SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused

Ettevõtted, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) aitavad oluliselt kaasa ELi majanduskasvule ja tööhõivele. Kui liit tahab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärke, peab konkurentsivõime olema kesksel kohal.

Kuna liidul on olemas reguleerimisvahendid, sealhulgas arukad õigusaktid ja liidu ettevõtete suhtes bürokraatia vähendamine, saab mõningaid turutõrkeid käsitleda tõhusalt ELi tasandi avalike vahendite abil.

Seda ka juba tehakse. Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis on asjaomaseks tegevuseks ette nähtud rahalised vahendid. Vajadust jätkata ja arendada niisugust rahalist toetamist tunnistati ka komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[1]. Nüüd on komisjon esitanud ettevõtete ja VKEde konkurentsivõime programmi (COSME), millele eraldatakse ajavahemikul 2014–2020 kokku 2,5 miljardit eurot.

Üldine taust

Liidu ettevõtted seisavad silmitsi probleemiga, kuidas olla konkurentsivõimeline üleilmsel tasandil. Ettevõtteid takistavad aga turutõrked, mis kahjustavad nende võimet konkureerida muude maailma piirkondade ettevõtetega. Seetõttu on ELi VKEdes tööjõu ja ressursside tootlikkus madalam ja kasv aeglasem kui näiteks sarnastel ettevõtetel USAs ning nad ei suuda muutunud raamtingimustega nii hästi kohaneda kui Euroopa suured ettevõtted. VKEde raskusi on veelgi süvendanud hiljutine majandus- ja finantskriis ning tooraine ja ressursside hinnatõusud.

Turutõrgete kõrvaldamise eesmärgil meetmete võtmine on küll peamiselt liikmesriikide ja piirkondade kohustus, kuid mõningates neis valdkondades on konkreetsed võimalused ELi lisandväärtuse loomiseks. Liit võib näiteks aidata tugevdada ühtset turgu, toetada riiklike meetmete sidusust ja järjepidevust, saavutada parimate tavade levitamise kaudu stimuleeriva mõju või mastaabisäästu. Peale ühtse turu tõrgeteta toimimise tagamise on ELi ülesanne parandada ka ettevõtluskeskkonda, et ELi ettevõtted oleksid tugevad ja mitmekesised ning et VKEd suudaksid konkureerida üleilmsel tasandil, kohanedes samal ajal vähese CO2-heitega ning ressursitõhusa majandusega.

See programm on esitatud kui vahend, mille abil lahendada peamisi turutõrkeid, mis pidurdavad liidus ettevõtete, eriti VKEde kasvu. Konkurentsivõime ja ettevõtluse valdkonnas on liidu ettevõtete peamised probleemid järgmised:

– VKEde raskused rahastamisele juurdepääsul, sest nad peavad nägema palju vaeva, et tõendada oma krediidivõimelisust, ning neil on raske pääseda ligi riskikapitalile;

– vähene ettevõtlusvaim – vaid 45 % Euroopa kodanikest soovib olla füüsilisest isikust ettevõtja, samas kui näiteks USAs on selliseid kodanikke 55 %;

– ettevõtluskeskkond, mis ei soosi idufirmade asutamist ja kasvu ning mida iseloomustab püsiv õiguslik killustatus ja liigne bürokraatia;

– VKEde piiratud rahalistest vahenditest ja piiratud erialateadmistest tulenev vähene suutlikkus kohaneda vähese CO2-heitega, kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega;

– VKEde vähene suutlikkus laieneda turgudele, mis on väljaspool nende asukohamaad – nii ühtsele turule kui ka kaugemale.

Need raskused tähendavad, et ettevõtteid ei asutata piisavalt ning et asutatud ettevõtted ei jää sageli püsima või on äsja asutatud ettevõtete tootlikkus halb ja nad ei ole tasuvad. Makromajanduse tasandil näeme, et ELi majanduse konkurentsieelis on kadumas.

Euroopa 2020. aasta strateegia kohaselt on selle programmi eesmärk luua Euroopa ettevõtetele tingimused, mis võimaldavad neil jõuliselt areneda, ja tagada, et VKEd saavad täielikult ära kasutada ühtse turu tohutut potentsiaali, ning julgustada neid mitte piirduma ainult ühtse turuga. Vaja on teha konkreetseid jõupingutusi, et edendada VKEde kui liidu majanduskasvu ja töökohtade peamise allika arengut – erasektori töökohtadest on üle 67 % VKEde arvel ning VKEde tulu moodustab ELi kogutulust enam kui 58 %.

Erilist tähelepanu pööratakse turismisektori ettevõtete konkurentsivõime parandamisele, et rakendada Lissaboni lepingus liidule ette nähtud uusi pädevusi; selle põhjuseks on selle sektori märkimisväärne osa liidu SKPs ning selles sektoris tegutsevate VKE-de suur osakaal.

Ettepaneku eesmärgid

Programm aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

· suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;

· edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu.

Programmi kaudu rahastatavate meetmete eesmärk on

· parandada raamtingimusi, et edendada liidu ettevõtete ja turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust, toetades rakendamise sidusust ja järjepidevust ning liidu tasandil hästi informeeritud poliitiliste otsuste tegemist. Majandus- ja õiguskeskkonda saab parandada võrdlemise, parimate tavade vahetamise ja sektoripõhiste algatuste kaudu. VKE-poliitikat arendatakse ja VKEde konkurentsivõimet edendatakse kooskõlas väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) ning Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidega. Liidu tegevus hõlmab ka põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” edendamist nii ELi kui ka liikmesriikide poliitikakujundamises ning selleks selgitatakse välja head tavad ja vahetatakse neid, et aidata kaasa SBA rakendamisele, ning toetatakse VKEsid ühtse turu võimaluste ärakasutamisel. Tugevdatakse ettevõtlussektoreid, sealhulgas tootmist ja teenuseid, ja valitud sektoreid, milles on VKEdel suur osakaal;

· edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas. Selleks lihtsustatakse haldusmenetlust ja arendatakse ettevõtlusoskusi ja -hoiakuid, eriti uute ettevõtjate, noorte ja naiste seas, ning soositakse ettevõtjatele teise võimaluse andmist;

· parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis. Majanduskasvu edendavad rahastamisvahendid, sealhulgas uued omakapitali- ja võlaplatvormid omakapitalirahastu ja laenutagatiste pakkumiseks, võimaldavad muuta VKEde jaoks rahastamisele juurdepääsu lihtsamaks. Esiteks tagab kasvuetapi investeeringuteks ette nähtud omakapitalirahastu VKEdele kaubandusliku suunitlusega ja tagastatava omakapitali rahastamise eeskätt finantsvahendajate abil saadud riskikapitali näol. Teiseks tagab laenurahastu VKEdele võimaluse jagada finantsvahendajatega riski otseselt või muude riskijagamise kokkulepete vormis, et katta laene;

· parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule. Ettevõtetele tagatakse ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe kaudu majanduskasvule suunatud tugiteenused, et edendada ettevõtete laienemist ühtsele turule ja ka teistele turgudele. Programmi raames tagatakse VKEdele ettevõtlustoetus ka väljaspool liitu asuvatel turgudel. Peale selle toetatakse rahvusvahelist tööstuskoostööd, eeskätt selleks, et vähendada ELi ja selle peamiste kaubanduspartnerite õigus- ja ettevõtluskeskkonna erinevusi.

Euroopa lisandväärtus

Liidu tasandi tegevuse lisandväärtus põhineb viiel järgmisel peamisel allikal:

· ühtse turu tugevdamine, kaotades turu killustatuse niisugustes valdkondades nagu riskikapitali investeeringud, piiriülene laenamine ja krediidikvaliteedi parandamine, ning teavitamis- ja korralduslikud piirangud, mis takistavad VKEdel ühtse turu pakutavaid võimalusi ära kasutada. Rahastamisvahendite peamine eesmärk on parandada näiteks VKEde juurdepääsu rahastamisele niisugustes turusegmentides, mida liikmesriikide meetmed, mis piirduvad igas riigis üksnes investeeringute ja toetusega, ei hõlma. Tähelepanu pööratakse niisuguste kasvule suunatud ettevõtete laienemise rahastamisele, mille eesmärk on laieneda rahvusvaheliselt ja tegutseda piiriüleselt, samuti tahetakse arendada VKEde piiriülest finantsturgu. Seda rolli saab täita ainult liidu tasandi programm;

· tutvustamine ja stimuleeriv mõju tööstuse ja poliitika valdkonna parimate tavade levitamise kaudu. Praegune programm võimaldab esitada Euroopa ettevõtlusauhindade konkurssidele parimaid näiteid ettevõtluse ja VKEde edendamise kohta riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Auhindadega tahetakse tunnustada avaliku sektori asutuste parimaid meetmeid näiteks lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise alal. Igal aastal võistleb riiklikes voorudes ligikaudu 400 projekti ning liikmesriigid valivad välja neist umbes 56, mis osalevad üleeuroopalisel konkursil ning mille seast valib Euroopa žürii omakorda välja kuus parimat. 250 riiklikust nominendist on rohkem kui 30 võitnud auhinna ning neid on tutvustatud kogu Euroopas kui parimat tava. Oskuste ja teadmiste piiriülene siire aitab ühtlustada liikmesriikide poliitikavaldkondi, luua uusi partnerlusi ning vähendada Euroopa riikide vahelisi lõhesid majanduses. Euroopa riiklikel ja kohalikel ametivõimudel on võimalus tutvustada oma edukaid algatusi iga-aastasel komisjoni ja liidu eesistujariigi korraldatud SBA konverentsil. Konverents on saanud olulisimaks sündmuseks, mille raames edendatakse nii liidu kui ka liiduväliste riikide heade tavade vahetamist. Näiteks tõi viimane, Budapestis toimunud SBA konverents kohale ELi liikmesriikidest 340 osalejat ja väljastpoolt ELi 30 osalejat. Töötubades tutvustati 28 head tava. Rahastamisvahenditega seoses hõlbustab Euroopa Investeerimisfond pidevalt oma tegevusega parimate tavade vahetamist nii tagatiste kui ka riskikapitali valdkonnas ning stimuleeriv mõju näib riskikapitali puhul olevat eriti suur;

· mastaabisääst valdkondades, kus liikmesriikidel oleks üksi raske saavutada vajalikku kriitilist massi. Näiteks välismaal asuvate VKEde toetamise valdkonnas annaks Euroopa lisandväärtust riikide jõupingutuste ühendamine ning niisuguste teenuste loomine, millel juhul, kui neid pakutakse riiklikul tasandil, puuduks kriitiline mass (näiteks intellektuaalomandi õiguste jõustamise toetamise abil). Praeguse programmi raames rahastatav VKEde intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi Hiinas annab nõu, mida väiksematest liikmesriikidest pärit VKEd muidu ei saaks[2]. Peale selle võib liidu sekkumine aidata vältida tegevuse dubleerimist ning edendada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerimist asjaomaste ELi-väliste riikidega. Turismi puhul annab liidu tasandi algatus selget lisandväärtust, eriti järgmistes valdkondades: turismisektori teadmistebaasi konsolideerimine üleeuroopaliste küsitluste ja uuringute abil, et mõista paremini nõudluse ja pakkumise poolt, ilma milleta ei oleks võimalik saavutada üleliidulisi võrreldavaid ja järjepidevaid andmeid[3]; ühiste riigiüleste turismi edendamise strateegiate väljatöötamine, et tutvustada Euroopat kui kvaliteetse ja säästva turismi sihtkohta[4], heade tavade kindlakstegemine, millest võib olla kasu konkreetsetes sektorites, nagu näiteks mere- ja rannaturismis, ning turismihooaja pikendamine, mida on eri liikmesriikidel omavaheliste vahetuste kaudu võimalik paremini saavutada kui igal riigil eraldi.

· riiklike meetmete sidusus ja järjepidevus Euroopa tasandil heade tavade vahetamise ja võrdlemise kaudu. Üks parimaid näiteid praeguse programmi raames rahastatavate võrdlusuuringute edukuse kohta on ettevõtte asutamise korra lihtsustamisega seotud tegevus. Alates 2008. aastast on igal aastal jälgitud olukorda riigiti, võttes arvesse lihtsustamise kolme aspekti (mille suhtes andis konkurentsivõime nõukogu volituse viia läbi võrdlusuuring): piiratud vastutusega ettevõtte asutamise keskmine aeg ning halduskulud ja -menetlus. Selle meetme raames toimusid iga poole aasta järel liikmesriikide määratud ekspertide kohtumised (riiklike ettevõtte asutamise koordineerijate võrgustik). Meetme eesmärk oli töötada välja mõõtmismeetod, jälgida edusamme ning toetada neid edusamme heade tavade ja teabe vahetamise kaudu. Alates 2002. aastast on registreerimisaeg vähenenud 70 % ning kulud rohkem kui poole võrra. Pärast selle meetme edukaks osutumist vaadati 2011. aasta veebruaris Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” (SBA) läbivaatamise ajal läbi ka eesmärgid;

· ELi institutsioonidele ainuomased teadmised:

– ELi finantseerimisasutuste, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi kogemused on VKEsid soosivate rahastamisskeemide koostamisel ja rakendamisel hindamatud. Euroopa Investeerimisfondi rohkem kui 10 aasta vältel saadud kogemused on väga väärtuslikud. Alates 2007. aastast on investeerimisfond investeerinud 19 riskikapitalifondi, mida rahastatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi raames, ja olnud sealjuures sageli põhiinvestoriks, tagades finantsvõimenduse kokku üle 1,4 miljardi euro suurusele summale, mis investeeriti kasvule suunatud VKEdesse. Euroopa Investeerimisfondi varasemate tulemuste kohaselt on abisaajad – sealhulgas Skype (IP-kõneteenused), Vertaris (paberi ringlussevõtt) ja Solar Direct (fotoelektrilised struktuurid) – üle 98 % ELi esimese põlvkonna riskikapitali (Euroopa tehnoloogiaedendusprojekti käivitusprogramm, mida rakendati majanduskasvu ja tööhõive algatuse raames ajavahemikul 1998–2000) investeeritud vahenditest juba tagasi maksnud või maksavad tõenäoliselt tagasi;

– Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on saavutanud käegakatsutavaid tulemusi, rõhutades liiduga seotud küsimustest teavitamise ning otsustusprotsessi toetamise võimaluste kaudu VKEde rahvusvahelistumise edendamist (nii siseturul kui ka väljaspool seda). Võrgustiku roll on eriti oluline, aidates kaotada erinevused VKEdele mõeldud teabes ning vähendades piiriülese tegevusega seotud tehingukulusid. Ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe väärtus seisneb ühistes meetodites, instrumentides ja vahendites, mida kasutavad kvalifitseeritud teenusepakkujad, keda on volitanud ja keda (kaas)rahastavad piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.

Sidusus muu poliitika ja programmidega

On oluline, et iga liidu poliitika ja rahastamisprogrammi kavandamisel võetaks arvesse VKEde konkreetseid huve ja asjaolusid. Tulevane finantsraamistik koostatakse nii, et see hõlbustaks väikeettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, ning selleks lihtsustatakse eeskirju, vähendatakse osaluskulusid, kiirendatakse hankemenetlust ning tagatakse ühtsed teeninduspunktid, et parandada liidu rahaliste vahendite saajate olukorda.

