EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52009PC0217

Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv .../.../EÜ lennundusjulgestustasude kohta {SEK(2009) 615 lõplik} {SEK(2009) 616 lõplik}

/* KOM/2009/0217 lõplik - 0063 /0000 */

52009PC0217

Ettepanek: Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiiv .../.../EÜ lennundusjulgestustasude kohta {SEK(2009) 615 lõplik} {SEK(2009) 616 lõplik} /* KOM/2009/0217 lõplik - 0063 /0000 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 11.5.2009

KOM(2009) 217 (lõplik)

2009/0063 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV .../.../EÜ

lennundusjulgestustasude kohta

(esitanud komisjon) {SEK(2009) 615 lõplik}{SEK(2009) 616 lõplik}

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Üldine taust

Lennundusjulgestuskulusid kaetakse tänapäeval süsteemide abil, mida reguleeritakse liikmesriigi tasandil, ning need ei ole alati kasutajate seisukohast läbipaistvad. Kasutajatega ei konsulteerita kõikidel Euroopa Liidu lennuväljadel süstemaatiliselt enne tasude kindlaksmääramist või enne tasude süsteemi muutmist.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepaneku valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Kolmas õigusaktide pakett, mille nõukogu võttis vastu 1992. aastal, kujutas endast lennutransporditurule juurdepääsu liberaliseerimise lõppetappi. Järgnevate algatuste eesmärk oli reguleerida ja liberaliseerida selliseid abitegevusi nagu maapealse käitlemise teenuste osutamine, teenindusaegade jaotamine ja arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kasutamine. Ühendus on võtnud vastu ka lennundusohutust ja -julgestust käsitlevad õigusaktid ning tegelenud lennuliikluse korraldamise teemaga ühtset Euroopa taevast loovate seadusandlike meetmete kaudu. Lennujaamatasusid käsitlev direktiiv hõlmab muid tasusid peale julgestustasude.

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimismeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

17. juulil 2008 toimunud arutelu käigus konsulteeris komisjon kõigi lennutranspordisektori sidusrühmadega erinevate võimaluste üle julgestustasusid käsitlevate ühenduse õigusaktide väljatöötamiseks. Komisjon küsis liikmesriikidelt ja lennundussektori esindajatelt teavet ja seisukohti ka küsimustike abil.

Mõne sidusrühmaga on seisukohtade edasiseks vahetamiseks sisse seatud kahepoolsed kontaktid.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Kõik lennundussektori organisatsioonid rõhutasid, et lennundusjulgestus kuulub riigi kohustuste hulka ja sellega seotud kulud peaksid seepärast kandma riigid. Ükski liikmesriik ei pooldanud siiski seda, et riigile pannakse kohustus katta julgestuskulud.

- Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus-/erialavaldkonnad

Käesoleva algatuse mõju kvantitatiivseks ja kvalitatiivseks analüüsimiseks ning valitud lähenemisviisi hindamiseks on tehtud mõjuhinnang. Mõju hindamisel ei kasutatud väliseksperte, kuid Teadusuuringute Ühiskeskus hindas mõne meetme mõju. Teadusuuringute Ühiskeskuse märgukiri on esitatud mõjuhinnangu XII lisas. Mõjuhinnangus kasutati peamiselt Eurostatilt saadud statistilisi andmeid, mis on avalikkusele kättesaadavad, ning samuti sidusrühmade ja liikmesriikide esitatud andmeid.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud

Konsulteeriti kõigi peamiste sidusrühmade organisatsioonidega. Asjaomaste ühenduste kaudu konsulteeriti ka transpordi kasutajate ja tarbijatega.

Saadud ja arvessevõetud arvamuste kokkuvõte

Märkimisväärseid pöördumatute tagajärgedega riske ei ole nimetatud.

Peamiselt leiti, et uurimuse alusena kindlaksmääratud neljast analüüsitud strateegilisest variandist on üldiseid põhimõtteid sisaldava üldraamistiku (s.t 3. variandi) rakendamisel suurim väljavaade olla edukas ja aidata parandada julgestustasude kehtestamise viisi ning lennuväljade ja lennuettevõtjate vahelisi suheteid.

- Mõju hindamine

Mõju hindamisel kaaluti järgmisi strateegilisi variante.

1. varianti, mis ei näe ette ühtegi meedet ELi tasandil, kasutati teiste strateegiliste stsenaariumide võrdlusalusena.

