52009DC0290

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.7.2009

KOM(2009) 290 lõplik

KOMISJONI ARUANNE

Humanitaarabi peadirektoraat (ECHO) 2008. aasta aruanne

{SEC(2009)825)

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Üldpoliitilised aspektid 4

3. Ülevaade humanitaarabi peadirektoraadi humanitaarmeetmetest 2008. aastal 5

3.1. Üldine olukord 5

3.2. 2008. aasta põhimeetmed piirkondade kaupa ja rahaliste vahendite eraldamine 7

3.3. Võrdlusanalüüs 8

3.4. Katastroofide ohu vähendamine, sealhulgas tegevused katastroofideks valmisoleku tugevdamiseks 9

3.5. Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD) 9

3.6. Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel 9

4. Suhted sidusrühmadega 10

5. Muud meetmed 10

6. Järeldus 11

Lisa :

Lisas on esitatud täiendav teave järgmiste küsimuste kohta:

- ülevaade humanitaarmeetmetest riikide lõikes;

- suhted sidusrühmadega;

- hindamiste tulemused ja

- finantstabelid.

1. SISSEJUHATUS

Euroopa Liidu humanitaarabi poliitika peegeldab selle loomise aluseks olevaid põhimõtteid – solidaarsust, sallivust ja inimväärikuse austamist. Kuigi humanitaarabi ei ole kriisiohjevahend, on see siiski üks alustala ühenduse tegevuseks riikides, kes kannatavad looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide ning keerukate hädaolukordade käes[1]. Oma tegevuse kaudu katastroofipiirkondades ning rahvusvahelise humanitaarõiguse[2] austamise ja järgimise aktiivse edendamise kaudu on Euroopa Komisjon kindlustanud endale olulise rolli rahvusvahelises humanitaarabis. Euroopa Komisjon on praegu kõige suurem üksikrahastaja meetmetes, millega antakse elanikele abi ja tagatakse nende kaitse humanitaarkriisis kannatada saanud kolmandates riikides.

Humanitaarabi peadirektoraat (DG ECHO)[3] on Euroopa Komisjoni talitus, kes vastutab humanitaarabi andmise eest kolmandates riikides toimunud konfliktide ning looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide ohvritele . See üldeesmärk on osa komisjoni strateegilisest eesmärgist „Euroopa kui ülemaailmne partner”, mis sisaldub Euroopa Liidu lepingus sätestatud välissuhete üldeesmärgis[4].

Humanitaarabi peadirektoraat kaitseb järjest enam ohustatud humanitaarruumi ja humanitaarpõhimõtteid, järgides jätkuvalt hea humanitaardoonorluse põhimõtteid,[5] ning pühendub edaspidigi kvaliteetse abi andmisele ja jätkab läbipaistvat dialoogi teiste abiandjatega.

Humanitaarabi peadirektoraat ei vii ise abiprogramme ellu. Humanitaarabi peadirektoraat on rahastaja, kes viib oma eesmärke ellu, rahastades ühenduse humanitaarmeetmeid partnerite kaudu, kes on kirjutanud alla kas partnerluse raamlepingule, nagu Euroopa valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid (Punase Risti allorganisatsioonid), või finants- ja haldusalasele raamlepingule, nagu ÜRO allasutused.

Humanitaarabi peadirektoraadi ülesanne on tagada, et kaubad ja teenused jõuaksid partnerite kaudu kiiresti kriisipiirkondadesse. Abi kiiret kohaletoimetamist hõlbustavad finantsmääruse erisätted ja nende rakendusmeetmed. Selline struktuuriline ülesehitus võimaldab humanitaarabi peadirektoraadil kasutada ka kohapealseid tehnilisi abilisi (ECHO eksperte), tagades sel viisil abi vajavate ühiskonnaosade kindlakstegemise, vajaduste täpse hindamise ja vajaduste rahuldamiseks sobivate partnerite ja projektide kiire väljaselgitamise. Sellele järgneb partnerite ja projektide elluviimise jälgimine kohapeal, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise abil piisav kindlustunne, et vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel.

