52013DC0191

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimine Kaubanduse kaitsevahendite kohandamine Euroopa majanduse praeguste vajadustega

1.           SISSEJUHATUS

1.1.        Moderniseerimise vajadus

Euroopa Liit on maailma kaubanduses juhtival kohal ning saab suurel määral kasu nii vabakaubandusest kui ka avatud turgudest kogu maailmas. Kuid mõnel juhul võivad teatavate kaubanduspartnerite ja kolmandate riikide eksportijate ebaausad kaubandustavad kahjustada ELis tegutsevaid tootmisharusid. Seepärast on kaubanduse kaitsevahenditel oluline koht ELi laiemas kaubanduspoliitikas. Need on sageli ainus vahend, millega ettevõtted saavad reageerida ebaõiglastele võtetele rahvusvahelises kaubanduses. Samas võib kaubanduse kaitsevahendite kohaldamine mõjutada kasutajaid ja tarbijaid. EL kohaldab selliste 1995. aastal kehtestatud kaitsevahendite haldamisel väga rangeid standardeid, mis on sageli rangemad kui need, mida näeb ette Maailma Kaubandusorganisatsioon või mida kohaldavad paljud teised kasutajad.

Majanduskeskkond muutub siiski pidevalt ning nende muutuste tõttu tuleb aeg-ajalt kaaluda kaubanduse kaitsevahendite kohandamise vajadust.

ELi kaubanduse kaitsevahendite eeskirjad on rohkem kui 15 aasta jooksul püsinud põhimõtteliselt muutumatutena. Viimati vaadati ELi kaubanduse kaitsevahendid põhjalikult läbi 1995. aastal, et rakendada mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru järeldusi. Pärast seda on vastu võetud ainult üks oluline õiguslik muudatus: 2004 aastal muudeti nõukogus otsuste tegemise korda (lihthäälteenamusega lükatakse komisjoni ettepanekud tagasi varasema lihthäälteenamusega poolt hääletamise asemel).

2006/2007. aastal alustati nn rohelise raamatuga ümberkorraldusi, mille käigus ilmnes, et arvamused selle teema suhtes on äärmiselt lahknevad. Seepärast teatas kaubandusvolinik De Gucht Euroopa Parlamendi rahvusvahelise kaubanduse komisjoni kuulamisel 2010. aasta jaanuaris, et kaubanduse kaitsevahendid tuleks pärast WTO egiidi all peetavate Doha kaubandusläbirääkimiste lõppemist läbi vaadata. Nimetatud kõnelused on nüüdseks seiskunud.

Seda arvesse võttes on komisjon otsustanud ELi kaubanduse kaitsevahendite toimimise uuesti läbi vaadata ning vahendeid ajakohastada, pidades samas silmas, et WTO mitmepoolne raamistik lähitulevikus ei muutu. Käesolevas teatises esitab komisjon ettepanekud ja muudatused kaitsevahendite moderniseerimiseks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu eesmärgiga aidata kaasa vaba ja ausa kaubanduse arendamisele (Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõige 5).

Esitatud paketi juhtpõhimõtteks on ELi kaubanduse kaitsevahendite täiustamine pragmaatilisel ja tasakaalustatud viisil, millest oleks kasu kõigil sidusrühmadel. Tootjate, importijate ja kasutajate käsutuses – olgu nad suurettevõtted või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – peaksid olema tänapäeva nõuetele vastavad kasutajasõbralikud ja tõhusad vahendid, mida kasutada juhul, kui nad seisavad silmitsi ebaausate kaubandusvõtetega või kui kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmed. Komisjon on teinud kindlaks kuus põhivaldkonda, kus kehtivaid eeskirju tuleks kohandada, et võtta arvesse majanduskeskkonna muutusi.

Ettepanekutes võetakse arvesse 3. aprillist kuni 3. juulini 2012 peetud kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimise teemalise avaliku arutelu tulemusi,[1] komisjoni laiaulatuslikku kogemust nende vahendite igapäevasel haldamisel ning 2012. aasta märtsis avaldatud sõltumatut hindamisuuringut[2].

1.2.        Õigusraamistik

Euroopa Liidu kaubanduskaitse süsteem põhineb WTO eeskirjadel, mis võimaldavad WTO liikmetel korrigeerida eksportivate riikide ebaõiglasi kaubandusvõtteid ja taastada võrdsed konkurentsitingimused. Dumpinguvastased meetmed on (subsiidiumivastaste ja kaitsemeetmete kõrval) kõige sagedamini kasutatav vahend kaubanduse kaitsmiseks. Need on suunatud mõnest ELi mittekuuluvast riigist pärit toote impordi vastu, kui sellist toodet müüakse normaalväärtusest[3] odavama hinnaga ja kui see kahjustab ELi tootmisharu. Subsiidiumivastaseid meetmeid kasutatakse subsideeritud[4] impordi puhul.

Sellistel juhtudel võib ELi tootmisharu esitada Euroopa Komisjonile kaebuse koos tõenditega ebaõiglase tegevuse ja põhjustatud kahju kohta. Kui kaebus sisaldab piisavalt tõendeid, siis algatatakse uurimine, mis dumpingu puhul kestab ligikaudu 15 kuud (subsiidiumide puhul 13 kuud) ning milles kutsutakse osalema kõiki huvitatud isikuid (liidu tootjad, eksportijad, importijad, toote kasutajad ja tarbijaorganisatsioonid). Kui kaebuse esitaja väited leiavad uurimise tulemusena kinnitust, kehtestatakse dumpingu- või subsiidiumivastane tollimaks. Meetmed kehtestatakse tavaliselt 5 aastaks, kuid neid võib selle ajavahemiku jooksul läbi vaadata ja vajaduse korral uuendada.