2. variant hõlmas stsenaariumi, mille kohaselt lennundussektoris tegutsejad töötavad välja ja võtavad vastu vabatahtlikud kogu Euroopa Liitu hõlmavad iseregulatsioonimeetmed, et tegeleda probleemidega, mida mõlemad pooled, s.t lennuettevõtjad ja lennuväljad, tajuvad ja mis on tulenenud sellest, et poolte vahel puudub kokkulepe ja ühine arusaam selle kohta, kuidas oleks peamisi vaidlusküsimusi võimalik lahendada kõige paremini.

3. variandiks oli ühenduse õigusakt, millega kehtestatakse üldine raamistik, mille kohaselt peab julgestustasude riiklikul tasandil kindlaksmääramise viis peegeldama mitut ühist põhimõtet, mida lennuväljade käitajad on kohustatud järgima.

4. variandi kohaselt peaksid liikmesriigid täielikult rahastama lennuväljade julgestust. Sellega saab kaotada kõik julgestustasud ja nendega seotud diskrimineerivad aspektid.

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekus määratletakse mitu üldpõhimõtet, mida lennuväljade käitajad peavad julgestustasude kindlaksmääramisel järgima. Need põhimõtted on järgmised.

Mittediskrimineerimine:

Lennundusjulgestustasude süsteemid ei tohiks diskrimineerida ettevõtjaid ega reisijaid.

Konsulteerimine ja parandusmeetmed:

Lennuvälja juhtorgan ja lennuvälja teenindavad lennuettevõtjad või nende esindusorganisatsioonid peavad arendama dialoogi lennuväljal kohaldatava julgestustasude süsteemi üle mitte ainult sellise süsteemi muutmisel, vaid ka julgestustasude määrade kehtestamisel. Kõnealuse nõude eesmärk on tagada, et pooled vahetavad korrapäraselt seisukohti tasumäärade ning kõigi tegurite ja regulatiivsete nõuete suhtes, mis mõjutavad kõnealuste tasude kindlaksmääramist.

Läbipaistvus:

Kavandatud direktiiv ei sisalda sätteid julgestustasude arvutamise meetodite kohta, mida tuleks kohaldada igas liikmesriigis. Komisjon tunnistab, et lennuväljadega seotud õiguslik reguleerimine on liikmesriigiti väga erinev, kuid leiab, et käitaja peab sellele vaatamata andma lennuettevõtjatele piisavalt teavet, et tagada sisukas konsulteerimisprotsess lennuväljade ja lennuettevõtjate vahel. Seetõttu määratakse direktiiviga kindlaks, millist teavet peaks lennuvälja juhtorgan korrapäraselt esitama.

Lennuettevõtjad peaksid omalt poolt andma teavet lennuliikluse prognooside, õhusõidukite kavandatud kasutuse ning lennuväljal praegu ja tulevikus kehtivate erinõuete kohta, et võimaldada lennuvälja juhtorganil kasutada oma kapitali ja suunata oma võimsust optimaalselt.

Lennuettevõtjatel peaks olema ka õigus saada teavet selliste julgestusmeetmete kohta, mis on ühenduse õigusega nõutust rangemad.

Kulude ja tulude vaheline seos:

Julgestustasudest saadavat tulu kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks.

Järelevalveasutus:

Direktiivi eelnõu, mis sisaldab põhimõtteid, mida peavad järgima lennutranspordisektori peamised partnerid, s.t lennuväljad ja lennuettevõtjad, kelle huvid lahknevad, tuleb liikmesriikides nõuetekohaselt kohaldada ja järgida. Direktiivi sätete järgimise asjakohaseks tagatiseks oleks direktiivi nõuetekohase kohaldamise eest vastutava asutuse loomine igas liikmesriigis.

- Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 80 lõikel 2.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse.

Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmis(t)el põhjus(t)el.

Iga liikmesriik üksikult ei suuda ettepaneku eesmärke täiel määral saavutada, kuna julgestustasude süsteeme ja julgestustasude kindlaksmääramist üksikutel lennuväljadel ei reguleerita ELi territooriumil ühtselt. Liikmesriikide julgestustasude süsteemid on endiselt erinevad. Selline olukord takistab tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist lennuväljade ja lennuettevõtjate jaoks.

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel.

Julgestustasudega seotud ühiste põhireeglite kohaldamine kogu ELi territooriumil tagab lennunduspartnerite võrdsed võimalused lennuvälja julgestuskulude jaotamise parameetrite määratlemisel.