VKEde ettevõtluskeskkonna parandamine on Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamise jaoks väga tähtis ja seega nimetatakse seda Euroopa 2020. aasta strateegia seitsmest juhtalgatusest kuues: „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Innovatiivne liit”, „Noorte liikuvus”, „Euroopa digitaalarengu tegevuskava”, „Ressursitõhus Euroopa” ning „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”. Uue programmi jaoks on eriti oluline juhtalgatus „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika”, millega nähakse ette uus Euroopa konkurentsivõime strateegiline käsitlusviis, tuuakse esile väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamise ja kasvu küsimus ning edendatakse ettevõtluskultuuri.

Uus kavandatav programm hõlmab ka vahendit, mille abil saab täita muid poliitilisi eesmärke. Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe annab võimaluse luua teabe ülalt alla suunatud levitamisel seoseid teiste programmide ja algatustega ja edendada neid ning saada teabe alt üles liikumise kaudu sidusrühmadelt tagasisidet. Selle raames antakse edaspidigi VKEdele teavet, nõu ja toetust keskkonnaprogrammide ja keskkonnanõuetele vastavuse küsimustes. Koostoimet teiste programmidega suurendatakse võimalikult palju. Näiteks toimiksid uues programmis esitatud tagatise andmise meetmed kõrvuti liidu struktuurifondide ning Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” raames rahastatud tagatise andmise meetmetega. Riskikapitali rahastamisvahendid täiendavad uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 rahastamisvahendeid. Programmi raames välditakse ka kattumist teiste programmide, eriti ettevõtluse edendamist ja oskusi käsitlevate programmidega. Hoolikalt kaalutakse ka uue programmi täiendavust kavandatava partnerlusinstrumendiga. Oluline on, et liidu välistegevus täiendaks liidusisese jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomist kindlustava tegevuskava välismõõdet.

Programmi juhtimine

Nagu on teatavaks tehtud komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[5], toimub juhtimine suurel määral allhanke korras.

– Rahastamisvahendeid hakkab juhtima Euroopa Komisjoni nimel Euroopa Investeerimispanga grupp.

– Muid tegevusvaldkondi võib juhtida mõni rakendusamet, tuginedes headele kogemustele,[6] mis on saadud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse (EACI) tegevusega kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku raames. Tehakse ka kulutasuvuse analüüs.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi puhul on allhange osutunud eriti tõhusaks seoses lihtsustamisega, sest EACI on tänu oma spetsialiseerumisele ühtlustanud ja arendanud VKEde suhtes kohaldatavaid menetlusi.

Muude tulevaste rahastamiskavade VKEdega seotud valdkondade käsitlemine võidakse samuti teha EACI ülesandeks. Need võivad hõlmata programmi Horisont 2020 valdkondi, muutes nimetatud asutuse liidu rahastamisprogramme kasutada soovivate VKEde jaoks ühtseks teeninduspunktiks. Ühe rakendusameti kasutamine aitaks ühtlustada ka IT-vahendite ja elektrooniliste portaalide kasutamist ning hõlbustaks seega veelgi VKEde juurdepääsu rahastamisele.

Lihtsustamine

Komisjoni eesmärk on nii kõnealuse kui ka muude mitmeaastase finantsraamistiku programmide puhul lihtsustada õiguskeskkonda ja hõlbustada võimalikult palju ELi ettevõtete, eriti VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele. Seda käsitlusviisi kasutatakse ka konkurentsivõime ja VKEde programmi (COSME) puhul, milles võetakse aluseks üksnes finantsmääruse eeskirjad ilma ühegi erandita. See tagab ettevõtete juurdepääsu rahalistele vahenditele lihtsa, sidusa ja standardse haldusmenetluse kaudu.

Finantsmääruse läbivaatamine aitab hõlbustada väikeettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, näiteks eeskirjade lihtsustamise, osaluskulude vähendamise, hankemenetluse kiirendamise ning ühtsete teeninduspunktide tagamise kaudu, et lihtsustada juurdepääsu liidu rahalistele vahenditele. Kavandatud on uus ühekordsete maksete süsteem.

Need meetmed vastavad vajadustele, mille tõid sidusrühmad esile tulevast konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi käsitlevate avalike konsultatsioonide ajal ja mis olid järgmised:

· lihtsustada ettepanekute koostamise hõlbustamise kaudu haldusmenetlust ning ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe menetlusi;

· edendada ühekordsete maksete ja kindlasummalise rahastamise kasutamist;

· kaotada nõue märkida ära projekti töötajad;

· lihtsustada lepingute jaoks esitatavaid haldusdokumente;

· kaotada eraisikutest abisaajate vajadus esitada pangagarantii.

Programm on kooskõlas nimetatud soovitustega ja selle raames kasutatakse maksimaalselt ära uut finantsmäärust, samuti rõhutatakse, et aruandlusnõudeid lihtsustatakse veelgi, kusjuures rohkem hakatakse kasutama veebipõhist aruandluse võimalust. Selleks et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele veelgi, ühtlustatakse nii palju kui võimalik kõikide tulevaste liidu rahastamisprogrammide eeskirju osaluse ja abikõlblikkuse kohta.

Niisuguseid rahastamisvahendeid on ettevõtetel lihtne kasutada, sest nad pöörduvad rahastamise saamiseks oma panga või riskikapitalifondi poole tavapärase rahastamistaotlusega, mitte projekti ettepanekuga. Komisjoni ettepanekuga omakapitali- ja võlaplatvormide kohta ning läbivaadatud finantsmäärusega reguleeritakse ka Euroopa Investeerimisfondi või muude asjakohaste finantsinstitutsioonide rakendatavate rahastamisvahendite haldusnõudeid. Eeskirju lihtsustatakse võimalikult palju, et saavutada tasakaal ühelt poolt vahendajaid ja abisaajaid käsitlevate aruandluskohustuste ning teiselt poolt usaldusväärse finantsjuhtimise, sealhulgas auditeerimisnõuete vahel.

Peale selle hakkab komisjon rakendama sama tüüpi projektide puhul EACI väljatöötatud lihtsustamiskorda. Jagatakse parimaid tavasid näiteks seoses lihtsustamisega, mille täitevasutus võttis kasutusele toetus- ja muude lepingute ning menetluste puhul. Edasine lihtsustamine võib hõlmata toetuslepingute paindlikumaid rakendamistingimusi, et vältida vajadust teha hilisemas etapis muudatusi.

HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi lõpptähtaeg on 31. detsember 2013. Järjeprogrammi mõju hindamise raames korraldas komisjon ulatusliku üldsusega konsulteerimise, milles osalesid muu hulgas avaliku ja erasektori organisatsioonid ja üksikisikud ja mis koosnes neljast etapist:

– veebipõhine küsitlus (sealhulgas eriküsitlus rahastamisvahendite kohta[7]), mis kestis 8. novembrist 2010 kuni 11. veebruarini 2011;

– avalik konverents 25. jaanuaril 2011;

– liikmesriikide esindajate kohtumised ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi komitees ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse komiteede ühiskohtumisel;

– konkurentsivõime ja uuendustegevuse strateegilise nõuandva kogu kohtumine 2. veebruaril 2011.

Konsulteerimine andis kinnitust, et paljud praeguse programmi osad toimivad hästi ning et üldiselt toetatakse liidu programmi jätkumist, et abistada VKEsid ja luua soodne ettevõtluskeskkond. Küsimusi, mis hõlmavad VKEde juurdepääsu rahastamisele, arutati ka VKEde finantsfoorumi 2010. aasta septembris ja 2011. aasta märtsis toimunud kohtumistel.

Praeguse programmi hindamine

Kehtiva konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi puhul hinnatakse nii konkreetseid programme kui ka raamprogrammi üldiselt. Enamik kavandatava programmi meetmeid on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi alusel toimiva ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmete jätk.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi hindamise põhitulemused on esitatud allpool.

Vahehindamine

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahehindamise[8] raames analüüsiti programmi esialgseid tulemusi ning sealjuures keskenduti ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe loomisele ja nimetatud programmi ja sellele eelnenud programmi rahastamisvahendite mõjule. Hindamine kinnitas, et ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eesmärkidega on käsitletud tõhusalt ELi VKEde kõige olulisemaid tõkkeid ja piiranguid, nagu õigus- ja halduskoormus ning piiratud juurdepääs rahastamisele. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi raames toetatud rahastamisvahendeid on vaja turutõrgete pärast, et kaotada rahastamispiirangud, mis mõjutavad uusi ja kasvavaid VKEsid kogu liidus. Nimetatud programmi rahastamisvahendeid peeti uuenduslikuks käsitlusviisiks, et kaotada VKEde rahastamist käsitlevad turutõrked.

Olukorra parandamiseks esitati järgmised soovitused:

· töötada välja standardsed järelevalvenäitajad, et registreerida programmi edusammud ja anda neist aru;

· parandada ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe tagasiside andmise funktsiooni;

· lihtsustada ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi struktuuri, et parandada meetmete ja programmi üldeesmärkide vahelisi seoseid.

Lõpphinnang

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphinnangus[9] analüüsiti selle asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust, teavet ja teadlikkust, kasulikkust ning jätkusuutlikkust, pöörates erilist tähelepanu selle peamistele osadele: rahastamisvahenditele, ettevõtlusvõrgustikule Enterprise Europe ja uuendustegevusele. Hindamine hõlmas ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmade ja abisaajatega uuringute ja küsitluste kaudu.

Hindamise tulemused on julgustavad. Esitatud arvamuste kohaselt edeneb ettevõtluse ja uuendustegevuse programm sihipäraselt, et saavutada oodatavat mõju ning käsitleda vajadusi, probleeme ja küsimusi ettenähtud korras, ning on eriti tõhus Euroopa tasandil.

Programmi eesmärke peeti ettevõtjate vajadusi silmas pidades väga asjakohaseks ning Euroopa 2020. aasta strateegia sihtidega kooskõlas olevaks. Hinnangute kohaselt saavad lõppkasutajad, eriti VKEd, programmist palju kasu. Arvamuste kohaselt on ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmed, eriti rahastamisvahendid, loonud tõhusad tingimused, et võimaldada tõelist mitmekordset mõju turul.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi täiustamiseks esitati järgmised soovitused:

· töötada välja juhtimissüsteem, et täita programmi valdkondadevahelisi eesmärke ja seostada kõrgetasemelisi eesmärke konkreetsete rahastatavate tegevusvaldkondade ja meetmetega;

· muuta seosed ettevõtluspoliitika muude osadega selgemaks, viidates näiteks SBA prioriteetidele või asjaomastele Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatustele;

· töötada välja järelevalvesüsteem ja -näitajad, mis on küll programmi tulemuste hindamise jaoks väga väärtuslikud, kuid vajavad siiski veel kohandamist.

Praeguses programmis pööratakse juba rohkem tähelepanu tulemuste mõõtmisele ja tulemuslikkuse näitajatele ning sellel on tähtis osa ka uues programmis. Uues programmis võetakse arvesse eespool nimetatud soovitusi ning tugevdatakse eelkõige programmi sekkumispõhimõtteid, sidudes need tihedamalt liidu strateegiliste prioriteetidega.

Mõju hindamine

Programmi vahendite mõju on hinnatud ning mõjuhinnang on lisatud ka käesolevale komisjoni ettepanekule. Mõju hindamises vaadeldi nelja järgmist võimalust:

– variant 1: praeguse olukorra jätkumine, mis hõlmaks neidsamu konkurentsivõime ja VKEdega seotud aspekte, mida ettevõtluse ja uuendustegevuse programm 2013. aastal peaks hõlmama;

– variant 2: kõik praegused finantssekkumised lõpetatakse;

– variant 3b: praegune sekkumisulatus säilib koos eelarve tasakaalustatud suurendamisega;

– variant 3c: eelarve sihipärane suurendamine koos rahalise toetusega, mis piirdub rahastamisvahenditega ja ettevõtlusvõrgustikuga Enterprise Europe.

Mõju hindamises järeldati, et eelistatuim võimalus on eelarve mõõdukas suurendamine, sest see tagaks tasakaalustatud käsitlusviisi tõhususe suurendamise toetamise, kriitilise massi, sidususe ja tulemuslikkuse suhtes ning käsitleks turutõrkeid ja õiguslikke puudusi.

Pärast mõju hindamise nõukogu arvamuse esitamist parandati aruannet järgmiselt:

– tekstis täpsustati hindamistulemusi ja sidusrühmade seisukohti;

– sotsiaalse mõju hindamist laiendati;

– poliitilist sidusust ja sidusust teiste ELi programmidega hinnati uuesti ja selgitati ka aruandes.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 173 ja 195.

See hõlmab järgmisi sätteid:

– artiklis 1 kehtestatakse programm;

– artiklis 2 määratakse kindlaks üldeesmärgid ja artiklis 3 erieesmärgid;

– artiklis 4 kirjeldatakse programmi eelarvet;

– artiklis 5 käsitletakse kolmandate riikide osalemist;

– artiklites 6, 7, 8 ja 9 on kirjeldatud programmi tegevusvaldkondi;

– artiklis 10 määratakse kindlaks rakendamise iga-aastane tööprogramm;

– artiklis 11 määratakse kindlaks komisjoni toetusmeetmete kohaldamisala;

– artiklis 12 kirjeldatakse järelevalve- ja hindamisnorme;

– artiklis 13 kirjeldatakse rahalise abi vorme;

– artiklis 14 antakse teavet rahastamisvahendite rakendamise kohta;

– artiklis 15 kirjeldatakse liidu finantshuvide kaitset käsitlevaid sätteid;

– artiklis 16 on esitatud komiteed käsitlevad sätted;

– artiklites 17, 18 ja 19 kirjeldatakse delegeeritud õigusakte, delegeerimiskorda ja kiirmenetluse sätteid;

– artiklis 20 kehtestatakse käesoleva määruse jõustumiskuupäev.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

Kavandatav ELi programm on kooskõlas Lissaboni lepinguga, sest selles käsitletakse konkreetselt poliitikavaldkonna puudusi, nagu kooskõlastuse ja tõhusa koostöövõrgustiku puudumine ning turutõrked, näiteks teabe erinevused, ja nende puudustega saab tegeleda vaid ELi tasandil. Kooskõlastatud ja konsolideeritud poliitika kehtestamist peetakse väga oluliseks, et koondada peamisi sidusrühmi, jagada teadmisi, ideid ja muresid ning aidata suurendada teadlikkust nii valitsustes ja üldsuse seas kui ka nende vahel.

Tulevase programmi mitte ühegi kavandatava meetme puhul ei taheta ELi tasandi meetmega asendada riiklikku algatust ega kehtestata ELi tasandi siduvat otsust. ELi sekkumise eesmärk on riiklike meetmete toimimise tõhustamine, andes neile ELi mõõtme, kooskõlastades neid paremini ja kaotades piiriülesed tõkked, mis takistavad kas erasektori osalejate või avaliku sektori asutuste koostööd. Riiklike ja piirkondlike osalejate ja struktuuride koostööd edendatakse pigem horisontaalsete koostöövõrgustike kui vertikaalse tsentraliseerimise kaudu.

