EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52011PC0370
Proposal for a DIRECTIVE OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on energy efficiency and repealing Directives 2004/8/EC and 2006/32/EC
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ
/* KOM/2011/0370 lõplik - 2011/0172 (COD) */
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ /* KOM/2011/0370 lõplik - 2011/0172 (COD) */
SELETUSKIRI
1.
ETTEPANEKU TAUST
1.1.
Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
EL on seadnud eesmärgi
saavutada primaarenergia 20 % sääst aastaks 2020[1] ning see
on üks viiest põhieesmärgist Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja
kaasava majanduskasvu strateegias[2].
Komisjoni
viimaste hinnangute järgi, milles on arvesse võetud liikmesriikide poolt seoses
Euroopa 2020. aasta strateegiaga seatud riiklikke 2020. aasta energiatõhususe
eesmärke, suudab EL 2020. aastaks saavutada 20 % eesmärgist üksnes poole[3]. Euroopa
Ülemkogu[4]
ja Euroopa Parlament[5]
on kutsunud komisjoni üles vastu võtma uue ambitsioonika energiatõhususe
strateegia, et otsustavalt tegutsedes kasutada ära olemasolevad suured
säästuvõimalused. Energiatõhususe teemale
uue hoo andmiseks esitas komisjon 8. märtsil 2011 uue energiatõhususkava,
milles on sätestatud meetmed energiatarnetes ja -kasutuses suurema säästu
saavutamiseks. Käesoleva
õigusaktiettepanekuga muudetakse energiatõhususkava teatavad aspektid
siduvateks meetmeteks. Ettepaneku põhieesmärk on aidata ELil jõuda oluliselt
lähemale 2020. aasta energiatõhususe suurendamise eesmärgi saavutamisele. Selle
õnnestumiseks tuleb ettepanek kiiresti vastu võtta ja liikmesriikides
rakendada. Ettepanekuga
on mõeldud 20 % eesmärgist kaugemale ja püütud seada ühist raamistikku
energiatõhususe edendamiseks ELis pärast 2020. aastat. Ettepanek on komisjoni
2011. aasta tööprogrammi strateegiline prioriteet.
1.2.
Üldine taust
ELi
kasvava ja üha kallineva energiaimpordi taustal muutub juurdepääs
energiaressurssidele keskpikas perspektiivis veelgi tähtsamaks ja hakkab
mõjutama ELi majanduskasvu võimalusi. See näitab, miks on energiatõhusus üks
peamisi aspekte Euroopa 2020. aasta strateegia kohases ressursitõhusa Euroopa
juhtalgatuses[6].
Energiatõhusus on kõige kulutõhusam ja kiirem viis tarnekindluse suurendamiseks
ning tõhus viis kliimamuutust tekitava kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.
Nagu komisjon oma teatises „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega
majandus aastaks 2050 – edenemiskava”[7]
on rõhutanud, võib energiatõhusus aidata ELil saavutada ja isegi ületada
kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. ELi
majanduse energiatõhusamaks muutmisel on ka positiivne mõju majanduskasvule ja
töökohtade loomisele. Energia säästmine vabastab rahalised ressursid, mida võib
majanduses uuesti investeerida mujale ja pakkuda sellega leevendust
pingelistele avaliku sektori eelarvetele. Eraisikutele tähendab energiatõhusus
väiksemaid energiaarveid. Energiatõhususe parandamise meetmeid võttes on
võimalik energiaostuvõimetusega võidelda strateegiliselt. Lisaks peaks vähema
energiakuluga tootmine suurendama ELi tööstusettevõtjate konkurentsivõimet ja
andma neile energiatõhusa tehnoloogia alal juhtpositsiooni ülemaailmsetel
turgudel. Energiatõhusus ja energiasääst toovad kasu nii ELi majandusele
tervikuna, avalikule sektorile, ettevõtjatele kui ka eraisikutele. Seepärast on
energiatõhusus Euroopa 2020. aasta energiastrateegias määratud ELi üheks
järgmiste aastate põhiprioriteediks.
1.3.
Kehtivad õigusnormid
Käesolev
ettepanek hõlmab kahe direktiivi, koostootmisdirektiivi (2004/8/EÜ) ja
energiateenuste direktiivi (2006/32/EÜ)[8]
reguleerimisala. Kumbki neist ei ole suutnud tagada energiasäästuvõimaluste
täielikku kasutamist. Seepärast tehakse ettepanek uue direktiivi jõustumisel
need kaks direktiivi tühistada, välja arvatud energiateenuste direktiivi
artikli 4 lõiked 1–4 ning I, III ja IV lisa. Nimetatud sätetes käsitletakse
aastaks 2017 soovitusliku energiasäästueesmärgi saavutamist, millega iga
liikmesriigi energia lõpptarbimisest säästetakse 9 % viie aasta jooksul
enne energiateenuste direktiivi rakendamist. Kuigi sel eesmärgil on erinev
ulatus ja ambitsioonid, antakse sellega panus ELi 2020. aasta eesmärgi,
energiatõhususe 20 % suurendamise saavutamisse ning seetõttu tuleks seda
kohaldada kuni 2017. aastani. Muud
uue direktiiviga kattuvad sätted on energiamärgistuse direktiivi 2010/30/EL[9] artikli 9
lõiked 1 ja 2, mis tühistatakse, kui uus direktiiv jõustub.
1.4.
Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja
eesmärkidega
Käesoleva
ettepaneku juured on Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava
majanduskasvu strateegias,[10]
kuna ELi energiatõhususe 20 % suurendamise eesmärk on osa ühest selle
strateegia viiest põhieesmärgist. See on üks ettepanekutest, mis on planeeritud
2011. aastaks ja millega tahetakse täita ühte Euroopa 2020. aasta strateegia
seitsmest juhtalgatusest, nimelt ressursitõhusa Euroopa juhtalgatust. Ettepanek
on kooskõlas ELi kliimapoliitikaga ja täiendab seda. Käesoleva
ettepaneku eesmärgiks olev väiksem energiatarbimine peaks aitama ka
liikmesriikidel saavutada oma eesmärke, mis on seotud taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia osakaaluga ja sätestatud direktiivis
2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise
edendamise kohta[11].
2.
Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine
2.1.
Konsulteerimine, andmete kogumine ja
eksperdiarvamuste kasutamine
Ettepanek
on välja töötatud liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt mitme, sealhulgas
Internetis toimunud üldise avaliku arutelu käigus saadud suure hulga arvamuste
põhjal[12].
Jaanuaris 2011 käivitasid Bukaresti säästva energia foorumi töörühmad (milles
osalevad liikmesriikide esindajad ja sidusrühmad) veel ühe põhjaliku arutelu[13].
Väljapakutud poliitikavõimaluste mõju analüüsiti põhjalikult, kasutades kolme
mudeli ja mitme uuringu põhjal saadud tulemusi. Analüüsiti valikuvõimaluste
majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju, võttes arvesse
subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.
2.2.
Mõju hindamine
Mõjuhinnangus
uuriti mitut poliitikavõimalust, mis on jagatud kolmeks tasandiks: - Esimese tasandi poliitikavõimalustes
analüüsiti, kuidas parandada praegu kehtivat poliitikaraamistikku. Kõnealuses
analüüsis keskenduti peamiselt sellele, kas energiateenuste direktiivi praegust
lähenemisviisi eesmärkide seadmisele tuleks pikendada kuni 2020. aastani, kas
liikmesriikide energiasäästueesmärke tuleks suurendada, et saavutada 20 %
energiasäästu eesmärk, ning kui jah, siis kas need peaksid olema siduvad või
üksnes soovituslikud. Analüüsis jõuti järeldusele, et energiateenuste
direktiivi eesmärgid peaksid lõpptarbimise sektori jaoks kehtima kuni nende
lõpptähtajani 2016. aastal, kuid energiatõhususe 20 % suurendamise
eesmärgi saavutamiseks tuleb neid täiendada rangemate energiasäästu
eesmärkidega Euroopa 2020 protsessi raames. Analüüsi kohaselt ei pea need
eesmärgid praegu olema siduvad ning samu või paremaid tulemusi oleks võimalik
saavutada siduvate meetmetega. Kõnealused siduvad meetmed koos praeguse
poliitikaraamistikuga peaksid olema piisavad ELi energiatõhususe 20 %
suurendamise eesmärgi saavutamiseks 2020. aastal. Kui vajalikku edu aga ei
saavutata, tuleb jõupingutusi jätkata ning võtta aegsasti sobivaid
parandusmeetmeid, et tagada 20 % suurendamise eesmärgi saavutamine 2020.
aastal. -
Teise tasandi poliitikavõimalustes uuriti eri meetmeid olemasolevate
majanduslike võimaluste kasutamiseks nõudluse ja pakkumise poolel. Mõjuhinnangus
vaadeldi energiasäästukohustuste süsteeme kui üht võimalust suurendada
energiasäästu lõpptarbimise sektorites. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et
energiasäästukohustuste abil on võimalik energiat märkimisväärselt säästa, kuid
energiateenuste direktiivi olemasolevaid sätteid (kus selline kohustus on
ainult üks liikmesriigile pakutud võimalustest, millega tagada, et
energiaettevõtjad saavutaksid energiasäästu lõpptarbimise sektorites) tuleks
tugevdada. Seejärel uuriti küsimusi, kui suurt energiasäästu tuleks
energiaettevõtetelt nõuda ning kas selliste kohustuste süsteemide ülesehitus
peaks jääma täielikult liikmesriigi otsustada või kas süsteemide peamisi jooni
tuleks teataval määral ühtlustada. Mõjuhinnangus soovitatakse kehtestada kõigis
liikmesriikides riiklik energiatõhususkohustuste süsteem, et vähendada energia
lõpptarbimist 1,5 % aastas. Kuigi teatavad põhijooned on vaja ühtlustada
ELi tasandil (sihtsektorid, kohustuste ulatus ja arvutusmeetodid), peaks
liikmesriikidel olema võimalus süsteemi kohandada oma riigi oludele või jääda
suures osas oma praeguse süsteemi juurde. Samuti kaaluti kaubeldavate valgete
sertifikaatide Euroopa süsteemi kehtestamise võimalust, kuid see lükati tagasi
samal põhjusel, mis energiatõhususkohustuste süsteemide kõigi põhijoonte
täielik ühtlustamine. Teises
poliitikavõimaluste kogumis käsitleti avalikku sektorit kaasavaid meetmeid.
Analüüsis jõuti järeldusele, et kasu võiksid tuua kaks meedet. Esiteks tuleks
igal aastal renoveerida kulutõhusa tasemeni 3 % riigiasutuste omanduses
olevatest hoonetest, mis tähendab praeguse renoveerimismäära kahekordistamist.
Teiseks tuleks riigiasutustelt nõuda, et toodete ja hoonete ostmisel lähtutaks
nende energiatõhususest, arvestades olemasolevaid energiamärgiseid ja
sertifikaate. Muud
poliitikavõimalused, mille kasulik mõju on kuludega võrreldes märkimisväärne,
on sellised, mille eesmärk on edendada energiateenuste turgu, teavitada arvete
ja arukate mõõdikute kaudu põhjalikumalt ja sagedamini kodumajapidamisi ja
ettevõtjaid nende tegelikust energiatarbimisest ning teha energiaauditid
suurettevõtete jaoks kohustuslikuks. Mõjuhindamine näitas, et kõigi nimetatud
meetmetega saaks vähendada teabelünki, mis takistavad energiakasutuse
tõhustamist, ning oluliselt säästa energiat. Vabatahtlike meetmete abil
energiatõhususe edendamist peeti ebapiisavaks; sellised meetmed ei võimalda ära
kasutada kõiki energiasäästu võimalusi. Lisaks
analüüsiti mõjuhinnangus, kuidas kasutada energiaülekande ja -jaotuse osas
olemasolevaid energiatõhususe suurendamise võimalusi. Lükati tagasi
poliitikavõimalused, mille kohaselt jätkataks praeguse soojus- ja
elektrienergia koostootmise direktiivi sätete kohaldamist, kuna nendega
edendatakse energiatõhusust üksnes seoses koostootmisega, kuid mitte kogu
energiavarustussektoris, ning ei tagata koostootmise tegelikku rakendamist
(liikmesriigid peavad üksnes koguma teavet ja esitama komisjonile aruande).
Analüüsi kohaselt aitaks energiatootmise tõhususe miinimumnõuete kehtestamine
(sealhulgas kohustusliku koostootmise ning kaugkütte ja ‑jahutuse nõuded
uutele elektrijaamadele ning tõhusate koostootmisjaamade kohustuslik ühendamine
elektrivõrguga ja sellele eelisõigusega juurdepääs) energiatootmise tõhusust
märkimisväärselt parandada. Energiatõhususega seotud kohustuste kehtestamine
energeetikavaldkonda reguleerivate asutuste jaoks oleks samuti hea võimalus
parandada energiaülekande ja -jaotuse energiatõhusust. Mõjuhinnangus
uuriti riikide aruandluse ja rakendamise seire võimalusi. Halduskoormuse
piiramiseks ja samal ajal meetmete rakendamise nõuetekohase seire tagamiseks
soovitati esitada kord aastas teatavatel energiatõhususe ja -säästu näitajatel
põhinevad vabamas vormis aruanded, mida saaks kasutada iga-aastastes riiklikes
reformikavades. Aruandeid täiendaks üksikasjalikum teave energiatõhususe
meetmete ja programmide kohta, mida liikmesriigid peaksid esitama vaid iga
kolme aasta tagant. -
Kolmanda tasandi poliitikavõimalustes hinnati teatavate esimese ja teise
tasandi meetmete õiguslikku vormi. Jõuti järeldusele, et nii ulatusliku
eesmärgi puhul, nagu on ELi energiatõhususe 20 % suurendamine, tuleb ELi
poliitika kujundamisel arvestada iga sektori energiasäästuvõimalustega,
hõlmates ka sektorid, mida energiateenuste direktiiviga ei reguleerita.
Seepärast on tehtud ettepanek võtta vastu uus õigusaktiettepanek, mis hõlmaks
mõlema direktiivi reguleerimisala ning laiendaks seda kõikidele sektoritele,
kus on võimalik energiat säästa. Kahe direktiivi ühendamist üheks õigusaktiks
peeti parimaks võimaluseks ühtlustada olemasolevat õigusraamistikku ja
suurendada kooskõla. Õigusliku
vormi kohta analüüsiga ühest vastust ei saadud. Kuid pärast õigusaktiettepaneku
konkreetsete sätete vormistamist on saanud selgeks, et kõige sobivam õiguslik
vorm on direktiiv, kui arvestada sätete sisu ja vajadust võtta täiendavaid
rakendusmeetmeid liikmesriigi tasandil. Väljavalitud
poliitikavõimaluste üldmõju hindamine mudelite abil näitas, et EL 27 jaoks
on kavandatud meetmete puhasmõju piisav 20 % primaarenergiasäästu eesmärgi
saavutamiseks. Mõjuhinnang näitas ka, et valitud meetmete abil 20 %
energiasäästu üldeesmärgi saavutamise lisakulu on saadava kasuga võrreldes väike.
Kõnealuste meetmete üldine majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju annaks
suure positiivse panuse ELi poliitika ning Euroopa 2020 strateegia
elluviimisse. Energiatõhusus
on üks peamisi vahendeid, mille abil on võimalik saavutada vähese CO2-heitega
majandusele aastaks 2050 üleminekut käsitleva tegevuskava eesmärke.
Kasvuhoonegaaside heite vähendamise oluline stiimul on saastekvootide hind.
Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel tehtud mudelarvutused näitasid, et
selles kavandatud meetmetega on kindlasti võimalik kasvuhoonegaaside heidet
täiendavalt vähendada, kuid saastekvootide hinnale avalduva võimaliku mõju osas
lõplike tulemusteni ei jõutud. Komisjon peab energiatõhususe 20 %
suurendamise eesmärgiga seoses jälgima uute meetmete mõju direktiivile
2003/87/EÜ (millega luuakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem, HKS), et
säilitada heitkogustega kauplemise süsteemi stiimulid, millega soodustatakse
investeerimist vähese CO2-heitega tehnoloogiasse ja valmistatakse
HKSis osalevaid sektoreid ette tulevikus vajalikeks uuendusteks. Sellega seoses
tuleb kaaluda asjakohaste meetmete võtmist, muu hulgas heitkogustega kauplemise
süsteemi kohandamist, jättes kõrvale aastatel 2013–2020 enampakkumisel müüdavad
saastekvoodid, kui tehakse vastav poliitiline otsus.
3.
Ettepaneku õiguslik külg
3.1.
Kavandatud meetmete kokkuvõte
Kavandatud
direktiiviga kehtestatakse ELi ühine energiatõhususe edendamise raamistik, et
tagada 20 % primaarenergiasäästu eesmärgi saavutamine 2020. aastaks ning
võimaldada tulevikus energiatõhususe edasist suurendamist. Direktiivis
sätestatakse eeskirjad, et kõrvaldada takistused ja mõned turutõrked, mis
takistavad tõhusat energiavarustust ja ‑kasutust. Lõpptarbimise
sektorite puhul keskendutakse kavandatud direktiivis meetmetele, millega
sätestatakse avalikule sektorile nõuded riigi omanduses olevate hoonete
renoveerimiseks ja kõrgete energiatõhususnormide kohaldamiseks hoonete, toodete
ja teenuste ostmisel. Ettepanekuga nõutakse liikmesriikidelt
energiatõhususkohustuste süsteemi kehtestamist. Samuti nõutakse korrapäraste
kohustuslike energiaauditite läbiviimist suurettevõtetes ning sätestatakse
energiaettevõtetele nõuded energia mõõtmise ja arvete esitamise kohta. Energiavarustussektoris
peavad liikmesriigid vastu võtma riiklikud kütte- ja jahutuskavad, et arendada
tõhusat energia ja soojuse koostootmist ning tõhusat kaugkütet ja -jahutust,
ning tagama, et ruumilist planeerimist käsitlevad sätted oleksid kooskõlas
kõnealuste kavadega. Liikmesriigid peavad vastu võtma loa andmise kriteeriumid,
millega tagatakse, et käitised asuvad kaugküttepiirkondade läheduses ning et
kõigis uutes ja oluliselt ümberehitatud olemasolevates elektrijaamades oleksid
tõhusad koostootmisseadmed. Liikmesriikidel peaks olema aga võimalik sätestada
tingimused, mille täitmise korral nimetatud kohustust ei pea täitma. Lisaks on
ettepanekus sätestatud, et liikmesriigid koguvad kõigilt kütuste põletamise või
mineraalõli ja gaasi rafineerimisega tegelevatelt käitistelt energiatõhususe
andmed ning kehtestavad nõuded, milles käsitletakse eelisõigusega/tagatud
juurdepääsu võrku, tõhusa koostootmisega saadava elektrienergia eelistamist
ning heitsoojust tootvate uute tehaste ühendamist kaugkütte- või ‑jahutusvõrkudega.
Muud
kavandatud meetmed on hõlmavad energiatõhususe nõudeid riiklikele
energeetikavaldkonda reguleerivatele asutustele, teavitamise ja teadlikkuse
suurendamise meetmeid, sertifitseerimiskavade kättesaadavust käsitlevaid
nõudeid, meetmeid energiateenuste arendamiseks ning liikmesriikide kohustust
kõrvaldada energiatõhususe suurendamist takistavad asjaolud, eelkõige erinevad
stiimulid hoone omaniku ja üürniku jaoks või eri hooneomanike jaoks. Lõpuks
nähakse ettepanekuga ette riiklike 2020. aasta energiatõhususe suurendamise
eesmärkide kehtestamine ning nõue, mille kohaselt komisjon hindab 2014. aastal,
kas EL suudab 2020. aastaks 20 % primaarenergiasäästu eesmärki saavutada.
Komisjon peab esitama oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning
vajaduse korral tegema seejärel õigusaktiettepaneku, milles sätestatakse
kohustuslikud riiklikud eesmärgid.
3.2.
Õiguslik alus
Ettepanek
põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 194 lõikel 2.
Artikli 194 lõikes 1 on sätestatud: „Siseturu rajamise ja toimimise raames ning
pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on ELi energiapoliitikal
liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid: (…) c)
edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate
energiaallikate väljaarendamist”. Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada
ühine raamistik energia tõhusa kasutamise edendamiseks ELis.
3.3.