Katastroofidele reageerimise kogemustele toetudes tegeleb humanitaarabi peadirektoraat katastroofideks valmisoleku tugevdamisega , et vähendada inimeste haavatavust ning kokkupuudet riskide ja katastroofidega ning vähendada katastroofide tekitatud majanduslikke kahjusid. Kui see on asjakohane ja vajalik, võib humanitaarabi peadirektoraat talle antud volituste tõhusaks täitmiseks toetada meetmete rakendamise eest vastutavate partnerite suutlikkuse suurendamise meetmeid.

Käesolev aruanne antakse välja kooskõlas humanitaarabi käsitleva määruse artikliga 19:

„Komisjon esitab iga eelarveaasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, milles on kokkuvõte selle aasta jooksul rahastatud meetmete kohta. Kokkuvõte sisaldab teavet asutuste kohta, kellega koos humanitaarmeetmeid on rakendatud. Aruandes esitatakse ka ülevaade igast väljastpoolt tehtud hindamisest, mis on tehtud erimeetmete kohta.”

Käesolevas aruandes võetakse kokku humanitaarabi peadirektoraadi olulisemad tegevused 2008. aastal. Lisas esitatakse põhjalik ülevaade meetmetest, mida on rahastatud erinevates riikides ja piirkondades, kus humanitaarabi peadirektoraat oma partnerite kaudu abi on andnud. Samuti esitatakse 2008. aasta finantsaruandel põhineva statistika[6].

2. ÜLDPOLIITILISED ASPEKTID

Kuigi võrreldes eelmise aastaga ei muutu humanitaarolukord kogu maailmas drastiliselt, on humanitaarvajadused jätkuvalt kõrged ja meetmete võtmine sageneb.

Viimase kümne aasta jooksul on looduskatastroofide arv peamiselt kliimamuutuse mõjul märkimisväärselt suurenenud. Kümnest katastroofist üheksa on kliimaga seotud[7] ja viimase kahekümne aasta jooksul on registreeritud katastroofide arv kahekordistunud. Eelkõige arengumaades toovad looduslikud protsessid tihti endaga kaasa katastroofid elanike suure haavatavuse ja puuduliku toimetulekuvõime tõttu.

Paralleelselt nende katastroofidega, mis on osaliselt põhjustatud inimtegevusest, ei ole muutunud märkimisväärselt konfliktide arv, kuid need tavatsevad kesta kauem ja nende mõju on üha laostavam. Tulemuseks on järjest suurem vajadus üleilmse humanitaarabi järele. Rahastajad, nagu humanitaarabi peadirektoraat, peavad lahendama probleemi, kuidas tagada vajalik tasakaal humanitaarkatastroofide ennetamiseks mõeldud meetmete rahastamise ja nii looduslikele kui ka inimtegevusest põhjustatud hädaolukordadele kiire reageerimise vahel.

Poliitilisel tasandil tähendab 2007. aasta detsembris Euroopa konsensusele[8] humanitaarabi valdkonnas allakirjutamine nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Komisjoni presidendi poolt ja sellele järgnenud tegevuskava[9] vastuvõtmine Euroopa Liidu jaoks märkimisväärset sammu edasi: Euroopa Liit on lõpuks kokku leppinud ühistes väärtustes, põhimõtetes ja eesmärkides, et tugevdada oma üldise humanitaartegevuse seostatust. Konsensusega rõhutatakse meetmete rakendamise eest vastutatavate partnerite mitmekesisuse põhimõtte olulisust ja tunnistatakse, et igal kõnealusel asutusel on suhteline eelis reageerimisel teatavas olukorras või teatavatel tingimustel.

Osana tegevuskava rakendamisest korraldati 16. septembril 2008 Euroopa Parlamendis konverents rahvusvahelise humanitaarõiguse küsimustes. Kõnealuse konverentsi eesmärk oli suurendada teadlikkust rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste küsimuses ja uurida humanitaarabi küsimusi käsitleva Euroopa konsensuse raames viise, kuidas paremini edendada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist Euroopa Liidu tasandil.