ELi tegevus peab olema proportsionaalne, mis tähendab seda, et tegevus ja kasutatavad vahendid peavad olema eesmärkidega täielikult kooskõlas. Arvestades sellega seoses ELi majanduse probleeme ning ELi tegevuse suurust ja ulatust, loodetakse, et sellel on tänu kaas- ja mitmekordistavale mõjule kogu Euroopas hea mõju. Eelarvepiirangute tõttu valiti kavandatavaid ELi meetmeid hoolikalt, et näidata, milline on nende ELi lisandväärtus.

Eespool esitatud analüüsi põhjal võib järeldada, et kavandatav ELi tasandil sekkumine ettevõtluse ja konkurentsivõime edendamise nimel on täiesti õigustatud, eriti kui arvestada VKEde vajadusi.

MÕJU EELARVELE

Rahalised eraldised programmi rakendamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 moodustavad 2,522 miljardit eurot[10].

2011/0394 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 195,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Komisjon võttis 2010. aasta märtsis vastu teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[11] (edaspidi „Euroopa 2020. aasta strateegia”). Euroopa Ülemkogu kinnitas teatise 2010. aasta juunis. Euroopa 2020. aasta strateegia aitab reageerida majanduskriisile ning selle eesmärk on valmistada Euroopa ette järgmiseks kümnendiks. Sellega kehtestatakse viis kliima ja energia, tööhõive, innovatsiooni, hariduse ning sotsiaalse kaasamise valdkonda käsitlevat kaugeleulatuvat eesmärki, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, ning määratakse kindlaks majanduskasvu peamised tõukejõud, millega tahetakse muuta Euroopa paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Selles rõhutatakse ka vajadust edendada Euroopa majanduse kasvu ja samas saavutada kõrge tööhõive määr, vähese CO2-heitega, ressursi- ja energiatõhus majandus ning sotsiaalne sidusus.

(2) Tagamaks, et ettevõtted täidavad Euroopa majanduskasvus keskset osa, võttis komisjon 2010. aasta oktoobris vastu teatise „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika. Jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale”,[12] mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta detsembri järeldustes. Tegemist on Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusega. Teatises nähakse ette strateegia, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning säilitada sealjuures Euroopa tugev, mitmekesine ja konkurentsivõimeline tööstusbaas ja toetada seda, eriti parandades ettevõtjate jaoks raamtingimusi ning edendades ühtse turu mitut aspekti, sealhulgas äritegevusega seotud teenuseid.

(3) 2008. aasta juunis võttis komisjon vastu teatise „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtluse algatus „Small Business Act”,[13] mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2008. aasta detsembris. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” (SBA) näeb ette kõikehõlmava poliitilise raamistiku VKEdele, edendab ettevõtlust ning kinnistab õiguses ja poliitikas põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele”, et suurendada VKEde konkurentsivõimet. SBA kehtestab 10 põhimõtet ning visandab poliitilised ja õigusmeetmed, mille abil edendada VKEde kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimalusi. SBA rakendamine aitab saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Juhtalgatustes on juba sätestatud mitu VKEsid käsitlevat meedet.

(4) Komisjoni 2011. aasta veebruari teatises „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine”,[14] mille konkurentsivõime nõukogu kinnitas 2011. aasta mais, antakse ülevaade SBA rakendamisest ja hinnatakse praeguses majanduskeskkonnas tegutsevate VKEde vajadusi, arvestades, et neil on järjest raskem pääseda ligi rahastamisele ja siseneda turgudele. Läbivaatuses antakse ülevaade kahe aasta jooksul SBA suhtes saavutatud edusammudest, sätestatakse uusi meetmeid, et reageerida majanduskriisi tõttu tekkinud probleemidele, millest sidusrühmad on teada andnud, ning pakutakse välja SBA kasutuselevõtmise ja rakendamise parandamise viise, milles sidusrühmad täidavad konkreetset osa ja eestvedajaks on ettevõtlusorganisatsioonid.

(5) 29. juunil 2011. aastal vastu võetud ettepanekuga nõukogu määruse kohta, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020,[15] kehtestab komisjon seadusandlike ettepanekute ja dokumentide paketi liidu 2014.–2020. aasta eelarve jaoks. Mitmeaastases finantsraamistikus kirjeldatakse, kuidas täita poliitilised eesmärgid, nimelt suurendada majanduskasvu ja töökohtade arvu Euroopas, saavutada vähese CO2-heitega ja keskkonnahoidlikum majandus ning anda Euroopale rahvusvaheliselt silmapaistvam koht.

(6) Selleks et aidata kaasa liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tugevdamisele, teadmistepõhise ühiskonna arendamisele ja tasakaalustatud majanduskasvul põhinevale arengule, tuleks kehtestada ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm (edaspidi „programm”).

(7) Komisjon on kohustunud peavoolustama kliimameetmeid liidu rahastusprogrammides ja suunama vähemalt 20 % liidu eelarvest kliimaga seotud eesmärkidesse. On tähtis tagada, et programmi ettevalmistamisel, väljatöötamisel ja rakendamisel edendataks kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning riskiennetust. Käesoleva määruse alla kuuluvad meetmed peaksid soodustama üleminekut vähese CO2-heitega, kliimamuutusele vastupanuvõimelisele majandusele ja ühiskonnale.

(8) Liidu konkurentsipoliitika eesmärk on kehtestada institutsiooniline ja poliitiline korraldus, mis loob tingimused ettevõtete jätkusuutlikuks kasvuks. Suurem tootlikkus on tulude jätkusuutlikkuse kasvu peamine allikas, mis omakorda aitab parandada elatustaset. Konkurentsivõime sõltub ka ettevõtjate võimest kasutada täielikult ära võimalusi, näiteks neid, mida pakub Euroopa ühtne turg. See on eriti oluline VKEde jaoks, kes moodustavad liidu ettevõtetest 99 %, tagavad kaks kolmandikku erasektori praegustest töökohtadest ja 80 % uutest töökohtadest ning loovad rohkem kui poole liidu ettevõtete loodavast kogulisandväärtusest. VKEd on majanduskasvu, tööhõive ja ühiskonna integreerumise peamised eestvedajad.

(9) Viimastel aastatel on liidu poliitikakujundamises pööratud konkurentsivõimele suurt tähelepanu turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide pärast, mis kahjustavad ELi ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimet.

(10) Programmis tuleks seega käsitleda turutõrkeid, mis mõjutavad ELi majanduse konkurentsivõimet üleilmsel tasandil ja kahjustavad ettevõtjate võimet konkureerida maailma muude piirkondade partneritega.

(11)             Programmis tuleks eelkõige käsitleda VKEsid, nagu on määratletud komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ mikroettevõtjate, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse kohta[16]. Erilist tähelepanu tuleks pöörata mikroettevõtetele, käsitööga tegelevatele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Tähelepanu tuleks pöörata ka noorte, uute ja potentsiaalsete ettevõtjate ning naisettevõtjate ja konkreetsete sihtrühmade, näiteks sisserändajate ning sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate ja kaitsetumatesse rühmadesse kuuluvate ettevõtjate (näiteks puuetega inimeste) eripärale ja vajadustele. Programm peaks julgustama ka eakamaid kodanikke ettevõtjaks hakkama ja ettevõtjaks jääma ning soosima ettevõtjatele teise võimaluse andmist.

(12) Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda nii rahastamisele – nad näevad suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust – kui ka riskikapitalile. See avaldab halba mõju uute asutatud ettevõtete tasemele ja kvaliteedile ning ettevõtete kasvule. Kavandatav rahastamisvahend annab liidule lisandväärtust muu hulgas sellega, et tugevdab ühtset turgu riskikapitali jaoks ning arendab üleeuroopalist VKEde finantsturgu. Liidu meetmed peaksid täiendama VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides. Üksused, kellele usaldatakse meetmete rakendamine, peaksid tagama täiendavuse ja vältima topeltfinantseerimist ELi vahenditest.

(13) Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe on tõestanud oma väärtust ning on Euroopa VKEde jaoks äritegevuse toetuse ühtseks teeninduspunktiks, aidates neil parandada oma konkurentsivõimet ning uurida ühtse turu ja muude turgude ärivõimalusi. Meetodite ja tööviiside ühtlustamise ning äritegevuse tugiteenuste Euroopa mõõtme saab tagada ainult liidu tasandil. Just ettevõtlusvõrgustik on aidanud VKEdel leida koostöö- ja tehnosiirde partnereid ning saada nõu rahastamisallikate ja intellektuaalomandi, ökoinnovatsiooni ja jätkusuutliku tootmise kohta. Ettevõtlusvõrgustik on küsinud ka tagasisidet liidu õigusaktide ja standardite kohta. Võrgustikule ainuomased teadmised on eriti olulised teabe erinevuste kaotamisel ning piiriüleste tehingutega seotud kulude vähendamisel.

(14) VKEde vähene rahvusvahelistumine nii Euroopas kui ka väljaspool mõjutab konkurentsivõimet. Mõningate hinnangute kohaselt ekspordib praegu või on viimase kolme aasta jooksul eksportinud vaid 25 % ELi VKEdest; üksnes 13 % neist ekspordib liidust väljapoole korrapäraselt ja vaid 2 % on investeerinud väljapoole oma asukohariiki. Kooskõlas SBAga, milles kutsuti ELi ja liikmesriike üles toetama ja julgustama VKEsid kasutama ära väljaspool ELi asuvate turgude kasvu, toetab Euroopa äriorganisatsioonide võrgustikku rohkem kui 20 välisturul. See toetab rahaliselt ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskust, Hongkongis, Malaisias ja Singapuris asuvaid äriorganisatsioone, Indias asuvat Euroopa ettevõtlus- ja tehnoloogiakeskust, Hiinas ja Tais asuvat ELi VKEde keskust ning kasutajatuge, mis nõustab Hiinas tegutsevaid VKEsid intellektuaalomandi õiguste küsimustes. Euroopa lisandväärtus luuakse kõnealuse valdkonna riiklike jõupingutuste ühendamisega, vältides dubleerimist, edendades koostööd ja pakkudes teenuseid, millel puuduks kriitiline mass, kui neid pakutaks riiklikul tasandil.

(15) Euroopa ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime parandamiseks tuleb liikmesriikidel ja komisjonil luua soodne ettevõtluskeskkond. Erilist tähelepanu vajavad VKEde huvid ja sektorid, milles nad enim tegutsevad. Liidu tasandil algatusi on vaja selleks, et luua VKEdele võrdsed tingimused ning vahetada kogu Euroopa ulatuses teavet ja teadmisi.

(16) Konkurentsivõimet mõjutab ka liidus levinud üsna vähene ettevõtlusvaim. Vaid 45 % ELi kodanikest (naistest vähem kui 40 %) sooviks olla füüsilisest isikust ettevõtja, samal ajal kui USAs soovib seda 55 % rahvastikust ja Hiinas 71 %[17]. Tutvustamine ja stimuleeriv mõju, näiteks Euroopa auhinnad ja konverentsid, ning sidusust ja järjepidevust parandavad meetmed, näiteks võrdlusuuringud ja parimate tavade vahetamine, tekitavad ELi jaoks suurt lisandväärtust.

(17) Üleilmne konkurents, demograafilised muutused, ressursside piiratus ja esilekerkivad ühiskondlikud suundumused loovad mõningate sektorite jaoks uusi väljakutseid ja võimalusi. Näiteks disainipõhistel sektoritel, mis on vastamisi üleilmsete probleemidega ja milles on VKEde osakaal suur, tuleb kohaneda, et kasutada ära võimalusi, mida pakub suur nõudlus individualiseeritud, kaasavate toodete järele, ja neist kasu lõigata. Kuna need probleemid mõjutavad kõiki asjaomaste sektorite VKEsid liidus, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud tegevust.

(18) Nagu on toodud esile komisjoni 30. juuni 2010. aasta teatises „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava”[18], mille Euroopa Ülemkogu kinnitas oma 2010. aasta oktoobri järeldustes, on turism liidu majanduse jaoks tähtis sektor. Selle sektori ettevõtetel on oluline osa liidu sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja töökohtade loomises ning väga hea potentsiaal arendada ettevõtlust, sest sektori ettevõtjad on peamiselt VKEd. Turismi olulisust tunnistatakse ka Lissaboni lepingus, kus kirjeldatakse liidu asjaomase valdkonna eripädevusi, mis täiendavad liikmesriikide tegevust. Liidu algatus looks turismi valdkonnas selget lisandväärtust, eriti andmete ja analüüsi, liikmesriikideüleste arendusstrateegiate arendamise ja parimate tavade vahetamise kaudu.

(19) Programmis tuleks esitada eesmärkide elluviimise meetmed, eesmärkide täitmiseks vajalik rahastamispakett, eri tüüpi rakendusmeetmed ning järelevalve-, hindamis- ja liidu finantshuvide kaitsmise kord.

(20) Programm peaks täiendama liidu muid programme, kuid samal ajal peetakse silmas, et iga vahendit tuleks rakendada vastavalt selle jaoks ette nähtud erikorrale. Seega ei tohiks tekkida võimalust, et samu abikõlblikke kulusid rahastatakse kaks korda. Et saavutada liidu rahastamise lisandväärtus ja oluline mõju, tuleks arendada käesoleva programmi koostoimet teiste liidu programmide ja struktuurifondidega.

(21) Läbipaistvuse ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet tuleks arvestada kõikides programmi asjaomastes algatustes ja meetmetes. Peale selle tuleks neis algatustes ja meetmetes arvesse võtta ka kõikide kodanike inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtet.

(22) Käesolev määrus peaks kehtestama programmi kogu kehtivuse ajaks eelarve, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX/YY/201Z aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe[19] punkti 17 tähenduses.

(23) Tagamaks, et rahastamine on suunatud üksnes turutõrgete ning poliitiliste ja institutsiooniliste probleemide lahendamiseks, ja pidades silmas turumoonutuste vältimist, peaks rahastamine programmi raames vastama liidu riigiabi eeskirjadele.

(24) Euroopa Majanduspiirkonna leping ja assotsieerimislepingute protokollid sätestavad asjaomaste riikide osalemistingimused liidu programmides. Muude kolmandate riikide osalemine peaks olema võimalik juhul, kui lepingud ja menetlus seda ette näevad.

(25) Programmi tuleks kontrollida ja hinnata, et võimaldada teha kohandusi.

(26) Euroopa Liidu finantshuvid peavad olema kaitstud proportsionaalsete meetmete kaudu, kaasa arvatud eeskirjade eiramise juhtude ennetamise, avastamise ja uurimise, kaotatud, valesti makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite ja vajaduse korral trahvide kaudu kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul.

(27) Selleks et tagada käesoleva määruse ühtsed rakendamistingimused, tuleb komisjonile anda rakendamisvolitused, et programmi rakendamise eesmärgil vastu võtta iga-aastane tööprogramm. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[20].

(28) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte osalemise ja teatavate ülesannete delegeerimise konkreetsete eeskirjade kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(29) Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK Reguleerimisese

Artikkel 1 Programmi kehtestamine

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kehtestatakse liidu meetmete programm ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks, milles pööratakse erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) (edaspidi „programm”).

Artikkel 2 Üldeesmärgid

1. Programm aitab saavutada alljärgnevaid üldeesmärke, milles pööratakse erilist tähelepanu VKEde erivajadustele Euroopa ja maailma tasandil:

(a) suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ning jätkusuutlikkust;

(b) edendada ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu.

2. Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

(c) liidu tööstussektori kasvu protsent kogu sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu suhtes,

(d) liidu ökotööstuse toodangu kasv,

(e) VKEde halduskoormuse muutumine,

(f) VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate arvu alusel,

(g) ning VKEde asutamiste ja lõpetamiste suhe.

3. Programm toetab Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimist ning aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgi saavutamisele. Programm aitab eelkõige kaasa tööhõivet käsitleva põhieesmärgi täitmisele.

II PEATÜKK Erieesmärgid ja tegevusvaldkonnad

Artikkel 3 Erieesmärgid

1. Programmi erieesmärgid on järgmised:

(a) parandada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

(b) edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

(c) parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis;

(d) parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.

2. Programmi rakendamisel edendatakse ettevõtete vajadust kohaneda vähese CO2-heitega, kliimamuutusele vastupanuvõimelise ning energia- ja ressursitõhusa majandusega.

3. Programmi mõju mõõtmiseks lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamise suhtes kasutatakse tulemuslikkuse näitajaid. Need näitajad on sätestatud I lisas.

Artikkel 4 Eelarve

1. Programmi rakendamise eelarve on 2,522 miljardit eurot, millest ligikaudu 1,4 miljardit eurot eraldatakse rahastamisvahenditele.

2. Käesoleva määrusega programmi jaoks eraldatud eelarvest võib katta ka kulusid, mis on seotud programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajalike ettevalmistustööde, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevusega, ning eelkõige uuringuid, ekspertide kohtumisi, teavitamist ja teabevahetust, ELi poliitiliste prioriteetide tutvustamist ettevõtetele, kui need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega, teabe töötlemisele ja -vahetusele suunatud IT-võrkudega seotud kulusid ning kõiki muid kulusid tehnilisele ja haldusabile, mida komisjon programmi juhtimisel vajab.

3. Programmi jaoks eraldatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1639/2006/EÜ[21] alusel võetud meetmete vahel. Vajaduse korral võib assigneeringuid nende kulude katmiseks kajastada eelarves ka pärast 2020. aastat, et võimaldada selliste meetmete juhtimist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

Artikkel 5 Kolmandate riikide osalemine

1. Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

(a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, kooskõlas EMP lepingus kehtestatud tingimustega, ning muud Euroopa riigid, kui lepingud ja menetlus seda võimaldavad;

(b) ühinevad, kandidaat- ja potentsiaalsed kandidaatriigid kooskõlas üldpõhimõtete ja ‑tingimustega, mis käsitlevad nimetatud riikide osalemist liidu programmides ja mis on kehtestatud asjaomastes raamkokkulepetes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või sarnastes dokumentides;

(c) Euroopa naabruspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad ning kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimustega, mis käsitlevad nimetatud riikide osalemist liidu programmides ja mis on kehtestatud asjaomastes raamkokkulepetes, assotsieerimislepingute protokollides ja assotsiatsiooninõukogu otsustes.

2. Käesoleva määruse alusel võetavates meetmetes võivad osaleda ka üksused, mis on asutatud lõikes 1 osutatud riikides, juhul, kui kõnealuses lõikes kehtestatud tingimused ei ole täidetud või kui nimetatud riigid otsustavad programmis mitte osaleda, või mis on asutatud muudes kolmandates riikides.

3. Sellistel üksustel ei ole õigust saada liidult rahalisi vahendeid, välja arvatud juhul, kui see on programmi jaoks hädavajalik, eriti seoses liidu ettevõtjate konkurentsivõime ja turulepääsuga. See võimalus ei kehti kasumit taotlevatele üksustele.

Artikkel 6 Meetmed liidu ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimuste parandamiseks

1. Komisjon toetab meetmeid, mille abil parandatakse ja tugevdatakse liidu ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, et suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kasvu edendavate riiklike meetmete tõhusust, sidusust ja järjepidevust.

2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille eesmärk on töötada välja uusi konkurentsivõime strateegiaid. Sellisteks meetmeteks võivad olla muu hulgas

(a) meetmed, mille abil parandatakse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust (sh katastroofidele vastupanuvõimet) mõjutava poliitika väljatöötamist, elluviimist ja hindamist ning millega tagatakse asjakohase infrastruktuuri, maailmatasemel klastrite ja ärivõrgustike ning raamtingimuste ja jätkusuutlike toodete, teenuste ja protsesside arendamine;

(b) meetmed, mille abil toetatakse koostööd liikmesriikide, teiste programmis osalevate riikide ja liidu peamiste konkurentide vahel poliitika ja heade tavade vahetamise valdkonnas ning mis käsitlevad ka konkurentsipoliitika rahvusvahelisi aspekte;

(c) VKE-poliitika väljatöötamise toetamine ja poliitikakujundajate koostöö eelkõige selleks, et parandada programmide ja meetmete VKE-sõbralikkust.

3. Komisjon võib toetada algatusi, mille abil kiirendatakse sektoritevahelisel tegevusel põhinevate konkurentsivõimeliste valdkondade tekkimist majandussektorites, mida iseloomustab VKEde suur osakaal ja mis täidavad olulist osa liidu SKPs. Sellised algatused soodustavad uute turgude arengut ning toodete ja teenuste pakkumist kõige konkurentsivõimelisemate ärimudelite või sektori muutunud väärtusahela kaudu. Siia hulka kuuluvad tootlikkust, ressursitõhusust, jätkusuutlikkust ja ettevõtte ühiskondlikku vastutust edendavad algatused.

Artikkel 7 Ettevõtlust edendavad meetmed

1. Komisjon aitab edendada ettevõtlust, parandades selle arengut mõjutavaid raamtingimusi. Komisjon toetab ettevõtjate arengut ja kasvu soodustavat ettevõtluskeskkonda.

2. Erilist tähelepanu pööratakse noortele ettevõtjatele, uutele ja potentsiaalsetele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka konkreetsetele sihtrühmadele.

3. Komisjon võib toetada liikmesriikide meetmeid, mille abil arendada ettevõtlusalast haridust, oskusi ja hoiakuid, eriti potentsiaalsete ja uute ettevõtjate puhul.

Artikkel 8 Meetmed VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamiseks

1. Komisjon toetab meetmeid, mille eesmärk on parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele nende asutamise ja kasvu etapis ning mis täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikides riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Täiendavuse tagamiseks kooskõlastatakse neid meetmeid põhjalikult ühtekuuluvuspoliitika raames ja riigi tasandil võetavate meetmetega. Niisuguste meetmete eesmärk on stimuleerida rahastamist nii omakapitali kui ka laenu abil.

2. Tingimusel, et selleks on olemas turunõudlus, töötab komisjon lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade raames töötab välja meetmed, mis parandavad piiriülest ja mitut riiki hõlmavat rahastamist, aidates seega VKEdel muuta oma äritegevust rahvusvahelisemaks, järgides seejuures liidu õigust.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade üksikasjad on sätestatud II lisas.

Artikkel 9 Turulepääsu lihtsustavad meetmed

1. Et parandada jätkuvalt liidu ettevõtete konkurentsivõimet ja turulepääsu, jätkab komisjon ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe toetamist.

2. Komisjon võib toetada meetmeid, mille abil lihtsustatakse VKEde pääsu ühtsele turule, sealhulgas teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist.

3. Konkreetsete meetmetega püütakse lihtsustada VKEde pääsu väljaspool liitu asuvatele turgudele ning edendada nende turgude praegusi tugiteenuseid. VKEd võivad programmi kaudu saada toetust prioriteetsete kolmandate riikide standardite ja intellektuaalomandi õiguste küsimustes.

4. Programmi meetmete eesmärk võib olla soodustada rahvusvahelist tööstuskoostööd, sealhulgas tööstusküsimusi ja õiguslikku reguleerimist puudutavaid dialooge kolmandate riikidega. Konkreetsete meetmetega võidakse püüda vähendada erinevusi Euroopa Liidu ja muude riikide tööstustooteid, tööstuspoliitikat ja ettevõtluskeskkonna parandamist käsitlevate õigusraamistike vahel.

III PEATÜKK Programmi rakendamine

Artikkel 10 Iga-aastane tööprogramm

1. Komisjon võtab programmi rakendamiseks vastu iga-aastase tööprogrammi kooskõlas määruse artikli 16 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Iga-aastases tööprogrammis sätestatakse taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused, rakendamismeetodid ja nendele ette nähtud kogusumma. Samuti sisaldavad need rahastatavate tegevuste kirjeldust, märget igale tegevusele eraldatava summa kohta ja orienteeruvat rakendamise ajakava ning asjakohaseid näitajaid väljundite ning eesmärkide saavutamise tulemuslikkuse seireks. Toetuste kohta on neisse märgitud prioriteedid, peamised hindamiskriteeriumid ja maksimaalne kaasfinantseerimismäär.

2. Komisjon rakendab programmi finantsmääruse (määrus (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus]) kohaselt.

3. Programmi rakendamisel tagatakse, et toetatavates meetmetes võetakse arvesse edasisi arengusuundumusi ja vajadusi, eriti pärast artikli 12 lõikes 3 viidatud vahehindamist, ning et need oleksid arenevaid turge, majandust ja ühiskonna muutusi silmas pidades asjakohased.

Artikkel 11 Toetusmeetmed

1. Lisaks artiklis 10 viidatud tööprogrammi meetmetele võtab komisjon korrapäraselt toetusmeetmeid, mis hõlmavad muu hulgas järgmist:

(a) sektoripõhiste ja sektorivaheliste konkurentsiküsimuste analüüs ja järelevalve;

(b) heade tavade ja käsitlusviiside kindlakstegemine ja nende edasiarendamine;

(c) ettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt eriti oluliste liidu meetmete mõju hindamine, et teha kindlaks kehtivate õigusnormide lihtsustamist vajavad valdkonnad või valdkonnad, milles on vaja esitada uued õiguslikud meetmed;

(d) ettevõtteid, konkreetset tööstuspoliitikat ja konkurentsivõimet käsitlevaid meetmeid mõjutavate õigusaktide hindamine.

2. Lõikes 1 osutatud toetusmeetmed ei pruugi kuuluda artiklis 10 osutatud iga-aastasesse tööprogrammi.

Artikkel 12 Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon teostab programmi rakendamise ja juhtimise üle järelevalvet.

2. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast. Aruandes esitatakse teave kliimakulutuste summa ja kliimamuutusealastele eesmärkidele antud toetuse mõju kohta, niivõrd kui sellise teabe kogumine ei tekita VKEdele põhjendamatut halduskoormust.

3. Hiljemalt 2018. aastaks koostab komisjon hindamisaruande, mis käsitleb kõikide programmi alusel toetatud meetmete eesmärkide täitmist (hõlmab nii tulemusi kui ka mõju), vahendite kasutamise tõhusust ja selle Euroopa lisandväärtust, et sellest lähtuvalt teha otsus meetmete jätkamise, muutmise või lõpetamise kohta. Hindamisaruandes käsitletakse ka lihtsustamise ulatust, selle sisemist ja välist sidusust, kõikide eesmärkide jätkuvat olulisust ning meetmete osa liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasavat majanduskasvu prioriteetides. Hindamisel võetakse arvesse eelmiste meetmete pikaajalist mõju käsitleva hindamise tulemusi.

4. Meetmete pikaajalise ja jätkusuutlikkuse mõju kohta koostatakse hindamisaruanne, mida arvestatakse meetme võimaliku jätkamise, muutmise või lõpetamise otsuses.

5. Töötatakse välja peamised tulemuslikkuse näitajad, mille põhjal hinnatakse, mil määral on programmi alusel toetatud meetmete eesmärgid saavutatud. Neid võrreldakse eelnevalt kindlaksmääratud lähteolukorraga, mis kajastab enne meetmete rakendamist valitsenud olukorda.

6. Kõik asjaosalised esitavad komisjonile asjaomaste meetmete järelevalve ja hindamise võimaldamiseks vajalikud andmed ja teabe.

IV PEATÜKK Finantssätted ja rahalise abi vormid

Artikkel 13 Rahalise abi vormid

Programmi raames antavat liidu rahalist abi võib rakendada kaudselt, delegeerides eelarve täitmise ülesanded määruse (EL) nr XXX/2012 [uus finantsmäärus] artiklis XX loetletud üksustele.

Artikkel 14 Rahastamisvahendid

1. Programmi rahastamisvahendeid kasutatakse eesmärgiga lihtsustada kasvule suunatud VKEde juurdepääsu rahastamisele. Rahastamisvahendite hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.

2. Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid võib vajaduse korral kombineerida muude rahastamisvahenditega, mille on loonud liikmesriigid ja nende korraldusasutused [määruse (EL) nr XXX/201X [uus struktuurifondide määrus] artikli 33 lõike 1 punkti a] alusel, ning liidu rahastatavate toetustega, sealhulgas käesoleva määruse alusel antavate toetustega.

3. Rahastamisvahendi eesmärk on säilitada liidu eelarvest eraldatud varade väärtus. Nendega võidakse toota vastuvõetavat kasumit, et täita teiste partnerite või investorite eesmärke.

4. Määruse (EL) nr XXXX/2012 [uus finantsmäärus] artikli 18 lõike 4 kohaselt eraldatakse ühe rahastamisvahendi loodud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt sellele rahastamisvahendile. 2007.–2013. aasta mitmeaastases finantsraamistikus loodud rahastamisvahendite puhul eraldatakse sellel perioodil alustatud toimingute toodetud tulud ja tagasimaksed sihtotstarbeliselt 2014.–2020. aasta rahastamisvahendile.

Artikkel 15 Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab asjakohaseid meetmeid tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve, kohaldades pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetavaid meetmeid, teostades tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade eiramise tuvastamise korral sisse alusetult väljamakstud summad ning rakendades vajaduse korral tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid ning muid kolmandaid osapooli, kes on saanud käesoleva määruse alusel liidu rahalisi vahendeid.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate tööruumides kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud Euroopa Liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks esimese ja teise lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

V PEATÜKK Komitee ja lõppsätted

Artikkel 16 Komitee

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 17 Delegeeritud õigusaktid

1. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisas sätestatud näitajate muutmiseks, kui selgub, et need ei ole sobivad, mõõtmaks programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisel tehtud edusamme.

2. Komisjonile antakse volitus võtta artikli 18 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse II lisas sätestatud erimeetmete üksikasjade muutmiseks, kui majandusolud turul seda nõuavad, või lähtudes konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi laenutagamisrahastu ja 7. raamprogrammi riskijagamisrahastu riskijagamisvahendi saavutatud tulemustest.

3. Kui seda nõuavad eriti kiireloomulised asjaolud, nagu näiteks kiirelt muutuvad majanduslikud tingimused, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 19 sätestatud korda.

Artikkel 18 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 17 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile seitsmeks aastaks alates [alusõigusakti jõustumiskuupäevast].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 17 viidatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 17 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemisest Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19 Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Kui delegeeritud õigusakt Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tehakse, tuleb ühtlasi põhjendada kiirmenetluse rakendamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kooskõlas artikli 18 lõikes 5 viidatud menetlusega. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Artikkel 20 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Otsus 1639/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

2. Siiski kohaldatakse otsust 1639/2006/EÜ jätkuvalt selle alusel algatatud meetmete ja nende meetmetega seotud finantskohustuste suhtes kuni nende lõpuleviimiseni.

