SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST 1.1. Ettepaneku üldine taust ja põhjused

Liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte ühtlustati eelkõige nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga 89/104/EMÜ, kodifitseeritud direktiivina 2008/95/EÜ (edaspidi „direktiiv”). Paralleelselt siseriiklike kaubamärgisüsteemidega loodi nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta), kodifitseeritud määrusena (EÜ) nr 207/2009 (edaspidi „määrus”), eraldiseisev süsteem ühtsete õiguste registreerimiseks, millel on kogu ELis samaväärne mõju. Sellega seoses loodi Siseturu Ühtlustamise Amet, kes vastutab ühenduse kaubamärkide registreerimise ja haldamise eest.

Kaubamärke kasutatakse äriühingute kaupade ja teenuste eristamiseks. Kaubamärgi abil üritavad ettevõtjad saavutada ja säilitada klientide lojaalsust, luua väärtust ning edendada kasvu. Kaubamärk toimib sel juhul innovatsiooni tõukejõuna: vajadus hoida märki asjakohasena sunnib investeerima teadus- ja arendustegevusse, mis omakorda tagab toodete pideva täiustamise ja arendamise. Sellel dünaamilisel protsessil on soodne mõju ka tööhõivele. Järjest konkurentsitihedamas keskkonnas ei ole pidevalt suurenenud mitte ainult kaubamärkide olulisus edu tagamisel turul, vaid ka nende kaubanduslik väärtus. See kajastub kaubamärgitaotluste arvu suurenemises nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning ka kaubamärgi kasutajate arvus. Sellega seoses on suurenenud sidusrühmade huvi tõhusamate ja kvaliteetsete kaubamärkide registreerimise süsteemide järele, mis oleksid ühtsemad, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased.

Siseturu Ühtlustamise Ameti finantsperspektiive käsitledes rõhutas nõukogu[1] 2007. aastal, et Siseturu Ühtlustamise Ameti loomine oli õige samm, mis aitas märkimisväärselt tugevdada ELi konkurentsivõimet. Nõukogu tuletas meelde, et ühenduse kaubamärgisüsteem töötati välja nii, et see toimiks kooskõlas siseriiklike kaubamärgisüsteemidega, mida oli jätkuvalt vaja ettevõtete jaoks, kes ei soovinud kaitsta oma kaubamärke ELi tasandil. Lisaks rõhutas nõukogu liikmesriikide kaubamärgiametite täiendava rolli olulisust ja kutsus Siseturu Ühtlustamise Ametit üles laiendama nendega koostööd ühenduse kaubamärgisüsteemi üldise toimimise huvides. Lõpetuseks märgiti, et ühenduse kaubamärgi loomisest on möödunud üle kümne aasta, ja seega rõhutati vajadust üldiselt hinnata ühenduse kaubamärgisüsteemi toimimist. Nõukogu kutsus komisjoni üles viima läbi vastava uuringu, et eelkõige tugevdada ja laiendada olemasolevaid Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahelise koostöö vahendeid.

Komisjon lubas 2008. aasta Euroopa väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”[2] muuta ühenduse kaubamärgisüsteemi VKEdele kättesaadavamaks. Lisaks rõhutas komisjon 2008. aasta teatises „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”[3] oma kohustust tagada tulemuslik ja tõhus kaubamärgi kaitse ning kõrgekvaliteediline kaubamärgisüsteem. Teatises jõuti järeldusele, et tuleb läbi viia üldine hindamine, mille alusel oleks võimalik tulevikus vaadata läbi Euroopa kaubamärgisüsteem ning veelgi parandada Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite vahelist koostööd. Komisjon kohustus 2010. aasta teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””[4] ajakohastama kaubamärgiraamistikku, et parandada ettevõtjate uuendustegevuse raamtingimusi. Lisaks on komisjoni 2011. aasta Euroopa intellektuaalomandi õiguste strateegiaga[5] ette nähtud Euroopa kaubamärgisüsteemi läbivaatamine, et ajakohastada süsteemi nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, muutes selle üldiselt tulemuslikumaks, tõhusamaks ja ühtsemaks.

1.2. Ettepaneku eesmärk

Käesoleva algatuse ja määruse muutmise ettepaneku (mis koos moodustavad ühtse meetmepaketi) peamine ühine eesmärk on edendada innovatsiooni ja majanduskasvu, muutes kaubamärgi registreerimise süsteemid kogu Euroopas ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks ja tõhusamaks nii väiksemate kulude ja keerukuse, suurema kiiruse kui ka parema prognoositavuse ja õiguskindluse seisukohast. Need muudatused tuleb teha kooskõlas eesmärgiga tagada liidu ja liikmesriikide kaubamärgisüsteemide koostoimimine ja vastastikune täiendavus.

Direktiivi käesoleva uuestisõnastamise eesmärgid on eelkõige järgmised:

· direktiivi olemasolevate sätete ajakohastamine ja parandamine, muutes vananenud sätteid, suurendades õiguskindlust ning täpsustades kaubamärgiga seotud õiguste ulatust ja piiranguid;

· siseriiklike kaubamärgialaste õigusnormide ja menetluste suurem ühtlustamine, et viia need rohkem kooskõlla ühenduse kaubamärgisüsteemiga, a) lisades täiendavaid sisulisi eeskirju ja b) lisades direktiivi peamised protseduurireeglid kooskõlas määruse sätetega;

· koostöö lihtsustamine liikmesriikide ametite ja Siseturu Ühtlustamise Ameti vahel, et edendada tavade ühtlustamist ja ühiste vahendite arendamist, kehtestades sellise koostöö jaoks õigusliku aluse.

2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1. Üldsusega konsulteerimine

Käesolev algatus põhineb Euroopa kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel ja kõigi peamiste sidusrühmadega peetud laiaulatuslikel konsultatsioonidel.

Peamiselt põhines hindamine uuringul, mille komisjon tellis Max Plancki intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse instituudilt. Uuring viidi läbi 2009. aasta novembrist 2011. aasta veebruarini[6]. Lisaks eksperdianalüüsile hõlmas uuring konsultatsioone sidusrühmadega. See hõlmas ühenduse kaubamärgisüsteemi kasutajate hulgas läbi viidud küsitlust, teavet organisatsioonidelt, kes esindavad kaubamärkide kasutajaid liikmesriigi, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, ning 2010. aasta juunis peetud arutelu kõnealuste organisatsioonidega. Lisaks konsulteeris instituut kõigi liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitseametite ja Siseturu Ühtlustamise Ametiga.

Max Plancki Instituudi lõpparuandes jõuti järeldusele, et Euroopa kaubamärgisüsteemi põhiraamistik on tugev. Üldiselt vastab Siseturu Ühtlustamise Ameti kohaldatav kord ettevõtjate vajadustele ja ootustele. Lisaks oldi üksmeelel, et ühenduse ja liikmesriikide kaubamärgiõiguste koostoimimine on esmatähtis ja oluline sellise kaubamärgisüsteemi tõhusaks toimimiseks, mis vastab eri suurusega, eri turgudel tegutsevate ja eri geograafiliste vajadustega äriühingute nõuetele. Siiski märgiti aruandes, et süsteemi on vaja ajakohastada ja parandada. Eelkõige rõhutati selles vajadust saavutada suurem ühtsus ühenduse kaubamärgisüsteemi ja siseriiklike kaubamärgisüsteemide vahel, ühtlustades veelgi liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte nii direktiivi praeguses reguleerimisalas kui ka väljaspool seda.

Uuringu vahetulemuste põhjal võttis nõukogu 25. mail 2010 vastu järeldused[7]. Võttes arvesse vastuolusid ühenduse kaubamärgi korra ja siseriiklike kordade vahel, kutsuti neis järeldustes komisjoni üles lisama oma ettepanekutesse meetmed, millega viia direktiiv määrusega rohkem kooskõlla ning seega aidata veelgi kaasa erinevuste vähendamisele kogu Euroopa kaubamärgisüsteemis.

Max Plancki Instituudi uuringu järel korraldasid komisjoni talitused 26. mail 2011 arutelu kasutajaühendustega. Arutelu kinnitas, et Euroopas on kaubamärgisüsteemi kasutajad üldiselt ühte meelt, et praegune ühtlustatuse tase nii kaubamärke käsitlevate siseriiklike õigusnormide vahel kui ka võrreldes ühenduse kaubamärgisüsteemiga ei ole olnud piisav. Kasutajaorganisatsioonid kinnitasid ühehäälselt, et kaubamärke käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme on vaja veelgi ühtlustada nii materiaalõiguse kui ka menetluslike küsimuste seisukohast.

2.2. Mõju hindamine

Mõju hindamise käigus, mis tehti nii määruse kui ka direktiivi läbivaatamise jaoks, tuvastati kaks peamist probleemi. Esimene neist on seotud praeguse õigusraamistiku lahknevate sätetega ning teine on seotud kaubamärgiametite vähese omavahelise koostööga liidus. Viimast probleemi käsitletakse määruse läbivaatamisel ning lahknevate sätete küsimus tuleb lahendada direktiivi läbivaatamisega.

Konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et kaubamärgi valdkonnas on ärikeskkond jätkuvalt väga mitmekesine, hoolimata siseriiklike õigusnormide osalisest ühtlustamisest 1990. aastate alguses. Direktiiviga kehtestatud ühtlustamise tase oli üsna madal, keskendudes piiratud arvule sisulistele eeskirjadele, mida kõnealusel ajal peeti mõjutavaks siseturu toimimist kõige vahetumalt, kusjuures ühtlustamata jäeti suur arv valdkondi, eelkõige need, mis on seotud menetlustega. Lisaks jõustus määrus mitu aastat pärast direktiivi, mis tähendas, et direktiivi jõustumise ajal puudus ühine võrdlusalus, mille alusel oleks saanud siseriiklike menetluste tõhusust mõõta. Siseturu Ühtlustamise Ameti järgitavad menetlused on kehtinud juba rohkem kui 15 aastat ning üldiselt peetakse neid vastavat ettevõtjate vajadustele ja ootustele.

