52009DC0204

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.4.2009

KOM(2009) 204 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

JAEKLIENDILE SUUNATUD KOMBINEERITUD INVESTEERIMISTOOTED

{SEK(2009) 556}{SEK(2009) 557}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

JAEKLIENDILE SUUNATUD KOMBINEERITUD INVESTEERIMISTOOTED

(EMPs kohaldatav tekst)

1. SISSEJUHATUS

Jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooted pakuvad jaeinvestoritele lihtsamat juurdepääsu finantsturgudele. Kõnealuseid tooteid käsitleva õigusraamistikuga tuleb luua tugev ja asjakohane alus, mis võimaldab jaeklientidel investeerida tõhusalt ja vastutustundlikult. Finantskriis on näidanud, kui oluline on finantstoodete puhul läbipaistvus ja kui suureks võivad kujuneda kulud vastutustundetu müügi korral. Investorite usalduse kadumine osutab vajadusele tagada toimiv õigusraamistik, nii et usaldust saaks taastada kindlatel alustel.

Investorite kaitseks on koostatud juba märkimisväärsel hulgal ühenduse õigusakte, kuid toodete läbipaistvuse, müügi ja nõustamise suhtes kehtestatud õigusnormid erinevad toodete õigusvormide ja turustuskanalite lõikes. Selline olukord ei taga ühtset alust jaeinvestorite kaitsele ega jaekliendile suunatud kombineeritud toodete turu tasakaalustatud arengut. Jaeinvestorite kaitse tase ei tohiks varieeruda vastavalt kõnealuste toodete õiguslikule vormile.

Käesolev teatis märgib selle töö lõpetamist, millega alustati pärast majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu sellealast taotlust 2007. aasta mais. Töö hõlmas 2007. aasta oktoobris tehtud üleskutset esitada arvamust, 2008. aasta märtsis koostatud tagasisidet, 2008. aasta mais sektori esindajatega läbiviidud tehnilist seminari ning 2008. aasta juulis toimunud kõrgetasemelist avalikku arutelu.

Teatises selgitatakse, milliseid samme Euroopa Komisjon kavatseb astuda, et viia kohustuslikult avaldatavat teavet ja jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete müügitavasid käsitlev Euroopa õigusraamistik kooskõlla turu tegeliku olukorraga. Eesmärk on võtta kasutusele horisontaalne lähenemine, millega Euroopa tasandil luuakse kohustuslikult avaldatava teabe ja müügitavade ühtne alus sõltumata sellest, millise teise tootega toode on kombineeritud või kuidas neid müüakse.

Sellise töö eesmärk on tagada, et jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete turud muutuvad läbipaistvamaks, et antakse paremaid investeerimissoovitusi ning toodete müük on kooskõlas investori huvidega. Sellega luuakse turg, kus regulatiivse arbitraažiga ei suunata sääste investeerima kindlasse tootesse.

Selle kõigega aidatakse taastada finantskriisi ajal kannata saanud usaldust kombineeritud investeerimistoodete vastu. Alates 2007. aasta lõpust kuni 2008. aasta lõpuni vähenesid (varade allahindamise ja investeeringute väljavõtmise tõttu) kõige levinumatesse jaeinvestorile suunatud investeerimistoodetesse investeeritud varad 10 triljonilt eurolt 8 triljonile eurole. Käesolev teatis on osa reformist, millega püütakse kõrvaldada finantskriisi tõttu esile kerkinud puudujäägid õigusaktides ning millest Euroopa Komisjon kavatseb teatada kevadisel Euroopa Ülemkogul.

Mis on jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooted?

Tänapäeval investeerivad jaeinvestorid finantsturgudel peamiselt kombineeritud investeerimistoodetesse. Nendel toodete õigusvorm võib olla erinev, kuid need täidavad jaeinvestori jaoks praktiliselt võrreldavaid funktsioone:

- nende riskipositsioon on seotud alusfinantsvaradega, kuid seda kombineeritult, mistõttu riskipositsioon erineb otsese osaluse riskist;

- nende peamine funktsioon on kapitali akumulatsioon, kuigi mõned neist võivad pakkuda ka kapitalikaitset;

- need on loodud investeerimiseks jaeturul keskpikas kuni pikas perspektiivis; ning

- neid müüakse otse jaeinvestoritele, kuigi neid võidakse müüa ka kutselistele investoritele.