Subsidiaarsuse põhimõte
Käesoleva
ettepaneku suhtes kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, kuna energiapoliitika
ei kuulu ELi ainupädevusse. EL
on seadnud eesmärgi vähendada 2020. aastaks primaarenergia tarbimist 20 %
ning see on ka üks Euroopa 2020 strateegia viiest üldeesmärgist. Praeguse
energiatõhususe raamistikuga (eelkõige energiateenuste direktiiv ja
koostootmise direktiiv) ei ole suudetud olemasolevaid säästuvõimalusi ära
kasutada. Liikmesriikide tasandil praegu vastuvõetud meetmed ei ole samuti
piisavad, et ületada säilinud turu- ja regulatiivsed tõkked. Käesolevas
ettepanekus käsitletud energiaküsimused (energiavarustuse kindlus,
jätkusuutlikkus ja kliimamuutused ning ELi konkurentsivõime) on olulised ELi
kui terviku jaoks. Selleks et tagada meetmete kooskõla ning ühiste eesmärkide
tõhusam saavutamine, tuleb meetmeid võtta ELi tasandil. Uues
direktiivis kavandatud meetmetega aidatakse tagada kõigi liikmesriikide piisav
panus 20 % energiasäästu eesmärgi saavutamiseks tehtavatesse
jõupingutustesse ning võrdsed võimalused kõigi turuosaliste jaoks; eelkõige
kehtestatakse selleks energiatõhususe miinimumnõuded, mis käsitlevad muu hulgas
juurdepääsu avalikele turgudele, energiaauditiga seotud kohustusi ettevõtetele,
energiasäästu kohustusi energeetikaettevõtetele ning koostootmisettevõtete
juurdepääsu energiavõrgule. Ettepanekuga antakse investoritele kindlustunne ELi
eesmärgi saavutamise suhtes ning toetatakse selliseid energiatõhususe
suurendamise meetmeid nagu tõhus koostootmine ning kaugküte ja -jahutus.
3.4.
Proportsionaalsuse põhimõte ja õigusakti valik
Käesolevas
ettepanekus ei ole mindud kaugemale sellest, mis on vajalik energiatõhususe
eesmärgi saavutamiseks. Selles kehtestatakse ranged energiatõhususe nõuded
mitmes valdkonnas, kuid liikmesriikidel on endiselt võimalus soodustada
energiatõhususe suurendamise meetmeid viisil, mis sobib kõige paremini iga
riigi oludega. Valitud
vahendiks on direktiiv, mille liikmesriigid peavad siseriiklikku õigusesse üle
võtma. Direktiivis määratletakse lõpptulemus ja üldnõuded, kuid samal ajal
jäetakse liikmesriigile piisav vabadus kohandada rakendamist riigi eripärale.
Käesoleval juhul on direktiiv ettepaneku eesmärkide saavutamiseks piisav. Seega
on piirangute tase eesmärgiga proportsionaalne.
4.
Mõju eelarvele
Vastavalt käesolevale direktiivile lisatud
finantsselgitusele kasutatakse direktiivi rakendamisel olemasolevat eelarvet
ning see ei avalda mõju mitmeaastasele finantsraamistikule.
5.
Täiendav teave
5.1.
Õigusaktide lihtsustamine
Ettepanekuga
toetatakse õigustiku lihtsustamist vaatamata sellele, et ettepanek ei kuulu
lihtsustamise töökava meetmete hulka. Kui käesolev ettepanek vastu võetakse,
asendatakse energiateenuste direktiiv ja koostootmisdirektiiv ühe direktiiviga,
mis võimaldab läheneda energiatõhususe ja -säästu küsimustele terviklikumalt.
Kuna kahe direktiivi asemel on vaja üle võtta ainult üks direktiiv, peaks ka
haldusmenetlus olema lihtsam. Praegu
on mõlemas direktiivis sätestatud aruandluskohustused. Need asendatakse ühe
aastaaruandega (põhjalikum aruanne iga kolme aasta tagant), mis põhineb Euroopa
2020 strateegia kohasel aruandlusprotsessil. Lisaks
lihtsustatakse käesoleva ettepanekuga praegu kehtiva energiateenuste direktiivi
nõudeid, mis käsitlevad energiasäästu mõõtmist. Sellega seoses peaks ettepanek
aitama liikmesriikidel praegust halduskoormust oluliselt vähendada.
5.2.
Kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Ettepaneku
vastuvõtmisega kaasneb seniste õigusaktide kehtetuks tunnistamine.
Tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2010/30/EL artikli 9 lõiked 1 ja 2,
direktiiv 2004/8/EÜ ja direktiiv 2006/32/EÜ. Direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4
lõiked 1–4 ning I, III ja IV lisa tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist
2017.
5.3.
Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel
Ettepanek
sisaldab mitut ülevaatamisklauslit.
5.4.
Uuestisõnastamine
Ettepanek
ei hõlma uuestisõnastamist.
5.5.
Vastavustabel
Liikmesriigid
peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike
õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi
vastavustabeli.
5.6.
Euroopa Majanduspiirkond (EMP)
Käesolevas
ettepanekus käsitletakse EMPga seotud küsimust ja seetõttu tuleks seda
kohaldada EMP suhtes. 2011/0172 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, milles käsitletakse energiatõhusust ja
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 194 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,[14] olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[15] võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,[16] tegutsedes tavapärase seadusandliku menetluse
kohaselt ning arvestades järgmist: (1)
Kasvanud sõltuvus energiaimpordist ja napid
energiaressursid ning vajadus piirata kliimamuutust ja ületada majanduskriis on
uued probleemid, mis Euroopa Liidul tuleb lahendada. Energiatõhusus on hea
vahend nende probleemide lahendamiseks. See parandab Euroopa Liidu
tarnekindlust, sest vähendab primaarenergia tarbimist ja kahandab
energiaimporti. See aitab kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja
leevendada sellega kliimamuutust. Üleminek energiatõhusamale majandusele peaks
ka kiirendama innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste levikut ning parandama
ELi tööstussektori konkurentsivõimet, edendama majanduskasvu ja looma
kvaliteetseid töökohti mitmetes energiatõhususega seotud sektorites. (2)
Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta kohtumise
eesistujariigi järeldustes rõhutati vajadust suurendada ELis energiatõhusust,
et saavutada eesmärk vähendada ELi primaarenergiatarbimist 20 % võrreldes 2020.
aasta prognoosiga. See tähendab, et 2020. aastal on ELi primaarenergiatarbimist
vähendatud 368 miljoni naftaekvivalenttonni (Mtoe) võrra[17]. (3)
Euroopa Ülemkogu 17. juuni 2010. aasta kohtumise
eesistujariigi järeldustes kinnitati, et energiatõhususe eesmärk on üks ELi uue
aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (Euroopa 2020. aasta
strateegia) põhieesmärkidest. Nimetatud protsessi raames ja selle eesmärgi
rakendamiseks riikide tasandil tuleb liikmesriikidel tihedas dialoogis
komisjoniga seada riiklikud eesmärgid ning näidata oma riiklikes
reformikavades, kuidas nad kavatsevad neid eesmärke saavutada. (4)
Komisjoni teatises „Energia 2020”[18] käsitletakse energiatõhusust
ELi 2020. aasta energiastrateegia tuumana ning rõhutatakse vajadust uue
energiatõhususe strateegia järele, millega liikmesriigid saaksid
energiakasutuse majanduskasvust lahti siduda. (5)
Euroopa Parlament kutsus oma 15. detsembri 2010.
aasta resolutsioonis energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta[19] komisjoni üles lisama
läbivaadatud energiatõhususe tegevuskavasse meetmeid, mille abil jõuda ELi
üldise energiatõhususe eesmärgi saavutamiseni 2020. aastal. (6)
Üks Euroopa 2020. aasta strateegia kohastest
juhtalgatustest on ressursitõhusa Euroopa juhtalgatus, mille komisjon võttis
vastu 26. jaanuaril 2011[20].
Selles peetakse energiatõhusust energiaressursside kasutamise jätkusuutlikkuse
tagamisel kõige olulisemaks elemendiks. (7)
Euroopa Ülemkogu 4. veebruari 2011. aasta kohtumise
eesistujariigi järeldustes tunnistati, et EL ei suuda senisel viisil jätkates
saavutada energiatõhususe suurendamise eesmärki ning et on vaja otsustavat
tegutsemist, et kasutada ära hoonete, transpordi, toodete ja protsessidega
seotud suured energiasäästu võimalused. (8)
Komisjon võttis 8. märtsil 2011 vastu
energiatõhususkava 2011[21].
Selles kinnitati, et ELi energiatõhususe eesmärgi saavutamine ei ole kulgenud
plaanipäraselt. Olukorra parandamiseks kirjeldati mitmesuguseid poliitilisi ja
muid meetmeid energiatõhususe suurendamiseks, mis hõlmavad kogu energiaahelat:
energia tootmine, ülekanne ja jaotus; avaliku sektori juhtiv osa
energiatõhususe saavutamisel; hooned ja seadmed, tööstus, samuti vajadus anda
lõpptarbijale võimalus oma energiatarbimist reguleerida. Transpordisektori
energiatõhusust käsitleti ka 28. märtsil 2011 vastuvõetud transpordialases
valges raamatus[22].
Eelkõige valge raamatu 26. algatuses kutsutakse üles kehtestama asjakohased CO2-heite
normid kõikide transpordiliikide sõidukitele ja täiendama neid vajaduse korral
energiatõhususe nõuetega, mis hõlmaksid kõiki jõuseadmete liike. (9)
Samuti võttis komisjon 8. märtsil 2011 vastu
teatise „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks
2050 – edenemiskava”[23],
milles näitas majanduse väljavaadetest lähtudes, et on vaja enam keskenduda
energiatõhususele. (10)
Selles kontekstis on vaja ajakohastada ELi
energiatõhususe õigusraamistikku direktiiviga, millega järgitaks üldist energiatõhususe
eesmärki säästa 20 % ELi primaarenergia tarbimisest aastaks 2020 ja tagada
energiatõhususe edasine suurendamine pärast 2020. aastat. Seepärast tuleks
direktiiviga kehtestada ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks ELis ja
sätestada konkreetsed meetmed 2011. aasta energiatõhususkavas esitatud
teatavate ettepanekute rakendamiseks ning kavas osutatud oluliste
realiseerimata energiasäästuvõimaluste ärakasutamiseks. (11)
Vastavalt otsusele, milles käsitletakse
liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks (nr
406/2009/EÜ)[24],
tuleb komisjonil aastaks 2012 hinnata ühenduse ja liikmesriikide edasijõudmist
energiatarbimise 20 % vähendamisel võrreldes 2020. aasta prognoosiga, ning
esitada selle kohta aruanne. Samuti on seal sätestatud, et komisjonil tuleks
liikmesriikide abistamiseks ühenduse kasvuhoonegaaside heite vähendamise
kohustuse täitmisel esitada 31. detsembriks 2012 ettepanek tugevdatud või uute
meetmete kohta, millega kiirendada energiatõhususe parandamist. Käesoleva direktiiviga
need nõuded täidetakse. Samuti aidatakse sellega saavutada teatises
„Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 –
edenemiskava” sätestatud eesmärke, nimelt vähendada energiasektori
kasvuhoonegaaside heidet ja saavutada aastaks 2050 nullheitega elektritootmine. (12)
Kõiki energiasäästmise võimalusi tuleb vaadelda
tervikuna ja mõelda ka energiatarnimises ja lõppkasutussektoris võimalikule
säästmisele. Samal ajal tuleb tugevdada direktiiviga 2004/8/EÜ (soojus- ja
elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse
alusel)[25]
ja direktiiviga 2006/32/EÜ (mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja
energiateenuseid)[26]
kehtestatud sätteid. (13)
Oleks parem, kui energiatõhususega saavutataks
20 % säästu eri valdkondades energiatõhusust edendavate konkreetsete
riiklike ja Euroopa meetmete kumulatiivse rakendamisega. Kui selline lähenemine
ebaõnnestub, tuleb poliitilist raamistikku ikkagi tugevdada siduvate eesmärkide
süsteemi lisamisega. Esimeses etapis tuleks liikmesriikidelt seepärast nõuda
riiklike energiatõhususe eesmärkide seadmist ning süsteemide ja programmide
kehtestamist. Nad peaksid ise otsustama, kas nimetatud eesmärgid peaksid nende
territooriumil olema siduvad või soovituslikud. Teises etapis tuleks komisjonil
hinnata neid eesmärke ja iga liikmesriigi pingutust, koos saavutatud edu
käsitlevate andmetega, et hinnata ELi üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust
ja seda, millise pingutuse peab selleks tegema iga liikmesriik. Komisjon peaks
seetõttu läbivaadatud õigusliku raamistiku ja Euroopa 2020 protsessi kaudu
tähelepanelikult jälgima riikide energiatõhususprogrammide rakendamist. Kui
nimetatud hindamisest nähtub, et ELi eesmärki tõenäoliselt ei saavutata, peaks
komisjon tegema ettepaneku kohustuslike 2020. aasta eesmärkide kehtestamiseks,
võttes arvesse iga liikmesriigi lähtepunkti, majandustulemusi ja seni võetud
meetmeid. (14)
Avaliku sektori kulutuste kogumaht moodustab
19 % ELi sisemajanduse koguproduktist. Seega on avaliku sektori käsutuses
oluline hoob, millega stimuleerida turu liikumist energiatõhusamate toodete,
hoonete ja teenuste suunas ning käivitada elanike ja ettevõtete
energiatarbimisharjumuste muutumine. Lisaks sellele võib paranenud
energiatõhususega seotud vähenev energiatarbimine vabastada avaliku sektori
vahendeid, mida saab kasutada muul otstarbel. Riiklikud, piirkondlikud ja
kohalikud avaliku sektori asutused peaksid energiatõhususe alal olema
eeskujuks. (15)
Hoonete renoveerimise määra tuleb suurendada, sest
olemasolevad hooned on üks suurimaid võimaliku energiasäästu allikaid. Pealegi
on hooned olulised ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgi
saavutamiseks, et 2050. aastaks vähendada heidet 80–95 % võrreldes 1990.
aastaga. Avaliku sektori asutustele kuuluvad hooned moodustavad märkimisväärse
osa kõikidest hoonetest ja on üldsuse tähelepanu all. Seepärast on hoonete
energiatõhususe suurendamiseks asjakohane kehtestada avaliku sektori asutustele
kuuluvate hoonete jaoks aastane renoveerimismäär. Renoveerimismäär ei tohiks
piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiviga
2010/31/EL (hoonete energiatõhususe kohta)[27]
kehtestatud liginullenergiahoonetega seotud kohustuste täitmist. Avaliku
sektori hoonete renoveerimise kohustus täiendab kõnealuse direktiivi sätteid,
millega nõutakse liikmesriikidelt, et nad tagaksid olemasoleva hoone põhjaliku
rekonstrueerimise korral selle energiatõhususe suurendamise asjaomaste
miinimumnõuetega kehtestatud väärtuseni. (16)
Paljud liikmesriikide kohalikud omavalitsused ja
muud avaliku sektori asutused kasutavad juba terviklikku lähenemist energia
säästmisele ja tarnimisele, näiteks „Linnapeade pakti” raames välja töötatud
säästva energia tegevuskavade kaudu, ning linnadele suunatud integreeritud
lähenemist, mis hõlmab enamat kui üksikute hoonete või transpordiliikide
energiasäästu. Liikmesriigid peaksid innustama kohalikke omavalitsusi ja muid
avaliku sektori asutusi vastu võtma selgete eesmärkidega terviklikke ja
jätkusuutlikke energiatõhususe kavasid, kaasama elanikke nende väljatöötamisse
ja rakendamisse ning teavitama liikmesriike adekvaatselt kavade sisust ja
eesmärkide saavutamise edenemisest. Selliste kavadega võib energiat olulisel
määral säästa, eriti kui neid rakendatakse energiajuhtimissüsteemides, mille
abil asjaomased avaliku sektori asutused saavad oma energiatarbimist paremini
reguleerida. Tuleks soodustada kogemuste vahetamist suur- ja väikelinnade vahel
ning avaliku sektori asutuste vahel, et innovatiivsed kogemused laiemalt
leviksid. (17)
Teatavate toodete ja teenuste ostmisel ning hoonete
ostmisel ja rentimisel peaksid avaliku sektori asutused, kes sõlmivad avalike
tööde, tarnete või teenuste saamiseks lepinguid, olema teistele eeskujuks ja
lähtuma ostuotsuse tegemisel energiatõhususest. Seejuures tuleks siiski järgida
ELi riigihankedirektiivide sätteid. (18)
ELi tasandi valgete sertifikaatide süsteemi
rajamise võimaluse hindamine on näidanud, et praeguses olukorras tekitaks
selline süsteem ülemääraseid halduskulusid ja ohu, et energiasäästmine koondub
mõnda liikmesriiki ega ulatu üle ELi. Kogu ELi hõlmava energiasäästmise
eesmärki on vähemalt praeguses etapis parem saavutada riiklike
energiatõhususkohustuste süsteemide või muude alternatiivsete meetmete kaudu,
millega saab säästa samaväärse hulga energiat. Komisjon peaks siiski
delegeeritud õigusaktiga määratlema tingimused, mille alusel võiks liikmesriik
tulevikus tunnustada teises liikmesriigis saavutatud energiasäästu. Asjakohane
on selliste süsteemide saavutustaseme määramine ühises raamistikus ELi
tasandil, andes samas liikmesriikidele rohkesti paindlikke võimalusi võtta
täielikult arvesse asjaomase riigi turuosaliste korraldust, energiasektori
konkreetset konteksti ja lõpptarbijate harjumusi. Ühine raamistik peaks
energiaettevõtetele andma võimaluse pakkuda energiateenuseid kõikidele lõpptarbijatele,
mitte üksnes neile, kellele nad energiat müüvad. Sellega kasvab konkurents
energiaturul, sest energiaettevõtted võivad oma tooteid mitmekesistada
täiendavate energiateenuste osutamisega. Ühine raamistik peaks võimaldama
liikmesriikidel riiklikesse süsteemidesse lisada sotsiaalset eesmärki teenivaid
nõudeid, millega kaitsetumale tarbijale tagatakse suuremast energiatõhususest
tulenevate hüvede kättesaadavus. Samuti peaks see võimaldama liikmesriikidel
vabastada väikeettevõtjad energiatõhususkohustusest. Komisjoni teatises
„Kõigepealt mõtle väikestele” - Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business
Act”[28]
on sätestatud põhimõtted, mida peaksid arvesse võtma need liikmesriigid, kes
otsustavad selle võimaluse kohaldamisest loobuda. (19)
Selleks et kasutada energiasäästu võimalusi
teatavates turusegmentides, kus energiaauditeid üldiselt ärilistel alustel ei
pakuta (nt kodumajapidamised või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad),
peaksid liikmesriigid tagama, et energiaauditid oleksid kättesaadavad. Energiaauditid
peaksid olema kohustuslikud ja regulaarsed suurettevõtetes, sest seal võib
energiasääst olla märkimisväärne. (20)
Auditid tuleks läbi viia sõltumatult ja
kulutõhusalt. Sõltumatuse nõudega lubatakse auditeid läbi viia asutusesisestel
ekspertidel, tingimusel et need on kvalifitseeritud või akrediteeritud, ise
otseselt ei tegele auditeeritava tegevusega ning et liikmesriik on loonud
süsteemi nende töö kvaliteedi tagamiseks ja kontrollimiseks ja vajaduse korral
sanktsioonide rakendamiseks. (21)
Energiatõhususe parandamise meetmete
väljatöötamisel tuleks arvesse võtta tõhususe kasvu ja säästu, mis saavutatakse
kulutõhusa tehnoloogilise innovatsiooni laialdase kohaldamisega, näiteks
arukate arvestite kasutamisega. Nimetatud innovatsiooniga saavutatud säästust võimalikult
suure kasu saamiseks peaksid lõpptarbijad nägema maksumuse ja tarbimise
näitajaid ning neile tuleks regulaarselt esitada individuaalseid arveid, mis
põhinevad tegelikul tarbimisel. (22)
Energiatõhususe parandamise meetmete
väljatöötamisel peaksid liikmesriigid täielikult arvestama vajadust tagada
siseturu nõuetekohane toimimine ja ELi õigustiku ühtne rakendamine kooskõlas
Euroopa Liidu toimimise lepingu sätetega. (23)
Soojuse ja elektrienergia tõhus koostootmine ning
kaugküte ja -jahutus pakuvad rohkelt primaarenergia säästmise võimalusi, mis on
ELis enamjaolt kasutamata. Liikmesriigid peaksid koostama riiklikud kavad
tõhusa koostootmise ning kaugkütte ja -jahutuse arendamiseks. Kavad peaksid
hõlmama ajavahemikku, mis on piisavalt pikk selleks, et anda investoritele
teavet riiklike arenduskavade kohta ja tagada stabiilne ja toetav
investeerimiskeskkond. Uued elektrijaamad ja olemasolevad elektrijaamad, mida
on oluliselt remonditud või mille luba või litsentsi on uuendatud, tuleks
varustada tõhusate koostootmisseadmetega, et ära kasutada elektri tootmisel
tekkivat heitsoojust. Heitsoojust võiks kaugküttevõrgu kaudu transportida
sinna, kus seda vajatakse. Selleks peaksid liikmesriigid vastu võtma
loakriteeriumid, et tagada elektrijaamade rajamine küttevajadusega piirkondade
lähedale. Liikmesriikidel peaks aga olema võimalik sätestada tingimused, mille
täitmise korral nimetatud kohustusi ei pea täitma. (24)
Tõhus koostootmine peaks olema määratletud
energiasäästu kaudu, mis saadakse siis, kui soojust ja elektrit eraldi tootmise
asemel toodetakse koos. Euroopa Liidu õigusaktides kasutatud koostootmise ja
tõhusa koostootmise määratlused ei tohiks piirata teistsuguste määratluste
kasutamist siseriiklikes õigusaktides, kui neid kasutatakse muudel eesmärkidel
kui ELi õigusaktides sätestatud. Võimalikult suure energiasäästu saamiseks ja
energiasäästu kõikide võimaluste ärakasutamiseks tuleb hoolikalt jälgida
koostootmisseadmete töötamise tingimusi. (25)
Lõpptarbija jaoks läbipaistvuse suurendamiseks, et
ta saaks valida soojusega koos toodetud või muu tehnoloogiaga toodetud elektri
vahel, peaks elektri pärinemine tõhusa koostootmise seadmest olema tagatud
tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste alusel. Päritolutagatiste süsteem ei
anna iseenesest õigust saada kasu riiklikest toetusmehhanismidest. On tähtis,
et tõhusa koostootmisega saadud elektrienergia kõikidel vormidel oleks
päritolutagatis. Päritolutagatisi tuleks eristada vahetatavatest
sertifikaatidest. (26)
Tuleks arvesse võtta koostootmise ning kaugkütte-
ja ‑jahutuse sektori spetsiifilist struktuuri, millesse kuulub palju
väikesi ja keskmise suurusega tootjaid; see on eriti oluline, kui vaadatakse
läbi koostootmisseadmetele või nendega seotud võrkudele ehitusloa andmise
halduskorda, siis tuleks kohaldada põhimõtet „Kõigepealt mõtle väikestele”. (27)
Enamik ELi ettevõtteid on väikesed või keskmise
suurusega ettevõtjad (VKEd). Neil on ELi jaoks väga palju energiasäästu
võimalusi. Selleks et aidata neil võtta energiatõhususe meetmeid, peaksid
liikmesriigid rajama seda soodustava raamistiku, mille eesmärk on VKEde
varustamine tehnilise abi ja just neile vajaliku teabega. (28)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010.
aasta direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta)[29] on energiatõhusus üks
kriteeriumidest parima võimaliku tehnika määramisel, mis võetakse aluseks loa
andmise tingimuste kehtestamisel direktiivi reguleerimisalas tegutsevatele
käitistele, sealhulgas 50 MW või suurema summaarse nimisoojusvõimsusega
põletuskäitistele. Kõnealuses direktiivis antakse liikmesriikidele siiski võimalus
jätta energiatõhususe nõuded kohaldamata põletusseadmetele või muudele
ettevõtte tegevuskohas süsinikdioksiidi heidet tekitavatele seadmetele, mis
tegutsevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi
2003/87/EÜ (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega
kauplemise süsteem)[30]
I lisas loetletud tegevusaladel. Elektri- ja soojusjaamade ning mineraalõli ja
gaasi rafineerimistehaste energiatõhususe olulise parandamise tagamiseks tuleks
jälgida tegelikku energiatõhususe taset ja võrrelda seda asjakohase
energiatõhususe tasemega, mis on saadud parima võimaliku tehnika kasutamisel.