Seepärast iseloomustavad liidu kaubamärgiõiguse praegust olukorda ikka veel suured lahknevused siseriiklike eeskirjade ja menetluste vahel, seda nii riikide lõikes kui ka võrreldes Siseturu Ühtlustamise Ameti kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, ning seoses menetlustega ei ole kunagi püütud kohaldada parimat tava.

Lahknevusi siseriiklike süsteemide ja ühenduse kaubamärgisüsteemi vahel peetakse märkimisväärseteks. Need tulenevad asjaolust, et direktiiv ei hõlma menetluslikke aspekte ning et mitmeid olulisi materiaalõiguse küsimusi ei ole veel ühtlustatud. Praegused lahknevused kaubamärke käsitlevate õigusnormide ja menetluste vahel koos kaubamärgiametite tavade ja vahendite vähese ühtlustamisega (mis tuleneb vähesest koostööst) piiravad kaubamärgikaitse süsteemide kättesaadavust, põhjustavad suurt õiguslikku ebakindlust ning ohustavad ühenduse kaubamärgi ja siseriiklike süsteemide vahelist täiendavat suhet. Lisaks ei võimalda need äriühingutele võrdseid tingimusi, millel on omakorda negatiivne mõju ELi äriühingute konkurentsivõimele ja liidu kui terviku konkurentsivõimele.

Probleemi lahendamiseks kaaluti järgmiseid võimalikke lahendusi:

· valikuvõimalus 1: kaubamärke käsitlevaid õigusnorme ja menetlusi rohkem ei ühtlustata;

· valikuvõimalus 2: täiendav osaline siseriiklike õigusnormide ühtlustamine ja nende täiendav osaline kooskõlla viimine ühenduse kaubamärgisüsteemiga. See hõlmaks peamiste menetluseeskirjade kooskõlla viimist määruse asjaomaste sätetega, sealhulgas nende sätetega, mille puhul praegused erinevused põhjustavad kasutajatele suuri probleeme, ning mille puhul kooskõlla viimine on vältimatu, et luua Euroopas harmooniline ja vastastikku täiendav kaubamärgikaitse süsteem. See hõlmaks ka materiaalõiguse täiendavate aspektide kooskõlla viimist vastavalt määruse sätetele;

· valikuvõimalus 3: kaubamärke käsitlevate siseriiklike õigusnormide ja menetluste täielik ühtlustamine. See lähenemisviis põhineks valikuvõimalusel 2, hõlmates kõiki selle osi, kuid ka kaubamärgi materiaalõiguse ja menetluste kõiki ülejäänud aspekte;

· valikuvõimalus 4: ühtne kaubamärgieeskirjade kogum, mis asendaks liikmesriikide kaubamärkide õigusnormid täielikult, kehtestades ühtsed eeskirjad kogu liidus.

Mõju hindamisel jõuti järeldusele, et valikuvõimalus 2 oleks proportsionaalne ja kõige sobivam seatud eesmärkide saavutamiseks.

3. ÕIGUSLIK ALUS JA SUBSIDIAARSUS

Vastavalt aluslepingu artikli 114 lõikele 1 võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta nii liikmesriikide õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Probleemid, mis tehti kindlaks seoses õigusraamistiku oluliste lahknevustega, ei võimalda ELi äriühingutele võrdseid tingimusi või moonutavad neid tingimusi oluliselt, kusjuures sellel on täiendav negatiivne mõju äriühingute ja ELi kui terviku konkurentsivõimele. Seepärast on soovitav võtta meetmed, millega saab parandada siseturu toimimise tingimusi. Meetmeid, mille eesmärk on suurendada direktiivi abil senist ühtlustamist, saab võtta ainult liidu tasandil. Lisaks on liidu tasandil võetavad meetmed ainus viis, millega tagada kooskõla ühenduse kaubamärgisüsteemiga.

Seoses sellega tuleb meeles pidada, et ühenduse kaubamärgisüsteem on integreeritud Euroopa kaubamärgisüsteemi, mis põhineb siseriikliku ja üleliidulise kaubamärgikaitse koostoimimise ja vastastikuse täiendavuse põhimõttel. Kuigi määrusega on kehtestatud ulatuslik süsteem, milles on kindlaks määratud kõik materiaal- ja menetlusõiguse aspektid, siis direktiiviga kehtestatud praegune õigusaktide ühtlustamine piirdub vaid materiaalõiguse valitud sätetega. Asjaomaste komponentide tulemusliku ja jätkusuutliku koostoimimise ja vastastikuse täiendavuse tagamiseks on seega vaja liidus luua kaubamärgikaitse üldine harmooniline süsteem koos oluliselt sarnaste sisuliste eeskirjadega ning vähemalt peamised menetlussätted, mis on kooskõlas.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet ning seepärast ei ole sellele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 31 nõutud finantsselgitust.

5. ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS

Kavandatud muudatused on esitatud vastavalt eesmärkidele, mida püütakse saavutada direktiivi uuesti sõnastamisega, nagu on kirjeldatud osas 1.2.

5.1. Olemasolevate sätete ajakohastamine ja parandamine

- Kaubamärgi määratlus (artikkel 3)

Praegusel hetkel peab tähiseid olema võimalik esitada graafiliselt, et neid saaks kaitsta kaubamärgina. Graafiliselt esitamise nõue on aegunud. See vähendab oluliselt õiguskindlust teatavate mittetraditsiooniliste kaubamärkide esitamise puhul, nagu helid. Sel juhul võib muude vahendite (nt helifail) kasutamine olla asjakohasem kui graafiline esitamine, kui see võimaldab kaubamärki täpsemini kindlaks teha ja seega aitab suurendada õiguskindlust. Kavandatud uue määratluse kohaselt ei ole esitamise vahendeid piiratud üksnes graafilise või visuaalse esitamisega, vaid võimaldab registreerida tähiseid, mida saab esitada tehnoloogiliste vahenditega, mis tagavad rahuldava õiguskindluse. Eesmärk ei ole piiramatult laiendada kaubamärgi esitamiseks lubatavaid viise, vaid võimaldada selles suhtes suuremat paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse.

- Kaubamärgiga antavad õigused (artiklid 10 ja 11)

1.         Antavad õigused, mis ei mõjuta varasemaid õigusi

Direktiivi ega määrusega ei ole ette nähtud selgeid sätteid selle kohta, et kaubamärgi omanik ei või edukalt kasutada oma õigusi sellise identse või sarnase tähise kasutamise vastu, mille suhtes kohaldatakse varasemat õigust. Kooskõlas intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu[8] artikli 16 lõikega 1 täpsustataks käesoleva ettepanekuga, et rikkumisega seotud hagide esitamine ei mõjuta varasemaid õigusi.

2.         Topeltidentiteedijuhud

Direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaste täiendavate kaubamärgifunktsioonide tunnustamine on põhjustanud õiguskindlusetust. Eelkõige on ebaselge suhe topeltidentiteedijuhtude ning artikli 5 lõikega 2 ette nähtud sellise laiendatud kaitse vahel, mida kohaldatakse kaubamärkide suhtes, millel on maine[9]. Õiguskindluse ja ühtsuse huvides täpsustatakse, et nii artikli 5 lõike 1 punkti a kohastel topeltidentiteedijuhtudel kui ka artikli 5 lõike 1 punkti b kohastel topeltsarnasusejuhtudel on asjakohane üksnes päritolufunktsioon.

3.         Ärinime või äriühingu nime kasutamine

Euroopa Kohtu[10] kohaselt kohaldatakse direktiivi artikli 5 lõiget 1 juhul, kui üldsuse arvates on äriühingu nime kasutamine seotud (ka) äriühingu pakutavate kaupade või teenustega. Seepärast on asjakohane pidada kaitstud kaubamärgi kasutamist ärinimena rikkumiseks, kui kaupade või teenuste kasutamise nõuded on täidetud.

4.         Kasutamine võrdlevas reklaamis

12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta)[11] on ette nähtud tingimused, mille kohaselt on lubatud reklaam, mis selgesõnaliselt või kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või teenused. Direktiivi 2006/114/EÜ ja kaubamärgialaste õigusaktide vastasmõju ei ole täiesti selge. Seepärast on asjakohane täpsustada, et kaubamärgi omanik võib keelata oma kaubamärgi kasutamise võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam ei vasta direktiivi 2006/114/EÜ artikli 4 nõuetele.

5.         Kaupade saatmine kommertstarnijate poolt

Tuleks täpsustada, et kaupu ei või importida ELi isegi juhul, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. Seda on vaja tagamaks, et kaubamärgi omanikul on õigus takistada ettevõtjatel (olenemata sellest, kas need asuvad ELis või mitte) importimast väljaspool ELi asuvaid kaupu, mis on müüdud või lähetatud eratarbijatele või mida on neile pakutud või reklaamitud, ning tõkestada võltsitud toodete tellimine ja müük eelkõige internetis.