3. Artiklis 4 osutatud rahalistest vahenditest võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek käesoleva programmi ja otsuse nr 1639/2006/EÜ alusel võetud meetmete vahel.

Artikkel 21 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

I LISA Üld- ja erieesmärkide näitajad

Üldeesmärk || 1. Suurendada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust

Mõjunäitaja[22] || Praegune olukord || Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

Tööstuse konkurentsivõime kasv[23] VKEde halduskoormuse muutumine (uue ettevõtte asutamiseks kuluv päevade arv) ELi ökotööstuse toodangu kasv (protsentuaalne muutus võrreldes eelneva aastaga) || 2009: -3,1%, 2008: -0,3%, 2007: +0,7% 2009: -3,1 % Uue VKE asutamiseks kuluv päevade arv: 7 tööpäeva Viimaste aastate kasv on olnud 6–7 % aastas || Iga-aastane kasv 1 % ja 2015. aastal 5 % Uue VKE asutamiseks kuluva päevade arvu vähenemine: 2020. aastal 3 tööpäeva Järgmisel kümnendil on kasv keskmiselt 8 % aastas; eesmärgiks seatakse toodangu 50 % tõus 2015. aastaks

Üldeesmärk || 2. Edendada ettevõtluskultuuri ning soodustada VKEde asutamist ja kasvu

Mõjunäitaja || Praegune olukord || Pikaajaline eesmärk ja vahe-eesmärk (2020)

VKEde kasv lisandväärtuse ja töötajate alusel Tagasiside VKEdelt ja teistelt lõplikelt abisaajatelt programmi lisandväärtuse, kasulikkuse ja asjakohasuse kohta (mõõdetakse programmi hindamise käigus) ettevõtlusvõrgustiku Europe Enterprise (EEN) ja veebipõhiste küsitluste kaudu VKEde ringlus (alustavate ja lõpetavate VKEde hulk) || 2010. aastal moodustas VKEde osa ELi kogutulust (kogulisandväärtus) 58 %; VKEde töötajate koguarv: 87,5 miljonit (67 % erasektori töökohtadest ELis) 78 % suurune rahulolu ja positiivne tagasiside ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtuse kohta || Eesmärk suurendada VKEde kogulisandväärtust 4 % aastas ning VKEde töötajate arvu suurenemine 1 % aastas Saavutada rohkem kui 80 % suurune rahulolu ettevõtlusvõrgustiku lisandväärtusega

Erieesmärk || Parandada ELi ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi

Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Konkurentsivõime suurendamise meetmed Vastu võetud lihtsustamismeetmete arv Meetmete kvaliteedi ja lisandväärtuse sobilikkuse kontrollide arv Euroopa jätkusuutliku tootmise ja toodangu vahendite (sh EMAS, ökomärgis, ökodisain) kasutuselevõtu määr äriühingutes || Komisjoni lihtsustamisprogrammi ajakohastati 2010. aastal ning see edeneb kavakohaselt, et vähendada 2012. aastaks bürokraatiat 25 %. Kuni 2010. aastani võeti 5 lihtsustamismeedet aastas. 2010. aastal alustati koostöös sidusrühmadega sobilikkuse kontrolli neljas valdkonnas: keskkond, transport, tööhõive ja tööstuspoliitika. Tagasisides käsitleti muu hulgas õigusakte ja meetmete lisandväärtust. Ligikaudu 35 000 ISO 14001 EMS-sertifikaati ja 4500 EMAS-registreeringut, 18 000 ELi ökomärgise litsentsi || 7 lihtsustamismeedet aastas. Sobilikkuse kontrolli hõlmavat tagasiside käsitlusviisi laiendatakse ka teistele meetmetele, millel on tööstussektorile positiivne lihtsustav mõju. Parema reguleerimise eesmärgil on ette nähtud kuni 12 sobilikkuse kontrolli. Märkimisväärne hulk äriühinguid jälgib oma tulemuslikkust, kohaldab keskkonnajuhtimissüsteeme ja on suurendanud oma ressursside tootlikkust ja parandanud keskkonnamõju. Oluline osa toodangust on ressursitõhusad ja keskkonnasõbralikud tooted.

VKE-poliitika arendamine VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv Järjest sagedasem Euroopa ettevõtlusauhinna üleeuroopaline kajastamine kõikide liikmesriikide meedias Uute ettevõtete asutamise ajakulu ja keerukuse vähenemine || VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 15 liikmesriiki Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 2010. aastal 60 Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 7 tööpäevani || VKE-testi kasutavate liikmesriikide arv: 21 liikmesriiki Meediakajastuste arv kõikides liikmesriikides: 80 Asutamiseks kuluva aja vähenemine: 5 tööpäevani

Uued ärilahendused Uute toodete/teenuste arv turul Lisaekspordi ja sellele vastavate rahasummade suurus Sidusrühmade tagasiside tegevuse kvaliteedi ja lisandväärtuse kohta || Seni piirdus see tegevus vähese analüüsimisega. || Eesmärgiks on saavutada 2017. aastal kokku 5 uut toodet/teenust (2018. aastal suureneb see arv 15 ja 2019. aastal 25ni). Ekspordile see 2017. aastal tõenäoliselt veel mõju ei avalda. Esimese põlvkonna osalevate VKEde ekspordi osakaal ilmneb 2018. aastal ja eesmärgiks on 20 % suurune kasv. Vähemalt 70 % VKEdest, kes osalevad 2014. aastal, teavitavad 2017. aasta lõpus tehtavas küsitluses positiivsest mõjust oma käibele

Turism Rahastamistaotluste arv VKEde osakaal (ja suundumus) turismiga seotud rahastamisvõimaluste puhul Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutusele võtnud ettevõtjate arv Nende sihtkohtade arv, mis on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli || Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): ligikaudu 75 taotlust aastas (2011. aasta keskmine) Seni ei ole ükski konkursikutse suunatud otseselt VKEdele Seni ei ole ükski ettevõtja võtnud kasutusele Euroopa turismi kvaliteedimärgist (väljatöötamisel) Kokku nimetatud 98 Euroopa turismi tippsihtkohta (keskmiselt 20 aastas: 2007. aastal 10, 2008. aastal 20, 2009. aastal 22, 2010. aastal 25 ja 2011. aastal 21). || Rahastamistaotluste arv kokku (kõik konkursikutsed): üle 100 taotluse aastas 30 % konkursikutsest on suunatud otseselt VKEdele 50 % hindamissüsteemides osalenutest on sobilikud Euroopa turismi kvaliteedimärgise jaoks Üle 200 sihtkoha on võtnud kasutusele Euroopa turismi tippsihtkohtade algatuse raames väljatöötatud säästliku turismiarenduse mudeli (kuni 30 aastas)

Erieesmärk || Edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas

Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Ettevõtluse toetamine Tagasiside üldsuse arusaamast ettevõtluse kohta (nende ELi kodanike protsentuaalne osakaal, kes soovivad Eurobaromeetri uuringu kohaselt olla füüsilisest isikust ettevõtjad) ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv VKEde jaoks vastu võetud lihtsustamismeetmete arv || 2007. ja 2009. aasta näitaja on olnud stabiilselt 45 % ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 22 (2010) Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 5 5 lihtsustamismeedet aastas (2010). || Nende ELi kodanike arv, kes sooviksid hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, suureneb 50 %ni ELi tasandil välja töötatud ettevõtluslahendusi rakendavate riikide arv: 25 Teisest liikmesriigist pärit VKEdele kättesaadavate riiklike programmide arv: 10 Ligikaudu 7 lihtsustamismeedet aastas.

Erieesmärk || Parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele omakapitali ja laenude vormis

Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Kasvule suunatud rahastamisvahendid Laenu-/krediiditagatisi saavate ettevõtjate arv ja laenude väärtus Riskikapitaliga tagatud firmade arv ja investeeringute väärtus (piiriüleste tehingute osakaal) || Kavandatavate vahendite kasutamisega ei ole veel alustatud ja need ei ole samad, mis praegu kasutatavad vahendid, ning seega ei saa praeguste vahendite andmeid võrdlusaluseks võtta. || Laenu-/krediiditagatisi saavate firmade arv (+/- 95 000) ja laenude väärtus (+/- 10,7 miljardit eurot) Riskikapitaliga tagatud firmade arv: (+/- 180) ja investeeringute väärtus (+/- 220 miljonit eurot)

Erieesmärk || Parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule

Tulemusnäitaja || Viimased teadaolevad tulemused || Keskpika aja eesmärk (tulemus) 2017

Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepingute arv Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik (nt VKEde teadlikkus kaubamärgist) Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus) Tugiteenuseid saavate VKEde arv Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv || Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepinguid: 1 950 (2010) Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: ei ole veel mõõdetud Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): 78 % Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 435 000 (2010) Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 45 000 (2010) || Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Allkirjastatud partnerluslepinguid: 3 000 aastas Võrgustiku kaubamärgi suurem tuntus ja kaubamärgi teatuse levik: saavutatud on 30 % VKEdest Klientide rahulolu määr (rahulolevate VKEde protsentuaalne osakaal, konkreetsete teenuste lisandväärtus): >80% Tugiteenuseid saavate VKEde arv: 500 000 aastas Vahendusüritustel ja ettevõtte ülesannete täitmises osalevate VKEde arv: 60 000 aastas

Äritegevuse toetus VKEdele väljaspool ELi asuvatel turgudel Väljaspool ELi rahvusvahelises äritegevuses (eksport, import, otsesed välisinvesteeringud jms) osalevate VKEde protsentuaalne osakaal || 13 % (2009) || 17 % (2017)

Rahvusvaheline tööstuskoostöö ELi ja kolmandate riikide tööstustooteid käsitlevate eeskirjade ühtlustamise tulemusel olukorra paranemisest tingitud juhtude arv Niisuguste ELi algatuse „Small Business Act” valdkondade ja heade tavade arv, mida on tutvustatud naaber- ja kandidaatriikides || Hinnanguliselt on õigusalases koostöös peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada ja India) tehniliste eeskirjade puhul keskmiselt 2 märkimisväärse ühtlustamise seisukohast olulist valdkonda Hinnanguliselt on SBA kümne poliitikavaldkonna kolmes piirkonnas (kandidaatriikide piirkond, idanaabruse ning Euroopa–Vahemere piirkond) vähemalt kolme nendest valdkondadest nimetatud riikides reguleeritud. || Tehniliste eeskirjade puhul 3 olulist valdkonda, milles toimub märkimisväärne ühtlustamine peamiste kaubanduspartneritega (USA, Jaapan, Hiina, Brasiilia, Venemaa, Kanada, India) (2017) SBA 5 poliitikavaldkonda kolmes poliitikaregioonis (kandidaatriigid, idanaabrus, Euroopa-Vahemere) (2017)

II LISA

VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise Meetmed

1. VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise meetmete hulka kuuluvad omakapitalirahastu ja laenutagamisrahastu.

2. Konkurentsivõime ja VKEde programmi omakapitalirahastu ehk „Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil” (EFG) rakendatakse ELi ühtse omakapitali rahastamisvahendina, mis toetab ELi ettevõtete kasvu ning teadus-, arendus- ja uuendustegevust alates varasest etapist (sh stardikapital) kuni kasvufaasini ning rahaliselt toetatakse seda programmist Horisont 2020 ja käesolevast programmist.

EFG kasutab sama rakendusmehhanismi, nagu ka programmi Horisont 2020 alusel moodustatav teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu, vastavalt alljärgnevatele tingimustele.

3. Laenutagamisrahastu rakendatakse osana ELi ühtsest laenupõhisest rahastamisvahendist ELi ettevõtete kasvuks ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuseks, kasutades sama rakendusmehhanismi ning sama Horisont 2020 laenurahastu VKEdele ette nähtud nõudluspõhist osa (RSI II), vastavalt alljärgnevatele tingimustele.

4. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu vastavad finantsmääruses ja delegeeritud õigusaktis, mis asendab selle rakenduseeskirjad, rahastamisvahendite kohta käivatele sätetele ja üksikasjalikumatele tegevusnõuetele, mis sätestatakse komisjoni juhistes.

5. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu täiendavad VKEdele ette nähtud rahastamisvahendite kasutamist liikmesriikide poolt ühtekuuluvuspoliitika raames.

6. Omakapitali- ja laenutagamisrahastu võivad vajaduse korral ühendada rahalised vahendid liikmesriikidega, kes soovivad panna nendesse osa vahenditest, mis on neile riikidele eraldatud [struktuurifondide määruse artikli 33 lõike 1 punktiga a].

7. Tulud ja tagasimaksed, mis on seotud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ) alusel toimiva rahastuga GIF2, eraldatakse konkurentsivõime ja VKEde programmile.

8. Kasvule suunatud VKEde rahastamisvahendeid rakendatakse kooskõlas vastavate ELi riigiabi-eeskirjadega.

Omakapitalirahastu kasvu eesmärgil (EFG)

1. Omakapitalirahastuga toetatakse fonde, mis pakuvad riskikapitali ja vaherahastamist, nagu näiteks allutatud ja osaluslaene, laienevatele ja kasvufaasis ettevõtetele, eelkõige sellistele, mis tegutsevad piiriüleselt; samas on koos programmi Horisont 2020 alusel toimiva teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastuga võimalik teha investeeringuid ka varases staadiumis ettevõtetesse. Viimasel juhul ei ületa EFG investeering 20 % ELi koguinvesteeringust, välja arvatud mitmeetapiliste fondide puhul, kus EFG ning teadus-, arendus- ja uuendustegevuse omakapitalirahastu vahendeid antakse proportsionaalselt, lähtudes nende fondide investeerimispoliitikast. EFG väldib omandatud ettevõtte lõpetamiseks ette nähtud väljaostu või asenduskapitali kasutamist. Komisjon võib muutuvatest turuoludest lähtuvalt otsustada muuta 20 % künnist.

2. Toetust antakse investeeringuna ühes alljärgnevalt nimetatud vormis:

(a) investeeringud otse Euroopa Investeerimisfondilt või muudelt üksustelt, kellele rakendamine komisjoni nimel usaldatakse, või

(b) fondifondide või investeerimisvahendite kaudu, mis investeerivad piiriüleselt ja mille on loonud Euroopa Investeerimisfond või muud üksused, kellele rakendamine on komisjoni nimel usaldatud, koos erainvestorite ja/või riiklike avalik-õiguslike finantseerimisasutustega.

Laenutagamisrahastu

1. Laenutagamisrahastut juhib komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond või muud üksused, kellele rakendamine komisjoni nimel usaldatakse. Rahastu annab

· edasigarantiisid ja muid tagatisskeemide riskijagamise kokkuleppeid;

· otsetagatisi ja muid riskijagamise kokkuleppeid teiste finantsvahendajatega, kes täidavad abikõlblikkuse kriteeriume.