Liikmesriikide julgestustasusüsteemid on erinevad. Mitte kõik süsteemid ei sisalda julgestustasude kindlaksmääramisel ja nende arvutusmeetodite kavandamisel ühtselt kohaldatavaid aluspõhimõtteid. Selline ühtne kohaldamine on võimalik saavutada kavandatud direktiiviga.

Ettepanekus piirdutakse selliste minimaalsete reeglite esitamisega, mida liikmesriigid ja/või lennuvälja käitajad peavad julgestustasude kindlaksmääramisel järgima. Kavandatud direktiiviga ei kehtestata konkreetset tasude süsteemi. Sellise süsteemi kehtestamine jäetakse liikmesriikidele.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Kavandatud direktiiv jätab liikmesriigi tasandil kehtestatavate julgestustasude alusraamistiku muutmata ja tagab lennuväljadele võimaluse määrata oma julgestustasusid paindlikult. Direktiiviga tagatakse julgestustasude selgem põhjendamine lennuvälja kasutajatele. Reguleeriva raamistiku kehtestamisega tegelevate liikmesriikide ja piirkondlike asutuste halduskoormust piiratakse ja kui nende kehtivad õigusaktid ei ole kooskõlas direktiivis sätestatud aluspõhimõtetega, peavad nad viima need direktiiviga vastavusse.

- Vahendi valik

Kavandatav vahend: direktiiv.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el.

Direktiiv on julgestustasude reguleerimiseks kõige sobivam vahend, kuna sellega kehtestatakse selged, kuid üldised julgestustasude põhimõtted, mida lennuvälja käitajad peavad julgestustasude kohaldamisel ja kehtestamisel järgima. Direktiivi ülevõtmine liikmesriigi õigusesse võimaldab liikmesriigil arvestada siseriiklikus õigusaktis lennuväljade konkreetset olukorda asjaomases liikmesriigis tingimusel, et direktiivi sätteid kohaldatakse täies ulatuses.

4) MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5) TÄIENDAV TEAVE

- Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

- Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas.

2009/0063 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

lennundusjulgestustasude kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

tegutsedes vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korrale[4]

ning arvestades järgmist:

(1) Lennundusjulgestus Euroopa lennuväljadel on peamiselt riigi ülesanne. Iga liikmesriik otsustab, kuidas lennundusjulgestust rahastatakse. On siiski vaja kehtestada julgestustasude olulisi tunnuseid ja tasude kehtestamisviisi reguleeriv ühine raamistik, kuna sellise raamistiku puudumisel võidakse eirata põhinõudeid lennuvälja juhtorganite ja lennuvälja kasutajate vahelistes suhetes.

(2) Aeronavigatsiooni- ja maapealse käitluse teenuste osutamisega seotud tasude kogumist on juba käsitletud vastavalt komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määruses (EÜ) 1794/2006 (milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava)[5] ja nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiivis 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades)[6].

(3) Lennuvälja kasutajate jaoks on oluline saada lennuvälja juhtorganilt korrapäraselt teavet selle kohta, kuidas ja mille alusel lennundusjulgestustasusid arvutatakse. Selline teave tagab lennuettevõtjatele ülevaate julgestusteenuste osutamisega seotud kuludest ja seonduvate investeeringute tasuvusest. Et võimaldada lennuvälja juhtorganil nõuetekohaselt hinnata tema tulevaste investeeringutega seotud nõudeid, tuleks lennuvälja kasutajatelt nõuda kõigi tegevusprognooside, arenguprojektide ning erinõuete ja -soovide õigeaegset esitamist lennuvälja juhtorganile.

(4) Kuna julgestuskulude katmiseks vajalike summade kehtestamise ja sissenõudmise meetodid on ühenduses erinevad, on vaja ühtlustada julgestuskulude maksustamise baas ühenduse lennuväljadel, kus julgestuskulud kajastuvad julgestustasudes. Kõnealustel lennuväljadel peaks tasu olema seotud julgeoleku tagamise maksumusega, võttes arvesse julgestuskulude võimalikku riiklikku rahastamist.

(5) On oluline tagada läbipaistvus seoses selliste siseriiklike julgestusmeetmete majandusliku mõjuga, mis on rangemad kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määruses (EÜ) nr 300/2008 (mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 2320/2002)[7] kehtestatud ühised põhistandardid.

(6) Igas liikmesriigis peaks olema sõltumatu järelevalveasutus, kes tagab käesoleva direktiivi nõuetekohase ja tõhusa kohaldamise. Kõnealusel asutusel peaksid olema oma ülesannete täitmiseks kõik vajalikud vahendid, s.t töötajad, asjatundlikkus ja rahalised vahendid.