Kolmas kaubanduse kaitsevahend on kaitsemeede. Seda käesolevas algatuses ei käsitleta, eelkõige seetõttu, et EL on seda väga harva kasutanud.

ELi süsteemi elemendid, mis on WTO nõuetest rangemad, eelkõige väiksema tollimaksu reegel ja ELi huvide analüüs, tagavad nende vahendite kohaldamise proportsionaalsel ja tasakaalustatud moel. Käesoleva algatuse eesmärk on eespool nimetatud ranged standardid säilitada, kuid samas neid vastavalt vajadusele kohandada ja parandada.

Paljud sidusrühmad on soovinud, et komisjon lühendaks dumpingu- ja subsiidiumivastaseid uurimisi. Komisjon püüab vähendada ajutisi meetmeid käsitlevate otsuste tegemise aega dumpingu- ja subsiidiumivastastes menetlustes kahe kuu võrra.

2.           ETTEPANEKUD

Teatise selles osas kirjeldatakse komisjoni ettepanekuid ELi kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimiseks. Iga ettepaneku puhul täpsustatakse, kas õigusakte on vaja muuta või mitte. Märkimisväärne osa ettepanekutest eeldab dumpinguvastase algmääruse ja subsiidiumivastase algmääruse muutmist[5]. Õigusaktide kavandatud muudatused esitatakse üksikasjalikult määruse ettepanekus, mille komisjon esitab nõukogule ja parlamendile vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetluse alusel. Ettepanekud sisaldavad ühtlasi suuniste kavandit, milles käsitletakse ELi kaubanduse kaitsevahendite nelja olulist elementi. Suuniste kavand avaldatakse koos käesoleva teatisega komisjoni talituste töödokumentidena ning on enne komisjoni poolt vastuvõtmist avatud avalikuks aruteluks. Suuniseid vastu võttes kasutab komisjon kaalutlusõigust, mis talle on antud ja mida ta vajab ELi kaubanduse kaitsevahendite kohaldamiseks teatavate toodete suhtes.

2.1.        Suurem läbipaistvus ja prognoositavus

Kaubanduse kaitsevahendite kohaldamise läbipaistvus on äärmiselt oluline ja seepärast on kaubanduse kaitsevahenditega seotud menetluste jätkuv läbipaistvamaks muutmine prioriteet. Selleks et võtta arvesse sidusrühmade tõstatatud probleeme, esitatakse mitu ettepanekut, mille eesmärk on suurendada menetluste läbipaistvust ja parandada prognoositavust kõigi osapoolte jaoks.

2.1.1.     Ajutiste dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete eelnev avalikustamine

Sidusrühmad on sageli soovinud võimalust teha ajutiste dumpingu- ja subsiidiumivastaste tollimaksude kehtestamisel kasutatud aluse kohta eelnevalt märkusi. Nad väidavad, et selline võimalus aitaks vältida näiteks arvutus- ja muid vigu, mis praegust süsteemi kasutades kõrvaldatakse alles lõplike meetmete etapis. Veelgi olulisem on see, et sidusrühmade väite kohaselt ei tea nad, kas ja mil moel hakkavad ajutised meetmed nende äritegevust mõjutama, kuna neil puudub teave võimalike tollimaksude taseme kohta.

Dumpingu- ja subsiidiumivastaste menetluste läbipaistvuse suurendamiseks tehakse ettepanek anda huvitatud isikutele piiratud ulatuses teavet kaks nädalat enne ajutiste meetmete kehtestamist. Sellega välditaks olukorda, kus ajutiste meetmete kehtestamine tuleks osapooltele üllatusena, ning samas ei tooks see kaasa märkimisväärset imporditud toodete varumise ohtu, kuna ettevõtjad teavad juba praegu ELi otsustusprotsesside ja ajutiste meetmete avaldamise ajakava. Muutus ei mõjutaks kehtivaid uurimise tähtaegu.

Eelnevalt avaldatav piiratud teave sisaldaks i) kavandatud meetmete kokkuvõtet ja ii) iga koostööd teinud eksportija dumpingumarginaali ja liidu tootmisharu kahjumarginaali arvutusi. Selleks et uurimise tähtaegadest kinni pidada, antakse huvitatud isikutele suhteliselt lühike tähtaeg (näiteks kolm tööpäeva), mille jooksul nad võivad esitada märkusi üksnes arvutuste kohta. Ajutiste meetmete täielik avalikustamine toimuks sarnaselt kehtivale süsteemile koos nende rakendamisega, pärast mida avaneb võimalus esitada märkusi meetmete kõigi aspektide kohta[6]. Seega saaks arvutusvigu parandada enne ajutiste meetmete kehtestamist, mis suurendaks meetmete täpsust, kuid ei pikendaks nende vastuvõtmise protsessi.        

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.