Paljud jaeinvestorid vaatavad sobiva investeerimisvõimaluse otsinguil läbi kõik asjaomased tooterühmad. Seda võimalust on oluliselt lihtsustanud pangad ja teised turustussüsteemid, kes müüvad väga erinevaid investeerimistooteid. Tabelis 1 käsitletakse siia kategooriasse kuuluvaid peamisi tooterühmi. Need tooterühmad erinevad maksustamise ja investeerimisvormi poolest. See, millise toote teatav investor valib, sõltub peamiselt tema profiilist, varieerudes vastavalt tema finantsolukorrale ja investeerimisvajadusele, perekonnaseisule, vanusele, maksuprofiilile ja riskivalmidusele.

Allpool esitatud loetelu ei ole ammendav, kuna järjest tekib uusi investeerimistooteid. Need ei ole ainukesed jaeturule sobivad investeerimistooted. Siiski on loetelu ja kirjeldus lähtepunktiks käesolevas algatuses käsitlevate jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete määratlemisel.

Tabel 1: Jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete rühmad

Allpool esitatud toodete kirjeldused ei ole lõplikud; enamikul juhtudel ei ole praegu olemas kõnealuste tooterühmade üldiselt kokkulepitud juriidilisi määratlusi.

- Investeerimisfondid – investeerimisfondid on kollektiivse investeerimise vorm, mille käigus tasu eest investeeritakse paljude investorite ühendatud vahendid. Fondid saavad raha, müües investoritele fondi osakuid. ELis on investeerimisfondid kas eurofondid, mis on ühtlustatud eurofondide direktiiviga, või liikmesriikide seadustega reguleeritud fondid (nn mitte-eurofondid või ühtlustamata fondid).

- Investeerimisriskiga elukindlustus – fondi osakutega seotud elukindlustuslepingute puhul kasutatakse osa kindlustusmaksest elukindlustuse ostmiseks (kindlustatud summa) ning ülejäänud osa investeeritakse fondi (nt eurofondi). Kindlustuslepingust saadav tulu sõltub fondi tulemuslikkusest. Erinevalt tavalisest elukindlustusest ei tagata fondi osakutega seotud kindlustuslepingute puhul kindlat summat (eelkõige surma / üleelamise korral), vaid summa, mis on ühe või mitme osaku turuväärtus. Seega kannab investeerimisriski kindlustusvõtja.

- Väikeinvestoritele suunatud struktureeritud väärtpaberid – Struktureeritud väärtpaberid on tuletisväärtpaberid, mis on seotud ühe väärtpaberi, väärtpaberikorvi, indeksi, toorme, võlakirja ja/või välisvaluutaga. Struktureeritud väärtpaberi puhul lubab investeerimispank tavaliselt teha eelnevalt kindlaksmääratud ajal väljamakse, mis põhineb eelnevalt kindlaksmääratud valemil. Enamiku struktureeritud väärtpaberite puhul on investeeringu põhiosa investeeringuperioodi lõpuni täielikult kaitstud, samas kui muude väärtpaberite puhul lubatakse suuremat tulu, kuid investeeringu põhiosa kaitse on piiratud või puudub üldse. Investoritele võidakse neid muu hulgas müüa sertifikaatide, struktureeritud võlakirjade või ostutähtedena.

- Struktureeritud tähtajalised hoiused – struktureeritud tähtajalised hoiused pakuvad võimalust siduda tähtajaline hoius peidetud optsiooni või intressimäära väärtuse muutusega. Need on töötatud välja nii, et saavutada teatav väljamakse profiil, mis saavutatakse peamiselt intressimäära ja valuutaoptsioonide põhiste tehingutega.

Kõnealuste toodete väljalaskmisel ja jaekliendile müümisel osalevad väga erinevad finantsinstitutsioonid, mis jagunevad finantsteenustevaldkonna eri sektorite vahel. Fondivalitsejad, kindlustusandjad ning kommerts- ja investeerimispangad struktureerivad ja haldavad kõnealuseid tooteid. Nad turustavaid neid jaeinvestoritele kas otse või finantsvahendajate võrgustiku vahendusel, sealhulgas maaklerite, kindlustusvahendajate ja sõltumatute finantsnõustajate kaudu.

Jaeinvestorite riskid

Hästitoimival turul võib jaeinvestor ja majandus üldisemalt saada investeerimistoodete omavahelisest konkureerimisest märkimisväärset kasu. Nii võib konkurents suurendada soovi pakkuda tooteid, mis vastavad muutuvatele turutingimustele ja investorite muutuvatele vajadustele.