Komisjon peaks võrdlema energiatõhususe tasemeid ja kaaluma täiendavate
meetmete ettepaneku esitamist, kui tegeliku energiatõhususe taseme ja parima
võimaliku tehnika kasutamisega seotud energiatõhususe taseme vahel on
märkimisväärsed erinevused. Tegelike energiatõhususe väärtuste kohta kogutud
teavet tuleks kasutada ka komisjoni 21. detsembri 2006. aasta otsusega
2007/74/EÜ[31]
sätestatud elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud
kontrollväärtuste läbivaatamiseks. (29)
Liikmesriigid peaksid objektiivsete, läbipaistvate
ja mittediskrimineerivate kriteeriumide põhjal kehtestama eeskirjad, milles
käsitletakse tõhusa koostootmisega elektrit tootvate uute elektritootjate võrku
ühendamise, võrgu tugevdamise ja võrku integreerimiseks vajalike tehniliste
kohanduste kulude kandmist ja jagamist, võttes arvesse kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 714/2009
(võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning
millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003)[32] ja Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 715/2009 (maagaasi
ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005)[33]
välja töötatud juhiseid ja eeskirju. Elektritootjatel, kes toodavad elektrit
tõhusa koostootmisega, tuleks lubada välja kuulutada ühendamistööde
pakkumismenetlus. Tuleks lihtsustada tõhusa koostootmisega, eriti
väikekoostootmisseadmetes ja mikrokoostootmisseadmetes toodetud elektri pääsu
võrgusüsteemi. (30)
Käesoleva direktiivi tulemuslikuks ja õigeaegseks
rakendamiseks, näiteks energiaauditite nõuete täitmise ja energiatõhususkohustuste
süsteemide rakendamise jaoks on vaja piisaval arvul usaldusväärseid
energiatõhususe valdkonnas pädevaid kutsetöötajaid. Seepärast peaksid
liikmesriigid looma sertifitseerimissüsteemid energiateenusteosutajatele ning
energiaauditite ja energiatõhususe parandamise meetmete pakkujatele. (31)
Tuleb jätkata energiateenuste turu arendamist, et
tagada nõudlus energiateenuste järele ja selliste teenuste osutamine. Sellele
aitab kaasa läbipaistvus, näiteks energiateenuste osutajate nimekirjad.
Näidislepingud ja juhised, eelkõige energiatõhususe lepingute kohta, võivad
samuti aidata nõudlust ergutada. Nii nagu muudegi kolmanda isiku poolse
finantseerimiskokkuleppe vormide puhul, väldib energiatõhususe lepingu puhul
energiateenuse saaja investeerimiskulusid, kasutades osa energiasäästu
finantsväärtusest selleks, et maksta investeeringu eest, mille on täielikult
või osaliselt teinud kolmas isik. (32)
On vaja kindlaks teha ja kõrvaldada õigusnormidega
seotud ja muud tõkked, mis takistavad energiatõhususe lepingute ja muude
energia säästmisele suunatud ja kolmanda isiku poolt finantseeritud kokkulepete
kasutamist. Sellisteks tõketeks on raamatupidamiseeskirjad ja tavad, mis
takistavad kapitaliinvesteeringute ja energiatõhususe parandamise meetmetega
aasta jooksul saavutatud finantssäästu adekvaatset kajastamist raamatupidamises
kogu investeeringu eluea vältel. Samuti tuleks liikmesriigi tasandil kõrvaldada
olemasolevate hoonete renoveerimise takistused, mida tekitavad asjaomaseid
osalisi mõjutavad erinevad stiimulid. (33)
Liikmesriike ja piirkondi tuleks innustada täiel
määral kasutama struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi, et käivitada
investeeringud energiatõhususe parandamise meetmetesse. Energiatõhususse
investeerimine võib aidata suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, hoogustada
innovatsiooni, vähendada kodumajapidamiste kütteostuvõimetust, ning seega
toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Võimalike
rahastamisvaldkondade hulka kuuluvad energiatõhususe meetmed avaliku sektori
hoonetes ja elamufondis ning uute oskuste õpetamine energiatõhusussektori
tööhõive soodustamiseks. (34)
Komisjon peab energiatõhususega 20 % säästmise
eesmärgi taotlemisel jälgima uute meetmete mõju direktiivile 2003/87/EÜ
(millega luuakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem, HKS), et säilitada
heitkogustega kauplemise süsteemi stiimulid, millega soodustatakse
investeerimist vähese CO2 heitega tehnoloogiasse ja valmistatakse
HKSis osalevaid sektoreid ette tulevikus vajalikuks innovatsiooniks. (35)
Direktiiviga 2006/32/EÜ nõutakse liikmesriikidelt,
et nad võtaksid vastu üldise riigisisese soovitusliku energiasäästu eesmärgi
säästa 9 % aastaks 2016, mis tuleb saavutada energiateenuste
kasutuselevõtu ja muude energiatõhususe parandamise meetmetega. Kõnealuses
direktiivis sätestatakse, et pärast seda, kui liikmesriigid on vastu võtnud
teise energiatõhususkava, esitab komisjon, kui see on vajalik ja asjakohane,
ettepaneku võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas pikendada eesmärkide
kohaldamise ajavahemikku. Kui aruandest järeldub, et kõnealuses direktiivis
sätestatud riigisiseste soovituslike eesmärkide nimel ei ole tehtud piisavaid
edusamme, käsitletakse nendes ettepanekutes eesmärkide taset ja laadi.
Käesoleva direktiiviga kaasnev mõjuhinnangus leitakse, et liikmesriikide
9 % eesmärgi saavutamine kulgeb plaanipäraselt ning 9 % eesmärk on
oluliselt vähem ambitsioonikas kui pärast seda vastuvõetud eesmärk säästa
aastaks 2020 energiatõhususe suurendamisega 20 % energiat, ning seepärast
ei ole tarvis eesmärkide taset käsitleda. (36)
Kuigi käesoleva direktiiviga tunnistatakse
direktiiv 2006/32/EÜ kehtetuks, tuleks direktiivi 2006/32/EÜ artiklit 4
kohaldada kuni 9 % eesmärgi saavutamise tähtajani. (37)
Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada aastaks
2020 energiatõhususe suurendamisega ELis primaarenergia sääst 20 % ja
sillutada teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast 2020. aastat,
kuid kuna selle eesmärgi saavutamine liikmesriikides ei kulge plaanipäraselt,
kui selleks ei võeta täiendavaid energiatõhususe meetmeid, ning kuna seda eesmärki
saaks paremini saavutada ELi tasandil, võib EL võtta kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega vastu meetmeid.
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe
käesolev direktiiv kaugemale, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (38)
Selleks et lubada tehnilise arenguga kohandamist ja
muutusi energiaallikate jaotumises, tuleks teatavate küsimuste suhtes
delegeerida komisjonile volitused vastu võtta õigusakte Euroopa Liidu toimimise
lepingu artikli 290 kohaselt. On eriti oluline, et komisjon viiks oma
ettevalmistava töö käigus läbi konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
(39)
Kõik direktiivi 2004/8EÜ ja direktiivi 2006/32/EÜ
sisulised sätted, välja arvatud viimase direktiivi artikli 4 lõiked 1–4 ja I,
III ja IV lisa, tuleks viivitamata kehtetuks tunnistada. Samuti tuleks
kehtetuks tunnistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta
direktiivi 2010/30/EL (energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside
tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses)[34] artikli 9 lõiked 1 ja 2,
millega liikmesriikidele nähakse ette kohustus üksnes püüda osta tooteid,
millel on kõrgeim energiatõhususklass. (40)
Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse
ülevõtmise kohustus peaks piirduma selliste sätetega, mille sisu võrreldes
direktiividega 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ on muutunud. Kohustus võtta üle muutmata
sätted tuleneb kõnealustest direktiividest. (41)
Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide
kohustusi, mis on seotud direktiivide 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ siseriiklikku
õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I PEATÜKK
Sisu, reguleerimisala, mõisted ja energiatõhususe
eesmärgid Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala 1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse
ühine raamistik energiatõhususe edendamiseks Euroopa Liidus, et tagada liidu
eesmärgi täitmine saavutada primaarenergia sääst 20 % aastaks 2020 ja
rajada teed edasisele energiatõhususe parandamisele pärast seda tähtaega. Direktiiviga kehtestatakse
eeskirjad energiaturu tõkete kõrvaldamiseks ja selliste turutõrgete
ületamiseks, mis takistavad tõhusat energia tarnimist ja kasutamist, ning
sätestatakse riiklike energiatõhususe eesmärkide seadmine aastaks 2020. 2. Käesolevas direktiivis sätestatud
nõuded on miinimumnõuded ega takista ühelgi liikmesriigil säilitada või
kehtestada rangemaid meetmeid. Sellised meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega. Rangemaid meetmeid kehtestavast riiklikust õigusaktist teatatakse
komisjonile. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi
mõisteid: 1. „energia” – kõikides vormides
energiatooted vastavalt määruses (EÜ) nr 1099/2008[35] esitatud
määratlusele; 2. „primaarenergia tarbimine” –
brutosisetarbimine, välja arvatud mitteenergeetilised kasutusalad; 3. „energiateenus” – füüsiline kasu,
teenus või kaup, mis saadakse energia kombineerimisel energiatõhusa
tehnoloogiaga või tegevusega, mis võib hõlmata teenuse osutamiseks vajalikke
toiminguid, hooldust ja kontrolli, mida tehakse lepingu alusel ja mille puhul
on tõestatud, et tavaolukorras viib see kontrollitava ja mõõdetava või
hinnatava energiatõhususe paranemiseni või primaarenergia säästmiseni; 4. „avaliku sektori asutus” – ostja
vastavalt direktiivis 2004/18/EÜ esitatud määratlusele; 5. „energiajuhtimissüsteem” – kogum
üksteisega seotud või üksteist mõjutavaid elemente, mis esinevad kavas, millega
kehtestatakse energiatõhususe eesmärk ja strateegia selle eesmärgi
saavutamiseks; 6. „kohustatud isikud” –
energiatarnijad või energia jaemüügiettevõtjad, kes on seotud artiklis 6
osutatud riiklike energiatõhususkohustuste süsteemidega; 7. „energiatarnija” – füüsiline või
juriidiline isik, sealhulgas jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia
transpordi eest selle tarnimiseks lõpptarbijatele või jaotusjaamadele, kes
müüvad energiat lõpptarbijatele. 8. „jaotusvõrguettevõtja” – direktiivis
2009/72/EÜ määratletud jaotusvõrguettevõtja ja direktiivis 2009/73/EÜ
määratletud jaotussüsteemi haldur; 9. „energia jaemüügiettevõtja” –
füüsiline või juriidiline isik, kes müüb energiat lõpptarbijatele; 10. „lõpptarbija” – füüsiline või
juriidiline isik, kes ostab energiat oma lõpptarbimiseks; 11. „energiateenuseosutaja” – füüsiline
või juriidiline isik, kes tarnib energiateenused või muud energiatõhususe
parandusmeetmed lõpptarbija seadmesse või ruumidesse; 12. „energiaaudit” – süstemaatiline
menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete
rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või
avalik-õiguslike teenuste energiatarbimise profiili kohta, ning millega
määratakse kulutõhusa energiasäästu võimalused ja säästu suurus ning mille
tulemuste põhjal koostatakse aruanne; 13. „energiatõhususe leping” – kasusaaja
ja energiatõhususe parandamise meetme osutaja vaheline lepinguline kokkulepe,
mille kohaselt on meetmeosutaja tehtud investeeringu eest maksmine seotud
lepingus kokkulepitud energiatõhususe parandamise taseme või muu kokkulepitud
energiatõhususe kriteeriumiga, nagu näiteks rahaline sääst; 14. „ülekandevõrguettevõtja” –
direktiivis 2009/72/EÜ[36]
määratletud põhivõrguettevõtja ja direktiivis 2009/73/EÜ[37]
määratletud ülekandesüsteemi haldur; 15. „koostootmine” – soojusenergia ja
elektrienergia või mehaanilise energia samaaegne tootmine ühes protsessis; 16. „majanduslikult põhjendatud nõudlus”
– nõudlus, mis ei ületa soojuse või jahutuse vajadust ja mis muidu täidetaks
turutingimustel muude energiatootmisprotsessidega kui koostootmine; 17. „kasulik soojus” – soojus, mis on
toodetud koostootmisprotsessis, et täita majanduslikult põhjendatud nõudlust
soojuse või jahutuse järele; 18. „koostoodetud elekter” – elekter, mis
on toodetud kasuliku soojuse tootmisega seotud protsessis ja arvutatud
vastavalt I lisas esitatud metoodikale; 19. „tõhus koostootmine” – koostootmine,
mis vastab II lisas sätestatud kriteeriumidele; 20. „üldkasutegur” – elektrienergia ja
mehaanilise energia ning kasuliku soojuse aastatoodangu summa, mis on jagatud
kütusekogusega, mida kasutati soojuse tootmiseks koostootmisprotsessis ning
elektri- ja mehaanilise energia brutotoodangu saamiseks. 21. „elektri- ja soojusenergia suhtarv” –
koostoodetud elektri ja kasuliku soojuse suhtarv täielikul koostootmisrežiimil
konkreetse seadme talitlusandmete põhjal; 22. „koostootmisseade” – seade, mis
suudab talitleda koostootmisrežiimil; 23. „väikekoostootmisseade” –
koostootmisseade, mille installeeritud võimsus on alla 1 MWe; 24. „mikrokoostootmisseade” –
koostootmisseade, mille maksimaalne võimsus on alla 50 kWe; 25. „krundi hoonestustihedus” – krundil
asuva hoone põrandapinna suhe krundi pindalasse; 26. „tõhus kaugküte ja -jahutus” –
kaugkütte- või kaugjahutussüsteem, mis kasutab vähemalt 50 %
taastuvenergiat, jäätmeenergiat või koostoodetud soojust või nende
kombinatsiooni, ning mille direktiivis 2010/31/EL viidatud primaarenergia tegur
on vähemalt 0,8; 27. „oluline remont” – remont, mille
maksumus ületab 50 % uue samaväärse seadme investeerimiskuludest vastavalt
otsusele 2007/74/EÜ või mis nõuab direktiivi 2010/75/EL alusel antud loa
uuendamist. Artikkel 3
Energiatõhususe eesmärgid 1. Liikmesriigid seavad riiklikud
energiatõhususe eesmärgid, mida väljendatakse primaarenergia tarbimise
absoluuttasemena aastal 2020. Nimetatud eesmärkide seadmisel võtavad nad
arvesse liidu 20 % energiasäästu eesmärki, käesolevas direktiivis
sätestatud meetmeid, direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaselt seatud
riiklike energiasäästueesmärkide saavutamiseks vastu võetud meetmeid ja muid
liikmesriikides ja liidu tasandil energiatõhususe edendamiseks võetud meetmeid.
2. Komisjon hindab 30. juuniks 2014,
kas EL suudab saavutada oma eesmärgi säästa 20 % primaarenergiast 2020.