2.1.2.     Eelteade ajutiste meetmete kehtestamatajätmise kohta

Paljud sidusrühmad soovisid saada asjast varem teada, kui komisjonil on kavas ajutised meetmed kehtestamata jätta. Huvitatud isikud saavad tõepoolest ajutiste meetmete kehtestamata jätmisest sageli teada alles siis, kui on möödunud 9kuuline tähtaeg nende meetmete kehtestamiseks. Eelteade aitaks parandada ärikeskkonna läbipaistvust ja prognoositavust. Kui huvitatud isikuid teavitatakse eelnevalt kavatsusest meetmed kehtestada (nagu selles algatuses ette nähakse), siis on igati mõistlik, et neid teavitatakse ka kavatsusest ajutised meetmed kehtestamata jätta. Seepärast tehakse ettepanek anda huvitatud isikutele ligikaudu kaks nädalat enne 9kuulise tähtaja lõppu teavet selle kohta, kas ajutisi meetmeid on kavas kehtestada või mitte.

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.

2.1.3.     Kahenädalane etteteatamine ajutiste dumpingu- ja subsiidiumivastaste meetmete kehtestamise korral

Importijad kaebavad tihti selle üle, et ajutisi meetmeid kohaldatakse pärast tollivormistuse läbimist ka selliste kaupade suhtes, mis on nende meetmete kehtestamise ajal juba teele saadetud. Kuna eespool esitatud ettepaneku kohaselt teavitatakse huvitatud isikuid ajutiste meetmete kavandatavast kehtestamisest (ligikaudu kaks nädalat enne nende kehtestamist), tehakse ühtlasi ettepanek etteteatamisele järgneva kahe nädala jooksul meetmeid mitte kehtestada. Need kaks nädalat parandaksid prognoositavust kõigi osapoolte jaoks ja tagaksid importijatele täiendava paindlikkuse juba teele saadetud kaupade käsitlemisel ning samas peetaks kinni kõigist tähtaegadest. Nagu eespool punktis 2.1.1 märgitud, ei ohustaks kahenädalane periood ajutiste meetmete mõjusust eelkõige seetõttu, et ajutiste meetmete kehtestamise ajakava on üldiselt hästi teada. Käesolev ettepanek ei mõjuta dumpinguvastase algmääruse artikli 7 lõikes 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 12 lõikes 4 sätestatud liikmesriikide õigust taotleda ajutiste meetmete viivitamatut kehtestamist.

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.

2.1.4.     Suunised

Kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimistes osalevad äriühingud ei ole sageli teadlikud uurimise tehnilistest üksikasjadest. Kõigile osapooltele oleks siiski kasulik, kui ka need aspektid oleksid hästi teada ja asjaomane teave kergesti kättesaadav. Seda silmas pidades tehakse ettepanek avaldada suunised uurimise järgmise nelja põhielemendi kohta: kahjumarginaali arvutamine, võrdlusriigi valik mitteturumajanduslikust riigist pärit importi käsitleva uurimise puhul, liidu huvide analüüs ning meetmete kestus ja aegumise läbivaatamine.

Suuniste kavand koostatakse komisjoni kogemuse põhjal. Komisjon korraldab enne suuniste vastuvõtmist avaliku arutelu suuniste kavandi üle.

2.2.        Kuidas toimida vastumeetmetega ähvardamise korral

2.2.1.     Ex officio menetluse algatamine vastumeetmetega ähvardamise korral

Avalikul arutelul leidis kinnitust asjaolu, et ELi tootjaid, kes kavatsevad esitada kaebuse, et nõuda dumpinguvastase või subsiidiumivastase uurimise algatamist, on ähvardatud vastumeetmetega. Selle tulemusena ei soovi ELi tootjad sageli kaebust esitada või loobuvad uurimises osalemast ning jäävad seega ilma võimalusest kasutada ELi õigusaktidest ja WTO eeskirjadest tulenevaid õigusi.

Kolmandik vastajatest märkis, et nende suhtes on varem kohaldatud vastumeetmeid. Vastumeetmete hulka kuuluvad igasugused võtted, millega ähvardatakse ELi tootmisharu huve eksportivas riigis. Sellised ähvardused võivad esineda eri vormis: võidakse ohustada tootmist, müügitegevust ja investeeringuid või luua administratiivseid takistusi. Samuti esineb liidu tootmisharu tarbijate või tarnijate vastu suunatud ähvardusi.

Komisjoni kogemuse kohaselt on selliste ähvarduste hulk suurenemas. Seepärast peavad ajakohastatud kaubanduse kaitsevahendid pakkuma mehhanisme, mis aitaksid vähemalt leevendada vastumeetmetega ähvardamisest tulenevat survet.

Olukorra lahendamiseks algatab komisjon võimaluse korral ex officio uurimise juhul, kui liidu tootjaid ähvardatakse vastumeetmetega ning on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid kahjustava dumpingu või subsideerimise kohta.

Ex officio uurimise algatamiseks nõutavad tõendid peavad vastama samadele nõuetele kui tõendid, mida nõutakse dumpinguvastase algmääruse artikli 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 10 kohaselt uurimise algatamiseks ELi tootmisharu kaebuse alusel.

Liidu tootjaid, kes kaaluvad dumpingu- või subsiidiumivastase kaebuse esitamist, julgustatakse komisjoniga ühendust võtma konfidentsiaalselt, kui neid ähvardatakse vastumeetmete võtmisega. Ülevaade tavapäraselt nõutavast teabest avaldatakse komisjoni (kaubanduse peadirektoraadi) veebisaidil.