Märtsis võttis komisjon vastu ka teatise Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta , et reageerida järjest enamatele väljakutsetele, olenemata sellest, kas need tulenevad looduskatastroofidest või inimtegevusest põhjustatud kriisidest, ja parandada liidu suutlikkust tagada kodanikukaitse ja anda humanitaarabi nii omal kui ka kolmandate riikide territooriumil.

3. ÜLEVAADE HUMANITAARABI PEADIREKTORAADI HUMANITAARMEETMETEST 2008. AASTAL

3.1. Üldine olukord

Komisjon annab humanitaarabi peadirektoraadi kaudu humanitaarabi looduslike või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ohvritele kolmandates riikides, lähtudes ainuüksi humanitaarabi vajadusest. Kõnealusel aastal reageeris komisjon vastavalt vajadusele humanitaarkriisidele üle 60 riigis, võttes vastu 90 rahastamisotsust kogusummas 937 miljonit eurot . 751 miljoni euro suurust algset eelarvet suurendati mitmel korral, et reageerida aasta jooksul aset leidnud uutele kriisidele ja looduskatastroofidele ning eelkõige tõusnud toiduainetehindadele.

2008. aastal pidi humanitaarabi peadirektoraat tegelema toiduainete hinnatõusu mõjudega. Esmatarbe toiduainete ja nafta hinnatõusu tulemusel suurenesid märkimisväärselt 2008. aastaks kindlaks määratud humanitaarvajadustele reageerimise kulud. Lisaks sellele muutusid vaesed elanikud veelgi haavatavamaks kriisidele, sest nad peavad loovutama suurema osa oma piiratud vahenditest toidu ostmiseks. Et kõrvaldada toiduainete hinnatõusu lühiajalisi mõjusid, peaaegu kahekordistus humanitaarabi peadirektoraadi erakorralise toiduabi eelarve 2008. aastal, sest sinna lisati täiendavaid vahendeid hädaabireservist. Aasta lõpuks oli toiduabi eelarve 363 miljonit eurot ja see võimaldas anda abi rohkem kui 25 miljonile inimesele.

Lisaks toidukriisile suurenes kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide sagedus ja raskusaste, mõjutades juba niigi abi vajavaid inimesi üha rängemalt.

2008. aastal laastasid looduskatastroofid märkimisväärselt järgmisi geograafilisi piirkondi: keeristormid ja orkaanid Kariibi mere piirkonnas, laastates Haitit, Bahama saari, Kuubat, Madagaskarit ja Birmat/Myanmari; põuad Somaali poolsaarel, Saheli piirkonnas, Moldova Vabariigis, Paraguays, Hondurases ja Palestiina aladel; maavärin Hiinas; epideemiad Beninis, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas; üleujutused Bangladeshis, Boliivias, Ecuadoris, Guatemalas, Hondurases, Nepalis, Namiibias, Indias ja Jeemenis; väga külm periood Peruus ja Boliivias ning taifuunid Laoses ja Vietnamis. Komisjon pidi kiiresti tegutsema, et aidata tuhandeid kannatavaid inimesi, kellest osad olid juba muu kriisi ohvrid.

Inimtegevusest põhjustatud kriiside puhul järgnes augustis toimunud Georgia ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele konfliktile Lõuna-Osseetias kiire reaktsioon nende elanike toetuseks, keda kõnealune uus konflikt mõjutas. Kenyat mõjutasid laiaulatuslikud poliitilised rahutused pärast vaidlustatud presidendivalimisi. Valimistejärgse vägivallalaine tõttu tuli ümberasustada rohkem kui 500 000 inimest. 2008. aastal ägenes sisekonflikt Jeemeni põhjaosas. Augustis tähendas Moro Islami Vabastusrinde ja Filipiinide valitsuse vahelise rahulepingu sõlmimise ebaõnnestumine lahingutegevuse taaskäivitumist riigi lõunapoolsel saarel Mindanaol, mistõttu tuli ümberasustada üle 550 000 inimese. Aasta lõpuks oli 320 000 inimest endiselt ümberasustatud ja puudusid väljevaated olukorra lahendamiseks. Sri Lankal tühistas valitsus 2002. aasta relvarahukokkuleppe ja intensiivistas oma ründetegevust riigi põhjaosas.