aastaks, milleks on vaja ELi primaarenergiatarbimist vähendada 368 miljoni
naftaekvivalenttonni võrra aastal 2020, võttes arvesse lõikes 1 osutatud
riiklike eesmärkide summat ja artikli 19 lõikes 4 osutatud hindamist. II PEATÜKK
Energiakasutuse tõhusus Artikkel 4
Avaliku sektori asutused 1. Liikmesriigid tagavad, ilma et see
piiraks direktiivi 2010/31/EL artikli 7 kohaldamist, et alates 1. jaanuarist
2014 renoveeritakse avaliku sektori asutustele kuuluvast üldpõrandapinnast igal
aastal 3 %, et täita vähemalt energiatõhususe miinimumnõuded, mis
asjaomane liikmesriik direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisel on
kehtestanud. Määr 3 % arvutatakse üle 250 m2 kasuliku
üldpõrandapinnaga ja asjaomase liikmesriigi avaliku sektori asutustele
kuuluvate hoonete üldpõrandapinnast, mis iga aasta 1. jaanuariks ei vasta
direktiivi 2010/31/EL artikli 4 kohaldamisega kehtestatud energiatõhususe
miinimumnõuetele. 2. Liikmesriigid võivad lubada oma
avaliku sektori asutustel arvestada ühe aasta renoveerimismäära täitmisel üle
jäänud hoone põrandapinda nii, nagu oleks see renoveeritud kahe eelmise või
kahe järgmise aasta jooksul. 3. Lõike 1 kohaldamiseks teevad
liikmesriigid 1. jaanuariks 2014 oma avaliku sektori asutustele kuuluvatele
hoonetele inventuuri ja teevad üldsusele kättesaadavaks selle tulemused,
näidates järgmist: (a) põrandapind m2; ja (b) iga hoone energiatõhusus. 4. Liikmesriigid julgustavad avaliku
sektori asutusi: (a) võtma vastu energiatõhususkava, mis on
eraldiseisev või osa suuremast kliima- või keskkonnakavast ning sisaldab
konkreetseid energiasäästueesmärke, et pidevalt parandada asutuse
energiatõhusust; (b) looma energiajuhtimissüsteemi, nii et see
oleks osa kava rakendamisest. Artikkel 5
Avaliku sektori asutuste ostud Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori
asutused ostavad üksnes selliseid tooteid, teenuseid ja hooneid, mis vastavad
kõrgetele energiatõhususe standarditele, nagu on osutatud III lisas. Artikkel 6
Energiatõhususkohustuste süsteem 1. Iga liikmesriik rajab
energiatõhususkohustuste süsteemi. Selle süsteemiga tagatakse, et liikmesriigi
territooriumil tegutsevad kõik energiatarnijad või kõik energia
jaemüügiettevõtjad saavutavad aastas energiasäästu, mis on 1,5 % nende
energiamüügi mahust selles liikmesriigis eelneval aastal, välja arvatud
transpordis kasutatud energia. Sellise energiasäästu saavutavad
kohustatud isikud lõpptarbijate juures. 2. Liikmesriigid väljendavad igalt
kohustatud isikult nõutava energiasäästu koguse kas energia lõpptarbimise või
primaarenergia tarbimise kaudu. Nõutava energiasäästukoguse väljendamiseks
valitud meetodit kasutatakse ka kohustatud isikute teatatud säästu
arvutamiseks. Kasutatakse IV lisas osutatud ümberarvutustegureid. 3. V lisa punktis 1 määratletud lühiajalise
säästu saavutamisele suunatud meetmed moodustavad kuni 10 % igalt
kohustatud isikult nõutavast energiasäästust ja võetakse lõikes 1 sätestatud
kohustuse täitmisel arvesse üksnes juhul, kui need on kombineeritud
pikemaajalise säästu meetmetega. 4. Liikmesriigid: tagavad, et
kohustatud isikute poolt teatatud sääst arvutatakse kooskõlas V lisa punktiga
2. Nad loovad kontrollisüsteemid, millega sõltumatult tõendatakse vähemalt
statistiliselt oluline osa kohustatud isikute poolt kasutusele võetud
energiatõhususe parandamise meetmetest. 5. Energiatõhususkohustuste süsteemis
võivad liikmesriigid: (a) lisada määratavatele säästukohustustele
sotsiaalse eesmärgiga nõudeid, näiteks nõuda meetmete rakendamist
kütteostuvõimetutes kodumajapidamistes või sotsiaalmajades; (b) lubada kohustatud isikutel arvestada oma
kohustuste täitmisena energiateenuseosutaja või muu kolmanda isiku poolt
saavutatud sertifitseeritud energiasäästu; sellisel juhul kehtestavad nad
selge, läbipaistva ja kõikidele turuosalistele avatud ja sertifitseerimiskulude
minimeerimist taotleva akrediteerimismenetluse; (c) lubada kohustatud isikutel arvestada
kõnealusel aastal saavutatud säästu nii, nagu oleks see saavutatud kahel
eelmisel või kahel järgmisel aastal. 6. Liikmesriigid avaldavad kõikide kohustatud
isikute saavutatud energiasäästu ja andmed süsteemis ilmnevate aastaste
energiasuundumuste kohta. Saavutatud energiasäästu avaldamiseks ja tõendamiseks
nõuavad liikmesriigid kohustatud isikutelt vähemalt järgmiste andmete
esitamist: a) saavutatud energiasääst; b) agregeeritud statistiline teave nende
lõpptarbijate kohta (kus on määratud olulised muudatused võrreldes varem
esitatud teabega suhtes); ja c) ajakohane teave lõpptarbijate tarbimise
kohta, sealhulgas vajaduse korral koormusprofiilid, tarbijate segmendid ja
tarbijate geograafiline asukoht, kusjuures tuleb hoida eraelulise teabe või
tundliku äriteabe puutumatust ja konfidentsiaalsust vastavalt kohaldatavatele
Euroopa Liidu õigusaktidele. 7. Liikmesriigid tagavad, et
turuosalised hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võib takistada nõudlust
energiateenuste või muude energiatõhususe parandamise meetmete järele ja nende
osutamist või tagasi hoida energiateenuste ja muude energiatõhususe parandamise
meetmete turu arengut, sealhulgas hoiduvad nad konkurentide turult tõrjumisest
või valitseva turupositsiooni ärakasutamisest. 8. Liikmesriigid võivad käesoleva
artikli kohaldamisest vabastada väiketarnijad ja väikesed energia
jaemüügiettevõtjad, kes tarnivad või müüvad energiat vähem kui 75 GWh aastas,
kellel on vähem kui 10 töötajat või kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht
ei ületa 2 miljonit eurot. Oma tarbeks toodetud energiat nimetatud künniste
arvutamisel ei arvestata. 9. Alternatiivina lõikele 1 võivad
liikmesriigid valida võimaluse võtta muid meetmeid lõpptarbijate seas
energiasäästu saavutamiseks. Selliste meetmetega saavutatud aastane
energiasääst on samaväärne lõikes 1 nõutud energiasäästuga. Selle võimaluse valinud liikmesriigid teatavad
komisjonile hiljemalt 1. jaanuariks 2013 alternatiivsed meetmed, mida neil on
kavas võtta, sealhulgas artiklis 9 viidatud karistusi käsitlevad eeskirjad,
ning kirjeldavad, kuidas nad nõutud säästu saavutavad. Komisjon võib nende
meetmete kinnitamisest keelduda või soovitada muudatusi kolme kuu jooksul
pärast teatamist. Sellisel juhul ei kohalda asjaomane liikmesriik
alternatiivseid meetmeid enne, kui komisjon on selgelt väljendanud oma
heakskiitu uuesti esitatud või muudetud kavandatavate meetmete kohta. 10. Kui see on asjakohane, kehtestab
komisjon kooskõlas artikliga 18 delegeeritud õigusakti kaudu süsteemi sellise
energiasäästu vastastikuseks tunnustamiseks, mis on saavutatud riiklikes
energiatõhususkohustuste süsteemides. Vastastikuse tunnustamise süsteemi abil
saavad kohustatud isikud arvestada ühes liikmesriigis saavutatud ja
sertifitseeritud energiasäästu oma teises liikmesriigis kehtiva kohustuse
täitmisel. Artikkel 7
Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid 1. Liikmesriigid soodustavad selliste
energiaauditite kättesaadavust kõikidele lõpptarbijatele, mis on taskukohase
hinnaga ja mida sõltumatult viivad läbi kvalifitseeritud või akrediteeritud
eksperdid. Liikmesriigid töötavad välja programmid selleks,
et julgustada kodumajapidamisi ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid
läbi tegema energiaauditeid. Liikmesriigid juhivad väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate tähelepanu konkreetsetele näidetele, kuidas
energiajuhtimissüsteem võiks soodustada nende äritegevust. 2. Liikmesriigid tagavad, et
ettevõtetes, mida ei käsitleta lõike 1 teises lõigus, tehakse energiaauditid,
mida sõltumatult ja kulutõhusalt viivad läbi kvalifitseeritud või
akrediteeritud eksperdid, hiljemalt 30. juuniks 2014 ning iga kolme aasta
tagant viimasest energiaauditist arvates. 3. Sõltumatult läbiviidav energiaaudit,
mis tehakse osana energiajuhtimissüsteemist või mida rakendatakse sidusrühmade
organisatsioonide ja määratud asutuse vahelise vabatahtliku kokkuleppe
tulemusena ning mille üle teostab järelevalvet asjaomane liikmesriik või
komisjon, loetakse vastavaks lõike 2 nõuetele. 4. Energiaauditid võivad olla
eraldiseisvad või moodustada osa suuremast keskkonnaauditist. Artikkel 8
Mõõtmine ja informatiivsed arved 1. Liikmesriigid tagavad, et elektri,
maagaasi, kaugkütte või -jahutuse ning kaugküttesüsteemide sooja tarbevee
lõpptarbijad on varustatud individuaalsete arvestitega, mis mõõdavad täpselt,
võimaldavad näha tegelikku energiatarbimist ning annavad teavet tegeliku
tarbimisaja kohta kooskõlas VI lisaga. Kui liikmesriigid korraldavad arukate arvestite
kasutuselevõtmise, mis on ette nähtud elektri- ja gaasiturgu käsitlevate
direktiividega 2009/72/EÜ ja 2009/73/EÜ, tagavad nad, et arvestite
miinimumfunktsioonide määramisel ja turuosalistele kohustuste kehtestamisel
võetakse täielikult arvesse energiatõhususe eesmärke ja lõpptarbijate kasu. Seoses elektrienergiaga ja lõpptarbija soovi
korral tagavad arvestite käitajad, et arvesti suudab arvestada lõpptarbija
ruumides toodetud ja võrku eksporditud elektrit. Liikmesriigid tagavad, et
lõpptarbija soovi korral tehakse mõõtmisandmed tema reaalajas tootmise või
tarbimise kohta kättesaadavaks kolmandale isikule, kes tegutseb lõpptarbija
nimel. Kui hoone saab kütte ja jahutuse kaugküttevõrgust,
paigaldatakse hoone sissekäigu juurde soojusarvesti. Kortermajades paigaldatakse
ka individuaalsed soojustarbimise arvestid, et mõõta kütte või jahutuse
tarbimist igas korteris. Kui individuaalsete soojustarbimise arvestite
kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, kasutatakse igal radiaatoril soojuse
tarbimise mõõtmiseks individuaalseid küttekulu jaotureid kooskõlas VI lisa
punkti 1 alapunktis 2 osutatud kirjeldustega. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, milles
käsitletakse soojustarbimise kulude jaotamist kortermajas, kus on tsentraalne
kütte- või jahutussüsteem. Nimetatud eeskirjades esitatakse juhised
parandustegurite kohta, mis kajastaksid hoone omadusi, nagu näiteks korterite
vahelist soojuse ülekannet. 2. Lisaks direktiivist 2009/72/EÜ ja
direktiivist 2009/73/EÜ tulenevatele arvete esitamist käsitlevatele
kohustustele tagavad liikmesriigid hiljemalt 1. jaanuariks 2015, et kõikides
käesoleva direktiiviga hõlmatud sektorites esitavad energiatarnijad,
jaotusvõrguettevõtjad ja energia jaemüügiettevõtjad täpseid ja tegelikul
tarbimisel põhinevaid arveid kooskõlas VI lisa punkti 2 alapunktis 1 sätestatud
miinimumsagedusega. Koos arvega tehakse kättesaadavaks asjakohane teave, mille
abil lõpptarbija saab tervikliku selgituse jooksvate energiakulude kohta
vastavalt VI lisa punkti 2 alapunktile 2. Liikmesriigid tagavad, et lõpptarbija saab valida
elektrooniliste või paberarvete vahel ning talle antakse lihtne juurdepääs
täiendavale teabele, et tarbija võiks oma varasemat tarbimist üksikasjalikult
kontrollida, nagu on kehtestatud VI lisa punkti 1 alapunktis 1. Liikmesriigid nõuavad, et lõpptarbija soovi korral
tehakse teave tema energiaarvete ja varasema tarbimise kohta kättesaadavaks
lõpptarbija poolt määratud energiateenuseosutajale. 3. Energia individuaalse tarbimise
mõõtmist ja selle kohta arvete esitamist käsitlev teave ning muu lõigetes 1, 2,
3 ja VI lisas nimetatud teave antakse lõpptarbijatele tasuta. Artikkel 9
Karistused Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, milles
käsitletakse karistusi artiklite 6–8 alusel vastuvõetud siseriiklike sätete
rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste
eeskirjade rakendamine. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile need õigusaktid hiljemalt
[kaksteist kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja teatavad talle
viivitamata kõikidest nende hilisematest muudatustest. III
PEATÜKK
Energiatarnimise tõhusus Artikkel 10
Kütte ja jahutuse tõhususe edendamine 1. Tõhusa koostootmise ja tõhusa
kaugkütte ja ‑jahutuse kohaldamise võimaluste arendamiseks kehtestavad
liikmesriigid 1. jaanuariks 2014 riiklikud kütte- ja jahutuskavad, mis
sisaldavad VII lisas sätestatud teavet, ja teatavad nendest komisjonile. Kavad
ajakohastatakse ja esitatakse komisjonile iga viie aasta tagant. Liikmesriigid
tagavad oma õigusraamistikuga, et riiklikke kütte- ja jahutuskavasid võetakse
arvesse kohalikes ja piirkondlikes arengukavades, sealhulgas linnade ja
maapiirkondade ruumilises planeerimises, ning et need vastavad VII lisas
sätestatud koostamiskriteeriumidele. 2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud
meetmed tõhusa kaugkütte ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks, mis
hõlmab tõhusa koostootmise arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest
energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamist kooskõlas
lõigetega 1, 3, 6 ja 7. Kaugkütte ja -jahutuse arendamisel valivad nad, kuivõrd
see võimalikuks osutub, pigem tõhusa koostootmise kui soojuse eraldi tootmise. 3. Liikmesriigid tagavad, et kõik uued
soojuselektrijaamad, mille summaarne soojusvõimsus ületab 20 MW: a) on varustatud seadmetega, mis võimaldavad
heitsoojuse taaskasutamist tõhusa koostootmise seadmes; ja b) paiknevad asukohas, kus heitsoojust
saavad kasutada küttevajadusega piirkonnad. Liikmesriigid võtavad vastu direktiivi 2009/72/EÜ
artikli 7 kohased loakriteeriumid või samaväärsed loakriteeriumid, et tagada
esimese lõigu sätete täitmine. Nad tagavad eelkõige, et uute käitiste asukoha
määramisel võetakse arvesse koostootmiseks sobiva soojuskoormuse kättesaadavust
vastavalt VIII lisale. 4. Liikmesriigid võivad kehtestada
lõike 3 sätetest erandi tegemise tingimused, kui: a) VIII lisa punktis 1 sätestatud
künnistingimused soojuskoormuse kättesaadavuse kohta ei ole täidetud; b) lõike 3 punktis b käsitletud käitise
asukoha nõuet ei saa täita vajaduse tõttu paigutada käitis direktiivi
2009/31/EÜ alusel loa saanud geoloogilise säilitamise koha lähedale; või c) tulude-kulude analüüs näitab, et kulud on
suuremad kui tulu, võrreldes kogu olelusringi maksumust, sealhulgas
infrastruktuuri investeeringuid, kui sama hulk elektrit ja soojust toodetaks
eraldi kütte või jahutusena. Liikmesriigid teatavad need erandite tegemise
tingimused komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjon võib nende tingimuste
heakskiitmisest keelduda või soovitada muudatusi kuue kuu jooksul pärast
teatamist. Sellisel juhul ei kohalda asjaomane liikmesriik erandi tegemise
tingimusi enne, kui komisjon on selgelt väljendanud oma heakskiitu uuesti
esitatud või muudetud tingimuste kohta. 5. Liikmesriigid tagavad, et linnade ja
maapiirkondade ruumilist planeerimist käsitlevad siseriiklikud õigusaktid
kohandatakse lõikes 3 osutatud loakriteeriumidega ning on kooskõlas riiklike
kütte- ja jahutuskavadega, millele on osutatud lõikes 1. 6. Liikmesriigid tagavad, et kui
olemasolev 20 MW ületava summaarse nimisoojusvõimsusega elektrijaam oluliselt
remonditakse või kui selle luba direktiivi 2010/75/EÜ artikli 21 kohaselt
ajakohastatakse, seatakse uue või ajakohastatud loa või litsentsi tingimuseks
jaama töö muutmine nii, et sellest saaks tõhus koostootmisjaam, juhul kui jaam
paikneb asukohas, kus küttevajadusega piirkonnad saavad heitsoojust kasutada
kooskõlas VIII lisa punktiga 1. Elektrijaama varustamist CO2 kogumise
ja säilitamise seadmetega ei loeta remondiks kõnealuste sätete mõistes. 7. Liikmesriigid võivad kehtestada lõike
6 sätetest erandi tegemise tingimused, kui: a) VIII lisa punktis 1 sätestatud
künnistingimused soojuskoormuse kättesaadavuse kohta ei ole täidetud; või b) tulude-kulude analüüs näitab, et kulud on
suuremad kui tulu, võrreldes kogu olelusringi maksumust, sealhulgas
infrastruktuuri investeeringuid, kui sama hulk elektrit ja soojust toodetaks
eraldi kütte või jahutusena. Liikmesriigid teatavad need erandi tegemise
tingimused komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjon võib nende tingimuste
heakskiitmisest keelduda või soovitada muudatusi kuue kuu jooksul pärast
teatamist. Sellisel juhul ei kohalda asjaomane liikmesriik erandi tegemise
tingimusi enne kui komisjon on selgelt väljendanud oma heakskiitu uuesti
esitatud või muudetud tingimuste kohta. 8. Liikmesriigid võtavad vastu load või
samaväärsed loakriteeriumid, millega tagatakse, et üle 20 MW summaarse
soojusvõimsusega ja heitsoojust tootvad tööstuskäitised, mis ehitatakse või
oluliselt remonditakse pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev],
püüavad oma heitsoojuse kinni ja kasutavad seda. Liikmesriigid kehtestavad mehhanismid selle
tagamiseks, et need käitised oleksid ühendatud kaugkütte- ja -jahutusvõrkudega.
Nad võivad nimetatud käitistelt nõuda ühenduskulude ja selliste kaugkütte- ja
jahutusvõrkude arendamise kulude katmist, mis on vajalikud nende heitsoojuse
transportimiseks tarbijateni. Liikmesriigid võivad kehtestada esimese lõigu
sätetest erandi tegemise tingimused, kui: a) VIII lisa punktis 2 sätestatud
künnistingimused soojuskoormuse kättesaadavuse kohta ei ole täidetud; või b) tulude-kulude analüüs näitab, et kulud on
suuremad kui tulu, võrreldes kogu olelusringi maksumust, sealhulgas
infrastruktuuri investeeringuid, kui sama hulk soojust toodetaks eraldi kütte
või jahutusena. Liikmesriigid teatavad need erandite tegemise
tingimused komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjon võib nende tingimuste
heakskiitmisest keelduda või soovitada muudatusi kuue kuu jooksul pärast
teatamist. Sellisel juhul ei kohalda asjaomane liikmesriik erandi tegemise tingimusi
enne, kui komisjon on selgelt väljendanud oma heakskiitu uuesti esitatud või
muudetud tingimuste kohta. 9. Vastavalt artiklile 18 kehtestab
komisjon delegeeritud õigusaktiga 1. jaanuariks 2013 lõike 4 punktis c, lõike 7
punktis b ja lõike 8 punktis b osutatud kulude-tulude analüüsimise metoodika. 10. II lisa punktis f osutatud tõhususe
ühtlustatud kontrollväärtuste põhjal tagavad liikmesriigid tõhusa
koostootmisega toodetud elektrienergia päritolutagatise esitamise vastavalt
objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele,
mille iga liikmesriik on sätestanud. Nad tagavad, et nimetatud päritolutagatis
vastab nõuetele ja sisaldab vähemalt teavet, mis on täpsustatud IX lisas. Liikmesriigid tunnustavad vastastikku päritolutagatisi
ja loevad neid eranditult käesolevas lõikes osutatud teabe tõenduseks.