Komisjon teeb otsuse, kas ex officio uurimine algatada või mitte, kahjustava dumpingu või subsideerimise kohta kättesaadavate tõendite väärtuse põhjal. Kui kahjustav dumping või subsideerimine leiab uurimise käigus kinnitust, võtab komisjon arvesse ka kättesaadavat teavet selle kohta, kas meede võiks põhjustada ebaproportsionaalseid majanduslikke tagajärgi liidule kui tervikule.

Komisjon teeb ettepaneku selgitada seda punkti kohaldatavate õigusaktide abil.

2.2.2.     Samasugust toodet tootvate liidu tootjate koostöökohustus

Kehtivate sätete kohaselt puudub osapooltel kohustus teha kaubanduse kaitsevahenditega seotud menetlustes koostööd. Tehakse ettepanek, et komisjoni algatatud ex officio uurimiste puhul kehtestataks liidu tootjatele koostöökohustus. Selline kohustus on vajalik selleks, et tagada komisjoni talitustele juurdepääs uurimiseks vajalikule teabele. Koostöökohustus koosneb kohustusest vastata uurimise alguses osapooltele saadetavale küsimustikule ja nõustuda küsimustiku vastuste kohapealse kontrollimisega komisjoni ametnike poolt.

Komisjonile teavet edastavate liidu tootjate andmed jäävad konfidentsiaalseks ja neid ei avaldata dumpinguvastase algmääruse artikli 6 lõike 7 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 11 lõike 7 kohases mittekonfidentsiaalses toimikus.

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.

2.3.        Tulemuslikkus ja täitmise tagamine

2.3.1.     Ex officio uurimine meetmetest kõrvalehoidmise korral

Kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmine on rahvusvahelises kaubanduses üha suurem probleem. Seega tagaks komisjonipoolne kaubandusvoogude parem jälgimine selliste võtete varasema avastamise. Iga kord, kui komisjon on kindel sellise tegevuse toimumises, algatab ta meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva ex officio uurimise.

See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.        

2.3.2.     Väiksema tollimaksu reegli kohaldamata jätmine subsiidiumivastaste juhtumite ja toorainega seotud struktuursete moonutuste puhul

Väiksema tollimaksu reegel on ELi kaubanduse kaitsevahendite süsteemi element, mis on WTO nõuetest rangem. WTO eeskirjade kohaselt võib dumpingu- ja subsiidiumivastased meetmed kehtestada dumpingu-/subsiidiumimarginaali tasemel. EL läheb siin WTO kehtestatud miinimumnõudest kaugemale ja kehtestab meetmed dumpingu-/subsiidiumimarginaalist madalamal tasemel, kui see tase on liidu tootmisharu kahju korvamiseks piisav.

Väiksema tollimaksu reeglit ei ole siiski asjakohane kohaldada järgmistel juhtudel. Esiteks, kui kolmanda riigi valitsuse poolne subsideerimine on süvenev probleem ja väiksema tollimaksu reeglist tulenevast väiksemast tollimaksust saadav kasu õhutab valitsusi oma ettevõtjate subsideerimist jätkama.

Teiseks, kui kolmandad riigid sekkuvad üha enam toorainekaubandusse eesmärgiga jätta toorained oma riiki tootmisahela järgmise etapi kasutajale. Selle tulemusena puudub aus konkurents ELi tootjate ja sellise kolmanda riigi tootmisahela järgmise etapi tootjate vahel. Ei tundu olevat kohane, kui sellised tootjad saavad samaaegselt kasu ELi kaubanduse kaitsevahendite süsteemi kohasest väiksema tollimaksu reeglist ja toorainega seotud struktuursetest moonutustest.

Kehtivates õigusaktides puuduvad sätted, mis sunniksid kolmandate riikide valitsusi ja ettevõtjaid selliste võtete kasutamisest loobuma. Seepärast tehakse ettepanek, et väiksema tollimaksu reeglit ei kohaldata üleriigiliselt:

– subsideerimise puhul,

– toorainega seotud struktuursete moonutuste puhul.

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.         

2.4.        Koostöö soodustamine

2.4.1.     Registreerumine ja liidu huvi käsitleva teabe kogumine

Sidusrühmad väidavad, et koostöö tegemine komisjoniga kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimistes võib teatavatel juhtudel olla koormav. Eriti kehtib see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta. Sidusrühmade jaoks on peamiseks probleemiks suur töömaht, koormavad ja kulukad menetlused ning lühikesed tähtajad. Kuigi probleemi suurus oli eri sidusrühmade jaoks erinev, olid kõik ühel meelel selles, et kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimise tehnilise iseloomu ja keerukuse tõttu keelduvad paljud äriühingud, sh eelkõige VKEd sageli koostööst.

Nende probleemide lahendamiseks on komisjoni talitused juba lihtsustanud kasutajatelt küsitavat teavet. Lisaks sellele tehakse ettepanek anda tulevikus kõigile osapooltele pikemad tähtajad huvitatud isikutena registreerumiseks ja küsimustikule vastamiseks, st 29 päeva senise 15 asemel huvitatud isikuna registreerumiseks ja 51 päeva senise 37 asemel küsimustikule vastamiseks. Nimetatud tähtaegu kohaldataks uurimise liidu huve käsitleva osa suhtes, kuid mitte dumpingu, subsideerimise ja kahju uurimise suhtes. See peaks julgustama osapooli kaubanduse kaitsevahenditega seotud uurimistes koostööd tegema ja seega paraneks veelgi nende järelduste kvaliteet, mille alusel meetmeid käsitlevaid otsuseid tehakse; ühtlasi peetaks täielikult kinni tähtaegadest.