6.         Torriterritooriumile toodud kaubad

Philips/Nokia kohtuasjas Euroopa Kohtu tehtud otsuse[12] kohaselt ELi-väliste kaupade sisenemine ELi tolliterritooriumile või selliste kaupade viibimine ja liikumine seal peatamiskorra alusel ei tähenda kehtivate õigusaktide kohaselt selliste intellektuaalomandiõiguste rikkumist, mis on antud liidu ja liikmesriikide materiaalõigusega. Selliseid kaupu saab käsitada võltsinguna ainult juhul, kui on tõendeid selle kohta, et neid kasutatakse ELi tarbijatele suunatud kaubandustegevuses nagu müük, müügipakkumine või reklaam. Philips/Nokia kohtuotsuse mõju on sidusrühmad teravalt kritiseerinud, kuna sellega seatakse õiguste omanikele liiga suur tõendamiskohustus ja seega takistatakse võitlust võltsimise vastu. Ilmselgelt on tungivalt vaja Euroopa õigusraamistikku, mis võimaldab tõhusamalt võidelda kaupade võltsimisega, mis on kiiresti kasvav tegevusvaldkond. Seepärast tehakse ettepanek täita olemasolev lünk, andes õiguste omanikele õiguse takistada kolmandatel isikutel selliste kaupade toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile, mis kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses nende kaupadega, olenemata sellest, kas kolmandate isikute toodavad kaubad lastakse vabasse ringlusse.

7.         Ettevalmistav tegevus

Direktiivi ega määrusega ei ole ette nähtud sätteid, mis võimaldaksid esitada hagi seoses selliste märgiste ja pakendite või sarnaste objektide turustamise ja müügiga, mida võidakse seejärel kasutada koos ebaseaduslike toodetega. Mõne siseriikliku õigusaktiga on see reguleeritud. Asjakohane on lisada kõnealused sätted direktiivi ja määrusesse, et anda täiendav praktiline, asjakohane ja tõhus panus võltsimisevastasesse võitlusesse.

- Kaubamärgi mõju piirangud (artikkel 14)

Direktiivi artikli 14 lõike 1 punktiga a käesolevas ettepanekus ette nähtud piirang hõlmab ainult isikunimede kasutamist kooskõlas nõukogu ja komisjoni ühisavaldusega[13]. Ühtsuse huvides on artikli 14 lõike 1 punkti b kohast piirangut laiendatud, et hõlmata ka eristamatute tähiste ja nimetuste kasutamist. Samuti on asjakohane näha artikli 14 lõike 1 punktiga c ette sõnaselge piirang, mis hõlmab viitavat kasutamist üldiselt. Lisaks täpsustatakse eraldi lõikega tingimused, mille puhul kaubamärgi kasutamist ei peeta ausa äritavaga kooskõlas olevaks.

5.2. Materiaalõiguse suurem ühtlustamine

- Geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste toodete kaitse (artiklid 4 ja 5)

Erinevalt määrusest ei käsitle direktiivis sisalduvad keeldumispõhjused vastuolu kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega. Seepärast ei ole tagatud, et neile õigustele muude liidu õigusaktidega[14] tagatud kaitse taset tegelikult kohaldatakse kaubamärgi läbivaatamisel kogu liidus ühtselt ja ammendavalt, seda eelkõige keeldumise absoluutsete põhjuste kohaldamisel. Seega tehakse ettepanek lisada direktiivi vastavad sätted seoses geograafiliste tähiste, traditsiooniliste veninimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega.

- Mainega kaubamärkide kaitse (artiklid 5 ja 10)

Artiklitega 5 ja 10 muudetakse laiendatud kaitse sätted kohustuslikeks, tagamaks et kõigis liikmesriikides on mainega siseriiklike kaubamärkide kaitse tase sama, mis ühenduse kaubamärkidega antav kaitse tase.

- Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid (artiklid 22, 23, 24, 25, 26 ja 27)

Lisaks mõnele litsentsimise põhieeskirjale ja erinevalt määrusest ei sisalda direktiiv sätteid kaubamärkide kui omandiõiguse objektide muude aspektide kohta, näiteks nagu üleandmine või asjaõigus. Seetõttu on kaubamärkide ärilistel eesmärkidel kasutamise esmatähtsad aspektid liidus tervikuna kehvasti või erinevalt reguleeritud. Seega tehakse ettepanek, et direktiivi lisatakse vastavad eeskirjad, mis käsitlevad kaubamärke kui omandiõiguse objekte, nagu see on määruses.

- Kollektiivkaubamärgid (artiklid 28, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36 ja 37)

Määrusega kooskõlla viimiseks nähakse direktiivi kõnealuste sätete muudatustega ette kollektiivkaubamärkide registreerimise ja kaitse erisätted. Kollektiivkaubamärgid on kaitstud mitmes liikmesriigis ning need on osutunud eriti edukaks selliste kaubanduslike vahendite majandusliku väärtuse kaitsmisel. Kuigi ELi tasandil ja enamikes liikmesriikides peab kollektiivkaubamärgil olema omanik (tavaliselt ühendus), kelle liikmed märki kasutavad, ei ole see nii aga muudes liikmesriikides ning see muudab keeruliseks sellist liiki kaubamärgi eraldi hoidmise sertifitseerimismärkidest.

5.3. Peamiste menetluseeskirjade kooskõlla viimine

- Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine (artikkel 40)

Vastavalt määrust käsitlevale ettepanekule sätestatakse kõnealuses artiklis ühtsed eeskirjad kaupade ja teenuste määramiseks ja klassifitseerimiseks. Need eeskirjad järgivad Euroopa Kohtu põhimõtteid,[15] mille kohaselt peab taotluse esitaja piisavalt selgelt ja täpselt identifitseerima kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid määrata kindlaks kaubamärgi antava kaitse ulatuse. Kaupade või teenuste identifitseerimiseks võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi, kui sellised nimetused on piisavalt selged ja täpsed. Artikliga 40 täpsustatakse, et üldmõistete kasutamist tuleb tõlgendada nii, nagu see hõlmaks üksnes kõiki mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid.

- Ametiülesande korras läbivaatamine (artikkel 41)

Kooskõlas määrusega nähakse selle artikliga ette, et ametiülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaadatakse üksnes seda, kas puuduvad kaubamärgi endaga seotud põhjused. Suhteliste põhjuste läbivaatamine ametiülesande korras tekitab ebavajalikke takistusi kaubamärkide registreerimisel. Äriühingud on kohustatud tegema liigseid kulutusi ja taluma viivitusi ning sageli satuvad väljapressimise ohvriks. Tagasilükkamise aluseks olevat varasemat õigust ei saa selle omanik kasutada, mis tähendab, et asjaomased ametid lükkavad taotluse tagasi õiguse alusel, millele ei oleks saanud selle omanik õiguslikult tugineda, et takistada hilisema märgi registreerimist või kasutamist. Seega põhjustab ametiülesande korras läbivaatamise süsteem kunstlikke vaidlusi ning moonutab konkurentsi, sest püstitab põhjendamatuid tõkkeid turule sisenemisele.

Lisaks tekitab ametiülesande korras läbivaatamise lähenemisviis õiguslikku ebakindlust, sest ametiülesande korras läbivaatamise süsteemi kohaldavad ametid esitavad seoses varasemate õigustega vastuväiteid ainult nende varasemate registreeritud õiguste alusel, mida on taotletud identsete või sarnaste kaupade ja toodete jaoks. Seega ei saa nad tagada, et taotlust, mis edukalt läbib ametiülesande korras tehtud kontrolli, ei vaidlustata seejärel kaubamärgi alusel, mis on omandanud turul maine, ja/või varasema tuntud kaubamärgi alusel, mida ei ole registreeritud. Sellega kaasneb siiski menetluste vastuvõetamatu dubleerimine, mis on ajamahukas ja ebatõhus.

- Lõivud (artikkel 44)

Registrite üleliigse koormamise tõenäosuse vähendamiseks on selle artikli eesmärk viia ametite lõivude struktuur kooskõlla, kohaldades kaubamärgi registreerimise ja pikendamise puhul täiendavat (klassi) lõivu iga kauba- ja teenuseklassi eest peale esimese klassi, mille lõiv peaks sisalduma algses (taotluse/registreerimise) lõivus.

- Vaidlustamiskord (artikkel 45)

Selle artikliga nõuetakse, et liikmesriigid kehtestavad oma ametitele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel varasemate õiguste põhjal vaidlustatakse kaubamärgitaotluse registreerimine nende ametites. Vaidlustamise halduskord on kasutatav juba määruse alusel ning peaaegu kõikides liikmesriikides.

- Kasutamatajätmine kui kaitse vaidlustamismenetluses (artikkel 46)

Kooskõlas määrusega võimaldab see artikkel kaubamärgi registreerimistaotluse esitajal esitada varasema kaubamärgi omaniku vastuväite suhtes varasema kaubamärgi mittekasutamise alusel vaide juhul, kui varasem kaubamärk on hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat.

- Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord (artikkel 47)

Selle artikliga kohustatakse liikmesriike kehtestama halduskorda, mille alusel saab vaidlustada kaubamärgi registreerimise kehtivuse nende ametites. Mõnes liikmesriigis ei saa kaubamärgi taotlejad ja omanikud vaidlustada sellise varasema õiguse kehtivust, mille alusel nende kaubamärgi suhtes on esitatud kaebus, samas menetluses, vaid peavad varasema kaubamärgi kehtivuse vaidlustama kohtus. See tekitab menetlustes viivitusi ning tavaliselt eeldab kvalifitseeritud juristi määramist hagi toetamiseks. Need süsteemid on ebatavaliselt pikad, tülikad ja kallid. Samas Siseturu Ühtlustamise Ameti ja siseriiklike ametite kohaldatavad tühistamise halduskorrad on palju lihtsamad, sest varasemate õiguste kehtivust saab kasutada vaidlustamise alusena samas menetluses ning puudub vajadus kasutada kutselist esindajat. Praktikas tähendab see, et ühenduse kaubamärgi taotlejad võivad edukalt kaitsta end vastuväidete eest ning saada kaubamärgi aastaid varem ja oluliselt väiksemate kuludega kui siseriiklike kaubamärkide taotlejad.

- Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine (artikkel 48)

Kooskõlas määrusega võimaldab see artikkel isikul, kelle nimel kaubamärk on registreeritud, esitada varasema kaubamärgi alusel kehtetuks tunnistamise menetluses mittekasutamise kaitseks vastuväite juhul, kui kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevaks on varasem kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat.

5.4. Ametite vahelise koostöö lihtsustamine (artikkel 52)

Määruse läbivaatamise raames kavandatud koostöö õigusraamistiku täiendamiseks on artikliga 52 kehtestatud õiguslik alus, et hõlbustada koostööd Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitseametite vahel, eesmärgiga edendada tavade ühtlustamist ja ühiste vahendite arendamist.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

2013/0089 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Liidu toimimise lepingut Õ , eriti selle artiklit 95 Ö 114 Õ ,

võttes arvesse Ö Euroopa Õ Kkomisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[16]

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ê 2008/95/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

ð uus

(1) Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 89/104/EMÜ 2008/95/EÜ (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[17] ) ð on vaja teha mitu muudatust ï on sisuliselt muudetud[18]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida ð uuesti sõnastada ï .

ê 2008/95/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(2) Enne direktiivi 89/104/EMÜ jõustumist liikmesriikides kohaldatud kaubamärke käsitlevad õigusaktid sisaldasid erinevusi Ö Direktiiviga 2008/95/EÜ ühtlustati sisulise kaubamärgiõiguse keskseid sätteid Õ, mis Ö nende vastuvõtmise ajal leiti otseselt mõjutavat siseturu toimimist, takistades Õ võisid takistada kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust Ö liidus Õ ning moonutada konkurentsi ühisturul. Seepärast oli siseturu rajamist ja toimimist silmas pidades vaja liikmesriikide õigusaktid ühtlustada.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

Kõrvale ei tohi jätta lahendusi ja eeliseid, mida ühenduse kaubamärgisüsteem võib pakkuda ettevõtjatele, kes soovivad kaubamärke omandada.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 4

Tundub, et ei ole vaja võtta ette liikmesriikide kaubamärke käsitlevate õigusaktide täiemahulist ühtlustamist. Piisab sellest, kui ühtlustamisel piirdutakse nende siseriikliku õiguse sätetega, mis mõjutavad siseturu toimimist kõige otsesemalt.

ò uus

(3) Kaubamärgikaitse liikmesriikides toimib koostoimes kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil Euroopa kaubamärkide kaudu, mis on ühtse olemusega ja kogu liidus kehtivad intellektuaalomandiõigused, nagu on sätestatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruses (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta[19]. Kaubamärgisüsteemide koostoimimine riiklikul ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakiviks.

(4) Pärast komisjoni 16. juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”[20] hindas komisjon põhjalikult kaubamärgisüsteemi üldist toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju.

(5) Nõukogu kutsus oma 25. mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta[21] komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi 2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid, millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning seega vähendataks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna.

(6) Komisjon järeldas oma 24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”[22], et vastamaks sidusrühmade nõudlusele selliste kiiremate, kvaliteetsemate ja sujuvamate kaubamärgi registreerimise süsteemide järele, mis on ühtsemad, kasutajasõbralikud, üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased, on vaja kaubamärgisüsteemi ajakohastada liidus tervikuna ning kohandada see internetiajastuga.

(7) Käesoleva direktiivi eesmärgil toimunud konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et hoolimata siseriiklike õigusaktide eelnevast osalisest ühtlustamisest on Euroopa ärikeskkond jätkuvalt väga heterogeenne, piirates kaubamärgikaitse üldist kättesaadavust ning kahjustades konkurentsivõimet ja majanduskasvu.

(8) Selleks et täita eesmärki, milleks luua hästitoimiv ühtne turg ja edendada seda ning hõlbustada kaubamärkide saamist ja kaitset liidus, on seega vaja minna kaugemale direktiiviga 2008/95/EÜ saavutatud piiratud ühtlustamisest ning ühtlustada ka kõiki aspekte kaubamärgi materiaalõiguse puhul, mis reguleerib registreerimise kaudu kaitstud kaubamärke, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 207/2009.

(9) Selleks et muuta kaubamärgi registreeringu saamine ja haldamine kogu liidus lihtsamaks, on vaja ühtlustada mitte ainult materiaalõiguse sätteid, vaid ka protseduurireegleid. Seepärast tuleks viia vastavusse liikmesriikide ja Euroopa kaubamärgisüsteemi peamised protseduurireeglid, sealhulgas need, mille puhul lahknevused põhjustavad suuri probleeme siseturu toimimisele. Siseriikliku õiguse kohaste menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted, jättes liikmesriikidele võimaluse kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad.

(10) Äärmiselt oluline on tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi tasandil on sama, mis Euroopa kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa kaubamärkidele, tuleks tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele, millel on asjaomases liikmesriigis maine.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 5

(11) Käesoleva direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt võtta ära liikmesriikide õigust jätkuvalt kaitsta kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid neid peaks neid arvesse võtma ainult nende ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 6

Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määratleda registreerimise teel omandatava kaubamärgi registreerimise, lõppenuks tunnistamise ja tühiseks tunnistamise kord. Näiteks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kaubamärgi registreerimise ja tühiseks tunnistamise vormi, otsustada, kas varasematele õigustele tuleks toetuda registreerimiskorra või tühiseks tunnistamise korra või mõlema puhul ning, kui nad lubavad varasematele õigustele toetuda registreerimiskorra puhul, otsustada, kas kasutada vaidlustamismenetlust või ametiülesande korras läbivaatamist või mõlemat. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määrata kindlaks kaubamärkide lõppenuks tunnistamise ja tühiseks tunnistamise mõju.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

ð uus

(12) Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed.

(13) Selleks on vaja loetleda näiteid nendest tähistest märkide näidised, mis võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. ð Selleks et täita kaubamärgi registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada viisil, mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata. Tähist tuleks seepärast lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata graafiliselt, kui selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi täitmise. ï

(14) Ö Lisaks tuleks Õ Kkaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamise põhjustest, mis on seotud kaubamärgi endaga, näiteks Ö sealhulgas Õ eristatavuse puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste vastuoludega, tuleks koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest johtuvalt saaksid säilitadavad või kehtestadavad need põhjendused oma õigusnormides. Liikmesriikidel peaks olema võimalik oma õigusnormides säilitada või nendega kehtestada kaubamärgi andmisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise põhjendusi, mis on seotud kaubamärgi omandamise ja jätkuva valdamise tingimustega, mille jaoks ei ole ühtlustamissätteid, mis käsitlevad näiteks vastavust kaubamärgi andmise tingimustele, kaubamärgi pikendamist või lõive käsitlevaid eeskirju või on seotud menetlusnõuete täitmatajätmisega.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 9

Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada või, kui neid ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa kaubamärki tühiseks tunnistada seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei kasutata; samas jääb liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi registreerimise suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel juhtudel kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 10

Kaupade ja teenuste vaba liikumise soodustamiseks on äärmiselt oluline, et kõigi liikmesriikide õigussüsteemidega tagataks registreeritavatele kaubamärkidele samasugune kaitse. See ei tohiks siiski takistada liikmesriike pakkumast omal valikul ulatuslikumat kaitset neile kaubamärkidele, millel on väljakujunenud maine.

ò uus

(15) Tagamaks, et geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr 207/2009.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 11

(16) Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ja ning kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus on peaks olema tõenäoline segiajamine, mille hindamine peaks sõltubma mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja ning identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata.

ò uus

(17) Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest ülimuslikum, on vaja kehtestada, et kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15. aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”)[23] artikli 16 lõikega 1.

(18) Asjakohane on sätestada, et kaubamärgi rikkumist saab teha kindlaks ainult juhul, kui on leitud, et rikkuvat märki või tähist on kasutatud kaubandustegevuse käigus eesmärgiga eristada kaupu või teenuseid nende kaubandusliku päritolu alusel. Muudel eesmärkidel kasutamise suhtes tuleks kohaldada siseriikliku õiguse sätteid.

(19) Õiguskindluse ja selguse tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul, kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste kaubanduslik päritolu.

(20) Kaubamärgiõiguse rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende kaubandusliku päritolu alusel.

(21) Selleks et tagada õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane sätestada, et kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta[24].

(22) Selleks et tugevdada kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega seoses registreeritud kaubamärgiga.

(23)             Selleks et tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.

(24) Selleks et registreeritud kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused.

(25) Kaubamärgist tulenevad ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed tingimused, peaks ärinimede kasutamine, millele antakse pidevalt piiramatu kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, hõlmama enda isikliku nime kasutamist. Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või mitteeristuvate tähiste või märkide kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks omanikul olema õigust takistada kaubamärgi üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda kasutatakse omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks.

(26) Kaupade vaba liikumise põhimõttest tuleneb, et kaubamärgi omanikul ei tohi olla õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on kõnealuse kaubamärgiga liidus ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi olla kaupade täiendava turustamise vastu.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 12

(27) Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

ò uus

(28) Õiguskindluse tagamiseks ja seaduslikult omandatud kaubamärgiõiguste kaitsmiseks on asjakohane ja vajalik sätestada, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, et varasemate kaubamärkide omanikel ei peaks olema õigust taotleda hilisema kaubamärgi andmise keelamist või selle kehtetuks tunnistamist või avaldada vastuseisu hilisema kaubamärgi kasutamisele, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil varasemat kaubamärki oli võimalik kehtetuks tunnistada või tühistada, näiteks kuna see ei olnud veel kasutamise abil omandanud eristatavust, või kui varasemat kaubamärki ei saanud jõustada hilisema kaubamärgi suhtes, sest vajalikud tingimused ei olnud täidetud, näiteks kui varasem kaubamärk ei olnud omandanud veel mainet.

(29) Kaubamärgid täidavad eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse. Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema võimalik tühistada.