Investeerimistoodete kombineerimine võib samuti olla eriti kasulik, kuna sellega pakutakse jaeinvestoritele võimalust nt maandada riske või võtta teatav riski/tulu positsioon, või juurdepääsu professionaalsele investeeringute haldusele viisil, mis otse investeerides osutuks liiga kalliks või ei oleks võimalik.

Paraku on investeerimistoodete väljalaskjate ja turustajate ning jaeinvestorite informeeritus ja teadmised väga erineval tasemel, kusjuures viimastel on tavaliselt suhteliselt tagasihoidlikud finantsteadmised. Investeeringute kombineerimine muude toodetega võib sellist ebasümmeetriat suurendada, nt muutes tooted keerukamaks, nii et peamised investeeringunäitajad on vähem läbipaistvad ning tekivad täiendavad kulud, mis ei ole kohe nähtavad.

Seetõttu peavad tarbijad tuginema toote väljalaskja esitatud tooteinfole ning teenustele, nt toote pakkuja ja finantskonsultantide nõuannetele.

Teabe ebaselge või puudulik avaldamine võib soodustada mittesobiva toote või toote, millest ei saada aru, valimist. Samuti võib juhtuda, et kui müük ja finantsnõustamine ei keskendu kliendi vajadustele, võidakse müüa sobimatuid tooteid. See võib sageneda, kui müüja ja ostja huvid ei ole kooskõlas, nt kui toote algne väljalaskja pakub turustajatele või konsultantidele finantsstiimulit tema toodete müümise eest.

Kõnealused riskid kahjustavad kas otsese rahalise kahju või ebasobiva investeeringu alternatiivkulude tõttu tarbija usaldust jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete vastu.

Toodet käsitleva teabe avaldamise ja jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete müügi reguleerimine

Võttes arvesse jaeinvestorite võimalikke riske, reguleeritakse kõnealuseid küsimusi nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil.

Seda on tehtud teatavatel juhtudel tooteid reguleerides, nt piirates jaeinvestorite juurdepääsu teatavatele tooteliikidele või piirates varasid, millesse jaeinvesteeringute haldurid investeerivad. Kuigi teatavates sektorites toimib kõnealune lähenemisviis hästi, on seda raske tõhusalt rakendada finantsuuenduste taustal.

Seadusandjad on seepärast keskendunud pigem investoritele otsuste parema tegemise võimaldamisele, kehtestades eeskirjad kahes valdkonnas:

- Investorile edastatava põhiteabe vorm ja sisu ning asjaomased turustusmaterjalid, mida pakutakse investorile enne investeerimisotsuse tegemist. Suuremat tähelepanu pööratakse kokkuvõtlikule teabele, kus kirjeldatakse investeeringu näitajaid (kulud, prognoositav riski-tulu suhe jne) ning mille eesmärk on rahuldada jaeinvestorite teabevajadust;

- toote pakkujate tegevusjuhendid ning huvide konflikti vältimine, haldus ja avalikustamine seoses müügi või nõustamisega ( müügieeskirjad ).

Kõnealused eeskirjad ei garanteeri häid investeerimisotsuseid. Samuti ei kaitse need ebasoodsa tulemuse eest, võttes arvesse, et tururisk on peaaegu kõikide investeerimistoodete lahutamatu osa. Siiski minimeeriksid need investorite riski saada selline ebasoodne tulemus, mille eest neid ei hoiatatud.

Kõnealuseid eeskirju täiendab olulisel määral püüdlus parandada ELis jaeinvestorite finantsteadmisi , nii et ka kõige väiksemate finantsteadmistega investorid suudavad teha finantsalaseid otsuseid. Finantsalane harimine ei ole siiski alternatiiviks investeerimistoodete algsete väljalaskjate ja vahendajate selge vastutuse kehtestamisele.

2. KAS EUROOPA ÕIGUSRAAMISTIK TÄIDAB OMA EESMÄRKI?

Ühenduse õigus hõlmab väga erinevaid sätteid, mis käsitlevad jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooteid väljalaskvaid, turustavaid ja müüvaid institutsioone.

Euroopa tasandil on teabe kohustuslik avaldamine ja müügitavad reguleeritud sektoripõhiste direktiividega vastavalt väärtpaberi-, kindlustus- ja fondisektori kohta ning mitmeid sektoreid hõlmavate õigusaktidega, mis käsitlevad eelkõige müügikanaleid või äritavasid. Enamik ühte sektorit käsitlevatest direktiividest hõlmab teabe avaldamise kohustust, mida vajaduse korral täiendavad sektoriüleste õigusaktide sätted. Müüki ja nõustamist reguleerivad peamiselt kaks õigusakti: direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta ning kindlustusvahenduse direktiiv. Kõnealused direktiivid hõlmavad nõudeid, muu hulgas müüki käsitlevaid nõudeid ning nõudeid huvide konflikti lahendamise ja avalikustamise kohta.