See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.        

2.4.2.     Tagasimaksmise korra lihtsustamine

Sidusrühmad juhtisid tähelepanu vajadusele muuta ka tagasimaksmise kord läbipaistvamaks.

Komisjon avaldab tagasimaksetaotlusi käsitlevad ajakohastatud suunised Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni (kaubanduse peadirektoraadi) veebisaidil. Lisaks sellele tehakse ettepanek avaldada veebisaidil meelespea, mis sisaldab taotleja ja koostööd tegeva tootja poolt täidetavat standardvormi, loetelu kõikidest kontaktpunktidest liikmesriikides, loetelu menetluses olevatest taotlustest ja teavet selle kohta, kas tagasimakse on heaks kiidetud või mitte. Kui taotleja annab selleks loa, avaldatakse kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil ka tagasimakseotsuse mittekonfidentsiaalne versioon. Asjaomast liidu tootmisharu teavitatakse tagasimaksetaotluse saamisest. Tagasimaksega seotud uurimise kohta koostatakse mittekonfidentsiaalne toimik, mis sisaldab kõiki uurimisega seotud mittekonfidentsiaalseid dokumente.

See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.        

2.4.3.     Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKEdel) on peamiselt nende killustatuse ja ressursside puudumise tõttu raske teha koostööd pikkades ja keerulistes kaubanduse kaitsevahenditega seotud menetlustes. Mitmed eri huvisid esindavad sidusrühmad väidavad, et VKEde kasutajatuge tuleb uuendada.

VKEde kasutajatuge uuendatakse, et pakkuda kaubanduse kaitsevahenditega seotud menetlustes osalevatele VKEdele rohkem tuge ja teavet.

Lisaks sellele korraldatakse koostöös liikmesriikidega VKEdele kogu liidus seminare, et suurendada teadmisi kaubanduse kaitsevahendite kohta. Lisaks sellele uurib komisjon koostöös ettevõtluse peadirektoraadi VKEde võrgustikuga võimalusi muuta VKEdele osalemine kaubanduse kaitsevahenditega seotud menetlustes lihtsamaks. Eelkõige pööratakse tähelepanu järgmisele: a) representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku standardvormid, et VKEd saaks vajaliku teabe esitada kõige väiksema vaevaga; b) kaaluda võimaluse korral uurimisperioodi ühildamist rahandusaastaga; c) vähendada keelebarjäärist tulenevat koormust proportsionaalsel viisil. Nimetatud töö tulemus lisatakse komisjoni suunistele. See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.

2.5.        Läbivaatamise optimeerimine

2.5.1.     Makstud tollimaksu tagastamine, kui aegumise läbivaatamise uurimine lõpetatakse meetmete kehtivusaega pikendamata

Aegumise läbivaatamise võib algatada vahetult enne kaubanduse kaitsevahendite 5aastase kohaldamisaja lõppu. Meetmed jäävad jõusse kuni läbivaatamise tulemuste selgumiseni. Läbivaatamine kestab 12–15 kuud. Sellel ajavahemikul jätkatakse dumpingu-/subsiidiumivastaste tollimaksude kogumist ja neid ei tagastata ka siis, kui uurimine lõpetatakse ja meetmed tunnistatakse kehtetuks. Kui uurimine on näidanud, et kahjustav dumping/subsideerimine puudub, tundub tollimaksude säilitamine siiski põhjendamatu.

Seepärast tehakse ettepanek maksta tagasi aegumise läbivaatamise uurimise ajal kogutud tollimaksud, kui uurimise tulemusena meetmete kehtivust ei pikendata. Selline tagasimakse tehakse üksnes riiklikele tolliasutustele esitatud taotluse alusel ja see ei sisalda intresse. Kuigi see suurendab halduskoormust, ei ole mõistlik nõuda ettevõtjatelt täiendavaid tollimakse pärast meetmete ametlikku aegumist, juhul kui puuduvad meetmete kehtivusaja pikendamist toetavad tõendid.

Tootjate huve esindavad sidusrühmad väidavad, et kuna ajutisi meetmeid ei kehtestata tagasiulatuvalt, kannab liidu tootmisharu jätkuvalt kahju ka pärast menetluse algatamist. Seega kompenseerivad aegumise läbivaatamise uurimise ajal kogutud tollimaksud meetmete puudumist uurimise algatamise ja ajutiste meetmete kehtestamise vahelisel ajal. Nii ELi õigusaktide kui ka WTO eeskirjade kohaselt võib meetmeid tagasiulatuvalt kohaldada siiski üksnes täpselt määratletud erakordsetel tingimustel (dumpinguhinnaga impordi märkimisväärne suurenemine suhteliselt lühikese aja jooksul, mis tõenäoliselt tõsiselt kahjustab meetmete parandavat mõju[7]).

See ettepanek eeldab õigusakti muutmist.         