(30) Seega peaks registreeritud kaubamärk olema kaitstud ainult seni, kuni teda tegelikult kasutatakse ning varem registreeritud kaubamärk ei peaks võimaldama selle omanikul esitada vastuväiteid hilisema kaubamärgi vastu või taotleda selle kehtetuks tunnistamist, kui kõnealune omanik ei ole oma kaubamärki tegelikult kasutanud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama, et kaubamärki ei või kasutada rikkumismenetluses, kui kaitsja vastuväite alusel on kindlaks tehtud, et kaubamärgi võiks tühistada, või kui hagi on esitatud hilisema õiguse vastu, et kaubamärgi oleks võinud tühistada ajal, mil omandati hilisem õigus.

(31) Asjakohane on kehtestada, et kui Euroopa kaubamärgile on taotletud siseriikliku kaubamärgi vanemust ning seejärel on siseriiklikust kaubamärgist loobutud või sellel on lastud aeguda, võib kõnealuse siseriikliku kaubamärgi kehtivuse ikka vaidlustada. Vaidlustamine peaks piirduma olukordadega, mille puhul siseriikliku märgi oleks saanud tunnistada kehtetuks või tühistada ajal, mil märk kõrvaldati registrist.

(32) Järjepidevuse huvides ja selleks, et hõlbustada liidus kaubamärkide kasutamist ärilistel eesmärkidel, tuleks kaubamärkide kui omandiõiguse objektide suhtes kohaldatavad eeskirjad viia kooskõlla eeskirjadega, mis on juba kehtestatud Euroopa kaubamärkidele, ning need peaksid sisaldama eeskirju loovutamise ja üleandmise, litsentsimise, asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetuse menetluste kohta.

(33) Kollektiivkaubamärgid on tõestanud end kasuliku vahendina selliste kaupade või teenuste edendamiseks, millel on teatavad ühtsed omadused. Seepärast on asjakohane kohaldada siseriiklike kollektiivkaubamärkide suhtes eeskirju, mis on sarnased Euroopa kollektiivkaubamärkidele kohaldatavate eeskirjadega.

(34) Selleks et hõlbustada ja parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele.

(35) Õiguskindluse tagamiseks seoses kaubamärgiõiguste ulatusega ning selleks, et hõlbustada kaubamärgikaitse kättesaadavust, tuleks kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste määramisel ja klassifitseerimisel järgida kõigis liikmesriikides samu eeskirju ja see peaks olema ühtlustatud Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid kindlaks määrata taotletava kaubamärgikaitse ulatuse ainult taotluse alusel, peaksid kaubad ja teenused olema määratud piisavalt selgelt ja täpselt. Üldmõistete kasutamist tuleks tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu ja teenuseid.

(36) Tulemusliku kaubamärgikaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks vaidlustamise tõhusa halduskorra, mis võimaldab varasema kaubamärgiõiguste omanikul vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimise. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks halduskorra, mis on sarnane liidu tasandil Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatava korraga, et pakkuda tõhusaid vahendid kaubamärkide tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

(37) Liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid peaksid tegema omavahel ja Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga (edaspidi „amet”) koostööd kõigis kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist, näiteks ühtsete või ühendatud andmebaaside ja portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise eesmärgil. Liikmesriikide bürood ja amet peaksid tegema edasist koostööd oma kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on olulised kaubamärkide kaitsmiseks liidus.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 7

(38) Käesolev direktiiv ei tohiks välistada liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide, näiteks kõlvatut ebaausat konkurentsi, tsiviilvastutust või tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

(39) Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon Ö ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping Õ on siduvad kõigile ühenduse liikmesriikidele jaoks. On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni Ö ja lepingu Õ sätetega täielikus kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist Ö ja lepingust Õ . Vajaduse korral tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 307 Ö 351 Õ teist lõiku.

ò uus

(40) Kohustus võtta käesolev direktiiv üle siseriiklikusse õigusesse peaks piirduma nende sätetega, mille puhul on võrreldes varasema direktiiviga tegu sisulise muudatusega. Kohustus võtta üle sätted, mida ei muudeta, tuleneb varasemast direktiivist.

ê 2008/95/EÜ põhjendus 14

(41) Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 89/104/EMÜ 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega,

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

1. peatükk

Ö Üldsätted Õ

ê 2008/95/EÜ

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii-märgina või sertifitseerimistõendusmärgina või mille registreerimiseks on esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis.

ò uus

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „büroo” – liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi intellektuaalomandi büroo, kes vastutab kaubamärkide registreerimise eest;

b)           „amet” – määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet;

c)           „register” – büroo peetav kaubamärkide register.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

2. peatükk

Ö Kaubamärgiõigus Õ

1. jagu

Ö Tähised, millest kaubamärk võib koosneda Õ

Artikkel 23

Tähised, millest kaubamärk võib koosneda

Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, Ö värvid, Õ või kaupade või nende pakendi kuju Ö või helid Õ , kui

a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.;

ò uus

b) selliseid tähiseid on võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

2. jagu

Ö Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise põhjused Õ

Artikkel 34

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamise Ö absoluutsed Õ põhjused

ê 2008/95/EÜ

1. Järgmisi ei registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks kehtetuks tunnistada:

a)           tähiseid, millest kaubamärk ei saa koosneda;

b)           kaubamärke, mis ei ole teistest eristatavad;

c)           kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

d)           kaubamärke, mis koosnevad ainult märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades;

e)           tähiseid, mis koosnevad ainult:

i)       kujust, mis tuleneb kaupade enda olemusest;

ii)       kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks;

iii)      kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse;

f)            kaubamärke, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega;

g)           kaubamärke, mis võivad oma olemuse tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas;

h)           kaubamärke, mille kasutamiseks puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt.;

ò uus

i)            kaubamärke, mida ei registreerita ega kasutata enam vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse;

j)            kaubamärke, mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kaitse.

2. Lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad:

a) muudes liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati;

b) ainult juhul, kui võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis.

3. Kaubamärki peab olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Liikmesriik võib ka sätestada, et sellist kaubamärki ei registreerita.

ê 2008/95/EÜ

24. Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

a)           selle kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või Ö liidu Õ ühenduse kaubamärgiõigus;

ê 2008/95/EÜ

b)           kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit;

c)           kaubamärk sisaldab Pariisi konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks;.

d)           taotleja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ð uus

35. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata tühiseks kehtetuks vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ð või pärast registreerimise kuupäeva ï ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse.

6. Lisaks sellele võivad Lliikmesriigid võivad näha ette, et seda sätet Ö lõiget 5 Õ kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast ð ja enne ï registreerimiskuupäeva.

4. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1, 2 ja 3 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või tühiseks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

Artikkel 45

Kaubamärgi registreerimisest keeldumise või selle tühiseks kehtetuks tunnistamise täiendavad Ö suhtelised Õ põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu sattumisega

ê 2008/95/EÜ

1. Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks kehtetuks tunnistada, kui:

              a) see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk;

              b) identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga.

2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „varasem kaubamärk” järgmist:

              a) järgmised kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkidega seotud prioriteete:

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

         i) Ö Euroopa Õ ühenduse kaubamärgid;

ê 2008/95/EÜ

         ii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos;

         iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

              b) Ö Euroopa Õ ühenduse kaubamärgid, millel on nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta[25] 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul, kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda;

ê 2008/95/EÜ

              c) punktides a ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende registreerimist;

              d) kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

ê 2008/95/EÜ

ð uus

3. Kaubamärki ei registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks kehtetuks tunnistada, kui:

a)           see on identne või sarnane varasema ühenduse kaubamärgiga ð , sõltumata sellest, kas ï lõike 2 tähenduses ja kui selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ð on identsed, sarnased või ï ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem ühenduse kaubamärk, juhul kui varasem ühenduse kaubamärk on omandanud ühenduses ð liikmesriigis, või Euroopa kaubamärgi puhul liidus,ï maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema ühenduse kaubamärgi eristatavust või mainet.;

ò uus

b)           kaubamärgi omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada;

c)           kaubamärgi võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja taotluse esitaja tegutses pahauskselt;

d)           kaubamärki ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse.

ê 2008/95/EÜ

4. Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd:

ê 2008/95/EÜ

a)           kaubamärk on identne või sarnane varasema siseriikliku kaubamärgiga lõike 2 tähenduses ja kui see selle registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul kui varasem kaubamärk on omandanud asjaomases liikmesriigis maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet;

ba)         õigused registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine;

cb)         kaubamärgi kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva lõike punktis ba osutatud õigus, milleks on eelkõige:

i)       õigus nimele;

ii)       õigus isikuportreele;

iii)      autoriõigus;

iv)      tööstusomandiõigus;.

d)           kaubamärk on identne või sarnane varasema kollektiivkaubamärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes maksimaalselt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist;

e)           kaubamärk on identne või sarnane varasema garantiimärgi või tõendusmärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes liikmesriigi määratud pikkusega ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist;

f)            kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on registreeritud identsete või sarnaste kaupade või toodete jaoks ja millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes pikendamatajätmise tõttu maksimaalselt kahe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist, välja arvatud juhul, kui varasema kaubamärgi omanik andis oma nõusoleku hilisema kaubamärgi registreerimiseks või ei kasutanud oma kaubamärki;

g)           kaubamärgi võib ajada segi kaubamärgiga, mida juba kasutati välisriigis taotluse esitamise kuupäeval ja mida seal endiselt kasutatakse, kui taotluse esitaja tegutses taotluse esitamise kuupäeval pahauskselt.

5. Liikmesriik võib lubada, et asjakohaste tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki tühiseks kehtetuks tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema kaubamärgi registreerimisega nõus.

6. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või tühiseks kehtetuks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 146

Kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamise või lõppenuks tunnistamise tühistamise kindlakstegemine tagantjärele

Kui varasemast Ö siseriiklikust Õ kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse Ö Euroopa Õ ühenduse kaubamärgile, võib varasema Ö siseriikliku Õ kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamise või selle omaniku õiguste kehtetuks tunnistamise tühistamise teha kindlaks tagantjärele ð , tingimusel et kehtetuks tunnistamine või õiguste tühistamine oleks võinud toimuda ka ajal, mil kaubamärgist loobuti või sel lasti aeguda. Sellisel juhul lõpeb vanemuse mõjujõud ï.

Artikkel 7

ÖKaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega Õ

ÖKui kaubamärgi registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid. Õ.

ò uus

Artikkel 8

Varasema kaubamärgi eristatavuse või maine puudumine, mis takistab registreeritud kaubamärgi kehtetuks tunnistamist

Registreeritud kaubamärki ei tunnistata kehtetuks varasema kaubamärgi alusel järgmistel juhtudel:

a)           kui varasem kaubamärk, mida võib kehtetuks tunnistada vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele b, c või d ei olnud omandanud vastavalt artikli 4 lõikele 5 eristatavust registreeritud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks;

b)           kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 1 punktil b ning varasem kaubamärk ei olnud omandanud piisavat eristatavust, et toetada otsust segiajamise tõenäosuse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval;

c)           kui kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel 3 ning varasemal kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 tähenduses registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 9

Nõustumisest tulenevad Ö kehtetuks tunnistamise välistamine Õ piirangud

1. Kui artikli 45 lõigetke 2 ð ja 3 ï tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei ole tal enam õigust varasema kaubamärgi põhjal taotleda hilisema kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi registreerimist ei taotletud pahauskselt.

2. Iga liikmesriik võib kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud varasema kaubamärgi omaniku või artikli 45 lõike 4 punktis ab või bc osutatud Ö mis tahes Õ muu varasema õiguse omaniku suhtes.

ê 2008/95/EÜ

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. jagu

Ö Antavad õigused ja piirangud Õ

Artikkel 510

Kaubamärgiga antavad õigused

1. Registreeritud kaubamärk Ö Kaubamärgi registreerimine Õ annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse.

Ö 2. Ilma et see piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud kaubamärgi Õ Oomanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata Ö mis tahes tähist seoses kaupade või teenustega, kui Õ :

a)           kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid Ö on identne kaubamärgiga ja seda kasutatakse Õ kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ð ja kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste päritolu ï;

b)           kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu Ö on identne või sarnane Õ kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud Ö seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste Õ kaupade või teenustega Ö , mille jaoks on kaubamärk registreeritud, kui Õ esineb risk, et üldsus võib need omavahel segi ajada; esineb risk, et see võib tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.

2. c)       Lisaks sellele võib iga liikmesriik sätestada, et omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist, mis on identne või sarnane kaubamärgiga, Ö sõltumata sellest, kas seda kasutatakse Õ mis on välja antud kaupade või teenuste jaoks, mis ð on identsed, sarnased või ï ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune kaubamärk on registreeritud, Ö juhul kui kaubamärgil on liikmesriigis maine Õ ja juhul kui selle tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi eristatavust või mainet.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

3. Lõikegete 1 ja 2 alusel võib Ö eelkõige Õ muu hulgas keelata järgmised toimingud:

ê 2008/95/EÜ

a)           tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b)           kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

c)           kaupade importimine ja eksportimine kõnealuse tähise all;

ò uus

d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana;

ê 2008/95/EÜ

de)         tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamides.;

ò uus

f)            tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.

4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3 punkti c kohaselt kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil.

5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist.

ê 2008/95/EÜ

46. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike 21 punktis b või c lõikes 2 osutatud tingimustel keelata enne kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele.

57. Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kuni 4 kohaldamine ei mõjuta ühegi liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt ebaõiglaselt ära või kahjustaks kaubamärgi eristatavust või mainet.

ò uus

Artikkel 11

Omaniku õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel

Kui on tõenäoline, et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud, kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud kasutamise korral rikutakse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi, on omanikul õigus keelata järgmine:

a)           kaubamärgiga identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele, pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda;

b)           kujunduse, pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine, turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või eksportimine.

Artikkel 12

Kaubamärkide esitamine sõnaraamatutes

Kui kaubamärgi esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab mulje, et tegemist on sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja kaubamärgi omaniku taotlusel, et hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 13

Agendi või esindaja nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld

1. Kui kaubamärk on registreeritud asjaomase kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus ühele järgmisest:

a)           vaidlustada oma kaubamärgi kasutamine oma agendi või esindaja poolt;

b)           nõuda, et agent või esindaja loovutab kaubamärgi tema kasuks.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada.

ê 2008/95/EÜ

Artikkel 614

Kaubamärgi mõju piirangud

1. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus:

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ð uus

              a) oma Ö isiklikku Õ nime ja aadressi;

              b) ð märke või ï tähiseid, ð mis ei ole eristatavad või ï mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi;

              c) kaubamärki ð kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul ï , kui see Ö kaubamärgi kasutamine Õ on vajalik kauba või teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga puhul;.

kui kõnealune isik Ö Esimest lõiget kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik Õ kasutab neid Ö seda Õ kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga.

ò uus

2. Kolmas isik ei järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel:

a)           kolmas isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe;

b)           kolmas isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa kaubamärgi eristusvõimet või mainet.

ê 2008/95/EÜ

23. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse.

Artikkel 715

Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

1. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse Ö liidu Õ turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

ê 2008/95/EÜ

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslikpärane põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1016

Kaubamärgi kasutamine

1. Kui omanik ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva direktiiviga Ö artiklis 17, artikli 19 lõikes 1, artikli 46 lõikes 1 ja artikli 48 lõigetes 3 ja 4 Õ ette nähtud Ö piiranguid ja sanktsioone Õ karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused.

ò uus

2. Kui liikmesriik on ette näinud registreerimisele järgneva vaidlustamismenetluse, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärki ei saanud enam vaidlustada või juhul, kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, siis alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

3. Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärgi registreerimise taotlust ei saa enam tagasi lükata või vaidlustada. Kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud, arvutatakse aega alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus muutus lõplikuks.

ê 2008/95/EÜ

4. Esimese lõigu Lõike 1 tähenduses käsitatakse kasutamisena ka järgmist:

ê 2008/95/EÜ

ð uus

a)           kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi eristatavust ð sõltumata sellest, kas kaubamärk kasutatud kujul on ka registreeritud omaniku nimel või ei ï ;

b)           kaubamärgi kinnitamine kandmine kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi eesmärgil.

25. Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks omaniku poolt.

3. Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva asjaomases liikmesriigis:

              a) kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud sätetega on kehtestatud karistused kaubamärgi kasutamatajätmisele katkematu ajavahemiku jooksul, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta pikkune ajavahemik algas samal ajal kui mis tahes muu kasutamatajätmise ajavahemik, mis on selleks kuupäevaks juba alanud;

              b) kui enne kõnealust kuupäeva ei kehtinud sätted kasutamise kohta, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta pikkuseid ajavahemikke hakatakse arvestama hiljemalt kõnealusest kuupäevast.

ò uus

Artikkel 17

Kasutamatajätmine kui kaitse rikkumismenetluses

Kaubamärgi omanikul on õigus keelata tähise kasutamine ainult ulatuses, mil määral tema õigusi ei saa artikli 19 kohaselt tühistada ajal, mil esitatakse rikkumismenetluse hagi.

Artikkel 18

Hiljem registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses

1. Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 48 lõikele 3.

2. Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud Euroopa kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõigetele 3 ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 või artikli 57 lõikele 2.

3. Kui kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata varasema kaubamärgi kasutamist, isegi kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu.

ê 2008/95/EÜ

Artikkel 11

Karistused kaubamärgi kasutamatajätmise eest kohtu- või haldusmenetluses

1. Kaubamärki ei saa tunnistada tühiseks põhjusel, et olemas on varasem sellega vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt asjaoludest kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud kasutamise tingimustele.

2. Iga liikmesriik võib ette näha sätted, mille kohaselt ei või kaubamärgi registreerimisest keelduda põhjusel, et olemas on varasem sellega vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt asjaoludest kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud kasutamise tingimustele.

3. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kui esitatakse vastuhagi lõppenuks tunnistamise kohta, võib iga liikmesriik sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi võiks lõppenuks tunnistada vastavalt artikli 12 lõikele 1.

4. Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse seda lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

4. jagu

Ö kaubamärgiõiguste tühistamine Õ

Artikkel 1219

Ö Tegeliku kasutamise puudumine Õ Lõppenuks tunnistamise tühistamise põhjusedna

ê 2008/95/EÜ

1. Kaubamärgi võib lõppenuks tunnistada tühistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

2. Keegi ei tohi siiski taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist lõppenuks tunnistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku perioodi lõpu ja lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamise vahelisel ajal.

ê 2008/95/EÜ

3. Kui kasutaminse algaus või jätkusmine algas kolm kuud enne lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamist, kuid kõige varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku perioodi lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamise võimalusest.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

Artikkel 20

Ö Üldnimeks või eksitavaks tähiseks muutumine tühistamise põhjusena Õ

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist võib Kkaubamärgi võib tühistada lõppenuks tunnistada juhul, kui pärast selle registreerimise kuupäeva:

ê 2008/95/EÜ

a)           on kaubamärk omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks, mille jaoks ta on registreeritud;

b)           on kaubamärki selle omaniku poolt või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

Artikkel 1321

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi lõppenuks tunnistamise tühistamise või tühiseks tunnistamise põhjused, mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega

Kui kaubamärgi andmisest keeldumise või lõppenuks tunnistamise tühistamise või tühiseks tunnistamise põhjused on olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine tühistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu või teenuseid.