Tabeli 1 põhjal on näha, et tulemuseks on ühenduse õiguse suur killustatus . Jaeinvestorile suunatud kombineeritud investeerimistoodete suhtes kohaldatakse eri eeskirju, mis käsitlevad toote kohta teabe avaldamist ja müügitavasid, mis sõltuvad toote õiguslikust vormist või toote müügikanalist. Mitmeid tooteid ja turustuskanaleid ühenduse õigusega aga ei reguleerita.

Tabel 1: Ühenduse õiguses jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete suhtes sätestatud nõuded müügi ja avaldatava teabe kohta

Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta (ranged nõuded nendele finantsinstrumente müüvatele vahendajatele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi finantsinstrumentide turgude kohta) | Kindlustusvahenduse direktiiv (teatavate teabe avaldamise nõuete puhul) | Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta (ranged teabe avaldamise nõuded nendele finantsinstrumente müüvatele vahendajatele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi finantsinstrumentide turgude kohta) |

e-kaubanduse direktiiv või finantsteenuste kaugturustust käsitlev direktiiv |

Müügieeskirjad | Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta | Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta | Kindlustusvahenduse direktiiv | Direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta | ELi tasandil nõuded puuduvad |

Eurofondide direktiiv |

e-kaubanduse direktiiv või finantsteenuste kaugturustust käsitlev direktiiv |

Kas erinevate õigusraamistike suur hulk on probleem?

Euroopa praegune õigusraamistik ei ole ühtne ning ei vasta jaeinvesteeringute turu seisundile. Sektoripõhiste õigusaktide ebaühtlus ja erinevused vähendavad kindlustunnet, et investorikaitse on kõikide toodete puhul piisavalt kõrgel tasemel.

On palju näiteid tõhusast tarbijale keskendunud teabe avaldamisest ning tarbija huvidest lähtuvast müügist, mille puhul antakse sobival hulgal soovitusi. Samas on aga sageli ka ette tulnud, et investor on saanud kahju kehva tootekujunduse ja teabe puuduliku avaldamise või standardile mittevastava müügi tõttu. Ebasobivaid tooteid müüakse ka edaspidi. Ka tulevikus ostavad tooteid jaeinvestorid, kes ei mõista hästi nende omadusi.

Investorite saadud kahju ulatust on raske hinnata, kuna see esineb sageli alternatiivkuluna. Mõjuhinnangus esitatakse kokkuvõte sidusrühmade, nt tarbijate ja tarbijate esindajate, riiklike seadusandjate ja turuosaliste esitatud tõenditest ja kogemustest. See toetab arvamust, et regulatiivsed puudused tekitavad investoritele olulist kahju.

Probleemid seoses investori põhiteabele esitatavate ELi nõuetega

Sarnaste toodete puhul võivad nende kohta avaldatava kokkuvõtliku teabe vorm ja sisu märkimisväärselt erineda. Puudub ühtne lähenemisviis jaeinvestorile esitatava sellise kohta, mis käsitleb lõplikke kulusid, tootega seotud riske ja võimalikku tulu ning kapitalitagatisega seotud tingimusi.

Mõnel juhul on tarbijatele esitatav teave liiga tehniline, halvasti esitatud või raskesti mõistetav, tekitades seega teabe ülekülluse. Mõnel teisel juhul ei sobi teatavas sektoris kehtestatud avalikustamise nõuded jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodetele, näiteks kindlustusvaldkonnas on teabe avalikustamise nõuded kavandatud kogu kindlustustoodete spektri jaoks, mitte aga nende toodete jaoks, millega kaasneb investeerimisrisk. Mõnel juhul puuduvad Euroopas nõuded üldse, nt struktureeritud tähtajaliste hoiuste puhul. Sellised erinevused takistavad eri tooteliikide näitajate võrdlemist ja halvendavad seega investorite otsuste tegemise kvaliteeti.

Finantskriis näitas, kui oluline on avaldada tõhusalt teavet kõnealuses valdkonnas. Sellega seoses on tekkinud tõsised kahtlused, kuivõrd investor mõistab võimalikke ülekanduvaid riske ja vastaspoole riske, mis on omased teatavatele tootegarantiidele.