2.5.2.     Aegumise läbivaatamise ühendamine vahepealse läbivaatamisega

Kaubanduse kaitsemeetmed kehtestatakse esialgu 5 aastaks ning pärast aegumise läbivaatamist võib nende kehtivust pikendada veel 5 aastaks. Pärast täiendavaid aegumise läbivaatamisi võib meetmeid veelgi pikendada. Arvestades seda, et aegumise läbivaatamist käsitlevad sätted ei võimalda tollimaksude taset muuta, säilitatakse meetmed kas varasemal tasemel või tunnistatakse nad kehtetuks. Aja möödudes võib turuolukord olla märgatavalt muutunud võrreldes sellega, kui meetmed algselt kehtestati (nt mõni muu liidu tootmisharu, eksportijate suurem hulk turul, uus import muudest allikatest jne). Kui osapoolte arvates on olukord just selline, julgustatakse neid taotlema vahepealset läbivaatamist paralleelselt aegumise läbivaatamisega algatamisega. Sellisel juhul on võimalik meetmete taset vajaduse korral kohandada, et need vastaksid paremini muutunud turuolukorrale.

Seepärast tehakse ettepanek, et teade meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta, mis avaldatakse ligikaudu üheksa kuud enne meetmete 5aastase kehtivusaja lõppu vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 18 lõikele 4, sisaldaks eraldi märget sellise võimaluse kohta. Lisaks sellele võiks kõikide asjaomaste sidusrühmade huvide arvesse võtmiseks avaldada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil sellekohase meeldetuletuse.

See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.

2.5.3.     Süstemaatiline vahepealsete läbivaatamiste algatamine liidu tootjate konkurentsivastase käitumise korral

Kuigi on tõsi, et kaubanduse kaitsevahendite ja ELi konkurentsiõiguse eesmärk ja õiguslik alus on erinevad, võib konkurentsivastane käitumine moonutada kahju kohta tehtud järeldusi, nt kartellis osalevate äriühingute müügihinnad on kõrgemad kui tavapäraste konkurentsitingimuste korral. See omakorda mõjutab hinnaanalüüsi, millel on vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikele 3 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikele 3 oluline osa kahju hindamises.

Komisjon algatab tulevikus korrapäraselt kehtivate dumpingu-/subsiidiumivastaste meetmete vahepealseid läbivaatamisi, kui leitakse, et liidu tootjad on käitunud konkurentsivastaselt. Seda sätet kohaldatakse ainult juhul, kui vaatlusaluse toote ja ajavahemike osas esineb kattumisi. Vahepealse läbivaatamise käigus hinnatakse, kas ja mis määral mõjutab selline konkurentsivastane käitumine kehtivaid dumpingu- või subsiidiumivastaseid meetmeid.

See ettepanek ei eelda õigusakti muutmist.

2.6.        Kodifitseerimine

Allpool kavandatud tehnilist laadi seadusandlikud muudatused on esitatud eesmärgiga viia ELi õigus kooskõlla praeguste tavade ja arengute ning viimase aja kohtupraktikaga. Enamikku muudatustest on soovitatud ka hiljutises ELi kaubanduse kaitsevahendite hindamises[8].

2.6.1.     Impordi registreerimine ex officio

Dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõikega 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 24 lõikega 5 on ette nähtud võimalus registreerida import seoses uurimisega. Registreerimise eesmärk on lihtsustada vajaduse korral tollimaksude tagasiulatuvat kohaldamist. Seda sätet kohaldatakse rutiinselt piiratud juhtudel (nt uut eksportijat käsitlevad läbivaatamised, läbivaatamine seoses meetmetest kõrvalehoidmisega). Artikli 14 lõike 5 ja artikli 24 lõike 5 praeguse teksti kohaselt saab importi registreerida juhul, kui taotluse on esitanud liidu tootmisharu. Kuna registreerimine on võimalik ka komisjoni algatuse korral, tuleks see selguse huvides õigusaktides sätestada. Selle muudatusega ei laiendataks registreerimise praegust kohaldamisala. 

2.6.2.     Dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõike 9 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 22 lõike 4 ajakohastamine

Artikli 11 lõikes 9 on sätestatud: „Kui asjaolud ei ole muutunud, rakendab komisjon kõikides käesoleva artikli kohaselt läbiviidavates läbivaatamise või tagasimaksmise uurimistes sama metoodikat nagu tollimaksu kehtestamise põhjustanud uurimises, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 2, eriti selle lõikeid 11 ja 12, ning artiklit 17.”. Sätte kohaldamine on praktikas põhjustanud ebakindlust eelkõige küsimuses, mida käsitleda asjaolude muutumisena. Lisaks on see kaasa toonud olukorra, kus mõnel juhul on kasutatud jätkuvalt ilmselgelt vananenud meetodeid, mida uuemate juhtude puhul ei kohaldata. Subsiidiumivastase algmääruse artikli 24 lõige 4 sisaldab samalaadseid eeskirju. Selleks et tagada menetluste suurem ühtsus, tuleks need kaks sätet välja jätta.