Lisaks kõnealustele uutele kriisidele pidi komisjon tegelema halvenevate humanitaarolukordadega , millega tihti kaasnesid pikaajalised keerukad hädaolukorrad, mis olid olemas juba varasematel aastatel. Kaks peamist näidet on Sudaan ja Kongo Demokraatlik Vabariik.

EL andis humanitaarabi eelarvest (sealhulgas toiduabi) humanitaarabi hinnanguliselt 143 miljonile abisaajale kolmandates riikides[10]. Lisaks sellele said 18,5 miljonit inimest abi katastroofiks valmisoleku tugevdamise meetmete jaoks, et tugevdada kogukondade vastupanuvõimet ja kohapeal reageerimisvõimet.

Komisjon eraldas kokku 552 miljonit eurot (s.t 58,9 % oma lõplikust kogueelarvest) Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele (AKV riigid), kes on humanitaarabi peadirektoraadi suurimad abisaajad; neile järgnesid Aasia ja Ladina-Ameerika (192 miljonit eurot ehk 20,5 %) ja Ida-Euroopa, uued sõltumatud riigid, Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riigid (156 miljonit eurot ehk 16,3 %).

Vajadustel tuginevate põhimõtete kasutamine[11] andis tulemuseks 2008. aastal humanitaarabiks ettenähtud rahaliste vahendite järgmise geograafilise jaotuse[12] (tuhandetes eurodes).

Humanitaarabi 2008. aastal |

Üksus/piirkond | Kokku | % |

A/1: Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond | 551 847 | 58.9% |

Sudaan ja Tšaad | 197 000 |

Somaali poolsaar | 167 897 |

Kesk- ja Lõuna-Aafrika ja India ookean | 126 200 |

Lääne-Aafrika | 39 100 |

Kariibi mere riigid | 21 650 |

A/2: uued sõltumatud riigid, Lähis-Ida, Vahemere piirkond | 152 635 | 16,3% |

Lähis-Ida, Vahemere piirkond | 124 860 |

Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia | 27 775 |

A/3: Aasia ja Ladina-Ameerika | 192 327 | 20,5% |

Lõuna-Aasia | 94 257 |

Kagu- ja Ida-Aasia | 64 000 |

Ladina-Ameerika | 34 070 |

Mittegeograafilised vahendid | 39 833 |

Suutlikkuse suurendamine, toetused ja teenused, KAHFi[13] otsused ja muud meetmed | 7 021 | 0,7% |

Tehniline abi | 25 000 | 2,7% |

Toetuskulud | 7 812 | 0,8% |

KOKKU | 936 642 | 100% |

.

41 riigist, kes hinnangu kohaselt kannatavad kriisi käes, peeti 2008. aastal 15 riiki väga haavatavas olukorras olevaks: nendest 11 on Aafrika riigid, ülejäänud on Afganistan, Tšetšeenia (Venemaa Föderatsioon), Ida-Timor ja Jeemen.

Kooskõlas kasutatava meetodiga sidus humanitaarabi peadirektoraat 2008. aastal 85 % esialgsetest kavandatud assigneeringutest humanitaarabi eelarvereal (23 02 01) abi andmiseks suurte humanitaarabivajadustega prioriteetsetes piirkondades.

Humanitaarabi peadirektoraadi abistrateegia puhul keskenduti jätkuvalt unustatud kriisidele (olukorrad, millele meedia ega rahastajad (viimase väljenduseks on saadud abi suurus) ei pööra piisavalt tähelepanu). Humanitaarabi peadirektoraadi analüüs ja meetodid unustatud kriiside väljaselgitamiseks põhinevad nii kvantitatiivsetel andmetel (meedia vähene huvi või rahastajate abi tagasihoidlikkus, kuid suur abivajadus) kui ka kvalitatiivsetel teguritel (humanitaarabi peadirektoraadi ekspertide ja pädevate ametnike kohapeal läbi viidud hindamine). Täiendavad üksikasjad unustatud kriiside kohta on esitatud lisa II osas.

Ülemaailmse abivajaduste ja unustatud kriiside hindamise tulemused leiab Europa veebisaidilt aadressil: http://ec.europa.eu/echo/policies/strategy_en.htm.

