui pakendil
esitatud teave on ühevärviline, võib Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku
tootmise logo kasutada samavärvilisena. 1.7.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
kõrgus peab olema vähemalt 9 mm ja laius vähemalt 13,5 mm; kõrguse ja laiuse
suhe peab alati olema 1:1,5. Väga väikeste pakendite puhul võib logo suurust
erandkorras vähendada nii, et kõrgus on 6 mm. 1.8.
Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logo
võib kombineerida mahepõllumajanduslikule tootmisele osutavate graafiliste või
tekstielementidega, tingimusel et need ei muuda logo olemust ega artikli 22
kohaselt määratletud märgiseid. Kombineerimisel riikide või eraettevõtjate
logodega, millel kasutatakse punktiga 2 ettenähtud etalonvärvist erinevat
rohelist värvi, võib Euroopa Liidu mahepõllumajandusliku tootmise logol
kasutada kõnealust, etalonvärvist erinevat värvi. 2.
Koodnumbrid Koodnumbrite üldformaat on järgmine: AB-CDE-999 kus: (a)
AB on selle riigi ISO-kood, kus toimuvad
kontrollid, ja; (b)
CDE on komisjoni või iga liikmesriigi poolt
kindlaksmääratav kolmetäheline mõiste (nt „bio”, „öko” või „org”), mis loob
seose mahepõllumajandusliku tootmisega; ning (c)
„999” on maksimaalselt kolmekohaline viitenumber,
mille määrab: i) iga liikmesriigi pädev asutus
kontrolliasutustele või kontrollorganitele, kellele nad on delegeerinud
kontrollimise; ii) komisjon: – komisjoni poolt artikli 29 kohaselt tunnustatud kontrolliasutustele või
kontrollorganitele; – komisjoni poolt artikli 31 kohaselt tunnustatud kolmandate riikide
pädevatele asutustele. [1] Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991,
veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L
375, 31.12.1991, lk 1). [2] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006, 15. detsember 2006,
milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (Maaelu Arengu Euroopa
Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta) kohaldamise
üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 368, 23.12.2006, lk 15). [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013,
17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate
maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus
(EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487). [4] Nõukogu direktiiv 2008/119/EÜ, 18. detsember 2008,
milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7) [5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23.
oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). [6] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ, 17.
juuni 2008, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane
tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). [7] Nõukogu määrus (EÜ) nr 708/2007, 11. juuni
2007, võõrliikide ja piirkonnast puuduvate liikide kasutamise kohta
vesiviljeluses (ELT L 168, 28.6.2007, lk 1). [8] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13.
detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise
kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1). [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/113/EÜ, 12.
detsember 2006, karpide elukeskkonna vee nõutava kvaliteedi kohta (ELT L 376,
27.12.2006, lk 14). [10] Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr
2023/2006 (toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade
tootmistavade kohta) artikli 3 punktis a määratletud head tootmistavad (ELT L
384, 29.12.2006, lk 75). [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008,
16. detsember 2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja
maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning
millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr
2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354,
31.12.2008, lk 34). [12] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008,
16. detsember 2008, toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).
[13] Komisjoni määrus (EÜ) nr 606/2009, 10. juuli 2009, millega
kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad
seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste
piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1). [14] Komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009, 14. juuli 2009,
millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ)
nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste,
kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega
(ELT L 193, 24.7.2009, lk 60).