ò uus

5. jagu

Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid

Artikkel 22

Registreeritud kaubamärkide üleandmine

1. Kaubamärgi võib lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõne kauba või teenuse või kõigi kaupade või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kogu ettevõtte üleandmisega kaasneb ka kaubamärgi üleandmine, kui ei ole vastupidist kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine.

4. Ühe poole taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse.

5. Kuni üleandmist ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes.

6. Kui bürooga suhtlemisel tuleb järgida tähtaegu, võib õigusjärglane esitada vastavad teatised büroole pärast seda, kui registreerimistaotlus on büroole laekunud.

Artikkel 23

Asjaõigus

1. Kaubamärki võib ettevõttest sõltumatult seada pandiks ning see võib olla asjaõiguse esemeks.

2. Ühe osapoole taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 24

Sundtäitmine

1. Kaubamärgi suhtes võib kohaldada sundtäitmist.

2. Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 25

Maksejõuetusmenetlus

Kui kaubamärk on seotud maksejõuetusmenetlusega, tehakse pädeva asutuse taotluse alusel registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see.

ê 2008/95/EÜ

Artikkel 826

Litsentsimine

1. Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.

2. Kaubamärgi omanik võib kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsisaaja suhtes, kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses:

              a) selle kestusega;

              b) kaubamärgi registreeritud kasutusviisiga;

              c) litsentsi objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega;

              d) territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või

              e) litsentsiaadi litsentsisaaja valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga.

ò uus

3. Ilma et see mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsisaaja algatada menetluse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud.

4. Litsentsisaajal on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus kaubamärgi omaniku esitatud hagiga.

5. Ühe osapoole taotluse alusel märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses kaubamärgiga registrisse ja avaldatakse.

Artikkel 27

Kaubamärgi taotlus omandiõiguse objektina

Kaubamärgi taotluste suhtes kohaldatakse artikleid 22–26.

6. jagu

Garantiimärgid, sertifitseerimismärgid ja kollektiivkaubamärgid

Artikkel 28

Mõisted

Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „garantii- või sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega, sertifitseerimata kaupadest ja teenustest;

2) „kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1529

Erisätted kollektiivkaubamärkide, gGarantiimärgidkide ja sertifitseerimismärgid tõendusmärkide kohta

Ö 1. Liikmesriigid võivad sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide registreerimise. Õ

12. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, võivad Lliikmesriigid, kelle õigusaktidega on lubatud kollektiivkaubamärkide, garantiimärkide ja tõendusmärkide registreerimine, Ö võivad Õ sätestada, et selliseid märke Ö garantii- ja sertifitseerimismärke Õ ei registreerita, või et nende omanike õigused tunnistatakse lõppenuks tühistatakse või need tunnistatakse tühisteks kehtetuks põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3 Ö , 19 Õ ja 12 20, kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab.

23. Erandina artikli 3 lõike 1 punktist c võivad liikmesriigid näha ette sätted, mille kohaselt Ö Garantii- või sertifitseerimismärk, mis koosneb Õ märkidestgid või tähistested, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, võivad olla kollektiivkaubamärgid, garantiimärgid või tõendusmärgid. Selline märk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käiguses, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga;. eEelkõige ei tohi sellise tähise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

Artikkel 30

Ö Kollektiivkaubamärgid Õ

ò uus

1. Liikmesriigid sätestavad kollektiivkaubamärkide registreerimise.

2. Kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate ja kaubastajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid või sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks, ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

3. Erandina artikli 4 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla kollektiivkaubamärgid.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

ÖKollektiivkaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandusestegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime. Õ

ò uus

Artikkel 31

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad

1. Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab selle kasutamist reguleerivad eeskirjad.

2. Kasutamist reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kaubamärgi kasutamise tingimused, sealhulgas sanktsioonid. Artikli 30 lõikes 3 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

Artikkel 32

Taotluse tagasilükkamine

1. Lisaks kaubamärgi taotluse artiklites 4 ja 5 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artikli 28 lõike 2, artikli 30 või 31 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega.

2. Kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks.

3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded.

Artikkel 33

Kollektiivkaubamärkide kasutamine

Artiklis 16 sätestatud nõuded peavad olema täidetud, kui kollektiivkaubamärki tegelikult kasutab vastavalt artiklile 16 mis tahes isik, kellel on luba seda kasutada.

Artikkel 34

Kollektiivkaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine

1. Kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama büroole kõik kasutamist reguleerivad eeskirjad, mida on muudetud.

2. Muudatust nimetatakse registris, välja arvatud juhul, kui muudetud eeskirjad ei vasta artikli 31 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 32 osutatud tagasilükkamise põhjustest.

3. Artikli 42 lõiget 2 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes.

4. Käesoleva määruse kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta.

Artikkel 35

Isikud, kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi

1. Artikli 26 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mis tahes isiku suhtes, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki.

2. Kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel, kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata kasutamise tagajärjel.

Artikkel 36

Tühistamise täiendavad põhjused

Lisaks artiklite 19 ja 20 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse kollektiivkaubamärgi omaniku õigused büroole esitatud taotluse või rikkumisemenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:

a)           omanik ei võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris nimetatud;

b)           luba omavad isikud on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust artikli 32 lõikes 2 osutatud viisil;

c)           kaubamärgi kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus artikli 34 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga ette nähtud nõudeid.

Artikkel 37

Täiendavad kehtetuks tunnistamise põhjused

Lisaks artiklites 4 ja 5 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele tunnistatakse artikli 32 sätete vastaselt registreeritud kollektiivkaubamärk kehtetuks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab artikliga 32 ette nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega.

3. peatükk

Menetlused

1. jagu

Taotluse esitamine ja registreerimine

Artikkel 38

Taotlusele esitatavad tingimused

1. Kaubamärgi registreerimise taotlus sisaldab järgmist:

a)           kaubamärgi registreerimise avaldus;

b)           andmed taotleja identifitseerimiseks;

c)           loetelu kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse;

d)           kaubamärgi reproduktsioon.

2. Kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral lõiv ühe või mitme klassi kohta.

Artikkel 39

Taotluse esitamise kuupäev

1. Kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab büroole dokumendid artiklis 38 sätestatud teabega.

2. Liikmesriigid võivad lisaks sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub põhitaotluse või registreerimise lõivu tasumisest.

Artikkel 40

Kaupade ja teenuste määramine ja klassifitseerimine

1. Kaubad ja teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”).

2. Taotluse esitaja identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte Nizza klassifikatsiooni klassi. 3. Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele.

4. Büroo lükkab taotluse tagasi seoses ebaselgete või ebatäpsete mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat sõnastust büroo poolt selleks kehtestatud tähtajaks. Selguse ja õiguskindluse eesmärgil peavad omavahel koostööd tegevad bürood koostama nimekirja, mis kajastab nende vastavaid haldustavasid seoses kaupade ja teenuste klassifitseerimisega.

5. Üldmõistete, sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade või teenustega, mida ei saa nii mõista.

6. Kui taotleja taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad ja teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja rühmad esitatakse klasside järjekorras.

7. Kaupade ja teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse.

Artikkel 41

Ametiülesannete korras läbivaatamine

Bürood vaatavad oma ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud keeldumise absoluutsed põhjused.

Artikkel 42

Kolmandate isikute vastuväited

1. Enne kaubamärgi registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse, millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes.

2. Lisaks lõikes 1 osutatud põhjustele võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid konkreetsetel põhjustel, mille alusel tuleks kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artikli 32 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Artikkel 43

Taotluste ja registreeringute jagamine

Taotleja või omanik võib büroole taotluse esitamisel jagada kaubamärgitaotluse või registreeringu üheks või enamaks eraldiseisvaks taotluseks või registreeringuks.

Artikkel 44

Lõivud

Kaubamärgi registreerimise ja pikendamisega kaasneb täiendav lõiv kaupade ja teenuste iga klassi eest peale esimese klassi.

2. jagu

Vaidlustamise, tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord

Artikkel 45

Vaidlustamiskord

1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel.

2. Lõikes 1 osutatud halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause.

3. Osapooltele antakse vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks.

Artikkel 46

Kasutamatajätmine kui kaitse vaidlustamismenetluses

1. Haldusliku vaidlustamisemenetluse puhul, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab taotleja taotluse korral varasema kaubamärgi omanik, kes on esitanud vastulause, esitama tõendid, et varasemat kaubamärki on tegelikult artikli 16 kohaselt kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. Selliste tõendite puudumise korral lükatakse vastulause tagasi.

2. Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda lõikes 1 sätestatud vastulause läbivaatamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste puhul.

3.. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 47

Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord

1. Liikmesriigid kehtestavad oma büroodele halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise jaoks.

2. Tühistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tuleb tühistada artiklites 19 ja 20 sätestatud põhjustel.

3. Kehtetuks tunnistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tunnistatakse kehtetuks vähemalt ühel järgmistest põhjustest:

a) kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest see ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele;

b) kaubamärki ei oleks tulnud registreerida, sest oli olemas varasem õigus artikli 5 lõigete 2 ja 3 tähenduses.

4. Halduskorraga nähakse ette, et vähemalt järgmised isikud saavad esitada tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse:

a) lõike 2 ja lõike 3 punkti a korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks;

b) lõike 3 punkti b korral artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanik.

Artikkel 48

Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine

1. Haldusmenetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused, tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult kasutusele võtta.

2. Kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab varasema kaubamärgi omanik lisaks lõikes 1 nõutud tõendile esitama tõendi, et kaubamärki on tegelikult kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud tõendite puudumisel tuleb varasema kaubamärgi alusel kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi lükata.

4. Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vastavalt artiklile 16 vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamisel registreerituna ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste jaoks.

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa kaubamärk. Sellisel juhul määratakse Euroopa kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artiklile 15.

Artikkel 49

Tühistamise ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed

1. Tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole registreeritud kaubamärgil käesolevas direktiivis sätestatud toime, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud. Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes üks tühistamise põhjustest.

2. Loetakse, et registreeritud kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva direktiivi kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. jagu

Registreerimise kehtivus ja pikendamine

Artikkel 50

Registreerimise kehtivus

1. Kaubamärk registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast.

2. Registreerimist võib pikendada artikli 51 kohaselt kümne aasta kaupa.

Artikkel 51

Pikendamine

1. Kaubamärgi registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt volitatud mis tahes isiku taotlusel, tingimusel et pikendamise lõivud on tasutud.

2. Büroo teatab registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele, kellel on seoses kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui sellist teavet ei edastata, ei vastuta büroo selle eest.

3. Pikendamistaotlus esitatakse ja pikendamise lõivud tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Selle tegematajätmise korral võib taotluse esitada täiendava kuuekuulise perioodi jooksul pärast esimeses lauses osutatud päeva. Pikendamise lõiv ja täiendav lõiv tuleb tasuda kõneluse täiendava perioodi jooksul.

4. Kui taotlus esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osade kaupade või teenustega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste puhul.

5. Pikendamine jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu. Pikendamine registreeritakse ja avaldatakse.

4. peatükk

Halduskoostöö

Artikkel 52

Koostöö kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkonnas

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel ühtseid tulemusi.

Artikkel 53

Koostöö muudes valdkondades

Liikmesriigid tagavad, et bürood teevad ametiga koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades, välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide kaitsmisega liidus.

5. peatükk

Lõppsätted

ê

Artikkel 54

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 2–6, 8–14, 16, 17, 18, 22–28 ja 30–53 täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

Artikkel 16

Edastamine

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 1755

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv Ö 2008/95/EÜ Õ 89/104/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas nimetatud otsusega, tunnistatakse kehtetuks Ö alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva] Õ , ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega.

ê 2008/95/EÜ

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 1856

Jõustumine

ê 2008/95/EÜ

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê

Artikleid 1, 7, 15, 19, 20, 21 ja 54–57 kohaldatakse alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].”

ê 2008/95/EÜ

Artikkel 1957

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

I LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 17)

Nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ || (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1).

Nõukogu otsus 92/10/EMÜ || (EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35).

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 17)

Direktiiv || Ülevõtmise tähtpäev

89/104/EMÜ || 31. detsember 1992

ê 2008/95/EÜ (kohandatud)

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 89/104/EMÜ || Käesolev direktiiv

Artikkel 1 || Artikkel 1

Artikkel 2 || Artikkel 2

Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d || Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d

Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause || Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause

Artikli 3 lõike 1 punkti e esimene taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt i

Artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt ii

Artikli 3 lõike 1 punkti e kolmas taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt iii

Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h || Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h

Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4 || Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4

Artikkel 4 || Artikkel 4

Artikkel 5 || Artikkel 5

Artikkel 6 || Artikkel 6

Artikkel 7 || Artikkel 7

Artikkel 8 || Artikkel 8

Artikkel 9 || Artikkel 9

Artikli 10 lõige 1 || Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

Artikli 10 lõige 2 || Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 10 lõige 3 || Artikli 10 lõige 2

Artikli 10 lõige 4 || Artikli 10 lõige 3

Artikkel 11 || Artikkel 11

Artikli 12 lõike 1 esimene lauseosa || Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lauseosa || Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõike 1 kolmas lauseosa || Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 12 lõige 2 || Artikli 12 lõige 2

Artikkel 13 || Artikkel 13

Artikkel 14 || Artikkel 14

Artikkel 15 || Artikkel 15

Artikli 16 lõiked 1 ja 2 || —

Artikli 16 lõige 3 || Artikkel 16

— || Artikkel 17

— || Artikkel 18

Artikkel 17 || Artikkel 19

— || I lisa

— || II lisa

é

LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2008/95/EÜ || Käesolev direktiiv

Artikkel 1 || Artikkel 1

--- || Artikkel 2

Artikkel 2 || Artikkel 3

Artikli 3 lõike 1 punktid a–h || Artikli 4 lõike 1 punktid a–h

--- || Artikli 4 lõike 1 punktid i ja j

--- || Artikli 4 lõige 2 ja lõike 3 esimene lause

Artikli 3 lõike 2 punktid a–c || Artikli 4 lõike 4 punktid a–c

Artikli 3 lõike 2 punkt d Artikli 3 lõike 3 esimene lause Artikli 3 lõike 3 teine lause Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 4 lõige 3 ja lõike 4 punkt a --- Artikli 4 lõike 4 punkt g --- Artikli 4 lõike 4 punktid b ja c Artikli 4 lõike 4 punktid d–f Artikli 4 lõiked 5 ja 6 --- Artikli 5 lõike 1 esimene sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 1 teine sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 1 punktid a ja b Artikli 5 lõige 2 Artikli 5 lõike 3 punktid a–c --- Artikli 5 lõike 3 punkt d --- --- Artikli 5 lõiked 4 ja 5 --- --- --- Artikli 6 lõike 1 punktid a–c --- Artikli 6 lõige 2 Artikkel 7 Artikli 8 lõiked 1 ja 2 --- Artikkel 9 Artikli 10 lõike 1 esimene lõik --- Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 10 lõige 2 Artikli 10 lõige 3 Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõige 3 Artikli 11 lõige 4 --- Artikli 12 lõike 1 esimene lõik Artikli 12 lõike 1 teine lõik Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik Artikli 12 lõige 2 Artikkel 13 Artikkel 14 --- --- --- Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 --- Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 18 Artikkel 19 || Artikli 4 lõike 3 teine lause Artikli 4 lõige 5 Artikli 4 lõige 6 Artikli 5 lõiked 1 ja 2 Artikli 5 lõike 3 punkt a Artikli 5 lõike 3 punkt b Artikli 5 lõike 3 punkt c Artikli 5 lõike 3 punkt d Artikli 5 lõike 4 punktid a ja b --- Artikli 5 lõiked 5 ja 6 Artikkel 8 Artikli 10 lõige 1 Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav lause Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b Artikli 10 lõige 2 Artikli 10 lõike 3 punktid a–c Artikli 10 lõike 3 punkt d Artikli 10 lõike 3 punkt e Artikli 10 lõike 3 punkt f Artikli 10 lõiked 4 ja 5 Artikli 10 lõiked 6 ja 7 Artikkel 11 Artikkel 12 Artikkel 13 Artikli 14 lõike 1 punktid a–c Artikli 14 lõige 2 Artikli 14 lõige 3 Artikkel 15 Artikli 26 lõiked 1 ja 2 Artikli 26 lõiked 3–5 Artikkel 9 Artikli 16 lõige 1 Artikli 16 lõiked 2 ja 3 Artikli 10 lõige 4 Artikli 10 lõige 5 --- Artikli 48 lõiked 1–3 Artikli 46 lõige 1 Artikkel 17 Artikkel 17, artikli 46 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4 Artikkel 18 Artikli 19 lõige 1 Artikli 19 lõige 2 Artikli 19 lõige 3 Artikkel 20 Artikkel 7 ja artikkel 21 Artikkel 6 Artiklid 22–25 Artikkel 27 Artikkel 28 Artikli 29 lõiked 1 ja 2 Artikli 29 lõige 3 Artikkel 30 kuni artikli 54 lõige 1 Artikli 54 lõige 2 Artikkel 55 Artikkel 56 Artikkel 57

_____________

[1]               Konkurentsivõime nõukogu järeldused, 21. ja 22. mai 2007, nõukogu dokument 9427/07.

[2]               Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2008) 394 (lõplik), 26. juuni 2008.

[3]               KOM(2008) 465 (lõplik), 6. juuli 2008.

[4]               KOM(2010) 546 (lõplik), 6. oktoober 2010.

[5]               Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja teenused, KOM(2011) 287 (lõplik), 24. mai 2011.

[6]               Vt lõplik Max Plancki Instituudi uuring, sealhulgas lisad, aadressil http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/tm/index_en.htm.

[7]               Konkurentsivõime nõukogu järeldused, 25. mai 2010, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase läbivaatamise kohta.

[8]               EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213.

[9]               Kohtujuristi Jääskinen arvamus kohtuasjas C-323/09, Interflora, punkt 9.                .

[10]             11. septembri 2007. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-17/06, Céline, ECR I-07041.

[11]             ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

[12]             1. detsembri 2011. aasta kohtuotsus, kohtuasjad C-446/09 Philips ja C-495/09 Nokia.

[13]             Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni ühisavaldus, mis on kantud nõukogu istungi protokolli esimese nõukogu direktiivi (millega ühtlustatakse liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte) vastuvõtmisel 21. detsembril 1988.

[14]             Eelkõige määrus (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustooted), ELT L 93, 31.3.2008, lk 12; määrus (EÜ) nr 479/2008 (veinid), ELT L 148, 6.6.2008, lk 1; ja määrus (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjoogid), ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

[15]             19. juuni 2012. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-307/10, „IP Translator”.

[16]               ELT C […], […], lk. […].

[17]               EÜLT L 40 299, 11.2.1989 8.11.2008, lk 1 25.

[18]               Vt I lisa A osa.

[19]               ELT L 78, 24.3.2009, lk 1.

[20]               KOM (2008) 465.

[21]               ELT C 140, 29.5.2010, lk 22.

[22]               KOM (2011) 287.

[23]               EÜT L 336, 23.12.1994, lk 213.

[24]               ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

[25]             EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.