3.2. 2008. aasta põhimeetmed piirkondade kaupa ja rahaliste vahendite eraldamine

Komisjon pidi tegelema paljude looduskatastroofide ja inimtegevusest põhjustatud kriisidega, kuid ka halvenevate humanitaarolukordadega, mis mõnel juhul olid juba varem tekkinud pikaajalised keerukad hädaolukorrad. Kongo Demokraatlik Vabariik näiteks on olnud keeruliseks pähkliks humanitaarorganisatsioonidele mitmete aastate jooksul, sest korduvad vägivallapuhangud riigi idaosas on kaasa toonud sadade tuhandete inimeste põgenemise oma kodudest. Darfuri piirkonda Sudaanis peetakse maailma kõige hullemaks humanitaarkriisiks ja sellest tulenevalt on rahvusvaheline humanitaarabi andmine väga ulatuslik. Miljonite inimeste elu sõltub välisabist.

Järgnevas osas loetletud põhimeetmete üksikasjad on esitatud lisa III osas.

3.2.1. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond (AKV riigid)

2008. aastal eraldas humanitaarabi peadirektoraat suurima osa oma eelarvest Sudaanile (kokku 167 miljonit eurot) ja Kongo Demokraatlikule Vabariigile (45,5 miljonit eurot ja 8 miljonit eurot ECHO hädaabilennuteenistusele). Ülejäänud põhimeetmed Aafrikas, millele eraldati vahendeid rohkem kui 20 miljoni euro ulatuses, võeti Somaalias (44 miljonit eurot), Tšaadis (30 miljonit eurot), piirkondliku põuaks valmisoleku programmi raames (30 miljonit eurot), Zimbabwes (25 miljonit eurot) ja Etioopias (40 miljonit eurot).

3.2.2. Lähis-Ida ja uued sõltumatud riigid

Komisjon jätkab abi andmist Läänekalda ja Gaza sektori tõsises humanitaarolukorras, mis 2008. aastal ei paistnud paranevat vaatamata sellele, et 2007. aasta detsembris taasalustati struktuuriabi andmist Palestiina omavalitsusele. Lisaks poliitilisele olukorrale mõjutasid kõige haavatavamat osa Palestiina elanikest Läänekaldal kaks kliimaga seotud sündmust: külm ja põud. Eraldati 82,8 miljonit eurot, et katta Läänekalda ja Gaza sektori kõige haavatavamas olukorras olevate elanike ja Liibanoni põgenenud palestiinlaste toiduvajadus. Lisaks sellele kasutati 30 miljonit eurot, et reageerida Iraagi kriisi tõttu nii Iraagis kui ka väljaspool abi vajajate inimeste humanitaar- ja toiduvajadusele.

Põhja-Kaukaasias jätkas komisjon Tšetšeenia konflikti ohvrite abistamist kogusummas 11 miljoni euroga.

3.2.3. Aasia

Eraldati 39 miljonit eurot, et abistada Birma/Myanmari inimesi, kes kannatasid riiki tabanud keeristormi Nargise tõttu. 36,3 miljonit eurot suunati haavatavas olukorras olevatele inimestele, kes kannatasid Afganistanis, Iraanis ja Pakistanis aset leidnud konfliktide ja looduskatastroofide tõttu. 20,15 miljonit eurot eraldati Bangladeshis looduskatastroofis kannatanud inimestele (närilistega saastumine Chittagongi piirkonnas, 2007. aasta lõpus riiki tabanud keeristormiga Sidr kaasnenud vajadused, tugevad mussoonvihmad 2008. aasta septembri lõpus ja tugev veetaseme tõus, mis tulenes suurveest riigi edelaosas). Täiendav 351 000 euro suurune summa eraldati Bangladeshis asuvatele (Birma) rohingyadest põgenike abistamiseks.

3.2.4. Ladina-Ameerika

34 miljonit eurot eraldati Ladina-Ameerikale, millest 12,5 miljonit eurot eraldati Kolumbia konfliktis kannatanutele ja ülejäänud reageerimiseks tõsistele looduskatastroofidele, nagu La Niña fenomen Boliivias ja Ecuadoris, põud Paraguays ja Hondurases, külmalained Boliivias ja Peruus ning üleujutused Guatemalas ja Hondurases.