2.6.3.     Selle tagamine, et nende eksportivate tootjate suhtes, kelle dumpingumarginaal oli esialgses uurimises (vastandina läbivaatamisega seotud uurimisele) null või minimaalne, ei kohaldata läbivaatamist

Dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõikes 3 on muu hulgas sätestatud, et dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata eksportivate tootjate suhtes, kelle dumpingumarginaal on alla 2 %, kuid „nende suhtes jätkub menetluse kohaldamine ning neid võidakse uuesti uurida asjaomase riigi suhtes artikli 11 kohaselt läbiviidava läbivaatamise käigus”. USA ja Mehhiko vahelises WTO vaidluses[9] tegi WTO apellatsioonikogu otsuse, et eksportijaid, kelle dumpingumarginaal oli esialgses uurimises väiksem kui 2 %, ei või ühegi järgneva läbivaatamise käigus uurida, kuna sellega rikutaks WTO dumpinguvastase lepingu artikli 5 lõike 8 tingimusi. Seepärast muudetakse artikli 9 lõiget 3, et seda otsust arvesse võtta. Nende äriühingute läbivaatamisse kaasamise asemel võib nende suhtes algatada uue uurimise kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 5.   Samamoodi muudetakse ka subsiidiumivastase algmääruse artikli 14 lõiget 5.

2.6.4.     Tollimaksuvabastuse võimalus seotud osapooltele, kui nad ei osale meetmetest kõrvalehoidmises

Dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 4 eesmärk on tagada, et kui äriühingud, mida uuritakse meetmetest kõrvalehoidmise suhtes, tõendavad, et nad ei hoia meetmetest kõrvale, vabastatakse nad kõikidest kõrvalehoidmist takistavatest meetmetest. Kõnealuses tekstis ei ole siiski sõnaselgelt sätestatud vabastuse andmine osapooltele, kes ise ei osale kõrvalehoidmises, kuid on seotud tootjatega, kelle suhtes kehtivaid meetmeid kohaldatakse. Seepärast tehakse ettepanek muuta dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 23 lõike 6 sätteid, et täpsustada neid tekste selles osas.

2.6.5.     Selgitada mõistet „liidu tootmisharu põhiosa”

Dumpinguvastast või subsiidiumivastast uurimist ei saa algatada, kui kaebuse esitajad ei esinda „põhiosa” liidu tootjatest, st tootjad peavad esindama vähemalt 25 % vaatlusaluse toote kogutoodangust ELis.

Algmäärustes on sätestatud sama künnis ka kahjuanalüüsi jaoks. WTOs tehti 2011. aastal vaidluse lahendamise menetluses otsus,[10] mille kohaselt ei pea uurimise käigus kahju näitamiseks „põhiosa” siiski automaatselt tähendama 25 % künnist, mida kasutati uurimise algatamiseks[11]. See seisukoht peab juhtumipõhiselt kinnitust leidma.

Seepärast tuleks dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõikes 1 sisalduv viide artikli 5 lõikele 4 välja jätta. Samuti tuleks välja jätta subsiidiumivastase algmääruse artikli 9 lõikes 1 sisalduv viide artikli 10 lõikele 8, et viia see kooskõlla kõnealuse otsusega.         

2.6.6.     Väljavõttelist uuringut käsitlevad sätted peaksid osutama liidu tootjatele, mitte kaebuse esitajatele, v.a representatiivsuse kontrollimise puhul

Juhul kui uurimises teeb koostööd suur arv tootjaid, eksportijaid või importijaid, võib kasutada väljavõttelist uuringut. Kaubanduse peadirektoraadi praegune tava, mis vastab ka WTO eeskirjade nõuetele, on moodustada valim kõigist liidu tootjatest ja mitte üksnes kaebuse esitajatest (nagu on algmäärustes tegelikult sätestatud[12]).

Seepärast tuleks joonealuses märkuses 12 osutatud sätetes asendada viide kaebuse esitajatele viitega liidu tootjatele, et võtta arvesse asjaomast tava.

2.6.7.     Selgitada, et liidu huvide uurimine hõlmab kõiki liidu tootjaid ja mitte ainult kaebuse esitajaid

Kuigi algmäärustes osutatakse konkreetselt kaebuse esitajatele, võetakse liidu huvide hindamiseks teavet vastu mitte ainult kaebuse esitajatelt, vaid ka muudelt liidu tootjatelt[13].

See on kooskõlas põhimõttega ja pikaajalise tavaga, mille kohaselt tuleks meetmete kehtestamise või kehtestamata jätmise võimalikke mõjusid hinnata kõigi erinevate ELi ettevõtjatüüpide puhul. Seepärast tuleks joonealuses märkuses 13 osutatud sätetes viide kaebuse esitajatele asendada viitega liidu tootjatele, et võtta arvesse asjaomast tava.

3.           KOKKUVÕTE

Õigusaktide ja menetluste ajakohastamine on vajalik, et anda sidusrühmadele kaasaegsed vahendid oma tegevuskeskkonnas toimuvatele muutustele vastamiseks.