Päritolutagatise kui tõenduse tunnustamisest keeldumine, eriti kui põhjuseks on
pettuse vältimine, peab rajanema objektiivsetel, läbipaistvatel ja
mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Liikmesriik teatab komisjonile
sellisest keeldumisest ja selle põhjenduse. Päritolutagatise tunnustamisest
keeldumise korral võib komisjon, eelkõige arvesse võttes objektiivseid,
läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millele kõnealune
tunnustamine tugineb, võtta vastu otsuse sundida keelduvat osapoolt
päritolutagatist tunnustama. Komisjonil on vastavalt artiklile 18 volitused
delegeeritud õigusaktidega läbi vaadata direktiivi 2004/8/EÜ alusel komisjoni
otsusega [otsuse number] kehtestatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused
esmakordselt 1. jaanuariks 2015 ja pärast seda iga kümne aasta tagant. 11. Liikmesriigid tagavad, et kui
koostootmisele antakse toetust, tehakse seda tõhusa koostootmisega saadava
elektrienergia tootmiseks, kus heitsoojust kasutatakse tõhusalt, et saavutada
primaarenergia sääst. Nad ei erista kohapeal tarbitavat ja võrku eksporditavat
elektrit. Koostootmisele ja soojuse tootmisele kaugkütteks ning
kaugküttevõrkudele antavale riiklikule toetusele kohaldatakse vajaduse korral
riigiabi eeskirju. Artikkel 11
Energia muundamine Liikmesriigid koostavad vastavalt X lisale
andmekogud oma territooriumil asuvate käitiste kohta, mis tegelevad kütuste
põletamisega ja mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50 MW või enam, ning
käitiste kohta, mis tegelevad mineraalõli ja gaasi rafineerimisega. Andmekogu
ajakohastatakse iga kolme aasta tagant. Komisjoni taotluse korral esitatakse
talle nimetatud andmekogus olevad andmed käitise ja aasta kaupa. Liikmesriigid
lisavad artikli 19 lõikes 2 osutatud aruannetele mittekonfidentsiaalse
kokkuvõtte, mis sisaldab agregeeritud teavet andmekogude kohta. Artikkel 12
Energia ülekanne ja jaotus 1. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud
energeetikavaldkonda reguleerivad asutused pööravad gaasi- ja elektriinfrastruktuuri
kohta otsuseid vastu võttes tõsist tähelepanu energiatõhususele. Eelkõige
tagavad nad, et võrgutariifide ja õigusnormidega antakse võrguettevõtjatele
stiimulid, et nad pakuksid seoses arukate võrkude jätkuva kasutuselevõtuga
võrgukasutajatele süsteemiteenuseid, mis võimaldavad energiatõhususe
parandamise meetmete rakendamist. Liikmesriigid tagavad, et võrke käsitlevad
õigusnormid ja energeetikavaldkonda reguleerivate asutuste kehtestatud
võrgutariifid täidavad XI lisa kriteeriume ning võetakse arvesse määruse
714/2009 ja määruse 715/2009 kohaselt välja töötatud juhiseid ja eeskirju. 2. Liikmesriigid võtavad 30. juuniks
2013 vastu kavad: a) milles hindavad oma gaasi-, elektri- ning
kaugkütte- ja -jahutuse infrastruktuuri energiatõhususe suurendamise võimalusi,
eelkõige ülekande, jaotuse, koormuse reguleerimise ja koostalitlusvõime ning
energiatootmiskäitistega ühendamise alal; b) milles määratakse kindlaks konkreetsed
meetmed ja investeeringud kulutõhusate energiatõhususe parandamise meetmete
kasutuselevõtuks võrguinfrastruktuurides ja esitatakse nende kasutuselevõtu
üksikasjalik ajakava. 3. Liikmesriigid võivad lubada
võrguenergia ülekande ja jaotamisega seoses sotsiaalse eesmärgiga süsteemi- ja
tariifistruktuurikomponente eeldusel, et nende häiriv mõju ülekande- ja
jaotussüsteemile on võimalikult väike ja et nimetatud komponendid ei ole
sotsiaalse eesmärgi suhtes ebaproportsionaalsed. 4. Liikmesriigid tagavad selliste
ülekande- ja jaotustariifides olevate stiimulite kõrvaldamise, mis tarbetult
suurendavad jaotatava või ülekantava energia hulka. Seoses sellega võivad
liikmesriigid kooskõlas direktiivi 2009/72/EÜ artikli 3 lõikega 2 ja direktiivi
2009/73/EÜ artikli 3 lõikega 2 kehtestada elektri- ja gaasisektoris
tegutsevatele ettevõtjatele energiatõhususega seotud avalike teenuste osutamise
kohustused. 5. Liikmesriigid tagavad, et nende
territooriumil asuvad ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad täidavad
võrgu usaldusväärsuse ja ohutuse hooldamise nõudeid, mis põhinevad pädevate riiklike
asutuste poolt määratud läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel
kriteeriumidel ning et nad: a) tagavad tõhusa koostootmisega toodetud
elektri ülekandmise ja jaotamise; b) annavad tõhusa koostootmisega toodetud
elektrile eelistatud või garanteeritud võrkupääsu; c) annavad elektrijaamade võrgujärjekorda
seadmisel eelisjärjekorra tõhusa koostootmisega toodetud elektrile. Lisaks esimeses lõigus sätestatud
kohustustele vastavad ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad XII
lisas sätestatud nõuetele. Liikmesriigid võivad eelkõige lihtsustada
väikekoostootmisseadmetes ja mikrokoostootmisseadmetes tõhusa koostootmisega
toodetud elektri ühendamist võrgusüsteemi. 6. Liikmesriigid astuvad vajalikud
sammud tagamaks, et tõhusate koostootmisjaamade käitajad suudavad
ülekandevõrguettevõtjatele ja jaotusvõrguettevõtjatele pakkuda tasakaalustavaid
teenuseid ja muid talitluslikke teenuseid, kui see on kooskõlas tõhusa
koostootmisjaama töörežiimiga. Ülekandevõrguettevõtjad ja jaotusvõrguettevõtjad
tagavad, et sellised teenused ostetakse läbipaistva ja kontrollimisele avatud
pakkumismenetlusega. Vajaduse korral võivad liikmesriigid nõuda
ülekandevõrguettevõtjatelt ja jaotusvõrguettevõtjatelt nõuda, et need
soodustaksid ühendamise ja süsteemi kasutamise tasusid vähendades tõhusa
koostootmise rajamist nõudlusega piirkondade lähedale. 7. Liikmesriigid võivad lubada
elektritootjatel, kes toodavad elektrit tõhusas koostootmises ja soovivad
võrguga ühendamist, välja kuulutada ühendamistööde pakkumismenetluse. IV
PEATÜKK
Horisontaalsed sätted Artikkel 13
Sertifitseerimissüsteemide kättesaadavus 1. Selleks et saavutada kõrgel tasemel
tehniline pädevus, objektiivsus ja usaldusväärsus, tagavad liikmesriigid, et 1.
jaanuariks 2014 oleksid energiateenuseosutajate, energiaauditite ja
energiatõhususe parandusmeetmete pakkujate ning direktiivi 2010/31/EL artikli 2
punktis 9 määratletud ehitusdetailide paigaldajate jaoks kättesaadavad
sertifitseerimissüsteemid või samaväärsed kvalifitseerimissüsteemid. 2. Liikmesriigid teevad avalikult
kättesaadavaks lõikes 1 osutatud sertifitseerimissüsteemid või samaväärsed
kvalifitseerimissüsteemid ning teevad omavahel ja komisjoniga koostööd
süsteemide võrdlemise ja tunnustamise alal. Artikkel 14
Energiateenused Liikmesriigid edendavad energiateenuste turgu
ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu sellele turule,
tehes järgmist: a) teevad avalikult kättesaadavaks
olemasolevate energiateenuseosutajate ja nende poolt osutatavate
energiateenuste loendi ning kontrollivad ja uuendavad seda regulaarselt; b) pakuvad avalikule sektorile
energiatõhususe lepingute sõlmimiseks näidislepinguid, mis hõlmavad vähemalt
XIII lisas loetletud elemente; c) levitavad teavet võimalike
energiateenuslepingute ja sätete kohta, mis peaksid sellistes lepingutes olema,
et tagada energiasääst ja lõpptarbija õigused; d) soodustavad vabatahtlike
kvaliteedimärgiste väljatöötamist; e) levitavad teavet energiateenuste
projekte toetavate finantsinstrumentide, stiimulite, toetuste ja laenude kohta. Artikkel 15
Muud energiatõhususe edendamise meetmed 1. Liikmesriigid hindavad
õigusnormidega seotud ja muid tõkkeid energiatõhususe saavutamisele ning
võtavad asjakohased meetmed, et kõrvaldada eelkõige järgmised tõkked: a) hoone omanikku ja üürnikku või eri omanikke
mõjutavate stiimulite erinevused, et nimetatud osalisi ei takistaks tõhususe
parandamisse investeerimast asjaolu, et nemad ise ei saa sellest kogu kasu või
et puuduvad eeskirjad kulude ja kasu jagamiseks nende vahel; b) avaliku sektori asutuste ostude ja
aastaeelarve koostamise ning raamatupidamise kohta kehtivad õiguslikud ja
reguleerivad sätted ning haldustavad, et avaliku sektori asutusi ei hoitaks
tagasi tõhusust parandavate investeeringute tegemisest. Tõkete kõrvaldamise meetmeteks võivad olla stiimulite
pakkumine, õiguslike või regulatiivsete sätete tühistamine või muutmine, või
juhiste ja tõlgendavate teatiste vastuvõtmine. Nimetatud meetmeid võib
kombineerida energiatõhususe alase hariduse, koolituse ja konkreetse teabe ning
tehnilise abiga. 2. Lõikes 1 osutatud tõkete hindamisest
ja meetmetest teatatakse komisjonile artikli 19 lõikes 2 osutatud esimeses
täiendavas aruandes. Artikkel 16
Ümberarvestustegurid Energiasäästu võrdlemiseks ja võrreldavatesse
ühikutesse ümberarvestamiseks kohaldatakse IV lisa ümberarvestustegureid, välja
arvatud juhul, kui on õigustatud muude ümberarvestustegurite kasutamine. V
PEATÜKK
Lõppsätted Artikkel 17
Delegeeritud õigusaktid ja lisade kohandamine 1. Komisjonile antakse kooskõlas
artikliga 18 volitused delegeeritud õigusakti kaudu kehtestada süsteem sellise
energiasäästu vastastikuseks tunnustamiseks, mis on saavutatud artikli 6 lõikes
9 osutatud riiklikes energiatõhususkohustuste süsteemides. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 18
volitused delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks, et kehtestada artikli 10
lõikes 9 osutatud tulude-kulude analüüsimise metoodika. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 18
volitused delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseks, et läbi vaadata artikli 10
lõike 10 kolmandas taandes osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused. 2. Komisjonile antakse kooskõlas
artikliga 18 volitused delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks, et kohandada
I–XV lisas osutatud väärtusi, arvutusmeetodeid, primaarenergia koefitsiendi
vaikeväärtusi ja nõudeid tehnilise progressiga ning et kohandada III lisas
osutatud tõhususnõudeid konkurentsitingimustega. . Artikkel 18
Delegeerimine 1. Delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud
tingimustel. 2. Artiklis 17 osutatud volitused
antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise
kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad
artiklis 17 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine.
Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta
juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4 Niipea kui komisjon on delegeeritud
õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle üheaegselt teatavaks Euroopa Parlamendile
ja nõukogule. 5. Artikli 17 alusel vastu võetud
delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe
kuu jooksul pärast pärast õigusaktist nendele teatamist esitanud selle kohta
vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist
teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Kõnealust
ajavahemikku võib Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kahe kuu võrra
pikendada. Artikkel 19
Rakendamise läbivaatamine ja jälgimine 1. Iga aasta 30. aprilliks esitavad
liikmesriigid kooskõlas XIV lisa punktiga 1 aruande edusammude kohta, mis on
tehtud riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. 2. 30. aprilliks 2014 ja pärast seda
iga kolme aasta tagant esitab liikmesriik täiendava aruande, milles
käsitletakse riiklikku energiatõhususpoliitikat, tegevuskavasid, programme ja
meetmeid, mis on rakendatud või kavandatud riigi, piirkonna ja kohalikul
tasandil selleks, et parandada energiatõhusust ja saavutada artikli 3 lõikes 1
osutatud riiklikud energiatõhususe eesmärgid. Aruannetele lisatakse
ajakohastatud hinnangud eeldatava üldise primaarenergiatarbimise kohta aastal
2020 ning primaarenergia tarbimise hinnanguline tase sektorites, nagu on
osutatud XIV lisa punktis 1. Komisjon koostab hiljemalt 1. jaanuariks 2014
vormi, mis on juhiseks täiendavate aruannete esitamisel. Kõnealune vorm
võetakse vastu vastavalt artikli 20 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.
Täiendavad aruanded sisaldavad igal juhul XIV lisas täpsustatud teavet. 3. Lõikes 1 osutatud aruanded võivad
moodustada osa nõukogu soovituses 2010/410/EL osutatud riiklikest
reformikavadest. 4. Komisjon hindab aruandeid ja
täiendavaid aruandeid ning seda, millises ulatuses on liikmesriikidel edenenud
artikli 3 lõike 1 kohaste riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamine ja
käesoleva direktiivi rakendamine. Komisjon saadab seejärel oma hinnangu Euroopa
Parlamendile ja nõukogule. Oma hinnangu põhjal võib komisjon liikmesriikidele
välja anda soovitused. 5. Komisjoni hinnang esimese täiendava
aruande kohta sisaldab sellise energiatõhusustaseme hindamist, mis iseloomustab
olemasolevaid ja uusi käitisi, mille summaarne nimisoojusvõimsus on 50 MW või
enam ja mis tegelevad kütuste põletamisega, ning selliseid käitisi, mis
tegelevad mineraalõli ja gaasi rafineerimisega, võttes arvesse asjakohast
parimat võimalikku tehnikat, mis on välja töötatud kooskõlas direktiiviga
2010/75/EL ja direktiiviga 2008/1/EÜ. Kui kõnealuse hindamisega leitakse
olulised erinevused selliste käitiste tegeliku energiatõhusustaseme ja
asjakohase parima võimaliku tehnika kohaldamisega seotud energiatõhusustaseme
vahel, teeb komisjon, kui see on asjakohane, ettepaneku nõuete kohta, millega
parandada selliste käitiste energiatõhusustaset või ettepaneku, et sellise
tehnika kasutamine oleks tulevikus uutele käitistele loa andmise tingimuseks ja
olemasolevate käitiste lubade perioodilise läbivaatamise tingimuseks. Samuti jälgib komisjon käesoleva direktiivi
rakendamise mõju direktiivile 2003/87/EÜ, direktiivile 2009/28/EÜ ning
direktiivile 2010/31/EÜ. 6. Liikmesriigid esitavad komisjonile
igal aastal enne 30. novembrit statistika riigi elektri- ja soojustootmise
kohta tõhusast ja vähetõhusast koostootmisest vastavalt I lisas näidatud
metoodikale ja võrreldes soojuse ja elektri summaarse tootmisvõimsusega. Samuti
esitavad nad aastase statistika koostoodetud soojuse ja elektri
tootmisvõimsuste kohta ja koostootmisel kasutatava kütuse kohta, ning kaugkütte
ja –soojuse toodangu ja tootmisvõimsuse kohta võrreldes soojuse ja elektri
summaarse tootmisvõimsusega. Liikmeriigid esitavad vastavalt II lisas näidatud
metoodikale saadud statistika koostootmise kohaldamisega saavutatud
primaarenergia säästu kohta. 7. Komisjon esitab 30. juuniks 2014
artikli 3 lõikes 2 osutatud hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning
pärast seda, kui see on asjakohane, kohustuslikke riiklikke eesmärke kehtestava
õigusakti ettepaneku. 8. Komisjon esitab 30. juuniks 2018
Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 6 rakendamise kohta. Vajaduse
korral esitab ta pärast aruannet õigusakti ettepaneku ühel või mitmel järgneval
põhjusel: a) et muuta artikli 6 lõikes 1 osutatud
säästu määra; b) et kehtestada täiendavad ühised nõuded, eelkõige
artikli 6 lõikes 5 käsitletud küsimuste kohta. 9. 30. juuniks 2018 hindab komisjon
liikmesriikides tehtud edusamme õigusnormidega seotud ja muude tõkete
kõrvaldamisel, millele on osutatud artikli 15 lõikes 1; vajaduse korral esitab
ta hinnangu põhjal õigusakti ettepaneku. 10. Komisjon teeb lõigetes 1 ja 2
osutatud aruanded avalikult kättesaadavaks. Artikkel
20 Komiteemenetlus 1. Komisjoni abistab komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel
kohaldatakse määruse 182/2011/EL artikleid 3, 4 ja 9, võttes arvesse selle
määruse artikli 11 sätteid. Artikkel 21
Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2006/32/EÜ tunnistatakse kehtetuks
alates [käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev],
välja arvatud selle artikli 4 lõiked 1–4 ning I, III ja IV lisa, ilma et see
piiraks liikmesriikide kohustusi seoses eelnimetatud direktiivi siseriiklikku
õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega. Direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõiked 1–4
ning I, III ja IV lisa tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2017. Direktiiv 2004/8/EÜ tunnistatakse kehtetuks
alates [käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev], ilma
et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses eelnimetatud direktiivi
siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega. Direktiivi 2010/30/EL artikli 9 lõiked 1 ja 2
tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse
ülevõtmise tähtpäev]. Viiteid direktiivile 2006/32/EÜ ja
direktiivile 2004/8/EÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja
loetakse vastavalt XV lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 22
Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva
direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [12 kuu möödumisel
käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti
ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli
viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad,
lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite
käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile
käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate
põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti. Artikkel 23
Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikkel 24
Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud
liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja
I LISA
Koostoodetava elektrienergia arvutamise üldpõhimõtted I OSA. Üldpõhimõtted Soojus- ja elektrienergia koostootmisel
saadava elektrienergia arvutamisel tuleb lähtuda tootmisseadme
normaaltingimustel kasutamise oodatavatest või tegeliku talitluse väärtustest.
Mikrokoostootmisseadmete puhul võivad arvutuse aluseks olla tõendatud
väärtused. a) Soojus- ja elektrienergia
koostootmisel toodetav elektrienergia tähendab seadme summaarset elektrienergia
aastatoodangut, mida mõõdetakse peageneraatorite väljundklemmidel. i) koostootmisseadmete tüüpidel b, d, e, f,
g ja h, millele on osutatud II osas ning mille üldine kasutegur aastas on
liikmesriikide poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 75% ning ii) koostootmisseadmete tüüpidel a ja c,
millele on osutatud II osas ning mille üldine kasutegur aastas on liikmesriikide
poolt kindlaks määratud tasemel vähemalt 80%. b) Koostootmisseadmetel, mille üldine
kasutegur aastas on väiksem kui lõike a alapunktis i sätestatud väärtus (II
osas osutatud koostootmisseadmete tüübid b, d, e, f, g ja h), või sellistel,
mille üldine kasutegur aastas on väiksem kui lõike a alapunktis ii sätestatud
väärtus (II osas osutatud koostootmisseadmete tüübid a ja c), arvutatakse
koostootmine järgmise valemiga: ECHP=HCHP*C kus: ECHP on koostootmisel saadava
elektrienergia kogus, C on elektrienergia ja soojusenergia suhtarv. HCHP on koostootmisel saadava kasuliku
soojuse kogus (see on summaarne soojustoodang, millest on lahutatud eraldi
kateldes toodetud soojus või aurugeneraatorist enne turbiini saadud
vaheltvõtuauru soojus). Koostootmisel saadava elektrienergia arvutamisel
tuleb lähtuda elektrienergia ja soojusenergia tegelikust suhtarvust. Kui
koostootmisseadme elektrienergia ja soojusenergia tegelik suhtarv ei ole teada,
võib eeldusel, et arvutuslik koostoodetud elektrienergia on seadme summaarsest
elektrienergia toodangust väiksem või sellega võrdne, kasutada II osas osutatud
seadmetüüpide a, b, c, d ja e puhul statistiliseks otstarbeks järgmisi
vaikeväärtusi: Seadme tüüp || Elektri- ja soojusenergia suhtarvu C vaikeväärtus Kombineeritud tsükli ja soojuse tagastamisega gaasiturbiin || 0,95 Vasturõhuauruturbiin || 0,45 Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin || 0,45 Soojuse tagastamisega gaasiturbiin || 0,55 Sisepõlemismootor || 0,75 Kui liikmesriigis võetakse kasutusele
elektrienergia ja soojusenergia suhtarvu vaikeväärtused II osas osutatud seadme
tüübi f, g, h, i, j ja k puhul, siis tuleb need vaikeväärtused avaldada ja
teatada komisjonile. d) Kui osa koostootmisprotsessis
kasutatava kütuse energiasisaldusest muundub kemikaalideks ja läheb taas ringlusse,
tuleb see osa kasutatavast kütusest lahutada enne punktides a ja b kasutatud
üldkasuteguri arvutamist. e) Liikmesriik võib konkreetse seadme
talitlusandmete põhjal määrata elektrienergia ja soojusenergia suhtarvu
elektrienergia ja kasuliku soojusenergia suhtarvuna, kui koostootmisseade
töötab koostootmisrežiimil madalama võimsusega. f) Liikmesriik võib punktidega a ja b
ettenähtud arvutustes kasutada muud kui ühe aasta pikkust aruandeperioodi. II OSA.
Käesoleva direktiiviga hõlmatud koostootmistehnoloogia a) Kombineeritud tsükli ja soojuse
tagastamisega gaasiturbiin b) Vasturõhuauruturbiin c) Vaheltvõtuauru-kondensatsioonturbiin d) Soojuse tagastamisega gaasiturbiin e) Sisepõlemismootor f) Mikroturbiinid g) Stirling-mootorid h) Kütuseelemendid i) Aurumasinad j) Orgaanilised Rankine'i
ringprotsessid k) Iga
muud tüüpi tehnoloogia või tehnoloogialahenduste kombinatsioon, mis on hõlmatud
artikli 2 punkti 19 määratlusega. III OSA.
Üksikasjalikud põhimõtted Liikmesriik kasutab koostootmisest saadava
elektrienergia arvutamise üldpõhimõtete rakendamisel ja kohaldamisel otsusega
2008/952/EÜ[38]
kehtestatud üksikasjalikke suuniseid. II LISA
Koostootmisprotsessi kasuteguri määramise metoodika Koostootmise kasuteguri ja primaarenergia
säästu arvutamisel lähtutakse tootmisseadme normaaltingimustel kasutamise
oodatavast või tegelikust talitlusest. a) Tõhus koostootmine Käesoleva direktiivi kohaldamisel vastab tõhus
koostootmine järgmistele kriteeriumidele: –
koostootmine koostootmisseadmes annab punkti b
järgi arvutatuna vähemalt 10 % primaarenergia säästu, võrreldes soojus- ja
elektrienergia eraldi tootmise kontrollväärtustega, –
kui koostootmine väikekoostootmisseadmetes ja
mikrokoostootmisseadmetes tagab primaarenergia säästu, võib selle lugeda
tõhusaks koostootmiseks. b) Primaarenergia säästu arvutamine V lisa kohaselt määratletud koostootmisega
saavutatud primaarenergia sääst arvutatakse järgmise valemi põhjal: kus: PES on primaarenergia sääst (primary energy
savings). CHP Hη on koostootmise soojuslik
kasutegur, mis on määratletud kui aastane kasuliku soojuse toodang jagatud kogu
kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud kütusekogusega. Ref Hη on soojuse eraldi tootmise
kasuteguri kontrollväärtus. CHP Eη on koostootmise elektriline
kasutegur, mis on määratletud kui aastas koostoodetud elektrienergia kogus
jagatud kogu kasuliku soojus- ja elektrienergia koostootmiseks kulunud
kütusekogusega. Kui koostootmisseadmes toodetakse mehaanilist energiat, võib
aasta jooksul koostoodetud elektrienergia kogust suurendada täiendava liikmega,
mis väljendab nimetatud mehhaanilise energiaga võrdset elektrienergia kogust.