2. Laenutagamisrahastu koosneb kahest järgmisest meetmest:

· esimene meede, mis hõlmab finantseerimist laenuvahendite varal laenude (sh allutatud ja osaluslaenude) või liisingu kaudu, vähendab VKEde eriraskusi rahastamisele juurdepääsul, mille põhjustab kas arvatav kõrge riskitase või piisava tagatise puudumine;

· teine meede hõlmab VKEde laenurahaportfellide väärtpaberistamist, mille kaudu kaasatakse VKEdele täiendavat krediiti laenude rahastamiseks, kasutades sobivaid riskijagamise kokkuleppeid väljavalitud asutustega. Nende tehingute toetamise eeldusena kohustub kreeditor andma suure osa niimoodi tekkivast likviidsusest mõistliku aja jooksul laenudena VKEdele. Kõnealuse laenuvahendi varal rahastamise suurus arvutatakse tagatud portfelliriski suurusest lähtuvalt ning kehtestatakse koos ajavahemikuga pärast iga institutsiooniga eraldi peetud läbirääkimisi.

3. Välja arvatud väärtpaberistatud portfellis sisalduvate laenude osas, katab laenutagamisrahastu laene kuni 150 000 euro ulatuses ning tagasimakse miinimumtähtajaks on 12 kuud. Laenutagamisrahastu ehitatakse üles selliselt, et oleks võimalik esitada aruandeid toetust saanud innovaatiliste VKE-de arvu ja laenude mahu kohta.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.         ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

            1.1.      Ettepaneku/algatuse nimetus

            1.2.      Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile

            1.3.      Ettepaneku/algatuse liik

            1.4.      Eesmärgid

            1.5.      Ettepaneku/algatuse põhjendus

            1.6.      Meetme kestus ja finantsmõju

            1.7.      Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.         HALDUSMEETMED

            2.1.      Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

            2.2.      Haldus- ja kontrollisüsteemid

            2.3.      Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

            3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

            3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

            3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

            3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

            3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

            3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

            3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus

            3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.         ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.      Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020)

1.2.      Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt ABM/ABB struktuurile[24]

Poliitikavaldkond:         ettevõtlus ja tööstus

Tegevusalad:     konkurentsivõime, tööstuspoliitika, uuendustegevus ja ettevõtlus

Käesolev poliitikavaldkond vastab kehtivale ABB struktuurile. 2014. aasta eelarve puhul võidakse kindlaks määrata uus eelarvestruktuur pärast 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi jaoks institutsioonidevahelise kokkuleppe heaskiitmist.

1.3.      Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[25]

x Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.      Eesmärgid

1.4.1.   Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida kavandatava programmi kaudu täidetakse, on rakendada Euroopa 2020. aasta strateegiat, mis – koos oma aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu juhtalgatustega – näeb ette ELi ettevõtete pikaajalise jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise edasised meetmed. Programm edendab ka ettevõtluskultuuri ning VKEde asutamist ja kasvu. Kavandatav programm aitaks eelkõige kaasa tööhõivega seotud peamise eesmärgi (20–64aastaste tööhõive määr 75 %) täitmisele.

1.4.2.   Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.         Parandada liidu ettevõtete, sealhulgas turismisektori konkurentsivõime ning jätkusuutlikkuse raamtingimusi;

2.         edendada ettevõtlust, sealhulgas konkreetsete sihtrühmade seas;

3.         parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

4.         parandada juurdepääsu liidu ja maailma turule.

Nende erieesmärkide keskpika aja eesmärgid on esitatud määruse I lisas.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Pärast 2014.–2020. aasta finantsperspektiivi jaoks institutsioonidevahelise kokkuleppe heaskiitmist võidakse määrata kindlaks uus eelarvestruktuur.

1.4.3.   Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Kavandatava programmi lõppeesmärk on saavutada ELi ja selle ettevõtete majandusolukorras positiivne muutus, näiteks kiirem majanduskasv, kõrgem tööhõive määr ja suurem arv idufirmasid. Tegevusega püütakse aidata saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke ja selle peamisi eesmärke juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu terviklik tööstuspoliitika” ning väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamise kaudu.

Programmi põhieesmärk ja ülesanne on toetada tänapäevase ja tõhusa Euroopa konkurentsipoliitika arendamist, kooskõlastamist ja rakendamist, pöörates erilist tähelepanu VKEdele.

Täpsemalt saavutatakse punktis 1.4.2. nimetatud erieesmärgid

– kasvule suunatud ja rahvusvahelistumise potentsiaaliga VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamise kaudu;

– VKEdele siseturul ja mujal paremate äritegevuse toetus- ja teabeteenuste tagamise kaudu;

– parimate tavade ja teabe tõhusama vahetamise ning võrdlusuuringute ja poliitikavaldkondade suurema kooskõlastamise kaudu piirkondlikul, riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil;

– sihtsektorite konkurentsivõime edendamise kaudu.

Euroopa firmad on peamised sidusrühmad, keda mõjutavad uues programmis käsitletava probleemi peamised põhjused. VKEsid mõjutavad need rohkem kui suuri ettevõtteid nende kapitaliosaluse, juhtimise ja rahastamismeetodite omaduste tõttu ning neid tuleb käsitleda sihipärase programmiga. VKEd on ELis uute töökohtade peamine allikas ning nende areng mõjutab otseselt tööjõudu. VKEde probleemide käsitlemine aitaks oluliselt parandada ka ELi tööhõivealaseid võimalusi.

1.4.4.   Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Praeguses programmis kohaldatav tulemustepõhine käsitlusviis ja programmi tulemuste iga-aastane kontrollimine on osutunud edukaks viisiks, kuidas näidata programmi saavutusi ning suurendada ELi aruandekohustust. Arvestades seda kogemust ja saadud soovituste hindamist, on uuel programmil selge sekkumisloogika (SMART-tegevuseesmärgid aitavad kaasa üldeesmärkide saavutamisele) ning kindlad, asjakohased mõju- ja tulemusnäitajad. Arvestades tulemuste saavutamise ja nende üldeesmärkidele mõju avaldamise vahele jäävat ajavahemikku, mõõdetakse nende edukust üldiselt kolme aasta järel, kuid tegevuseesmärkide saavutamise edusamme mõõdetakse igal aastal. Kogu näitajate loetelu on esitatud komisjoni määrust käsitleva ettepaneku I lisas.

1.5.      Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.   Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Kavandatav programm aitab nii komisjonil, liikmesriikidel kui ka peamistel sidusrühmadel kavandada, kooskõlastada ja rakendada tulemuslikke konkurentsivõime ja ettevõtlusega seotud poliitikavaldkondi ja toetusmeetmeid, millega tahetakse käsitleda järgmisi pikaajalisi probleeme:

– raskused rahastamisele juurdepääsul,

– vähene VKEde asutamine,

– sektorite spetsialiseerumise probleemid,

– vähene võime kohaneda jätkusuutlikkuse nõuetega,

– VKEde vähene rahvusvahelistumine,

– vähene ettevõtlusvaim ja

– ettevõtjavaenulik majanduskeskkond.

Lühi- või keskpikas perspektiivis käsitleb uus programm järgmisi poliitilisi ja institutsioonilisi probleeme ning turutõrkeid:

– poliitilise kooskõlastuse puudumine,

– teabe erinevused,

– suured tehingukulud ja

– õiguskeskkonna killustatus.

1.5.2.   Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELil on ainulaadsed võimalused tagada konkurentsivõime ja VKEdega seotud meetmete valdkonnas põhimõtete vahetamise ja vastastikuse õppimise Euroopa platvorm, mis hõlmab riiklikke, piirkondlikke ja ELi sidusrühmi. ELi tegevusega antakse riiklikule ja/või piirkondlikule tegevusele lisandväärtust, tagades andmete kogumise ja analüüsi Euroopa mõõtme, statistilise vahendite ja meetodite väljatöötamise ning ühised näitajad. Niisugused üleeuroopalised andmed on konkurentsivõimet ja VKEsid mõjutavate põhitegurite usaldusväärse analüüsi eeltingimus.

1.5.3.   Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi hindamine

Komisjon viis läbi ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahe- ja lõpphindamise (viidi lõpule aprillis 2009. ja 2011. aasta aprillis) ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahehindamise (2010. aasta märtsis). Nimetatud programmide hindamised näitasid, et nende eesmärgid on ELi poliitikavaldkondade strateegiliste eesmärkide seisukohast asjakohased ja nendega kooskõlas. Vaatamata rahaliste vahendite vähesusele on edusammud olnud märgatavad, eriti kõige olulisemate VKEsid käsitlevate meetmete puhul. Küsitlused ja muud andmed viitavad selgele Euroopa lisandväärtusele.

Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse hindamine

Osa ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eelarvest on eraldatud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele (EACI). 2011. aasta mais lõpuleviidud hindamises järeldati, et EACI täidab oma ülesandeid hästi ning et ta on nende algatuste jaoks, mille tegevuse eest ta vastutab, tõhus ja tulemuslik rakendusmehhanism. Hindamises kinnitati, et eelarve on täidetud peaaegu 100 % ulatuses.

Avalik arutelu

Avalik arutelu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi võimaliku järjeprogrammi kohta algatati mõju hindamise protsessi raames. See oli suunatud avaliku ja erasektori organisatsioonidele ning üksikisikutele, kes soovisid avaldada oma seisukohti, nagu ettevõtjad, äriorganisatsioonid, teadus- ja uuendustegevuse toetajad ning riiklikud, piirkondlikud ja avalik-õiguslikud asutused.

Avalik arutelu hõlmas veebipõhist küsitlust, avalikku konverentsi, liikmesriikide esindajate kohtumisi konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi erinevates korralduskomiteedes ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse strateegilise nõuandva kogu kohtumist. Avalik arutelu andis kinnitust, et paljud praeguse programmi osad toimivad hästi ning üldiselt toetatakse niisuguse ELi programmi jätkumist, mille raames toetatakse VKEsid ja luuakse soodne ettevõtluskeskkond. VKEde rahastamisele juurdepääsu küsimust arutati ka VKEde finantsfoorumi 2010. aasta septembris ja 2011. aasta märtsis toimunud kohtumistel.

1.5.4.   Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Komisjon tagab ühelt poolt liidu ja liikmesriikide algatuste ning teiselt poolt liidu seotud valdkondade eri algatuste vahelise tõhusa kooskõlastuse ning keskendub sealjuures Euroopa lisandväärtuse loomisele ja kattumiste vähendamisele.

Teiste programmidega tekkiv koostoimet suurendatakse eelkõige vahendi abil, mis võib aidata täita ka teisi poliitikavaldkonna eesmärke. Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe annab võimaluse luua teabe ülalt alla suunatud levitamisel seoseid teiste programmide ja algatustega ja edendada neid ning saada teabe alt üles liikumise kaudu sidusrühmadelt tagasisidet.

Uues programmis välditakse kattumisi teiste programmidega – selles ei käsitleta uuendustegevusega seotud turutõrkeid, mida hõlmab programm Horisont 2020. Programmis Horisont 2020 ette nähtud rahastamisvahendid käsitlevad eeskätt teadus- ja uuendustegevusega tegelevaid ettevõtjaid, kuid uus programm on suunatud kasvu ja rahvusvahelistumise etapis olevatele VKEdele. Tänu nimetatud sihtrühmale välditakse uue programmi puhul ka kattumist Euroopa mikrokrediidirahastuga „Progress”. Mikrokrediidirahastu loodi selleks, et reageerida liidu tasandil kriisile ning kasvavale töötusele ja sotsiaalsele tõrjutusele. Mikrokrediidirahastu „Progress” eesmärk on suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust kaitsetumate rühmade, eriti sotsiaalsete ettevõtete jaoks. Sama kehtib ka selle järjeprogrammi kohta, mis algab 2013. aastal ning laieneb sotsiaalsetesse ettevõtetesse tehtavatele investeeringutele. Peale selle toimiksid kavandatava programmi tagatise andmise meetmed kõrvuti ELi struktuurifondide raames rahastatud tagatise andmise meetmetega. VKEde tagatissüsteemi järjeprogramm käsitleb rohkem piiriüleste ja mitut riiki hõlmavate laenude toetamist ning väärtpaberistamist, arvestades Euroopa Kontrollikoja soovitusi. See tagaks vastastikuse täiendavuse niisuguste programmidega nagu ühine rahastamisskeem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks (JEREMIE), mis keskendub riiklikule ja piirkondlikule tasandile.

Hoolikalt kaalutakse ka uue programmi täiendavust kavandatava partnerlusinstrumendiga. Oluline on, et Euroopa Liidu välistegevus täiendaks liidusisese jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomist kindlustava tegevuskava välismõõdet.

Selleks et saavutada uue programmi eesmärgid ja nagu on rõhutatud komisjoni teatises uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta, on oluline võtta iga liidu meetme ja rahastamisprogrammi kavandamisel arvesse VKEde konkreetseid huve ja asjaolusid. Tulevane finantsraamistik koostatakse nii, et sellega hõlbustatakse väikeettevõtete osalemist rahastamisprogrammides, ning selleks lihtsustatakse eeskirju, vähendatakse osaluskulusid, kiirendatakse hankemenetlust ning tagatakse ühtsed teeninduspunktid, et parandada ELi rahaliste vahendite saajate olukorda.

1.6.      Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X       Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01.01.2014–31.12.2020

– X       Finantsmõju (maksete assigneeringud) avaldub 2014.–2024. aastani (seoses rahastamisvahenditega kuni 2035. aastani)

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.      Ettenähtud eelarve täitmise viisid[26]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– X       rakendusametitele

– X       ühenduste asutatud asutustele[27]

– ¨      riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨      isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

X Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Märkused:

Kava kohaselt juhivad tegevust osaliselt otse komisjon ja osaliselt kaudselt rakendusametid ülesannete delegeerimise kaudu.

Arvestades kaudse juhtimise muid võimalusi ning kavandatava programmi raames ette nähtud meetmete ja projektide olemust, kaalub komisjon toimiva rakendusameti kasutamist. See puudutab üksnes ülesandeid, mis ei hõlma poliitilisi valikuid.

Teatava analüütilise tegevuse ja võrdlusuuringute eesmärgil on kavandatud ka ühine juhtimine rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Nõukogu, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) ning Euroopa Reisikomisjon (ETC).

Rahastamisvahendeid rakendab Euroopa Investeerimisfond.

2.         HALDUSMEETMED

2.1.      Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused

Tulevase programmi rakendamise järelevalve tagab järjepidevalt Euroopa Komisjon ning seda teostavad otseselt komisjoni talitused ja kaudselt vahendajad, nagu Euroopa Investeerimisfond ja rakendusametid, kellele võidakse usaldada programmi osade rakendamine. Komisjon koostab igal aastal järelevalvearuande, milles uurib toetatud meetmete tõhusust ja tulemuslikkust rahalise rakendamise, tulemuste ja võimaluse korral ka mõju seisukohast, et oleks võimalik teha poliitikavaldkonna ja rahastamiseesmärkides vajalikke kohandusi. Tulemuslikkust mõõdetakse järjepidevate näitajate alusel.

Järelevalve- ja hindamissüsteem tugineb suurel määral praeguse programmi süsteemile, kuid andmete kogumise ja analüüsimise süsteemis ning hindamise ja järelevalve käsitlusviisis tehakse järgmised parandused (arvestades praeguse programmi hindamisel antud soovitusi):

– koostatakse uued konkreetsed näitajad ja luuakse järelevalvekord;

– viidatakse Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste näitajatele, et suunata programmi juhtimist ja tagada Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveprotsessile täiendav sisend;

– kasutatakse võrdlusmeetodeid, milles võrreldakse vajaduse korral toetusesaajate valimit samasuguse toetust mittesaavate osalejate valimiga selleks, et eristada programmi mõju kavandatavatele näitajatele majandusolude muutumise mõjust;

– vajaduse korral tuginetakse tulevase programmi erinevate osade teemakohastele hindamistele.