Just selle pärast tegi Euroopa Komisjon ettepaneku asendada eurofondide puhul praegu nõutud lihtsustatud prospekt lühema, selgema ja enam investorile keskendunud teabe kohustusliku avaldamisega, nn investori põhiteabega. Investori põhiteabe kontseptsioon töötatakse välja tihedas koostöös sidusrühmadega ning selle ülesehitust on jaeinvestorid testinud rangete kriteeriumide alusel. See töö on mõõdupuuks teabe avaldamist käsitlevate paremate nõuete väljatöötamisel jaeinvestorile suunatud kombineeritud investeerimistoodete kogu turu jaoks.

Müügitavasid reguleerivate sätete puudused

Müügitavasid käsitlevate Euroopa õigusaktidega püütakse tagada, et turustajad tegutsevad professionaalselt ja õiglaselt ning keskenduvad tooteid müües või soovitades investori vajadustele ning et välditakse huvide konflikte või need lahendatakse tõhusalt ja/või avalikustatakse. See on väga oluline. Hiljuti investeerimisnõustajate hulgas läbiviidud uuringu järgi leiab 72 % vastanutest , et vahendustasu kujundamise viis mõjutab seda, milliseid tooteid investorile müüakse[2].

Selle valdkonna kaks olulisemat ühenduse õigusakti – direktiiv finantsinstrumentide turgude kohta ja kindlustusvahenduse direktiiv – erinevad teataval määral. Huvide konfliktiga seoses on direktiiviga finantsinstrumentide kohta võetud kasutusele kord huvide konflikti vältimiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks, lisaks hõlmab direktiiv üksikasjalikke sätteid vahendajatele hüve andmise kohta. Kindlustusvahenduse direktiiv seevastu aga ei hõlma võrreldavaid nõudeid huvide konflikti või hüvede kohta. Selles nõutakse, et vahendaja ütleb tarbijale, kas ta annab nõu õiglase analüüsi alusel (kasutades selleks piisavat arvu kindlustuspakkujaid) või on tal lepingulised kohustused ühe või mitme kindlustusandjaga.

Mõlema direktiiviga on seni vähe praktilisi kogemusi. Euroopa Komisjon kardab siiski, et jaeinvestorile suunatud investeerimistoodete müügitavasid käsitlevate standardite ebaühtlus kõnealuses kahes direktiivis suurendab ohtu, et investor saab kahju ning et kasutatakse regulatiivset arbitraaži.

Kõnealused direktiivid ei hõlma teatavaid tooteid ja turustuskanaleid. Toodete väljalaskjate poolse otsemüügi (nt fondivalitsejad või kindlustusandjad) suhtes ei kohaldata samu müügieeskirju kui vahendajate suhtes. Lisaks puuduvad Euroopa nõuded struktureeritud tähtajalise hoiuse müügi kohta, mis finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi kohaselt ei ole finantsinstrumendid. Sellised erinevused muudavad konkurentsitingimused ebavõrdseks.

3. KAS EUROOPA ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE PARANDAB OLUKORDA?

Kas kõnealused puudused tulenevad õigusalasest ebaühtlusest Euroopa tasandil või on need tingitud muudest põhjustest, nt õigusaktide ebapiisavast rakendamisest? Kas puudujääke ühenduse õiguses saab kompenseerida liikmesriikide või asjaomaste sektorite võetud meetmetega?

Mõni liikmesriik on juba reageerinud Euroopa õigusraamistiku nõrkadele kohtadele ja puudujääkidele ning kehtestanud liikmesriigi tasandil teabe kohustuslikku avaldamist ja müügitavasid käsitlevad täiendavad nõuded. Samuti on väljalaskjad ja turustajad mitmes sektoris astunud samme, et parandada avaldatavaid dokumente ning edendada vastutustundlikku müüki ja nõustamist tegevusjuhendite ja parima tava kindlaksmääramise teel.

Sellised meetmed on paratamatult geograafiliselt piiratud. Need ei saagi endast kujutada koordineeritud või süstemaatilist vastust ühenduse õigusraamistiku puudujääkidele. Riiklikke seadusandjaid takistab ühenduse õiguses ühtluse suurendamisel eelkõige see, kui ühenduse õigusaktide kohaselt ei tohi vastu võtta täiendavaid siseriiklikke meetmeid. Nii on see isegi nende toodete puhul, mida müüakse peamiselt liikmesriigi piires.

Samuti võib liikmesriikide koordineerimata tegevus takistada ühtse turu toimimist. Nende toodete puhul, mille kohta puuduvad praegu piiriülest turustust ühtlustavad sätted, võivad ühtsemad nõuded ELi tasandil teabe avaldamise ja müügitavade kohta kõrvaldada teatavad takistused piiriüleselt jaeturustuselt.