Kõnealune täiendav liige ei anna õigust päritolutagatise andmiseks vastavalt
artikli 10 lõikele 10. Ref Eη on elektrienergia eraldi tootmise
kasuteguri kontrollväärtus. c) Energiasäästu arvutamine
alternatiivsete arvutusmeetoditega Liikmesriik võib arvutada soojus- ja
elektrienergia ning mehaanilise energia tootmisest saadud primaarenergia säästu
vastavalt allpool esitatule, kasutamata protsessis eraldi toodetud soojus- ja
elektrienergia koguste mahaarvamiseks I lisa. Sellist tootmist võib pidada
tõhusaks koostootmiseks juhul, kui see vastab käeoleva lisa punktis a esitatud
tõhususe kriteeriumidele, ning koostootmisseadmete puhul, mille elektritootmise
võimsus on suurem kui 25 MW ja üldkasutegur on üle 70 %. Päritolutagatise
andmiseks ja statistika eesmärgil tuleb sellisel koostootmisel toodetud
elektrienergia kogus määrata vastavalt I lisale. Kui protsessis saavutatud primaarenergia sääst
arvutatakse alternatiivse arvutusmeetodiga, arvutatakse primaarenergia sääst
käesoleva lisa punktis b esitatud valemiga, pannes „CHP Hη” asemele
„Hη” ning „CHP Eη” asemele „Eη”, kus: Hη on protsessi soojuslik kasutegur, mis
on määratletud kui aastane soojustoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja
elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega; Eη on protsessi elektriline kasutegur,
mis on määratletud kui aastane elektritoodang, mis on jagatud kogu soojus- ja
elektrienergia tootmiseks kulunud kütusekogusega. Kui koostootmisüksus toodab
mehaanilist energiat, siis võib aasta jooksul koostoodetud elektrienergia
kogust suurendada täiendava liikmega, mis väljendab nimetatud mehhaanilise
energiaga võrdset elektrienergia kogust. Kõnealune täiendav liige ei anna
õigust päritolutagatise andmiseks vastavalt artikli 10 lõikele 10. d) Liikmesriik võib punkti b ja c
kohasteks arvutusteks kasutada muud kui üheaastast aruandeperioodi. e) Mikrokoostootmisseadmete kasutamisel
säästetava primaarenergia arvutamise aluseks võib kasutada tõendatud väärtusi. f) Soojus- ja elektrienergia eraldi
tootmise kasuteguri kontrollväärtused Kasuteguri ühtlustatud kontrollväärtused
kujutavad endast väärtuste maatriksit, milles on esitatud asjakohaste tegurite,
nagu ehitusaasta ja kütuse liigi puhul kehtivad väärtused, ning need peavad
tuginema hästi dokumenteeritud analüüsile, milles võetakse muu hulgas arvesse
reaalsetes tingimustes käitamise andmeid, kütusesegu ja kliimatingimusi, samuti
rakendatavat koostootmistehnoloogiat. Soojus- ja elektrienergia eraldi tootmise
kasuteguri kontrollväärtused, mis esinevad punktis b esitatud valemis,
võimaldavad arvutada, kui tõhus on soojusenergia ja elektrienergia eraldi
tootmine, mis kavatsetakse asendada koostootmisega. Kasuteguri kontrollväärtused arvutatakse
vastavalt järgmistele põhimõtetele: 1. Artikli 2 punktis 24 määratletud
koostootmisseadmete puhul lähtutakse võrdlusel elektri eraldi tootmisega
põhimõttest, et võrreldakse samu kütusekategooriaid. 2. Iga koostootmisseadet võrreldakse
parima võimaliku ja majanduslikult põhjendatud soojus- ja elektrienergia eraldi
tootmise tehnoloogiaga, mis on turul koostootmisseadme ehitamisaastal. 3. Üle 10 aasta vanuste
koostootmisseadmete kasuteguri kontrollväärtused määratakse kindlaks 10 aastat
vanade seadmete kontrollväärtuste järgi. 4. Elektri ja soojuse eraldi tootmise
kasuteguri kontrollväärtused kajastavad liikmesriikide kliimaerinevusi. III LISA
Avaliku sektori asutuste poolt ostetavate toodete, teenuste ja hoonete energiatõhususe
nõuded Avaliku sektori asutused järgivad toodete,
teenuste ja hoonete ostmisel järgmist: a) kui toode on hõlmatud direktiivi
2010/30/EL või direktiivi 92/75/EMÜ rakendava komisjoni direktiivi kohaselt
vastuvõetud delegeeritud õigusaktiga, ostavad nad üksnes selliseid tooteid, mis
vastavad kõrgeima energiatõhususklassi kriteeriumidele, võttes arvesse
kulutõhusust, majanduslikku teostatavust, tehnilist sobivust ja piisavat
konkurentsi; b) kui toode, mis ei ole punktis a
osutatud toode, on hõlmatud direktiivi 2009/125/EÜ kohase rakendusmeetmega, mis
on vastu võetud pärast käesoleva direktiivi jõustumist, ostavad nad üksnes
selliseid tooteid, mis vastavad kõnealuse rakendusmeetmega ettenähtud
energiatõhususe kriteeriumidele; c) ostavad nõukogu otsusega 2006/1005/EÜ[39]
reguleeritud kontoriseadmeid, mis vastavad energiatõhususe nõuetele, mis on
vähemalt sama ranged, kui kõnealusele otsusele lisatud lepingu C lisas
loetletud nõuded. d) ostavad üksnes selliseid rehve, mis
vastavad määruses (EÜ) nr 1222/2009[40]
määratletud kõrgeima kütusesäästlikkuse klassi kriteeriumidele. See nõue ei
takista riigiasutustel ostmast rehve, mis vastavad kõrgeimale märghaardumise
klassile ja välise veeremismüra klassile, kui see on vajalik ohutuse või
rahvatervisega seotud põhjustel. e) nõuavad teeninduslepingute
sõlmimiseks esitatavates pakkumiskutsetes, et teenusepakkuja kasutaks kõnealuse
teenuse pakkumisel üksnes selliseid tooteid, mis vastavad punktides a–d
osutatud nõuetele; f) ostavad või rendivad üksnes
selliseid hooneid, mis vastavad vähemalt artikli 4 lõikes 1 osutatud
energiatõhususe miinimumnõuetele. Kõnealuste nõuete täitmist kontrollitakse
direktiivi 2010/31/EL artiklis 11 osutatud energiamärgiste alusel. IV LISA
Lõpptarbija kasutatavate valitud kütuseliikide energiasisalduse
ümberarvestustabel[41] Energiatoode || kJ (alumine kütteväärtus) || naftaekvivalentkilogramm (alumine kütteväärtus) || kWh (alumine kütteväärtus) 1 kg koksi || 28500 || 0,676 || 7,917 1 kg kivisütt || 17200 — 30700 || 0,411 — 0,733 || 4,778 — 8,528 1 kg pruunsöebrikette || 20000 || 0,478 || 5,556 1 kg musta ligniiti || 10500 — 21000 || 0,251 — 0,502 || 2,917 — 5,833 1 kg pruunsütt || 5600 — 10500 || 0,134 — 0,251 || 1,556 — 2,917 1 kg põlevkivi || 8000 — 9000 || 0,191 — 0,215 || 2,222 — 2,500 1 kg turvast || 7800 — 13800 || 0,186 — 0,330 || 2,167 — 3,833 1 kg turbabrikette || 16000 — 16800 || 0,382 — 0,401 || 4,444 — 4,667 1 kg rasket kütteõli (masuuti) || 40000 || 0,955 || 11,111 1 kg kerget kütteõli || 42300 || 1,010 || 11,750 1 kg mootoribensiini || 44000 || 1,051 || 12,222 1 kg parafiini || 40000 || 0,955 || 11,111 1 kg veeldatud naftagaasi || 46000 || 1,099 || 12,778 1 kg maagaasi [1] || 47200 || 1,126 || 13,10 1 kg veeldatud maagaasi || 45190 || 1,079 || 12,553 1 kg puitu (niiskusesisaldus 25 %) [2] || 13800 || 0,330 || 3,833 1 kg puidugraanuleid/puitbriketti || 16800 || 0,401 || 4,667 1 kg jäätmeid || 7400 — 10700 || 0,177 — 0,256 || 2,056 — 2,972 1 MJ soojusenergiat || 1000 || 0,024 || 0,278 1 kWh elektrienergiat || 3600 || 0,086 || 1 [3] Allikas: Eurostat [1] 93 %
metaani. [2] Liikmesriik
võib kohaldada muid väärtusi sõltuvalt selles liikmesriigis kõige enam
kasutatava puidu liigist. [3] Kohaldatakse
juhul, kui energiasääst arvutatakse primaarenergia põhjal, kasutades energia
lõpptarbimisel põhinevat alt-üles lähenemisviisi. Elektrienergia kWh-de säästu
arvutamisel võib liikmesriik vaikimisi kohaldada koefitsienti 2,5. Liikmesriik
võib kohaldada ka muid koefitsiente, kui nende kohaldamine on põhjendatud. V LISA
Energiatõhususkohustuste süsteem 1. Lühiajalise energiasäästu
saavutamise meetmed Järgmisi meetmeid peetakse lühiajalise
energiasäästu meetmeteks: a) energiatõhusate kompaktluminofoorlampide levitamine
või paigaldamine, b) energiatõhusate dušipihustite levitamine
või paigaldamine, c) energiaauditid, d) teavituskampaaniad. 2. Energiasäästu arvutamine Energiatõhususkohustuste süsteemi kohasel
energiasäästu arvutamisel võetakse arvesse meetmete eluiga. Kui meetmete eluea
riiklikke väärtusi ei ole kehtestatud, kohaldatakse punktis 4 sätestatud
vaikeväärtusi. Kohustatud isikud võivad energiasäästu
arvutamiseks artikli 6 lõike 2 kohaldamisel kasutada üht või mitut järgmist
meetodit: a) hinnangulised tehnilised andmed; b) mõõtmine; c) liikmesriigi poolt selgel ja kindlal
alusel kehtestatud standardväärtused ja meetmete eluiga. Nimetatud väärtused
esitatakse komisjonile. Komisjon võib nõuda väärtuste muutmist, kui need on
leebemad punktides 3 ja 4 sätestatud vaikeväärtustest ja meetmete elueast või
võivad moonutada konkurentsi; d) punktides 3 ja 4 sätestatud
vaikeväärtused ja meetmete eluiga, kui riigi tasandil standardväärtusi ja
meetmete eluiga ei ole kehtestatud. 3. Euroopas kasutatavad vaikeväärtused
vastavalt seadme tüübile 3.1. Kodumasinad a. ERALDI KÜLMIKUD JA KÜLMIK-SÜGAVKÜLMIKUD || Külmikud-sügavkülmikud || Sügavkülmikud *Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 64 || 62 **Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 76 || 73 Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 129 || 123 Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 193 || 185 a. SÜGAVKÜLMIKUD JA KÜLMIK-SÜGAVKÜLMIKUD
KOOS || Külmik-sügavkülmikud ja sügavkülmikud || *Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 64 || **Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 75 || Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 128 || Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 191 || c. KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVAD
PESUMASINAD *Kuni 30. novembrini 2013 || Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 26 Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 46 Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 63 *Alates 1. detsembrist 2013 || Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 20 || Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 37 || *Alates 1. detsembrist 2013 on
kodumajapidamises kasutatavate, nimimahutavusega 4 kg või rohkem pesumasinate
energiatõhususe indeks väiksem kui 59 (vt komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010 I
lisa). d. KODUMAJAPIDAMISES KASUTATAVAD
NÕUDEPESUMASINAD Kuni 30. novembrini 2013** || Klass A+ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 37 Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 69 Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 97 **Alates 1. detsembrist 2013 || Klass A++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 32 || Klass A+++ eeldatav sääst (kWh/aasta) || 60 || **Alates 1. detsembrist 2013 on
kodumajapidamises kasutatavate, nimimahutavusega vähemalt 11 nõudekomplekti
nõudepesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate, nimimahutavusega 10
nõudekomplekti ning laiemate kui 45 cm nõudepesumasinate energiatõhususe
indeks (EEI) alla 63 (vt komisjoni määruse (EL) nr 1016/2010 I lisa) 3.2. Eluruumide valgustus Energiasääst GLS-lambi[42]
asendamisel kompaktluminofoorlambiga (CFL): 16 kWh/aasta Energiasääst GLS-lambi asendamisel [43]
LED-lambiga: 17 kWh/aasta 4. Meetmete vaikimisi eluiga Energiatõhususe parandamise meede (komponendi asendamine) || Vaikimisi eluiga aastates || Küttekatel, kondensatsiooniga || 20 || Küttekatel – tavaline, heitgaaside otse väljajuhtimisega || 20 || Õli- ja gaasipõletid || 10 || Reguleerimisseadmed || 15-20 || Reguleerimissüsteem – tsentraliseeritud || 15-25 || Reguleerimissüsteem - ruumis || 15-25 || Kütte reguleerimine: reguleerimisventiilid, automaatne || 10 || Arvestid || 10 || VI LISA
Individuaalse energiatarbimise mõõtmise miinimumnõuded ja tegelikul tarbimisel
põhinevate arvete esitamise sagedus 1. Individuaalse energiatarbimise
mõõtmise miinimumnõuded 1.1. Individuaalsed arvestid Kui paigaldatakse individuaalne arvesti, tagab
liikmesriik, et see on ühendatud liidesega, mille kaudu lõpptarbijal on
arvestiga turvaline ühendus ning mis võimaldab arvestil saata individuaalseid
mõõtmisandmeid lõpptarbijale või lõpptarbija määratud kolmandale isikule. Liidese kaudu antakse lõpptarbijale
individuaalset teavet, mis võimaldab tal paremini oma energiatarbimist
kontrollida ning kasutada teavet täiendavate säästuvõimaluste analüüsiks.
Selline teave näitab vähemalt praegust tarbimise määra (nt kWh, kJ, m3)
ja sellega seotud kulusid ning see edastatakse vormingus, mis innustab tarbijat
võtma energiasäästumeetmeid. Riigi reguleeriv asutus tagab, et liidese
kaudu edastatakse ka avalikke andmeid, mis võimaldab lõpptarbijal näha
kohaldatavaid ajatariife ja reaalajatariife, tippajatariife ja tippaja
soodustusi ning neid kasutada. Liidese kaudu eksporditud individuaalsed
andmed võimaldavad lõpptarbijal näha oma varasemat tarbimismäära (kohalikus
vääringus ja kWh, kJ või m3): a) viimase seitsme päeva jooksul, päeva
kaupa; b) viimase täisnädala jooksul; c) viimase terve kuu jooksul; d) sama terve kuu jooksul eelmisel
aastal; e) viimase täisaasta jooksul. Varasemad perioodid kattuvad arvete esitamise
perioodidega, et tagada seos kodumajapidamisele esitatud arvetega. Täiendav teave varasema tarbimise kohta (iga
päeva, nädala, kuu, aasta kohta alates aruka mõõtmissüsteemi käivitamisest) ja
muu kasulik teave, mis võimaldab tarbijal oma tarbimist üksikasjalikumalt
kontrollida (nt individuaalse tarbimise graafikud, teave võrdlusaluste kohta,
kumulatiivne tarbimine/sääst/kulutused alates iga lepingu algusest,
taastuvenergia individuaalse tarbimise osakaal ja sellega seotud CO2-heite
vähenemine, jne) tehakse kergesti kättesaadavaks kas otse liidese kaudu või
interneti vahendusel. 1.2. Küttekulujaoturid Küttekulujaoturid varustatakse selgesti
loetavate näidikutega, mis võimaldab lõpptarbijal näha nii praegust kui ka
varasemat tarbimismäära. Küttekulujaoturil kuvatavad varasemad perioodid
kattuvad arvestusperioodidega. 2. Arvete esitamise miinimumnõuded 2.1 Tegelikul tarbimisel põhinevate
arvete esitamise sagedus Selleks, et lõpptarbijal oleks võimalik oma
energiatarbimist reguleerida, esitatakse tegelikul tarbimisel põhinevad arved
järgmise sagedusega: a) kord kuus
elektritarbimise kohta; b) vähemalt
kord kahe kuu jooksul maagaasi tarbimise kohta; Kui gaasi kasutatakse
kohalikuks kütteks, esitatakse arve iga kuu. c) Kui gaasi
kasutatakse kaugkütteks ja ‑jahutuseks, esitatakse arve iga kuu kütte-
või jahutusperioodi jooksul. d) vähemalt kord kahe kuu jooksul kuuma
vee tarbimise kohta. Kui soojatarbimist mõõdetakse küttekulujaoturi
abil, lisatakse arvele selgitus küttekulujaoturi näidikul kuvatud numbrite
kohta, võttes arvesse küttekulujaoturite standardomadusi (EN 834)[44]. 2.2. Arvetel esitatav miinimumteave Liikmesriik tagab, et lõpptarbijale tehakse
arve, lepingu, tehingu kaudu ja/või jaotuskeskuses antava kviitungi abil selgel
ja arusaadaval viisil kättesaadavaks järgmine teave: a) kehtivad
hinnad ja tegelik energiatarbimine; b) lõpptarbija
praeguse energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega –
eelistatavalt graafilisel kujul; c) võrdlus
keskmise normtarbijaga või sama kategooria võrdlustarbijaga; d) tarbijaorganisatsioonidele,
energiaagentuuridele või sarnastele asutustele ettenähtud kontaktteave, sh
veebiaadressid, kust on võimalik saada teavet kasutatavate energiatõhususe
parandamise meetmete, lõpptarbijate võrreldavate profiilide ja energiat
tarbivate seadmete objektiivsete tehniliste näitajate kohta. 2.3 Arvetel esitatavad nõuanded
energiatõhususe kohta ja muu tagasiside klientidele Energia tarnijad, jaotusvõrgu haldurid ja/või
energia jaemüügiettevõtjad teatavad oma klientidele neile saadetavate
lepingute, lepingumuudatuste ja arvete või üksikklientide jaoks ettenähtud
veebisaitide kaudu selgel ja arusaadaval viisil sõltumatute
tarbijanõustamiskeskuste, energiaagentuuride või sarnaste asutuste
kontaktandmed, kust klient saab küsida nõu olemasolevate energiatõhususmeetmete
ja energiatarbimise võrdlusprofiilide kohta, samuti energiat tarbivate seadmete
tehnilisi spetsifikatsioone, mis võiks aidata vähendada kõnealuste seadmete
energiatarbimist.
VII LISA
Kütte ja jahutuse tõhususe kavandamine 1. Artikli 10 lõikes 1
osutatud riiklikud kütte- ja jahutuskavad hõlmavad järgmist: a) kütte- ja jahutusnõudluse kirjeldus; b) prognoos selle kohta, kuidas nõudlus
järgmise kümne aasta jooksul muutub, võttes arvesse hoonete ja erinevate
tööstussektorite nõudluse muutumist; c) riigi territooriumi kaart, millel on
märgitud: i) kütte- ja jahutusvajadusega piirkonnad,
sealhulgas: –
linnad ja linnastud, kus krundi hoonestustihedus on
vähemalt 0,3; ja –
tööstuspiirkonnad, mille kütte ja jahutuse
kogutarbimine aastas on üle 20 GWh; ii) olemasolev ja kavandatud kaugkütte ja -jahutuse
infrastruktuur; iii) võimalikud kütte ja jahutuse
tarnepunktid, sealhulgas: –
elektrijaamad, mille elektri kogutoodang aastas on
üle 20 GWh; ja –
jäätmepõletustehased; –
olemasolevad ja kavandatud koostootmisjaamad, mis
on klassifitseeritud vastavalt VII lisale, ning kaugküttejaamad; d) kütte- ja jahutusnõudlus, mida oleks
võimalik rahuldada tõhusa koostootmisega (sealhulgas mikrokoostootmine
elamutes), ning kaugkütte ja ‑jahutuse kaudu; e) tõhusa koostootmise laiendamise
võimalused, ka olemasolevate tootmis- ja tööstuskäitiste või muude heitsoojust
tootvate seadmete renoveerimise ning uute ehitamisega; f) meetmed, mis tuleb võtta enne 2020. ja
2030. aastat punktis e osutatud võimaluste kasutamiseks, et rahuldada punktis d
osutatud nõudlust ning mis hõlmavad järgmist: i) meetmed koostootmise osakaalu suurendamiseks soojus- ja jahutusenergia
ning elektrienergia tootmises; ja ii) meetmed tõhusa kaugkütte
ja -jahutuse infrastruktuuri väljaarendamiseks, mis hõlmab tõhusa koostootmise
arendamist ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus-
ja jahutusenergia kasutamist; (g) tõhusa koostootmise osakaal ning
direktiivi 2004/8/EÜ kohaselt loodud võimalused ja saavutatud tulemused; h) primaarenergia hinnanguline sääst; i) vajaduse korral kütte- ja jahutusvaldkonna
riiklike toetusmeetmete hinnang, millele on lisatud aastaeelarve ja antav
võimalik abi. See ei mõjuta riigiabi hindamiseks vajalike riiklike toetuskavade
eraldi esitamist. 2. Vajalikul määral võib kava koosneda
piirkondlikest või kohalikest kavadest. 3. Linnapiirkondade ruumilised
planeeringud koostatakse nii, et: a) uued soojuselektrijaamad ja heitsoojust
tootvad tööstuskäitised asuksid kohas, kus soojus- ja jahutusenergia
olemasoleva või prognoositava nõudluse rahuldamiseks taaskasutatakse võimalikult
palju kättesaadavat heitsoojust; b) uued elamupiirkonnad või uued
tööstuskäitised, mis kasutavad tootmisprotsessis soojust, asuksid kohas, kus
soojuse olemasolev või prognoositav nõudlus rahuldatakse võimalikult suurel
määral kättesaadava heitsoojusega, nagu on kindlaks määratud riiklikes kütte-
ja jahutuskavades. Selleks et soojus- ja jahutusenergia nõudluse ja pakkumise
vahekord oleks optimaalne, toetatakse ruumiliste planeeringutega mitme tehase
rajamist samasse asukohta; c) soojuselektrijaamad, heitsoojust tootvad
tehased, jäätmepõletustehased ja muud jäätmetest energiat tootvad tehased on
ühendatud kohalikku kaugkütte- või kaugjahutusvõrku; d) uued elamupiirkonnad või uued tehased,
mis kasutavad tootmisprotsessis soojust, on ühendatud kohalikku kaugkütte- või
kaugjahutusvõrku. VIII LISA
Soojuselektrijaamade ja tööstuskäitiste asukoha paigutamise suunised 1. Artikli 10 lõigetes 3 ja 6 osutatud
soojuselektrijaamade paigutamine Kui on olemas küttevajadusega piirkond, kus
nõudlus vastab C-veerus osutatud mahule, või kui selline piirkond võib tekkida,
peab elektrijaam asuma lähemal kui A-veerus osutatud vahemaa. Võimaliku
küttevajadusega piirkond on piirkond, mille kohta on võimalik näidata, et
selline piirkond võib tekkida näiteks kaugküttevõrgustiku rajamise tõttu.