Uue programmi suhtes teostatakse vahe- ja järelhindamine, et analüüsida eesmärkide ja tulemuste saavutamise edusamme. Vahehindamine viiakse lõpule 2017. aasta lõpuks, et arvestada seda programmile järgneva vahendi ettevalmistamisel. Järelhindamine viiakse läbi kahe aasta jooksul pärast programmi lõppu.

2.2.      Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.   Tuvastatud ohud

Programmi eelarvet rakendatakse rahastamisvahendite, toetuste ja riigihangete abil. Nende eri tüüpi kuludega kaasnevad ohud on erinevad. Euroopa Kontrollikoja auditites ja komisjoni järelauditites on tuvastatud järgmised ohud, mis võivad tekkida ka nimetatud programmi puhul.

Rahastamisvahendid: peamised tuvastatud ohud seostuvad rahvusvaheliste finantsvahendajate ja lõplike abisaajate abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuste järgimise (komisjoni nõuete rakendamine lepingulistes dokumentides), protsessi tingimuste järgimise (komisjoni kehtestatud protsesside mittejärgimine) ning tulemuslikkusega (eelnevalt kindlaksmääratud eesmärkide mittetäitmine).

Seda tüüpi ohtude käsitlemisel arvestatakse järgmisi tegureid:

· juhtimise ja kontrolli olulisi aspekte täidavad rahvusvahelised finantsvahendajad;

· komisjon peab suurel määral tuginema rahvusvaheliste finantsvahendajate juhtimis- ja kontrollisüsteemidele;

· oluline on tagada asjakohasel tasemel kontroll kogu rakendamisahelas koos kõikide asjaosaliste konkreetsete kohustustega;

· peadirektoraadi finantsüksuse keskne eelkontroll käsitleb üksnes eelarvelisi tehinguid rahvusvaheliste finantsvahendajatega, mitte projektist lähtuvaid tehinguid.

Toetused: abikõlblikke kulusid käsitlevate keeruliste eeskirjade ja teatavate abisaajate (VKEd) üsna piiratud finantsjuhtimisalaste teadmiste tõttu on suur oht, et kulusid võidakse deklareerida valesti (nt abisaajad võivad deklareerida kulusid, mida VKE omanik/juht ei ole teinud).

Kuna puudub täielik andmebaas abisaajaid, projekte ja deklareeritud kulusid käsitleva teabe kohta, võib riskantsete abisaajate ning kulude võimaliku mitmekordse rahastamise taotlemise või muude eeskirjade eiramise juhtumite avastamine olla raske, mistõttu on pettusevastane tegevus seega ebatõhus.

Riigihanked: pakkumiste või pakkumistingimuste avastamata vigade või parandamata ebatäpsuste tõttu võib lepingu täitmine olla ebarahuldav.

2.2.2.   Ettenähtud kontrollimeetodid

Eespool nimetatud ohtude käsitlemiseks on kavandatud erinevaid kontrollimeetodeid.

1. RAHASTAMISVAHENDID

Teave sisekontrollisüsteemi kehtestamise kohta

Rahastamisvahendite kavandatav juhtimis- ja kontrollisüsteem põhineb järgmistel meetmetel:

– rahvusvaheliste finantsvahendajate eelhindamine;

– riskipõhine järelevalve, sealhulgas standardaruannete alusel;

– ennetav tegevus asjakohaste abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuse järgimise, protsessi tingimuste järgimise ja tulemuslikkuse nõuete koostamise kaudu;

– lepingulised õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad võtta abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuse järgimise, protsessi tingimuste järgimise ja tulemuslikkuse nõuete rikkumise korral parandusmeetmeid;

– peadirektoraadi poolt rahvusvaheliste finantsvahendajate usalduskontole makstavate summade eelkontroll;

– huvimeetmete kooskõlastamine;

– juhtimises osalemine;

– rahvusvaheliste finantsvahendajate, neile järgnevate vahendajate ja lõplike abisaajate õigus tutvuda auditiga;

– täielik auditijälg, mis hõlmab kogu rakendusahelat;

– komisjoni töötajate läbiviidavad kohustuste täitmise ja tulemusauditid;

– terviklik kinnitamissüsteem, mis võtab arvesse sisekontrollisüsteemi ja rahvusvaheliste finantsvahendajate ja neile järgnevate vahendajate siseauditeerimist, milles käsitletakse abikõlblikkuse, lepinguliste kohustuse järgimise, protsessi tingimuste järgimise ja tulemuslikkuse nõudeid;

– välisaudiitorite koostatud finantsaruanded;

– rahvusvaheliste finantsvahendajate iga-aastased kinnitavad avaldused.

Kinnitus protsessi asjakohase edenemise suhtes saadakse mitme järgmise teabekanali põhjal:

– juhtkonna teave peadirektoraadi sisekontrollisüsteemi seisundi kohta, mis on saadud igapäevase töö ja kogemuste põhjal;

– peadirektoraadi ametlik järelevalve- ja kontrollikord;

– iga-aastase sisekontrolli standardite läbivaatamise tulemused (põhinõuete täielik täitmine);

– riskihindamise tulemused;

– eel- ja järelkontrollid, sealhulgas aruanded erandite ja/või sisekontrolli puuduste kohta;

– peadirektoraadi välisfinantsauditi tulemused;

– peadirektoraadi siseauditiüksuse auditeerimis- ja nõustamistegevus;

– välishindajate teostatud hindamised programmi kohta.

Siseauditiüksuse, siseauditi talituse või Euroopa Kontrollikoja auditid annavad lisateavet kontrollisüsteemi asjakohasuse kohta.

Kontrollisüsteemi raames koostatud kontrollikulude ja -tulude prognoos

Kavandatud kontroll on üldiselt kooskõlas COSO sisekontrolli mudeliga, mida määratletakse kui protsessi, mille eesmärk on anda piisav kindlus tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususe eesmärkide saavutamise, finantsaruandluse usaldusväärsuse ning kehtivatele õigusaktidele ja eeskirjadele vastavuse kohta. Kontrollikulude prognoosimisel võetakse arvesse kõiki toiminguid, mis on seotud otseselt või kaudselt rahvusvaheliste finantsvahendajate, finantseerimisasutuste ja lõplike abisaajate õiguste ning kulude nõuetele vastavuse tagamisega. Võimaluse korral on need esitatud juhtimistasemete kaupa ja vastavalt kavandatud kontrollisüsteemi kirjeldusele.

Uue ettepaneku eeldatavate muutuste arvessevõtmisel tugineti järgmistele olulistele muutustele:

a) omakapitali- ja võlaplatvormi eeskirjade täpsustamine ja põhjalikum ennetustegevus asjakohaste nõuete koostamise kaudu;

b) huvimeetmete ühtlustamine ja täiendavad lepingulised õiguskaitsevahendid, mis võimaldavad nõuete rakendamise vigade puhul võtta korrigeerimismeetmeid.

Kohaldatavate eeskirjade täitmatajätmise eeldatava ohu tase

Kavandatud kontrollisüsteemi kohaselt ei ületa eeskirjade täitmatajätmisest tulenev eeldatav ohu tase (mida määratletakse kui tehingute tasandil ilmnevate, õiguslikkuse ja nõuetekohasusega seotud vigade eeldatav oht) mitmeaastasel perioodil 2 %, kuid kulud on sealjuures väiksemad tänu lisameetmetele, mis vähendavad ohtude esinemise sagedust ja leevendavad nende mõju.

Veamäär väheneb tõenäoliselt kohaldatavate eeskirjade täpsustamise tõttu, mis hõlmab ka konkreetsust, mõõdetavust, saavutatavust, realistlikkust ja tähtajalisust käsitlevaid nõudeid, samuti lepinguliste õiguskaitsevahendite karmistamise ja huvide suurema ühtlustamise tõttu.

2. TOETUSED

Kava kohaselt täidetakse oluline osa sellest eelarvest tsentraliseeritud kaudse juhtimise kaudu, s.o rakendusametite poolt.

Teave sisekontrollisüsteemi kehtestamise kohta

Kehtiv sisekontrolliraamistik põhineb komisjoni sisekontrollistandardite rakendamisel, parimate projektide valimise menetlustel ja nende vormimisel õigusaktideks, projekti ja lepingu haldamisel projekti kestuse kõigis etappides, nõuete eelkontrollil, sealhulgas auditeerimistõendite esitamisel, kulumetoodikate eelneval sertifitseerimisel, järelaudititel ja korrigeerimistel ning hindamisel.

Konkursikutse dokumendid sisaldavad üksikasjalikku juhist, mis käsitleb abikõlblikkuse eeskirju ning eelkõige sagedasemaid vigu seoses personalikuludega. Abisaajaid julgustatakse juba pakkumises esitama piisavalt andmeid kavandatavate kulude kohta, mis võimaldab neid eelnevalt kontrollida ja avastada võimalikke vigu või valesti mõistmisi ning vajaduse korral muuta toetuslepingu rakendamist või seda kohandada. See parandab oluliselt abisaajate õiguskindlust ja vähendab vigade tekkimise ohtu.

Järelkontroll viiakse läbi selleks, et selgitada välja representatiivne keskmine veamäär, mis jääb püsima vaatamata koolitusele, eelkontrollile ja korrigeerimistele. Programmi kulude järelauditeerimise strateegia aluseks on tehingute finantsaudit rahaühikute valimi põhjal ning seda täiendab riskipõhine valim. Õiguslikkust ja nõuetekohasust käsitlevat järelauditeerimise strateegiat täiendatakse täiustatud tegevushindamise ja pettustevastase võitluse strateegiaga (vt punkt 2.3 allpool).

Kontrollisüsteemi raames koostatud kontrollikulude ja -tulude prognoos

Ühelt poolt tuleb suurendada programmi tõhusust ning vähendada sealjuures abisaajate kontrollikoormust (suurem usaldus ja riskide võtmine, kasutades rohkem kindlasummalist rahastamist, ühekordseid makseid ja ühikukulude astmestikku), kuid teiselt poolt tuleb samal ajal tagada, et parandamata vigade määr oleks nii väike kui on mõistlikult teostatav.

Ettevõtluse peadirektoraat kehtestab kulutõhusa sisekontrollisüsteemi, mis annab piisava kindluse, et veamäär jääks mitmeaastase kuluperioodi vältel igal aastal vahemikku 2–5 %; lõppeesmärgiks on, et mitmeaastase programmi lõpuks, kui kõikide auditite, korrektsioonide ja tagasinõudemeetmete finantsmõju on arvesse võetud, oleks jääkveamäär võimalikult 2 % lähedal.

Auditeerimisstrateegia eesmärk on tagada veamäära aus ja usaldusväärne esitus ning uurida tulemuslikult ja tõhusalt pettuse ilminguid. Pakkumiste eelkontroll enne toetuslepingu allkirjastamist ning abikõlblikkuse eeskirjade täpsustamine ei tohiks oluliselt vähendada lepingu sõlmimiseks kuluvat aega. Eelarvevahendite volitatud käsutajad esitavad igal aastal kontrollikulude ja -tulude aruande ning komisjon teavitab seadusandjat vahehindamises, milline on eeskirjade täitmatajätmise vähenemisel saavutatav tase.

Kohaldatavate eeskirjade täitmatajätmise eeldatava ohu tase

A. Praegused veaohtlikud kohad

Seniste tulemuste põhjal on tehtud kindlaks, et vead esinevad seoses järgmiste asjaoludega:

· personalikulud: deklareeritakse tavapäraseid või eelarvelisi kulusid (mitte tegelikke kulusid), programmile kulunud aega ei registreerita nõuetekohaselt, deklareeritakse abikõlbmatuid kulusid (VKE omaniku/juhi kulud);

· muud otsesed kulud: sageli on leitud vead seotud allhangetega, millele ei ole enne luba antud või mille puhul ei peeta kinni hinna ja kvaliteedi suhte eeskirjadest jms;

· kaudsed kulud: paljudel juhtudel moodustavad kaudsed kulud otsestest kuludest kindla protsendi ja seega on kaudsete kulude viga proportsionaalne otseste kulude veaga.

B. Kavandatud lihtsustamisvõimalused

Programmile tuleb kasuks iga kolme aasta järel tehtava finantsmääruse läbivaatamisega kaasnevad lihtsustamismeetmed. Selle raames kasutab komisjon võimalust võtta meetmeid, et lihtsustada näiteks VKEde omanike/juhtide ühikukulude astmestikke või personalikulude standardmäärade kasutamist kooskõlas abisaajate tavapäraste aruandluspõhimõtetega.

C. Kontrolli muutuste osatähtsus eeskirjade täitmatajätmise eeldatava taseme vähenemises

Lähtepunktiks on praegune olukord, arvestades konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi toetuste kohta seni läbi viidud auditeid. Avastatud vigade määr on praeguste konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi auditite puhul ligikaudu 5 %. Eeldusel, et

– tulevase konkurentsivõime ja VKEde programmi toetuste saajad on sarnased konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis osalenud toetusesaajatega ja et

– üks kolmandik vigade allikatest on hinnanguliselt need, mida on nimetatud eespool punktis B,

aitavad finantsmääruse lihtsustamismeetmed tõenäoliselt vähendada veamäära. Vigu vähendab tõenäoliselt ka abikõlblikkuse eeskirjade eelnev täpsustamine.

Järeldus: kõiki eelnimetatud meetmeid üheskoos arvestades on lõppeesmärgiks saavutada programmi lõpuks jääkveamäär, mis oleks võimalikult lähedal 2 protsendile.

Selle stsenaariumi aluseks on eeldus, et lihtsustamismeetmeid otsustusprotsessis oluliselt ei muudeta.

3. RIIGIHANKED

Sisekontrolliraamistik, mille aluseks on komisjoni sisekontrollistandardite rakendamine, riigihankemenetlused parimate pakkumiste valimiseks ja lepingu haldamiseks kogu projekti/lepingu vältel ning arvete ja maksete eelkontroll tagavad, et jääkveamäär ei ületa 2 %.

2.3.      Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Ettevõtluse peadirektoraat on komisjoni pettustevastase võitluse strateegia[28] raames ja OLAFi abil tema nõuannete ning pettuste ennetamise ja tuvastamise võrgustikus osalemise kaudu töötanud välja oma pettustevastase võitluse strateegia, mis hõlmab meetmeid pettuse ning eeskirjade eiramise ärahoidmiseks ja avastamiseks nii asutustes kui ka seoses abisaajate ja töövõtjatega. Peadirektoraadi pettustevastast strateegiat ajakohastatakse igal aastal.

Eelkõige toetuste puhul on ettevõtluse peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia tegevuskavas ette nähtud kõikide abisaajate (koordinaatorid, partnerid, alltöövõtjad ja muud osalejad) ja projektide (aruanded ja kuludeklaratsioonid) keskregistri loomine. See andmebaas ning võimsate andmete analüüsimise vahendite kavandatav kasutuselevõtmine pettust tuvastavate näitajate ehk nn „ohumärkide” avastamiseks parandavad oluliselt kontrollifunktsioone ja auditeerimisvõimekust.