Euroopa Komisjon on seepärast jõudnud järeldusele, et ohtudele, mis kaasnevad jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitleva killustunud õigusraamistikuga, on vaja ühenduse tasandil reageerida süstemaatiliselt ja koordineeritult. Euroopa õiguskeskkonnas on vaja suuremat ühtsust, et tagada kindel ja jätkusuutlik õiguskeskkond kogu Euroopas ning tagada ühtse turu tõrgeteta toimimine.

4. MILLINE ON KOMISJONI ETTEPANEK?

Euroopa Komisjon on seisukohal, et sektoritel põhinev õigusaktide praegune paljusus tuleb asendada horisontaalse lähenemisviisiga nii kohustuslikult avaldatava teabe kui müügitavade puhul. Sellega toetatakse ühtse tulemuse saavutamist sõltumata toote õiguslikust vormist või kasutatud turustuskanalist, ning seda peaks saama täiendada, et pidada sammu jaeturu pideva arenguga.

Praeguste sektoripõhiste õigusaktide muutmine ja uute õigusaktide vastuvõtmine nendes sektorites, mida praegu ei reguleerita, tundub küll olevat praegusi nõudeid kõige vähem häiriv lähenemisviis, kuid see oleks vähem järjekindel ja ühtne ning tekiks pidev oht, et reguleerimisalast jäävad mõned või kõige uuemad tooted välja ning seetõttu on hiljem vaja täiendavalt sekkuda.

Horisontaalsed meetmed ei välistaks, et teataval määral on regulatiivseid nõudeid vaja kohandada, et võtta arvesse toodete objektiivseid erinevusi. Lamfalussy menetluse kohase õigusaktina võetud horisontaalsed meetmed saaksid hõlmata kõikide asjaomaste toodete või turuosaliste jaoks ühtseid põhimõtteid ja põhinõudmisi, võimaldades samas kohandada üksikasjaliku sisu ja nõuete vormi vastavalt eri toodete eripärale.

Milline on horisontaalne lähenemisviis?

Allpool käsitletakse kavandatud lähenemisviisi selliste horisontaalsete nõuete väljatöötamiseks, mis käsitlevad nii jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitleva põhiteabe koostamist kui ka kõnealuste toodete müüki vahendajate, muude turustajate, sealhulgas algse väljalaskja poolt. Mõlema valdkonna jaoks on algatatud eraldi õigusaktid, kuna toodete väljalaskmise ja müügiga tegelevad erinevad ettevõtted. Kõnealused instrumendid peavad olema üksteisega kooskõlas.

Toote algse väljalaskja edastatav investori põhiteave

Horisontaalne lähenemisviis kõnealuses valdkonnas toob kaasa uue õigusinstrumendi väljatöötamise, asendades või integreerides praegu kehtivate sektoripõhiste nõuete asjaomased sätted ning laiendades nende reguleerimisala toodetele, mida praegu ei reguleerita.

Kombineeritud investeerimistoodete horisontaalse õigusinstrumendi põhielemendid on järgmised.

Tabel 2: Investori põhiteave Eesmärk: Eesmärk oleks avaldatava põhiteabe võimalikult suur ühtsus ja standardiseeritus, et oleks võimalik tooteid võrrelda, kohandades samas üksikasjalikke nõudeid vastavalt toote eripärale. Reguleerimisala Uut horisontaalset õigusinstrumenti saaks kohaldada jaeinvestorile suunatud kombineeritud investeerimistoodete kõikide väljalaskjate suhtes. Seejuures ei oleks oluline, kas toode on alustoode uuesti väljalastud kujul või on see kombineeritud teise tootega. Reguleerimisalasse kuuluvad tooted, mida hõlmab jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoote esialgne määratlus (vt punkt 1). Põhimõtted, mille alusel töötatakse välja investori põhiteave Toote kohta avaldatav teave peaks olema erapooletu, selge ja mitte-eksitav. See peaks olema arusaadav sihtinvestoritele, kellel sageli on tagasihoidlik investeerimiskogemus või puudub see üldse. See peaks hõlmama teavet, mis on vajalik teadliku investeerimisotsuse tegemiseks (nt hõlmama tulusust ja riske, makse, tagatisi ning teavet selle kohta, kuidas toode toimib, nt kindlaksmääratud väljamaksete tähtaegade olemasolu). Avaldatav teave peaks olema võimalikult standardne, mis lihtsustaks toodete omavahelist võrdlemist. Teave tuleks esitada jaeinvestorile sobival kujul: see peaks olema lühike ja lihtne (kuid sisaldama põhiteavet) ning seda peaks investorite hulgas laiaulatuslikult testima, et tagada selle tõhusus. Teave tuleb investoritele avaldada sobival ajal, nii et see saaks mõjutada investeerimisotsust. Kõik jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete müüjad peaksid olema kohustatud avaldama toote väljalaskja poolt investorite jaoks koostatud teavet. Seda kohustust kohaldataks nii vahendajate kui ka väljalaskjate suhtes, kes müüvad oma tooteid ning see ei sõltuks sellest, kas lisaks müügile pakutakse nõustamisteenust. Kõik tootega seotud reklaamteated peaksid olema ausad, selged ja ei tohi olla eksitavad ning need peaksid olema selgelt eristatavad kohustuslikult avaldatavast teabest, olles samas sellega kooskõlas. |