Küttevajadusega piirkonnaks peetakse näiteks piirkonda, kus hindamise
standardtehnika abil on võimalik näidata, et summaarne küttekoormus ületab 15
MW/km2. Omavahel ühendatavate küttekoormuste (MW/km2)
summat käsitatakse küttevajadusega piirkonna nõudluse mahuna. A-veerus esitatud vahemaa on torustiku
marsruut, mitte sirgjoon, kuhu insenerid peavad standardse hindamistehnika (nt
kalkulatsioonid) põhjal võimalikuks rajada vastava suurusega veetorustik, nii
et kulud jäävad mõõdukaks. Sellega on välistatud sellised takistused nagu mäed,
kesklinn, torustiku keeruline viimine üle jõe või mere jne. A || B || C Kavandatava elektrijaama ja küttevajadusega piirkonna vaheline maksimaalne kaugus || Elektrijaama tootmisvõimsus || Küttevajadusega piirkonna hinnanguline tarbimine aastas < 100 km || > 1999* MWe || > 7500 TJ/aasta < 65 km || >500 || >1875 TJ/aasta < 15 km || > 20 MW || > 50 TJ/aasta * Tavaliselt on uue töötava elektrijaama
koormustegur 90 %.
2. Artikli 10 lõikes 8 osutatud heitsoojust
tootvate käitiste asukoha paigutamine. A || B || C Kavandatava tööstuskäitise ja küttevajadusega piirkonna vaheline maksimaalne kaugus || Võimsus || Küttevajadusega piirkonna hinnanguline tarbimine aastas < 75 km || > 75 MW (koormustegur 60-70 %) || > 1600 TJ/aasta < 60 km || > 50 MW (koormustegur 60 %) || >1000 TJ/aasta < 25 km || > 50 MW (koormustegur > 85%) || > 400 TJ/aasta < 15 km || > 20 MW || > 100 TJ/aasta IX LISA
Tõhusa koostootmisega toodetava elektrienergia päritolutagatis a) Liikmesriik võtab meetmed, millega
tagab järgmise: i) et tõhusa koostootmisega toodetava
elektrienergia päritolutagatis: –
võimaldab tootjal näidata, et tema poolt müüdav
elektrienergia on toodetud tõhusa koostootmisega; dokument antakse välja tootja
taotluse korral; –
on täpne, usaldusväärne ja võltsimiskindel; –
antakse välja, edastatakse ja tühistatakse
elektrooniliselt; ii) et tõhusa koostootmisega toodetud
energiaühikut võetakse arvesse ainult üks kord; b) Artikli 10 lõikes 7 osutatud
päritolutagatis sisaldab vähemalt järgmist teavet: –
selle käitise nimi, asukoht, tüüp ja (soojus- ja
elektritootmise) võimsus, kus energia toodeti; –
tootmise kuupäev ja koht; –
selle kütuseallika madalam kütteväärtus, millest
elektrienergia toodeti; –
koos elektrienergiaga toodetud soojuse kogus ja
kasutamine; –
II lisa kohase tõhusa koostootmisega toodetud
elektrienergia kogus, mille kohta kehtib päritolutagatis; –
primaarenergia sääst, mis on arvutatud II lisa
kohaselt II lisa punktis f osutatud tõhususe ühtlustatud kontrollväärtuste
põhjal; –
tehase soojus- ja elektrienergia tootmise nominaalne
kasutegur; –
kas käitis on saanud investeerimistoetust ja
millises ulatuses; –
kas käitis on saanud muul viisil toetust riikliku
toetuskava raames, millises ulatuses ning millist liiki toetuskava raames; –
käitise käivitamise kuupäev; ja –
väljaandmise kuupäev ja riik ning kordumatu
identifitseerimisnumber. Päritolutagatise standardühik on 1 MWh. See on
seotud elektrienergia netotoodanguga, mis on mõõdetud käitise piiril ja
eksporditud elektrivõrku. X LISA
Energiat muundavate käitiste energiatõhususe andmed Artiklis 11 osutatud andmekogu sisaldab
järgmist: a) loetelu üksnes elektrienergiat
tootvatest käitistest (käitiste nimesid nimetamata), mille nimisoojusvõimsus on
50 MW või rohkem, ja iga käitise kohta järgmised andmed: –
keskmine elektritoodang (MWe) aastas ja
summaarne nimisoojusvõimsus (MWth); –
kasutatav primaar- ja segakütus (vajaduse korral),
aastas keskmiselt; –
käitise tüüp ja käitises kasutatav tehnoloogia; –
projekteeritud tõhusus ja selle tingimused; –
käitamise alguskuupäev; –
viimase olulise renoveerimise kuupäev; –
keskmine töötundide arv aastas; –
aasta keskmine netotõhusus; b) loetelu üksnes soojusenergiat
tootvatest käitistest (käitiste nimesid nimetamata), mille nimisoojusvõimsus on
50 MW või rohkem, ja iga käitise kohta järgmised andmed: –
aasta keskmine soojustoodang (MWe) ja
summaarne nimisoojusvõimsus (MWth); –
kasutatav primaar- ja segakütus (vajaduse korral),
aastas keskmiselt; –
käitise tüüp ja käitises kasutatav tehnoloogia; –
projekteeritud tõhusus ja selle tingimused; –
soojuskoormuse konfiguratsioon; –
käitamise alguskuupäev; –
viimase olulise renoveerimise kuupäev; –
keskmine töötundide arv aastas; –
aasta keskmine netotõhusus; c) loetelu koostootmisjaamadest
(jaamade nimesid nimetamata), mille nimisoojusvõimsus on 50 MW või rohkem, ja
iga jaama kohta järgmised andmed: –
aasta keskmine elektri- ja soojustoodang (MWe ja
MWth) ja summaarne nimisoojusvõimsus (MWth); –
aastas keskmiselt kasutatav primaar- ja segakütus,
vajaduse korral kooskõlas ühtlustatud kontrollväärtusi käsitleva otsusega
2007/74/EÜ; –
käitise tüüp ja käitises kasutatav tehnoloogia
kooskõlas VII lisaga; –
projekteeritud tõhusus ja selle tingimused; –
projekteeritud tõhusus elektrienergia ja
soojusenergia eraldi tootmise puhul; –
elektri- ja soojusenergia aasta keskmine suhtarv; –
käitamise alguskuupäev; –
viimase olulise renoveerimise kuupäev; –
keskmine töötundide arv aastas; –
aasta keskmine netotõhusus; d) mineraalõli ja gaasi
rafineerimisega tegelevate käitiste loetelu (käitiste nimesid nimetamata),
ja iga käitise kohta järgmised andmed: –
aasta keskmine energiavajadus (MWth); –
aasta keskmine energiatoodang (segakütuse
energiasisaldus, MWth); –
aasta keskmine toorainekogus; –
käitise tüüp ja käitises kasutatav tehnoloogia; –
projekteeritud tõhusus (teoreetiline); –
käitamise alguskuupäev; –
viimase olulise renoveerimise kuupäev; –
keskmine töötundide arv aastas; –
aasta keskmine netotõhusus. XI LISA
Energeetikavaldkonda reguleerivate asutuste poolt energiavõrkude reguleerimisel
ja võrgutariifide kehtestamisel või kinnitamisel arvessevõetavad
energiatõhususe kriteeriumid 1. Võrgutariifid kajastavad täpselt
võrkudes nõudluse poolel nõudluse rahuldamiseks võetud meetmete ja
hajatootmisega saavutatud elektrienergia ja kulude kokkuhoidu, sealhulgas
sellist kokkuhoidu, mis on saavutatud tänu elektrienergia edastamise või võrkudesse
investeerimise kulude alandamisele ja võrgu optimaalsemale toimimisele. 2. Võrke käsitlevad õigusnormid ja
võrgutariifid võimaldavad võrguettevõtjatel pakkuda süsteemiteenuseid ja
süsteemitariife, mis on vajalikud nõudlusele reageerimiseks, energianõudluse
juhtimiseks ja hajatootmiseks organiseeritud elektriturgudel ning hõlmavad
eelkõige järgmist: a) koormuse nihutamine tipptunnilt
tipptunnivälisele ajale lõpptarbija kaudu, taastuvenergia ning koostootmisest
ja hajatootmisest saadava energia kättesaadavuse arvessevõtmine; b) energiasääst, mille energiavahendajad on
saavutanud hajutatud tarbijate nõudlusele reageerimisel; c) nõudluse vähenemine, mille
energiateenuste pakkujad (sh energiateenuseid osutavad ettevõtted) on
saavutanud energiatõhususe meetmetega; d) energiaallikate ühendamine ja energia
edastamine madalamal pingel; e) tarbimiskohale lähemal asuvate
energiaallikate kasutamine; ja f) energia salvestamine. Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab termin
„organiseeritud elektriturg” börsiväliseid turge ja elektribörse energia,
võimsuse, tasakaalustus- ja abiteenustega kauplemiseks mis tahes ajavahemikul,
sealhulgas tärminlepingute, päev-ette ja päevasisesed turud. 3. Tagatakse selliste võrgutariifide
olemasolu, mis toetavad dünaamilist hinnakujundust, et lõpptarbijad võtaksid
nõudlusele reageerimise meetmeid, sealhulgas: a) ajatariifid; b) tippajatariifide kehtestamine; c) reaalajatariifide kehtestamine; ja d) tippaja soodustuste kehtestamine. XII LISA
Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatele esitatavad energiatõhususe nõuded Ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjad teevad
järgmist: a) koostavad
ja avaldavad standardeeskirjad, milles käsitletakse kulude kandmist ja jagamist
seoses tehniliste kohandustega (näiteks võrguga liitumised ja võrguarendustööd,
võrgu toimimise parandamine ja võrgureeglite mittediskrimineeriva rakendamise
eeskirjad), mida on vaja, et kaasata uusi tootjaid, kes tarnivad ühendatud
võrku tõhusal koostootmisel toodetud elektrienergiat; b) annavad igale uuele süsteemiga liituda
soovivale elektritootjale, kelle toodang pärineb tõhusast koostootmisest,
põhjalikku ja vajalikku teavet, sealhulgas: i) ammendava ja üksikasjaliku
liitumiskulude kalkulatsiooni; ii) võrguga liitumise taotluse vastuvõtmise
ja menetlemise mõistliku ja täpse ajakava; iii) kavandatava võrguga liitumise mõistliku
soovitusliku ajakava. Kogu võrguga liitumise protsess ei tohiks kesta rohkem
kui 12 kuud; c) c) kehtestavad standardsed ja
lihtsustatud liitumismenetlused tõhusate hajutatud koostootmisjaamade jaoks, et
lihtsustada nende ühendamist võrku. Punktis a osutatud eeskirjad peavad tuginema
objektiivsetele, läbipaistvatele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele,
mille kohaselt võetakse eelkõige arvesse kõik kõnealuste tootjate võrku
ühendamise kulud ja tulud. Eeskirjadega võidakse ette näha eri tüüpi liitumist. XIII LISA
Avaliku sektoriga sõlmitavate energiatõhusust käsitlevate lepingute
miinimumelemendid ·
Rakendatavate meetmete selge ja läbipaistev
loetelu. ·
Energiasääst, mille saavutamine tuleb tagada
lepingus ettenähtud meetmete rakendamisega. ·
Lepingu kestus ja täitmise etapid, etteteatamise
tingimused ja periood. ·
Iga lepinguosalise kohustuste selge ja läbipaistev
loetelu. ·
Võrdluskuupäevad saavutatud säästu
kindlaksmääramiseks. ·
Meetme rakendamiseks tehtavate sammude selge ja
läbipaistev loetelu ning nendega seotud kulud. ·
Kohustus lepinguga ettenähtud meetmed täielikult
rakendada ning dokumenteerida kõik projekti jooksul tehtavad muudatused. ·
Kolmandate isikute kaasamist täpsustavad sätted
(allhankelepingud). ·
Projekti finantsmõjude selge ja läbipaistev
kokkuvõte ning rahalise säästu jagunemine lepinguosaliste vahel (st
teenuseosutajale makstav tasu). ·
Selged ja läbipaitsvad sätted, milles käsitletakse
tagatud energiasäästu mõõtmist ja kontrolli ning kvaliteedikontrolli ja
tagatisi. ·
Sätted, milles selgitatakse menetlusi
raamtingimuste muutumise korral, mis mõjutab lepingu sisu ja oodatavat tulemust
(st muutused energiahindades, käitise kasutamise intensiivsuses). ·
Üksikasjalik teave iga lepinguosalise kohustuste
kohta. XIV LISA
Aruandluse üldraamistik 1. OSA. Aastaaruannete
üldraamistik Artikli 19 lõikes 1 osutatud aastaaruannete
alusel jälgitakse lähenemist 2020. aasta riiklikele eesmärkidele. Liikmesriik
tagab, et aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet: a) hinnang eelmise aasta järgmiste näitajate
kohta: i) artikli 2 lõikes 2 määratletud
primaarenergia tarbimine; ii) energia lõpptarbimine kokku; iii) energia lõpptarbimine sektorite kaupa: ·
tööstus ·
transport (reisijate- ja kaubavedu eraldi) ·
kodumajapidamised ·
teenused iv) kogulisandväärtus sektorite kaupa: ·
tööstus ·
teenused v) kodumajapidamiste kasutatav sissetulek; (vi) sisemajanduse koguprodukt (SKP); (vii) soojuselektrijaama elektritoodang; (viii) soojuselektrijaama soojustoodang; (ix) soojusenergia tootmisel kasutatud kütuse
kogus; (x) reisijakilomeetrid (rkm); (xi) tonnkilomeetrid (tkm); (xii) rahvaarv. Selliste sektorite puhul, kus energiatarbimine
jääb stabiilseks või suureneb, analüüsivad liikmesriigid selle põhjusi ja
lisavad oma arvamuse hinnangule. b) eelmisel aastal rakendatud peamiste
õiguslike ja muude meetmete muudatused, mis aitavad saavutada 2020. aasta
riiklikke energiatõhususe üldeesmärke. c) selliste avaliku sektori omanduses
olevate hoonete üldpõrandapind, mille kasulik üldpõrandapind on üle 250 m2
ning mis selle aasta 1. jaanuaril, mille kohta tuleb aruanne esitada, ei
täitnud artikli 4 lõikes 1 osutatud energiatõhususe nõudeid; d) liikmesriigi avaliku sektori omanduses
olevate ja eelmisel aastal renoveeritud hoonete üldpõrandapind. e) artikli 6 lõikes 1 osutatud riiklike
energiatõhususkohustuste süsteemides või artikli 6 lõike 9 kohaldamisel võetud
muude meetmetega saavutatud energiasääst. Esimeses aruandes esitatakse ka artikli 3
lõikes 1 osutatud riiklik eemärk. 2. OSA. Täiendavate aruannete üldraamistik Artikli 19 lõikes 2 osutatud aruannetega
nähakse ette riiklike energiatõhususe arendamise raamistik. Aruanded sisaldavad olulisi energiatõhususe
suurendamise meetmeid ja prognoositavat/saavutatud energiasäästu, muu hulgas
tarne-, ülekande- ja jaotusvaldkonnas, ning energia lõppkasutust. Liikmesriigid
tagavad, et aruanded sisaldavad vähemalt järgmist teavet: 1. Eesmärgid ja strateegia - Artikli 3 lõikega 1 nõutud
riiklikud 2020. aasta energiatõhususe eesmärgid; - Direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4
lõikes 1 sätestatud riigisisene soovituslik energiasäästu eesmärk; - Muud kehtivad energiatõhususe
eesmärgid kogu majanduse või konkreetsete sektorite jaoks. 2. Meetmed ja energiasääst Aruannetes esitatakse teave käesoleva
direktiivi põhielementide rakendamiseks vastuvõetud või kavandatud meetmete
kohta ning nendega seotud energiasääst. a) Primaarenergia
sääst Aruannetes loetletakse olulised meetmed ja
abinõud, mi on võetud primaareneregia säästmiseks kõigis majandussektorites.