3.3. Võrdlusanalüüs

Võrdlusanalüüs aastatel 2004─2008 tehtud rahastamisotsuste piirkondliku jaotumise diagrammi põhjal näitab, et eelmistel aastatel AKV riikide rahastamine pidevalt suurenes, v. a 2005. aastal, mil see hoopis vähenes ning lõviosa rahast suunati kahe tõsise kriisi, tsunami ja Kashmiri maavärina tõttu Aasiasse. Viie aasta prognoosi vaadates tuleb rõhutada, et erinevatele piirkondadele ja maailmajagudele eraldatavad summad on väga erinevad, mis kinnitab asjaolu, et humanitaarabi peadirektoraadi põhimeetmed on olemuselt ja määratluselt lühiajalised. Lisaks tuleb märkida, et humanitaarabi eelarvest eraldatakse üle 96 % humanitaarmeetmete rakendamiseks ja alla 4 % tugifunktsioonide ja halduskulude katteks (teave, auditid, hindamine, tugipersonal jne). Vt lisa VIII osa.

[pic]

3.4. Katastroofide ohu vähendamine, sealhulgas tegevused katastroofideks valmisoleku tugevdamiseks

Humanitaarabi peadirektoraadi üks ülesanne on rahastada ka meetmeid, millega vähendatakse katastroofide ohtu ja tugevdatakse katastroofideks valmisolekut nendes kogukondades, kes on kõige haavatavamas olukorras ja keda looduskatastroofid kõige rohkem ohustavad.

Arvestades järjest suuremat teadlikkust valmisoleku olulisusest, katastroofide arvu ja raskusastme suurenemist viimaste aastakümnete jooksul ning Hyogo tegevusraamistikku aastateks 2005–2015, millega kutsutakse kõiki valitsusi ja rahvusvahelisi organisatsioone üles prioriseerima katastroofide ohu vähendamist ja sellesse investeerima, on humanitaarabi peadirektoraat viimaste aastate jooksul suurendanud kogukonnapõhiste katastroofideks valmisoleku meetmete rahastamist ja on valmis veelgi oma lähenemisviisi kohandama. Humanitaarabi peadirektoraat saab oma humanitaarabi mandaadi raames toetada väga mitmeid meetmeid, kasutades selleks oma väljakujunenud tugevaid külgi.

Humanitaarabi peadirektoraat annab oma panuse katastroofide ohu vähendamisse programmi DIPECHO (katastroofideks valmisolek) ja põuaks valmisoleku initsiatiivide kaudu ning integreerides katastroofideks valmisoleku meetmeid abioperatsioonidesse ja toetuspüüdlustesse.

Humanitaarabi peadirektoraadi katastroofideks valmisoleku lähenemisviis põhineb kahel peamisel ideel: teavitada kogukondi rohkem neid ohustavatest riskidest ja suurendada nende vastupanuvõimet. Samal ajal on algatatud meetmeid, mille eesmärk on tugevdada nende kohalike ametiasutuste suutlikust, kes vastutavad elanikkonna kaitsmise eest. Katastroofideks valmisoleku meetmeid rakendatakse väga erinevate partnerite kaudu, kes teevad tihedat koostööd kohalike organisatsioonidega. See tähendab, et juurdepääs kõige haavatavamas olukorras ja kõige rohkem marginaliseeritud kogukondadele on lihtsam.

Kagu-Aafrika uue tegevuskava käivitamisega tegutseb humanitaarabi peadirektoraat nüüd maailma seitsmes piirkonnas , kus looduskatastroofid leiavad eriti tihti aset.

3.5. Hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine (LRRD)

Ühtlasi on humanitaarabi peadirektoraadi eesmärk aidata koos teiste abivahenditega kaasa sellele, et kriisikolde elanikud pöörduksid võimalikult kiiresti tagasi oma endise eluviisi juurde, ning vastavalt olukorra parandamisele järk-järgult vähendada humanitaarabi peadirektoraadi poolset rahastamist. Sellega seoses tegeleb humanitaarabi peadirektoraat aktiivselt hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamise strateegia (LRRD) rakendamisega ning komisjoni teiste talituste või rahastajatega tihedama koostöö arendamisega.