- Eurofondide kohta hiljuti väljatöötatud investorile avaldatava põhiteabe vorm on aluseks sellele, milline võiks olla ka teiste jaeinvestorile suunatud kombineeritud toodete kohta kohustuslikult avaldatav teave, kuigi seda tuleks kohandada vastavalt toodete eriomadustele ja õiguslikule vormile. Ka komisjoni muu töö, nt tarbijakrediidi Euroopa standardne teabeleht, mis on ette nähtud tarbijakrediididirektiiviga, võib olla näiteks, mis kasu võib saada tarbijale enne lepingu sõlmimist esitatavast standardsest teabest.

Jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistoodete müük vahendajate või muude turustajate kaudu

Euroopa Komisjon on seisukohal, et tuleb kohaldada samu nõudeid kõikide jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete müügi suhtes, sõltumata kasutatud turustuskanalist. Finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi sätted tegevusjuhendi ja huvide konflikti kohta on selliste nõuete kehtestamisel heaks aluseks. Nende sätete laiendamine kõikidele jaeinvestorile suunatud kombineeritud investeerimistoodetele oleks võimalik, laiendades asjaomaste sätete reguleerimisala kõikidele asjaomaseid tooteid müüvatele majandusüksustele.

Müügitava käsitleva horisontaalse lähenemisviisi põhielemendid on järgmised:

Tabel 3: Müügitava reguleerimist käsitlev horisontaalne lähenemisviis Reguleerimisala Võttes aluseks finantsinstrumentide turge käsitleva direktiivi, kohaldataks ühtset tegevusjuhendit, hüvesid ja huvide konflikti käsitlevaid sätteid kõikidele, kes müüvad jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooteid, sõltumata sellest, kas majandusüksus on vahendaja või toote algne väljalaskja. Üksikajalikes nõuetes tuleks vajaduse korral võtta arvesse pakutavaid teenuseid (nõustamine, korralduse edastamine). Põhimõtted Müügitavad peavad keskenduma investori õiglasele kohtlemisele. Kui investorile antakse investeerimisalast nõu, peaks nõustaja astuma vajalikud sammud tagamaks, et müüdud toode vastab investori profiilile ja vajadustele, ning et investor mõistab nõustaja osutatud teenuse olemust. Kui toode müüakse ilma nõustamisteenuseta, tuleb investorit selgelt teavitada piiratud mahus osutatud teenusest ja riskidest. Teatavatel tingimustel tuleks hinnata toote sobivust investori vajadustele. Huvide konfliktid ei tohi ei nõustamisega ega ilma nõustamiseta müügi korral mõjutada investorit negatiivselt. Võimaluse korral tuleks huvide konflikte vältida või need tuleb määratleda, nende lahendamist hallata ja need avalikustada investorile arusaadaval viisil. Nii nõustamisega kui ka nõustamiseta müügi korral peavad investorid saama selget ja tõhusat teavet tasustamiskorra ja kõikide maksude või makstud vahendustasude kohta sellisel kujul, et see oleks neile kasulik. Need, kes hindavad toodete sobivust, peavad täielikult tundma kõnealuseid tooteid ja nende omadusi. |

- Millised on horisontaalse lähenemisviisiga seotud peamised probleemid?

Kuigi jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete üldine kontseptsioon on üsna selge, on vaja üldist määratlust, mis oleks piisavalt täpne, et vältida õiguslikku ebakindlust ja arbitraaži. Sellele üldisele määratlusele on vaja selgelt lisada tooted, mille suhtes määratlus kehtib. Euroopa Komisjon on teadlik selle ülesande keerukusest.