(7) Kuna liikmesriigid ei suuda võetud meetme eesmärke täielikult saavutada, sest julgestustasude süsteeme ei ole võimalik kehtestada liikmesriikide tasandil kogu ühenduse territooriumil ühtselt, mistõttu on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu võimalik paremini saavutada ühenduse tasandil, võib asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtta meetmed vastu ühendus. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse ühenduse lennuväljadel julgestustasude kehtestamise ühised põhimõtted.

2. Direktiivi kohaldatakse asutamislepingu sätete kohaldamisalasse kuuluval territooriumil asuvate kõikide lennuväljade suhtes.

Direktiivi ei kohaldata tasude suhtes, mida kogutakse marsruudil ja terminalis osutatavate aeronavigatsiooniteenuste eest vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1794/2006, või tasude suhtes, mida kogutakse nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas osutatud maapealse käitluse teenuste osutamise eest.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „lennuväli” – mis tahes maa-ala, mis on kohandatud õhusõidukite maandumiseks, startimiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud lennuliikluse ja -teenuste nõuete täitmiseks vajalikud abirajatised, sealhulgas ärilendude teenindamiseks vajalikud rajatised;

b) „lennuvälja juhtorgan” – asutus, kelle ainuülesandeks või lisaülesandeks on riiklike õigusnormide alusel lennuvälja infrastruktuuri haldamine ja juhtimine ning asjaomasel lennuväljal tegutsevate eri käitajate tegevuse koordineerimine ja kontrollimine;

c) „lennuvälja kasutaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab õhu kaudu toimuva reisijateveo, posti- ja/või kaubaveo eest kõnealuselt lennuväljalt või kõnealusele lennuväljale;

d) „julgestustasu” – tasu, mis on ette nähtud konkreetselt selleks, et katta kõik või osa sellistest julgestusmeetmete kuludest, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest.

Artikkel 3

Mittediskrimineerimine

Liikmesriigid tagavad, et julgestustasud ei diskrimineeri lennuvälja kasutajaid ega lennureisijaid.

Artikkel 4

Konsulteerimine

1. Liikmesriigid tagavad, et lennuvälja juhtorganil on juurdepääs kogu vajalikule teabele, mis käsitleb lennuväljal julgestusteenuste osutamisega seotud kulusid.

2. Liikmesriigid tagavad, et igal lennuväljal kehtestatakse seoses julgestustasude süsteemi toimimise ja selliste tasude määradega lennuvälja juhtorgani ja lennuvälja kasutajate vahelise kohustusliku ja korrapärase konsulteerimise kord. Sellised konsultatsioonid toimuvad vähemalt kord aastas.

3. Lennuvälja juhtorgan esitab lennuvälja kasutajatele mis tahes ettepaneku julgestustasude süsteemi või julgestustasude määra muutmiseks ning kavandatud muudatuste põhjused hiljemalt neli kuud enne muudatuste jõustumist. Lennuvälja juhtorgan arutab lennuvälja kasutajatega kavandatud muudatused läbi ja arvestab nende seisukohti enne lõpliku otsuse tegemist.

4. Lennuvälja juhtorgan avaldab oma otsuse hiljemalt kaks kuud enne selle jõustumist. Kui lennuvälja juhtorgan ja lennuvälja kasutajad ei jõua seoses kavandatud muudatustega kokkuleppele, põhjendab lennuvälja juhtorgan, miks tema otsus erineb lennuvälja kasutajate seisukohtadest.

Artikkel 5

Läbipaistvus

1. Liikmesriigid tagavad, et lennuvälja juhtorgan annab igale lennuvälja kasutajale ja lennuvälja kasutajate esindajatele või ühendustele kord aastas teavet komponentide kohta, mille alusel määratakse kindlaks kõigi lennuväljal kehtestatud julgestustasude määr. Kõnealune teave hõlmab vähemalt järgmist:

a) kehtestatud julgestustasu eest osutatud teenuste ja infrastruktuuri loetelu;

b) julgestustasude arvutamise meetod;

c) lennuväljal kogutud julgestustasude iga kategooriaga seotud tulud ja kulud;

d) julgestustasude kogumise aluseks olevate teenustega seotud töötajate koguarv;

e) julgestustasude prognoositud määr;

f) mis tahes kavandatud investeeringud, mis võivad oluliselt mõjutada julgestustasude määra.