3.6. Peamised partnerid humanitaarmeetmete elluviimisel

Humanitaarabi peadirektoraat annab humanitaarabi oma partnerite kaudu. Humanitaarabi peadirektoraat teeb koostööd ligikaudu 200 valitsusvälise organisatsiooni, ÜRO allaasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga, näiteks Rahvusvaheline Punase Risti Komitee ning Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Föderatsiooniga.

Erinevate ja mitmekülgsete partnerite olemasolu on humanitaarabi peadirektoraadile oluline, sest see tagab järjest rohkemate vajadustega tõhusa tegelemise kogu maailmas. Humanitaarabi peadirektoraat on tihendanud koostööd partneritega nii poliitikaküsimustes kui ka humanitaarmeetmete juhtimise valdkonnas.

2008. aastal viis humanitaarabi peadirektoraat meetmeid ellu peamiselt valitsusväliste organisatsioonide (44 %), ÜRO allasutuste (46 %) ja rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu (10 %).

Aasta jooksul on humanitaarabi peadirektoraat läbi vaadanud, uuesti hinnanud ja täpsustanud oma partnerluslepinguid, millega reguleeritakse suhteid partneritega, kohandades menetlusi, kuid tegemata järelandmisi antud abi järelevalve ja seire kontrolli küsimuses. Seda tehes on säilitatud humanitaarabi tõhusus. Üksikasjalikumat teavet selle kohta, kuidas jagunes 2007. aasta koostöö partnerite lõikes, saab käesoleva aruande lisa jaost VIII.5.

4. SUHTED SIDUSRÜHMADEGA

Sarnaselt eelmiste aastatega võttis humanitaarabi peadirektoraat oma meetmeid koostöös muude Euroopa Liidu institutsioonide, liikmesriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning edendas jätkuvalt rahvusvahelise humanitaarõiguse ja humanitaarabi andmise põhimõtete (humaansus, erapooletus, mitte-diskrimineerimine ja neutraalsus) järgimist.

Samuti kinnitas peadirektoraat, et kohustust pidada eriolukordades kinni humanitaarruumist on võetud arvesse Euroopa tasandi ja rahvusvahelistel aruteludel. Humanitaarabi peadirektoraat tugevdas ka kindlat töösuhet hiljuti ametisse määratud Euroopa Parlamendi humanitaarvaldkonna raportööriga.

Tagati tihedad suhted eesistujariikide Prantsusmaa ja seejärel Tšehhi Vabariigiga. Selles küsimuses rõhutab tegevuse olulisust nõukogu uue, humanitaar- ja toiduabi küsimustega tegeleva töörühma loomine.

Euroopa-väliste rahastajatega loodud suhete raames jätkas humanitaarabi peadirektoraat suhtlust Ameerika Ühendriikidega, korraldades muu hulgas strateegilise partnerluse dialoogi ja muid kohtumisi, ning jätkas suhtlust muude peamiste rahastajatega.

Humanitaarabi peadirektoraat tagas ka jätkuvalt humanitaarmeetmete olulisuse ja nähtavuse ÜRO foorumites ning tagas, et ÜRO organites olid esindatud kooskõlastatud ELi seisukohad, resolutsioonid ja avaldused, mis peegeldavad EÜ poliitikat.

Üksikasjad sidusrühmade kohta on esitatud lisa V jaos.

5. MUUD MEETMED

Humanitaarmeetmete elluviimise ja kvaliteedi tagamiseks peab humanitaarabi peadirektoraat oma tegevuse raames tegelema ka järgmiste küsimustega:

1. humanitaarabi peadirektoraadi julgeoleku- ja ohutuspoliitika väljatöötamine humanitaarabi kohaletoimetamisega tegeleva personali jaoks;

2. suutlikkuse suurendamise programmide kaudu partnerite institutsionaalse suutlikkuse tugevdamise toetamine teatavates valdkondades, et parandada nende suutlikkust reageerida kiiresti ja tõhusalt hädaolukordadele;

3. kiire reageerimisvõime suurendamine kohapeal, moodustades mitmes valdkonnas pädevaid meeskondi;

4. teabevahetusstrateegia ja informatsioon ning

5. koolitusalgatuste raames toetab humanitaarabi peadirektoraat humanitaarabi võrgustikku (NOHA), mis korraldab interdistsiplinaarset kraadiõpet.