Iga meetme või meetmete/abinõude paketi puhul esitatakse 2020. aasta eeldatava
säästu prognoosid ja aruande esitamise ajaks saavutatud sääst. Võimaluse korral tuleks esitada teave meetmete
muu mõju/kasu kohta (kasvuhoonegaaside vähenemine, parem õhukvaliteet,
töökohtade loomine, jne) ja rakendamise eelarve. b) Lõppenergia sääst Esimene ja teine täiendav aruanne sisaldavad
tulemusi seoses direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
energiasäästu eesmärkide saavutamisega. Kui arvutused/prognoosid iga meetmega
saavutatud energiasäästu kohta puuduvad, näidatakse, kui palju vähendati
(kombineeritud) meetmetega energiatarbimist sektori tasandil. Lisaks esitatakse esimeses ja teises aruandes
energiasäästu arvutamisel kasutatud mõõtmis- ja/või arvutusmetoodika. Kui on kasutatud
„soovituslikku metoodikat”[45],
tuleks aruandes sellele viidata. 3. Käesoleva direktiivi sätetega
seotud konkreetne teave 3.1. Avaliku sektori asutused
(artikkel 4) Täiendavad aruanded sisaldavad selliste
avaliku sektori asutuste loetelu, kes on koostanud artikli 4 lõikega 3
ettenähtud energiatõhususe kava. 3.2. Energiatõhususkohustused
(artikkel 6) Täiendavad aruanded sisaldavad kooskõlas IV
lisaga valitud riiklikke koefitsiente. Esimene täiendav aruanne sisaldab artikli 6
lõikes 1 osutatud riikliku süsteemi või artikli 6 lõike 9 kohaldamisel võetud
muude meetmete lühikirjeldust. . 3.3. Energiaauditid ja
energiajuhtimissüsteemid (artikkel 7) Täiendavad aruanded sisaldavad järgmist: a) viimase kolme aasta jooksul
läbiviidud energiaauditite arv; b) viimase kolme aasta jooksul
suurettevõtetes läbiviidud energiaauditite arv; c) liikmesriigi territooriumil asuvate
suurettevõtete arv, märkides ära ettevõtted, kelle suhtes kohaldatakse artikli
7 lõiget 3. 3.4. Kütte ja jahutuse tõhususe
edendamine (artikkel 10) Täiendavad aruanded sisaldavad hinnangut
artikli 10 lõikes 1 osutatud riiklike kütte- ja jahutuskavade rakendamisel
saavutatud edusammude kohta. 3.5. Energia muundamine (artikkel
11) - Täiendavad aruanded sisaldavad
artiklis 11 osutatud andmekogude mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet vastavalt X
lisas sätestatud nõuetele. 3.6. Energia ülekanne ja jaotus
(artikkel 12) - Esimene täiendav aruanne ja iga
järgmine kümne aasta tagant esitatav aruanne sisaldab artikli 12 lõikes 2
osutatud gaasi- ja elektriinfrastruktuuri energiatõhususe potentsiaali
käsitlevaid kavasid. 3.7. Sertifitseerimiskavade
kättesaadavus (artikkel 13) Täiendavad aruanded sisaldavad teavet
energiateenuseosutajate, energiaauditite ja energiatõhususe parandusmeetmete
pakkujate jaoks kättesaadavate riiklike sertifitseerimiskavade või samaväärsete
kvalifitseerimiskavade kohta. 3.8. Energiateenused (artikkel 14) Täiendavad aruanded sisaldavad hüperlinki
veebisaidile, kus on võimalik tutvuda artiklis 14 osutatud
energiateenuseosutajate riiklike loendite ja registritega. 3.9. Muud energiatõhususe
edendamise meetmed (artikkel 15) Esimene täiendav aruanne sisaldab artikli 15
lõikes 2 osutatud meetmete loetelu. XV LISA
Vastavustabel Direktiiv 2006/32/EÜ || Käesolev direktiiv Artikkel 1 || Artikkel 1 Artikkel 2 || Artikkel 1 Artikli 3 punkt a || Artikli 1 punkt 1 Artikli 3 punkt b || -- Artikli 3 punkt c || -- Artikli 3 punkt d || -- -- || Artikli 2 punkt 2 Artikli 3 punkt e || Artikli 2 punkt 3 Artikli 3 punkt f || -- Artikli 3 punkt g || -- Artikli 3 punkt h || -- Artikli 3 punkt i || -- -- || Artikli 2 punkt 4 -- || Artikli 2 punkt 5 -- || Artikli 2 punkt 6 Artikli 3 punkt j || Artikli 2 punkt 13 Artikli 3 punkt k || -- Artikli 3 punkt l || Artikli 2 punkt 12 Artikli 3 punkt m || -- Artikli 3 punkt n || Artikli 2 punkt 10 Artikli 3 punkt o || Artikli 2 punkt 7 Artikli 3 punkt p || Artikli 2 punkt 8 Artikli 3 punkt q || Artikli 2 punkt 9 Artikli 3 punkt r || -- Artikli 3 punkt s || -- -- || Artikli 2 punkt 11 -- || Artikli 2 punkt 14 -- || Artikkel 3 Artikkel 4 || -- Artikkel 5 || Artikkel 4, Artikkel 5 Artikli 6 lõike 1 punkt a || Artikli 6 lõike 6 punktid b ja c Artikli 6 lõike 1 punkt b || Artikli 6 lõige 7 Artikli 6 lõige 2 || Artikli 6 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, lõike 6 punkt a, lõiked 8, 9 ja 10 Artikli 7 lõige 1 || -- Artikli 7 lõige 2 || Artikli 15 lõike 1 viimane taane Artikli 7 lõige 3 || -- Artikkel 8 || Artikli 13 lõige 1 -- || Artikli 13 lõige 2 Artikli 9 lõige 1 || -- Artikli 9 lõige 2 || Artikli 14 punktid b, c ja e Artikli 10 lõige 1 || Artikli 12 lõige 4 Artikli 10 lõige 2 || Artikli 12 lõige 3 Artikkel 11 || -- Artikli 12 lõige 1 || Artikli 7 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 || -- -- || Artikli 7 lõige 2 Artikli 12 lõige 3 || Artikli 7 lõige 3 Artikli 13 lõige 1 || Artikli 8 lõige 1 Artikli 13 lõige 2 || Artikli 8 lõige 2 -- || Artikkel 9 -- || Artikkel 11 -- || Artikli 12 lõiked 1 ja 2 -- || Artikli 14 punktid a ja d -- || Artikli 15 lõike 1 punktid a ja b -- || Artikli 15 lõige 2 -- || Artikkel 16 Artikli 14 lõiked 1 ja 2 || Artikli 19 lõiked 1, 2, 3 Artikli 14 lõige 3 || -- Artikli 14 lõiked 4 ja 5 || Artikli 19 lõiked 4 ja 5 -- || Artikli 17 lõige 1 Artikli 15 lõige 1 || Artikli 17 lõige 2 Artikli 15 lõige 2 || -- Artikli 15 lõige 3 || -- Artikli 15 lõige 4 || -- -- || Artikkel 18 -- || Artikli 19 lõige 7 -- || Artikli 19 lõige 8 -- || Artikli 19 lõige 9 -- || Artikli 19 lõige 10 Artikkel 16 || Artikkel 20 Artikkel 17 || Artikkel 21 Artikkel 18 || Artikkel 22 Artikkel 19 || Artikkel 23 Artikkel 20 || Artikkel 24 I lisa || -- II lisa || IV lisa III lisa || -- IV lisa || -- V lisa || -- VI lisa || III lisa -- || V lisa -- || VI lisa -- || VII lisa -- || VIII lisa -- || IX lisa -- || X lisa -- || XI lisa -- || XII lisa -- || XIII lisa -- || XIV lisa -- || XV lisa Direktiiv 2004/8/EÜ || Käesolev direktiiv Artikkel 1 || Artikkel 1 Artikkel 2 || Artikkel 1 Artikli 3 punkt a || Artikli 2 punkt 15 Artikli 3 punkt b || Artikli 2 punkt 17 Artikli 3 punkt c || Artikli 2 punkt 16 Artikli 3 punkt d || Artikli 2 punkt 18 Artikli 3 punkt e || -- Artikli 3 punkt f || -- Artikli 3 punkt g || Artikli 2 punkt 20 Artikli 3 punkt h || -- Artikli 3 punkt i || Artikli 2 punkt 19 Artikli 3 punkt j || -- Artikli 3 punkt k || Artikli 2 punkt 21 Artikli 3 punkt l || Artikli 2 punkt 22 Artikli 3 punkt m || Artikli 2 punkt 24 Artikli 3 punkt n || Artikli 2 punkt 23 Artikli 3 punkt o || -- -- || Artikli 2 punkt 25 -- || Artikli 2 punkt 26 -- || Artikli 2 punkt 27 Artikli 4 lõige 1 || II lisa punkti f esimene taane -- || Artikli 10 punkti 1–9 Artikli 4 lõige 2 || Artikli 10 lõike 10 kolmas taane Artikli 4 lõige 3 || -- Artikkel 5 || Artikli 10 lõike 10 esimene ja teine taane Artikkel 6 || -- Artikli 7 lõige 1 || Artikli 10 lõige 11 Artikli 7 lõige 2 || -- Artikli 7 lõige 3 || -- Artikkel 8 || Artikli 12 lõige 5 -- || Artikli 12 lõige 6 -- || Artikli 12 lõige 7 Artikkel 9 || -- Artikli 10 lõiked 1 ja 2 || -- Artikli 10 lõige 3 || Artikli 19 lõige 6 Artikkel 11 || -- Artikkel 12 || -- Artikkel 13 || Artikli 17 lõige 2 Artikkel 14 || -- Artikkel 15 || Artikkel 22 Artikkel 16 || -- Artikkel 17 || Artikkel 23 Artikkel 18 || Artikkel 24 I lisa || I lisa II osa II lisa || I lisa I osa -- || I lisa III osa III lisa || II lisa IV lisa || -- ETTEPANEKUTELE
LISATAV FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv energiatõhususe kohta, millega tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
struktuurile[46]
ENERGEETIKA
[32] 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[47] ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb olemasoleva meetme pikendamist x Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud
meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Käesolev
ettepanek on seotud arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu käsitleva
Euroopa 2020. aasta strateegiaga. Sellega
aidatakse otseselt saavutada üht viiest peamisest strateegiaga kehtestatud
eesmärgist: vähendada energiatarbimist 2020. aastaks 20 %. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Erieesmärk nr: Nr
3: Vähendada ELi energiatarbimist 20 % Nr
4: Edendada taastuvenergia kasutamist ja
suurendada energiatõhusust transpordi-, elamumajandus- ja teenindussektoris
ning tööstuses, kõrvaldades mittetehnoloogilised takistused (programm „Arukas
energeetika – Euroopa”) Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile Nr
3: 32 04 03 Nr
4: 32 04 06 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Ettepanek
toetab tarnekindlust Euroopas, aitab leevendada kliimamuutusi ning soodustab ka
majanduskasvu ja töökohtade loomist. Energia
säästmine vabastab rahalised ressursid, mida võib majanduses mujale uuesti
investeerida ja aidata sellega leevendada avaliku sektori eelarvete pingelist
olukorda. Eraisikutele tähendab energiatõhusus
väiksemaid energiaarveid. Samuti nähakse
ettepanekuga ette meetmed kütteostuvõimetuse vähendamiseks. Lisaks peaks vähema
energiaga suurema toodangu saamine suurendama ELi tööstusettevõtete
konkurentsivõimet ja andma neile energiatõhusate tehnoloogiate alase
juhtpositsiooni ülemaailmsetel turgudel. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Käesoleva
ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid esitama igal aastal komisjonile
aruanded direktiivi rakendamise kohta; aruanded põhinevad paljudel näitajatel
(nt primaarenergiatarbimine, mitme sektori, sealhulgas tööstus-,
elamumajandus-, teenindus- ja transpordisektori tegevusnäitajad, energiatarned,
avaliku sektori asutuste omanduses olevate ja aasta jooksul renoveeritud
hoonete üldpõrandapind). Lisaks peavad liikmesriigid esitama iga kolme aasta
tagant aruande erinevate rakendamist käsitlevate näitajate kohta. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Käesoleva
ettepaneku lühiajaline eesmärk on toetada märkimisväärselt ELi 2020. aasta
energiatõhususe eesmärgi saavutamist Euroopa 2020. aasta strateegia
elluviimist. Ettepaneku pikaajaline eesmärk on
suurendada ELi energiatõhusust pärast 2020. aastat. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus EL
on endale seadnud eesmärgiks vähendada 2020. aastaks primaarenergia tarbimist
20 % võrra ning lisanud selle Euroopa 2020. aasta strateegia viie
põhieesmärgi hulka. Praeguse
poliitikaraamistikuga ELi ja liikmesriikide tasandil ei ole suudetud
olemasolevat energiasäästupotentsiaali ära kasutada. Käesolevas
ettepanekus käsitletud energiaküsimused (energiavarustuse kindlus,
jätkusuutlikkus ja kliimamuutus, samuti ELi konkurentsivõime) puudutavad ELi
tervikuna ning seega on vaja reageerida ühiselt ELi tasandil, et meetmed
oleksid kooskõlas ja ühised eesmärgid saavutataks tõhusamalt. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud
õppetunnid Praeguste
energiatõhusust käsitlevate õigusaktidega, mis tunnistatakse käesoleva
ettepanekuga kehtetuks (energiateenuste direktiiv ja koostootmise direktiiv),
ei ole nimetatud õigusaktide leebe sõnastuse tõttu suudetud olemasolevat
energiasäästupotentsiaali täielikult ära kasutada. Käesoleva
ettepanekuga soovitakse kahe direktiivi puudused kõrvaldada, muutes teksti
selgemaks ja kehtestades konkreetsed kohustused. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Ettepanek
on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning kõnealuse strateegia
kohase ressursitõhusa Euroopa juhtalgatusega. Ettepanek
on kooskõlas ELi kliima-, energia- ja sotsiaalpoliitikaga ning täiendab neid. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA x Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
Sõltuvalt õigusloomeprotsessist on rakendamisega
võimalik alustada 2012. aastal, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[48] x Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ rakendusametitele –
¨ ühenduste asutatud asutustele[49] –
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine
koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused Käesoleva
ettepaneku rakendamine on suuremas osas liikmesriikide ülesanne. Komisjon viib läbi mitmed uuringud ja hindamised
ning kontrollib ja toetab (arvukate koostööprojektide kaudu, nt projekt Concerted
Action) direktiivi rakendamist liikmesriigis. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Liikmesriigid
peavad esitama: i) aastaaruande mitme peamise
energia ja rakendamisega seotud näitaja kohta; ning
ii) iga kolme aasta tagant aruande, milles esitatakse põhjalikumat teavet
direktiivi rakendamise ja riiklike energiatõhususe meetmete ja strateegiate
kohta. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud Direktiivi
rakendamisega seotud ohud on kindlaks määratud ettepanekule lisatud
rakenduskavas. Ohte esineb nii ülevõtmis- kui
ka rakendusetapis, ning on olemas sisemised ja välised ohud. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Tuvastatud
ohtude leevendamiseks nähakse rakenduskavaga ette parandusmeetmed. Muu hulgas
näiteks tõhusam dialoog ja koostöö liikmesriikidega (sealhulgas projekti Concerted
Action raames ja kahepoolselt), vastavustabelile esitatavad nõuded,
karistuste kehtestamine nõuete täitmatajätmise korral.
Samuti nähakse ette, et komisjon hindab liikmesriikide aastaaruandeid ja
iga kolme aasta tagant esitatavaid aruandeid. Komisjon
võib anda ka soovitusi. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage rakendatavad
või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Käesolev
ettepanek ei mõjuta tegevusega seotud ELi eelarve osa.
Kindlakstehtud ohte ei ole. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus…………………………………] || Liigendatud/liigendamata([50]) || EFTA riigid[51] || Kandidaatriigid[52] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1A || 32.04.03 [Euroopa energiapoliitika toetusmeetmed ja energia siseturg] || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 1A || 32.04.06 [Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm – Euroopa aruka energetika programm] || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse – EI Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja
iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || [XX.YY.YY.YY] || || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele ETTEPANEK RAKENDATAMISEL KASUTATAKSE
OLEMASOLEVAT EELARVET NING SEE EI MÕJUTA MITMEAASTAST FINANTSRAAMISTIKKU miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Nr || [Alamrubriik 1A] Energeetika peadirektoraat || || || Aasta N[53] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || || Eelarverida nr 32.04.03 || Kulukohustused || (1) || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 1,4 Maksed || (2) || 0,06 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 0,2 || 1,26 Eelarverida nr 32.04.06 || Kulukohustused || (1a) || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 33,6 Maksed || (2a) || 1,44 || 3,36 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 4,8 || 28,8 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[54] || || || || || || || || Eelarverida nr 32010406 || || (3) || || || || || || || || Energeetika peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 35,0 Maksed || =2+2a +3 || 1,5 || 3,56 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 30,06 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 35,0 Maksed || (5) || 1,5 || 3,56 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 30,06 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi <1A> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 35,0 Maksed || =5+ 6 || 1,5 || 3,56 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 30,06 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 35,0 Maksed || =5+ 6 || 1,5 || 3,56 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 30,06 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Energeetika peadirektoraat || Personalikulud || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 5,089 Muud halduskulud || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,602 Energeetika pedirektoraat kokku || Assigneeringud || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 5,691 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 5,691 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta N[55] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 40,691 Maksed || 2,313 || 4,373 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 5,813 || 35,751 3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele
–
x Ettepanek/algatus ei hõlma uute tegevusassigneeringute kasutamist
(algatus on praeguse finantsraamistiku osa) –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[56] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 3 Vähendada ELi energiatarbimist 20 % võrra võrreldes PRIMES 2007 prognoosidega 2020. aastaks - Väljund || uuring || 1 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 1 || 0,2 || 7 || 1,4 Erieesmärk nr 3 kokku || || 0,2 || || 0,2 || || 0,2 || || 0,2 || || 0,2 || || 0,2 || || 0,2 || 7 || 1,4 ERIEESMÄRK nr 4 Edendada taastuvenergia kasutamist ja suurendada energiatõhusust transpordi-, elamumajandus- ja teenindussektoris ning tööstuses, kõrvaldades mittetehnoloogilised takistused (programm „Arukas energeetika – Euroopa”) - Väljund || uuring || 1,4 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 2 || 2,8 || 14 || 19,6 - Väljund || Kooskõlastusmeetmed || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 0,3 || 2 || 2,1 || 14 Erieesmärk nr 4 kokku || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 2,3 || 4,8 || 16,1 || 33,6 KULUD KOKKU || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 5 || || 35 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:
(algatus on praeguse finantsraamistiku osa) Haldusassigneeringutega seotud vajadused
kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi sees
ümberpaigutatud eraldise raames, täiendades seda vajaduse korral
lisaeraldisega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile aastase
vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid. miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || Aasta N[57] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 5,089 Muud halduskulud || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,086 || 0,602 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 5,691 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[58] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 0,813 || 5,691 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab juba olemasoleva personali kasutamist, mis
toimub järgmiselt: hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[59] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || || || XX 01 04 yy[60] || peakorteris[61] || || || || || || || || delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || KOKKU || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 || 0,727 XX osutab asjaomasele
poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali
täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Võtavad asjakohaseid meetmeid komisjoni kehtestatud nõuete rakendamiseks (liikmesriikide aruannete läbivaatamine, uuringute käivitamine ja järelelvalve, anaüüside läbiviimine, toetusprogrammide väljatöötamine, rakendamise seire) Koosseisuvälised töötajad || 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
x Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase
rubriigi ümberplaneerimine Selgitage vajalikku ümberplaneerimist, osutades
asjaomastele eelarveridadele ja summadele. …. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi
kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[62] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. …….. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
x Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
x Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[63] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel ……….. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. …. Täpsustage tuludele
avaldatava mõju arvutusmeetod. …. [1] 7224/1/07, REV 1. [2] KOM(2010) 2020. [3] SEK(2011) 277. [4] EUCO 2/1/11. [5] 2010/2107(INI). [6] KOM(2011) 21. [7] KOM(2011) 112. [8] ELT L 144, 27.4.2008, lk 64. [9] ELT L 153, 18.6.2010, lk 1. [10] EUCO 13/10. [11] ELT L 140, 23.4.2009, lk 16. [12] Üksikasjalikuma
teabe saamiseks vt mõjuhinnangu punkt 1.2 ning I ja II lisa. [13] Esialgsed aruanded on avaldatud aadressil: http://ec.europa.eu/energy/efficiency/bucharest. [14] ELT C , , lk . [15] ELT C , , lk . [16] ELT C , , lk . [17] 2007. aastal
tehtud prognoosid näitasid 2020. aasta primaarenergiatarbimiseks 1842 miljonit
naftaekvivalenttonni. Selle 20 % vähendamisel 2020. aastaks saame 1474
miljonit naftaekvivalenttonni, st prognoosiga võrreldes on vähenemine 368
miljonit naftaekvivalenttonni. [18] KOM(2010) 0639 (lõplik). [19] 2010/2107 (INI). [20] KOM(2011) 21. [21] KOM(2011) 109 (lõplik). [22] KOM(2011) 144 (lõplik). [23] KOM(2011) 112 (lõplik). [24] ELT L 140, 5.6.2009, lk 136. [25] ELT L 52, 21.2.2004, lk 50. [26] ELT L 144, 27.4.2008, lk 64. [27] ELT L 153, 18.6.2010, lk 13. [28] KOM(2008) 394 (lõplik). [29] ELT L 334, 17.12.2010, lk 17. [30] ELT L 275, 25.10.2003, lk 32. [31] ELT L 32, 06.2.2007, lk 183. [32] ELT L 211, 14.8.2009, lk 15. [33] ELT L 309, 24.11.2009, lk 87. [34] ELT L 153, 18.6.2010, lk 1. [35] ELT L 304, 14.11.2008, lk 1. [36] ELT L 211, 14.8.2009, lk 55. [37] ELT L 211, 14.8.2009, lk 94. [38] ELT L 338, 17.12.2008, lk 55. [39] ELT L 381, 28.12.2006, lk 24. [40] ELT L 342,
22.12.2009, lk 46. [41] Liikmesriik
võib kohaldada ka muid ümberarvestuskoefitsiente, kui nende kohaldamine on
põhjendatud. [42] General
Lighting Service ehk volframhõõgniidiga lambid. [43] General
Lighting Service ehk volframhõõgniidiga lambid. [44] EN 834 Standard on heat cost allocators for the determination of the
consumption of room heating radiators - appliances with electrical energy
supply. [45] Soovitused
energia lõppkasutuse tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiivi
2006/32/EÜ kohase mõõtmise ja kontrollimise meetodite kohta. Recommendations
on Measurement and Verification Methods in the framework of the Directive
2006/32/EC on Energy End-Use Efficiency and Energy Services. [46] ABM: Activity-Based
Management (tegevuspõhine juhtimine) – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine. [47] Vastavalt
finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b. [48] Eelarve
haldamise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil
BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [49] Määratletud
finantsmääruse artiklis 185. [50] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud [51] EFTA – Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [52] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [53] Aasta N on
aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [54] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne
teadustegevus. [55] Aasta N on
aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [56] Väljundid
on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv,
ehitatud teede pikkus kilomeetrites, jne). [57] Aasta N on
aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. [58] Tehniline
ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava
toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne
teadustegevus. [59] Lepingulised
töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad,
riikide lähetatud eksperdid. [60] Tegevusassigneeringutest
rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A
read). [61] Peamiselt
struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond ja Euroopa
Kalandusfond. [62] Vt
institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [63] Traditsiooniliste
omavahendite (tolli- ja suhkrumaksud) korral peab olema märgitud netosumma, s.t
brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.