2. Liikmesriigid tagavad, et lennuvälja kasutajad esitavad lennuvälja juhtorganile enne iga konsulteerimist artikli 4 kohaselt teavet, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a) lennuliikluse prognoosid;

b) nende õhusõidukite koosseis ja kavandatud kasutuse prognoosid;

c) nende arendusprojektid asjaomasel lennuväljal;

d) nende nõuded asjaomasel lennuväljal.

Artikkel 6

Mõju hindamine

1. Enne rangemate meetmete vastuvõtmist vastavalt määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklile 6 hindavad liikmesriigid, millist mõju avaldavad kõnealused meetmed julgestustasude määrale.

Liikmesriigid hindavad [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval] kehtivate rangemate siseriiklike meetmete mõju kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul, mis algab käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeval.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 sätestatud mõju hindamise tulemustest ja konsulteerivad lennuvälja kasutajatega kõnealuste tulemuste üle vastavalt artiklile 4.

Artikkel 7

Julgestustasudega seotud kulude ja tulude seos

Julgestustasusid kasutatakse üksnes julgestuskulude katmiseks. Kõnealused kulud määratakse igas liikmesriigis kindlaks üldiselt tunnustatud arvestus- ja hindamispõhimõtete kohaselt.

Liikmesriigid tagavad siiski eelkõige järgmiste komponentide arvesse võtmise:

- julgestustoimingutega seotud vahendite ja rajatiste rahastamise kulud, sealhulgas nende vahendite ja rajatiste õiglane kulum;

- julgestustöötajate ja -toimingutega seotud kulud;

- toetused ja subsiidiumid, mida ametiasutused eraldavad julgestuseesmärkidel.

Artikkel 8

Sõltumatu järelevalveasutus

1. Liikmesriigid määravad või loovad riigi sõltumatu järelevalveasutusena sõltumatu organi, et tagada käesoleva direktiivi järgimiseks võetud meetmete nõuetekohane kohaldamine. See organ võib olla sama üksus, kellele liikmesriik on teinud ülesandeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/12/EÜ (lennujaamatasude kohta)[8] kohaldamise.

2. Liikmesriigid tagavad sõltumatu järelevalveasutuse sõltumatuse, kindlustades, et see on õiguslikult eraldiseisev ning igast lennuvälja juhtorganist ja lennuettevõtjast talituslikult sõltumatu. Liikmesriigid, kes säilitavad omandi või kontrolli lennuväljade, lennuväljade juhtorganite või lennuettevõtjate üle, peavad tagama, et reguleerimine ning omandi või kontrolliga seotud toimingud on ka tegelikult struktuurselt eraldatud. Liikmesriigid tagavad, et sõltumatu järelevalveasutus tegutseb erapooletult ja läbipaistvalt.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile sõltumatu järelevalveasutuse nime ja aadressi, talle määratud ülesanded ja kohustused ning lõike 2 järgimise tagamiseks võetud meetmed.

4. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui julgestustasude suhtes ei jõuta kokkuleppele, võetakse meetmed, et:

a) kehtestada kord lennuvälja juhtorgani ja lennuvälja kasutajate vaheliste lahkarvamuste lahendamiseks;

b) määrata kindlaks tingimused, mille puhul võib anda lahkarvamuse sõltumatule järelevalveasutusele läbivaatamiseks ja eelkõige sätestada, et asutus võib jätta läbi vaatamata kaebused, mis ei ole nõuetekohaselt põhjendatud või piisavalt dokumenteeritud; ja

c) kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt vaadatakse lahkarvamus läbi lahenduse saamiseks.

Kõnealune menetlus, tingimused ja kriteeriumid on mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja objektiivsed.

5. Sõltumatu järelevalveasutus avaldab oma tegevuse kohta aastaaruande.

Artikkel 9

Aruanne ja läbivaatamine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta hiljemalt nelja aasta jooksul pärast selle jõustumist ning teeb vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

2. Liikmesriigid ja komisjon teevad käesoleva direktiivi kohaldamisel koostööd, eelkõige seoses teabe kogumisega lõikes 1 nimetatud aruande jaoks.

Artikkel 10

Siseriiklikusse õigusesse ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 12

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[1] ELT C, , lk .

[2] ELT C, , lk .

[3] ELT C, , lk .

[4] ELT C, , lk .

[5] ELT L 341, 7.12.2006, lk 3.

[6] EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36.

[7] ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

[8] ELT L 70, 14.3.2009, lk 11.

Top