Üksikasjad kõnealuste tegevusalade kohta on esitatud lisa VI jaos.

6. JÄRELDUS

Humanitaarabi peadirektoraat jätkas viivituseta reageerimist ootamatutele sündmustele, et aidata tuhandeid kannatavaid inimesi, keda mõnikord olid juba mõjutanud pikaajalised kriisid. Kõnealused pikaajalised ja järjest laastavamad konfliktid mõjutavad drastiliselt mitte ainult praegust põlvkonda, kes sõltub pidevalt humanitaarabist, vaid ka tulevasi põlvkondi.

Kliimamuutus on kõige olulisem tegur suurenenud humanitaarvajadustes ja üleilmsed toidukriisid on kõige esmasem probleem. Kui võtta arvesse ka maailma finants- ja majanduskriis, eeldatakse, et mitmed arengumaad langevad alla kriitilist vaesuspiiri. Rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvahelise abi vähenemine kõnealuse kriisi tõttu mõjutaks kõige rohkem just kõige haavatavamaid piirkondi.

Alates oma loomisest on humanitaarabi peadirektoraat kohandanud oma strateegiat, et abi jõuaks sellise elanikkonna osani, kellele seda kõige rohkem vaja on. On selge, et praegune geopoliitiline kontekst tekitab uusi probleeme. Üks asi on kaitsta ohustatud humanitaarruumi ja edendada rahvusvahelise humanitaarõiguse järgmist kõigi relvakonfliktis osalevate poolte poolt. Teine asi on aga tagada kooskõla järjest suureneva arvu osalejate vahel, et aidata tõhusalt ja sobival viisil neid, kes abi vajavad.

Poliitilisest vaatenurgast vaadatuna võimaldab kooskõlastamispüüdlus humanitaarabi küsimusi käsitleva Euroopa konsensuse allakirjutamise ja selle rakendamiseks ettenähtud tegevuskava vastuvõtmise näol humanitaarabi peadirektoraadil juhtida tähelepanu oma soovile aktiivselt panustada humanitaarabi poliitika ja sellega seotud strateegiliste küsimuste määratlemisse seoses suutlikkusega anda tõhusalt ja asjaomaselt humanitaarabi seal, kus seda kõige rohkem vaja on.

[1] KOM(2008) 130, Euroopa Liidu katastroofidele reageerimise suutlikkuse suurendamise kohta.

[2] http://www.icrc.org/Web/Eng/siteeng0.nsf/htmlall/section_ihl_in_brief?OpenDocument

[3] Vt nõukogu määrus nr 1257/96.

[4] ELi lepingu artikli 21 lõige 2 punkt g.

[5] http://www.goodhumanitariandonorship.org/

[6] Kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/echo/funding/key_figures/echo_en.htm

[7] J. Holmes „More help now, please”, The Economist Group’i väljaanne „The Year in 2009” (lk 110).

[8] ELT L 25, 30.1.2008.

[9] SEK(2008) 1991, 2008. aasta mai.

[10] Sellest summast andis humanitaarabi peadirektoraat abi 13,5 miljonile riigisiseselt ümberasustatud elanikule 26 miljonist teatatud riigisiseselt ümberasustatud elanikust (www.internal-displacement.org, IDMC, „Internal Displacement Monitoring Centre, Global overview of Trends and Developments in 2007”).

[11] Humanitaarabi peadirektoraat annab abi vastavalt humanitaarvajaduste hinnangule, milles kasutatakse kahte üksteist täiendavat indeksit: kriisiindeks ja abivajaduse indeks, mida selgitatakse lisa II osas.

[12] Kogu 2008. aastaks ettenähtud vahendite jaotus eelarveridade kaupa on esitatud VIII osas.

[13] Katastroofiabi hädaolukordade fond.