Käesolevas dokumendis esitatud ettepanekute eesmärk on kehtivat kaubanduse kaitsesüsteemi moderniseerida. Ettepanekutes käsitletakse tegelikke probleeme ja pakutakse praktilisi lahendusi. Eri elementide abil püütakse leida lahendusi ühelt poolt tootjate ning teiselt poolt importijate ja tarbijate huve esindavate sidusrühmade probleemidele. Mõned neist ettepanekutest, eelkõige läbipaistvusega seotud, toovad kasu kõikidele asjaomastele sidusrühmadele. Osa ettepanekutest on pigem kasulikud tootjatele, teised aga importijatele ja tarbijatele. Jõulisem lähenemine vastumeetmetega ähvardamisele, pettusele ja struktuurseid moonutusi põhjustavatele kaubandustavadele tugevdab meie süsteemi ning toetab tootmise ja töökohtade säilitamist ELis. Ajutiste meetmete parem prognoositavus ja optimeeritud läbivaatamismenetlus aitavad importijaid ja teenivad tarbijate huve. Komisjon on kindel, et meetmete pakett on tervikuna tasakaalus. Komisjon usub, et käesolevast ELi kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimisest saab rahvusvaheline võrdlusalus ning muu hulgas ka WTO asjaomaste eeskirjade oodatud reformi allikas.

4.           AJAKAVA

Aprill 2013:

– Komisjon võtab vastu käesoleva teatise ja õigusakti ettepaneku. Õigusakti ettepaneku vastuvõtmisele järgneb 2013.–2014. aasta jooksul seadusandlik tavamenetlus Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

– Algatatakse avalik arutelu suuniste kavandi üle.

Juuli 2013:

– Avalik arutelu suuniste projekti üle lõpeb.

Suvi 2013:

– Avaliku arutelu vastuste analüüs.

Käesolevas teatises kavandatud tavade muudatused, mis ei eelda õigusaktide muutmist, ning suunised töötatakse täpsemalt välja lähemate kuude jooksul.

[1]               Kaubanduse kaitsevahendite moderniseerimise teemalise avaliku arutelu tulemused: http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?userstate=DisplayPublishedResults&form=MTDI

[2]               Kaubanduse kaitsevahendite sõltumatu hindamine:     http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=786

[3]               Normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad või tootmise kogumaksumus, millele lisandub mõistlik kasum.

[4]               Subsiidium on valitsuse või valitsusasutuse rahaline toetus, mis toob selle saajale kasu (subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikkel 1).

[5]           Nõukogu määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51), ja nõukogu määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 188, 18.7.2009, lk 93).

[6]               Dumpinguvastase algmääruse artikli 20 lõige 1 / subsiidiumivastase algmääruse artikkel 30.

[7]               Dumpinguvastase algmääruse artikli 10 lõige 4, subsiidiumidevastase algmääruse artikli 16 lõige 4.

[8]               Kaubanduse kaitsevahendite sõltumatu hindamine:

                http://trade.ec.europa.eu/doclib/press/index.cfm?id=786

[9]               Apellatsioonikogu aruanne WT/DS295/AB/R, 29.11.2005, Mexico – Definitive anti-dumping measures on beef and rice –complaint with respect to rice.

[10]             DS397, 15. juuli 2011, European Communities – Definitive Anti-Dumping Measures on Certain Iron or Steel Fasteners from China („Euroopa ühendused – lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes”).

[11]             Tootmisharu kaebuse põhjal ei saa uurimist algatada, kui kaebuse esitajad ei täida algatamiseks ettenähtud 25 % nõuet

(vt dumpinguvastase algmääruse artikli 5 lõige 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 10 lõige 6: „Uurimist ei algatata, kui kaebust selgesõnaliselt toetavate liidu tootjate arvele langeb vähem kui 25 % liidu tootmisharu samasuguse toote kogutoodangust”). Dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõikes 1 on lisaks sätestatud järgmine: „Käesolevas määruses tuleb terminit "liidu tootmisharu" tõlgendada viitena liidu samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku artikli 5 lõikes 4 määratletud põhiosa liidu nende toodete kogutoodangust (…)” (rõhk lisatud). Subsiidiumivastase algmääruse artikli 9 lõike 1 tekst on samalaadne. Apellatsioonikogu tegi 15. juulil 2011. aastal juhtumi DS397 „Euroopa ühendused – lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes” puhul siiski otsuse, et uurimisega seotud viidet põhiosale dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõikes 1 ei saa automaatselt võrdsustada dumpinguvastase algmääruse artikli 5 lõikes 4 sätestatud 25 % künnisega, mis on seotud menetluse algatamisega. Seega jättis apellatsioonikogu artiklitevahelise seose kõrvale. Sama kohaldub vaikimisi ka subsiidiumivastase algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 6 suhtes.

[12]             Dumpinguvastase algmääruse artikliga 17 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 27 on ette nähtud võimalus kasutada dumpingu-/subsiidiumivastastes uurimistes väljavõttelist uuringut. Mõlemas määruses on sätestatud, et väljavõttelist uuringut kasutatakse juhul, kui „kaebuste esitajaid, eksportijaid, importijaid, tooteliike või tehinguid on palju (…)” (rõhk lisatud).

[13]             Liidu huvide hindamiseks võetakse teavet vastu mitte ainult kaebuse esitajatelt, vaid ka muudelt liidu tootjatelt. Dumpinguvastase algmääruse artikli 21 lõikes 2 ja subsiidiumidevastase algmääruse artikli 31 lõikes 2 on sätestatud: „Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide vaadete ja kogu teabe arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on ühenduse huvides või mitte, võivad kaebuse esitajad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid (…) endast teatada ja komisjonile teavet anda.” (rõhk lisatud). Eespool tsiteeritud sätted ei kajasta kaubanduse peadirektoraadi praegust tava, sest need jätavad arvesse võtmata nende liidu tootjate olukorra, kes ei kuulu kaebuse esitajate hulka.