Teadmiste ning ennetava ja tulemusliku kontrolli suutlikkuse parandamiseks nähakse ettevõtluse peadirektoraadi pettustevastase võitluse strateegia tegevuskavas ette konkreetsete koolituste ja juhiste pakkumine. Peale selle töötatakse välja ja rakendatakse abisaajate rahalise ja tehnilise suutlikkuse hindamiseks kontrollistrateegiat ning liigitatakse abisaajaid pettust tuvastavate näitajate, IT-vahendite registreerimise ning eel- ja järelauditite määramise alusel.

Lisaks töötatakse välja auditeerimiskord ja riskipõhiste järelauditite juhised, mis keskenduvad võimalikele pettustele ja eeskirjade eiramise juhtudele. See pettustevastane strateegia on ka paremini kooskõlas sisekontrollistandarditega, eriti riskihindamise toimingutega, ning teiste peadirektoraatide ja allüksuste pettustevastaste strateegiatega.

Rahastamisvahendite puhul tagab komisjon, et rahvusvaheliste finantsvahendajatega sõlmitud lepingute dokumendid sisaldaksid pettuste-, korruptsiooni- ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaseid meetmeid ning rahvusvahelise finantsvahendaja kohustust kaasata need meetmed valitud vahendajatega sõlmitavatesse lepingutesse ning nende juhtimis- ja kontrollisüsteemi, muu hulgas näiteks komisjoni eelnevalt kindlaksmääratud nõuete kohasesse järelevalvetegevusse.

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse (esialgne)

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Rubriik 1 || Liigendatud || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

[1] || Tegevuskulude rida: 02 02 01 Ettevõtete konkurentsivõime ja VKEde programm || Liigendatud || JAH || JAH || JAH || ei

[1] || Halduskulude read || Liigendamata || JAH || JAH || JAH || ei

3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: 1 || Number || [Rubriik ……………...……………………………………………………………….]

Ettevõtluse peadirektoraat || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Pärast aastat 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || || ||

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1) || 213,600 || 256,000 || 300,500 || 346,000 || 393,500 || 441,000 || 492,400 || || 2443,000

Maksed || (2) || 110,240 || 235,240 || 287,240 || 311,240 || 327,240 || 368,240 || 439,240 || 364,320 || 2443,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[29] || 02.0104 || (3) || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 12,000 || 12,000 || || 79,000

Ettevõtluse peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+3 || 224,600 || 267,000 || 311,500 || 357,000 || 404,500 || 453,000 || 504,400 || || 2522,000

Maksed || =2 +3 || 121,240 || 246,240 || 298,240 || 322,240 || 338,240 || 380,240 || 451,240 || 364,320 || 2522,000

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 213,600 || 256,000 || 300,500 || 346,000 || 393,500 || 441,000 || 492,400 || || 2443,000 ||

Maksed || (5) || 110,240 || 235,240 || 287,240 || 311,240 || 327,240 || 368,240 || 439,240 || 364,320 || 2443,000 ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 11,000 || 12,000 || 12,000 || || 79,000 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <1> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 224,600 || 267,000 || 311,500 || 357,000 || 404,500 || 453,000 || 504,400 || || 2522,000 ||

Maksed || =5+ 6 || 121,240 || 246,240 || 298,240 || 322,240 || 338,240 || 380,240 || 451,240 || 364,320 || 2522,000 ||

||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Ettevõtluse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 18,764 || 19,140 || 19,522 || 19,913 || 20,311 || 20,717 || 21,131 || 139,498

Ÿ Muud halduskulud || 0,086 || 0,088 || 0,089 || 0,091 || 0,093 || 0,095 || 0,097 || 0,639

|| || || || || || || || ||

Ettevõtluse peadirektoraadi[30] mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 18,850 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Pärast aastat 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 243,450 || 286,228 || 331,111 || 377,004 || 424,904 || 473,812 || 525,628 || || 2662,137

Maksed || 140,090 || 265,468 || 317,851 || 342,244 || 358,644 || 401,052 || 472,468 || 364,320 || 2662,137

3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨      Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X       Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Täpsustada eesmärgid ja väljundid[31] ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

|| VÄLJUNDID

Väljundi liik[32] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

|| ERIEESMÄRK nr 1: parandada ELi ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse raamtingimusi || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Euroopa konkurentsivõime suurendamise meetmed || Uuringud, mõju hindamised, hindamised, konverentsid || 0,250 || 54 || 13,500 || 55 || 13,750 || 57 || 14,250 || 58 || 14,500 || 60 || 15,000 || 61 || 15,250 || 62 || 15,500 || 407 || 101,680

|| VKE-poliitika arendamise ja VKEde konkurentsivõime parandamise meetmed || Kohtumised, aruanded, andmebaasid || 0,075 || 98 || 7,350 || 98 || 7,350 || 122 || 9,150 || 124 || 9,300 || 128 || 9,600 || 138 || 10,350 || 152 || 11,400 || 860 || 64,480

|| Turism || Projektid, auhinnad, uuringud, üritused || 1,000 || 9 || 9,000 || 12 || 12,000 || 16 || 16,000 || 19 || 19,000 || 22 || 22,000 || 25 || 25,000 || 28 || 28,000 || 131 || 131,440

||  Tarbekaupade uued ärilahendused || Turustamisprojektid || 1,000 || 8 || 8,000 || 9 || 9,000 || 11 || 11,000 || 13 || 13,000 || 14 || 14,000 || 15 || 15,000 || 17 || 17,000 || 87 || 86,800

|| Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 384,400

|| ERIEESMÄRK nr 2: ettevõtluse edendamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Ettevõtluse edendamise meetmed || Uuringud, kampaaniad, sündmused || 0,5 || 5 || 2,500 || 6 || 3,000 || 5 || 2,500 || 6 || 3,000 || 6 || 3,000 || 6 || 3,000 || 7 || 3,500 || 41 || 20,720

|| Vahetuste arv || 0,007 || 600 || 4,200 || 720 || 5,040 || 1300 || 9,100 || 1400 || 9,800 || 1650 || 11,550 || 1770 || 12,390 || 2000 || 14,000 || 9440 || 66,080

|| Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 86,800

|| ERIEESMÄRK nr 3: VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

Rahastamisvahendid || Abisaajatest VKEde arv (laenutagatised) || 0,004 || 7500 || 30,000 || 17 000 || 68,000 || 27 000 || 108,000 || 31 000 || 124,000 || 31 000 || 124,000 || 31 000 || 124,000 || 42 000 || 168,000 || 186500 || 746,320

|| Laenu suurus (miljonites eurodes) || || 1 071 || || 2 201 || || 3 384 || || 3 995 || || 4 065 || || 4 119 || || 5 420 || || 24255 ||

|| Abisaajatest VKEde arv (riskikapital) || 1, 220 || 10 || 12,200 || 30 || 36,600 || 46 || 56,120 || 85 || 103,700 || 115 || 140,300 || 140 || 170,800 || 140 || 170,800 || 566 || 690,000

|| Finantsvõimendusega summa suurus miljonites eurodes (riskikapital) || || 103 || || 343 || || 686 || || 1 064 || || 1 445 || || 1 817 || || 1 869 || || 7 327 ||

|| Erieesmärk nr 3 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 1436,320

|| ERIEESMÄRK nr 4: turulepääsu parandamine || || || || || || || || || || || || || || || ||

|| Ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe || Partnerlusettepanekud || 0,005 || 5732 || 28,660 || 5821 || 29,105 || 5923 || 29,615 || 6040 || 30,200 || 6106 || 30,530 || 6336 || 31,680 || 6540 || 32,700 || 42 498 || 212,500

|| Tugiteenuseid saavate VKEde arv (1000 VKE kohta) || 0,065 || 403 || 26,195 || 418 || 27,170 || 438 || 28,47 || 458 || 29,77 || 488 || 31,720 || 508 || 33,020 || 539 || 35,035 || 3252 || 211,380

|| VKEde toetus väljaspool ELi || Uuringud || 0,250 || 10 || 2,500 || 12 || 3,000 || 15 || 3,750 || 14 || 3,500 || 15 || 3,750 || 18 || 4,500 || 20 || 5,000 || 104 || 25,951

|| || VKEde keskused, VKEde kasutajatoed || 1,000 || 5 || 5,000 || 6 || 6,000 || 7 || 7,000 || 9 || 9,000 || 10 || 10,000 || 11 || 11,000 || 12 || 12,000 || 60 || 60,000

|| || Platvormid, teavitamis- ja edendamistegevus || 0,200 || 6 || 1,200 || 6 || 1,300 || 8 || 1,600 || 10 || 1,900 || 10 || 2,000 || 12 || 2,400 || 13 || 2,600 || || 13,249

|| Toetus rahvusvaheliseks tööstuskoostööks || Seminarid, kohtumised || 0,200 || 5 || 1,000 || 7 || 1,400 || 8 || 1,600 || 9 || 1,800 || 10 || 2,000 || 11 || 2,200 || 12 || 2,400 || 62 || 12,400

|| Erieesmärk nr 4 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || 535,480

|| KULUD KOKKU || || 213,600 || || 256,000 || || 300,500 || || 346,000 || || 393,500 || || 441,000 || || 492,400 || || 2443,000

3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.            Ülevaade

– ¨      Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X       Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 18,764 || 19,140 || 19,522 || 19,913 || 20,311 || 20,717 || 21,131 || 139,498

Muud halduskulud || 0,086 || 0,088 || 0,089 || 0,091 || 0,093 || 0,095 || 0,097 || 0,639

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 18,850 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad[33] kulud || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 18,85050 || 19,228 || 19,611 || 20,004 || 20,404 || 20,812 || 21,228 || 140,137

3.2.3.2.            Hinnanguline personalivajadus

– ¨      Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X       Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline vajadus täistööaja ekvivalendina

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 110 || 110 || 110 || 110 || 110 || 110 || 110

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[34] || || || || || || ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || 58 || 58 || 58 || 58 || 58 || 58 || 58

XX 01 02 02 (delegatsioonide CA, INT, JED, LA ja SNE ) || || || || || || ||

XX 01 04 yy [35] || peakorteris[36] || || || || || || ||

|| delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (CA, INT, SNE kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

10 01 05 02 (CA, INT, SNE otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || ||

KOKKU || 168 || 168 || 168 || 168 || 168 || 168 || 168

XX on asjaomane poliitikavaldkond või eelarvejaotis.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ettevõtluse peadirektoraat näeb ette ülesannete osalise delegeerimise olemasolevale rakendusametile. Ettevõtluse peadirektoraat näeb ette ülesannete osalise delegeerimise olemasolevale rakendusametile.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X       Ettepanek/algatus on kooskõlas komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta, KOM(2011) 500 (lõplik).

– ¨      Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

– ¨      Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[37]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus [täiendamisel]

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Programmis osalevad kolmandad riigid[38] || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm || Pm

3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

– X       Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨      Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kätte­saadavad assigneerin­gud || Ettepaneku/algatuse mõju[39]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv veerge, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ……….. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               KOM(2011) 500 (lõplik).

[2]               Intellektuaalomandi õigusi käsitleval veebiportaalil ja e-õppe teenustel on kolme aasta jooksul olnud üle 50 000 erineva kasutaja ja külastusi on olnud üle 2 miljoni; igal aastal toimub üle 30 koolituse ja interaktiivse seminari, millest 2/3 on toimunud Euroopas, et teada saada VKEde mured.

[3]               Väiksemate liikmesriikide korraldatud uuringutel ei oleks nii suur Euroopa lisandväärtus, need ei hõlmaks kogu ELi ning need võivad dubleerida juba teistes riikides korraldatud uuringuid.

[4]               Niisugust tüüpi meetmed tekitavad suuremat lisandväärtust ja mõju, kui neid võetakse liikmesriikidevahelise koordineeritud ja täiendava tegevuse alusel; peale selle on väiksematel liikmesriikidel üldiselt vähem vahendeid enda kui sihtkoha ning eriti riikideüleste turismitoodete tutvustamiseks.

[5]               KOM(2011) 500 (lõplik) – SEK(2011) 867 – 868 (lõplik). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve – II osa: – valdkondliku poliitika arvandmed.

[6]               Lõpparuanne: Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuse hinnang; 12. mai 2011. http://ec.europa.eu/cip/files/docs/evaluation-of-eaci-may-2011_en.pdf

[7]               http://ec.europa.eu/cip/files/docs/public-consultation-annex2-to-final-report_en.pdf

[8]               http://ec.europa.eu/enterprise/dg/files/evaluation/final_report_eip_interim_evaluation_04_2009_en.pdf

[9]               http://ec.europa.eu/cip/files/docs/eip-final-evaluation-report_en.pdf

[10]             Programmi eelarvet on vähendatud, võrreldes komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (KOM(2011)500) avaldatud summaga, sest standardimist toetavaid meetmeid rahastatakse 182 miljoni euro ulatuses väljaspool programmi, et säilitada nende edukas struktuur ja tõhus rakendamine.

[11]             KOM(2010) 2020 (lõplik).

[12]             KOM(2010) 614 (lõplik).

[13]             KOM(2008) 394 (lõplik).

[14]             KOM(2011) 78 (lõplik).

[15]             KOM(2011) 398 (lõplik).

[16]             ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

[17]             Eurobaromeetri 2009. aasta uuring ettevõtluse kohta.

[18]             KOM(2010) 352 (lõplik).

[19]             ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[20]             ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[21]             ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

[22]             Need näitajad osutavad ettevõtlus- ja tööstuspoliitika valdkonna arengule. Komisjon ei ole eesmärkide täitmise eest ainuvastutav. Kõnealuses valdkonnas mõjutavad tulemusi ka mitmesugused tegurid, mida komisjon mõjutada ei saa.

[23]             Nominaalne efektiivne vahetuskurss / reaalne efektiivne vahetuskurss tööjõu ühikukulu alusel, välja arvatud valuutakursside kõikumisest tulenev mõju.

[24]             ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[25]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[26]             Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[27]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[28]             KOM(2011) 376, 24.6.2011.

[29]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), rakendusametid (ilma kavandatud täiendavat delegeerimist arvesse võtmata) otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[30]             Ettevõtluse peadirektoraat näeb ette ülesannete osalise delegeerimise olemasolevale rakendusametile. Summasid ja arvestusi korrigeeritakse vajaduse korral sõltuvalt ettenähtud hajutamise tulemustest. „Muud halduskulud” hõlmavad komiteede kohustuslike koosolekute rahastamist.

[31]             See tegevusassigneeringute soovituslik jagunemine ja sellest tulenev eelarvevahendite jaotumine esitatud meetmete vahel põhineb kavandatud meetmete laadil, nt VKE-poliitika arendamise ja VKEde konkurentsivõime suurendamise meetmed käsitlevad poliitikavaldkonna arengut uuringute ja sündmuste põhjal, mida viiakse ellu riigihangete kaudu ning mis on oluliselt odavamad kui turismi- ja tarbekaupade valdkonnas kavandatud meetmed, milleks korraldatakse konkurss.

[32]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[33]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[34]             CA = lepingulised töötajad; INT = renditööjõud; JED = noored eksperdid delegatsioonides; LA = kohalikud töötajad; SNE = riikide lähetatud eksperdid.

[35]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B.A read).

[36]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[37]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[38]             Programmis võivad eritingimustel ja olenevalt programmi tehtavatest maksetest osaleda Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid, mis kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika kohaldamisalasse kuuluvad riigid (vt artikkel 5).

[39]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.