Samas ei pea Euroopa Komisjon määratlemisega seotud probleeme ületamatuks. Käesoleva teatise järelmeetmena töötatakse välja üldmääratlus, millele lisatakse loetelu toodetest, mis kas kuuluvad või ei kuulu määratluse alla.

Teine väljakutse on siduda uus õigusakt või uued õigusaktid olemasolevate sektoripõhiste õigusaktidega. Uued horisontaalsed õigusaktid peavad olemasolevad tõhusalt kehtetuks tunnistama või asendama, et vältida nõuete kattumist.

Samuti on keeruline välja töötada ettepanekud kohustuslikult avaldatavat teavet käsitlevate üksikasjalike nõuete kohta, nt toodetega seotud kulusid, riske ja võimalikku kasu käsitleva teabe ühtne avaldamine, kuna tooted võivad erineda märkimisväärselt. Eurofondide jaoks rangemate teabe avaldamise nõuete väljatöötamine näitas, et sellega kaasneb palju üksikasjalikku tehnilist tööd ning ettepaneku põhjalik testimine investoritega.

Parem õigusraamistik iseenesest ei ole piisav siin määratletud tulemuse saavutamiseks. Oluline on riiklike järelevalveasutuste vaheline tõhus koostöö ning nendepoolne järjepidev ja tõhus nõuete täitmise kontroll. Samuti on olulised sektori keskendumine investorite vajadustele ning jaeinvestorite finantsvõimekuse parandamine, et jätkata õigusaktide parandamist.

5. KOKKUVÕTE

Finantskriisi tagajärjel tuleb luua eeldused, et investorid hakkaksid uuesti investeerima jaekliendile suunatud investeerimistoodetesse: inimesed peavad ka tulevikus säästma ja investeerima ning neil on jätkuvalt vaja hästi hallatud ja turvalisi tooteid, millest nad saavad aru ning mille kohta avaldatakse piisavalt teavet ja mida müüakse neile õiglastel tingimustel.

Euroopa Komisjon on teadlik, et jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistooted on jaeturgudel tõhusad investeerimisvahendid ning samas aitavad need edendada efektiivseid kapitaliturge. Selles kontekstis on toote väljalaskjatel ja vahendajatel oluline roll toimivate ja efektiivsete jaeturgude loomisel, aidates võimalikul investoril leida investeerimisvõimaluse, mis vastab tema vajadustele. Toote väljalaskjad ja vahendajad peavad loomulikult saama selle eest tasu.

Euroopa Komisjon on seisukohal, et jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete jätkusuutlikku ja sobilikku õiguskeskkonda ei saa luua enne, kui Euroopa õigusaktidest tulenevad elementaarsed erinevused on kõrvaldatud. Sellise lähenemisviisi väljatöötamine on suur väljakutse muu hulgas ka järelevalveasutustele, kes peavad uued nõuded jõustama, ja ka kogu sektorile, kes neid rakendavad. Suurt tähelepanu tuleb pöörata kulude minimeerimisele. Horisontaalne sektoriülene lähenemisviis eeldab ka, et olemasolevate sektorite järelevalveasutused peavad tegema koostööd ja pidama läbirääkimisi märkimisväärselt rohkem, et tagada ühtne tõlgendamine ja asjaomaste sektorite tõhus kaasamine.

Edasised sammud

Euroopa Komisjon hakkab nüüd välja töötama üksikasjalikke ettepanekuid käesolevas teatises kirjeldatud õigusliku lähenemisviisi elluviimiseks. Töö hõlmab järgmist:

- tehniliste nõuannete kogumine liikmesriikide pädevate asutuste komiteedelt, tehnilistelt komiteedelt ja teistelt sidusrühmadelt, et toetada kõnealuste õigusaktide ettevalmistamist;

- uuringu käivitamine, et koguda teavet õigusaktide ettevalmistamiseks ning täiendava mõjuhindamise läbiviimiseks;

- eespool kirjeldatud õigusakti võimaliku vormi ja sisu esialgse kirjelduse avaldamine 2009. aasta lõpuks. Kõnealune dokument saadetakse sidusrühmadele aruteluks.

[1] Vaja on täiendavat analüüsi, et välja selgitada nõuete täpne kohaldamine sõltuvalt struktureeritud toodete vormist, kuna on võimalik, et teatavatel juhtudel võidakse kohaldada olemasolevaid nõudeid.

[2] CFA Institute, European Union Member Poll on Executive Compensation and Retail Investment Products , jaanuar 2009.